aast

araa

mat

year

book

2017 aast

araa

mat

year

book

RAAMATUKOGU 4 LIBRARY

KOGUD JA E-KOGUD 10 COLLECTIONS AND E-COLLECTIONS

ERIALANE KOOSTÖÖ 16 PROFESSIONAL COOPERATION

KULTUURIELU 22 CULTURAL CENTRE

ORGANISATSIOON 30 ORGANISATION

Janne AndresooPeadirektor / Director General

HEA LUGEJA!Teie ees on aastaraamat, mis heidab pilgu

Eesti Rahvusraamatukogu 2017. aastale, meie viieaastase strateegiaperioodi neljandale aastale.

Mullune aasta oli meil tegus ja saavutusrikas. Seda kinnitavad põhilised statistilised näitajad:

nii raamatukogu külastuste, kojulaenutuste kui ka uute lugejate arv on kasvanud.

Juurutasime edukalt uue säilituseksemplari seadusega seotud töövood ja kinnistasime töö-

protsessid. Säilituseksemplaride hankimine ja edastamine selles seaduses nimetatud

raamatukogudele kulgeb tõrgeteta, ka välja-annete algmaterjali kogumine on sujuv.

On hea meel tõdeda, et meie kogude ning kasutajate lähendamiseks lõime uutmoodi

koolitus- ja haridusprogrammi, millega paren-dasime tuntavalt oma koolitus- ja haridustegevuse

kvaliteeti. Kasutajate selgemaks kõnetamiseks oli meie spetsialistidel fookuses eelkõige näitustega

seotud haridustegevus. Haridusliku lisaväärtusepakkumine ja raamatukogu kui avatud õpikeskkonnaloomine suurendas mullu Rahvusraamatukogu mõju.

Edukaks osutus raamatukogu teenuste ja kogude tutvustamine laiemaltki kultuuriprogrammi kaudu.

Viisime lõpule teeninduskvaliteedi projekti II etapi (2016–2017). Selle raames uuendasime

teenindusstandardit, hindasime ja arendasime teenindajate oskusi. Oleme oma töötajate

koolituse viinud uue koolitusprogrammi alusele. Tänu neile meetmeile kogesimegi

möödunud aastal kasutajate rahulolu kasvu.

DEAR READER!You have opened the yearbook of the National Libraryof Estonia which provides insight into the year 2017,the fourth year of our current 5-year strategy.

Our last year was full of activities and achievements. The trends in basic statistical indicators corroborate that: both the numbers of library visits, home lendingas well as new library users have grown.

We successfully implemented the workfl ows and fi xed the work processes related to the Legal DepositCopy Act. Acquiring legal deposit copies and for-warding those to the libraries specifi ed by the act is running smoothly; gaining output-ready fi les of publications is also seamless.

We are glad to admit that we have devised a pioneering educational programme with an end to bring our collections and users together and, by this, improving the quality of our training and educationalactivities. To explicitly address our readers, our spe-cialists focus, fi rst and foremost, on educational activities that are related to exhibitions. Adding educational value and establishing library as an open learning environment enhanced the NationalLibrary’s infl uence last year. The introduction of library services and collections through culture programme turned out to be a large success.

We completed the 2nd stage of the service quality project from 2016 up to 2017. Within its framework, we renewed our service standard, and developed and evaluated the service skills of our employees. Due to these measures, we indeed experienced the improvement of user satisfaction in the last year.

RAAMATUKOGUTHE LIBRARY

Muutsime raamatukogu veelgi kaas-aegsemaks ja kasutajasõbralikumaks, uusi teenuseid pakkuvaks kultuuri-keskuseks. Väga oluline oli teenuste kujundamisel kasutajate kaasamine.Kristel VeimannTeenuste juht

Raamatukogu külastusiLibrary visits1 140 854sh füüsilisi külastusi incl. on-site visits135 125sh e-külastusiincl. website visits1 005 729

48 733Registreeritud kasutajaidRegistered users

28. ja 29. septembril toimunud kultuuriprogrammis astusid üles kirjanikud.Writers took the fl oor on the Cultural Days from 28–29 September.

We took another step closer to our readers.Our reading area is even more innovated and user-friendly, off ering serveral new cultural services. We consider the inclusionof users in developing services especially important.Kristel Veimann Director of Library Services

51 477 m² Raamatukogu pindala Net fl oor space

11 lugemissaali reading rooms

559 lugejakohta seats for users 62 sh arvutitöökohti incl. computer workstations

Raamatukogu oli avatud Library was open

280 päeva / days

LUGEJASÕBRALIK RAAMATUKOGURahvusraamatukogule on tähtsad avatus, teeninduse kvaliteet, pikaajalised kliendisuhted ja lugejate rahulolu. Mullu töötasime jätkuvalt selle nimel, et Rahvusraamatu-kogu teenindus oleks sõbralik, kiire ja usaldusväärne. Oleme avatud kõigile, pakkudes laiapõhjalist raamatukogu-teenust ning tagades laialdased võimalused enesearenda-miseks ja -täiendamiseks. 2017. aasta tõi meile huvitavaid ülesandeid ja võimalusi, muutumaks veelgi nüüdisaegse-maks ning kasutajasõbralikumaks, uusi teenuseid pakkuvaksraamatukoguks. Kasutasime nende eesmärkideni jõudmiseksnii lugejaid haaravate haridusprogrammide väljatöötamist, meie teeninduskoodeksi uuendamist kui ka raamatukogu

Raamatukogu külastused / Library visits KasutajakoolitusedUser training courses

A USER-FRIENDLY LIBRARYThe National Library values openness, service quality, long-term customer relationships, and user satisfaction. Last yearwe continued to strive for providing friendly, quick and reli-able services. The National Library is open to everyone, off ering broad range of library services and ensuring wide possibilities for ongoing professional self-development. In the year 2017, we faced interesting challenges and oppor-tunities in becoming even more modern and user-friendly library that provides new services. To reach these goals, we both developed educational programmes that attract users and a new code of service, as well as refurbished the Foyer ofthe library building. Engaging users in the development of services was especially important to us; fi rst steps in imple-menting service design methods and gathering feedback from users, using recommendation index method, – all this forms input for improving the quality of library services.

Developing library into an open learning environment was a particularly important fi eld of work. To this end, we con-tributed to shaping the ways and opportunities of providing educational added value and devising and implementing educational programmes. Since the autumn of 2017, the interested public can make use of the new programmes anddiscover the wealth of the library’s collection, get to know more about the services and learn how to search informa-tion both traditionally as well as from e-library. It is nice to acknowledge that we had a lot of learners – both basic school pupils, students of gymnasiums, university students,as well as university lecturers and researchers, and national offi cials – last year.

Last year surprised us with the growth in home lending. Publications from the open stacks of the Music, Social Sciences and the Humanities Reading Rooms were most

28. ja 29. septembril toimus uuenenud humanitaarsaali...The festive opening of the innovated Humanities Reading Room...

fuajee disainimist. Väga olulisteks olid meile kasutajate kaasamine teenuste kujundamisse, esimesed sammud teenusedisaini metoodika rakendamisel ja lugejate tagasi-side kogumine soovitusindeksi meetodiga: see kõik ongi sisendiks raamatukoguteenuste kvaliteedi parendamisel.

Iseäranis tähtsaks tööpõlluks oli raamatukogu kui avatud õpikeskkonna loomine. Selleks panustasimegi haridusliku lisaväärtuse pakkumise viiside ja võimaluste kujundamisse ning uute haridusprogrammide väljatöötamisse ja ellu-viimisse. 2017. aasta sügisest alates on kõigil huvilistel võimalik uute programmide abil avastada raamatukogu rikkalikke kogusid, saada rohkem teada teenustest ning õppida otsima infot nii traditsioonilisest kui ka e-raamatu-kogust. On tore tõdeda, et mullu oli meil õppijaid rohkesti: nii põhikooli- ja gümnaasiumiõpilasi, üliõpilasi kui ka õppe-jõude-teadureid ja riigiametnikke.

Mullune aasta üllatas kojulaenutuste arvu kasvuga. Kõige aktiivsemalt laenati avakogudest koju muusikasaali, ühis-konnateaduste saali ja humanitaarsaali trükiseid. 2017. aasta alguses loobus Rahvusraamatukogu teavikute koju-laenutusõiguse vanuselisest piirangust: laenata saavad nüüd ka alla 18-aastased vanema kirjalikul nõusolekul.

Suvel jõudis Rahvusraamatukogu pop-up raamatukoguna kaTelliskivi loomelinnakusse ja ühistöökontorisse SpringHub(OÜ Spring Hub), kus laenutati sotsiaalteaduste raamatuid, tutvustati otsinguportaali ja andmebaase ning registreeriti soovijaid lugejaiks.

Möödunud aastal saime rõõmustada ka hüppelise e-teenustekasvu üle. Raamatukogule on see märgiks, et e-kanalite arendamine ja sisu laiendamine on tänase raamatukogu-kasutaja ootus ning e-teenused raamatukoguteenuse lahutamatu osa.

actively lent home. In the beginning of 2017, the National Library abandoned the age limit for home lending right of documents: now the persons under the age of 18 can also borrow, if they have obtained written parental consent.

In summer, the National Library set up pop-up libraries atTelliskivi Creative City and the Spring Hub Coworking Space;these lent social science books, introduced National Library’ssearch portal and databases, and registered library users.

Last year we could also rejoice at the surge in e-services. This indicates that developing e-channels and enlarging the content are what today’s library users expect and that e-services form an integral part of library services.

...pidulik avamine.

...was held from 28–29 September.

Saksa Bundestagi asepresident Johannes Singhammer (paremal), Igor Gräzin ja Janne AndresooFrom the right: the Vice-President of the German Bundestag,Johannes Singhammer, the Chairman of the Supervisory Board of the National Library, Igor Gräzin, and the Director General of the National Library, Janne Andresoo

UUENEV LUGEMISALAMärgilise tähtsusega oli 7. korruse uuendamine: augustis avasime tervet korrust hõlmava lugemisala, mis sai nimeks humanitaarsaal. Ümberkorralduse eesmärk oli esile tõsta eesti humanitaarvaldkonnad – eesti ilukirjandus ja kirjandus-teadus, ajalugu, kultuur, keel ja rahvaluule – ning luua avatudpiirkond, millesse on lõimitud saksakeelsed lugemissaalid. Kasutajatele loodi tänapäevane, avatud ja mugav ala koos

AN INNOVATED READING AREARefurbishing the 7th fl oor was signifi cant: in August we opened a reader area that covers the whole fl oor and namedit the Humanities Reading Room. With the reorganisation, we aimed to highlight Estonian humanities – Estonian fi ctionand literary science, history, culture, language, and folklore –and to create an open area, which also integrates the readingrooms of German-speaking countries. A modern, opened andcomfortable area was built for users, which also enables to separate into group study rooms. The innovated HumanitiesReading Room was festively opened to the public during theCultural Days from 28–29 September that involved a cultureprogramme with Estonian writers and other creative personstaking the fl oor.

We achieved a qualitative leap in enhancing user-friendli-ness of library services by replacing the former public accessworkstations with computers with modern multimedia applications.

SERVING THE PARLIAMENTAs a parliamentary library, we provide information service for the Riigikogu and other constitutional institutions and state authorities. The Parliamentary Reading Room is locatedin Toompea Castle.

The members and factions of the Riigikogu, and the State Chancellery were the most active users of the service of the parliamentary library. 75 members of the Riigikogu outof 101 MPs, and approximately three quarters of the offi cialsof the Chancellery of the Riigikogu visited the reading roomor used the library’s service last year. Doctoral students, the employees of the Personal Protection Service, the membersof the European Parliament, and the employees of the Offi ceof the Gender Equality and Equal Treatment Commissioner also used the service.

The number of enquiries about politics, especially concern-ing current political issues, and about law substantially increased. The feedback from the users, who made the enquiries, proved that they were particularly satisfi ed with the speed of enquiry execution and the thoroughness of the selection of materials.

Raamatukogu külastused / Library visits

Kasutajakoolitused User training courses

Koolitusi 34 Courses Osalejaid 582 Participants

Ümberkorralduse eesmärk oli luua avatud piirkond,...With the reorganisation, we aimed to create an open area,...

9

Parlamendi lugemissaalis In the Parliamentary Reading Room

Avariiulitel raamatuid ja jätkväljaandeid 8334 Books and serials on the open shelves Päringuid 548 Enquiries sh õigus- ja poliitikaalaseid 329 incl. on law, politics ajaloo- ja kultuurialaseid 153 on history, culture majandusalaseid 49 on economics EL 6 on the EU muid 11 other

eraldumist võimaldavate rühmaruumidega. Uuenenud humanitaarsaal avati pidulikult kultuuripäevadega 28. ja 29. septembril, mille raames toimunud kultuuriprogrammis astusid üles eesti kirjanikud ja teised loovisikud.

Raamatukoguteenuse kasutajamugavuses saavutasime mullu kvalitatiivse hüppe lugejaarvutite vahetamisega nüüdisaegsete multimeediavõimalustega arvutite vastu.

TEENINDAME RIIGIKOGUParlamendiraamatukoguna tagame Riigikogu ning teiste põhiseaduslike institutsioonide ja riigiasutuste infoteenin-duse. Parlamendi lugemissaal asub Toompea lossis.

Kõige aktiivsemaiks parlamendiraamatukogu teenuse kasutajaiks olid Riigikogu liikmed, fraktsioonid ning Riigi-kantselei. 101 parlamendiliikmest külastas või kasutas mullu raamatukogu teenuseid 75 rahvasaadikut, Riigikogu kantselei ametnikest ligi kolmveerand. Teenust kasutasid ka doktorandid, Julgestuspolitsei, Euroopa Parlament ja võrdõigusvoliniku kantselei.

Jõudsalt kasvas poliitika- ja õigusalaste päringute hulk. Päringuid esitanud kasutajate tagasiside põhjal oldi parla-mendiraamatukogu teenusega eriti rahul kiiruse ja põhja-liku materjalivaliku tõttu.

Kahekordistus parlamendiraamatukogu teenuse ja kogude tutvustamiseks kasutusele võetud blogi külastajate arv, uudiskirja lugejate hulk kasvas ca 20%. Jätkuvalt suurenes ka raamatulaenutuste arv.

Ilmus Riigikogu XIII koosseisu IV ja V istungjärku hõlmav aastaraamat, mis annab ülevaate ka Eesti Euroopa Liidueesistumise parlamentaarse mõõtme ettevalmistustest ja selle raames toimunud üritustest nii sõnas kui ka pildis. Riigikogu XIII koosseisu tutvustav 101 lühielulugu avaldati eesti ja inglise keeles.

2017. aastal jätkus projekt Mida Riigikogu loeb. Soovime Riigikogu liikmete raamatututvustustega, mida levitati sotsiaalmeedia kanalites ja uudiskirjades, osutada ühis-konnas tähelepanu lugemise ja teadmiste omandamise olulisusele. Meeldiv oli tõdeda Riigikogu liikmete positiiv-set tagasisidet ja ajakirjanduse huvi selle projekti vastu.

The number of the visits to the blog that introduces parliamentary library service and collections doubled, and the number of the subscribers to the newsletter, Parliamentary Library, increased up to approximately 20 per cent last year. The number of book loans also steadily increased.

A yearbook that covers the 4th and the 5th sessions of the 13th Riigikogu was published. It also provides an overview of the preparation work for the parliamentary dimension of the Estonian Presidency of the Council of the European Union and the events that took place within its framework in words and pictures. 101 Biographies: the 13th Riigikogu was published both in Estonian as well as in English.

In 2017, a project, What Does the Riigikogu Read?, was carriedon. We wish to draw public attention to the importance of reading and acquiring knowledge by book publicity from the members of the Riigikogu, which was communicated through social media channels and newsletters. We were pleased to receive positive feedback from the members of the Riigikogu and attract press interest in the project.

...millesse on lõimitud saksakeelsed lugemissaalid.

...which also integrates the reading rooms of German-speaking countries.

KOGUD JA E-KOGUDCOLLECTIONS ANDE-COLLECTIONSLähtuvalt strateegilistest eesmärkidest oli kogude arendamisel rõhk õigus- ja kunstikirjanduse ning e-väljaannete hankimisel.Kaire LassPeavarahoidja

3 370 285Füüsilisel kandjal teavikuidItems on hard copy

83 000 Riiulipinda (laudimeetreid)Shelf space (linear metres)sh teavikutega täidetud 67%incl. fi lled with itemskasvuruumi 33%collection growing capacity

5 000 000 Hoidlate maht (teavikuid)Stacks capacity (items)

We have preferred to acquire legal and art literature, and e-publications, and this has been the strategic goal in developing our collections.Kaire LassKeeper of Collections

1 426 519E-teavikuid võrgu vahenduselElectronic items onlinesh e-raamatuid 246 824incl. e-booksEesti e-raamatuid 19 455Estonian e-books

12 Rahvusraamatukogu andmebaasi databases compiled by the Library

37 litsentsiandmebaasi licensed databases

Raamatuillustratsioonide kogu täienes Kertu Sillaste illustratsioonidega Kätlin Vainola raamatule Kus on armastus?.Kertu Sillaste’s illustrations to Kätlin Vainola’s book, Where is Love?, were added to the book illustrations collection.

12

KOGUD JA E-KOGUDMeie kogude ja e-kogude põhimikuks on Eesti väljaanded ning humanitaar- ja sotsiaalteaduslikud väljaanded.

RAHVUSTEAVIKUTE KOGU TÄIENES JÕUDSALTRahvustrükiste kollektsiooni kuuluvad Eesti, Välis-Eesti ja Estonica teavikud 17. sajandist tänaseni. Aasta jooksul täienes rahvusteavikute arhiiv 17 518 väljaandega.

Haruldaste raamatute kogule oli märkimisväärseks täien-duseks seni puudunud kirikukäsiraamat Eesti Ma Rahwa Koddo- ja Kirriko-Ramat (Tallinn, 1845), välismaistest raamatutest oli vanim Jacques Cujas (1522–1590) Observationum et emendationum libri XVII (Köln, 1578).

Arhiivkogu täienes jõudsalt säilituseksemplaride abil. Lisakshangiti 190 varem ilmunud Eesti raamatut. Väliseesti kirjan-dust komplekteeriti peamiselt annetustena, Estonica teavi-kuist saadi oluline osa Eesti Kultuurkapitalilt Traducta prog-rammi raames ilmunud teostena. Kogusse lisandus endise Raamatupalati graafi kakogust enne 1971. aastat ilmunud3314 plakatit, 3114 postkaarti ja 399 pisitrükist. Eesti nootelaekus meie arhiivkogusse 177 eksemplari. Enne 1945. ailmunud nootidest saime 4 ainueksemplari: 19. sajandi lõpust Peeter Laredei. Laulatamise laulud meestekoorile (Häädemeeste, 1898) ning 1920. aastaist 2 nooti sarjast „Mandoliinele”: Gaston Gabaroche. Naine ja roos ning Eesti hümnus; Mu isamaa armas ning 1 noot sarjast „Kitarrele”: Ralph Erwini tango. Eesti kaarditeavikuid saime arhiivkogu täienduseks 143 säilituseksemplari. Vanematest kaarditea-vikutest on huvipakkuvamad Esimese maailmasõja aegsed

COLLECTIONS AND E-COLLECTIONSThe core of our collections and e-collections is comprised of Estonian documents and publications in the fi elds of humanities and social sciences.

PLENTY OF ADDITIONS TO THE NATIONAL COLLECTIONThe collection of national publications includes Estonian documents, documents by émigré Estonians and Estonica documents from the 17th century to the present day. 17,518 publications were added to the archive of national imprints during the year.

A so-far missing church manual, Eesti Ma Rahwa Koddo- ja Kirriko-Ramat (Tallinn, 1845), was a remarkable addition to the rare books collection; the oldest of the acquired foreign books was Observationum et emendationum libri XVII (Köln, 1578) by Jacques Cujas (1522–1590).

Legal deposit copies constituted the majority of additions to the archival collection. In addition to that, 190 earlier published Estonian books were acquired. Estonian émigré literature was mostly donated; the majority of Estonica documents were received from the Cultural Endowment of Estonia as the publications supported by the Traducta programme. 3,314 posters, 3,114 postcards and 399 pamphlets, published before 1971, were added to the collection from the graphic art collection of the former State Book Chamber of the Estonian SSR. 177 Estonian printed music documents were included in our archival collection. We acquired four single copies of the sheet

Kogusse lisandus endise Raamatupalati graafi kakogust enne 1971. aastat ilmunud 3114 postkaarti. 3,114 postcards were added to the collection from the graphic art collection of

the former State Book Chamber of the Estonian SSR.

13

Digiteeritud (lk ) 426 000 Digitised (pages)

Perioodikat (lk ) 115 800 Periodicals (pages)

Hävimisohus teavikuid 24 Endangered items (nimetust) (titles)

Rahvustrükise 583 Single copies of ainueksemplare national imprint (nimetust) (titles)

Plakateid, 2730 Posters, illustrations illustratsioone (pcs)

E-ressursside kasutamineUse of e-resources

Number of digitised pages

Digiteeritud lehekülgede arv

Saksa armee kaartide komplektid ja eestikeelne gloobus 1950. aastast. Graafi katrükiseid laekus säilituseksemplarina 85 plakatit, 45 postkaarti ja 23 postmarki.

Raamatuillustratsioonide kogu täienes Kertu Sillaste illust-ratsioonidega Kätlin Vainola raamatule Kus on armastus? (23 illustratsiooni). Raamat pälvis 2013. aastal I koha Põlve-pikuraamatu konkursil, kus võrdselt hinnatakse nii teksti kui ka illustratsioone.

RAHVUSTEAVIKUTE DIGITEERIMINERahvusraamatukogule on lähiaastate strateegilistest eesmär-kidest lähtuvalt esmatähtis kultuurilooliste kogude kättesaa-davaks tegemine. Oleme seadnud eesmärgi teha 2018. aastaldigitaalsena kättesaadavaks 50% Eesti perioodilistest välja-annetest ja 10% raamatutest. Eesti rahvusbibliograafi as

music published before 1945. We are now proud to have the following publications: Peeter Laredei. Laulatamise laulud meestekoorile (“Peeter Laredei. The Wedding Songs for Male Voice Choir”; Häädemeeste, 1898), two printed music documents from a series on mandolin, Mandoliinele, – Gaston Gabaroche. Naine ja roos and Eesti hümnus; Mu isamaa armas – and a musical score from the series on guitare, Kitarrele, – Ralph Erwini tango (“Ich küsse ihre Hand, Madame...”) published in the 1920s.

We acquired 143 legal deposit copies of cartographic docu-ments to add to our archival collection. The set of German army maps from the World War I period and an Estonian-language globe, dated from 1950, are the most interestingamong older cartographic documents. 85 posters, 45 post-cards, and 23 postage stampts were acquired as legal depositcopies of graphic documents.

Eesti Ma Rahwa Koddo- ja Kirriko-Ramat (1845).

Observationum et emendationum libri XVII (1578)

14

erb.nlib.ee Teaviku andmeid 341 307 Items Lisatud 2017 7 017 Added in 2017 (teavikuid) (items)

Eestis ilmunud raamatu keskmine hindAverage price per book published in Estonia

15.08 eurot/euros (13.94 eurot/euros in 2016)

Välisraamatu keskmine hind/Average price per foreign book

55.04 eurot/euros (58.65 eurot/euros in 2016)

Rahvusbibliograafi a andmebaasis kokkuTotal in the Estonian National Bibliography Database

registreeritud 270 837 raamatust oli 2017. aasta lõpuks digitaalarhiivis DIGAR 19 501 nimetust. Seega moodustasiddigitaalkogu raamatud 7% rahvusbibliograafi as registreeritudraamatuist. Perioodilisi väljaandeid oli rahvusbibliograafi as registreeritud 17 079 nimetust, nendest digitaalarhiivis 3527. Seega moodustasid digitaalkogu perioodilised välja-anded 21% rahvusbibliograafi as registreeritud perioodikast.

Mullu said meil Eesti trükiste digiteerimisel erilise tähele-panu osaliseks lastele ja noortele suunatud väljaanded: digiteeriti 10 nimetust lasteajakirju, 15 nimetust sarivälja-andeid ning 486 pisitrükist. Samuti digiteerisime mullu kollektsioone, mis on seotud tänavuste juubelitega – Eesti Vabariik 100 ja Eesti Rahvusraamatukogu 100. Digitaalarhiivikollektsioonide loomiseks ja täiendamiseks digiteeriti seaduseväljaandeid, biograafi lisi leksikone ja Eesti Ajutise Maanõukoguga seotud trükiseid. Kultuuriministeeriumi rahastusel digiteeriti 118 nimetust 1901–1940 ilmunud eestikeelseid aadressraamatuid. Aruandeaastal kahekor-distus digitaalarhiivis maakaartide arv: neid lisandus 796, sh digiteeriti 260 suureformaadilist kaarti. Helisalvestisidigiteerisime mullu 308 nimetust ning digitaalarhiivis loodikollektsioon Eesti rahvamuusika. Jõudsalt kasvas endiseRaamatupalati arhiivkogust digiteeritud Eesti plakatite osa-kaal: 2017. aastal arhiveeriti 2673 plakatit ehk 33% rohkem kui eelmisel aastal. Raamatuillustratsioonidest digiteeriti

23 Kertu Sillaste’s illustrations to Kätlin Vainola’s book, Kus on armastus? (“Where is Love?”), were added to the book illustrations collection. In 2013, the book was awardedthe fi rst prize in the Põlvepikuraamat Competition for the best children’s book, where both the text as well as the illustrations were equally assessed.

DIGITISING NATIONAL IMPRINTProceeding from the strategic goals for the years to come, the National Library considers its priority to make available its collections of cultural and historical value. We have set a goal to make digitally available 50 per cent of Estonian periodicals and 10 per cent of books as on 2018. 19,501 items were registered in the digital archive DIGAR out of 270,837 books registered in the Estonian national biblio-graphy by the end of 2017. As we can see, 7 per cent of books registered in the national bibliography formed a part of the digital collection. 3,527 items of periodicals were registered in the digital archive out of 17,079 items regis-tered in the national bibliography. Thus, the items included in the digital collection made up to 21 per cent of periodi-cals registered in the national bibliography.

Eestikeelne gloobus 1950. aastastAn Estonian-language globe, dated from 1950

152018. aastal toimuval Balti riikide rahvusraamatukogude koostööprojekti näitusel Riias, Vilniuses ja Tallinnas eks-poneeritavad eesti kunstiklassikasse kuuluvad Ado Vabbe, Andrus Johani, Aino Bachi, Natalie Mei ja Eduard Järve illustratsioonid ning kavandid. Uueks töövooks kujunes uute väljaannete digiteerimine säilituseksemplari seaduse alusel. Selle töö maht oli 2017. a ca 63 000 lehekülge.

ARHIVEERIME EESTI VEEBISISU2017. aasta suvel jõudis lõpule teine Eesti veebisisu suure-mahuline arhiveerimine. Kokku tehti 77 000 arhiveerimis-tööd, millega koguti igalt veebilehelt kuni 1 GB sisu. Veebi-arhiiv tegeles ka tavapärase valikulise arhiveerimisega (ca 1000 saiti), millega koguti Eesti kultuurile eriti olulisi veebi-lehti. Mullu moodustati veebiarhiivi erikogud järgmiste teemade alusel hangitust: noorte laulu- ja tantsupidu, kohalike omavalitsuste valimised, haldusreform, Eesti ELi eesistumine ja Eesti Vabariik 100 (viimane jätkub ka sel aas-tal). Seoses haldusreformiga arhiveeriti kõik kadunud oma-valitsuste kodulehed. Selleks, et kodulehti enne arhiveeri-mist kinni ei pandaks, tehti koostööd neid lehti hallanud AS Andmevaraga. Alustati poliitikute ja avaliku elu tegelaste Facebooki kontode arhiveerimist.

HUMANITAAR- JA SOTSIAALTEADUSTE KOGU ARENDAMINEOleme eelisarendanud õigus- ja kunstikirjanduse kogu ning e-väljaannete hankimist. Just see on olnud kogude arenda-misel meie strateegiliseks eesmärgiks. Rahvusraamatukogukasutajatele on otsinguportaali kaudu kättesaadavad 80 772e-ajakirja ja 246 824 e-raamatut. 2017. aastal oli Rahvusraa-matukogus lugejate käsutuses 49 andmebaasi, sh 35 välis- ja 14 Eesti andmebaasi.

Kogude arendamine toimub jätkuvalt koostöös Eesti tea-dusraamatukogude, mäluasutuste ja erialaekspertide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. 2015. aastal taas-tasime teadusnõukogu eesmärgiga teha koostööd Eesti sotsiaal- ja humanitaarteadlastega Rahvusraamatukogu kogude kujundamise põhimõtete muutmiseks.

Rahvusvaheline koostöö komplekteerimise alal põhineb raamatuvahetusel, mis toimus mullu 23 institutsiooniga üle maailma. Lisaks rahvusraamatukogudele vahetame publikatsioone ülikoolide, teadusinstituutide ja riigiasu-tustega. Koostöö Eesti teadusraamatukogudega põhineb ühisel komplekteerimiskaval.

In the last year, we paid special attention to digitising Estonianpublications for children and the youth: 10 titles of children’s magazines, 15 titles of serials and 486 items of pamphlets for children and the youth were digitised. We also digitised collections of relevance to the jubilees of the current year –the centenaries of the Republic of Estonia and the NationalLibrary of Estonia. We digitised publications on law, biogra-phical dictionaries, and publications of relevance to the Estonian Provincial Assembly for generating and making additions to the collections of the digital archive. The Ministryof Culture fi nanced the digitisation of 118 items of address directories, published between 1901–1940 in the Estonian language. In the accounting year, the number of digitised maps in the digital archive was doubled, the additions amounting to 796 items, including the digitations of 260 large-format maps. 308 items of sound recordings were digitised, and the collection of Estonian folk music artists2017/2018 was established at the digital archive. The worksof Estonian art classics – the illustrations and sketches byAdo Vabbe, Andrus Johani, Aino Bach, Natalie Mei and EduardJärv – were digitised among the book illustrations to be exposed within the framework of the cooperation project of the Baltic national libraries, held in Riga, Vilnius, and Tallinn in 2018. Digitising new publications pursuant to the Legal Deposit Copy Act formed a new workfl ow. The volume of this work constituted approximately 63,000 pages in 2017.

ARCHIVING THE ESTONIAN WEB CONTENTIn the summer of 2017, the second large-volume archiving of Estonian Web content was completed. In total, 77,000 archiving jobs were done, harvesting up to 1 GB of content from every Web page. The Web archive also dealt with ordinary selective harvesting (approximately 1,000 sites) that provided for archiving the Web pages essential to the Estonian culture. In the last year, special collections of the Web archive were formed about the following issues: the Estonian Youth Song and Dance Celebration, local govern-ment council election, administrative reform, the Estonian Presidency of the Council of the European Union, and the centenary of the Republic of Estonia (the latter continuing this year). All the deleted home pages of vanished local governments were archived before the Estonian adminis-trative reform. Archiving the Facebook accounts of politi-cians and public fi gures was started.

DEVELOPING THE COLLECTION OF HUMANITIES AND SOCIAL SCIENCESWe have preferred to acquire legal and art literature, and e-publications, and this has been the strategic goal in developing our collections. Our search portal makes publicly available 80,772 e-journals and 246,824 e-books. In 2017, our users could avail themselves of 49 databases, including 35 foreign and 14 Estonian databases.

ERIALANE KOOSTÖÖPROFESSIONALCOOPERATIONKoos partneritega analüüsisime, milline mudel sobib kõige paremini üleriikliku e-väljaannete laenutamise teenuse üles-ehitamiseks ja kirjastajatega koostöö tegemiseks.Raivo RuusaleppArendusjuht

Osaleme 32 ühenduse ja asutuse otsustuskogudessh 14 rahvusvahelises organisatsioonis 18 Eesti organisatsioonis

The Library participates in the deciding bodies of 32 associations and institutionsincl. 14 international organisations 18 organisations in Estonia

Peadirektor Janne Andresoo ja Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor Urve Sinijärv allkirjastasid 1. detsembril koostöölepingu.Janne Andresoo, the Director General of the National Library, and Urve Sinijärv, the Vice Rector for Research of the Estonian Academy of Arts, signing cooperation agreement on the 1st of December.

Together with our partners, we analysedwhich model suits the best for implementingthe national lending service of e-publicationsand cooperating with the publishers.Raivo RuusaleppDirector of Development

22 koolitust raamatukogu- hoidjatele training courses for librarians 463 osalejat participants

4 983 terminit raamatukogu- sõnastikus terms in the glossary of library terms

18

RAHVUSVAHELINE PARTNERLUSRahvusvahelisel tasandil on oluline koht pikaajalistel koostöösuhetel ja uuenduslikes projektides osalemisel. Nii võttis Rahvusraamatukogu mullu osa CENLi autori-õiguse töörühma ja Euroopa Komisjoni teabevahetuse peadirektoraadi (DG COMM) algatatud Euroopa dokumendi-keskuste esindajatest koosneva töörühma tööst. Mullu oli Rahvusraamatukogu aktiivne ka OCLC rahvusvahelise autoriteetfaili (VIAF) ja kataloogimisstandardi arendust juhtiva organisatsiooni EURIG liikmena. Samuti on Rahvus-raamatukogu esindatud relvakonfl ikti korral kultuuriväär-tuste kaitse Haagi konventsiooni protokollide rakendamise ühiskomisjoni uues koosseisus. Eesti standardnumbri keskusena võttis Rahvusraamatukogu möödunud aastal osa ISBN/ISMNi aastakoosolekuist ning ISBNi agentuuride seminarist Helsingis.

Oktoobris toimus Rahvusraamatukogus Euroopa Liidu rahastatud projekti Preforma lõppkonverents, mille põhilisedkorraldajad olid Kultuuriministeerium ja Rahvusraamatu-kogu digitaalarhiivi osakond. PREFORMA (PREservation FORMAts for culture information/e-archives – Digitaalse kultuuripärandi ja digitaalarhiivide säilitusvormingud) on Euroopa komisjoni rahastatud üle-euroopalise haardega digitaalse kultuuripärandi pikaajalise säilitamise projekt. Konverents käsitles mäluasutustele mõeldud vabavaralisi tarkvarasid, mis on selle projekti raames loodud. Need aren-dati välja pikaajalisele säilitamisele kuuluvate failide kvali-teedi testimiseks, ennetamaks nende hävimist. Osalesime ka projektis COURAGE (Cultural Opposition: Understanding the CultuRal HeritAGE of Dissent in the Former Socialist Countries) – Kultuuriline opositsioon: endiste sotsialismi-

INTERNATIONAL PARTNERSHIPOn the international level, it is essential to have long-term cooperation and to participate in innovative projects. Last year the National Library of Estonia was engaged in the work of a pan-European working group, which includes the representatives from the European centres for docu-mentation and was initiated by the CENL Copyright Policy Working Group and the DG COMM (the Directorate-General for Communication of the European Commission). The National Library also actively participated in the work of OCLC Online Computer Library Center, Incorporated that manages VIAF (Virtual International Authority File), and theEuropean RDA Interest Group (EURIG) that leads the develop-ment of cataloguing standard. The National Library is also represented in the new joint committee for implementing the Protocols to the Hague Convention for the Protection of Cultural Property in the Event of Armed Confl ict. As an Estonian ISBN, ISSN and ISMN agencies, the National Libraryparticipated in the annual meetings of international ISBN/ISMN agencies and at a seminar for ISBN agencies in Helsinki.

The fi nal conference of the EU funded PREFORMA project was held at the National Library in October, chiefl y organisedby the Ministry of Culture and the Digital Archive Depart-ment of the National Library. The PREFORMA project (PREser-vation FORMAts for culture information/e-archives) is a pan-European initiative for the long-term preservation of cultural heritage and fi nanced by the European Commission.The conference focused on the freeware solutions for memory institutions, which have been generated within the framework of the project. These were developed fortesting the quality of the fi les that are intended for long-

Suurendasime mäluasutuste koostööd Digitaalmälu seminari korraldamisega.We enhanced cooperation with memory institutions by organising the Digital Memory Seminar.

19

maade teisitimõtlejate kultuuripärandi mõtestamine –, mille eesmärk on teadvustada teemakohaste kogude olemasolu Euroopas ja koondada riikide sarnased koge-mused. Loodavasse rahvusvahelisse andmebaasi valiti Rahvusraamatukogus säilitatav vabadusvõitleja Sergei Soldatovi (1933–2003) isikuarhiiv. Rahvusraamatukogu edastas loodavale andmebaasile digiteeritud materjale. Samuti võtsime osa projektist Collaborative Digitization of Natural and Cultural Heritage. Osaleti ka Web Archiving Weekil Londonis, mille raames toimus kaks üritust: juunis tutvuti töötoas Archives Unleashed 4.0: Web Archive Data-thon veebiarhiivide uurimise meetoditega, septembris käisid meie veebiarhiveerijad Soome Rahvusraamatukogus kogemusi vahetamas. Rahvusraamatukogu digiteerimis-keskuses jätkati teenuse pakkumist rahvusvahelise projek-tina loodud ja toimivas EoD-keskkonnas. 2017. aasta lõpus lisandus meie kasutajatele uus teenus: tekkis võimalus tellida kõrge kvaliteediga digitaalkoopiaid (TIFF-faile) üksikutest lehekülgedest ja artiklitest.

Jätkasime tööd ühisprojektis Международный сводный каталог русской книги (1918–1926) – Rahvusvaheline veneraamatu koondkataloog (1918–1926), panustades kataloogikoostamisse sisuandmete edastamisega. Osalesime ka rah-vusvahelise muusikabibliograafi a andmebaasi RILM täienda-misel ning rahvusvahelise muusikaraamatukogude võrgustikuIAML töös – organisatsiooni 66. aastakonverentsil Riias tut-vustasime Rahvusraamatukogus säilitatavaid heliloojate jainterpreetide isikukogusid. Rahvusvahelises kartograafi a-ajakirjas Imago Mundi ilmus Rahvusraamatukogus koostatudülevaade kartograafi a ajalooga seotud näitustest, üritustest ja uuest kirjandusest Baltimaades.

Edukalt lõppes Rootsi–Balti koostööprojekt Baltic Sea Coope-ration for Information Management Within ALM Sector, milleraames toimus Rahvusraamatukogus aprillis nõupidamineDigital humanities and digital material on the cultural her-itage in the Baltic States. Osalesid Läti, Leedu ja Eesti rahvus-raamatukogu ning teadlaste esindajad.

KODUMAINE KOOSTÖÖRahvusraamatukogul on sujuv koostöö Kultuuriministeeriumikui tähtsaima strateegilise partneriga. Jätkus partnerlus Vabariigi Presidendi Kantselei, Justiitsministeeriumi ja Kaitse-väe Peastaabiga. Tihe ühistegevus oli Riigikogu Kantseleigaväljaannete koostamisel, õigusalaste andmebaaside ja muude materjalide ülevaatamisel, näituste ja koolituste korraldamisel. Samuti edenes koostöö Riigikantseleiga, mille kaasrahastusel töötab Rahvusraamatukogus Euroopa Liidu infokeskus, mis on teabevõrgustiku Europe Direct liige ja levitab Euroopa Liidu väljaandeid.

Rahvusraamatukogu juures tegutseb teadusnõukogu, mille liikmeiks on Eesti ülikoolide, teadus- ja arendus- ning mäluasutusi esindavad eksperdid. Meie teadusnõukoguarutelude fookuses olid mullu teksti- ja andmekaeve teemad,keeleseire ning Rahvusraamatukogu digitaalsetel kogudel pakutava teenuse kujundamise võimalused.

term preservation to ensure the avoidance of their destruc-tion. We also partook in the project COURAGE (Cultural Opposition: Understanding the CultuRal HeritAGE of Dissentin the Former Socialist Countries), which aims to acknowl-edge the existence of thematic collections in Europe, and todraw together similar experiences of nations. The personalarchive of a freedom fi ghter, Sergei Soldatov (1933–2003), hold by the National Library, was chosen to be included in the international database to be created. The National Library delivered digitised materials to the database man-ager. We also participated in a project, Collaborative Digi-tization of Natural and Cultural Heritage. The staff of the National Library also took part in the Web Archiving Week in London. Two events were organised: in June, a workshop, Archives Unleashed 4.0: Web Archive Datathon, was held to familiarise the participants with the methods of explor-ing Web archives; in September, our Web archivists went to Finland for sharing expertise and good practice. The Digiti-sation Centre of the National Library continued to providethe digitisation service in the functioning EoD environment,established as an international project.

We continued cooperation within a joint project for creatingthe international shared catalogue of Russian books (1918–1926), Международный сводный каталог русской книги (1918–1926), by delivering content data. We also added material to the international music bibliography database RILM (Répertoire International de Littérature Musicale) andparticipated in the activities of the International Associationof Music Libraries, Archives and Documentation Centres (IAML). At the 66th IAML Annual Congress in Riga, we intro-duced the personal collections of the composers and per-formers held by the National Library. The International Jour-nal for the History of Cartography, Imago Mundi, published an overview of the Baltic exhibitions, events, and new litera-ture on the history of cartography; the overview was com-piled at the National Library.

A Swedish-Baltic cooperation project, Baltic Sea Coopera-tion For Information Management Within ALM Sector, was brought to a successful end. A seminar, Digital Humanities and Digital Material on the Cultural Heritage in the BalticStates, was held at the National Library in April. Accompaniedby the scholars, the representatives of the National Librariesof Latvia, Lithuania and Estonia participated in the event.

DOMESTIC COOPERATIONThe National Library has smooth cooperation with the Ministry of Culture as its most important strategic partner. The partnerships with the Offi ce of the President and the Ministry of Justice of the Republic of Estonia and with the Headquarters of the Estonian Defence Forces went on. The National Library closely collaborated with the Chancel-lery of the Riigikogu in compiling publications, reviewing law databases and other materials, and organising exhibi-tions and training courses. We also developed good coop-eration with the Government Offi ce of the Republic

20

Uuest säilituseksemplaride seadusest tulenevalt alustas Rahvusraamatukogu eelmisel aastal säilituseksemplaride laekumise riiklikku järelevalvet. Meie eesmärk on pakkuda kvaliteetset, usaldusväärset teenust kirjastajatele ja säilitus-eksemplari saavatele raamatukogudele. Samuti on sihiks säilituseksemplari alusel pakutavate teenuste arendamine koostöös teiste mäluasutusega.

Suurendasime mäluasutuste koostööd Eestis ja ka mujal Euroopas Digitaalmälu seminari korraldamisega, mille tee-madeks olid mullu digitaalainestu loomine, lisandväärtuse andmine ja kättesaadavus, nii uus säilituseksemplari sea-dus kui ka Euroopa digitaalsesse ühtsesse turgu puutuv.

Kordaminekute hulka saab lugeda ka Eesti mäluasutuste suveseminari Digitekkeline pärand ja osaluskultuur korral-damise. Kultuuriministeeriumi toel teoks saanud seminar andis ülevaate, kuidas mäluasutused seda pärandit kogu-vad, säilitavad ja kättesaadavaks teevad.

Hea koostöö on meil ka Eesti Geoinformaatika Seltsiga, kellega koos korraldame igal sügisel geograafi a ja geoinfo-süsteemide teabepäeva (GIS-päeva).

ARENDAME RAAMATUKOGUNDUST JA ERIALAKEELTRahvusraamatukogu väärtustab standardimist e-riigi eden-damise olulise vahendina ja on aktiivselt tegev info- ja doku-mendihalduse Eesti standardeid koostava tehnilise komiteeEVS/TK 22 Informatsioon ja dokumentatsioon liikmena jasekretariaadi haldajana. Jätkasime osalemist RahvusvaheliseStandardiorganisatsiooni standardi ISO/DIS 21248 Informa-tion and documentation – Quality assessment for national libraries väljatöötamises: valmiv rahvusvaheline standard võimaldab peagi meie ja teiste rahvusraamatukogude näita-jaid senisest paremini võrrelda. Sama oluline valdkond on terminiloome. Oskuskeele edendamisel on meile heaks partneriks olnud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, mille terminoloogiatoimkonnaga koostöös täiendasime raamatu-kogunduse terminoloogia andmebaasi. Rahvusraamatukogukorraldatavad oskuskeele ja emakeelepäeva seminarid

of Estonia that co-fi nances the activities of the European Union Information Centre in the National Library, which provides access to the European Union publications as a European documentation centre, and also is a member of the network of Europe Direct information centres.

A research council operates at the National Library. It includesexperts from Estonian universities and research, develop-ment and memory institutions. Last year, the council focusedon the text and data mining, language monitoring, and the possibilities to use the National Library’s digital collections as a basis for service design.

Pursuant to the newly enforced Legal Deposit Copy Act, the National Library began with the state supervision over submitting legal deposit copies. We aim to off er a quality and reliable service to the publishers and to the libraries that receive legal deposit copies. We also strive to cooper-ate with other memory institutions in developing services that are based on legal deposit copies.

We also enhanced cooperation with the memory institu-tions all over Estonia and in other parts of Europe by orga-nising the Digital Memory Seminar. In the last year, it coveredthe issues of creating, adding value to, and making availabledigital content, taking into consideration both the new Estonian Legal Deposit Copy Act, as well as topics related to the European digital single market. Organising the Summer Seminar of Estonian Memory Institutions 2017, Digitally Born Heritage and Participatory Culture, was an-other success. The seminar, supported by the Ministry of Culture, provided an overview of the ways on how memory institutions collect, preserve and make accessible heritage of that kind. We also enjoy good cooperation with the Esto-nian Geoinformatics Society (ESTGIS). We jointly celebrate the annual International GIS Day, an information day on geography and geoinformatics in autumn.

PROMOTING LIBRARIANSHIP AND ESTONIAN TERMINOLOGYThe National Library values standardisation as an importanttool for developing the e-state and, thus, the library is activeas a member of the technical committee EVS/TK 22 Infor-mation and Documentation, which compiles the Estonian standards on information governance and document man-agement, and as the manager of the secretariat. We contin-ued to participate in dra ing the ISO/DIS 21248, Informa-tion and documentation – Quality assessment for national libraries. The prepared international standard will soon enhance comparing the indicators between us and other national libraries. Terminology work is another important fi eld of activities. The Estonian Librarians’ Association has been our good partner in furthering terminology and we updated the database of library terms in cooperation withthe Association’s Committee on Terminology. The seminars,held on the Terminology Days, and Mother Tongue Days and organised by the National Library, help us to value the Estonian language and culture. On the 12th Terminology

Peaminister Jüri Ratas meie raamatukogusThe Prime Minister of the Republic of Estonia,

Jüri Ratas, visiting the National Library

21

aitavad väärtustada eesti keelt ja kultuuri. Koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonnaga juba 12. korda toimunud oskuskeelepäeval käsitleti eriala-keelte arendamist ning terminoloogiategevuse koordinee-rimise ja valdkonna rahastamise tulevikku. Seminari toetas Haridus- ja Teadusministeerium Eestikeelse terminoloogia programmi (2013–2017) kaudu. Samuti aitame raamatu-kogundusteabe levitamisele kaasa erialaväljaannete kirjasta-misega. Koos Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga annamekuuel korral aastas välja erialaajakirja Raamatukogu.

Rahvusraamatukogu korraldab raamatukoguhoidjaile kutse-ja täienduskoolitusi. Kutsekoolituse õppetöö toimus Raamatu-koguhoidja, tase 6 kutsekoolituse programmi alusel. Täies mahus läbis programmi 15 kutseõppijat. Suurt huvi pälvisid avatud teemapõhised koolitused. Populaarsed on Rahvus-raamatukogu praktilised õppused, kus õpitakse nt raamatuidparandama ja kasutusköiteid valmistama. Raamatukogude tellimusel korraldati loenguid, õppekäike ja koolituspäevi nii Rahvusraamatukogus kui ka maakondades.

Juunis kuulutas Majandus- ja Kommunikatsiooniminis-teerium välja riigihanke digitaalse kirjaoskuse koolitusele e-Kogukond. Riigihanke võitis täienduskoolitus- ja haridus-projektide juhtimise ettevõtte BCS Koolitus ASi ning Rahvus-raamatukogu ühispakkumine. Projekti eesmärk on suuren-dada aastail 2018–2021 oluliselt arvuti- ja internetikasutajatehulka üle Eesti. Selle saavutamiseks on planeeritud koolitada1000 raamatukogutöötajat ja 5000 kogukonnainimest, kes oskaksid juhendada inimesi avaliku ning erasektori e-teenustekasutamisel.

Teenuste arendamise vallas oli tähtis raamatukogudevaheliselaenutuse (RVL) teema. Loodi visioon üle-eestilise haardegauuenduslikust RVL-teenusest. Kõiki raamatukogusid kaasavatänapäevase RVL-teenuse projekt on saanud hea vastuvõtu osaliseks nii Eesti raamatukoguhoidjatelt kui ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt.

Day, traditionally organised together with the Committee on Terminology of the Estonian Librarians’ Association, theparticipants discussed the development of specialised termi-nology on a number of fi elds and were concerned themselveswith the future of coordinating and fi nancing terminologyactivities. The seminar was funded by the Ministry of Educa-tion and Research via the Programme for the Development of Estonian Terminology (2013–2017). We also contributed to the dissemination of information on librarianship by pub-lishing professional literature. Six times a year, we publish the Estonian library journal, Raamatukogu, in cooperation with the Estonian Librarians’ Association.

The National Library arranges vocational and in-service training for librarians. Professional training courses were based on the programme Librarian, Level 6.

Open thematic workshops were a public success. The Natio-nal Library’s practical training, e.g., for repairing books and making bindings, was in demand. The National Library was ordered to arrange lectures, study visits, and study days both at the National Library as well as in counties.

The interlibrary lending (ILL) was focused on in service deve-lopment. A vision statement of an innovative ILL service that would cover all Estonian libraries was dra ed. Both theEstonian library community as well as the Enterprise Estonia(EAS) have welcomed the project of modern ILL service.

Rahvusraamatukogu korraldatavad emakeelepäeva seminarid aitavad väärtustada eesti keelt ja kultuuri. Emakeelepäeva seminaril: Pirkko Nuolijärvi ja Jaak Jõerüüt (ülal), Andrei Hvostov ning Rain Kooli (all).The seminars, held on the Mother Tongue Days and organised by the National Library, help us to value the Estonian language and culture. On the Mother Tongue Day 2017: Pirkko Nuolijärvi and Jaak Jõerüüt (above), Andrei Hvostov and Rain Kooli (below)

KULTUURIELUCULTURAL CENTRE

Püüdsime siia kümnel kümnendil talletatud vaimuvara tutvustada võimalikult laialdaselt. Terje TalvKommunikatsiooni- ja turundusjuht

R • Raamatuid hävinud

Narva Jaani kirikust• Sissevaade Neeme Järvi

loomingulisse arhiivi• In brevi.

50 aastat restaureerimist Eesti Rahvusraamatukogus

• Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini. Reformatsioon 500

17 rändnäitust10 e-näitust

We aimed to introduce mental riches stored here during the ten decades to as large audience as possible.Terje Talv Communication and Marketing Manager

T L • Books from the destroyed Narva Church of

St John the Baptist

• An insight to Neeme Järvi’s creative archive

• In brevi. Fi y years of restoration in the National Library of Estonia

• Holy Scripture – from manuscript to the Bible in the mother tongue. Reformation 500

17 travelling exhibitions, 10 virtual exhibitions

Neeme Järvi näituse avamisel toimus kohtumine maestroga. Kokku said kaks maailmakuulsat eesti muusikut – Arvo Pärt ja Neeme Järvi.An insight to Neeme Järvi’s creative archives introduced the maestro’s years-long concert activities around the world. At the opening, a meeting with the maestro was held: two world-famous Estonian musicians, Arvo Pärt, a composer, and Neeme Järvi, a conductor

MITMEKÜLGNE KULTUURIKESKUSMeie mullust tegevust kultuurikeskusena mõjutas nii üle-riigiline laste ja noorte kultuuriaasta, mis inspireeris meid haridusprogrammidele pühenduma, kui ka eelmise aasta tegevuskavas fookusesse seatud soov tutvustada oma kogusid võimalikult laialdaselt – viia meie vaimuvara kasu-tajatele veelgi lähemale. Raamatukogu liikuski potentsiaal-setele huvilistele sammukese ligemale ja hea on tõdeda, et oluline koht ürituste ja näituste vallas oli eelmisel aastal koostööprojektidel.

A MANY-FACETED CULTURAL CENTREBoth the national Year of Children’s and Youth Culture that inspired us to establish educational programmes, as well as the strive to introduce our collections to as wide a pub-lic as possible, as focused in the of the Action Plan of the previous year, had an impact on our last year’s activities as a cultural centre. The library indeed took a step closer to its potential interested persons and it is good to say that the majority of events and exhibitions were cooperative eff orts.

Our most important cultural event in the last year was Grow Estonia – a play of the Estonia 100 Theatre Series The Tale of the Century –, the gi of the National Library, Labyrinth Theatre Group G9 and the VAT Theatre to the Republic of Estonia on the occasion of its centenary. The competition and exhibition 25 Best Designed Books and Tallinn Book Fair – both in concert with the Estonian Publishers’ Association – and the Christmas Month Book Week jointly with Frank Events OÜ were the most important cooperative eff orts. The programme of the latter included a literary seminar, The Library of Babel, held in cooperation with the Estonian Writers’ Union. The 5th Literary Forum, titled When It Is Diffi cult to Read…, took place during Tallinn Book Fair. The forum inquired the reading possibilities for those who suff er from reading disability for some reason.

In November, the National Library and Tallinn City Archives jointly organised a conference on the occasion of celebrat-ing the 500th anniversary of the Reformation, Reformation – Interpretations and Translations.

Möödunud aasta olulisimaks kultuurisündmuseks oli Sirgu Eesti – ...Our most important cultural event in the last year was Grow Estonia – ...

Möödunud aasta olulisimaks kultuurisündmuseks oli SirguEesti – EV 100 teatrisarja Sajandi lugu lavastus –, Rahvus-raamatukogu, Labürintteatriühenduse G9 ja VAT Teatri kingi-tus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

Mullustest koostööprojektidest olid olulisimad konkurss ja näitus 25 kauneimat Eesti raamatut, Tallinna raamatu-mess – mõlemad koostöös Eesti Kirjastuste Liiduga – ning koos Frank Events OÜga korraldatud jõulukuu raamatunädal. Viimase programmi kuulus ka kirjandus-seminar Paabeli raamatukogu, mis sai teoks koostöös Eesti Kirjanike Liiduga.

Tallinna raamatumessi ajal toimus viies kirjandusfoorum, mis kandis pealkirja Kui lugeda on raske... . Foorumil uuriti, missugused võimalused on lugemiseks neil, kel on see tegevus mingil põhjusel raskendatud.

Novembris leidis aset Rahvusraamatukogu ja Tallinna Linnaarhiivi koostööna reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud konverents Reformatsioon – tõlgendused ja tõlked.

Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse korralda-tuna toimusid temaatilised aruteluõhtud poliitikute Kaja Kallase ja Marko Mihkelsoniga.

Korraldasime 76 Rahvusraamatukogu tutvustavat ekskursiooni, sh 49 eesti-, 7 inglis- ja 20 venekeelset. 2016. aastaga võrreldes jäi eestikeelsete ekskursioonide arv samaks, seevastu inglis- ja venekeelsete ringkäikude osakaal kasvas.

...EV 100 teatrisarja Sajandi lugu lavastus.

...a play of the Estonia 100 Theatre Series, The Tale of the Century.

Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor osalemas Sirgu Eesti projektis (ülal), mis oli Rahvusraamatukogu, Labürintteatriühenduse G9 ja VAT Teatri kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. The women’s choir of the National Library participatingin the Grow Estonia project (above), which was the gi of the National Library, Labyrinth Theatre Group G9, and the VAT Theatre to the Republic of Estonia on the occasion of its centenary.

26

AKTIIVNE NÄITUSETEGEVUSRahvusraamatukogu kogusid tutvustasime kolme suuremanäitusega: Raamatuid hävinud Narva Jaani kirikust, SissevaadeNeeme Järvi loomingulisse arhiivi ja In brevi. 50 aastat restau-reerimist Eesti Rahvusraamatukogus.

Näitus Raamatuid hävinud Narva Jaani kirikust andis ülevaateNarva Kirikuraamatukogule kuulunud 16.–18. sajandi trükis-test, mida säilitatakse meie haruldaste raamatute kogus. Avamisele eelnes teemaseminar, kus esinesid ettekandega ajaloolased Enn Küng ja Piret Lotman.

The National Library’s European Union Information Centre organised thematic discussions with politicians, Kaja Kallas and Marko Mihkelson.

We organised 76 guided tours of the National Library, including 49 tours in Estonian, 7 – in English, and 20 – in Russian. Compared with the year 2016, the number of tours in Estonian remained the same; the number of tours in English and Russian grew.

THRIVING EXHIBITIONSWe introduced the collections of the National Library at three major exhibitions: Books from the destroyed Narva Church of St John the Baptist, An insight to Neeme Järvi’s creative archives, and In brevi. Fi y years of restoration in the National Library of Estonia.

Books from the destroyed Narva Church of St John the Baptist provided an overview of the publications from the 16th–18th centuries that had belonged to Narva Church Library, and currently hold at our rare books collection. Historians, Enn Küng and Piret Lotman, presented papers ata thematic seminar that preceded the opening of the display.

An insight to Neeme Järvi’s creative archives introduced the maestro’s years-long concert activities around the world and his orchestras. Approximately 400 visits were paid to the exhibition in the fi rst week. Our educational programme included giving lectures on the life and activi-ties of Neeme Järvi that were delivered to over a hundred of pupils and students; virtual music conducting world was introduced and crossword puzzles solved. At the opening, the meeting with the maestro was held. In addition, all Neeme Järvi’s musical sound recordings – over 500 audio discs from the collection of the National Library – were exhibited during Neeme Järvi’s jubilee at the Estonian Concert Hall; the same exhibition was displayed during the Järvi Festival at Pärnu Concert Hall.

Näitus Raamatuid hävinud Narva Jaani kirikust...Books from the destroyed Narva Church of St. John the Baptist...

...andis ülevaate Narva Kirikuraamatukogule kuulunud 16.–18. sajandi trükistest,......provided an overview of the publications from the 16th–18th centuries that had belonged to Narva Church Library,...

27

Sissevaade Neeme Järvi loomingulisse arhiivi oli näitus, mis tutvustas maestro aastatepikkust kontserditegevust maailmas ja tema orkestreid. Esimese nädalaga külastas näitust pea 400 huvilist. Enam kui sajale õpilasele peeti haridusprogrammide raames loenguid Neeme Järvi elust ja tegevusest, tutvustati virtuaalse dirigeerimismaailma võimalusi ja korraldati ristsõnalahendamisi. Avamisel toimuskohtumine maestroga. Lisaks olid Neeme Järvi juubeli ajal Estonia kontserdisaalis eksponeeritud tema kõik salvesti-sed – üle 500 plaadi Rahvusraamatukogu kogust –, sama väljapanek oli ka Järvi Festivali ajal Pärnu Kontserdimajas.

Näitusega In brevi tähistati 50 aastat restaureerimistege-vust Rahvusraamatukogus. Ekspositsioon andis ülevaate meie kogudes leiduvatest konserveeritud haruldastest köidetest, koloreeritud maakaartidest, mõningatest käsi-kirjalistest materjalidest, fotodest ning vasegravüüridest.

Laste ja noorte kultuuriaastat alustati muusikasaalis välja-panekuga Walt Disney 110. Teema-aasta ajendas näitama originaalillustratsioone muinasjutuklassikasse kuuluvatele raamatutele Pöial-Liisi, Okasroosike, Lumivalgeke, aga ka Triinu ja Taavi lood, ning postkaarte laste teemal.

Raamatukogu lugemissaalides tutvustasime kogusid 45 näitusega

Eesti lastekirjandusest läbi aegadeSiima Škopi originaalillustratsioonid muinas-

juttudele Pöial-Liisi, Lumivalgeke ja OkasroosikeWalt Disney 110

Soome 100Siuru 100. Siurust Loominguni

Veljo Tormise mälestusnäitus

The library’s collections were introduced through 45 exhibitions in the reading rooms

• About Estonian children’s literature over times• Siima Škop’s original illustrations to the fairy tales,

Thumbelina, Snow White, and Sleeping Beauty• Walt Disney 110• Finland 100• Siuru 100. From Siuru to Looming• The commemorating exhibition of Veljo Tormis

In brevi celebrated the half-century restoration activities at the National Library. The exposition gave an overview of conserved bindings, coloured geographical maps, a selectionof manuscript materials, photos and copper engravings in our collections.

The Year of Children’s and Youth Culture was introduced with a display, Walt Disney 110, at the Music Reading Room. The thematic year inspired to expose the original illustra-tions for the books that belong to the fairy-tale classics – Thumbelina, Sleeping Beauty, and Snow White – as well as for the Estonian children’s classics, Stories About Triinu and Taavi, and postcards for children.

We also tested an application, MuPop, for museums, created by a Netherlandish start-up, with an aim to inte-grate several collections of the National Library and pro-mote these in the public space via multimedia. Motivated by the Year of Children’s and Youth Culture, we integrated Siima Škop’s illustrations for Snow White with Estonian fi lm music, so also fulfi lling educational purposes and introducing our fi lm classics, composers, and popular music tracks.

...mida säilitatakse meie haruldaste raamatute kogus. ...and currently hold at our rare books collection.

28

Möödunud aastal katsetasime ka Hollandi idufi rmas muu-seumidele loodud rakendust MuPop, sidumaks mitu Rahvus-raamatukogu kollektsiooni ja esitlemaks neid avalikus ruumismultimeedia vahendusel. Laste ja noorte kultuuriaastast ajendatuna valisime katsetuseks Siima Škopi Lumivalgekeseillustratsioonid ning sidusime need Eesti fi lmimuusikaga, täites nii ka hariduslikke eesmärke ning tutvustades meie fi lmiklassikat, heliloojaid ja tuntud muusikapalasid.

Soome Vabariigi 100. aastapäeva puhul eksponeeriti muu-sikasaalis soome muusikat meie muusikakogus: näitasime valikut Soomes tegutseva helirežissööridest abielupaari Enno ja Viive Mäemetsa annetustest. Perekond Mäemets on meie muusikakogu rikastanud rohkem kui kahekümne aasta jooksul ligi 800 CD-plaadiga.

Muusikasaalis oli Veljo Tormise (1930–2017) lahkumise puhul eriväljapanek, kus Eesti Heliloojate Liidu ettepanekul

On the occasion of the centenary of the Republic of Finland,the Music Reading Room exposed Finnish music from ourmusic collection: we displayed a selection of donations from a married couple of music directors, Enno and Viive Mäemets, active in Finland. The Mäemets family has added to our music collection approximately 800 CD-s over twenty years.

The Music Reading Room displayed a commemorating exhibition of Veljo Tormis (1930–2017). On the proposal of the Estonian Composers Union, visitors were invited to write into the obituary guest book at the display. In February, the Estonian Composers Union delivered the National Library the memorial book of Veljo Tormis.

An exhibition of the Estonian popular music posters from 1955–1990, POP posters, was prepared jointly with the Estonian Theatre and Music Museum and displayed at the

Näitusega In brevi tähistati 50 aastat restaureerimistegevust Rahvusraamatukogus. In brevi celebrated the half-century restoration activities at the National Library.

29

oli võimalik teha sissekandeid järelehüüete raamatusse. Veebruaris andis Eesti Heliloojate Liit Rahvusraamatukoguleüle Veljo Tormise mälestusraamatu. Koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga valmis näitusPOP-plakat Eesti levimuusika plakatitest 1955–1990, midaeksponeeriti Nordea Kontserdimajas. Näitus oli sissejuhatu-seks tänavu 19. jaanuaril Nordea Kontserdimajas toimunud Eesti Muusika Kuulsuste Koja tulukontserdile Üks laul ja suure-joonelisele Eesti levimuusika ajaloo näitusele Vabadusekõla! Eesti levimuusika lugu, mis avati 2018. aasta mais Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäel. Eesti Kunstimuuseumi näitusel Rooma stiilis: Maneristlik graafi ka Eesti kogudest eksponeeriti 17. sajandi vasegra-vüüre Rahvusraamatukogu kogudest. Koostöös Riigikoguga valmis meie kogude põhjal näitus Maapäev 100.

Nordea Concert Hall. The exposition preceded a benefi t concert, One song, held by the Chambers of Estonian Music Celebrities on 19 January 2018 at Nordea Concert Hall, and a grand exhibition, The sound of freedom! A story of Estonian popular music, opened in May 2018 at the Estonian History Museum in Maarjamäe Palace.

The 17th century copper engravings from the National Library’s collections were displayed at the exhibition of the Art Museum of Estonian, In the Roman style: mannerist graphic art in Estonian collections.

An exhibition, Estonian Provincial Assembly 100, was jointly compiled with the Riigikogu on the basis of our collections.

Näitus Eesti lastekirjandusest läbi aegade. An exhibition About Estonian children’s literature over times

ORGANISATSIOONORGANISATION

Hoogustasime Rahvusraamatukogu arengut paindlikumaks, kasutajakesk-semaks ja õppivaks organisatsiooniks.Janne AndresooPeadirektor

7 288 000 Eelarve (eurot) Budget (euros)

282 inimest/ staff members sh 232 raamatukoguhoidjat incl. librarians 23 muid kvalifi tseeritud spetsialiste specialists with other qualifi cations

We enhanced the development of the National Library, making it more fl exible, user-friendly and learning organisation.Janne AndresooDirector General

Tähistasime pidulikult emadepäeva ja sügishooaja algust. Detsembris leidsid

aset meie töötajate ja nende laste jõulupeod ning jõulukontsert endistele töötajatele. We festively celebrated the Mothers’ Day

and the beginning of autumn season. In December, the Christmas parties for the employees of the National Library

and their children took place, and a Christmas concert for our

former employees was held.

32

FOOKUSES KOLM TEEMATRahvusraamatukogu tegevusfookuses oli mullu kolm teemat:Säilituseksemplari keskus, Teenusepõhine juhtimine ja Kogu lugu. Neist esimese eesmärk oli 2017. aastal kehtimahakanud säilituseksemplari seadusest tulenevate uute tege-vuste käivitamine ning tööprotsesside sujuvuse tagamine. Kolmandasse valdkonda võtsime tegevused, mille sihiks on teha meid rahvus- ja teadusraamatukoguna avatumaks, mõistetavamaks ning kättesaadavamaks. Samuti olid siia koondatud ettevõtmised seotud tänavust Rahvusraamatu-kogu 100. aastapäeva tähistavateks üritusteks valmistumi-sega. Meie eesmärk on hoida lojaalseid lugejaid, laiendada ning tugevdada strateegiliste partnerite võrgustikku ning kaasata raamatukogukasutajaid veelgi laiemalt. Seepärast suunasime mullu – ja suuname järgnevatelgi aastatel – kõrgendatud tähelepanu spetsialistidele, et nad oleksid teadlikud Rahvusraamatukogu pakutavatest teenustest, eelkõige e-teenustest ning erialateavikute kojulaenutuse võimalustest. Samuti on meie kindlaks sihiks põhikooli-ja gümnaasiumiõpilasteni jõudmine, keda peame lugejas-konna järelkasvuks.

TEENUSEPÕHISEKS ORGANISATSIOONIKSTeenusepõhise juhtimise teema võeti 2017. aasta tegevus-kavva selleks, et kujundada Rahvusraamatukogust teenuse-põhine organisatsioon. Võtsime vaatluse alla teenindus-kvaliteedi ja kõik teenustega seotud tööprotsessid, ees-märgiga muuta need kvaliteetsemaks, kasutajasõbraliku-maks ning efektiivsemaks. Teenusepõhist juhtimist juuru-tasime tegevuste parema läbipaistvuse ja optimeerituse tagamiseks, eesmärkide ning tulemustega selgema seose loomiseks. Tehtu hõlmas Rahvusraamatukogu tegevuste ning vajatavate ressursside kaardistamist ja seostamist teenustega, samuti teenuste seostamist raamatukogu ülesannete ning eesmärkidega. Hoogustasime Rahvusraa-matukogu arengut paindlikumaks, kasutajakesksemaks jaõppivaks organisatsiooniks. Väga oluline oli ka ajaressursside kaardistamine, mille tulemusena saime teada, kui palju tööaega kulub raamatukogu põhitegevustele. Edukalt

THE THREE ISSUES IN FOCUSLast year the National Library’s activities focused on three issues – the Legal Deposit Copy Centre, service-based management, and the story of the collection. The fi rst ofthese aimed to launch new activities pursuant to the Legal Deposit Copy Act that came into force in 2017, and ensuringthe seamlessness of relevant work processes. The third areaincluded activities, which targeted on making us more open,understandable, and available as a national and research library. It also drew together undertakings that were related to the preparations of the celebration of the centenary of the National Library of Estonia. Our goal is to keep loyal readership, widen and strengthen the network of strategic partners, and involve library users more in our activities. That is why we paid increased attention on specialists to make them aware of the National Library’s services, fi rst and foremost, of e-services and of the outside loan possi-bilities of professional literature in the last year – and we intend to do so in the years to come. Our other target group is basic school pupils and students of gymnasium, who we regard as the a er-generation of our readership.

TO BECOME A SERVICE-BASED ORGANISATION The issue of service-based management was included in the Action Plan for 2017 with a goal to develop the NationalLibrary into a service-based organisation. We took under review service quality and all the work processes related to services with an aim to enhance their quality and make them more user-friendly and eff ective. We implemented service-based management in order to provide for bettertransparency and optimisation, establishing clearer con-nection between the goals and results. Our actions includedthe mapping of the National Library’s activities and neces-sary resources, and linking these with services, as well as linking the services with the tasks and goals of the National Library. The mapping of time resources of the National Library was also of vital importance; as a result, we got to know how much working time is spent on the library’s primary activities. We successfully dealt with describing

Tulud 2015–2017 (tuhandetes eurodes)Income 2015–2017 (thousand euros)

Kulud ja investeeringud (tuhandetes eurodes)Expenditure and investment (thousand euros)

33

tegelesime Rahvusraamatukogu põhiteenuste kirjeldamise ja dokumenteerimisega: selle tulemusel koostasime põhi-teenuste praegust seisundit kajastavad teenusekaardid, mison sisendiks edasisele analüüsile ning teenuste süsteem-sele juhtimisele. Viisime lõpule teeninduskvaliteedi projekti II etapi (2016–2017). Selle raames uuendasime teenindus-standardit, hindasime ja arendasime teenindajate oskusi.

Sügisel alustati Rahvusraamatukogus aastate 2014–2018 strateegiliste eesmärkide täitmise analüüsi, millesse oodatiosalema kõiki töötajaid. Kuue teema käsitlemiseks moodus-tati 12 töörühma, kus osales kokku 84 töötajat. Töörühma-juhid tutvustasid tulemusi novembris toimunud infohommi-kul kõigile töötajatele. Toodi välja edulood ja kitsaskohad ning esitati ettepanekud järgmise perioodi strateegia koostamiseks.

2017. aasta algul läksime üle paberivabale asjaajamisele: kasutusele võeti riigitöötaja iseteenindusportaal (RTIP), uus dokumendi- ja arvehaldussüsteem. Uute infosüstee-mide kasutuselevõtmine aitas oluliselt kiirendada töö-protsesse. Oktoobrist hakati kasutama Offi ce 365 pilve-teenust, mis sisaldab lisaks e-postile ja kalendrile failide ühiskasutamist jmt võimalusi.

Alates 2017. aasta septembrist on senine IT osakond jaota-tud kaheks selgete fookustega üksuseks. IT arenduskeskus,mis koondab rakendusadministraatoreid, projektijuhte, arendajaid ja analüütikut, vastutab uute IT arenduspro-jektide eest ja hoiab käigus olemasolevaid infosüsteeme. IKT taristu osakond haldab Rahvusraamatukogu baastaris-tut – servereid, arvutitöökohti ja võrke, pakub kasutajatuge ja veab infoturbe rakendamist. Muudatuse eesmärk oli luuasenisest tõhusamad ja paindlikumalt toimetavad tiimid, kunaon kasvanud IT tugiteenuste maht ja käivitunud suured tark-vara arendusprojektid. 2017. aastal läksime töökohaarvutitehaldamisel üle renditeenusele: see samm valmistab Kultuuri-ministeerumi valitsusala asutustes ette peatselt toimuvat IT baasteenuste konsolideerimist. Riigieelarvest saadud täiendava toetuse abil uuendasime Rahvusraamatukogu serveriparki ja salvestuslahendust, parendamaks säilitus-eksemplari seaduse alusel laekuvate trükifailide talletamist ja tulemaks toime digiteerimise kasvavate mahtudega.

and documenting the basic services of the National Library; as a result, we drew up service cards that refl ect the currentsituation of basic services. The cards make up an input for the further analysis and systematic management of services.We completed the 2nd stage of the service quality project from 2016 up to 2017. Within its framework, we improved our service standard, and developed and evaluated the service skills of our employees.

In autumn, the National Library began with the analysis of fulfi lling its strategic goals for the years 2014–2018, invitingall its employees to participate. 12 working groups that en-gaged 84 staff members in total were established for treatingsix issues. Working group managers introduced the results to all the staff at the information morning in November. Success stories and bottlenecks were presented and proposals for the strategy for the next period were made.

In the beginning of 2017, we started to employ paperless offi ce environment, using the State Employee Self-Service Portal, new document management system and account management system. The introduction of new information systems ultimately helped to hasten work processes. Since October, the Offi ce 365 Cloud Service has been used that includes, in addition to e-mail and calendar services, an opportunity to share fi les among other possibilities.

Since the September of 2017, the former IT Department hasbeen divided into two specifi cally focused units. The IT Deve-lopment Centre draws together application administrators, project managers, IT developers and analysts; the centre is responsible for new IT development projects and maintains the existing information systems. The ICT Infrastructure Department manages the basic infrastructure of the NationalLibrary – its servers, computer workstations and networks –,provides user support services and is responsible for data protection. The goal of the change was to create more eff ec-tive and fl exible teams, as the amount of IT support serviceshas been enlarged and major so ware development projectshave been launched. In 2017, we shi ed from managing workstations to rental services: the step that prepares the consolidation of IT basic services soon taking place within the area of government of the Ministry of Culture.

Aasta tegu – teenusepõhise organisatsiooni loomine. Achievement of the Year – creating a service-based organisation

34

Aprillis avati pidulikult digiteerimiskeskuse uued ruumid: kõik Rahvusraamatukogu hoones seni hajutatult toimu-nud digiteerimistegevused koondati kompaktseks ruumi-liseks tervikuks. Sügisel lisandus digiteerimiskeskusse V-kujuline raamatuskanner, mis võimaldab halvasti avanevate ja kitsa siseveeruga teavikute kvaliteetsemat digiteerimist.

Novembris loodi parlamendiinfo keskuse teatmesaali, teenindusosakonna registratuuri ning kesktellimispunkti asemele uus üksus – infokeskus –, mis kuulub teenindus-osakonna koosseisu. Uue üksuse loomise eesmärk oli info-teenuste ja raamatukogu põhiteenuste koondamine ühte struktuuriüksusse, et pakkuda külastajatele ja lugejatele kvaliteetset ning asjatundlikku info- ja laenutusteenust.

Märtsis toimus konkurss Hea teenindaja 2017, millega pöörasime tähelepanu teenindamise kvaliteedile.

MEIE INIMESED2017. aasta 31. detsembri seisuga töötas Rahvusraamatu-kogus 282 inimest, neist 206 kõrg- ja 44 kesk- või kesk-eriharidusega. Töölt lahkus aasta jooksul 36 ja tööle asus 27 inimest.

Tööaasta lõpetasime piduliku aktusega, kus tunnustasime parimatena järgmisi kolleege:

•Aasta inimene – teenindusosakonna juhataja Külli Solo •Aastate inimene – näituste osakonna kunstnik Tiiu Laur•Aasta tegu – teenusepõhise organisatsiooni loomine• Parim noor töötaja – näituste osakonna juhataja Ave Tölpt• Väärt kolleeg – haldusosakonna turvajuht Katrin Sepp

In April, we festively opened the new premises of the Digiti-sation Centre: all so far dispersed digitisation activities were concentrated in a compact spatial whole.

In November, a new unit – the Information Centre – that is a part of the Service Department was formed to replace the Reference Reading Room of the Parliamentary InformationCentre and the Information and Registration and the CentralCirculation Desks of the Service Department. The aim of establishing the new structural unit was to aggregate infor-mation services and the library’s basic services for providingthe visitors and library users quality and competent infor-mation and lending services.

In March, a competition for the Best Service Provider 2017 was held, by which we paid attention to the service quality.

OUR PEOPLEAs on 31 December 2017, the National Library employed 282 staff members, 206 of those with higher education background, and 44 with upper secondary or secondary vocational education background. 36 members of the staff le the National Library and 27 members were employed by the organisation.

We ended the work year with a festive event, where we recognised the following colleagues as the best:

• Best Employee – Külli Solo, Head of the Service Department • Best Long-Term Employee – Tiiu Laur, Artist at the Exhibitions Department•Achievement of the Year – creating a service-based organisation• Best Young Employee – Ave Tölpt, Head of the Exhibitions Department•Most Valuable Colleague – Katrin Sepp, Security Manager at the Maintenance Department

Tiiu Laur Ave TölptKatrin SeppKülli Solo

Andmed seisuga 1. juuni 2018 / Data at 1 June 2018

Riigikogu liige / Member of the Riigikogu Igor Gräzin (esimees / Chairman), Riigikogu Kantselei direktor / Secretary General of the Riigikogu Peep Jahilo (aseesimees / Deputy Chairman), Riigikogu liikmed / Members of the Riigikogu Barbi-Jenny Pilvre-Storgård, Toomas Väinaste, Kultuuriministeeriumi kantsler / Secretary General, Estonian Ministry of Culture Tarvi Sits, Riigiarhivaar / State Archivist Priit Pirsko, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu direktor / Director of Tallinn University of Technology Library Jüri Järs

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu

Supervisory Board of the National Library of Estonia

Koostanud ja toimetanud / Compiled and edited by Mihkel Volt • Keeleliselt toimetanud / Estonian language text edited by Inna Saaret • Tõlkinud / Translated by Tiina Büttner • Fotod / Photos by Teet Malsroos • Kujundanud / Designed by Margit Plink

Kaantel: Tallinna 21. Kooli 3. a klassi orkester ja noor dirigent Kasper Joel Nõgene musitseerimas maestro Neeme Järvi 80. sünnipäevale pühendatud näituse pidulikul avamisel 1. juunil 2017. / On the covers: The orchestra of the 3rd grade pupils of Tallinn School No 21 and its young director, Kasper Joel Nõgene, playing live music at the festive opening of the exhibition dedicated to the 80th birthday of maestro Neeme Järvi on 1 June 2017.

Eesti Rahvusraamatukogu, 2018 / National Library of Estonia, 2018

Eesti Rahvusraamatukogu/National Library of Estonia

Tõnismägi 2, 15189 Tallinn, Estonia

nlib@nlib.ee • www.nlib.ee

facebook.com/rahvusraamatukogu

Info / Information +372 630 7611

Juhtkond / Administration+372 630 7501

InfospetsialistidInformation specialists+372 630 7100

Komplekteerimine / Acquisitions +372 630 7590

Kommunikatsioon ja turundus Communications and Marketing+372 630 7260

Konverentsikeskus Conference Centre +372 630 7262

Näituste osakond Exhibitions Department +372 630 7150

www.rahvusraamatukogu.eewww.nlib.ee