Pi l le Nage lARH]TEKT

a a

ULLATAV JA ARENEVVALGUSLUUGISTKLAASMAJANIAkna suu rus e lamus , mo t l en s i i neelkoige traditsiooni lst elamut, ona gu l en im so l t unud k l aas l t egemiseoskustest ja klaasl hinnast. Ni lkauaku i k l aas i t eh t i puhudes , s i l i nd r ikujust lol ! latesja taas lelreks sulata-des vol pcjcir i tades kettaks puhu.des, o i see ka l l is kasitod. Akendesuu rus , ku ju j a asend on p idanudarvestama ka klaasi kehva soojapidavL rs t j a k l aas l l ehe suu rus t n i ngkerget purunemist.

T;naseks on tAnu tehl] ]oloogide jatootjate ponnistustele klaasistsaanud toel ine hi-fech toode. TLlndub , e t pea ko lg i s t k l aas i ha lbades tomadustest on jagu saadud jatehno loog i l i sed p i i r angudk i onkadunud- Klaas kas!ttLlse u atussoltub Llha rohkem maja eesntargist, st i l ist ja rrugavustaot ustest.Ku i on va ja l uua mee leo lu , s i l s palun - k l aas aseb mdng eva l t ku jundada l oodusega l h tesu lava id ,pi imjalt k!rnavaid, kunsti l iselt rastr i l is l voi sku ptuurseid/geomeetri l i 's l maju. Kuiorl soov reguleeridavalgLrse ja soojuse lebikulgem jst,

s i i s i n te l l i gen t sed kLaashoonedvoivad seda teha juba ise, tumendades klaa5e vol autornaatseltkatteid sulgedes avades. Kui onhuv i kogeda m ldag i t oe l i se l t 0 l l a tavatja erutavat, si is proovige klaastreppe, porandald, pl irdeld ja vaadake taevast ldbi k aastaladel klaasKatustel

,'t'.rtt' I

E

ru MATERJALrsruuDro

Aken muutumises - viis,kuidasvalgus ruumi tuua,vOib olla vega efline. Piimiassaiiivitatud klaas jagab valgustlibitopeltfassaadijavalguslae. Arhiteh PetelZumthol

Klaastungib aladele, kus sedavarem oleks laske ettekujutada - pink Euroglasklaasitehase eer.

SOOJAPIDAVAMAKLAASI POOLEKlaasitehnoloogide ja tootjatesuurim tod on kainud siiski sellenimel, et v;Ua todtada energia-saastl ikku klaasi - sell ist klaasi, misvoimaldab peikesesoojusel sisene-da, laskmata toasoojust vblja, Poolesajandi taguste esimeste moder-nistl ike klaashoonete ehmatavkogemus - suvel ruumides kuum,talvel kil lm -, need nd. kasvuhoo-neprobleemid on olnud selle arendustoo l i ikumapanijaks. Praeguenam akna suurust kartma ei pea,sest klaasile l isatavad spetsiaalsedohukesed kattekihid (saadakseselekti ivklaas) on suutelised vahen-dama talviseid soojuskadusid l i ibiakendeja valtima ii lemAijrast suvise p;ikesesoojuse sissep;;su. Se-lekti ivklaasidega klaaspaketid saa-vad veelg i t6husa maks, kui klaasidevahe teidetakse 6hust raskemagaasiga (argoon v6i kri lptoon).

Kui arvestada kogu aasta jooksulp;ikesest saadavat tasuta energiat,siis v6ivad tavaline sein ja klaasseinsisekli ima ja energiakulu poolestjuba samavaijrsed ki olla. Voidu-jooks soojapidavama klaasi pooleaga kestab. Klaaspakettide

< Virviline vaiklaminaatklaas janapid kinnitusklambrid - kas siitv6ikr saada meeleoluka jakaasaegse veranda idee? Aft itektRiidiger l.ainer.FOTOD:PILLE NAGEL

soojapidavusrekord (U=0,2 W/mzK)on sealmaal, et v6imaldaks tehalebipaistvat klaasmaja, mille klaasseinad on soojapidavamad kui Eestinorm valisseina soojapidavusele.See kall ihinnaline klaastoode polesiiski tarbijahuvi veel leidnud.

Eesti kl i imas on oht, et l i iga soojus-kindla klaaspaketi v;l ispinnale v6ib(kevaditi ja srigiseti) tekkida kon-densaat, Selle valtimiseks voib aken-des ja klaaskatustes kasutada elekt-riga kdetavaid klaaspakette. Elektri-ga soojendatav klaaspakett Iisabruumi 5isekli ima le mugavust, kaota-des kii lma 6hu li ikumise klaasi sise-pinnal. Klaaskatuste puhul on elekt-rikutte kohuseks sulatada lumija jAe.

Soojapidavateks klaasseinteks onotsitud teisigi lahendusi. Kaheklaasi vahelist ruumi saab taitalabikumavate isolatsioonimaterjali-dega nagu akr0il l-, polLikarbonaat-voi kvartsvaht (karg). see on teema,mis on pakkunud mdtlemisainet niitehnoloogidele kui valjakutsetarhitektldele ja m6nedki eksperi-mentaalmajad on juba silndinud.

KLAAS VALJUB RAAMIDESTJA LAIENDAB KASUTUSPINDAEhituslikust kri l jest vaadates v6ibdelda, et klaas on materjalina ise-seisvumas.T:nu karastamise jalamineerimise tehnikatele ja u uteleklaasikinnitusviisidele ei vaja klaas-tahvel enam tingimata raamimist. i*':_.__"",-:'o.,l

sist - saab ehitada lennukaid klaaskatuseid, ohul isi klaastreppe, n;h-t ama tu id p i i r de id j ne . K laas onrakendatav ka talana voi postinan ing j uba ong i eh i t a tud r l l en i k l aa -sist hooneid. lulgete klaaskonstruktsioonide projekteerimine onaga ehituskonstruktori telgi veeluus teema. Klaasi tehnoloogil isteomaduste ja tarindusvi iside kohtaon v;hem teada kui taval iste ma-terjal ide kohta.

Klaasfassaadid on vi imasel aastaki lmnel teinud tugeva arenguraamidest vabanemise su u nas.Varem domineerinud, monotoon-sena tunduv klaasfassaadide vor-gu laadne ruu t raam is tus hakkabtaandurna ja teed andma vaevu-mdrgatavate klambritega, punkt-kinnitustega voi koormusttaluvas i l i koon iga l i im i t ud k l aas iga l ahendustele. Klaastahvleid pannakse kas i i n i de l l i ug lema j a r i b i dena pdo r l e -ma . E lamu te puhu l t oo tavad needhasti talveaedades ja klaasitavatesrodudes, kus need loovad kl i imatpehmendava puhvertsooni, kuidsamas ei ole vaadetele takistuseks.

TURVALISEM, TULD JA MURATOKESTAV KLAASKaras tamine ja lamineer im ine onavanud k laas i le te rve h u lga kasutusvoimalusi seal, kus see varefi lvo ima l i k po lnud. Mo lemad tehn i -kad on a luseks tu le t6kkek laas i -de ja turvaklaaside tegem isel.Se l leks lamineer i takse kokkumi tme id k laas ik ih te ja kombineer i takse vahek ih t idega. Tu le tokkek laas ide puhu l on karas ta tudk laas i k ih t ide vahe l spe ts iaa lneldb ipa is tev kuurnus t absorbeer iv(nee lav) gee l . Turvak laase koos ta-takse vahe ldumis i ase ta tava tes tk laas i ja k i lek ih t ides t . M i i rasum-mutuseks ta ide takse k laas idevahe elastse rn i l ra absorbeerivas i l i kaa tgee l iga .

KARDINATEST JA LUUKIDESTKAMEELEONKLAASIDENIAkendega on (vahemalt kodu pu-hu l ) ldb i aegade kaasnenud kard inad, rulood voi luugid. Nende abilsaab valgust ja vaateid traditsioonil iselt"reguleerida'l Koos klaasipindade suurenemisega on ka varjes0steemid muutunud. 5elleks voivad ntiLld olla vdlised rulood, riba-varjed v6i ribiseinad. Arhitektid onhakanud viimaseid meeJsasti kasutama, sest nendega saab fassaadevaheldusrikkamaks ja elavamaksmuuta .

-Il MArERJALrsruuDro

b Must klaas tekitab kaa{a fassaadi peal p6neva kataefekti, seestvdUavaatamisele ta ta kktusi ei tee. Piirnias topeltfassaad leedaballes pimeduse saabudesja ruumitulede siittides, et kohakutiasuvad fassaadid on ednevad.Alhitektuu biiroo Herzog & de Meulon.

< Kardinad ja taimed - traditsioonilised varied, aga uuella virskelmoel,Visuaalne kontaktiimbritseva loodusegaon soovi kofialmakimaalne. Alhitektuuribiiloo Herzog & de Meuron.

> Tarindiklaas annabv6imalusevolmimanguks -efehne lainetav klaasvorm, midahoiavad vibuiad metallkonsteinid,ToDeltfassaad tekitab korteriteleve ikesed "talveaiad'i

' Musterdatud klaasist r6dudetsoon annab kortelitele valgusrikka lisatoa,tenavafassaadilooritatud16dueluagadkkunaei kipu,Arhitektuuribiir00Delugan + Delugan-Meissl,

Suurte klaaspindade puhul ei saaaga ri le klaaside enda osalusest.Tootjad pakuvad erinevaid pAikese-kaitseklaase, mis on siis valmista-tud kas v:irvil isest klaasimassist v6itehtud kirkale klaasile kattekihtelisades. MassvArvitud klaasid vA-hendavad p5ikese soojusenergial: ibilaskvust, sest neelavad osasoojusest ise. Kui t6husalt klaasp:ikese eest kaitseb, oleneb klaasilehe pak5usest ja toonist, T6husamad klaasid on tumedamad jarl ldjuhul on need ka v:ihem valgustlebi laskvad.Valiku tegemisel onklaasitoon ka tahtis - hakkab seeju maja arhitektuuris v:ihem v6irohkem kaasa r;akima.Tanap;evane klaasitehnoloogia

voimaldab teha ka klaase, kus val-guse li ibi laskvus on muutuv, kassiis valguse hulgast soltudes voiseda elektri l iselt reguleerides.Fotokroomne klaas tumenebintensiivses valguses ja muutubl;bipaistvaks hamaras.Elektrokroomset klaasi on elektriabilv6imalik muuta peaaegu klaas-jast selgest olekust i isna napi ldbi-paistvusega tumesinakaks. Mater-jali v;rvuse ja koos sellega valguseja paikeseenergia labivuse saabjuhtimpulsi abil ki iresti sobivaksseada. Hoone klaasid on juhtmekaudu uhendatavad kontrollseadmega, mis v6imaldab teda "l i l l i ta

da" nii i teks viide l;bipaistvusastme55e.

L;bipaistmatust lAbipaistvaks onvoimeline muutuma vedelkristall-klaas - see on lamineeritud klaas,kus klaaside vahel on vedelkristallkile. Vedelkristall i le rakendatud elekt-ripinge orienteerib molekule jamuudab sell ise klaasi l;bipaistvust.

LABIPAISTVASTLABIKUMAVAKS[4aja t: i iel ik l i ibipaistvus voib ollaeraldi eesmdrgiks. Sell ine loodusega silmsidemes olemise vdimaluson tore pargis asuva hoone puhul,l innatingimustes voib see osutudahbirivaks. Valguskril lust v6ib ihaleda ka rahulikumas vormis, i lmalAbinbhtavuse v6i labipai5tvuseta.Mattklaasi, mustri l ist klaasi,klaas

plokke v6i -paneele kasutavadfassaadid lasevad ruumi pehmet,piimjat, hajutatumat valgust, misv6ib olla erit i sobiv kunstiekspo-neerimiseks. Sell ine klaas sobibneiteks puhkeruumi, stuudio voisalongi seinaks. Vaate looritamisevajadus on laienenud siseruumidesse. Avarama ruumitunde javalguskii l luse saavutamiseks soovi-takse ka vaheseintes kasutadaklaasi, samas ei ole lebipaistvusjal;bivaadatavus kogu aeg talutav.

Labikumavateks seinteks on mit-meid v6imalusi. Lihtsaim v6ibtun- :dudd klddsi l i ivmatistamine, kuid ;se lhne p ind e i sob iv i i l i s t ing imus- itesseja seda tuleb vahatada seal,

IMATERJALISTUUD IO il

1 Siin on tegemist "maiaga

talveaias'. Klaas loob iihelt Dooltkliimapuhvli, teisalt aitabeksponeerida p6nevat-6hulistDuitkonstruktsiooni,Arhitektuuribiiroo Petzinka +Pink.

^ Puitia klaas - ruumiiihtlaseksvalgustamiseks m6eldudribaaknad proovivad alludapuitfassaadi tarindusloogikale.Arhitektuuribiiroo Berger +Parkkinen.

kus ta maarduda v6ib. Keemilisematistuse tegemiseks ehk sii i tvita-tud klaasi saamiseks tdcideldakseklaasi pinda spetsiaalse happega jasaadakse piimjas labikumav klaas.Liivaga matistatud klaasi i lme on kaopaalkilega lamineeritud klaasil,mil le v:i l ispinnad on siledad.

Labikumavate valisseinte ehitamiseks kasutatakse ka klaasplokkeja klaaspaneele (U-profi i l iga pikli-kud k laase lem end id) . M6 lemad onvalatud klaasist ehitu seleme nd id.Ku i k laasp lokk on va lmis ta tudkahest poolest ja hermeetil iseltsuletud, siis U- profi i l iga klaasvo imaldab er ineva l v i i s i l se ina

moodustamist. Korruse korguseklaaspaneeli kanalisse on proovi-tud pa iga ldada ka lab ikumavatsoojustusmaterjali.

FASSAADID MUSTRILISEKSJA VARVILISEKSPonevaid tulemusi voib saadaklaasfassaade kunstiga rikastades.Rastertri ikiga ehk siiditr0kimust-ri l ised klaasid voivad olla Llhtaegupeikesekaitseks ja dekorati ivsuselisajaks. lvluster kantakse klaa5ileLlhe- voi mitmevaf vil ises siiditri ikisja klaas l i lbib hil jem karastusprot-sessi. Viirv poletatakse v:l imiseklaasipinna sisse, mille tulemusenamuutub see eermiselt vastupidavaks igasugustele klimaatil istele jamehaanil istele mojuritele.l\4ustreid voib kanda kahe klaasikihi vahele lamineeritavatele kiledelesiiditrrikis v6i spetsiaalse printeriga.Juba on aga ka otse klaasile printi-rna hakatud. Digitehnika voimaldab klaasile (ja kilele) kanda suurepdrase kvaiiteediga v;rvipilte, onvarasemate tehnoloogiatega v6r-reldes kiirem ja vahem ettevalmis-tusi noudev ning voimaldab peenemaid v;rvinLlansse ja fotograafj-l ist taipsust.Ka v:irvil ine klaas v6ib fassaadil ollaaktsendiks ja meeleoluloojaks.Rodu v6iaknapiirdena peab klaasolema turvalineja siin saab lahenduseks olla kile- v6ivaiklaminaatklaa5. V;rvil iste PVB-kiledega lamineeritud klaasi saabteha vdga paljudes erinevates too-nides. Varvil iste vaikudegalamineer imise l saadav tu lemus onintensiivsem kui kilegalamineerimisel, raskem on aga eriparti ide puhul saada tdpselt samatooniga klaasitahvleid.Fassaadide mittelebipaistvate osa-de kujundamiseks voib kasutadataustvervitud klaasi. Peamiseltpaigaldatakse klaas taustv;rvitudpin naga sissepoole. Tooniva rju ndidja peegeldusaste s6ltuvad baasklaasi trit ibist ja emailkatte toonist.

TOPELTFASSAAD,INTELLIGENTSEDKLAASFASSAADIDKavalaid ja vaidetavalt keskkonnasobralikke fassaade on loodud klaasiste topeltfassaadidena. Sell iseidlahendusi nimetatakse ka "intell i-

gentseteks klaasfassaadideks'; sestfassaadid suudavad muutuvateskli imaoludes erinevalt"kaituda':0koloogil isteks eesm;rkideks onv;hendada hoonete energiakulu,ideaalsel juhul null ini vi ia. KLitmi-

seks, jahutamiseks, venti leerimiseksja valgustamiseks kasutakse siinmaksimaalselt looduslikke, taastu-vaid energiaall ikaid nagu p:i ikese-kiirgus, 6huvood ja maakrite.Korgemate hoonete topeltfassaadepannakse hoonete sisekli ima toimimises kaasa mengima erinevatelviisidel.Valine klaasfassaad voibolla automaatselt lahtikeerduvateklaasribidena, mis aitavad loomu-likku tuulutust korraldada ja suvell i igset p:j ikest tagasi peegeldada.Kahe fassaadi vaheline iaht vdibtoimida ka no. venti latsioonikorstnana, kus pii ikeses soojenev ohk0lespoole t6ustes imeb ruumidestkaasa saastunud ohu.Ka eramutejuures saab klaasi abilpeikesearhitektuuri v6tteid raken-dada majadesoojendamiseksehitatakse klaassein tumeda soojust akumuleeriva vAlisseina ettev6i luuakse talveaia abil majadeleklimaatil ine puhvertsoon.

AKEN EI KAO VEELKlaasi tehnoloogil ised arengud onhakanud raputama ka veidi tardu-nud ettekujutust akendest ja nrirld,kus klaasiava fassaadi sisse integreerimine on mitmeti voima lik,kutsub see arhitekte vahel ka akendega "vallatusi"tegema.

Uutest ja uljastest lahendustestvoib jSeda mulje, et aken on muu-tumas k laasse inaks ja muid materjale korvale toukamas. Tegelikultelu nii klaasilembene ei ole. Soomes on moni aasta tagasi kulmi-neerunud klaasmajade buum jubajahenemas. Fassaadide pesuksku lunud summad on pannud majaomanikke j;rele motlema. LaaneEuroopa rikkamates ri ikides ehitatavad topeltfassaadid, need nd"intell igentsed Iahendid"on niikall id, et nendega saavad praeguoma keskkonnas6bralikkust valjendada vaid joukad firmad.

Aken ei kao, see muudab vaid vor-mi. Pohjamaises kli imas tasub mit-mel pohjusel klaasiga piir i pidada.Traditsioonil iselt on valgus meileUhtis. l,4aja kavandamisel arvesta-me alati pdikese peevateekonna japeikesekiirte langemise nurgaga.Nii saab valgust piisavalt priLlda japeegeldada tummade seinapindade ja valitud suuruseja kujugaklaasiavade vaheldumisega. Valguspd:iseb paremini m6.jule, kui kavarju, tumma seinapinda. Sama onmaterjalikooslustega. Kahe materjali dialoog on tihti ponevam kuirihe l i igne domineerimine.

3 MATERJALrsruuDro