2010. a majandusaasta aruanne - hm.ee...koolitus, e-teadus, e-tervishoid, e-teave, e-riik, eesti...

1 Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud)

MAJANDUSAASTA ARUANNE

01.01.2010–31.12.2010

Aruandekohustuslase nimetus: HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM

Registrikood: 70000740 Aadress: Munga 18, Tartu Telefon: 735 0222 Faks: 735 0250 E-post: [email protected] Interneti kodulehekülg: http://www.hm.ee Tegevjuht: kantsler Janar Holm Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja siseauditi eest vastutava isiku arvamusest majandusaasta aruande kohta. Dokument koosneb 102 leheküljest.

mailto:[email protected]://www.hm.ee/

Kantsler (digitaalselt allkirjastatud) 2

SISUKORD KASUTATUD LÜHENDITE LOEND ...................................................................... 3 TEGEVUSARUANNE .......................................................................................... 4 Tegevuskeskkonna üldine areng ja selle mõju tulemusele ..................................... 39 Ülevaade riigiraamatupidamiskohustuslase tähtsamatest majandusnäitajatest ........ 42 Aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulised sündmused, mis ei kajastu aruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi .................................................................................. 43 Asutuse juhi hinnang sisekontrollisüsteemi kohta ................................................. 44 Ülevaade riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi korraldamisel ...... 44 Ülevaade riigi raamatupidamiskohustuslase valitsemisalas või valitseva mõju all olevate äriühingute, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste ja muude isikute kohta ................................................................................................................ 46 Olulisemad aruandeaasta investeeringud ............................................................ 49 Olulisemad teadus- ja arendusprojektid aruandeaastal ......................................... 50 Majandusaastal toimunud ja eeldatavad muudatused valitsemisala koosseisus ...... 53 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ............................................................ 54 BILANSS .......................................................................................................... 54 TULEMIARUANNE ............................................................................................ 55 RAHAVOOGUDE ARUANNE ............................................................................. 56 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE .................................................................. 57 RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE ................................................................ 58 LISAD .............................................................................................................. 60 Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................. 60 Lisa 2. Konsolideeritud asutused ........................................................................ 67 Lisa 3. Raha ja selle ekvivalendid ....................................................................... 68 Lisa 4. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksusega ................................................ 69 Lisa 5. Maksud, lõivud, trahvid ............................................................................ 70 Lisa 6. Muud nõuded ja kohustused .................................................................... 72 Lisa 7. Varud..................................................................................................... 74 Lisa 8. Osalused sihtasutustes ........................................................................... 75 Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud ......................................................................... 75 Lisa 10. Materiaalne põhivara ............................................................................. 77 Lisa 11. Immateriaalne põhivara ......................................................................... 81 Lisa 12. Bioloogilised varad ................................................................................ 82 Lisa 13. Laenukohustused.................................................................................. 83 Lisa 14. Saadud ja antud toetused ...................................................................... 85 Lisa 15. Kaupade ja teenuste müük .................................................................... 91 Lisa 16. Muud tulud ........................................................................................... 91 Lisa 17. Tööjõukulud .......................................................................................... 92 Lisa 18. Majandamiskulud .................................................................................. 93 Lisa 19. Muud tegevuskulud ............................................................................... 94 Lisa 20. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus ................................................ 94 Lisa 21. Siirded ................................................................................................. 95 HINNANG MAJANDUSAASTA ARUANDE ÕIGSUSE JA TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE KOHTA .............................................................................. 100 ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE .................................................. 102


KASUTATUD LÜHENDITE LOEND

ANK avatud noortekeskus

HTM Haridus- ja Teadusministeerium

EAFRD Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond

EAGGF Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi

EENet Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk

EHIS Eesti Hariduse Infosüsteem

EL Euroopa Liit

EMP Euroopa majanduspiirkond

EN Euroopa Nõukogu

ENTK Eesti Noorsootöö Keskus

ERF Euroopa Regionaalarengufond

ESF Euroopa Sotsiaalfond

ETIS Eesti Teaduse Infosüsteem

FIFG Kalanduse Arendusrahastu

HEV hariduslikud erivajadused

IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

LTT loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkond

OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

PGS „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus”

REKK Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus

RKT riiklik koolitustellimus

TNK teavitamis- ja nõustamiskeskus


TEGEVUSARUANNE

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel talle antud ülesandeid ning on aruandekohustuslane Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees.

HTMi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine, sellega seotud alus-, põhi-, üldkesk-, kutse(kesk)-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, (eri)noorsootöö, rahvusvähemuste hariduse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Ministeeriumi tippjuhtkonda kuuluvad minister, kantsler ja kolm asekantslerit. Ministeeriumis oli 2010. aasta lõpu seisuga kokku 15 osakonda, mille koosseisus oli 18 talitust. Organisatsioonis oli 228 töötajat, neist ametis 205, lapsehoolduspuhkusel 21 ja välisteenistuses 2.

2010. aastal tehti ministeeriumi struktuuris mitu muudatust:

1. jaanuarist võeti Riiklikult Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuselt (REKK) üle viie ametikohaga andmekogude osakond, mis liideti analüüsiosakonna koosseisu andmekogude talitusena;

seoses riigi 29 üldhariduskooli raamatupidamistoimingute tsentraliseerimisega moodustati juulis rahandusosakonna koosseisu raamatupidamiskeskus 15 ametikohaga.

2010. aasta lõpus oli HTMi struktuur järgmine:

ministrile allub vahetult siseauditi osakond;

kantslerile alluvad vahetult analüüsiosakond, rahandusosakond, riigivaraosakond, õigusosakond ja üldosakond;

noorte ja välissuhete asekantslerile alluvad vahetult avalike ja välissuhete osakond, noorteosakond ning tõukefondide osakond;

üld- ja kutsehariduse asekantslerile alluvad vahetult kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond, üldharidusosakond ning välishindamisosakond;

kõrghariduse ja teaduse asekantslerile alluvad vahetult keeleosakond, kõrghariduse osakond ja teadusosakond.


Haridus- ja Teadusministeeriumi struktuurikaart Keeleinspektsioon

Keeleinspektsioon on HTMi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses. Keeleinspektsiooni põhimäärus on kinnitatud haridus- ja teadusministri 9. veebruari 2007. aasta määrusega nr 15. Inspektsiooni juhib peadirektor. Inspektsiooni koosseisus on järgmised piirkondlikud järelevalvetalitused:

1) Tallinna ja Harjumaa järelevalvetalitus;

2) Ida-Viru järelevalvetalitus;

3) Lõuna-Eesti järelevalvetalitus.

Keeleinspektsioonis struktuurimuudatusi 2010. aastal ei tehtud ja selle koosseisus oli 22 ametikohta.


Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (REKK) on HTMi hallatav riigiasutus, mille põhiülesanne on riikliku hariduspoliitika ja keelepoliitika elluviimine alus-, põhi-, kesk-, täiskasvanu- ja kutsehariduse valdkonnas.

REKKi juhib direktor. Selle struktuuris oli 1. jaanuaril 2010 kuus osakonda: kutsehariduse osakond, eksamikorralduse osakond, keeleosakond, üldhariduse õppekavade ja eksamite osakond, üldosakond ning välisprojektide rakendamise osakond.

1. jaanuari 2010. aasta seisuga oli REKKis täidetud 89 ametikohta, millest 29,45 ametikoha eest maksti vastavalt töökoormusele töötasu Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest. 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli täidetud 87 ametikohta, millest 29,4 ametikoha eest maksti vastavalt töökoormusele töötasu ESFi vahenditest. Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk

Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) on HTMi hallatav riigiasutus. EENeti eesmärgid on tagada:

haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste erivajadusi täitva akadeemilise

andmesidevõrgu toimimine ning selle vastavus uuenduslikele projektidele (e-

koolitus, e-teadus, e-tervishoid, e-teave, e-riik, Eesti GRID);

osutatavate andmeside- ja sisuteenuste (infotehnoloogiapõhised teenused, mis

pole vajalikud andmeside tagamiseks, vaid võrgus vahetatava teabe

olemasoluks) vastavus klientide vajadustele;

Eesti maatunnusel põhineva DNSi tippdomeeni .ee korrektne haldamine.

EENeti juhib direktor. Selle struktuuris on kolm osakonda: võrguosakond, teenuste osakond ja klienditeeninduse osakond. 2010. aastal EENetis struktuurimuudatusi ei toimunud ja koosseis oli kinnitatud 23 ametikohaga. Eesti Noorsootöö Keskus

Eesti Noorsootöö Keskus on HTMi hallatav riigiasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ning HTMi antud ülesandeid noorsootöö juhtimisel ja korraldamisel. Eesti Noorsootöö Keskust juhib direktor, keskuse koosseisus on ka asedirektori ametikoht. Asutuse struktuuris on kolm üksust: kaks osakonda ja üks noortelaager (noorsootöö valdkondade arendusosakond, noorsootöö korralduse- ja analüüsiosakond ning Kloogaranna noortelaager). 2010. aastal töötas asutuses töölepingu alusel 24 inimest.

HTMi haldusalasse kuuluvad kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, riigi põhikoolid, riigigümnaasiumid, riigiinternaatkoolid ning teadus- ja arendusasutused.


Riigi põhikoolid ja gümnaasiumid

1. jaanuari 2010. aasta seisuga oli HTMi haldusalas kokku riigi 29 põhikooli ja gümnaasiumi. Riigi üldhariduskoolide hulka kuulub 4 gümnaasiumi ja 25 erivajadustega õpilaste kooli, millest kahes on ka gümnaasiumiaste, ja kaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli.

2010. aasta septembris moodustas haridus- ja teadusminister Viljandi Gümnaasiumi, mis alustab õppetööga 1. septembril 2012.

2010. aastal algasid HTMi ja Tartu Linnavalitsuse vahel läbirääkimised, mis puudutasid Tartu Herbert Masingu kooli pidamise üleandmist riigile 1. septembrist 2011.

Riigi üldhariduskoolides õppis 10. novembri 2010. aasta seisuga 3140 õpilast ja koolitöötajate ametikohti oli 1394.

Riigi üldhariduskoolide juhtimine on korraldatud demokraatlikel alustel, järgides kooli autonoomiat õppekorralduslikes küsimustes ning kollektiivse otsustamise põhimõtteid kooli õppenõukogu ja hoolekogu kaudu.

Üldhariduskooli ja ühiskonna sidumisel etendavad tähtsat osa just hoolekogud, mille liikmed esindavad lapsevanemaid, vilistlasi, kooli pedagooge, õpilaste esindajaid, koole toetavaid organisatsioone, sh mittetulundusühinguid, kutse- ja ametiliite, riigiasutusi ning kohalikke omavalitsusi. Hoolekogu moodustab haridus- ja teadusminister kooli ettepaneku põhjal.

2010. aastal jõustunud uues „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses” (PGS) on suurendatud märgatavalt tähelepanu hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste kvaliteetse hariduse tagamisele. Sellega avardatakse HEV õpilaste toimetuleku, edasise õppimise ja töötamise võimalusi.

2010. aastal korraldati riigi üldhariduskoolide juhtide leidmiseks kaks konkurssi. Otsiti juhte Päinurme Internaatkoolile ja loodavale Viljandi Gümnaasiumile.

Riigi üldhariduskoolide eelarve (allikas 00 – tulud riigieelarvest) oli kokku 340 929 tuh kr krooni (sh investeeringud). Riigieelarvelisi investeeringuid oli 2010. aastal eelarvestatud kokku 952 tuh krooni eest.

2008.–2011. aastal investeeritakse Norra/EMP finantsmehhanismi kaudu 17 597 tuh krooni Lahmuse Kooli ja 8 785 tuh krooni Kaagvere Erikooli muinsuskaitseliste õppe- ja eluhoonete korrastamiseks. Riigieelarvest eraldati 2010. aastal kaasfinantseeringuteks kahele objektile kokku 1 970 tuh krooni.

Lisaks oli eelarvestatud finantseerimistehinguid (kapitaliliisingumakseid) 2 618 tuh krooni ulatuses.

Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Hariduse infrastruktuuri arendamine” meetme „Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine” investeeringukava kohaselt saavad aastatel 2008–2015 toetust riigi 18 üldhariduskooli.

2010. aastal valmisid järgmised objektid:

1) Lahmuse Kooli projekt „Taastuskeskus endise Lahmuse mõisa viljaaida keldrikorrusele”, 3 519 tuh krooni;


2) Tartu Hiie Kooli projekt „Tartu Hiie Kooli õpilaskodu renoveerimine”, 20 736 tuh krooni;

3) Kaelase Kooli projekt „Kaelase Kool”, 1 077 tuh krooni;

4) Päinurme Internaatkooli projekt „Päinurme Internaatkooli pumbajaama renoveerimine ja sisustuse uuendamine”, 1 238 tuh krooni;

5) Helme Sanatoorse Internaatkooli projekt „Automaatne tulekahjusignalisatsioon ja evakuatsioonivalgustus”, 509 tuh krooni;

6) Päinurme Internaatkooli projekt „Päinurme Internaatkooli õpilaskodu „Tuulepesa” renoveerimine”, 3 913 tuh krooni;

7) Kõpu Internaatkooli projekt „Väljakud erivajadustega laste rehabilitatsioonitegevusteks”, 1 110 tuh krooni.

Riigi Kinnisvara ASi kaudu valmis 2010. aastal Kammeri Kooli uus hoone. Alustati Vaeküla, Porkuni ja Kallemäe koolihoonete ehitust – need valmivad 2011. aastal.

2010. aastal algasid ettevalmistused saastekvootide müügist saadud vahendite investeerimiseks. Riigi üldhariduskoolide 20 objekti energiasäästmise suurendamisse investeeritakse 18 101 056 eurot ehk 283 220 tuh krooni.

HTMi korraldada oli ka riiklik õpilaskodude programm. 2011. aastal on riigieelarvest eraldatav õpilaskodude kohatoetus tõstetud HTMi eelarvest tasandusfondi hariduskulude hulka.

Riigi kutseõppeasutused

1. jaanuari 2010. aasta seisuga oli HTMi haldusalas kokku riigi 30 kutseõppeasutust. Tallinna Majanduskoolis ja Võrumaa Kutsehariduskeskuses viiakse õpet läbi ka rakenduskõrghariduse tasemel.

2010. aastal tehti riigi kutseõppeasutuste võrgus üks ümberkorraldus, mille tulemusena lõpetas Tallinna Tööstushariduskeskus kinnipeetavate koolitamise Harku ja Murru vanglas ning kogu Tallinna ja Harjumaa vanglates pakutav kutseõpe koondati Tallinna Ehituskooli.

Riigi kutseõppeasutuste juhtimine on korraldatud demokraatlikel alustel, järgides kutseõppeasutuse autonoomiat õppekorralduslikes küsimustes ning kollektiivse otsustamise põhimõtteid kooli õppenõukogu ja riigikooli nõukogu kaudu. Samal ajal on riigi kutseõppeasutused oma õigusliku staatuse poolest valitsusasutuse hallatavad asutused, mida rahastatakse riigieelarvest. Kutseõppeasutuse ja ühiskonna sidumisel etendavad tähtsat osa kooli nõukogud, mille liikmed esindavad majandus- ja kultuuriringkondi, kutse- ja ametiliite, tööandjate liite, riigiasutusi ning kohalikke omavalitsusi. Nõukogude liikmed määrab haridus- ja teadusminister kolmeks aastaks.

2010. aastal ajakohastati riigi viie kutseõppeasutuse põhimäärused.

2010. aastal kinnitati riigi viie kutseõppeasutuse arengukavad.

2010. aastal ei korraldatud kutseõppeasutustes koolijuhtide konkursse.

Riigieelarvelistest vahenditest investeeriti kokku 5 301tuh krooni kutseõppeasutuste õppekeskkonna ajakohastamisse. Vastavad vahendid tõsteti „2010. aasta riigieelarve


seaduse muutmise seadusega” kutseõppe riikliku koolitustellimuse (RKT) vahenditest ehk tegevuskuludest investeeringute reale. Suuremad investeeringute kasutajad olid Narva Kutseõppekeskus ja Tallinna Polütehnikum.

Kutsehariduse maine jätkab paranemist. Seda kinnitab õppijate arvu stabiilsus kutseõppes vaatamata langevatele demograafilistele näitajatele. Kindlasti avaldab sellele mõju kutseõppeasutuste järjest paranev taristu ja ajakohased seadmed õppetöö korraldamiseks. Samuti pakuvad kutseõppeasutused järjest rohkem paindlikke ja ühiskonna nõuetega arvestavaid koolitusi nii tasemehariduses kui ka täiskasvanutele, kes saavad ümber- ja täiendusõpet. Selle taga on ka ESFi programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” rakendamine. Tööjõuturu halvenenud olukord on süvendanud märgatavalt huvi täiskasvanule mõeldud koolituste vastu. 2010. aasta alguses sai alguse ESFi toetatav kutseõppes õpingud katkestanute jätkuõppe programm „KUTSE”, mille eesmärk on tuua kutseõpingud pooleli jätnud inimesed tagasi õppima. Kahjuks ei ole kavandatud hulgal õppijaid koolidesse naasnud.

2009. aastal koostatud „Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009–2013” visiooni kohaselt pööratakse nüüd suuremat tähelepanu kutseõppe sisulisele arengule. Selle eelduseks on ajakohastatud õppetöökojad, mis võimaldaksid kõrgel tasemel kutseõpet pakkuda.

Ajakohastamise eesmärgil saavad kutseõppeasutused kasutada Euroopa Liidu struktuuritoetuseid. Lõppenud aastal anti õpilaste käsutusse kümme „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” meetme „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine” raames valminud projekti kogumaksumusega 145 689 339 krooni.

Kutseõppeasutuste ja üldhariduskoolide koostöös jätkus 2010. aastal kutseõpe koolikohustuse eas olevatele raskesti kasvatatavatele õpilastele Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis, Põltsamaa Ametikoolis ja Sillamäe Kutsekoolis.

Riigi rakenduskõrgkoolid

31. detsembri 2010. aasta seisuga oli HTMi haldusalas kokku kaheksa rakenduskõrgkooli: Eesti Lennuakadeemia, Eesti Mereakadeemia, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Tallinna Pedagoogiline Seminar, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

Riigi rakenduskõrgkoolide juhtimine on korraldatud demokraatlikel alustel, järgides kõrgkooli autonoomiat õppekorralduslikes küsimustes ning kollektiivse otsustamise põhimõtteid otsustuskogude kaudu, milleks on kõrgkooli nõukogu ja kõrgkooli nõunike kogu. Samal ajal on riigi rakenduskõrgkoolid oma õigusliku staatuse poolest valitsusasutuse hallatavad asutused, mida rahastatakse riigieelarvest. Rakenduskõrgkooli ja ühiskonna sidumisel etendavad tähtsat osa rakenduskõrgkooli nõunike kogud. Kokku on neis 92 liiget, kes esindavad majandus- ja kultuuriringkondi, kutse- ja ametiliite, tööandjate liite, riigiasutusi ning kohalikke omavalitsusi. Nõunike kogude liikmed määrab haridus- ja teadusminister tähtajatult.

2010. aastal korraldati edukad konkursid rektori ametikohale Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja Eesti Mereakadeemias.

Haridus- ja teadusminister kinnitas Eesti Lennuakadeemia arengukava aastateks 2010–2014 ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli arengukava aastateks 2010–2015.


Alates 2009/2010. õppeaastast kohaldatakse Eesti kõrghariduses Euroopa ainepunktisüsteemi, millega minnakse üle õpiväljundipõhistele õppekavadele. Nende õppekavade rakendamisega seoses muudeti ka õpiväljundite saavutatuse hindamise süsteemi ning kehtestati haridus- ja teadusministri 27. oktoobri 2009. aasta määrus nr 71 „Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega”. Määrus jõustus 1. septembril 2010.

Vastavalt „Ülikooliseaduse”, „Erakooliseaduse” ja „Rakenduskõrgkooli seaduse” 2008. aasta 1. septembril jõustunud muudatustele minnakse aastatel 2009–2012 üle õppeasutuste õppekavagruppide hindamisele. Haridus- ja teadusministri 6. mai 2009. aasta käskkirjaga nr 367 on kehtestatud kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste õppekavagruppide hindamisele ülemineku tingimused ja kord. Alates 1. jaanuarist 2012 saavad Eestis kõrgharidust pakkuda ainult need kõrgkoolid, kes on selleks ajaks saanud õppekavagruppide hindamisel positiivse tulemuse ja kellele Eesti Vabariigi valitsus on andnud õiguse õpet läbi viia.

1. detsembri 2010. aasta seisuga on üleminekuhindamise läbinud HTMi hallatavatest rakenduskõrgkoolidest Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Kõrgem Kunstikool. Tähtajalise õppe läbiviimise õiguse on saanud Tallinna Tehnikakõrgkool (arhitektuuri ja ehituse õppekavagrupp) ja Eesti Lennuakadeemia (magistriõppe õppekava). Alates 1. jaanuarist 2012 puudub füüsikaliste loodusteaduste õppekavagrupis õpetamisõigus Eesti Mereakadeemial.

2011. aastal läbivad üleminekuhindamise Tallinna Pedagoogiline Seminar ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

2010. aastal eraldati ministeeriumi haldusalas olevatesse rakenduskõrgkoolidesse rakenduskõrgharidusõppe tasemel RKT alusel 1783 kohta (2009. aastal 1776).

Lisaks rakenduskõrgharidusõppele toimub Eesti Mereakadeemias, Eesti Lennuakadeemias, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis, Tallinna Pedagoogilises Seminaris, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õpe kutseharidustasemel.

2010. aastal jätkusid ettevalmistused rakenduskõrgkoolidesse investeeringute kavandamiseks kooskõlas „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” sätestatuga.

Vabariigi Valitsuse 30. mai 2008. aasta korraldusega nr 247 on kinnitatud meetme „Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri investeeringute kaasajastamine” investeeringute kava, mille kohaselt on perioodi 2007–2013 struktuuritoetustena määratud muu hulgas 64 400 tuh krooni Eesti Lennuakadeemia õppekeskuse rajamiseks, 118 200 tuh krooni Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone ehitamiseks ning 2 900 tuh krooni Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järvel asuva õppehoone renoveerimiseks. Ülalnimetatud rakenduskõrgkoolides korraldati toetussummade realiseerimiseks 2010. aastal hanked ja alustati hoonete ehitusega.

Haridus- ja teadusministri 20. mai 2009. aasta määrusega nr 50 kehtestati meetme „Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri kaasajastamine” tingimused ja kord. Meetme üldeesmärk on tehnoloogiainvesteeringute toel rakenduskõrgharidusõppes ja õpetajakoolituses praktiliste oskuste omandamiseks eeldusi loova õppeinfrastruktuuri arendamine, sealhulgas rakenduskõrgkoolides


õppekeskkonna tehnoloogilise kvaliteedi ja turvalisuse tagamine. 25. jaanuaril 2010. aastal algas alameetme „Rakenduskõrgharidusõppe õppeinfrastruktuur” taotlusvoor, mille kohta laekus 29 eeltaotlust. Toetus eraldati 16 taotlejale kogumahus 89 358 tuh krooni. HTMi hallatavatest rakenduskõrgkoolidest olid toetuse saajate hulgas Eesti Lennuakadeemia, Eesti Mereakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Loetletud kõrgkoolidele eraldati toetust kogusummas 78 839 tuh krooni. Järgmised meetme taotlusvoorud algavad 2011. aastal.

12 Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud)

Ülevaade HTMi tegevusvaldkondadest ja tegevuskava täitmise aruandest

Tegevusvaldkond: haridus

Demograafia ja haridussüsteem

Demograafiline prognoos näitab Eesti rahvastiku vananemist ja noorte osakaalu jätkuvat langust. Hoolimata sündimuse suurenemisest viimastel aastatel väheneb õpilaste koguarv endiselt – aastaks 2014 algklasside õpilaste arv küll kasvab, kuid 2008. aastaga võrreldes üksnes 8% võrra (ning peamiselt vaid Tallinnas, Harjumaal ja Tartus). Kokku on õpilaste arv viimase 10 aastaga vähenenud üle kolmandiku. Kõige kriitilisem olukord on viie aasta pärast kutse- ja kõrghariduses.

Objektiivne ja subjektiivne haridusnõudlus

Hoolimata põhikooli lõpetajate arvu vähenemisest on viimasel kahel-kolmel aastal kasvanud märgatavalt vastuvõtt kutseõppesse. Kuna paljud tööturul nõutud erialad on varasematel aastatel olnud alatäidetud, ei ole õppeasutused soovinud motiveeritud noori ukse taha jätta. Seetõttu õpib mitmes kutseõppeasutuses praegu rohkem õpilasi, kui koolid algul planeerisid ja RKT ette näeb. Riigieelarve piiratud võimaluste tõttu ei saanud kutseõppeasutusi ka täiendavalt toetada – selle asemel oli ministeerium sunnitud vähendama koolituskoha baasmaksumust 2009. aastal 21 560 kroonilt 20 960 kroonini ning 2010. aastal 19 745 kroonini.

Teadmistepõhise ühiskonna areng eeldab jätkuvalt senisest suuremat tähelepanu loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnale (LTT). Võrreldes 2002/03. õppeaastaga jõudis nende valdkondade kõrgharidusega lõpetajate osakaal 2009/10. õppeaastaks 17,1%lt 20,5%le1. Ka enim doktoritöö kaitsjaid oli 2008.–2010. aastal loodus- ja täppisteaduste valdkonnas (2009/10. õa 68 kaitsjat ehk 39%). Tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas kaitsti 14% doktoritöödest. Senine doktoriõppe lõpetanute arvu kasv pole aga piisav.

Õpingute katkestamine

Viimastel aastatel on toimunud suur murrang üldhariduse päevasest õppevormist väljalangejate hulgas. Eriti hästi on see näha põhikooli III astmel (7.–9. kl), kus aastatel 2006–2009 oli väljalangejaid vastavalt 1,6; 1,2; 0,9 ja 0,6%. Gümnaasiumi esimesel õppeaastal on väljalangevus viimasel kahel aastal jäänud püsima u 1% juures (2006.–2009. aastal vastavalt 1,4; 1,2; 0,9 ja 1%).

Põhihariduse tasemel vähenevad klassikursuse kordajate arv ja osakaal pikkamisi. 2010/11. õppeaastal jäi klassikursust kordama kokku 1,0% 1.–9. klassi õpilastest (aastatel 2005–2009 vastavalt 1,3; 1,5; 1,3; 1,1 ja 1,1%). Seega võib öelda, et põhiharidusest väljalangevuse vähendamist toetavad meetmed (õppenõustamiskeskuste loomine ja arendamine; kaasava hariduse põhimõtete

1 Euroopa Liidu (27) keskmine oli 2008. aastal 22%.


rakendamine, õpetajate koolitus jms) on olnud edukad ning vajavad kindlasti jätkamist ja arendamist.

Kutsehariduses on õpingute katkestamine tõsine probleem kõigis õppeliikides, kuid eriti keskhariduse järgses kutseõppes. 2009/10. õppeaastal ulatus keskmine väljalangevus kogu kutseõppes 18,1%ni ja keskhariduse järgses õppes koguni 21,1%ni2. Varasematel aastatel rakendatud meetmete (sh uute kutseõppeliikide rakendamine, õppetoetuste süsteemi laiendamine, koolilõuna toetus) mõju on jäänud loodetust väiksemaks. Tugiteenuste rakendamist on mõjutanud koolituskoha maksumuse vähenemine ning RKT ebapiisavus kõigi kutseharidusasutustesse vastuvõetute õppekulude rahastamisel.

Algust on tehtud kutseõppes õpingud katkestanute jätkuõppe programmiga3 „KUTSE”, mis on mõeldud viimase kümne õppeaasta jooksul õpingud pooleli jätnud inimestele. Varasema õpi- ja töökogemise arvestamise (VÕTA) abil võetakse õppekava täitmisel peale seniste õpitulemuste arvesse ka töökogemust.

Kõrgharidusvaldkonnas oli 2009/10. õppeaastal katkestajate suhe üliõpilaste arvu 15,3%. Katkestajaid oli kõige enam loodus- ja täppisteaduste valdkonnas (18,8%) ning sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse vallas (18,5%). Samal ajal alustas 2009/10. õppeaasta jooksul katkestanutest 33% (3491 katkestanut) järgmise õppeaasta alguse seisuga taas õpinguid, 12% neist kutse- ja 88% kõrghariduses.

Ka kõrghariduse tasemel algatas HTM 2010. aastal programmi TULE4, mille eesmärk on tuua majandusbuumi aegadel õpingud katkestanud tagasi haridussüsteemi. 2010/11. õppeaastal eraldati selle raames 13 õppeasutuses 442 tasuta õppekohta inimestele, kes soovivad jätkata katkestatud õpinguid. 10. novembriks 2010 oli vastu võetud 454 üliõpilast, kellest kolm lõpetas juba 2010. aasta kevadel.

Kättesaadavus ja võrdsed võimalused

ESFi õppenõustamissüsteemi arendamise programmi5 raames pakutakse teenust kõigis 18 keskuses (15 maakonnakeskust, üks Tallinna keskus ja kaks ülevabariigilist nõustamiskeskust nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega lastele6). Lisaks tegutseb neli metoodilist nõustamiskeskust vene õppekeelega koolide õpetajatele, kes õpetavad oma ainet eesti keeles.

2007. aastal algas vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastmes üleminek eestikeelsele aineõppele. 2010/11. õppeaastal on vene õppekeelega gümnaasiumites kohustuslik õpetada eesti keeles vähemalt nelja õppeainet (eesti kirjandus, ühiskonnaõpetus, Eesti ajalugu ja muusika). Kohustuslikust enam õppeaineid õpetati 2010/11. õppeaastal 62st vene õppekeelega gümnaasiumist 49s (79%), keskmiselt andis iga kool kolme õppeainet kohustuslikust rohkem. Ministeerium on toetanud kõiki kohustuslikust enam aineid õpetavaid koole 70 000 krooniga ühe aine kohta.

2 Kutsehariduses loetakse katkestajaks isikut, kes enne katkestamist kuulus õppeasutuse õppurite

nimekirja vähemalt 31 päeva. Katkestajate hulka ei loeta isikuid, kes 31 päeva jooksul pärast õpingute katkestamist ennistati või kes jätkasid õpinguid sama õppeasutuse samas õppekavagrupis. 3 Programmi kaasrahastab ESF 25 035 tuh krooniga, programmi kogueelarve on 29 729 tuh krooni. 4 Programmi kaasrahastab ESF 150 207 tuh krooniga. 5 Programm algas 2008. aastal ja seda kaasrahastab ESF. 6 Kõiki õppenõustamisteenuseid, st eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist pakutakse 12 piirkondlikus ja kahes ülevabariigilises keskuses; neljas keskuses pakutakse osalist nõustamisteenust.


2010/11. õppeaastal eraldati selleks otstarbeks 9 530 tuh krooni (nelja aasta jooksul kokku 27 550 tuh krooni). Koolide tagasisidet arvestades on selline toetus olnud oluline eestikeelse õpikeskkonna toetamisel, õpetajate motiveerimisel ja õpilaste eesti keele oskuse arendamisel.

Lisaks gümnaasiumiastmele õpetatakse 79st vene õppekeelega põhikoolist 52s (66%) aineid eesti keeles, keelekümblusprogrammiga on liitunud ligi 50% koolidest.

2005.–2007. aastal kasvas eesti keelest erineva emakeelega õpilaste osalemine keelekümblusklassides ja eesti õppekeelega klasside töös. Seejärel tõus kahel aastal pidurdus, kuid hoogustus 2010. aastal jälle. Kuigi kõigis programmi rakendavates koolides on komplekteeritud igal aastal uued keelekümblusklassid (varast keelekümblust alustatakse 1. ja hilist 6. klassis), siis õpilaste arvu kasvu ei toimu, kui klass liigub edasi. Praeguseks on keelekümblusprogramm juurutatud läbivalt kõigis põhikooli klassides. Üheks õpilaste arvu kasvu pidurdumise põhjuseks võib pidada keelekümblusmetoodikat valdavate õpetajate puudust – uusi keelekümblusega tegelevaid õppeasutusi tuleb igal aastal juurde vaid paar, sest koolidel on keeruline kvalifitseeritud õpetajaid leida.

Õpetajad ja õppejõud

Õpetajate kutseoskus on 2010/11. õppeaastal üldhariduskoolides paranenud – kvalifitseeritud õpetajate osakaal on kasvanud 90,9%ni ja nad viivad läbi 91,3% õppetööst. Kutseõppeasutustes on üldharidusainete kvalifitseeritud õpetajate osakaal tõusnud 86%ni (2009/10. õa 84%), kutseainete puhul on see näitaja jäänud eelmise õppeaasta 83% tasemele.

HTMi temaatiline järelevalve ligi 10%s koolieelsetest lasteasutustest näitas, et 2009/10. õppeaastal vastas nende õpetajatest kvalifikatsiooninõuetele 88%7. 2010/11. õppeaasta Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) koolieelsete lasteasutuste pedagoogide andmete põhjal täidab kvalifikatsiooninõudeid aga 76% õpetajatest.

Kõikidel õppetasemetel võib täheldada noorte (kuni 30aastaste (k.a)) õpetajate vähesust. Kui üldhariduskoolides oli viimastel aastatel märgata noorte õpetajate arvu stabiliseerumist või isegi mõningast kasvu, siis käesoleval, 2010/11. õppeaastal on nende osakaal langenud 10,5%ni. Kutseõppeasutustes oli noori kutseõpetajaid 9,4%8. Noorte vähesuse probleem valitseb ka ülikoolide õppejõudude hulgas ning kandub sealt teadus- ja arendustegevusse.

Edukalt on käivitunud noore õpetaja lähtetoetuse programm, mille eesmärk on tuua noori kooli erialasele tööle. Programmi kaudu maksti 2008. aasta septembrist kuni 2011. aasta märtsini lähtetoetust 158 noorele pedagoogile, kellest kaks alustasid karjääri kutseõppeasutuses. Õpetajakoolituse stipendiumiprogrammi raames on kolme aasta jooksul eraldatud 280 stipendiumi. Alates 2009/10. õppeaastast algatati veel õpetaja toetusmeede, mille abil makstakse stipendiume 2011. aastani.

7 Õpetajate hulka loetakse õpetaja, liikumisõpetaja, eesti keele õpetaja, ujumisõpetaja ja muusikaõpetaja

ametikohtadel töötavad inimesed. 8 2007/08. õa 4,8%, 2008/09, õa 4,3%, 2009/10. õa 5,1%.


Rahvusvahelistumise mõjud

„Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia aastateks 2006–2015” elluviimine on üldjoontes kulgenud plaanipäraselt. Hästi toimivad lühemaajalised mobiilsusmeetmed, mille raames viibib Eesti kõrgkooli üliõpilane välisriigis kas 3–21 päeva, ühe semestri või ühe aasta. HTM on õppeaastatel 2002/03–2009/10 toetanud ligi 7000 Eesti üliõpilase osalemist erinevates mobiilsusskeemides (sh Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm, DoRa doktoriõppeprogramm, Erasmuse programm). 2009/10. õppeaasta statistika põhjal ollakse siiski veel kaugel Euroopa haridusministrite heakskiidetud kõrgelennulisest eesmärgist aastaks 2020, mille kohaselt 20%l lõpetanutest peaks olema teises riigis õppimise kogemus. Eelmisel õppeaastal eraldati eri mobiilsusskeemide raames 2985 stipendiumi, mis võimaldas arvestuslikult vaid 4,3%l üliõpilastest mobiilne olla. Riiklike strateegiate kaudu on suurenenud välisüliõpilaste vastuvõtt magistriõppesse eeskätt LTT valdkonnas (sh IKT, energeetika, keemia). Erasmuse programmi toel on Eesti kõrgkoolid saavutanud hea tasakaalu Eestisse ja Eestist välja suunduvate üliõpilaste arvus (2009/10. õa läks 939 tudengit Eestist välja ning 726 tuli Eestisse). Suurema rahvusvahelise nähtavuse saavutamiseks on Eesti kõrgkoolid liitunud ühisplatvormiga „Study in Estonia”, mida kaasrahastatakse ESFi DoRa programmi kaudu. Üheskoos osaletakse messidel, koolitustel jm. Jätkuvalt on probleem Eestisse asuvate välisüliõpilaste viisade ja elamislubadega – oktoobris 2010 jõustunud „Välismaalaste seaduse” muudatuste lahknev tõlgendamine ei soodusta välisüliõpilaste taotluste kiiret ja tulemuslikku menetlemist.

Mõnevõrra väiksema tempoga on käima läinud pikemat perioodi katvad meetmed, mille siht on välisõppejõudude ja -doktorantide kaasamine Eesti kõrgkoolidesse või Eesti doktorantide õpingute toetamine välisülikoolis doktorikraadi omandamiseks. ESFi kaasrahastatava DoRa programmi raames on tööle asunud 13 välisprofessorit (valitud täisperioodiks), 22 välisdoktoranti riiklikult eelistatud võtmevaldkondades ja 48 külalisdoktoranti (erialade vallas kitsendusi pole). EHISe andmetel oli 2010/11. õppeaastal muu riigi kodakondsusega õppejõudude osakaal 5% ja elukohamaa alusel leitud välisdoktorantide osakaal 5,8%. 2010. aasta sügisel ilmunud OECD haridusstatistika kogumiku andmetel9 õpib OECD riikide ja OECD partnerriikide kõrgkoolides 4478 Eesti kodakondsusega üliõpilast (2008. aasta andmed). Need on noored, kes on jätkanud oma haridusteed väliskõrgkoolis sooviga saada ka vastav diplom. Hinnanguliselt asub väliskõrgkoolidesse õppima igal aastal umbes 800 Eestist pärit noort. Kui nad otsustavad mitte naasta, võib tekkida probleem ajude äravooluga.

Õppekeskkond ja arendustegevus

Uutest põhikooli ja gümnaasiumi riiklikest õppekavadest tulenev vajadus õpikeskkonda arendada ei ole sujunud oodatud kiirusega. 2010. aasta alguses kinnitatud õppekavades on terminit õpikeskkond rohkem selgitatud ning õppekavas esitatakse kindlad nõuded, millest kool peab sotsiaalse, vaimse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel lähtuma. Ilmne on senisest suurem orientatsioon õpetamiselt õppimisele ja õpetajalt õpilasele.

9 Education at a Glance 2010: OECD Indicators, Table C2.7. Number of foreign students in tertiary

education, by country of origin and destination, 2008, http://www.oecd.org/document/52/0,3746,en_2649_39263238_45897844_1_1_1_1,00.html.


HEV õpilaste koolide infrastruktuuri tänapäevastamist toetatakse Euroopa Regionaal-arengufondi (ERF) „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” meetmetest kuni aastani 2015. Meetme kogumaht on 400 553 tuh krooni, millest toetatakse 32 objekti. Samuti jätkub riigi üldhariduskoolide õppekeskkonna ajakohastamine Riigi Kinnisvara ASi kaudu 11 objektil.

Edukalt on toimunud kutse- ja kõrgharidusasutuste õppekeskkondade ajakohastamine, mida rahastatakse ERFi „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” ja „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” kaudu. Kutsehariduses avanes meede juba 2007. aastal ning kokku antakse selle kaudu toetust 89 projektile kogusummas 3 626 882 tuh krooni. 2011. aasta alguseks oli tehtud 63 haldusotsust, neist 24 on täidetud. Investeeringute kavas sisalduvate objektide ehitus algas 2010. aastal.

Kutsesüsteem

ESFi kaasrahastatud programmi „Kutsete süsteemi arendamine” raames on valminud kutsesüsteemi uus kontseptsioon, kutsestandardi uus vorm ning metoodiline juhend kutsestandardi koostamiseks. Alustatud on uute nõuete kohaste juhtstandardite koostamist. 2010. aastal seostati 8tasemelise raamistikuga 100 kutsestandardit ning nende alusel on väljastatud kutsetunnistused.

Ehkki viimastel aastatel on kutse tunnustamise võimalused laienenud (kutse andja õigus oli 2010. aastal 87 institutsioonil), puuduvad need veel paljudel kutsealadel. Samuti vajab parendamist kutseteadmiste ja -oskuste hindamise kvaliteet. 2009/10. õppeaastal tegid koolilõpetajad kutseeksameid 64 erialal, kutsetunnistusega lõpetajaid oli 2883 ehk 38%. Kokku on 2011. aastani väljastatud ligi 58 000 kutsetunnistust. 2010. aastal toimusid kutseeksamid veel vana, 5astmelise kutseraamistiku nõuete kohaselt, kuid arvestades uue „Kutseseadusega” õppeasutustele antud võimalust saada alates 1. jaanuarist 2011 kutse andmise õigus (kui õppekava vastab kutsestandardile ja on riiklikult tunnustatud) ning uut kutsesüsteemi kontseptsiooni, alustati ettevalmistusi kutseeksamite üldiste hindamis- ja kvaliteedikriteeriumite väljatöötamiseks.

Täiskasvanuharidus

Suurimaks probleemiks (mida nimetatakse ka 2009. aasta Eesti inimarengu aruandes) on ikka veel asjaolu, et kõige vähem osalevad elukestvas õppes madalama haridustasemega vanemaealised ja muust rahvusest inimesed.10 Näiteks I taseme haridusega inimestest osales 2010. aastal tasemeõppes või koolitusel vaid 2% küsitletutest, II ja III taseme puhul aga vastavalt 7,6% ja 18,6%.11 Töötute taust näitab aga, et just nendel inimestel on suurim tõenäosus töö kaotada.

Elukestvas õppes osalejate andmetest nähtub, et aastaga on kasvanud eelkõige tööalastel koolitustel osalenute arv (2010. aastal 52,6%, 2009. aastal 44%), kuid vähenenud on täiskasvanute osakaal tasemehariduses. 2010. aasta neljandas kvartalis osales kursustel ligi 7000 inimest (8,6%) rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

10 Ain Aaviksoo, Laura Kirss, Eve Mägi, Kas haridus kui Eesti inimarengu senine vedur hakkab

väsima? – Eesti inimarengu aruanne 2009. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu, 2010, lk 21. 11 Statistikaameti 2010. aasta tööjõu-uuring.


Strateegiline eesmärk: õpe on kõrgetasemeline ning igaühel on võrdsed võimalused võimete- ja huvikohaseks elukestvaks õppeks

Indikaator Selgitus Tegelik tase Oodatud tase

Koolieelsetes lasteasutustes osalemine

6aastaste lasteaias käivate laste arv suhtena 6aastaste laste koguarvu

2007 90% 2010 90%

2008 90,3% 2011 92%

2009 90,2% 2012 95%

2010 90% 2013 98%

Õpingute katkestamine (väljalangevuse määr)

Väljalangevuse määr põhikooli III astmes (7.–9. kl)

2006 1,6% 2010 1,2%

2007 1,2% 2013


Kutseõppe-asutuste õppe-keskkonna kvaliteet

Kaasajastatud õppepraktikabaaside osakaal kõigi olemasolevate õppepraktikabaaside arvus riigi- (HTM) ja munitsipaalkutseõppe-asutustes

2006 11,8% 2010 30%

2008 12,0% 2012 40%

2009 27,1% 2013 40%

2010 50%

Selgitus: hoolimata ehitus- ja muudel hangetel üles kerkinud probleemidest on õppepraktikabaaside kaasajastamise investeeringute kava rakendamine sujunud edukalt. Seepärast on 2010. aastaks seatud sihttaset tunduvalt ületatud

Kaasajastatud elamiskohad kutseõppe-asutuste õpilaskodudes

Kaasajastatud elamiskohtade arv kutseõppeasutuste õpilaskodudes suhtena kõigi olemasolevate elamiskohtade arvu riigi- (HTM) ja munitsipaalkutseõppeasutustes

2006 15% 2010 53%

2008 15% 2013 85%

2009 35%

2010 58%

Selgitus: hoolimata ehitus- ja muudel hangetel üles kerkinud probleemidest on õpilaskodude kaasajastamise investeeringute kava rakendamine sujunud edukalt. Seepärast on 2010. aastaks seatud sihttaset tunduvalt ületatud

Kutseõppe lõpetajate jõudmine tööturule (uue metoodika alusel)

Poole aasta jooksul pärast lõpetamist tööturul rakendust leidnud kutseõppetaseme lõpetajate osakaal sama õppeaasta kõigi lõpetanute arvus

2007 77,8% 2010 72%

2008 73,9% 2013 72%

2009 54,0%

2010 61,7%

Selgitus: indikaatori metoodika on muutunud ja seoses sellega on ümber arvutatud eelmiste aastate osakaalud. 2009. aastal korrigeeriti ka sihttaset vastavalt majanduse ja tööturu tegelikule olukorrale – 2010. aasta uus sihttase on 52%, 2013. aasta sihttase on 70%. 2010. aasta saavutustase jäi oodatule alla. Selle põhjuseks on olukord tööturul, kus töö leidmine on eriti värskelt kooli lõpetanutele väga keeruline. Üldise majandusolukorra taustal oli 2010. aasta hea saavutus – 61,7% lõpetajatest leidis edukalt tööturul rakendust, lisaks peaaegu kahekordistus edasiõppijate osakaal eelmise aastaga võrreldes, mis on hea üllatus. Edasiõppijate osakaal oli kutseõppe lõpetajate seas 2009/10. õppeaastal 23%. Kui lisada siia muud hõivatud (lapsehoolduspuhkusel, kohustuslikus ajateenistuses jt), siis jõudis kutseõppe lõpetajatest tööturule kokku 93%

Positiivselt akrediteeritud kõrghariduse õppekavad

Positiivselt akrediteeritud õppekavade osakaal kõikides kõrghariduse taseme õppekavades, millele toimus vastaval õppeaastal vastuvõtt

2007 83,7% 2010 93%

2008 84,7% 2013 100%

2009 88,7%

Selgitus: indikaator ei ole enam kasutusel, sest seoses üleminekuhindamisega ei ole positiivselt akrediteeritud õppekavade osakaalu jälgimine enam asjakohane

Lühiajalise õppe eesmärgil välis-riiki suunduvate vahetusüliõpi-laste arv

Lühiajalise õppe eesmärgil välisriiki suunduvate vahetusüliõpilaste arv

2006 798 2010 1250

2007 940 2011 1400

2008 1535 2012 1650

2009 1935 2013 1700

Selgitus: indikaatori metoodikat on muudetud ja eelmiste aastate väärtused ümber arvutatud

LTT valdkonna lõpetajad

Kõrghariduse tasemel (ISCED 5-6) LTT valdkonnas lõpetajate suhe lõpetajate koguarvu

2007 21,1% 2010 22%

2008 20,5% 2012 23%

2009 19,4% 2013 23%


2010 20,5%

Selgitus: kuna LLT stipendiumid ja populariseerimine on eelarveliste vahendite puudumisel jäänud ellu viimata, pole ka osakaal tõusnud

Doktorikraadi kaitsnute arv

Õppeaasta jooksul doktorikraadi kaitsnute arv

2008 161 2010 230

2009 160 2012 250

2010 175 2013 270

Selgitus: doktoriõppe mudeli idee elluviimine algas pika rakendumisperioodiga ja ilma lisavahenditeta, mis olid planeeritud doktoriõppe eesmärkide saavutamiseks, kuid mida ei eraldatud. 2009. aastal eesmärke korrigeeriti, 2011. aasta uus eesmärk on 170, 2012. aasta eesmärk 180, 2013. aasta eesmärk 190

Üldhariduskoolide õpetajate kvalifikatsioon

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate täidetud ametikohtade suhe õpetaja ametikohtade koguarvu

2007 90% 2010 91%

2008 91% 2013 95%

2009 90%

2010 91,3%

Selgitus: üldhariduskoolide õpetajate kvalifikatsioonitase on 2010/11. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes tõusnud. Kvalifikatsioonile vastavate õpetajate ametikohtade osakaalu suurenemine on põhjendatav sellega, et kuigi nii õpetajate üldarv kui ka õpetaja ametikohtade üldarv on vähenenud, on kvalifikatsioonile vastavate õpetajate ametikohtade arv jäänud peaaegu samaks mis 2009/10. õppeaastal (2009/10. õa oli kvalifitseeritud õpetajate ametikohtade arv 10 984; 2010/11. õa on vastav näitaja 10 926)

Kutseõpetajate kvalifikatsioonitase

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate kutseõpetajate osakaal kutseõpetajate koguarvus

2007 81% 2010 85%

2008 84% 2012 85%

2009 82%

2010 83%

Selgitus: kvalifikatsioonile vastavate kutseõpetajate ametikohtade osakaal on võrreldes 2009/10. õppeaastaga tõusnud, kuid mitte vastavalt seatud sihile. Võrreldes eelneva õppeaastaga on kasvanud nii kutseõpetajate üldarv, ametikohtade arv kui ka kvalifikatsioonile vastavate kutseõpetajate ametikohtade arv

Noorte õpetajate osakaal üldhariduses

Kuni 30aastaste (k.a) õpetajate osakaal õpetajate koguarvus üldhariduskoolides

2007 12,2% 2010 12%

2008 11,4% 2013 12,5%

2009 11,2%

2010 10,5%

Selgitus: 2010/11. õppeaastal vähenes noorte õpetajate osakaal üldhariduskoolides – kokku töötab 10. novembri 2010. aasta seisuga üldhariduskoolides 1510 noort õpetajat. Võrreldes eelmise õppeaastaga on noorte õpetajate arv vähenenud 137 võrra. Mingil määral on seda langust mõjutanud koolide sulgemine (18 üldhariduskooli vähem kui 2009/10. õppeaastal), sest suletud koolides töötas 34 noort õpetajat. Negatiivse tendentsina võib veel nimetada, et üldhariduskoolide õpetajate üldarv on vähenenud eelkõige nooremate õpetajate arvelt (kõige rohkem on vähenenud kuni 40aastaste õpetajate arv; 51–65aastaste õpetajate arv on pisut suurenenud

Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes

Nelja viimase nädala jooksul (enne küsitlust) koolis või koolitusel osalenud 25-64aastased suhtena 25-64aastaste koguarvu

2007 7,0% 2010 12%

2008 9,8% 2013 13,5%

2009 10,6%

2010 10,9%

Selgitus: eesmärgiks seatud 12% saavutati aasta esimeses ja viimases kvartalis, kus õppes


osales vastavalt 12,1 ja 12,6% täiskasvanutest, aasta keskmisena oodatud taset siiski ei saavutatud. Majanduskriisi tingimustes on nii tööandjad, töötajad kui ka töötud olnud ettevaatlikumad koolituskulude planeerimisel, mistõttu õppes osalemine pole suurenenud nii kiiresti, kui eeldatud

Standardiseeri-tud nõustamis-teenuste kättesaadavus

Kuni 26aastaste elanike seas nõustamist ning teavitamisteenust pakkuvate spetsialistide (psühholoog, eripedagoog, sotsiaalpedagoog, karjäärinõustaja, noorte infotöötaja) arv tuhande 7–26aastase elaniku kohta

2006 0,75 2010 0,84

2008 0,81 2013 1,1

2009 0,84

2010 0,98

Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: vaatamata piiratud eelarvevõimalustele tehti 2010. aastal suuri edusamme, et luua võrdseid võimalusi võimete- ja huvikohaseks elukestvaks õppeks. Jõuti eesmärgiga seotud olulisemate saavutustasemeteni. Olulisemaks tuleb pidada väljalangevuse oodatud vähenemist ja hoidmist kahel järjestikusel aastal. ELi struktuurivahendite abil on ennaktempos panustatud õppekeskkonna ja kutseõppeasutuste õpilaskodude tingimuste ajakohastamisse, mis annab õpilastele sõltumata elukohast parema juurdepääsu kvaliteetsele kutseharidusele. Vähesed eelarvevõimalused on takistanud doktorikraadi kaitsnud üliõpilaste ja LTT lõpetajate arvu suurenemist.

Olulised tegevused ja nende vahetud tulemused; ellu viimata jäänud olulised tegevused

Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused üldhariduses

1. Uue „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” (PGS) väljatöötamine (võeti Riigikogus vastu aastal 2010).

2. Uute põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade väljatöötamine: 2010. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus „Põhikooli riikliku õppekava”, „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava” ja „Gümnaasiumi riikliku õppekava”.

3. Üldharidust käsitlevate Vabariigi Valitsuse ning haridus- ja teadusministri määruste muutmine: uuest PGSist tulenevalt muudeti enamikku Vabariigi Valitsuse ning haridus- ja teadusministri määrusi üldhariduse kohta.

4. Vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme üleminek eestikeelsele aineõppele: koolidele tagati materiaalse toetuse, koolituse ja õppevara kaudu tingimused, et alustada 2011. aasta sügisest 10. klassi minejatele õpet 60% ulatuses eesti keeles.

Ellu viimata jäänud olulised tegevused üldhariduses

1. HEV õpilaste koolide infrastruktuuri tänapäevastamise investeeringukava elluviimine ei sujunud plaanipäraselt.

2. Üleminek eestikeelsele aineõppele vene õppekeelega gümnaasiumites on sujunud küll üldjoontes ladusalt, kuid seoses koolivõrgu korrastamise aeglustumisega on koolide tase selles vallas ebavõrdne.


Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused kutse- ja täiskasvanuhariduses

1. Edukalt on kulgenud õppepraktikabaaside ja õpilaskodude kaasajastamise investeeringute kava rakendamine. Seatud sihttasemed ületati kaugelt, paljude koolide õpilaste õppe- ja olmetingimused vastavad nüüd tänapäevastele nõuetele.

2. Väga hästi on edasi arenenud kutsemeistrivõistluste süsteem. 2010. aastal korraldati riigisiseseid võistlusi 27 kutsealal, koos haridusmessiga „Teeviit” peeti 12 alal võistlus „Noor meister”. Väga edukalt esinesid Eesti noored ka Lissabonis Euroopa kutsemeistrivõistlustel „Euroskills”, kus osales 20-liikmeline võistkond ning kus Eesti noored said kolm kuld-, ühe hõbe- ja kolm pronksmedalit. Riikide arvestuses saavutati 10. koht.

3. Hästi toimivad ESFi toel korraldatav täiskasvanuõpe nii tööalase täienduskoolituse kui ka vabaharidusliku koolituse valdkonnas.

Ellu viimata jäänud olulised tegevused kutse- ja täiskasvanuhariduses

1. Kutseharidussüsteemi arengukavas aastateks 2009–2013 oli seatud eesmärgiks, et kutsehariduse ja üldhariduse koolituskohtade maksumuste suhe peaks aastaks 2010 olema vähemalt 1,22. Tegelik saavutustase oli 0,95-1,0.

2. Kutsehariduse tasemekoolituse RKT ei kata õppida soovijate vajadusi. Kutseõppeasutustes on ligi poolteist tuhat õppijat, kelle õppekulusid ei kaeta. 2009. ja 2010. aastal järjekindlalt vähenenud koolituskoha baasmaksumuse tõttu paneb see koolidele suure surve ja võib suurendada kutseõppe katkestajate hulka.

3. Kuigi vahepeal hakkas kutseharidusõpingute katkestamine vähenema, tõusis katkestajate osakaal 2010. aastal 18,1%ni (2009. aastal oli see 17,8%).

Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused kõrghariduses

1. Algas kõikide kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste õppe kvaliteedi, ressursside ja jätkusuutlikkuse hindamise üleminekuperiood (2009–2011) ehk kõrgkoolide üleminekuhindamine. Sellega seoses on langetatud 133 positiivset, 27 tähtajalist ja 8 tähtajatut otsust.

2. RKT esitamist jätkati paindlikuma ja vajaduspõhisema mudeli alusel, sealjuures mindi RKT esitamisel üle uuele kolmeaastasele halduslepingu ja selle lisana sõlmitavale iga-aastasele tulemuslepingu vormile. Riigieelarvelistele kohtadele asus õppima 7477 ja riigieelarvevälistele kohtadele 6259 üliõpilast.

3. Meetme „Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni arendamine” avatud taotlusvooru raames otsustati lisaks 2009. aasta ettevõtete ja kõrgkoolide 17 koostööprojektile rahastada veel 19 projekti.

4. Meetme „Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri kaasajastamine” alameetme „Rakenduskõrgharidusõppe õppeinfrastruktuur” I taotlusvooru raames tehti rahastamisotsus 15 projekti kasuks.

5. Valmistati ette ja Riigikogus võeti vastu „Tartu Ülikooli seaduse” muutmine, millega täpsustati rahvusülikooli rolli ja nüüdisajastati juhtimismudelit.


6. Riigieelarves nähti ette ja valitsuse määrusega kinnitati muudatused, mille alusel suureneb õppekoha baasmaksumus 2011. aasta uuest vastuvõtust alates 10%. Lisaks viidi rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe baasmaksumus ühele tasemele.

7. 2010. aastal sai alguse toetusmeede majandusbuumi aegadel õpingud katkestanute tagasitoomiseks haridussüsteemi (TULE programm). Eraldatud õppekohtadele võeti 10. novembriks 2010 vastu 454 üliõpilast, kellest kolm lõpetas juba 2010. aasta kevadel.

8. „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse” muutmisega loodi doktorantidele võimalus töötada nooremteadurina, andes neile paremad sotsiaalsed garantiid.

Ellu viimata jäänud olulised tegevused kõrghariduses

1. Riikliku koolitustellimuse aluseks olev õppekoha baasmaksumus suureneb alates 2011. aasta uuest vastuvõtust, kuid jääb veel kaugele maha kõrgharidusstrateegia rakendusplaanis ette nähtud mahust.

2. Kõrghariduse nõukoja töö alustamine on olnud oodatust aeglasem ja oluliste kõrghariduspoliitiliste otsuste, sh kõrgharidusstrateegia uue perioodi rakendusplaani ettevalmistus on viibinud.

3. Doktoriõppe RKT maht jäi püstitatud eesmärgist ja vajadusest väiksemaks eelarveliste vahendite puudumise tõttu.

4. Struktuurivahenditest rahastatavate programmide elluviimist on takistanud nii õigusaktide põhjendamatud muutused kui ka riigi tasandil tehtavate muudatusotsuste ja lihtsustamise reeglite ellurakendamata jätmine.

5. Lahenduse ja vajalike vahenditeta on jäänud suurema sotsiaalse garantii pakkumine üliõpilastele ehk uus õppetoetuste süsteem.

Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused õpetajakoolituses

1. Valmis kutseõpetaja kohanemisaasta mudel ja viies koolis alustati selle katsetamisega.

2. ESFi programmi Eduko raames alustati kõikide planeeritud õpetajahariduse uuringutega12, rahastati ka mitut analüüsigranti.

3. Õpetajakoolituse õppekavade arenduseks toimusid ESFi programmi Eduko raames kõrgkoolide vahelised seminarid, kogemusvahetusreis, koostati strateegilisi alusdokumente, valmisid ühised õppekavaarenduse põhimõtted.

4. ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008–2014” raames sai alguse õpetajate kutse ja erialaste võrgustike tegevuse tõhus toetamine. Võrgustike tegevust kajastatakse võrgustikutöö uudiskirjas.

12 http://eduko.archimedes.ee/doktoriope-ja-uuringud/rahastatud-uuringud.

http://eduko.archimedes.ee/doktoriope-ja-uuringud/rahastatud-uuringud


Ellu viimata jäänud olulised tegevused õpetajakoolituses

1. ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008–2014” raames kogunes küll õpetajate täienduskoolituse kvaliteedikriteeriumite väljatöötamise töörühm, kuid tulemuseni ei jõutud.

2. Valdkondlike õpetajakoolituse õppekavade arendus ja ühiste ainealaste miinimumpädevuste kokkuleppimine on läinud oodatust aeglasemalt. Ülikoolidevaheliste töörühmade töö alustamine ESFi programmi Eduko raames võtab enam aega ja töörühmi on juhitud ebaühtlasel tasemel.

Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused alushariduses

1. 2010. aastast alates eraldati toetust eesti keele õppeks muukeelses lasteasutuses või rühmas (775 rühmale).

2. Kehtestati koolieelsete lasteasutuste tervisekaitsenõuded ja laste erirühmadesse vastuvõtmise kord.

3. Koolieelses lasteasutuses käivate laste osakaal on tõusnud.

Ellu viimata jäänud olulised tegevused alushariduses

„Koolieelse lasteasutuse seaduse” muutmise eelnõu, milles käsitleti lasteaiarühmade paindlikku komplekteerimist, lükkus parlamendi kultuurikomisjoni menetluse käigus 2011. aastasse.


Tegevusvaldkond: noored 1. jaanuari 2010. aasta seisuga oli Eestis 330 155 noort vanuses 7–26 aastat. Noorte osakaal rahvastikus on viimase 10 aasta jooksul vähenenud ligi 4 protsendipunkti – absoluutarvudes 2000. aastaga võrreldes 66 394 noore võrra – ja see langus jätkub. Prognoosi kohaselt on Eestis aastal 2016 ligi 47 000 noort vähem kui praegu.

Võrdsed võimalused noorsootöös osaleda

2008. aasta suvel kinnitati noorsootöö investeeringute kava aastateks 2008–2015, mida rahastatakse peale riigieelarve ka ERFist. Avatud noortekeskuste (ANK), huvikoolide ning teavitamis- ja nõustamiskeskuste (TNK) ehitamise või renoveerimise kavva lisati üle Eesti 47 objekti, millest 2010. aasta lõpuks oli valminud 30. Aastal 2011 kuulutatakse välja täiendav taotlusvoor, sest kohalike omavalitsuste vajadused ning huvi on jätkuvalt suured, samuti on investeeringute kavas sisalduvate objektide osakaal asutuste koguarvus väike (2010. aastal kokku 703 asutust13).

Noorsootöö, sh huvihariduse kättesaadavus on viimastel aastatel palju paranenud ning noorsootööasutuste ja huvikoolide arv jätkab kasvamist – 2010. aastal oli Eestis 410 huvikooli ja 210 ANKd. Noorte osalus noorsootöös liigub samuti tõusujoones. TNKdel oli 2010. aastal kokkupuuteid umbes 3%ga noortest, ANKdes käis aktiivselt (rohkem kui korra kuus) ligi 25% noortest14. Laagrites osales 2010. aastal umbes 30 000 ja malevates üle 7000 noore (kokku u 11% noortest). Huvikoolides õppis 2010/11. õppeaastal EHISe andmetel 43 751 7–26aastast inimest (13% kõigist noortest). Üleriigiliste noorteühingute tegevusse oli aktiivselt kaasatud hinnanguliselt 7% noortest15.

Noorte kaasatust näitab ka projektide arv. Näiteks programmi Euroopa Noored raames osales 2010. aastal erinevates projektides vahetult 4989 noort16 ja taotluste koguarv on suurenenud alates 2007. aastast.

2010. aastal heakskiidetud „Noorsootöö seaduses” määratleti esimest korda noortevolikogude staatus ja roll. See on kaasa toonud noorte osaluskogude arvu suurenemise, kohalike omavalitsuse tähelepanu osaluskogude loomisele ja nende tegevuse toetamisele. Nii on suurenenud noorte võimalused osaleda ühiskonnaelu otsustusprotsessides ning omandada kodanikuks olemise oskusi ja sellealaseid teadmisi.

Kuigi noorsootöö teenuste kättesaadavus on paranenud ja noorte osalus noorsootöös on samuti kasvamas, on 2008.–2009. aasta majandusareng mõjutanud kohalike omavalitsuste ja lapsevanemate võimekust noortevaldkonda ja noorte osalust rahastada. Suurenenud on nende noorte osakaal, kes elavad suhtelises vaesuses. Erilist tähelepanu väärib see suundumus kuni 15-aastaste noorte hulgas. Vanemliku

13 sh huvikoolid, ANKd, TNKd ja noortelaagrid. 14 Marti Taru, Rene Mäe, Mart Laanpere, Epp Reiska, Avatud noortekeskuste olukorra kordusuuring. Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Instituut. Tallinn, 2010, lk 18–19. 15 Noorteühingute aastatoetuste taotluste alusel, 2010. 16 Euroopa Noored Eesti büroo andmed.


hoolitsuseta laste arv on kasvanud hüppeliselt, ulatudes 2008. aasta 1984 lapsest 2009. aastal 2738 lapseni17.

Kohalike omavalitsuste võimekust noorsootööd rahastada ilmestab noortekeskuste 2009. ja 2010. aasta eelarve võrdlus, mille põhjal on näha, et paljudel juhtudel on see vähenenud.18 2010. aastal moodustas KOV toetus noortekeskuste tuluallikatest keskmiselt 68%.

Tugi probleemidesse sattunud noortele

Õigust rikkunud alla 18aastaste noorte suunamine alaealiste komisjoni on märkimisväärselt vähenenud. Selle põhjuseks võib pidada ka PGSis olevaid koolikohustuse täitmise tagamise muudatusi, sest koolikohustuse täitmatajätmine oli komisjonidesse suunamisel üks olulisemaid põhjuseid.

Kui 2008. aastal suunati alaealiste komisjoni 4021 ja 2009. aastal 3486 probleemset alaealist, siis 2010. aastal vähenes see arv 2701ni. Suunatutest suurim rühm (16%) olid 13aastased poisid (2010).

2009. aastal kinnitas haridus- ja teadusminister tegevuskava noorte toimetuleku toetamiseks, sh alaealiste õigusrikkumiste ennetamiseks ja vähendamiseks HTMi haldusalas aastatel 2009–2011. Tegevuskava alusel on loodud eeldused noorte probleemide varajaseks märkamiseks ja noorte vajadustele vastava toe pakkumiseks. Noortevaldkonnas saab 2010. aasta tulemustest esile tõsta koostöös UNICEFi ja justiitsministeeriumiga toimunud varase märkamise ja sekkumise projekti, millega alustati kuues kohalikus omavalitsuses (Jõhvis, Kosel, Lihulas, Raplas, Tapal ja Viljandis). Koostati ja avaldati varase märkamise ja sekkumise võrgupõhine juhis19. Alaealiste komisjonide töö ajakohastamiseks koostati kurikalduvuslike noorte kohtlemise poliitika taustaanalüüs20, mille lisades on mitu komisjonide tegevust puudutavat analüüsi. Koostöös HTMi, Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) ja alaealiste komisjonide sekretäridega hakati arendama EHISe alaealiste komisjonide moodulit, millest peaks kujunema komisjonide sekretäride igapäevane elektrooniline töökeskkond.

Noortevaldkonna võimalused toetada noorte ettevalmistust tööturul toimetulekuks

Tööturul on noored jätkuvalt riskirühm. Keskmisest suurem tööpuudus iseloomustab peaaegu kõiki ELi liikmesriike – kui 2010. aasta lõpus oli noorte töötuse määr Euroopas 21%, sealjuures oli Euroopa töötuse kogumäär 9,6%21. Eestis tõusis noorte töötuse määr 2010. aasta kolmandas kvartalis lausa 28,1%ni.

Algas ESFi vahenditest toetatav riiklik programm „Noorsootöö kvaliteedi arendamine”, mille põhieesmärk on tõsta noorte valmidust tööturule minekuks ja seal toimetulekuks. Programmi raames valmis 2010. aasta lõpus noorte elu-olu seiresüsteem, mis peaks tulevikus võimaldama senisest lihtsamalt hinnata noorte olukorda, arvestada noori

17 http://www.noorteseire.ee/indicators/144. 18 Marti Taru jt, Avatud noortekeskuse olukorra kordusuuring, lk 77. 19 www.kuriteoennetus.ee/markajahooli. 20 Taustaanalüüs kurikalduvuslike noorte kohtlemise poliitikale. HTM, Tartu, 2011, www.hm.ee/index.php?popup=download&id=11009. 21 Eurostati 1. veebruari 2011. aasta pressiteade nr 18/2011 „Euro area unemployment rate at 10.0%”, http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/3-01022011-AP/EN/3-01022011-AP-EN.PDF.

http://www.noorteseire.ee/indicators/144http://www.kuriteoennetus.ee/markajahoolifile:///C:/Users/katrinj/AppData/Local/Microsoft/Windows/Temporary%20Internet%20Files/Content.Outlook/8VWDILLH/www.hm.ee/index.php%3fpopup=download&id=11009http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/3-01022011-AP/EN/3-01022011-AP-EN.PDF


puudutavaid küsimusi eri poliitikavaldkondade kujundamisel ning arvestada poliitikamuudatuste võimalikku mõju. Et 2010. aastal töötati Euroopa tasemel välja noorte olukorda horisontaalselt kajastavate indikaatorite süsteem, siis saab edaspidi võrrelda Eesti olukorda teiste liikmesriikidega kõikides sõlmküsimustes.

Vastavalt HTMi ja Sotsiaalministeeriumi koostöölepingule (13.03.2008) jätkus 2010. aastal riikliku ühisprogrammi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine” rakendamine. Programmi kaudu on üldhariduskoolides 2009/10. õppeaastal nõustatud suuremat osa teatud klasside õppureid. 2010. aastal heaks kiidetud „Põhikooli riiklik õppekava” ja „Gümnaasiumi riiklik õppekava” näevad ette karjääriteenuste tagamise kooliprogrammi osana.

Strateegiline eesmärk: noorsootöö üldeesmärk on tagada noore isiksuse mitmekülgse arengu võimalused noorsootöö mitmekesisuse, kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisega

Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: noorsootöö, sh huvihariduse kättesaadavus on viimastel aastatel palju paranenud. Noorsootööasutuste ja huvikoolide arv kasvab, samuti liigub tõusujoones noorte osalus noorsootöös. Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused noorsootöös

1. Noorsootöö teenuste kättesaadavuse tagamisel mängis 2010. aastal põhirolli kohalike omavalitsuste töö noorsootööasutuste toimimise tagamisel ning kavandatud renoveerimis- ja ehitusprojektide elluviimine ERFi vahendite toel. ANKde, huvikoolide ja TNKde ehitamise või renoveerimise kavva lisati 47 objekti üle Eesti, 2010. aasta lõpuks valmis 30 objekti.

Indikaator Selgitus Tegelik tase Oodatud

tase

Noorte kaasatus noorsoo-töösse

Noorsootöösse kaasatud (huvikoolides õppijad, ANKde ja TNKde kontaktisikute arv, noorteühingutes osalejate arv, laagrites käinute arv) noorte (7–26 a) osakaal vanuserühmas

2005 42% 2010 38,7%

2008 37% 2013 42%

2009 35%

2010 37%

Selgitused 2010. aasta oodatud ja tegeliku indikaatori saavutustaseme erinevuse kohta: noorte kaasatus noorsootöösse on prognoositust väiksem seoses indikaatori metoodika täpsustamisega

Noorte osalus noorsoo-ühingutes

Noorteühingutesse kuuluvate noorte osakaal 7–26aastaste vanuserühmas

2007 4,1% 2010 6,5%

2008 6,3% 2013 7%

2009 7%

2010 7%

Renoveeritud noorsootöö-asutused

Renoveeritud/ehitatud ANKde, TNKde ja huvikoolide osakaal nende koguarvus (472).

2007 3,0% 2010 5%

2008 3,0% 2013 10%

2009 4,5%

2010 6%


2. Alaealiste komisjonide ja mõjutusvahendite kohaldamise areng jätkus vastavalt tegevuskavale. Koostöös UNICEFi ja justiitsministeeriumiga toimus varase märkamise ja sekkumise projekt, millega alustati kuues kohalikus omavalitsuses (Jõhvis, Kosel, Lihulas, Raplas, Tapal ja Viljandis). Koostöös HTMi, ENTK ja alaealiste komisjonide sekretäridega hakati arendama EHISe alaealiste komisjonide moodulit, mis peaks muutuma komisjonide sekretäride igapäevaseks töökeskkonnaks.

3. ESFi programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames anti 2010. aastal täienduskoolitust 1548 noorsootöötajale jt noortega töötavatele spetsialistile, kokku on koolitatud 2589 inimest.

4. Vastavalt HTMi ja Sotsiaalministeeriumi koostöölepingule (13.03.2008) jätkus riikliku ühisprogrammi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine” rakendamine SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse juhtimisel. Programmi raames osutatakse noortele karjääriteenuseid ning parandatakse ühiselt kahe ministeeriumi haldusalas pakutavate karjääriteenuste kvaliteeti.

5. Vastavalt Vabariigi Valitsuse heakskiidetud rakendusplaanile aastateks 2009–2010 jätkus „Noorsootöö strateegia 2006–2013” elluviimine. Strateegia eesmärkide täitmise mõõdikud näitavad jätkuvat tõusujoont – 2010. aasta sihttasemetest on kolm saavutatud. Noorte kaasatus noorsootöösse on prognoositust madalam, kuid selle taga on indikaatori metoodika täpsustamine.

Ellu viimata jäänud olulised tegevused noorsootöös

Noorte osaluskogude toetusskeemiga ei olnud võimalik algust teha, mistõttu ei saanud piisavalt toetada 2010. aasta suvel vastu võetud „Noorsootöö seaduse” rakendamist kohalikes omavalitsustes alates 2010. aasta septembrist.


Tegevusvaldkond: keel

Eesti keel ja keel Eestis

Keelevaldkond on universaalne ja seob kogu ühiskonda – kõiki sektoreid ning huvirühmi. Keeletegevus lähtub „Eesti Vabariigi põhiseadusest”, mille järgi riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Eesti keele arendamine ja kasutamine ning üldkeelekorraldus

„Eesti keele arengukava 2011–2017” on valdkonna strateegiline alusdokument, mis seab ühtsed eesmärgid kõikide eesti keele valdkondade jätkusuutlikuks arendamiseks. Arengukavale tuginedes viiakse ellu olulisi keelekeskseid riiklikke programme, sh eesti keele keeletehnoloogilise toe, eestikeelsete kõrgkooliõpikute, eestikeelse terminoloogia, väärtusarenduse ning eesti keele ja kultuurimälu programmi.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi raames oli 2010. aasta lõpuks sõlmitud 33 kõiki valdkondi hõlmavat lepingut eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamiseks. Riikliku terminoloogiaprogrammiga arendatakse ühtset terminikeskkonda, toetatakse suurt osa ligi 30 terminikomisjonist, antakse välja terminoloogiaalaseid sihtstipendiume ja viiakse ellu üksikprojekte. Riiklikus programmis „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013” pööratakse tähelepanu muu hulgas keeleliste väärtuste arendamisele. Jätkub riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013)” elluviimine. Edukalt on kulgenud peamiste keelekogude täiendamine ning nende kasutatavuse parandamine, tagatud on peamiste keelealaste teabeallikate („Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006”, „Eesti keele seletav sõnaraamat” jt) elektrooniline vabakasutus. Toetatakse eesti keele kui emakeele õpetamise taseme tõstmist. Eesti keele maine tagamisel on oluline F. J. Wiedemanni keeleauhinna ja aasta keeleteo auhinna jätkuv väljaandmine, keeleajakirjade ilmumise ja üleriigiliste keeleteemaliste õpilasürituste toetamine.

Üldise keelekeskkonna paremaks muutmisel on peale Eesti Keele Instituudi keelenõu tähtis ka Tartu keelehooldekeskuse tegevus ametliku keelekasutuse alal (täiendusõpe ja keeleabiväljaanded).

Eesti keel emakeelena

Eestlaste osatähtsus rahvastikus kasvas 1990. aasta 61%lt 2010. aastal 69%ni. Samal ajal kahaneb aasta-aastalt eesti keelt emakeelena rääkijate arv (sama perioodi jooksul on see vähenenud 5%).

Üldhariduskoolides tuleb tähtsustada eesti keele oskust kogu õppekava ulatuses. Eesti keele emakeelena õpetamise ja õppimise tulemust mõõdetakse üleriigiliselt gümnaasiumi lõpetamisel. Gümnaasiumi lõpueksami tulemused on viimastel aastatel stabiilselt paranenud, ka põhikooli lõpueksamitel on saadud viimasel paaril aastal üha paremaid tulemusi.

PISA 2009 tulemused näitavad, et kuigi vähesed Eesti üldhariduskoolide õpilased ei saavuta funktsionaalse lugemisoskuse baastaset, on vähe ka neid, kelle funktsionaalne lugemisoskus oleks väga hea. Funktsionaalse lugemisoskuse tulemused on 2006. aasta uuringuga võrreldes Eestis siiski paranenud.


Aastatel 2008–2010 osales üldhariduskoolide emakeeleõpetajate täienduskoolitusel üle 3000 emakeeleõpetaja (keskmiselt osalevad õpetajad kolme aasta jooksul kahel koolitusel). Täiendusõppes keskendutakse muu hulgas ettevalmistusele uuevormiliseks, teksti mõistmist hõlmavaks eesti keele riigieksamiks, mis toimub kavakohaselt esimest korda 2012. aastal.

Eesti keel väljaspool Eestit

Üleilmastumise ja Euroopa lõimumise kontekstis on üha suurema tähendusega nn pehme diplomaatia – oma keele ja kultuuri tutvustamine väljaspool kodumaad. „Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi (2011–2017)” kohaselt toetatakse eesti keele ja kultuuri õppe arendamist rohkem kui 30s maailma kõrgkoolis, sh kümne Eestist saadetud lektoriga. 2010/11. õppeaastal avati uus õpetuskoht Hiina Pekingi Välisõpingute Ülikoolis, 2011. aasta sügisest avatakse eesti keele lektoraat Lätis Riia Ülikoolis. Peale akadeemilise õppe toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondades mitme riigi22 üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides ning keelekursustel. HTM on koostöös Eesti Instituudiga saatnud õppematerjale välismaal eesti keelt ja/või eesti keeles õpetavatele koolidele ja ülikoolidele.

Jätkatakse rahvuskaaslaste programmi haridusprojektide konkurssi, et toetada väljaspool Eestit toimuvat keele- ja kultuuriõpet. Välis-Eesti noorte jaoks on loodud ka edasiõppimisvõimalused Eesti haridussüsteemi kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes. (2009. aastal oli 13, 2010. aastal 8 uut stipendiaati).

Rahvuskaaslaste programmi kaudu toetatakse lisaks eesti keele õpetusele ka Välis-Eesti arhiivimaterjalide säilitamist ja kättesaadavaks tegemist.

Eesti keel Eestis teise keelena

Eesti tööjõu-uuringu (ETU) andmetel on Eestis järjest enam mitte-eestlasi, kes oskavad enda hinnangul eesti keelt (2010. aastal 62,8%), ning nende keskmine keeleoskuse tase on aastate jooksul järjest paranenud, jõudes 2010. aastal 1,84ni23.

Aktiivse keeleoskusega mitte-eestlaste hulk pole viimastel aastatel eriti suurenenud. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu24 andmetel on pooled mitte-eestlased passiivsed keeleoskajad ja kolmandik aktiivsed keeleoskajad. Paranenud on kuni 30aastaste mitte-eestlaste eesti keele oskus. Seda toetab fakt, et eesti keelest erineva emakeelega õpilaste osatähtsus põhikooli eestikeelses õppes suureneb vähehaaval (2004. aastast alates on see kasvanud 4% võrra).

Ka põhikooli eesti keele lõpueksami eesti keele tasemeeksamiga ühildanud sooritajate määr on stabiilselt kõrge (viimase viie aasta keskmine on 86%). End hästi õigustanud keelekümblusprogrammi on kaasatud 24 lasteaeda ja 14 kooli, hilise keelekümbluse programmis osaleb 18 kooli. Keelekümblusõppe tulemuslikkust võrreldes tavaklassidega näitab see, et vähemalt 60% keelekümblejatest on võimelised jätkama õpinguid osaliselt eesti keeles; samal tasemel on vaid 26,5% tavaklassi õpilastest. Kui

22 Venemaal, Ukrainas, Lätis, Rootsis, Soomes, Saksamaal, Hollandis, Belgias, Kanadas, Suurbritannias,

Iirimaal, Ameerika Ühendriikides jm riikides. 23 Keeleoskuse tase: 1 – oskab rääkida ja kirjutada; 2 – oskab igapäevase suhtlemise piires rääkida; 3 – saab igapäevase suhtlemise piires aru. 24 Triin Vihalemm, Keeleoskus ja hoiakud. – Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2008. Integratsiooni Sihtasutus ja Rahvastikuministri Büroo. Tallinn, 2008, lk 71–81).


keelekümbluses osalenud õpilastest ei sooritanud tasemeeksamit 6%, siis vene õppekeelega koolide tavaklassides oli see näitaja 15,6%25.

Alates 2008. aastast pööratakse riikliku programmi „Eesti lõimumiskava 2008–2013” raames enam tähelepanu ka täiskasvanutele, sh vene õppekeelega koolide õpetajatele. ESFi programmi raames läbis eesti keele täienduskursused 252 õpetajat ning 160 vene õppekeelega haridusasutuste õpetajat osales 80tunnisel eesti keele kursusel.

2010. aastal käis eesti keele tasemeeksamit tegemas kokku 8426 inimest, kellest eksami sooritas 4466 ehk 53% (2009. aastal vastavalt 3348 ja 49,2%).

Võõrkeeled Eestis

Eestis on koolides tähtsustatud peamiselt inglise keele õppimine – seda õpib üle kahe korra enam õpilasi kui tähtsuselt järgmist vene keelt (2009/10. õppeaasta andmetel). Kui ELi riikides õppis inglise keelt ISCED 2. tasemel 86,4% ja ISCED 3. tasemel 84,1% õppuritest (2005/06. õppeaasta andmetel), siis Eestis olid need näitajad 93,2% ning 92,6%. Samal ajal on enamikus liikmesriikides eraldi võttes inglise keele õppe osatähtsus suurem kui Eestis.26 Lisaks inglise keelele õpitakse A- ja B-võõrkeelena valdavalt vene, saksa ja prantsuse keelt.

Õpitavate võõrkeelte valiku mitmekesistamiseks on valminud eesti keele teise keelena, inglise, prantsuse, rootsi, soome, saksa ja vene keele ainekavad. Ette valmistatakse läti ja hispaania keele ainekava. Euroopa Nõukogu (EN) keeleoskustasemete kasutamine riikliku õppekava rakendamisel eeldab keeleõpetajate täienduskoolitust raamdokumendi põhjal ning õpikute ja muude õppevahendite ajakohastamist.

2010. aastal valmis ENi ja HTMi koostöös Eesti keelehariduspoliitika ülevaate (Language Education Policy Profile) lõppversioon. Selles sisalduvate ettepanekute ja märkuste täitmiseks koostatakse 2011. aastal ministrile esitatav rakenduskava.

Strateegiline eesmärk: eesti keel on pidevalt arenev kultuurkeel ja Eestis väärtustatakse mitmekeelsust


Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal

Eesti keele tasemeeksami (alg-, kesk-, kõrgtase) sooritanute osakaal eksamil käinute üldarvus

2007 49,2% 2010 53%

2008 39,6% 2013 55%

2009 49,2%

2010 53%

Keskhariduse omandanud noorte võõrkeeleoskus (gümnaasiumi lõpueksami keskmine hinne)

Gümnaasiumi lõpueksamil osalenute neljas A- ja B-võõrkeeles (inglise, vene, prantsuse ja saksa keel) saadud keskmise hinde kaalutud keskmine

2007 69,2% 2010 69%

2008 68,3% 2013 71%

2009 70,6%

2010 69,7%

25 REKKi andmed 2009. aasta kohta. 26 Key Data on Teaching Languages at School in Europe – 2008 Edition, Eurydice, Euroopa Komisjoni Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus. Brüssel, 2008, lk 69.


Keskhariduse omandanud noorte emakeele (eesti keele) oskus (gümnaasiumi lõpueksami keskmine hinne)

Gümnaasiumi eesti keele emakeelena (kirjand) lõpueksamil osalenute keskmine tulemus punktides

2007 56,5 2010 >58

2008 57,7 2013 >58

2009 58,7

2010 58,6

Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: kõikide indikaatorite vallas on olnud plaanipärane edasiminek. Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused keelevaldkonnas

1. Kõrgkooliõpikute toetusprogrammi raames on ilmunud esimesed eestikeelsed kõrgkooliõpikud.

2. 2010. aastal valmistati ette ja kinnitati uued strateegilised alusdokumendid – „Eesti keele arengukava 2011–2017” ja „Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programm (2011–2017)”.

3. Edukate katseeksamite tulemusel otsustati alates 2012. aastast täiendada emakeele riigieksamit funktsionaalse tekstimõistmise oskust mõõtva osaga.

4. ESFi programmis „Keeleõppe arendamine 2007–2010” kavandatud tegevused viidi eranditult ellu, sealjuures üldiselt ületati oodatud indikaatoreid.

Ellu viimata jäänud olulised tegevused keelevaldkonnas

1. Koostöös ENi keeleosakonnaga valminud Eesti keelepoliitika aruandest tulenevate soovituste ellurakendamise kava ettevalmistamine lükkus 2011. aastasse ENi vastutava ametniku pikaajalise haiguse tõttu.

2. „Keeleseaduse” uue versiooni vastuvõtmine lükkus parlamendi kultuurikomisjoni menetluse käigus 2011. aastasse.


Tegevusvaldkond: teadus- ja arendustegevus

Eesti teadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning mitme ELi uuringu ja ülevaate põhjal silmapaistval positsioonil. Eesti osalus Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendas raamprogrammis (2007–2013) on olnud jätkuvalt edukas. 2010. aastal ilmunud aruannete põhjal27 ületab teiste liikmesriikidega kvaliteedinäitajate alusel konkureerivate Eesti partnerite rahuldatud taotluste edukus EL 27 keskmist. Eesti on kolme edukama uue liikmesriigi hulgas ning asub Euroopa Komisjoni poolt ühe SKP ühiku kohta edukatele projektidele eraldatud kogusumma poolest absoluutsel juhtpositsioonil. 15. novembri 2010. aasta seisuga osaleb raamprogrammi erinevates projektides 286 Eesti organisatsiooni, keda Euroopa Komisjon rahastab kokku 727 567 tuh krooniga. Kokku toodi Eestisse aastatel 2007–2009 välismaiseid teadus- ja arendustegevuse investeeringuid 1 170 000 tuh krooni ulatuses, mis moodustas 11–16% teadus- ja arendustegevuse koguinvesteeringutest aastas.

Teaduskorralduse vallas valmistati ette ja võeti 23. veebruaril 2011 kolme paketina vastu „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse” muudatused, mille olulisemad sätted puudutavad teaduse riiklikku rahastamist ja doktorantide staatuse muutmist.

Rahastamisest valdkonnas korraldatakse siht- ja grantfinantseerimine ümber. Uute vahenditena luuakse institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused, mis on mõeldud teadusteema uurimise terviklikuks rahastamiseks. Kõiki uurimistoetuste taotlusi menetletakse sarnastel alustel ja ühes institutsioonis – loodavas Eesti teadusagentuuris. Alates 2012. aastast plaanitakse finantseerida institutsionaalsete uurimistoetuste kaudu ka kaudseid kulusid (haldus- või raamatupidamiskulud), mis on siiani iga teadusteema uurimisega kaasnenud, aga millega rahastamisel siiani ei arvestatud. Alates 2014. aastast on plaanis teadusasutuse taristu ülalpidamise kõrval rahastada ka selle ajakohastamist ja täiendamist. Muudatuste eesmärk on liikuda järk-järgult teadusteemade kogukulusid arvestava rahastamismudeli poole.

Alates 1. jaanuarist 2012 doktoriõppesse immatrikuleeritud doktorantidega hakatakse sõlmima töölepinguid nooremteaduri ametikohale. See suurendab doktorantide motiveeritust, määrab ülikooli kohustused näiteks doktoritööde juhendamisel, tagab doktorandile materiaalse kindlustunde ning muudab doktoriõppe atraktiivsemaks ja tulemuslikumaks.

27 Interim Evaluation of the Seventh Framework Programme. Report of the Expert Group. Final Report, 12 November 2010, http://ec.europa.eu/research/evaluations/pdf/archive/other_reports_studies_and_documents/fp7_interim_evaluation_expert_group_report.pdf); Third FP7 Monitoring Report „Monitoring Report 2009”, 13 July 2010.


Peale loetletud muudatuste reguleeriti nõudeid riiklike programmide kohta, luues riiklikele teadus- ja arendustegevuse programmidele õigusliku baasi vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias kirjeldatud vormile, ning sätestati tippkeskuse kui olulise koostöövormi mõiste Eesti teaduses ka struktuurivahendite eraldamise lõppedes. Samuti täpsustati teadus-ja arendusasutuste töökorraldust ja liikmeskonda ning kohandati seaduse tasandil järeldoktori terminit.

2010. aastal korraldas Sihtasutus Archimedes Eesti teadus- ja arendusasutuste korralise evalveerimise, mille käigus hindas 16-liikmeline välisekspertide evalveerimiskomisjon asutuste teadus- ja arendustegevuse taset, mis toimib teadus- ja arendusasutuse kvaliteedifiltrina. Kokku osales korralisel evalveerimisel 27 asutust 42 taotlusega, millest positiivse hinde pälvis 31.

Strateegiline eesmärk: teadus- ja arendustegevus on kvaliteetne ning jätkusuutlik


Teadus- ja arendus-tegevuse intensiivsus (kogu-kulutused)

Teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused protsendina SKPst,

2007 1,11% 2010 1,9%

2008 1,29% 2013 2,7%

2009 1,42%

sealhulgas ettevõtlussektori intensiivsus protsendina SKPst 2007 0,5% 2010 0,9%

2008 0,56% 2013 1,4%

2009 0,64%

Selgitused 2010. aastal oodatud ja tegeliku indikaatori saavutustaseme erinevuse kohta: oodatud taseme saavutamiseks oleks teadus- ja arendustegevuse kogukulutused pidanud 2009. aastal kasvama 1,7%ni ja erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused 0,8%ni SKPst. Vaatamata investeeringute jõudsale kasvule on riigitulude vähenemise ja struktuuritoetuste viibimise tõttu tekkinud teadus- ja arendustegevuse riikliku rahastamise mahajäämus, mis nihutab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias kavandatud 2010. ja 2014. aasta eesmärkideni jõudmist paari aasta võrra edasi. Valitsus võttis Euroopa 2020. aasta strateegia raames konkurentsikava „Eesti 2020” väljatöötamisel eesmärgiks teha avaliku sektori investeeringuid planeeritust rohkem (2011. aastal 1,2% SKPst), et luua head alused erasektori investeeringute kasvuks tulevikus. Seejärel on strateegia järgi kavas stabiliseerida kahe aasta jooksul avaliku sektori investeeringud tasemel 1,05% SKPst ja hoida seda 2020. aastani

Teadlaste ja inseneride arv

Täistööajaga teadlaste ja inseneride arv 1000 hõivatu kohta

2007 5,6 2010 6,5

2008 6,06 2013 8

2009 7,24

Selgitus: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia eesmärk oli jõuda suhtarvuni 8 täistööajaga teadlast 1000 hõivatu kohta. Üllatuslikult saavutati näitaja 7,24 oodatust tunduvalt varem. Üheks põhjuseks oli teadlaste arvu tavapärasest mõnevõrra suurem kasv (8,4%), teiseks ja olulisemaks põhjuseks oli tööhõive vähenemine u 10% võrra. Kuigi tegelik tase on juba kavandatud lõpptaseme lähedal, on mõistlik jätta


Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: 2010. aastal jätkus järjekindel liikumine seatud sihtide suunas, kuid majanduskriisi tõttu on tekkinud viivitused sihttasemete saavutamisel. Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused teadus- ja arendustegevuses

1. ELi struktuurivahendite rakendamine: alustatud on kõiki teadus- ja arendustegevuse (ehitusliku ja aparatuurse) taristu ja inimressursi arendamise meetmeid.

eesmärk samaks, sest lähiaastatel on oodata tööhõive taastumist

Doktorikraadi kaitsnute arv

Õppeaasta jooksul doktorikraadi kaitsnute arv

2008 161 2010 230

2009 160 2013 270

2010 175

Selgitus: uus doktoriõppe mudel algas pika rakendumisperioodiga ja ilma lisavahenditeta, mis olid planeeritud doktoriõppe eesmärkide saavutamiseks, kuid mida ei eraldatud. 2009. aastal eesmärke korrigeeriti, 2011. aasta uus eesmärk on 170, 2012. aasta eesmärk 180, 2013. aasta eesmärk 190

Teadus-publikatsioonide arv

Eesti teadlaste t

2010. a majandusaasta aruanne - hm.ee...koolitus, e-teadus, e-tervishoid, e-teave, e-riik, eesti...

Documents