1. ubaba usele nomntwana 2. ujikeleza › sites › default › files › readers › vb gra… ·...
TRANSCRIPT
Incwadi 1B
IGREYIDI 3 ISINDEBELE
1. Ubaba usele nomntwana 2. Ujikeleza
4. Ijamo lesithombe3. Kuhle ukunikela
IIungelunge leencwadi zokufunda ezihleliweko zesiGabasisekelo
Ikhutjhwe ngomnyaka we-2018 yi-Molteno Institute for Language and Literacy
Abasizi ngeemali yi-Zenex Foundation
IGreyidi 3 Incwadi 1B n I-Editha yelungelunge: Siân Reesn Abathuthukisi bendaba: nguMirna Lawrence noJenny Katzn Ngemva kokufunda imibuzo kanye nemisebenzi: nguJenny Katzn Usolwazi welimi lesiNdebele: nguSponono Mahlangun Abagwali beenthombe: Rob Owen - 1. Ubaba usele nomntwana
Sandy Lightley - 2. Ujikeleza Vusi Malindi - 3. Kuhle ukunikela Sandy Campbell - 4. Ijamo lesithombe
n Ihlelo kanye nedizayini: Resolution no-ihwhiteDesign
© 2018 Molteno Institute for Language and Literacy
Website: www.vulabula.co.za
ISBN 978-1-77580-668-4
IGREYIDI 3
Incwadi 1B
Okumunyethweko
1. Ubaba usele nomntwana ................................ 1
2. Ujikeleza ........................................................... 11
3. Kuhle ukunikela ................................................ 21
4. Ijamo lesithombe .............................................. 31
Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivatives (CC BY-NC-ND) 4.0 International Licence
Disclaimer: You are free to download and share this work as long as you attribute the Molteno Institute for Language and Literacy, but you may not change this work in any way or use it commercially.
1
1. Ubaba usele nomntwana
NGAPHAMBI KOKOBANA UFUNDE
Yenza isiqiniseko sokobana uyayazi ihlathululo yamagama alandelako
ibhortji, ukupharaka, ukuquma, ukudunduzela
Yenza isiqiniseko sokobana ungakghona ukufunda amagama
alandelako
ukutlhogomela, utshwenyeke, anghwaya, uzakukghona, iindlalisi,
zirhatjheke
2
Umma uya emhlanganweni bese ubaba usala ekhaya nomntwana uBongi.
Kukothoma ukobana ubaba atlhogomele umntwana YENA AYEDWA !
Umma utshwenyeke kancani. ‘Uzakukghona ukusala naye ?’ ubuza ubaba.
‘Koke kuzakulunga,’ kutjho ubaba. ‘Ukutlhogomela umntwana kuyinto elula tle !’
Kodwana umntwana uBongi yena akacabangi njalo, ufuna unina !
3
Umntwana uBongi uthoma ukulila.
‘Thula ungalili Bongi,’ kutjho uyise. ‘Buya sizokujida !’
Ubaba ubamba uBongi ngomkhono uyamdrayisa udlala naye ngekamerweni.
Kodwana uBongi yena akafuni ukujida.
‘Yi,yi, yi,’ uyalila.
‘Ulilela ini, Bongi ?’ kutjho uyise. ‘Qala kumnandi kangangani !’
4
Umntwana uBongi usaragela phambili nokulila.
‘Ungalili Bongi kutjho uyise. Ngizokuvumela ingoma emnandi’
Ubaba uhlala phasi udunduzela uBongi lokha nakamvumela nengonyana.
‘Thulathula, nana thulathula ! Thulathula nana thulathulathula !
Lala nanana ! Lala nanana ! Lala nanana, lalalalala !’
Kodwana uBongi akayifuni ingoma.
‘Yi, yi , yi,’ kulila umntwana.
‘Alo kubayini ulila Bongi ?’ kubuza ubaba ahlubula ithayi yakhe. ‘Qala kumnandi !’
5
Umntwana uBongi usaragela phambili nokulila.
Ubaba ucabanga bona uBongi kungenzeka ulambile. Umbeka esitulweni esikulu esiphezulu bese uyokuthatha ibhortji yakhe.
‘Thula ungalili, Bongi,’ kutjho uyise. ‘Nakhu ukudla okumnandi thatha udle.’
Kodwana uBongi akafuni ukudla. Ukudla kuya kiyo yoke indawo kodwana akuyi emlonyeni !
‘Yi ! yi ! yi,’ uyalila.
‘Kubayini ulila, Bongi ?’ kutjho ubaba anghwaya ihloko. ‘Hahaha, qala kumnandi.’
6
Kodwana uBongi usaragela phambili nokulila.
Ubaba ucabanga bona mhlamunye uBongi womile. Uthatha umsamelo omkhulu uwubeka phasi bese umembesa ngengubo.
‘Thula ungalili, Bongi,’ kutjho ubaba, aguqa phasi ehlabathini. ‘Nali ibisi elimnandi elifuthumeleko ukobana usele.’
Kodwana uBongi akalifuni ibisi.
‘Yi ! yi ! yi !’ uyalila.
‘Ngibawa ungalili, Bongi,’ kutjho ubaba ngelizwi elidiniweko. ‘Qala kumnandi.’
Kodwana ubaba uzizwa afuna ukulila naye. Ukusala nomntwana akusilula nakancani.
7
Ekugcineni umntwana uBongi bewathula. Sekabanjwe buthongo.
Ubaba uphareka esofeni. Udiniwe !
Ubaba uvala amehlo usathabele bona kuthulile. Msinyazana nje naye wabe asele alele, arhona kabuthaka.
8
Umma ubuyile emhlanganweni. Ubona ihlangahlangano ngelawini . Ubona iindlalisi zirhatjheke kiyo yoke indawo. Ubona ukudla kucitheke kiyo yoke indawo. Ubona ibhodlelo lebisi phasi ehlabathini. Ubona umntwana uBongi ulele. Begodu ubona ubaba naye ulele esofeni.
Kodwana umma akanandaba nalokhu.
‘Wu ngiyabona ukuthi ubaba banoBongi badlale kwaba mnandi imbala,’ utjho uyamomotheka.
‘Hmmm,’ kuquma uBongi ebuthongweni.
‘Hmmm,’ kuquma ubaba ebuthongweni.
Ingabe ubaba banomntwana uBongi badlale kamnandi ?
Wena ucabanga ini ?
9
Ubaba usele nomntwana
A. Isifundo sokuzwisisa
Phendula imibuzo ngokuzeleko.
1. Bekaya kuphi umma?
2. Umma bekatshwenywe kutjhiya ubaba ukobana asale noBongi ngombana _____________.
a) UBongi bekamntwana otshwenyako
b) Ubaba bekagula
c) Ubaba akakaze atlhogomele uBongi ngaphambilini
3. Yini into yokuthoma ubaba azama ukuyenza ukuthulisa uBongi?
4. Ingabe uBongi wawuthanda umdunduzelo ubaba amvumela wona? Kubayini utjho njalo?
5. Beka isiphambano (X) eqadi kwemitjho emamala bese ubeka itshwayo () eqadi kwemitjho eliqiniso.
a) Umntwana uBongi wadla ipuyere bese wasela ibisi lakhe.
b) Ubaba walemuka bona akusilula ukutlhogomela umntwana.
c) Indlu beyihlwengekile iyihle lokha umma nakafika ekhaya.
d) UBongi banobaba bebalele lokha umma nakafika ekhaya.
6. Kubayini uBongi abekalila kangaka lokha umma nakasakhambileko?
10
7. Umma bekamomotheka ngemva kobana afike ekhaya ngombana _________________.
a) bekacabanga bona ubaba uyahlekisa
b) bekacabanga bona ubaba noBongi badlale kamnandi bobabili
c) bekumnandi emhlanganweni abuya kiwo
B. Ukusetjenziswa kwelimi
iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 46, 72, 84-85, 106iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: ikh. 73
Tlola ngobutjha imitjho le bese ufaka amatshwayo angekho.
1. Koke kuzakulunga, kutjho ubaba
2. ‘kubayini ulila, bongi’ kubuza ubaba
C. Ukutlola
iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: ikh. 111 (Isikateleli)
Yenza kwangathi ungunina likaBongi. Tlolela ubaba umlayezo ube neenyeleliso zokobana kufanele atlhogonyelwe bunjani uBongi.
11
2. Ujikeleza
NGAPHAMBI KOKOBANA UFUNDE
Yenza isiqiniseko sokobana uyayazi ihlathululo yamagama alandelako
ukukakarela, ukurhorhobisa, utjhova
Yenza isiqiniseko sokobana ungakghona ukufunda amagama
alandelako
emtjhelelweni, seningconywana, emjinkweni, uyokukhwela, sekulidlhego,
ngitlhoga
12
Boke abantu kilendawo bathanda ukuya ephageni. Abantu bayeza bazokukhambisa izinja zabo. Abantu bafika bahlale ngaphasi kwemithi bacoce. Abantwana bayeza bazozidlalela ibholo. Inengi labantwana liyeza lizozidlalela emjinkweni, emtjhelelweni kanye nakujikeleza.
Umntwanyana uGugu ufika ephageni. Utjhinga bunqopha kujikeleza. Uyithanda kwamanikelela ! Ubambela esimbini yayo bese uthoma ukugijima, usunduza ngamandla wakhe woke. Lokha ujikeleza nayijikako, msinyazana nje uGugu weqela phezu kwayo.
13
UJin ufika ephageni. Uyakhamba uyokukhwela noGugu kujikeleza. Ibelo likajikeleza liyehla seyikhamba kabuthaka. UJin ubambela esimbini bese uyayigijimisa ukobana ikhambe ngebelo elikhulu. Ngemva kwalokho weqela kiyo msinya. UGugu uzwa anokusaba. Akathandi lokha nayigijimako. Ukakarela kiyo ngamandla.
14
Njenganje uJonah usephageni. Naye uyayithanda ujikeleza. UJonah utjhova isimbi bese uyagijima ukuze ujikeleza igijime msinya khulu. Njenganje ujikeleza seyigijima ngebelo eliphezulu tle !
UGugu uzizwa agula. UJin uzizwa esaba. Bafuna kwehliswe ibelo likajikeleza.
15
URina naye ufika kujikeleza ufika weqa njengoJonah. Njenganje sekulidlhego lakhe lokobana abambe isimbi agijime. URina umntazana omkhulu, onamandla begodu msinyazana nje ujikeleza igijima msinya khulu. Uthabile uyarhuwelela weqela phasi naphezulu.
16
Njenganje uGugu uzizwa asele agula khulu. ‘Ijamiseni ! Ijamiseni ! Mina ngifuna ukuhlika !’ utjho uyalila.
UJin naye uzizwa agula. ‘Ijamiseni ! Ijamiseni ! Mina ngifuna ukuhlika !’ utjho ngokububula.
UJonah naye uzizwa asaba. Akhange akhe akhwele ujikeleza egijima ngebelo elikhulu kangaka ngaphambilini.
‘Ijamiseni ! Ijamiseni ! Mina ngifuna ukuhlika !’ utjho arhuwelela.
URina uqala uGugu. Uqala uJin kanye noJonah.
‘Afeke,’ utjho acabanga. ‘Abantwana laba bafuna ukwehla kwanjesi. Ujikeleza le kufanele ijanyiswe.’
Ngemva kwalokho uRina ubona uKagiso eza ngakibo. ‘Kagiso ! Iza msinya, ngitlhoga isizo lakho !’ uyamemeza. ‘Kufanele sijamise ujikeleza le !’
17
UKagiso ugijimela kujikeleza. Ufika ubamba isimbi bese uyidosela emva msinya. Usunduzela iinyawo zakhe phasi ehlabathini ukobana ibelo lehle. URina naye wasiza ngokurhorhobisa iinyawo ehlabathini.
18
Ekugcineni ujikeleza yakhamba kabuthaka. Yajika kokugcina bese yajama.
UGugu, uJin kanye noJonah behla kabuthaka ngokuyelela. Bazizwa banesiyezi babhalelwa nakukhamba !
‘Wu ! Hlalani phasi etjanini,’ kutjho uKagiso ngokurhawuleka. ‘Nizazizwa sele ningcono msinya.’
Ngemva kwalokho yena banoRina babamba iinsimbi zikajikeleza bebagijima ngebelo elikhulu. Bayeqayeqa, bayarhuwelela bajika baye le nale.
UGugu, uJin banoJonah babhalelwa kuqala ! Iinhloko zabo zisajikeleza !
19
Ujikeleza
A. Isifundo sokuzwisisa
Phendula imibuzo ngokuzeleko.
1. Yenzeka kuphi indaba le?
2. Abantu baya ephageni ukobana _____________.
a) bakhambise izinja zabo
b) bayokudlala ibholo erarhwako
c) bayokuhlala emthunzini bacoce
d) Koke okungehla
3. Kubayini uGugu atjhinge bunqopha kujikeleza?
4. Nangabe ukhamba msinya kujikeleza _____________.
a) ungadinwa bese uphathwa buthongo ulale
b) ingajama
c) ungazizwa unesiyezi
5. Nombora imitjho 1-4 ngokulandelana kwayo endabeni.
a) URina walemuka bona abantwana abancani bafuna ukuhlika.
b) Ngemva kwalokho uJin banoJonah bathoma nabo bazizwa bagula.
c) UKagiso wasiza uRina ukobana bajamise ujikeleza.
d) UGugu wathoma ukuzizwa agula naye kujikeleza.
20
6. URina banoKagiso ______________________.
a) bebanesinopho kanye nomusa
b) bebazifunela bona ujikeleza
c) bazizwa bagula nabakujikeleza
d) bebaziphethe kumbi banganamusa ebantwaneni abancani
7. Kubayini uRina banoKagiso bakhamba msinya khulu phezu kukajikeleza?
B. Ukusetjenziswa kwelimi
iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: ikh. 118
Funda amagama ahlathululako (iimphawulo) ngenzasi. Khetha amagama ama-3 ukobana uhlathulule uGugu, uJin kanye noJonah. Ngemva kwalokho tlola wakho umutjho ngegama ngalinye lalawo ama-3.
utlhuwile, ncane, mkhulu, unamandla, uyesaba, uyagula, unesiyezi, unevalo
C. Ukutlola
Wakhe waya ephageni? Wenza ini lapho?
Uthanda ukudlala ini? Udlala nabobani?
Tlola indima enemitjho okungasenani ebu-8 bese udweba isithombe.
21
3. Kuhle ukunikela
NGAPHAMBI KOKOBANA UFUNDE
Yenza isiqiniseko sokobana uyayazi ihlathululo yamagama alandelako
ukuphuphuma, intandane, ukutlamuzela
Yenza isiqiniseko sokobana ungakghona ukufunda amagama
alandelako
anamahlabahlaba, sesisendleleni, esitetjhini, aziinthelo
22
Indawo ebizwa ngokuthiwa yi-Ubuntu Sentha ibawe umphakathi wethu ukobana ulethe iminikelo yeenthelo.
Mina nomma sesisendleleni etjhinga lapho. Siyokunikela ngamahabhula ngombana aziinthelo esizithandako !
Akusikude ukuya ku-Ubuntu Sentha, kodwana heyi amahabhula la abudisi ! Ngifisa bona ingabe ngiyakwazi ukuwathwala ehloko njengomma, nanyana ngiwabhebhule emhlana lapha abhebhula khona umnakwethu omncani !
Angazi bona ngubani ozokudla amahabhula atlamuzelako la ?
Ikhaya lethulobuntu
23
Mina nobaba sisendleleni etjhi e-Ubuntu Sentha. Siyokunikela ngamapuyere ngombana aziinthelo esizithandako !
Ibhoksi lami elincani libudisi kodwana umantji kababa omkhulu wona uzele uphuphuma amapuyere ahlaza satjani.
Angazi bona ngubani ozokudla amapuyere azele amanzi kangaka ?
24
Ukghari ulinesi etlinigi. Ngaphambi kobana athome ukusebenza ukhamba nathi ukuya e-Ubuntu Sentha.
Thina sinikela ngamaphopho ngombana aziinthelo esizithandako !
Umma uGloria osebenza e-Ubuntu Sentha umomotheka nathi. ‘Bababe qalani ! Amawele aguge amaphopho amawele !’ kutjho yena.
Angazi bona ngubani ozokudla amaphopho amnandi kangaka ?
Ikhaya
lobuntu
25
Ngikhamba nogogo banobamkhulu siya e-Ubuntu Sentha. Sinikela ngamaperegisi ngombana aziinthelo ezithandwa khulu ngubamkhulu !
Ugogo uthwala kuhle isikotlelo samaperegisi ehloko yakhe. Ukwenza njani lokhu ? Ngaso soke isikhathi nangithi ngizama ukuthwala into ehloko iyawa.
Angazi bona ngubani ozokudla amaperegisi asudu la ?
26
Mino nomfundisi uSibiya sisendleleni eya e-Ubuntu Sentha. Siyokunikela ngamakhabe ngombana aziinthelo ezithandwa khulu ngumfundisi uSibiya !
Umfundisi uSibiya uyangiqala. ‘Ngifisa ngathana nginekarana efana neyakho,’ kutjho umfundisi. ‘Amahabhula la abudisi kwamanikelela !’
Angazi bona ngubani ozokudla amakhabe amnandi la ?
27
Namhlanjesi umnakwethu uthoma ukusebenza emsebenzini omutjha esitetjhini samapholisa. Ngaphambi kobana aye emsebenzini, ungiphekelela ntanzi e-Ubuntu Sentha ukobana sise iinthelo. Sinikela ngamapeyinabhula ngombana kungiwo esiwathanda tle !
Amapeyinabhula la anamahlabahlaba ! Ngikho ngiwafake ngepotweni nje !
Angazi bona ngubani ozokudla amapeyinabhula asarulani asudu kangaka ?
lobuntu
Ikhaya lethu
28
Qalani ! Kujame ilori ekulu ebuya e-Ubuntu Sentha. Kubayini ijame ngaphandle kwendlu yeentandane ? Begodu kubayini boke abantwana baphumele ngaphandle ?
Iinsebenzi zimatasatasa zehlisa amabhoksi kanye namabhoksi weenthelo … amahabhula, amapuyere, amaphopho, amaperegisi, amakhabe kanye namapeyinabhula ! Boke abantu bayamomotheka.
Njenganje siyazi bona ngubani ozokudla isithelo !
Kuyinto ehle ukunikela !
IKHAYALEENTANDANE
29
Kuhle ukunikela
A. Isifundo sokuzwisisa
Phendula imibuzo ngokuzeleko.
1. Mingaki imihlobo ehlukeneko abantu abayilethako? Tlola irhelo layo.
2. Intandane mumuntu ________________.
a) onganababelethi
b) onganabantwana
c) onganabafowabo nabodadwabo
d) Koke okungehla
3. Kubayini umntazana lo adosa ikhabe ekaraneni?
4. Kubayini umsana athwale amapeyinabhula ngepoto?
5. Iinsebenzi zomphakathi zazisa njani iinthelo eentandaneni?
6. Beka isiphambano (X) eqadi kwemitjho emamala bese ubeka itshwayo () eqadi kwemitjho eliqiniso.
a) Ibhoksi lamahabhula kanye nekhabe kokubili kubudisi.
b) Ihabhula libudisi khulu kunekhabe.
c) Akusilula kibo boke abantu ukobana bathwale izinto eenhloko zabo.
d) Izinja, abokatsu kanye neenkukhu zidla iinthelo.
30
7. Indatjana le iwutjengisa njani umoya wobuntu?
a) Abantu badla iinthelo ezinengi.
b) Abantu bakhetha isithelo sabo abasithandako.
c) Abantu banikela ngeminikelo yemirorho.
d) Abantu banikela ngeminikelo yeenthelo.
B. Ukusetjenziswa kwelimi
iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 80, 92, 118, 121 iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 87, 88
1. Thola amagama endatjaneni ukobana uhlathulule iinthelo ezihlukahlukeneko. Tlola irhelo lamagama la.
2. Njenganje khetha esinye nesinye isithelo. Gwala isithombe esikhulu sesithelo sakho. Tlola amabizo ahlathululako abe manengi ngendlela ongakghona ngayo esithombeni sakho. Cabanga ngemibala, ijamo, ukunambitheka nokobana isithelo sizwakala sinjani-ngaphambi kobana usidle nalokha nawusidlako.
C. Ukutlola
Kubayini kuqakathekile ukobana sidle iinthelo? Thola okunengi ngendlela ongakghona ngayo ngokobana kubayini iinthelo zisilungele. Tlola ilwazi lakho emitjhweni ezeleko.
31
4. Ijamo lesithombe
NGAPHAMBI KOKOBANA UFUNDE
Yenza isiqiniseko sokobana uyayazi ihlathululo yamagama alandelako
ubukghwari, ukurhonona, isinamathiseli, indulungu, uncane, matsikani
Yenza isiqiniseko sokobana ungakghona ukufunda amagama
alandelako
elitshetlha, amabhlege, ahlukahlukeneko, njengencwadi, umntwana,
ziindlebe
32
Abantwana ekumbeni kaMistresi uNtuli efundisa ngezinto zobukghwari sebalindele isifundo sabo. Baphethe amapensela, amaraba, amarula, iinkere, isinamathiseli kanye nephepha lokukhalara elitshetlha.
Namhlanjesi bagwala amajamo ahlukahlukeneko. UMistresi Ntuli ubalethele amabhlogo kanye neentensela ukobana zibasize. Uthi ngemva kwalokho bazakusika amajamo bese benza isithombe. Isithombe sizakuba ngesani ?
Kokuthoma uMistresi Ntuli utjela abantwana bonyana bagwale indulungu ekulu esaqanda.
‘Indulungu esaqanda ilijamo elifana neqanda’, kutjho uMistresi.
Abantwana basebenzisa iintensela kanye namabhlogo ukobana abasize nabagwalako.
‘Ingabe kuzakuba sithombe seqanda ?’ bayarhonona.
33
Ngemva kwalokho uMistresi Ntuli utjela itlasi bonyana igwale isiyingilizi esincani.
‘Isiyingilizi sirono njengebholo,’ kutjho uMistresi.
Abantwana basebenzisa amabhlogo namabhlege kanye neemvalo ukobana zibasize nabagwalako.
‘Ingabe kuzakuba sithombe sebholo ?’ bayarhonona.
34
Okulandelako uMistresi Ntuli utjela abantwana bonyana bagwale aboncantathu ababili abancani abalinganako.
‘Uncantathu unamahlangothi amathathu,’ ukhumbuza abantwana, ‘unjengesineyi sekhekhe nanyana iphiza.’
Abantwana basebenzisa iinrula kanye namabhlogo ukobana zibasize nabagwalako.
‘Ingabe kuzakuba sithombe sesineyi sekhekhe ? Nanyana sephiza ?’ bayarhonona.
35
Ngemva kwalokho, uMistresi Ntuli utjela abafundi bonyana bagwale aboncane abane abancani abalinganako.
‘Uncane unamahlangothi amane njengesikwere,’ utjela abantwana, ‘kodwana nikhumbule bona mahlangothi aqaleneko kwaphela afanako, njengencwadi nanyana umnyango.’
Abantwana basebenzisa amabhlogo amancani kanye namabhoksi ukobana abasize nabagwalako.
‘Ingabe kuzakuba sithombe somnyango ?’ bayarhonona.
36
Ekugcineni, uMistresi Ntuli utjela itlasi bonyana igwale uncane munye omude omatsikani.
Abantwana bagadangisa magega neenrula zabo ukobana benze ijamo.
Njenganje sebanamajamo alithoba ahlukahlukeneko ephepheni labo elitshetlha:
indulungu esaqanda, isiyingilizi, aboncantathu ababili kanye naboncane abahlanu.
Amajamo la nasele awoke nje angenza siphi isithombe ? Indlu ? Isitimela ? Isikepe ?
37
UMistresi Ntuli unikela umntwana ngamunye isitokana sephepha elinesikwere esikhulu esihlaza satjani kiso. Utjela abantwana bonyana basike isikwere kanye namanye amajamo abawagwalileko.
Njenganje sebayokuhlanganisa amajamo ukobana benze isithombe sesilwana.
Isilwana ? Kuzokuba silwana siphi ?
38
‘Indulungu esaqanda imzimba,’ kutjho uMistresi Ntuli, ‘isiyingilizi yihloko bese kuthi aboncantathu ababili babe ziindlebe. Aboncane abane abancani bamilenze bese uncane omude omatsikani abe mzimba.’
Umzimba ?
‘Kufanele kube yindlovu !’ kuraya itlasi.
Abantwana bahlanganisa amajamo kuhle ukobana benze isithombe sendlovu. Banamathisela amajamo phezu kwesikwere. Ekugcineni bagwala amehlo wendlovu, umlomo kanye nomsila.
‘Bababe kuhle nisebenzile, bantwana !’ kutjho uMistresi Ntuli. ‘Qalani umhlambi weendlovu emthangaleni wetlasethu !’
39
Ijamo lesithombe
A. Isifundo sokuzwisisa
Phendula imibuzo ngokuzeleko.
1. Ufunde ngemihlobo yiphi ehlukahlukeneko endatjaneni le?
2. Ngiliphi ijamo abantwana baligwale ntanzi? Ngikuphi ukudla okunejamo leli?
3. Ngikuphi ukudla okubili okunejamo likancantathu?
4. Isikwere sifana njani noncane? Zihluka njani?
5. Bazi kuphi abantwana bonyana bagwala indlovu?
a) UMistresi Ntuli ubatjelile bonyana bekusilwana.
b) UMistresi Ntuli ubatjele bonyana bagwale isiyingilizi.
c) UMistresi Ntuli wathi isilwana sinomzimba omkhulu.
d) Koke okungehla.
6. Mangaki amajamo ahlukeneko ebekafunwa bantwana ukobana benze indlovu nasele awoke?
7. Nombora imitjho ukusukela ku-1-3 ngokulandelana kwayo.
a) Abantwana basika amajamo.
b) Abantwana basebenzise amajamo ukobana benze indlovu.
c) Abantwana badwebe amajamo ahlukahlukeneko.
40
B. Ukusetjenziswa kwelimi
iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: ikh. 11iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 11, 50, 80, 103
1. Tlola ngobutjha godu amagama alandelako ngokulandelana kwawo ngabonobumba:
okusaqanda, amajamo, isiyingilizi, isikwere, uncane, umzimba, indlovu, uncantathu
iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 80, 92, 118, 121iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 87, 88, 104
2. Thola amabizo amathathu kanye nesiphawulo in emutjhweni olandelako:
Abantwana basebenzisa amabhlogo amancani kanye namabhoksi ukobana abasize nabadwebako.
iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 42, 84
3. Tlola ngobutjha godu umutjho othoma ngamagama onikelwe wona ngenzasi:
Namhlanjesi abantwana badweba amajamo ahlukeneko.
IzoloIzolo _______________________________________________ .
KusasaIzolo _____________________________________________ .
C. Ukutlola
iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: ikh. 26
Tlolela umngani irhelo leeyeleliso, elihlathulula bona angayenza njani indlovu ngokusebenzisa amajamo. Tlola isihloko bese unombora iiyeleliso zakho. Sebenzisa indatjana le ukobana ikusize.
Incwadi 1B
ISBN: 978-1-77580-668-4
IGREYIDI 3 INCWADI 1A INCWADI 1B
1. Ikowusu elilahlekileko2. Khuyini okulandelako azokwenza?3. Isineyi sokuphela sekhekhe4. Wu amaphihliphihli anje!
1. Ubaba usele nomntwana2. Ujikeleza3. Kuhle ukunikela4. Ijamo lesithombe
INCWADI 2A INCWADI 2B
1. Livilo lakabani leli? 2. Ifihlo3. Ngubani ophule ifesdere?4. Sibhaga nogogo
1. Sizani!2. Uphi uZenzile?3. Ikherodi elikhulu4. Siyabhaqelana
INCWADI 3A INCWADI 3B
1. UNyamela uya esitolo sezambatho2. Isobho yamatje 3. Lalela umbhino4. Ngubani ohlala la?
1. Afeke, ubaba uKawu!2. UMmoya neLanga3. Sengilungele ukukhamba4. Ebusuku eplasini
INCWADI 4A INCWADI 4B
1. Iimfiso ezintathu2. Lizinyo lakabani leli?3. Umqasana nekghuru4. ISewula Afrika yethu
1. Utjhontjhwana nentethe2. Idorobho lekhethu3. Ibhubezi nekhondlo4. Abazumi beenlwana
(begodu neNcwajana yeemBonelo zeemPendulo)Iincwadi zokufunda kilelizinga zinamakhasi amanengi, amatheksti anamakhai amanengi, imitjho emide, ukwehlukahlukana okunengi kwamaphetheni wemitjho, ilimi elinengi elisemthethweni kanye nelihlathululako, begodu nelwazi-magama elinothileko. Ukufunda njenganje sekuba yinto emane izenzakalele, kufakwa umfutho omnengi esifundweni sokuzwisisa kunokufuna ihlathululo yamagama kwaphela njengombana abafundi sebazifundela ngokukhululeka.
Iincwadi zokufundezi zinikela abafundi amathuba wokufunda ngeenqhema, ngokuhlahlwa, ngababili nangokuzifundela uwedwa.
ISINDEBELE
Iincwadi zokufunda ezihlelwe ngokwamabanga zeVula Bula zezinga 3 zenza bona abafundi abakwazi ukufunda msinya bakghone ukuphrakthisa. Incwadi yokufunda ngayinye ineendatjana ezine ezihlukahlukeneko, kufakwe hlangana amatheksti wemitlolo. Indaba ngayinye ithoma ngerhelo lamagama welwazi-magama kanye namagama ‘abudisi nakafundwako’ abafundi okulindelwe bona bawazi. Indatjana ngayinye ilandelwa mibuzo yesifundo sokuzwisisa, kanye nemisebenzi yelimi nokutlola ekhambisana ne-CAPS kanye neeNcwadi zokuSebenzela ze-DBE zeGreyidi 3.
Iincwadi zokufunda ezimbili kufanele ziqedwe ithemu ngayinye - Ithemu 1: Iincwadi zokufunda 1A ne 1B, Ithemu 2: Iincwadi zokufunda 2A ne 2B, Ithemu 3: Iincwadi zokufunda 3A ne 3B, Ithemu 4: Iincwadi zokufunda 4A ne 4B. Ipara ngayinye yeencwadi zokufunda (A ne B) zisezingeni elifanako yeke akukhethiseli bona umfundi uthomba ngayiphi ukuyifunda.
Visit the Vula Bula website to view or buy all materials
www.vulabula.co.za