“ jumalaema kirik pariisis” abiks lugemisel-tõlgendamisel
DESCRIPTION
V. Hugo. “ Jumalaema kirik Pariisis” Abiks lugemisel-tõlgendamisel. Koostanud Nelle Äike. Tegelased:. Pierre Gringoire – reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
“Jumalaema kirik Jumalaema kirik Pariisis”Pariisis”
Abiks
lugemisel-tõlgendamisel
Koostanud Nelle Äike
V. Hugo
Tegelased: Tegelased:
Pierre GringoirePierre Gringoire – reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika
EsmeraldaEsmeralda – (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i
QuasimodoQuasimodo – (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener
Claude FrolloClaude Frollo – Jumalaema kiriku ülemdiakon
Phoebus de Phoebus de ChChâteaupersâteaupers – kuningliku kaitseväe kapten (lk 70)
GuduleGudule – rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre
Millest alustada?Millest alustada?Lugemist soovitan alustada leheküljelt 57-
100. (1971.a väljaanne) Selleks ajaks on Gringoire´i müsteerium läbi kukkunud ja tal ei ole raha ning ta otsib ööbimispaika
Järgmisena lk 133-167, milles minnakse ajas tagasi ning kirjeldatakse Quasimodo lapsendamist Claude Frollo poolt
Lk 185-193: kohtuistung, kus esitatakse Quasimodole süüdistus.
Lk 197- lõpuni
Teose ülesehitusTeose ülesehitusTeos keskendub peamiselt kahele
süžeeliinile: • Tegelaste elu ja kannatused• Prantsusmaa XV sajandi elu ja
ehitiste kirjeldamine
Tegevuskohtadeks on Pariisi erinevad paigad, eelkõige Jumalaema kirikJumalaema kirik ja Imede ÕuImede Õu
Tegevus algab 6.jaanuaril 1482 ja lõppeb sama aasta augustis, kestes umbes 8 kuud
Romantismi tunnused:Romantismi tunnused:
Romantism pürgis erakordse, suursuguse ja imepärase poole. Igapäevasus on kunsti surm – V.Hugo
Romantilises kirjanduses oli esiplaanil autori, isiklik mulje ja ideaalid, mitte tegelik elu
Tundmuste, jõuliste elamuste ja fantaasia eriline rõhutamine
Erandlikud, suursugused, uhked kangelased, kes kehastasid tugevaid kirgi, kuid olid seesmiselt lõhestatud
Looduseülistus, eriti eksootilise ja ürglooduse eelistamine tegevuse taustana
Tundelise stiili kasutamineRahvuslikkuse rõhutamineÜleva ja madala, traagilise ja
koomilise ühendamine
Pariisi kaart, kus tegevus Pariisi kaart, kus tegevus toimustoimus
Pildid teose ehitistest:Pildid teose ehitistest:Conciergerie e. justiitspaleeConciergerie e. justiitspalee
Püha Kabel/ SAINTE-Püha Kabel/ SAINTE-CHAPELLECHAPELLE
Jumalaema kirik e. Jumalaema kirik e. Notre DameNotre Dame
Jumalaema kirik e. Jumalaema kirik e. Notre DameNotre Dame
Jumalaema kirik e. Jumalaema kirik e. Notre DameNotre Dame
Jumalaema kirik e. Jumalaema kirik e. Notre DameNotre Dame
Jumalaema kirik e. Jumalaema kirik e. Notre DameNotre Dame
Jumalaema kirik e. Jumalaema kirik e. Notre DameNotre Dame
ülesandedülesanded
1. Tee Imede Õue tegelaste kohta märksõnaskeem
2. Kirjelda kõiki 6 tegelast + kirikut ja inimmassi. Nii välimust kui iseloomu
3. Seleta lahti järgmine skeem:
Claude Frollo
Phoebus Esmeralda Gringoire Quasimodo
4. Milles seisneb selle teose romantilisus?
KASUTATUD materjalid:KASUTATUD materjalid:
• Hugo, V.1971. Jumalaema kirik Pariisis. Tallinn: Eesti Raamat
• Leht, K. Ojamaa, O.1988. Väliskirjandus. Tallinn: Valgus
• Talvet, J. 1999. Maailmakirjandus 2. Tallinna: Koolibri
• Tsupsman, M. Jumalaema kirik Pariisis analüüs – kursusetöö