12.16 13 19.20 20.120.3 23 kultuuriministeerium 2427 ...kogumispensionide seaduse ja sellega...
TRANSCRIPT
![Page 1: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/1.jpg)
Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu seletuskirja
Lisa 1
MÄRKUSTE TABEL
Justiitsministeerium märkused 1–12.16
Sotsiaalministeerium märkused 13–19.20
Maksu- ja Tolliamet märkused 20.1–20.3
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium märkused 21–23
Kultuuriministeerium märkused 24–27
Nr. Ettepaneku sisu
Arvestatu/
Mitte
arvestatud/
Selgitatud
Rahandusministeeriumi seisukoht
JUSTIITSMINISTEERIUMI MÄRKUSED
1. Eelnõu § 1 p 2 (KoPS § 31 lg 6) ja § 1 p 85
(KoPS § 45 lg 10) – eelnõukohase KoPS § 31
lg 6 kohaselt ei kuulu pensioni
investeerimiskontol olev raha ja selle eest
soetatud finantsvara abikaasade ühisvarasse.
Samasuguse erandi näeb ette eelnõukohase
KoPS § 45 lg 10 ning kehtiva KoPS § 45 lg
10. Pensionifondi osakute suhtes on ühisvara
erand kehtestatud IFS § 64 lg-s 7.
Märgime, et ühisvara ja lahusvara
regulatsioon peab olema ammendavalt
sätestatud perekonnaseaduse (PKS) §-des 25-
27. Näiteks juurdekasvu tasaarvestuse
varasuhte puhul on samalaadne erand toodud
PKS § 49 lg 1 p-s 4. See, et kehtivas õiguses
eksisteerivad väljaspool PKS-i erandid
abikaasade varasuhete kohta, on
kahetsusväärne, kuid käsilolev eelnõu annab
võimaluse see ebaselgus kõrvaldada. Seetõttu
palume täiendada eelnõu PKS muudatustega
järgmises sõnastuses:
x) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse
punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4)
pensioni investeerimiskontol olev raha ja
selle eest soetatud finantsvara.“;
PKS-i vastava erandi lisamise korral
muutuvad tarbetuks eelnõukohased
erandisätted, sest sama sisuga sätteid ei ole
mõistlik ega vajalik esitada mitmes erinevas
seaduses. Seetõttu palume eelnõust välja jätta
KoPS § 31 lg 6 ja § 45 lg 10. Samuti palume
lisada eelnõusse säte, mis tunnistab kehtetuks
IFS § 64 lg 7.
Arvestatud Tehtud järgmised muudatused:
1) Eelnõuga lisatava KoPS § 31 lõikest 6,
samuti eelnõuga muudetavas KoPS § 45
lõikest 10 on jäetud välja lauseosa „ega
kuulu(da) abikaasade ühisvarasse“;
2) Lisatud IFS § 64 lg 7 kehtetuks
tunnistamine;
3) Lisatud perekonnaseaduse muudatused
järgmises sõnastuses:
§ 3. Perekonnaseaduse muutmine
Perekonnaseaduse:
1) paragrahv 27 lõiget 2 täiendatakse
punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„kohustusliku pensionifondi osak ja
kohustusliku kogumispensioni
kindlustuslepingust tulenevad varalised
õigused.“;
2) paragrahv 27 lõike 2 punkti 4
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) kohustusliku pensionifondi osak,
pensioni investeerimiskontol olev raha ja
selle eest soetatud finantsvara, sealhulgas
sellise finantsvara soetamisel sõlmitud
lepingust tulenevad varalised õigused, ning
kohustusliku kogumispensioni
kindlustuslepingust tulenevad varalised
õigused.“
Eelnõu § 3 p 1 jõustub 1. juulil 2020 ja p 2
jõustub 1. jaanuaril 2021.
![Page 2: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/2.jpg)
2
2. KoPS § 50 – kuigi seletuskirjas on selgitatud,
et pensioni investeerimiskonto toomisega II
sambasse asendatakse terves paragrahvis
viited osakuomanikule viidetega isikule,
puudub vastav muudatus eelnõus.
Selgitatud Vastav muutmiskäsk on punktis 79:
„79) paragrahvi 49 lõigetes 1, 2, 4 ja 5
ning §-s 50 asendatakse sõna
„osakuomanik“ sõnaga „isik“ vastavas
käändes;“
3. Eelnõu § 1 p 51 (§ 271 lg 3 ja KoPS § 273 lg
2) – eelnõukohase KoPS § 271 lg 3 järgi ei
teki isikul makse tasumise kohustust, kui ta
esitab kontohaldurile või registripidajale
KoPS §-s 273 nimetatud avalduse makse mitte
tasumiseks enne oma 18-aastaseks saamise
aasta 30. novembrit. Eelnõukohase KoPS §
273 lg 2 järgi võib makse mitte tasumiseks
avalduse esitada oma seadusliku esindaja
kirjalikul nõusolekul vähemalt 16-aastane
isik ning selle juures ei ole vaja PKS § 131 lg
1 ega § 188 lg 1 sätestatud kohtu nõusolekut.
PKS § 188 lg 1 p 11 keelab alaealisel ilma
kohtu nõusolekuta teha tehingut, mis lõpetab
tema nõude, vähendab seda või selle tagatist
või loob sellise kohustuse. Juhime
tähelepanu, et vähemalt 16-aastase isiku
õigus sellist avaldust ise esitada on vastuolus
teovõime üldregulatsiooniga TsÜS-is. Kui
isiku teovõimet ei ole laiendatud, siis peaks
kõikide alaealiste suhtes kehtima ühesugune
kord, mis sisaldub PKS-s. Seetõttu oleme
seisukohal, et KoPS § 273 lg 2 ei saa
kehtestada PKS § 188 suhtes erandit, vaid see
erand peab olema välja toodud PKS §s 188
endas.
Eeltoodud põhjendustel palume eelnõust
välja jätta KoPS § 273 lõike 2 teine lause ning
selle asemel täiendada PKS § 188 lõikega 12
järgmises sõnastuses: „(12)
Kogumispensionide seaduse § 273 lg 2
nimetatud kohustusliku kogumispensioni
makse tasumisest vabastamise avalduse
esitamiseks ei ole vaja kohtu nõusolekut.“
Arvestatud Eelnõu sõnastust on koostöös JuMiga
täpsustatud, kuid märkuses pakutuga
võrreldes mõnevõrra erinevalt.
4. Eelnõu § 1 p 53 (KoPS § 28 lg 2) – lõike 2
teine lause sätestab, et avaldus on ühepoolne
tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse
tähenduses. Kehtivas õiguses on KoPS § 28
lg 2 teises lauses täpsustus, et avaldus osakute
ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on
ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa
seaduse tähenduses. Eelnõus sätestatud lõike
2 teine lause sellises sõnastuses on veidi
Arvestatud Sõnastust on vastavalt soovitusele
korrigeeritud.
![Page 3: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/3.jpg)
3
kohmakas, võttes arvesse, et ka lauses 1 ei ole
tehtud viidet mingile avaldusele.
Samuti tekib küsimus, kas viidatud teist
lauset on üldse vaja, kuna sättest endast
selgub, et tegemist on ühepoolse avaldusega,
ning ka KoPS § 31 lõikes 1 on juba sätestatud,
et osakute kandmiseks pärija pensionikontole
või nende tagasivõtmiseks, samuti pensioni
investeerimiskontol oleva summa pärija
pensioni investeerimiskontole kandmiseks
või välja võtmiseks tuleb pärijal
registripidajale esitada kontohalduri
vahendusel avaldus. Seetõttu soovitame
KoPS § 28 lg 2 teine lause eelnõust välja jätta.
Juhul kui eelnõu koostaja peab aga KoPS § 28
lg 2 teist lauset hädavajalikuks, siis tuleks
seda õigusselguse huvides täpsustada:
Avaldus nimetatud tehingute tegemiseks on
ühepoolne tehing.
5. Eelnõu § 1 p 54 ja 65 (KoPS § 28 lg 21 ja § 31
lg 7) – Justiitsministeerium kahtleb, kas
viidatud sätted sellisel kujul on tervikuna
vajalikud, kuna pärimisseaduse kohaselt
omandab pärija üldreeglina kõik pärandaja
õigused ja kohustused sellisena nagu nad
pärandajale kuulusid, sh astub pärija
pärandaja poolt sõlmitud lepingutesse. Seega
ei pruugi olla vajalik nt viide sellele, et
lepingus pärija poolt surnud isiku asemele
astumine, finantsvara võõrandamine või
lepingu ülesütlemine peab toimuma lepingus
sätestatu kohaselt. Samas, kui finantsvara
lepingute kohta on sellest üldreeglist mingi
erisus, võiks seda seletuskirjas selgitada. Kui
niisugust erisust aga ei ole, siis soovitame
sätted eelnõust välja jätta.
Arvestatud,
selgitatud
Päritud kohustusliku pensionifondi
osakute puhul korraldab nii osakute
tagasivõtmise ja raha väljamaksmise kui
osakute pärija pensionikontole kandmise
Pensionikeskus (registripidaja). Sama
põhimõtet kohaldatakse eelnõu kohaselt ka
pensioni investeerimiskontol oleva päritud
raha suhtes.
KoPS § 28 lg 21 ja § 31 lg 7 täpsustavad, et
pensioni investeerimiskontol oleva raha
eest soetatud finantsvara puhul see nii ei
ole – siin peab pärija ise vastava
investeerimiskonto avanud pangaga ja/või
sellel olnud raha eest sõlmitud lepingu
teise poolega (näiteks investeerimisriskiga
elukindlustuslepingu kindlustusandja)
suhtlema selleks, et see vara võõrandada
ning raha välja võtta või kui tegemist on
väärtpaberitega, siis näiteks need
väärtpaberid oma väärtpaberikontole
ümber registreerima.
Eelnõus on täpsustatud § 28 lg 21 sõnastust
(JuMiga läbi räägitud) ning jäetud välja §
31 lg 8 (eelmises eelnõu versioonis lg 7).
6. Eelnõu § 1 p 57 (KoPS § 30) – lõike 1 teise
lause kohaselt kohaldatakse üheaastast
tähtaega ka pensioni investeerimiskonto
kaudu soetatud päritud finantsvara
võõrandamise ja finantsvara soetamisel
sõlmitud lepingu ülesütlemise suhtes. Jääb
arusaamatuks, kas sättest tuleneb pärijale
mingi eriõigus kehtivate lepingute
ülesütlemiseks. Palume seda selgitada.
Selgitatud II samba puhul on üldiselt mõeldud, et
pärimise olukorras registreeritakse päritud
pensionifondi osakud surnud isiku
pensionikontolt lihtsalt ümber pärija
pensionikontole. Siiski lubab KoPS pärijal
need päritud osakud ka tagasi võtta ja raha
välja võtta. Sellist õigust saab pärija
kasutada ühe aasta jooksul pärast seda, kui
![Page 4: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/4.jpg)
4
on tõestatud pärimistunnistus tema
pärimisõiguse kohta.
Pensioni investeerimiskonto lisandumisel
kohaldatakse sama põhimõtet ka kontol
oleva raha ja selle eest soetatud finantsvara
suhtes.
Seega kohaldatakse tõesti KoPS § 30 lõike
1 teise lause kohaselt üheaastast tähtaega
ka pensioni investeerimiskonto kaudu
soetatud päritud finantsvara võõrandamise
ja finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu
ülesütlemise suhtes. Siinkohal ei ole
mõeldud seda, et juhul, kui sellist vara ei
saaks muidu võõrandada või lepingut üles
öelda, et siis KoPS § 30 sellise õiguse
annab. Vastupidi – kui aasta on möödas, ei
saa pärija väljamakset enam nõuda,
sõltumata sellest, mida ütleb vara puudutav
leping.
Oluline on, et siinkohal peetakse silmas
raha väljavõtmist pärimise olukorras, mida
ei loeta II sambast lahkumiseks KoPSi
tähenduses, millega kaasneksid eelnõus
esitatud piirangud ja tagajärjed (kuni 2
korda saab raha välja võtta, raha
väljavõtmine lõpetab maksete tegemise
järgmiseks 10 aastaks jne).
Seega, pärija saab praktikas ka hiljem raha
välja võtta II sambast, kuid seda juba
eelnõus ette nähtud tingimustel.
Seletuskirja on vastavalt täiendatud. KoPS
§ 30 lõike 1 teise lause sõnastust on
täpsustatud:
„Sama tähtaega kohaldatakse raha
väljavõtmise suhtes pensioni
investeerimiskonto kaudu soetatud päritud
finantsvara võõrandamisel ja finantsvara
soetamisel sõlmitud lepingu ülesütlemisel
suhtes.“
7. Eelnõu § 1 p 97 (KoPS § 50 lg 1 p 5) – lõike
1 punkti 5 kohaselt kohustub kindlustusandja
enne pensionilepingu sõlmimist selgitama
osakuomanikule pensionimakse kujunemise
põhimõtteid ja seda, kuidas lepingus
kasutatud eritingimused mõjutavad
pensionimakset. Seletuskirjas on eeltoodu
osas selgitatud, et „Täpsustus arvestab
sellega, et pensionilepingu tingimuste
kujundamine muutub vabaks ning kaob ära
erinevate pakkumiste kohustuslik võrdlus.
Siiski on oluline, et pensionile jääv inimene
mõistaks, kuidas kindlustusandja pakutav üks
või teine lepingu eritingimus tema pensioni
Arvestatud Eelnõus esitatud KoPS § 50 lg 1 p 5
sõnastust on täpsustatud:
„5) selgitama osakuomanikule
pensionimakse kujunemise põhimõtteid ja
tingimusi, mis mõjutavad pensionimakse
suurust;“.
![Page 5: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/5.jpg)
5
suurust mõjutab. Eelnõu kohustabki
kindlustusandjat vastavaid selgitusi andma.“.
Ebaselgeks jääb, milliseid tingimusi
mõeldakse eritingimuste all käesoleva sätte
mõttes, võttes arvesse, et eelnõu kohaselt on
loobutud lepingutingimuste reguleerimisest.
Eeltoodut tuleks täpsustada, tagamaks, et
kindlustusandja saaks seadusega sätestatud
infokohustust korrektselt täita.
8. Eelnõu § 1 p 132 (KoPS § 526) – lõigetes 2 ja
5 kasutatakse sõnastust „lepingu
ülesütlemine“, lõikes 4 aga „lepingu
lõppemine“. Kuna lepingute lõpetamine võib
toimuda näiteks ka poolte kokkuleppel, võiks
sättes läbivalt kasutada üldisemat terminit
„lepingu lõpetamine“.
Arvestatud Sõnastust on ühtlustatud.
9. Eelnõu § 1 p 135 (KoPS 70 lg 4) –
seletuskirjas lk 59 on selgitatud, et selleks, et
kindlustusandjal oleks võimalik isikute poolt
lepingute lõpetamisega kaasnevaid kulusid
pisutki pidurdada, kaotatakse eelnõuga
kindlustusandja kohustus jaotada
pensionilepingute kindlustusvõtjatele ja
soodustatud isikutele kasumit. Seejuures
kehtib eelnõu lõike 4 kohaselt kasumi
jaotamise kohustuse kaotamine ka juba
sõlmitud lepingute suhtes (seletuskirja
kohaselt puudutaks see 2018. aasta lõpu
seisuga 7191 lepingut).
See tähendab, et isikute jaoks, kes on
sõlminud pensionilepingu teades, et
kindlustusandjal on vastav kasumi jaotamise
kohustus, on seadusemuudatusel negatiivne
mõju, mida neil ei olnud võimalik lepingu
sõlmimisel ette näha. See tekitab paratamatult
küsitavusi õiguskindluse ja isikute
õiguspärase ootuse suhtes ja sellest tulenevalt
ka muudatuse põhiseaduspärasuse suhtes.
Samuti ei ole eelnõus hinnatud vastava
muudatusega isikutele kaasnevat võimalikku
majanduslikku mõju.
Seletuskirjas tuleb eeltoodud küsimust
kindlasti põhjalikumalt selgitada ja
põhjendada, st lisada eelnõule muudatuse
põhiseaduspärasuse ning mõjude analüüs.
Selgitatud Eelnõu kaotab kindlustusandjate
kohustuse jaotada pensionilepingute alusel
kasumit, sealhulgas kaob selline kohustus
pensionilepingute suhtes, mis on juba
sõlmitud.
Nõustume, et pensionilepingute
kindlustusvõtjatel ei olnud
pensionilepingut sõlmides võimalik ette
näha, et selline kohustus kindlustusandjatel
kaob. Siinkohal tuleb aga arvestada, et
pensionilepingu sõlmimine oli pensionile
jääva inimese jaoks ainus võimalus oma II
sambasse kohutud raha kasutama hakata.
Samuti on oluline, et kasumi jaotamise
kohustus oli kõigil kindlustusandjatel
ühesugune.
Juba sõlmitud pensionilepingute puhul
tuleb kasumi jaotamise kohustuse
kaotamist vaadata koos kindlustusvõtjatele
erandkorras antava õigusega
pensionileping üles öelda ja saada
väljamakse lepingu tagastusväärtuse
ulatuses. Nii on kindlustusvõtjal, kes ei
nõustu kasumi jaotamise kohustuse
kadumisega, võimalik lepingust lahkuda.
Ühtlasi on kindlustusandjatel võimalik
soovi korral kasumi jagamist samasugustel
või muudetud tingimustel pakkuda.
Seletuskirja on vastavalt täiendatud.
Rahandusministeerium on tellinud
majaväliselt partnerilt ka analüüsi eelnõu
kooskõla kohta põhiseadusega, mis peaks
valmima lähinädalatel. Tegemist saab
olema avaliku dokumendiga.
10. Eelnõu § 1 p 139 (KoPS § 724 lg-d 6, 7) –
KoPS § 724 lg 6 kohaselt on kindlustusandjal
õigus loobuda alates 2021. aasta 1.
veebruarist kehtima jäänud pensionilepingute
Arvestatud
![Page 6: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/6.jpg)
6
alusel pensionimaksete tegemisest ning
sellisel juhul kohustub lõike 7 kohaselt
pensionilepingutes kokkulepitud suuruses
pensioni maksmist edaspidi korraldama riik.
Eelnõu kohaselt korraldab kindlustusvõtjatele
ja soodustatud isikutele pensionilepingutes
kokkulepitud suuruses pensionimaksete
tegemise alates 2021. aasta 1. veebruarist riik
Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud
korras.
Hetkel ei ole selge, mis tingimustel ja korras
isikutele sellisel juhul riigi poolt pensioni
makstakse. Selleks, et oleks võimalik hinnata
muudatusega kaasnevaid mõjusid lepingu
sõlminud isikutele, tuleb eelnõule lisada
Vabariigi Valitsuse määruse vastav kavand.
Samuti ei ole selge, millist mõju omab
kindlustusvõtjatele § 724 lõikes 15 toodu,
mille kohaselt kindlustusvõtjatele 2021. aasta
jaanuaris pensionimaksete tegemise ja
paragrahvi lõikes 14 sätestatud summa
riigieelarvesse kandmisega lõpevad
pensionilepingud. Palume seda selgitada.
11. Märkused seletuskirja kohta
11.1 Seletuskirja osa 1.3 „Märkused“ – palume üle
kontrollida TuMS muudetava redaktsiooni
avaldamismärge.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud.
Märkused seletuskirjas mõjude kohta
11.2 Kuna pensionireformiga kavandatavad
muudatused on mitmetahulised sarnaselt
avalduvate mõjudega, siis on seletuskirjas
kindlasti vaja esmalt välja tuua muudatuste
tegelikud eesmärgid ehk soovitavad
tulemused. Sellekohane nõue tuleb ka hea
õigusloome ja normitehnika (edaspidi
HÕNTE) eeskirjast, mille § 41 lg 2 kohustab
avaldama muudatuste vajalikkuse põhjenduse
(ehk eesmärgid) juba sisukokkuvõttes, kuid
eesmärgid peavad eraldi osana kajastuma
koos kavandatavate lahendustega ka
seletuskirja muudes osades (vt HÕNTE § 42
lg 1).
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud.
11.3 Kuna eeldatavalt mitmete oluliste mõjudega
eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust,
tuleb vastavalt HÕNTE § 42 lg 2 kohaselt
märkida ka selle koostamata jätmise
põhjendus, milleks lubatavad erandid on
loetletud HÕNTE § 1 lg 2.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud.
11.4 HÕNTE reeglite kohaselt tuleb eeldatavate
oluliste mõjude kaasnemise korral võtta ka
kohustus viia läbi mõjude järelhindamine või
põhjendada selle ebavajalikkust.
Justiitsministeeriumi soovitus sellistel
Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
KoPSi lisatakse järgmine paragrahv:
„§ 728. Analüüsikohustus
![Page 7: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/7.jpg)
7
puhkudel on märkida vastav
analüüsikohustus eelnõu rakendussätetesse
koos koostamise ajakava ning selleks
kohustatud osapool(t)ega. Vajadus mõjude
järelhindamiseks tuleneb otseselt ka
seletuskirjast (vt nt p 6.2.), kus rõhutati, et
väga palju sõltub just inimeste otsustest, mille
kohta selguvad esimesed täpsed tulemused
2020. aasta sügisel, misjärel saab eelnõu
koostajate arvates ka täpsemalt prognoosida
muudatuste tegelikke mõjusid. Kuna
kavandatavad muudatused viiakse sisse
valdkonnas, kus õiguspärane ootus eeldanuks
suuremate muudatuste vältimist, siis tuleks
kaardistada ja teadvustada praegu ka
võimalikud edasised muudatused, mida
võidakse rakendada pärast mõjude
järelhindamise läbiviimist. See tuleneb
vajadusest lähiajal edasisi suuri muudatusi
valdkonnas vältida, et vajadusel taastada
usaldus süsteemi edasiste muutmiste suhtes.
Samas on ka selge, et kavandatavate
muudatuste mõjude järelhindamist tuleb
rakendada korduvalt ja pikema perioodi
jooksul, kuna pensionikogujatel säilib õigus
langetada olulisi otsuseid sh ka massiliselt
hilisemas faasis ning võib-olla ka mingi
välisteguri survel (nt võimalikud ootamatud
majanduskriisid tulevikus).
Rahandusministeerium koostab 2023.
aastaks analüüsi käesolevas seaduses
sätestatud kohustusliku kogumispensioni
vabatahtlikuks muutmise mõjude kohta
ning esitab vajaduse korral ettepanekud
õigusaktide muutmiseks.“
11.5 Kuigi seletuskirjas toodud analüüs katab
mitmeid valdkondi ning püüab kaardistada
võimalikke ohukohti, tundus sealt täiesti välja
jäänud olevat ohtude kajastamine
pensionisüsteemile, mis võivad tuleneda
2009. aastale sarnasest majanduskriisist,
mille ajal inimeste käitumine vabatahtliku
kogumise ja süsteemist võimaliku väljumise
olukorras võib osutuda eriti ennustamatuks
ning siis on ka oht ja surve süsteemile suurim,
kuna kiire vajadus süsteemist lahkujatele raha
välja maksta võib tekitada lühikese aja
jooksul pensionifondidele vägagi keerulise
olukorra. Seletuskirjaski tuuakse välja
faktina, et nt 2009. a majanduskriisi ajal ja
järgselt peatas võimaluse tekkides oma II
samba pensionimaksed ligemale 2/3 omale II
sambas sel hetkel pensioni kogunutest (vt
seletuskirja p 6.1. alapunkt 5). Sellist riski
tuleks seletuskirjas kindlasti käsitleda või
näha ette leevendusmeetmed sarnasteks
olukordadeks.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja peatükki 6.2 on
täiendatud.
11.6 Seletuskirja mõjude jaotises on mitmel korral
toodud välja, et uuringu põhjal sooviks ka
pärast II samba vabatahtlikuks tegemist
sissemakseid jätkata 49% liitunutest, mille
Arvestatud Eelnõu seletuskirja peatükki 6.2 on
täiendatud.
![Page 8: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/8.jpg)
8
põhjal on üldistatud, et ligemale pooled
lahkuksid II sambast. Samas on viidatud
uuringust aga näha (vt joonis 4), et peaaegu
viiendik vastanutest ei omanud kindlat
arvamust. Kuna muudatuste järel vajab
süsteemist väljumine aga just kindlat
tegutsemist ning mitte-midagi-tegemine juba
liitunute olukorda ei muudaks, siis on
kaheldav, kas seisukohta mitte omanute
automaatne arvestamine süsteemist lahkujate
hulka on õigustatud. Nt konstateerib
seletuskiri fakti, et seniste liitujate osas on
tulnud 8% juhtudest pensionifond hoopis
loosida, kuna liitujad on olnud passiivsed ja
pole neile antud valikuvõimalusi kasutanud.
11.7 Seletuskirjas puudub analüüs selle kohta,
mida toob endaga kaasa II sambaga liitumise
võimalus seni mitteliitunutele, kui välja
arvata see, et küsitluse kohaselt sooviks seni
mitteliitunutest süsteemiga liituda vaid 6%.
Kaudselt võib aga toodud infost aru saada, et
mida väiksem on kogumisperiood (ja seni
mitteliitunutel jääb see kaks korda või
rohkemgi lühemaks kui algusest peale
liitunutel), seda vähemat (võimalikku
positiivset) mõju on neil II samba süsteemiga
liitumisest oodata. Kuna aga II sambaga
mitteliitunuid on tänase seisuga ligi 100 000
inimest, kellele avanevad liitumisel samad
võimalused, kuid teadmata on nende rahaline
mõju pensionitele, tuleks mõne üldise näite
abil ka seda valdkonda käsitleda.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja peatükki 6.3.1 on
täiendatud. Viidatud peatükk kehtib ka II
sambaga mitte liitunutele.
11.8 Hoolimata seletuskirjas kajastatud mitmetest
ohtudest ning ebasoovitavatest mõjudest (nt
pensionilepinguid pakkuvatele
kindlustusseltsidele, annuiteedipõhistele
pensionilepingutele üldisemalt, Eesti kõiki
tööandjaid ning eriti ilmselt väiksemaid
tööandjaid mõjutavale kasvavale
halduskoormusele, pensionifondidele tulude
kahanemisele, aga ka pensionikogujatele
fonditeenuste kallinemise näol) ei olnud
seletuskirjas pühendatud ruumi võimalikele
leevendusmeetmetele. Olulisim oleks seda
teha ilmselt just pensioniks kogujate
vaatevinklist, kuna seletuskirjas on otseselt
viidatud mitmetele riskidele (vt p 6.3.3.),
lisaks juba mainitud teenuse suhtelisele
kallinemisele: a) tulevikus määravad inimese
enda otsused märkimisväärses ulatuses tema
pensioni suurust – ehk esineb risk
ebaratsionaalseteks ja kahjulikeks otsusteks;
b) suurim mõju võib avalduda inimestele, kes
elavad keskmisest oodatavast elueast kauem
(umbes pooled pensionäridest), kellel on oht
Arvestatud Täiendatud eelnõu seletuskirja peatükke
6.3.2, 6.3.3 ja 6.4.
![Page 9: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/9.jpg)
9
kokkuvõttes kaotada eluea jooksul saadud
kumulatiivse pensioni suuruses võrreldes
eluaegse annuiteediga.
Lisaks neile avalduvad riskid ka riigile, kuna
pensionikogujal on õigus oma kogutud raha
ka päris kogumisperioodi lõpus või ka
pensionile minnes ühekorraga välja võtta,
mille eeldatavat ja võimalikku negatiivset
mõju tuleks samuti püüda hinnata ja
leevendada.
11.9 Mitmete negatiivsete mõjude osas
pensioniregistrile (seletuskirja p 6.5.3.) on
mh mainitud, et tegemist on esialgse
hinnanguga ja täpsed mõjud selguvad hiljem.
Paraku puudub info selle kohta, millal ja
kuidas need mõjud kajastamist leiavad või
kuidas nendega sel juhul arvestada.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud.
11.10 Seletuskirja p 4.11. toodud viimases lauses on
märgitud, et „igasugune pensioniraha
liikumine väljapoole investeerimiskontot või
pensionifondi võrdub raha väljavõtmisega II
sambast, mille suhtes on lepitud aga kokku
mitmed piirangud ning maksustamisreeglid“.
Juhime tähelepanu, et siinkohal võidi mõelda
„väljapoole pensioni investeerimiskontot“.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täpsustatud.
Märkused rakendusaktide kohta
11.11 Palume loetleda kõik volitusnormid, mis
eelnõuga seadustesse lisatakse, ning lisada
seletuskirjale asjakohased rakendusaktide
kavandid. Volitusnormid ja rakendusaktide
kavandid on vajalikud selleks, et oleks
võimalik hinnata volitusnormi vajalikkust,
selle eesmärki, sisu ja ulatust ning teha
järeldus volitusnormi ning kavandatava
rakendusakti põhiseadusele vastavuse kohta.
Arvestatud
11.12 Palume loetleda määrused, mida seaduse
muutmise tõttu on tarvis muuta.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud.
12. Normitehnilised ja keelelised märkused
12.1 Seletuskirja pealkiri – palume vormistada
seletuskirja pealkiri kujul
Kogumispensionide .. seaduse .. eelnõu
seletuskiri.
Arvestatud
12.2 Üldine keelemärkus. Palume eelnõus läbivalt
asendada väljend mitte tasumine väljendiga
tasumisest vabastamine. Eelnõus pakutud
mitte tasumine ei ole keeleliselt korrektne,
tekitades kohmakaid ja raskesti mõistetavaid
lausekonstruktsioone. Samuti on seda
kasutatud ebaühtlaselt (kord kokku, kord
lahku kirjutatuna).
Arvestatud
12.3 Eelnõu § 1 p 30 (KoPS § 171 lg 3) –
sõnastusest jääb ebaselgeks, millised andmed
Arvestatud
![Page 10: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/10.jpg)
10
peab krediidiasutus registripidajale esitama.
Kas piisab üksnes isiku nimest? Kas on vaja
ka pensioni investeerimiskonto numbrit,
lepingu sõlmimise ja ülesütlemise kuupäeva?
Palume sõnastus üle vaadata ja vajadusel
täpsustada. Juhime tähelepanu, et seletuskirja
lause lg 3 kohta on puudulik.
12.4 Eelnõu § 1 p 43 (KoPS § 43 lg 53) – sõnastus
on ebaselge. Kui p 52 nimetab konto numbri,
kuhu isik vahetamise tehingust tuleneva
summa soovib kanda, siis p 53 peab ilmselt
silmas konto numbrit, millelt võetakse raha
vahetamise tehingu tegemiseks, st omandada
pensionifondi osakuid või kanda raha teisele
pensioni investeerimiskontole. Viimast osa –
raha teisele pensioni investeerimiskontole
kandmist – sõnastus ei sisalda, kuid ilmselt
peaks. Sõnastusest või summa võib aimata, et
võib olla on vaja lisada veel üks punkt või
lauseosa, mille järgi avalduses nimetatakse ka
summa, mida soovitakse pensioni
investeerimiskontolt välja kanda. Palume
sõnastus üle vaadata ja täiendada.
Arvestatud Eelnõus esitatud KoPS § 25 lg 3 p 9 ja 10
(vanas numeratsioonis p 52 ja 53) sõnastusi
on täpsustatud:
„9) selle pensioni investeerimiskonto
number, millele isik soovib kanda osakute
vahetamisel tagasivõetud osakutele
vastava summa või oma teisel pensioni
investeerimiskontol oleva raha;
10) selle pensioni investeerimiskonto
number, millel oleva raha eest isik soovib
omandada pensionifondi osakuid või
millel oleva raha soovib ta kanda oma
teisele pensioni investeerimiskontole;“.
12.5 Eelnõu § 1 p 47 (KoPS § 25 lg 6) – kehtiva
teksti ülearuse kordamise vältimiseks
soovitame muutmispunkt esitada samal kujul,
nagu on esitatud KoPS § 25 lg 5 muudatus:
paragrahvi 25 lõikes 6 asendatakse sõnad
„pensionifondi osakute vahetamiseks“
sõnadega „vahetamise tehingu tegemiseks“.
Arvestatud Tervele paragrahvile on antud uus sõnastus
(muutmiskäske sama paragrahvi erinevate
lõigete ja punktide muutmiseks oli väga
palju).
12.6 Eelnõu § 1 p 49 (KoPS § 26 lg 5) –
volitusnorm on sõnastatud viitega teisele
volitusnormile, kuid see ei ole korrektne.
Volitusnormis tuleb esitada määrusandliku
volituse selge sisu ja ulatus, kuid seadusandja
ei saa võimude lahususe põhimõttest
tulenevalt Vabariigi Valitsusele ette
kirjutada, et need või nood volitusnormid
tuleb tingimata ühendada üheks määruseks.
Seda saab määrusandmise õigusega isik või
organ teha ise, nimetades kõik asjakohased
volitusnormid määruse preambulis. Eelnõu
seletuskirjas võib aga alati öelda, et
kõnealune määrus plaanitakse anda mõne
teise olemasoleva määruse koosseisus. Seega
tuleb volitusnorm esitada kujul: (5)
Vahetamise tehingute täpsemad tingimused
ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
Arvestatud
12.7 Eelnõu § 1 p 53 (KoPS § 28 lg 2) – teises
lauses oleks hea õigusselguse huvides lisada
täpsustus: Avaldus nimetatud tehingute
tegemiseks on ühepoolne tehing ..
Arvestatud
![Page 11: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/11.jpg)
11
12.8 Eelnõu § 1 p 63 (KoPS § 31 lg 3) – kehtivas
tekstis sisaldab lg 3 ka teist lauset:
kohustusliku pensionifondi osakute
tagasivõtmisel teeb osaku pärijale väljamakse
registripidaja. Seda sisu ei ole lõike uues
sõnastuses hõlmatud. Seletuskiri ei anna
vastust, kas see on teadlikult nõnda tehtud või
on teine lause jäänud juhuslikult
tähelepanuta. Palume kontrollida ning
vajadusel lg 3 sõnastust täiendada-parandada.
Arvestatud Registripidaja kohustus teha pärijale
väljamakse on lisatud uues sõnastuses § 31
lõikesse 4.
12.9 Eelnõu § 1 p 68 (KoPS § 37) – kontrollida
muutmiskorralduse viidet, õige on § 37 lg 3 p
6.
Arvestatud
12.10 Eelnõu § 1 p 91 (KoPS § 49 ja 50) – palume
kontrollida, kas sama muudatust on tarvis ka
KoPS § 51 lg 1 p 12 ja muudes sätetes, kus
kehtivas tekstis esineb sõna osakuomanik.
Arvestatud Eelnõusse lisatud analoogne muutmiskäsk
KoPS § 51 lg 1 p 12 sõna „osakuomanik“
asendamiseks sõnaga „isik“.
12.11 Eelnõu § 1 p 99 (KoPS § 51 lg 11) – palume
kontrollida muutmiskorraldust. Praegusel
kujul ei moodustu muudatuse tulemusel
adekvaatset lauset ning sisu jääb
arusaamatuks.
Arvestatud
12.12 Eelnõu § 1 p 120 (KoPS § 523 lg 9) – lõike
sõnastus on väga raskesti mõistetav, ei saa
aru, mida millega jagatakse. Kuna ka
seletuskiri abi ei anna, siis palume sõnastus
üle vaadata ja selgemalt sõnastada.
Arvestatud Sättele pakutud uus sõnastus (vana lg 9):
„(8) Fondipensioni väljamaksete aluseks
olev osakute arv leitakse iga kord enne
väljamakse tegemist, jagades
osakuomanikule kuuluvate osakute arvu
vastavalt valitud väljamaksete sagedusele
fondipensioni kestusega kuudes,
kvartalites või pensioniaastates.“
12.13 Eelnõu § 1 p 138 (KoPS § 723) – seletuskirjas
puuduvad § 723 kehtetuks tunnistamise
selgitused, ehkki mujal (nt lk 64) nende
selgituste olemasolule viidatakse. Palume
lisada.
Arvestatud
Eelnõu § 1 p 139 (KoPS § 724 lg 7) –
järgnevatest lõigetest ilmneb, et lg 7 on
soovitud kujundada volitusnormiks.
Volitusnormis ei tohi sisalduda muid norme
ning volitusnorm tuleb sõnastada trafaretselt :
.. tingimused ja korra .. sätestab Vabariigi
Valitsus määrusega (vt Normitehnika
käsiraamat, § 11 komm 6 ja 7). Praegu jääb lg
7 sõnastusest ebaselgeks, kas tegemist on
üldse volitusnormiga või hoopis viidatakse
teisele volitusnormile. Lisaks sisaldub lg 7
tekstis kaks eraldi normi: esiteks, et riik võtab
pensionimaksete tegemise üle, ning teiseks, et
VV kehtestab selle kohta määruse. Palume
nimetatutest esimene norm viia üle lg-sse 6
teiseks lauseks. Seda võib teha nt nõnda: Sel
Arvestatud
![Page 12: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/12.jpg)
12
juhul korraldab kindlustusvõtjatele ja
soodustatud isikutele pensionilepingutes
kokkulepitud suuruses pensionimaksete
tegemise alates 2021. aasta 1. veebruarist
riik. Volitusnorm võiks olla nt selline: (7)
Käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud
pensionimaksete tegemise täpsemad
tingimused ja korra kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega.
12.14 Eelnõu § 6 p 2 (TuMS § 201 lg 2 p 2 ja 3) –
kontrollida viidet. Eelnõuga uues sõnastuses
sätestatavas KoPS § 26 lg-s 3 ei ole punkte
ning see lõige ei käsitle ka
investeerimiskontole sissemaksete tegemist.
Kas silmas peetakse § 26 lg 1 p 2? Kontrollida
ka seletuskirja.
Arvestatud
12.15 Eelnõu § 6 p 2 (TuMS § 201 lg 2 p 3) –
HÕNTE ei keela loetelu eraldada sidesõnaga.
Juhime aga tähelepanu, et sidesõna ega ei ole
siin sisu jaoks vältimatult vajalik ning kui
edaspidi tekib vajadus loetelu täiendada, siis
võib see sidesõna vajada omakorda asukoha
muutmist. Palume kaaluda sidesõna ega välja
jätta ning asendada semikooloniga.
Arvestatud
Eelnõu § 6 p 5 (TuMS § 21 lg 4) – sõnastus
on erakordselt keeruline ning kahjuks on selle
sisu arusaamatu. Kuna ka seletuskiri siin abi
ei anna, siis palume lõige uuesti sõnastada.
Oleme valmis kaasa mõtlema ja sõnastust
pakkuma. Juhime ka tähelepanu, et
sissejuhatava lauseosa viimasel real on
vigane viide, ilmselt on silmas peetud KoPS
§ 727, mitte § 728 (sellise ülamärgiga
paragrahvi eelnõu kohases KoPS-is ei ole).
Arvestatud
12.16 Palume arvesse võtta ka keelemärkused, mis
on saadetud eelnõu koostajale eraldi e-
kirjaga.
Arvestatud
SOTSIAALMINISTEERIUMI MÄRKUSED
13. Ettepanek täpsustada eelnõus raha
väljavõtmise avalduse esitamisel inimesele
antavat informatsiooni.
Peame oluliseks, et II sambast lahkumise
avaldust esitades teaks inimene, kui suur on
tema tulumaksukohustus ning maksta oleva
fonditasu suurus, samuti peaks olema ära
näidatud, millal on inimesel taas võimalik II
sambaga liituda. Enne avalduse esitamist
võiks inimene saada II samba alast
nõustamist ja ta peaks saama infot, milline
on tema eeldatav tulevane vanaduspension II
sambaga ja ilma (nt lihtsalt kasutatava
Selgitatud Rahandusministeeriumil on kavas
koostöös teiega teha inimestele
kättesaadavaks kalkulaatorid, mis
abistavad neid oma otsuste tegemisel.
Üldise kalkulaatori, mille sisendeid saab
inimene ise seadistada, püüame teha
kättesaadavaks 2020. aasta esimeses
pooles. Võimalusel püüame järgmisel
aastal pakkuda ka kalkulaatorit, mis töötab
inimese isiklike andmete alusel (I samba ja
II samba registriandmete alusel). Püüame
leppida Pensionikeskusega ka kokku
hoiatustes ja lisainformatsioonis, mis
kuvatakse inimesele avalduse esitamisel sh
![Page 13: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/13.jpg)
13
kalkulaatori abil). Teeme ettepaneku
täiendada vastavalt eelnõu.
tulumaksukohustus ja sissemaksete
tegemise tingimused raha väljavõtmisel.
Eelnõusse on lisatud volitusnorm
rahandusministrile määruse
kehtestamiseks, et vajadusel oleks
võimalik selles sätestada täiendavaid
nõudeid maksete tegemise või tegemisest
vabastamise ja raha väljavõtmise avalduste
vormidele selleks, et teavitada isikuid
nende avalduste esitamisega kaasnevatest
tagajärgedest (eelnõu § 273 lg 10 ja § 524
lg 42).
14. Ettepanek võimaldada inimesel liituda II ja
III sambaga töölepingut sõlmides
Teeme ettepaneku kaaluda seaduses
sätestamist, et II ja III sambaga liitumise
tahteavalduse võib inimene esitada ka
töölepingut sõlmides. Selleks peaks
vastavalt täiendama töölepingu seadust.
Arvestamata Ei pea sellise halduskoormuse panemist
tööandjatele antud hetkel võimalikuks. Kui
inimene sõlmib töölepingu, saab ta
paralleelselt igal juhul esitada II samba
valikuavalduse või liituda III sambaga. II
samba avalduste esitamiseks on
väärtpaberite registri pidamise seaduses
nähtud ette kontohaldurite süsteem, mis
eeldab süsteemi osapooltelt IT võimekust
suhelda pensioniregistriga ja menetleda
inimeste avaldusi. See tagab registri
andmete õiguskindluse.
15. Ettepanek võimaldada II samba maksed
peatanud inimesel igal ajal alustada uuesti
maksete tegemist
Eelnõuga võimaldatakse inimesel esitada
avaldus, et peatada kogumispensioni
sissemaksete tegemine. Kui inimene sellise
avalduse esitab, tekib tal õigus teha uuesti
sissemakseid 10 aasta pärast.
See piirang vähendab inimese võimalust
riigi toel pensionieaks säästa. Kui inimene
soovib mõne elusündmuse tõttu II samba
sissemaksetest lühikeseks ajaks nö
maksepuhkust, peab ta loobuma võimalusest
teha sissemakseid 10 aastaks. Selle piirangu
eesmärki ei ole eelnõu seletuskirjas
selgitatud. Samuti ei lepitud selles kokku
eelnõu koostamisele eelnenud Vabariigi
Valitsuse aruteludes.
Seetõttu teeme ettepaneku võimaldada
sissemaksete tegemise peatanud inimesel,
kes ei ole esitanud avaldust kogunenud raha
väljamaksmiseks, jätkata igal hetkel
sissemaksete tegemist.
Arvestamata On õige, et 22. augustil otsustati
valitsuskabinetis eelnõus sätestatuga
võrreldes paindlikum maksetega jätkamise
süsteem, kui inimene oli teinud avalduse
peatada sissemaksed II sambasse. 24.
oktoobril toimunud II samba reformi
ettevalmistanud töörühma kohtumisel
vaadati aga see otsus ümber, millest on
eelnõu ettevalmistamisel ka lähtutud.
Seega ei saa sissemaksete tegemise
peatanud inimene jätkata oma sissemakset
tegemist enne, kui on möödunud vähemalt
10 aastat.
16. Ettepanek täpsustada puuduva töövõimega
isikute ja teiste isikute raha väljavõtmise
korda
Eelnõu sätestab, kuidas saab isik, kellel ei
ole õigust kohustuslikule
kogumispensionile, pärast raha väljavõtmist
Arvestatud Eelnõusse lisatud säte, mis lubab töövõime
taastumisel (osaliselt või täielikult) uuesti
makseid tegema hakata (KoPS § 272 on
lisatud lg 21 ja muudetud lg 4 ja 5).
Tegemist on eriolukorraga võrreldes
tavalise raha väljavõtmisega kogumise ajal
![Page 14: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/14.jpg)
14
uuesti II sambasse raha koguda ja välja
võtta. Ei ole selge, kas ja kuidas saavad seda
teha aga kohustuslikule kogumispensionile
õigustatud isikud (viis aastat enne
vanaduspensioniiga, puuduva töövõimega
isikud). Näiteks võidakse inimese töövõime
hinnata ümber, mistõttu võib isikul olla ühel
hetkel kohustus koguda kogumispensionit ja
teisel mitte.
ning eelnõus sätestatud piiranguid siin ei
kohaldata (10 aastat ja õigust vaid üks kord
uuesti koguma hakata).
17. Ettepanek võimaldada enne pensioniiga
võtta II sambast välja kuni 1/3 kogutud
varast ja/või siduda täies ulatuses kogutud
vara väljavõtmine konkreetse eaga
Sotsiaalmaksuseaduse § 1 kohaselt on
sotsiaalmaks pensionikindlustuseks ja
riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu
saamiseks maksumaksjale pandud rahaline
kohustis. Kogumispensionist 1/3 (2%)
moodustab inimese enda panus ning 2/3
(4%) moodustab riigi poolt sotsiaalmaksu
arvelt lisatav osa.
Sotsiaalmaks on ette nähtud üksnes
pensionikindlustuse ja ravikindlustusega
seotud kulutusteks. Kooskõlastamisel oleva
eelnõuga võimaldatakse inimestel kasutada
riigi poolt sotsiaalmaksu arvelt panustatavat
osa ka teistel eesmärkidel. Seetõttu teeme
ettepaneku muuta eelnõu nii, et enne
pensioniiga oleks võimalik võtta II sambast
välja vaid 1/3 varast ehk kogumispensioni
maksele vastava osa. Ülejäänud 2/3 võiks
saada suunata pensioni investeerimiskontole
või jätta senisesse pensionifondi. Selline
lahendus aitaks vältida ainult I sambas
olevate ja nii I kui II sambas olevate inimeste
ebavõrdse kohtlemise kahtlust.
Alternatiivina võiks kaaluda regulatsiooni,
mille kohaselt saavad inimesed esitada
avalduse kogutud vara täies ulatuses (2% +
4%) väljamaksmiseks 10 aastat enne
pensioniiga. Sarnast põhimõtet rakendas
kogumispensioni reformi aruteludes
eeskujuks toodud Ühendkuningriik, kus
kogumispensioni väljamaksed on
võimalikud alates 55. eluaastast.
Arvestamata Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud 22.
augusti valitsuskabinetis tehtud otsustest.
Teie poolt viidatud reformi elementi pole
hilisemate otsustega muudetud.
18. Ettepanek analüüsida iga viie aasta tagant
kogu pensionisüsteemi jätkusuutlikkust
Eelnõuga tehtavad muudatused
võimaldavad ühe osa vanaduspensioniks
mõeldud rahast enne pensioniiga välja võtta
ning inimese enda äranägemise järgi
kasutada. Riigil on aga põhiseadusest ja
Euroopa sotsiaalhartast ning Euroopa
sotsiaalkindlustuskoodeksist tulenevalt
kohustus tagada elamisväärne vanaduspõlv.
Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
KoPSi on lisatud järgmine paragrahv:
„§ 728. Analüüsikohustus
Rahandusministeerium koostab 2023.
aastaks analüüsi käesolevas seaduses
sätestatud kohustusliku kogumispensioni
vabatahtlikuks muutmise mõjude kohta
ning esitab vajaduse korral ettepanekud
õigusaktide muutmiseks.“
![Page 15: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/15.jpg)
15
Saamaks teada pensioni II samba
vabatahtlikuks muutmise mõju tulevaste
pensionide suurusele ja riigi finantsilisele
jätkusuutlikkusele, tuleb seda analüüsida ja
vajadusel teha ettepanekud olukorra
parandamiseks. Selleks soovitame laiendada
riikliku pensionikindlustuse seaduses olevat
analüüsikohustust kogu pensionisüsteemile
hõlmates ka kogumispensione. Teeme
ettepaneku muuta riikliku
pensionikindlustuse seaduse § 26 lõiget 8 ja
sõnastada see järgmiselt: „Vabariigi Valitsus
koostab iga viie aasta järel analüüsi
pensionisüsteemi finantsilisest ja
sotsiaalsest jätkusuutlikkusest ning esitab
Riigikogule vajaduse korral ettepaneku
pensionisüsteemi muutmiseks“.
RPKSi on lisatud järgmised muudatused:
1) Paragrahv 26 lõige 8 tunnistatakse
kehtetuks;
2) Paragrahvi 615 senine tekst loetakse
lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse
lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Vabariigi Valitsus koostab 2023.
aastaks ja iga järgmise viie aasta järel
analüüsi pensionisüsteemi finantsilisest ja
sotsiaalsest jätkusuutlikkusest ning esitab
Riigikogule vajaduse korral ettepaneku
pensionisüsteemi muutmiseks“.
19. Ettepanekud seletuskirja täiendamiseks
19.1 Täpsustada seletuskirja p. 7.1 kirjeldatud
vahendite kasutamist
Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 22.08.2019
kabinetinõupidamise otsusest märkida
seletuskirja p. 7.1., et II samba maksete
peatamisel riigieelarvesse sotsiaalmaksust
laekuv täiendav tulu suunatakse erakorralise
pensionitõusu katteks.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud.
19.2 Eelnõu seletuskirjas tuleks täpsemalt
kirjeldada lahendatavat probleemi ja
soovitud eesmärki
Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri
(edaspidi HÕNTE) kohustab üldjuhul enne
eelnõu väljatöötamist koostama
väljatöötamiskavatsuse, milles sõnastatakse
lahendamist vajava probleemi olemus,
eelnõu koostamise eesmärk, analüüsitakse
erinevaid alternatiive ja nende mõjusid. Kui
väljatöötamiskavatsus (VTK) on eelnõu
kiireloomulisuse tõttu jäänud tegemata,
peaks eelnõuga lahendatava probleemi ja
soovitud eesmärgi kirjeldus sisalduma
eelnõu seletuskirjas.
Eelnõu eesmärgi väljatoomine pole pelgalt
bürokraatlik või normitehniline nõue, vaid
sellel on sügav sisuline tähendus. Eelnõuga
kaasnevaid kulusid ja võimalikke kahjusid
tuleb hinnata eesmärgiks seatud hüve vastu.
Samuti tuleb HÕNTE kohaselt kajastada
seletuskirjas huvirühmade kaasamist,
sealhulgas nende esitatud arvamusi ja
ettepanekuid ning seda, mil määral nendega
eelnõus arvestati.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud.
![Page 16: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/16.jpg)
16
19.3 Seletuskirjas tuleks hinnata eelnõu kooskõla
Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste
seadustega
HÕNTE § 43 lg 1 p 5 kohaselt tuleb eelnõu
seletuskirjas analüüsida selle kooskõla Eesti
Vabariigi põhiseaduse ja teiste
õigusaktidega.
Eelnõu järgi saavad II sambaga liitunud
inimesed vanaduspensioniks mõeldud
vahendeid (sotsiaalmaksu 4%) hakata
kasutama endale sobival ajal enne
pensioniiga, ainult I samba õigusi omavad
inimesed seda aga teha ei saa. Palume eelnõu
koostajatel analüüsida selle kooskõla
põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise
põhimõttega. Analüüsima peaks ka seda, kas
ja millisel moel eluaegsetena sõlmitud
annuiteetlepingute ülesütlemine on
põhiseaduspärane.
Selgitatud Rahandusministeerium on tellinud
majaväliselt partnerilt analüüsi eelnõu
kooskõla kohta põhiseadusega, mis peaks
valmima lähinädalatel. Tegemist saab
olema avaliku dokumendiga.
19.4 Seletuskirja kohaselt ei ole eelnõu seotud
Euroopa Liidu õigusega, samas omab eelnõu
otsest seost läbi Euroopa Liidu nõukogu
määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68,
millega kehtestatakse Euroopa ühenduste
ametnike personalieeskirjad. Palume
seletuskirja selles osas täiendada.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud.
Ettepanekud mõjude osa täiendamiseks
19.5 Eelnõu koostamisel tuleks analüüsida teiste
riikide kogemusi ja rahvusvahelist praktikat
Kogumispensioni süsteemi on hiljuti
reforminud Euroopa Liidus ka mõned teised
riigid (näiteks Suurbritannia, Poola ja
Ungari), seletuskirjas puudub aga info nende
kogemustest. HÕNTE kohaselt tuleb
seletuskirja osas „Eelnõu sisu ja võrdlev
analüüs“ tutvustada teiste riikide õigusakte,
mida on eelnõu ettevalmistamisel kasutatud.
Näiteks Suurbritannia tegi 2015. aasta
kevadel muudatusi kogumispensioni
süsteemis, inimestele anti võimalus kasutada
kogumispensioniks kogutud vara juba 55-
aastaselt. Enne seda pakuti aga puudutatud
sihtrühmale tasuta ja erapooletut
nõustamisteenust. Vaid 17%
kogumispensionisse kogutud varast võeti
aastaks 2017 kasutusele.
Selgitatud Riikide pensionisüsteemid on küllalt
unikaalsed ja päris sellist reformi, nagu
eelnõuga on kavandatud, teistest riikidest
ei leia. Suurbritannia näide on inimeste
käitumise seisukohast kahtlemata
huvipakkuv ja kohane ning sellega on
Rahandusministeerium ka tutvunud.
Märgime, et Suurbritannia reformis Eesti
mõistes oma III sammast.
Teiste riikide näiteid käsitleti EP ja IMFi
poolt 30. septembril 2019 korraldatud
pensioniseminaril. Vastav materjal on
kättesaadav eesti Panga kodulehel:
https://www.eestipank.ee/press/eesti-
panga-ja-imfi-pensioniteemalise-seminari-
ulevaade-02102019
Pensionisüsteeme ja üldiselt eakate rahalist
toimetulekut analüüsis hiljuti ka
Arenguseire Keskus. „Tuleviku eakate
rahalise heaolu“ uuringu raames ilmub
lähiajal ka ülevaade Eesti
pensionisüsteemist võrdluses teiste
riikidega. Analüüsiga saab tutvuda
veebilehel:
https://www.riigikogu.ee/arenguseire/tule
viku-eakate-rahaline-heaolu/
![Page 17: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/17.jpg)
17
19.6 Seletuskirja mõjuanalüüsi osa tuleb
täiendada hinnanguga fondide likviidsuse
kohta
Finantssektori esindajad ja Eesti Panga
avaldatud pensionisüsteemi muudatuste
mõjuanalüüs1 on toonud välja tõsise nn
likviidsusprobleemi. Kui suur osa inimestest
soovib oma II samba raha enne pensioniiga
välja võtta, peavad fondid müüma varasid
planeeritust madalama hinnaga ning seeläbi
võivad saada kahju nii fondist lahkujad kui
ka fondi jääjad. Kuna II sambas olemine on
vabatahtlik, teevad fondid tulevikus
tõenäoliselt vähem vähelikviidseid
investeeringuid ja seega on fondide
tootlikkus väiksem. Eelnõus ja seletuskirjas
tuleks näha ette meetmeid nende riskide
ärahoidmiseks.
Osaliselt
arvestatud
Täiendatud seletuskirja punkti 6.5.1.
Riskide maandamise meetmeid peab
täiendavalt kaaluma Riigikogu menetluse
käigus.
19.7 Ettepanek täiendada eelnõu seletuskirja
ülevaatega kavandatud teavitus- ja
nõustamistegevustest
Eelnõu seletuskirja punktis 6.3 on käsitletud
muudatuste mõju inimestele ja on märgitud,
et inimestel tekib otsuste tegemisel mitu
valikukohta. Inimeste valikute tegemise
hõlbustamiseks tuleks ette näha ka vajalikud
teavitus- ja nõustamiskulud. Palume
seletuskirja täiendada ülevaatega vajalikest
kuludest klienditeenindajate koolitamisele,
infotelefonidele, veebilehtedele,
kalkulaatoritele kui ka erinevatele
kampaaniategevustele. Juhime tähelepanu,
et lisaks seadusemuudatuste selgitamisele
tuleb teavitustegevustes rõhku pöörata
inimeste finantskirjaoskuse tõstmisele ja
aidata kaasa teadlikule finantskäitumisele.
Selgitatud Kuna reformi sisu ja ajakava pole veel
lõplikult paigas, siis pole hetkel veel
koostatud detailset kommunikatsiooni
plaani. Kavas on see koostada aga kohe,
kui on selge, milliseks reform täpsemalt
kujuneb.
19.8 Teeme ettepaneku viia läbi täiendav uuring
Teeme ettepaneku rahandusministeeriumil
viia läbi täiendav uuring inimeste arvatava
käitumise kohta II samba vabatahtlikuks
muutumisel. Aitame hea meelega kaasa
uuringu väljatöötamisel ja läbiviimisel.
„Elanike finantskirjaoskuse ehk
rahatarkuse“ uuring viidi läbi ajal, mil ei
olnud veel teada eelnõu täpne sisu. Nüüd,
mil eelnõu on avalik, oleks otsustajatele
abiks värsked uuringu tulemused, mis tuleks
avalikustada enne Riigikogu esimest
muudatusettepanekute tähtaega.
Selgitatud Rahandusministeerium nõustub täiendava
küsitluse vajalikkusega, kuid tuleks veel
kaaluda, millal on otstarbekas viidatud
uuring läbi viia. Koostööpartnerid vajavad
oma süsteemide ülesehitamiseks hinnangut
inimeste võimalikule käitumisele siis, kui
reformi detailid on lõplikult paigas. Kuid
oleme valmis arutama, kas ja kuidas viia
läbi küsitlus ka siis, kui eelnõu on veel
menetluses.
19.9 HÕNTE kohaselt on vaja esitada hinnang
mõju olulisusele (oluline või ebaoluline)
ning oluliste mõjude ilmnemisel koostada
põhjalik mõjuanalüüs erinevate
mõjuvaldkondade, sihtrühmade lõikes.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on täiendatud
![Page 18: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/18.jpg)
18
Mõjuanalüüsist ei selgu, kas põhjalik
mõjuanalüüs sisaldub seletuskirjas ning kas
mittekäsitletud mõjuvaldkondades mõju ei
esine või see ei ole oluline. Näiteks ei selgu,
kuivõrd avaldab eelnõu mõju välissuhetele
või kohalikele omavalitsustele ehk kas ja mil
määral mõjutab eelnõu Eesti poolt võetud
rahvusvaheliste kohustuste täitmist (nt
vastavus Euroopa
sotsiaalkindlustuskoodeksile jt) ning millist
mõju avaldab muudatus kohalikele
omavalitsustele, sh kas tõuseb
toimetulekutoetust vajavate isikute arv.
Mõju halduskoormusele on erinevates
osades kirjeldatud, kuid koondmõju
inimesele ja asutustele ei ole esitatud.
Teeme ettepaneku täiendada punktis 6.5
toodud majanduse mõjude kirjeldust lisaks
lühiajalistele ka võimalike pikaajaliste
mõjudega. Seletuskirjas on toodud, et
kokkuvõttes ei tohiks muudatusel olla
lühiajaliselt märkimisväärset mõju, kuid
Eesti Panga mõjuanalüüsi kohaselt võib
muudatustega kaasneda majanduse
märkimisväärne heitlikkus ning see võib
mõju avaldada nii inimeste majanduslikele
võimalustele kui käitumisele tööturul.
19.20 Ettepanek täiendada seletuskirja
sotsiaalkindlustusameti kulusid puudutavat
osa
Seletuskirja p 7.4 „Muud mõjud
riigieelarvele“ kohaselt on
Sotsiaalkindlustusameti eelnõuga seotud
arenduste kulu umbes 3 miljonit eurot.
Sellele lisanduvad sotsiaalkindlustusameti
infosüsteemide täiendavad halduskulud (sh
tööjõukulud, hoolduskulud, väikearendused,
majutuskulud) 170 000 eurot aastas.
Eelnõu § 724 sätestab pensionilepingute
maksete ülevõtmise, mis tähendab
sotsiaalkindlustusametile täiendavaid
kulusid (IT- ja menetluskulud).
Seletuskirjast nähtub, et ülevõtmise
korraldus saab olema täpsemalt reguleeritud
Vabariigi Valitsuse määruses. Peame
vajalikuks täiendada eelnõu sätteid vastava
korraga või lisada eelnõule Vabariigi
Valitsuse määruse eelnõu, samuti märkida
seletuskirjas, et sotsiaalkindlustusametile
kaasneb täiendavate kulude vajadus.
Vastava korra puudumise tõttu ei saa me
praegu prognoosida kulude suurust. Oluline
on ka märkida, et kuigi tegemist on pingelise
ajagraafikuga, ei saa sotsiaalkindlustusamet
Arvestatud Eelnõu seletuskirja punkti 7.4 on
täiendatud.
![Page 19: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/19.jpg)
19
hakata enne eelnõu vastuvõtmist teostama
planeeritavaid IT-arendusi.
Eelnõu muudab Euroopa ühenduste
ametnike pensioniõiguste ülekandmise
korda, mistõttu võib olla vajalik veel muuta
sotsiaalkindlustusameti infosüsteeme.
Pensioniõiguste ülekandmise kord saab
olema reguleeritud Vabariigi Valitsuse
määruses, mida koos eelnõuga esitatud pole.
Sellega seonduvad kulud võivad lisanduda
eespool märgitule.
II pensionisamba reform puudutab kõiki
inimesi, kes on liitunud II sambaga – kokku
725 000 inimest. Sihtrühm suureneb nende
inimeste võrra, kes saavad samuti võimaluse
II sambaga liituda. Inimesed vajavad
nõustamist, et saada infot võimalustest ning
nende tähendusest, et teha endale
sobivaimad otsused. Seetõttu pöördutakse
juba täna päringutega
Sotsiaalkindlustusametisse, ent reformi
jõustumisel on pöördujaid kindlasti tänasest
märksa enam. Tagamaks II samba reformi
kohta efektiivse nõustamisteenuse
pakkumine, on amet hinnanud lisarahastuse
vajaduseks 1 029 740 eurot, mis hõlmab
töötajate koolitamist, värbamist ja
infomaterjalide koostamist.
MAKSU- JA TOLLIAMETI MÄRKUSED
20. Eelnõu sisu osas esitame mitteresidentide
ja residentsuse muutumisel maksustamise
ning pensioniskeemist raha ülekandmise
osas järgmised kommentaarid:
20.1 praktikas esineb üha enam olukordi, kus
inimese (kohustatud isiku) residentsus
muutub II sambasse maksete tegemise ajal
(mitteresident) või inimene on
mitteresident II sambast väljamaksete
saamise ajaks. Kehtiva
tulumaksuseaduse (TuMS) § 29 lõike 9
teine lause sätestab, et tulumaksuga
maksustatakse §-des 20–21 sätestatud
tingimustel mitteresidendile Eesti
Haigekassa, Eesti Töötukassa või
residendist kindlustusseltsi poolt või
mitteresidendist kindlustusseltsi Eestis
asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel
makstud kindlustushüvitised ning Eestis
registreeritud pensionifondist tehtud
väljamaksed.
Nimetatud sõnastus on kooskõlas kehtiva
TuMS-i §-dega 20–21.
Kooskõlastamiseks esitatud eelnõust
Arvestatud Eelnõusse on lisatud TuMS § 29 lg 9 teise
lause muutmine (lisatakse viide pensioni
investeerimiskontole, samuti väljamaksetele,
mida võib kogumispensionide seaduse § 724
lõike 6 alusel tegema hakata
Sotsiaalkindlustusamet):
„ Tulumaksuga maksustatakse §-des 20–21
sätestatud tingimustel mitteresidendile Eesti
Haigekassa, Eesti Töötukassa või residendist
kindlustusseltsi poolt või mitteresidendist
kindlustusseltsi Eestis asuva püsiva
tegevuskoha kaudu või arvel makstud
kindlustushüvitised ning Eestis registreeritud
pensionifondist ja pensioni
investeerimiskontolt tehtud väljamaksed,
samuti Sotsiaalkindlustusameti poolt
kogumispensionide seaduse § 724 lõike 6
alusel tehtavad väljamaksed.“
![Page 20: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/20.jpg)
20
nähtuvalt muudetakse TuMS §-i 201
lõikeid 1 - 5 ning §-i 21 lõiget 4.
Eelnõu kohaselt sätestab TuMS §-i 201
lõige 1, et tulumaksuga maksustatakse
kohustusliku kogumispensioni
kindlustuslepingu (edaspidi
pensionileping) alusel ning kohustuslikust
pensionifondist osakuomanikule ja
pensioni investeerimiskontolt seda
kasutavale isikule või nende pärijatele
tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes
2-4 toodud erisusi." Märgitud erisusteks on
maksuvabastused ja madalam maksumäär
(10%).
Kuna TuMS § 201 ja 21 lõiget 4
muudetakse ja täiendatakse kohustusliku
kogumispensioni kindlustuslepingu alusel
tehtud väljamaksetega ning pensioni
investeerimiskonto (PIK) väljamaksetega,
siis tuleks täiendada ka TuMS § 29 lõike 9
sõnastust ja mitteresidentide maksustamise
regulatsiooni.
Eelnõuga tuleks luua selgus asjaolule, kas
residentsuse muutumisel toimub PIKi
varade maksustamine või kuidas toimub
PIKi väljamaksete maksustamine
mitteresidentide puhul. Oluline on eelnõus
sätestada, millised TuMS-i reeglid ja ka
maksulepingu sätted nimetatud
olukordades kohalduvad.
Maksukäsitlus on sama, mis II sambas
üldiselt. Pensioni investeerimiskonto suhtes
siin erisusi ei ole ette nähtud võrreldes
kohustuslike pensionifondidega.
20.2 Samuti esineb olukordi, kus mitteresident
muutub residendiks. Kehtiva seaduse
kohaselt on 1983. aastal ja hiljem sündinud
residentidele pensioni II sambaga liitumine
kohustuslik.
Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu
kohaselt antakse isikule 18-aastaseks
saamisel võimalus pensioni II sambaga
mitte liituda teavitades sellest
registripidajat. Mitteresidendil, kes
muutub residendiks, sellist võimalust
eelnõust ei nähtu. See tähendab, et tema
töötasult hakatakse võtma automaatselt 2%
pensioni II sambasse ja see kestab seni kui
tal tekib võimalus mittetasumise avalduse
esitamiseks. Paljud välismaalased ei soovi
olla liitunud Eesti II sambaga, st et pärast
automaatset liitumist esitavad nad raha
välja võtmise avalduse. Esitatud eelnõust
ei selgu, et kui talle kohalduvad avalduse
makse tasumise/mittetasumise kohta
esitamise üldised reeglid, siis kas ta peab
ligikaudu 3 kuud tasuma makset pensioni
II sambasse seni kuni saab esitada
mittetasumise avalduse. Vältimaks tarbetu
Selgitatud Vastavalt eelnõus esitatud KoPS § 271 lg 3 ei
teki isikul makse tasumise kohustust, kui ta
esitab kontohaldurile või registripidajale §-s
273 nimetatud makse tasumisest vabastamise
avalduse enne 18-aastaseks saamise aasta 30.
novembrit.
Siin ei tehta vahet, kas tegemist on residendiga
või mitte. Kui see tähtaeg kukub ja avaldus jäi
esitamata, saab isik ka hiljem teha avalduse
makse tasumisest vabastamiseks. Küll on ta
vahepeal siis jõudnud ilmselt mõned maksed
teha. Kui inimene ei soovi II sambas raha
koguda, võib ta kogutud raha eelnõu kohaselt
välja võtta.
Nii on see kõigi inimeste puhul sõltumata
nende residentsusest. Kaalume
Pensionikeskusega koostöös, kas seda
olukorda saab inimese ja teiste osapoolte jaoks
kuidagi paremini lahendada.
![Page 21: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/21.jpg)
21
halduskoormuse tekitamist oleks MTA
hinnangul mõistlik sätestada eelnõus ka
nende jaoks pensioni II sambasse
mittetasumise lahendus nt etteteavituse
kaudu.
20.3 Ebaselgeks jääb eelnõus ka Euroopa Liidu
institutsioonide pensioniskeemist raha
ülekandmise osa, st kas juba praegu
Euroopas olevate vahendite kandmine I
sambasse toimub ilma ülemineku
perioodita. Samuti tuleks eelnõus
täpsustada asjaolu, et kui inimene juba
kandis enne seda reformi jõustumist oma II
samba raha Euroopasse ning pärast reformi
jõustumist raha laekub tagasi Eestisse, siis
kas kogusumma läheb I sambasse.
Tegemist on praktikas aset leidvate
juhtumitega, mistõttu tuleks eelnõus
selgelt sätestada ka nimetatud
olukordadele kohalduvad regulatsioonid.
Selgitatud Üleminekuperioodi ei ole ette nähtud. Kogu
Euroopa Liidu institutsioonide
pensioniskeemide raha suhtes, mis laekub
pärast reformi jõustumist, rakendatakse juba
sellel hetkel kehtivat regulatsiooni ehk raha
kantakse üksnes I sambasse. Teemat on
selgitatud seaduse jõustumise sätete juures.
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI MÄRKUSED
21. Palume kaaluda II pensionsammast
omavatele inimestele võimalust kasutada
oma pensionifondi tagatisena
finantsasutusest laenu, liisingu või muu
taolise taotlemisel.
Mitte
arvestatud
Ettepanekuga tegeletakse Riigikogu
menetluse käigus.
22. Leiame, et eelnõuga paralleelselt võiks riik
panustada säästmise propageerimisse ja
finantskirjaoskuse tõstmisse, kuna mitmed
hiljutised uuringud näitavad, et inimestel
puudub piisav kogemus iseseisvalt
investeerimisel.
Selgitatud Rahandusministeerium koordineerib Eesti
elanike finantskirjaoskuse edendamise
programmi aastateks 2013-2020, kuhu
panustavad nii era- kui avaliku sektori
partnerid. Järgmisel aastal on kavas uue
programmi väljatöötamine järgmiseks
perioodiks. Fookuses on nii laste kui
täiskasvanute rahatarkus, sh ka
eelarvestamise, säästmise ja investeerimise
õpetus.
23. Toome välja, et eelnõus kavandatavad
pensionifondidest väljumise muudatused
ja samaaegselt planeeritavad muudatused
IFS-is (eelnõu: Investeerimisfondide
seaduse muutmine) ei ole piisavad, et
võimaldada pensionifondidel investeerida
edaspidi ebalikviidsetesse varadesse (loe:
investeeringud Eesti majandusse).
Kavandatava pensionireformi mõju Eesti
kapitaliturule aitaks minimeerida näiteks
kohalike investeeringute tegemise
tagamiseks nende väärtuses riikliku
garantii pakkumine ning pensionifondide
investeeringute piirangute leevendamine,
et soodustada jätkuvalt Eesti majandusse
Selgitatud Pensionifondide investeerimispiiranguid
muudeti oluliselt 2018. aasta lõpus vastu
võetud II pensionisammast puudutava
eelnõuga. Toonaste muudatuste üheks
eesmärgiks oli võimaldada pensionifondidel
teha suuremas mahus investeeringuid
ebalikviidsetesse varadesse. Näiteks
suurendati toona investeerimispiiranguid
aktsiatesse, kinnisasjadesse, turuvälistesse
instrumentidesse, tuletisinstrumentidesse jm.
Kuna eelmainitud muudatused on alles
värskelt jõustunud, siis puudub kohene
vajadus nende täiendavaks muutmiseks.
![Page 22: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/22.jpg)
22
investeerimist, nt kinnisvara,
infrastruktuur, ettevõtete osalused.
Kaalume eelnõu Riigikogus menetlemise ajal
veel täiendavalt investeerimispiirangute
leevendamise võimalusi.
KULTUURIMINISTEERIUMI MÄRKUSED
24. Kultuuriministeerium on aastaid püüdnud
leida lahendusi vabakutseliste loovisikute
sotsiaalsete garantiide probleemidele.
Vabakutselisus on valdkondade ülene.
Kavandatava pensionireformi valguses
näeme võimalust saavutada oluline
edasiminek ka selles küsimuses. Praegu
puudub riigis küll lõplik või täielik
numbriline ülevaade vabakutseliste arvu,
valdkondliku jaotuse ja toimetuleku viiside
kohta, kuid Kultuuriministeeriumi praktika
(ja valdkonna hinnangute, loomeliidu
liikmelisuse jm) põhjal hindame sihtrühma
nii arvult kui ka panuselt oluliseks –
räägime tuhandetest aktiivselt Eesti
kultuuriellu panustavatest inimestest.
2019. aasta veebruari seisuga kuulus
tunnustatud loomeliitudesse 5640
loovisikut. Lisaks loovisikutele puudutab
ebaregulaarsete sissetulekute probleem ka
teisi kultuuritöötajaid. Näiteks tuli Praxise
hiljutisest uuringust välja, et 41%
koorijuhtidest-juhendajatest hindab, et
neid tasustatakse viisil, mis ei taga
sotsiaalset kaitset. Muutuva tööturu
tingimustes tekib teistes lepinguvormides
ja mittepüsivalt töötajaid pigem juurde ka
väljaspool loomevaldkondi. Meie
hinnangul ei ole praegu lahendust nende
isikute pensionipõlve kindlustamiseks,
kellel sotsiaalmaksuga maksustav tulu
süsteemselt puudub, mistõttu ei teki neil
pensioniõigust I sambas ega kogune raha II
sambas. Seda olulisem on teadvustada
selle sihtrühma seas III samba võimalusi,
aga tagada ka selle instrumendi
võimalikult suur paindlikkus.
Soovitame vajadusel analüüsida küsimust
VVTP punkti 7.18 raames (loovisikute
sotsiaalsed garantiid).
Esitame eelnõu osas järgmised ettepanekud.
25. Kaaluda eelnõus kavandatavaid III samba
osas kaasnevaid muudatusi, mis piiravad
meie hinnangul vabatahtlikult pensioni
kogujate otsustusvabadust võrreldes II
samba osas ellu viidavate muudatustega,
ning loobuda sättest, mis näeb ette 10%
tulumaksuga maksustatud väljamaksete
vanuse alampiiri tõstmise 55. eluaastalt
eelpensionieale.
Kuna eelnõuga suurendatakse III samba
maksusoodustust, siis pensioniea tõstmine
tulevaste III samba kogujate jaoks
tasakaalustab maksusoodustuste negatiivset
mõju riigieelarvele.
![Page 23: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/23.jpg)
23
Põhjendus: Vabakutseliste majanduslikud
võimalused on nende töö olemusest
lähtuvalt palju ebastabiilsemad ning
pensioniks säästetud raha kasutuselevõtt
võib väga vajalikuks osutuda juba varem.
Soodsama tulumaksu tingimus kriitilises
eas pensionisäästude kasutamisel võib
vabakutselistele (teiste seas
vabakutselistele loovisikutele) olla
hädavajalik, kuivõrd uute „tööotsade“
leidmine võib erinevatel põhjustel olla
keerulisem just pensionieelikute jaoks.
Selline soodustus tekitaks täiendava
turvatunde ja suurendaks usutavasti III
sambasse säästmise atraktiivsust ka
ebaregulaarsete sissetulekutega sihtrühma
jaoks. Täna oskame hinnata täiendavate
meetmete vajalikkust eelkõige loovisikute
ja loomeliitude seaduse raames taotletava
loovisiku toetuse põhjal, mille puhul olid
2018. aastal 99 loometoetuse saajast 26 üle
50aastased (toetuse saaja ei tohi seejuures
olla pensionär või muu riikliku toetuse
saaja).
26. Täiendada eelnõud meetmetega, mis
suurendaksid ligipääsu III sambale ja selle
kogumisviisi atraktiivsust
vabakutselistele. Näiteks
tulumaksuvabastusega investeeringumahu
suurendamine, muud maksusoodustused
või „nügimisvõtted“.
Põhjendus: Kuigi kultuurivaldkonnas
töötavate vabakutseliste tunnuseks on
üldjuhul pigem madalamad sissetulekud,
võivad näiteks teatud suuremahuliste
loometeoste honorarid tähendada väga
suurt ühekordset sissetulekut. Selliselt
tulult tehtud ühekordne suurem
investeering III sambasse võib olla
vabakutselisele lihtsamini teostatav kui
väiksemate üksiktulude pealt igakordselt
tehtavad sissemaksed. Inimlikult
muudavad investeerimist atraktiivsemaks
ilmselt ka muud võimalikud
maksusoodustused, näiteks iseendale
tööandjate puhul (OÜd jms)
sotsiaalmaksusoodustus.
Riik saaks tööandja ja vabakutselistelt
teenuste tellijana (honorarid,
töövõtulepingud jms) näidata eeskuju ka
lepingute sõnastamisel, kuhu sisestada
valikvariandina võimalus suunata 15%
lepingu tulust III samba kontole. Lisaks
võiks sellise „nügimise“ laiendamist
kaaluda erasektorile.
Arvestamata Nõustume, et perspektiivis võiks kaaluda III
samba maksusoodustuste avardamist veelgi,
kuid juhime tähelepanu, et tegemist on
eelarve kuluga ning sellise otsuse puhul
tuleks hinnata eelarvestrateegia võimalusi.
![Page 24: 12.16 13 19.20 20.120.3 23 Kultuuriministeerium 2427 ...Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu](https://reader030.vdocuments.pub/reader030/viewer/2022040405/5e9ac52406644b6f620d8c76/html5/thumbnails/24.jpg)
24
Inimeste huvi ja tähelepanu vanaduses
toimetuleku suhtes kipub vanusega
kasvama, seega on riigi kohus eeldatavate
riskirühmade puhul teavitada ja
soodustada pensioniks kogumist ka juhul,
kui I ega II sammas ei ole inimese töö
iseloomu tõttu kättesaadavad.
27. Teeme Sotsiaalministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile ettepaneku viia
läbi analüüs, millega hinnata
pensionikindlustuse olemasolu
vaatlusalustel sihtrühmadel tulevikus ning
sellest tulenevat võimalikku täiendavat
koormust riigi, KOVi ja ka valdkondlikele,
näiteks kultuurieelarvetele paarikümne
aasta perspektiivis. Samuti tuleks kaaluda,
kas ja millistel tingimustel oleks võimalik
vabakutselised ja väikeettevõtjad (nn
ühemehe-OÜd) liita I ja II samba
süsteemiga, et võimalikke ohukohti
minimeerida. Tänaste reformide tuules on
oluline teha tarku ja teadmistepõhiseid
otsuseid, et hoida ära täiendavaid riske
tulevikus.
Selgitatud I sambasse tekib pensioniõiguseid ja II
sambasse koguneb pensioniraha alati, kui
inimesel on sotsiaalmaksuga maksustatud
tulu ja II samba puhul on ta sellega liitunud.
Siin ei oma tähtsust, milline on inimese
tegevusala, tulu laekumise regulaarsus või
suurus. Tulu regulaarsus ja suurus mõjutab
lihtsalt tulevikus pensioni suurust. Kui
inimesel pole sotsiaalmaksuga maksustatud
tulu, siis on tema võimalus koguda raha
näiteks III samba kaudu. Soovitame
vajadusel analüüsida küsimust VVTP punkti
7.18 raames (loovisikute sotsiaalsed
garantiid).