(1799 – 1837)

ja tema aeg

TPL 2013

O. A. Kiprenski

A. S. Puškin –

vene romantiline

luuletaja, moodsa

vene kirjanduse

rajajaid

Paul I Aleksander I

Puškinid kuulusid

Moskva haritud aadlisse.

Luuletaja isa oli

põlisaadlik,

ema pärines Etioopia

vürsti pojast Abram

Hannibalist, kelle Peeter

I oli Venemaale toonud

ja oma lähikonda võtnud.

Xavier De Maistre,

Noor Puškin

(1800 – 1892),

Puškini muuseum Moskvas

Pärisorjast külanaine, luuletaja

õe hoidja, kellesse Puškin

suhtub äärmise soojusega.

Vanemad suhtusid poega

millegipärast külma

ükskõiksusega, mistõttu oli

tema lapsepõlv rõõmutu.

Luules ei räägi ta lapsepõlvest

ega maini kordagi isa-ema.

Puškin (1810), S. G. Tširikov

Tänu koduõpetajaile

valdas Puškin varakult

vabalt prantsuse keelt;

luges juba enne kooli läbi

isa raamatukogu.

Ta ise pidas tähtsaks

füüsilisi saavutusi, oli

osav tantsija, vehkleja ja

laskur, julge ja riskialdis.

Napoleon (1805), autor Andrea

Appiani

Kutuzov

1811-1817 õppis Puškin

Tsarskoje Selo lütseumis.

See oli kinnine õppeasutus,

kus algselt pidid õppima

hakkama ka keiser

Aleksander I nooremad

vennad.

Ehkki plaanist loobuti,

kujunes lütseumis õppimine

siiski privileegiks. 19. sajandi joonistus

Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse

õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.

Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti

õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.

Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,

arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond

oli vaidlushimuline.

Kool asus Katariina

lossi tiibhoones

“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja

plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus

käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni

algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi

Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.

Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin

värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl

poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma

ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu

jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind

emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”

Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli

kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:

16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees. Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.

Autor Ilja Repin (1911)

Puškini suuremaid mõjutajaid

lütseumi päevil: arusaam

eneseväärikusest, vaimsest

vabadusest.

1812. aasta Isamaasõja kangelane;

vapper, aristokraatlik, ilus,

sundimatu suhtleja, oma aja

haritumaid mehi.

1816. aasta alguses viidi ta üle

kaardiväe husaaripolku, mis

paiknes Tsarskoje Selos;

tutvusid Nikolai Karamzini kodus

http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev

Poliitiliste värsside ja epigrammide

tõttu saatis Aleksander I Puškini

pagendusse.

Mõnda aega viibis Puškin

Kaukaasias ja Krimmis, mida on

pidanud elu õnnelikemaks ajaks.

Romantilised lõuna-poeemid:

“Kaukasuse vang”

“Bahtšisarai purskkaev”

Puškini poeemid algatasid vene

ajakirjanduses poleemika

romantismi üle.

Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.

Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.

Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.

Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin

külvitööle minna”).

Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid

väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti

vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve

alla, õiguseta sealt lahkuda.

Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja

Kui ime jäi see tund mul meele:

just nagu põgus nägemus

sa, kaunis, ilmusid mu teele

kui puhta ilu kehastus.

Kui süda mures tröösti vajas,

kui elulärm mu ümber kees,

õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,

hell pilk veel seisis silme ees.

Aeg möödus. Elu marus ruttu

kõik unistused hajusid

ja paksu unustuseuttu

su hääl ja pilgud vajusid.

Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna

Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.

Ja keset halli oleskelu

siis õhtusse mu päevad said.

Mul polnud armastust ja elu

ja vaimustust ja pisaraid.

Ent lõppes öö, mis lasus hingel:

just nagu põgus nägemus

sa jälle ilmusid, mu ingel,

kui puhta ilu kehastus.

Ja valgus sügav rõõm mu rindu

ja süda on täis joobumust

ja jälle tunneb eluindu

ja pisaraid ja armastust.

Tõlkinud August Sang

Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja

Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas

naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.

Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene

rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.

Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –

realismi juurde.

Mihhailovskojes kirjutas

poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;

osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;

tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;

esietendus alles 1870.

Luuletaja töötuba Mihhailovskojes

19. nov 1825 suri ootamatult

Aleksander I;

Nikolai I võimuletõusuga algas

Venemaal uus ajastu.

Nikolai kohta on öeldud, et ta

valitses Venemaad kui

hiiglaslikku sõjaväekasarmut,

hoolimata inimeste ehk sõdurite

olukorrast, pöörates peaaegu

kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise

ja välise võimsuse kasvatamisele.

Temaaegset Venemaad nimetati

Euroopa sandarmiks.

14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.

Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt

tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;

liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut

takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;

nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid

Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema

troonipärija Konstantini troonileasumist.

Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed

purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,

viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja

asumisele Siberisse.

Karl Kolmani pilt ülestõusust

1826. aastal moodustas Nikolai I

Venemaa Keisririigi

kontrollimiseks Isikliku

Kantselei, mille 3. osakond,

sisuliselt poliitiline politsei,

tegeles keisrivastase tegevuse ja

riikliku julgeoleku ohtude ning

riigiaparaadi korruptsiooni

jälgimisega.

Venemaa salapolitsei otseseks

loojaks ja juhiks sai baltisaksa

päritolu keisri isiklik sõber

jalaväekindral Alexander von

Benckendorff (Peeter Volkonski

esiisa, pildil).

Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust

jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.

Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas

reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,

vabastades ta nii üldisest tsensuurist.

Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku

vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima

Benckendorffile aru andmas;

noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.

Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.

Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),

M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)

Puškini abikaasa

Natalja,

portree autor Ivan Makarov

1830. aastal abiellus Puškin

Moskva kaunitari Natalja

Gontšarovaga.

Natalja Puškina (1831 – 1832), A. Brüllov

Puškini-aegne ball

Aleksander Puškin ja Natalja Gontšarova

Aleksander Burganovi skulptuur

Moskvas Arbati tänaval

Puškini abielu osutus

õnnelikuks. Paari sidus

armastus, nad said neli last.

Nende vanimat tütart Mariat

peetakse Anna Karenina

prototüübiks (Wikipedia).

Puškini järeltulijaid elab praegu

nii Euroopas kui ka USA-s.

A. Tropinin

Kolme kuu jooksul valmisid

“Jevgeni Onegin”

Väikesed tragöödiad

“Ihnus rüütel”

“Mozart ja Salieri”

“Kivist külaline”

“Pidu katku ajal”

“Belkini jutustused”

luuletusi ja artikleid

Renee Fleming Tatjanana

kirjastseenis

http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY

Natalja Kovalova kirjastseenis

http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M

Onegini aaria – Dmitri

Hvorostsvski

http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg

1999. aasta film “Onegin”

Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8

Tatjana kiri Oneginile

http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU

Onegini kiri Tatjanale http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc

1830. aastatel kirjutas Puškin

rea värssmuinasjutte:

“Muinasjutt papist ja tema

sulasest Baldaast”

“Muinasjutt tsaar Saltaanist”

“Muinasjutt kalamehest ja

kalakesest”

“Muinasjutt surnud

tsaaritarist ja seitsmest

vägilasest”

“Muinasjutt kuldsest

kukest”

Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)

http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw

Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”

Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud

tsaaritarist”

http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M

Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar

Saltaanist” Kiievi ooperiteatris

http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs

Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)

Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”

http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU

Natalja piiramist.

Intriigi õhutasid seltskonna

keelepeksjad ja Puškini

vaenlased, kes lootsid teda

avalikult alandada.

Hollandi saadiku kasupoeg

Georges d’Anthès valis

Puškini naise oma

seltskondliku edu

saavutamise vahendiks: ta

vajas kõmulist ja avalikku

romaani tuntud suurilma-

daamiga ja Natalja oli oma

seltskondliku edu tipus.

Häbitule flirdile sai vastata

vaid väljakutsega.

D’Anthès lõi araks ja abiellus

Natalja õega, kuid jätkas

Puškin sai surmavalt haavata

ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.

26. jaanuaril 1837 saatis

Puškin d’Anthèsile solvava

kirja, mis ei jätnud võimalust

leppida. Ainus lahendus oli

kahevõitlus.

Duell toimus sama päeva

pärastlõunal.

Aleksander Puškini ja Georges

d'Anthèsi duell

Andrian Volkov, 1860ndad

Puškini mälestusmärk

Peterburis

Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski

Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski

Puškini monument

tänases Moskvas

Puškini mälestusmärk

Puškini linnas

Puškini

autoportree –

vermitud

1-rublasele

mündile 1999

Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003

Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.

Tallinn, 1982

Vikipeedia

Google’i pildiotsing

Youtube