Eesti loetuim metsalehtTeeMetsa 4/

2013

2 3

MeTsanduse visioonikonverenTs: metsa majandamise head tavad eestis ja euroopasJuba õige pea, 19. aprillil toimub

Tartus üks metsandusaasta täht-samaid sündmusi – metsanduse

visioonikonverents. käesoleval aastal keskendub konverents üliolulistele teemadele – eesti metsa majanda-mise headele tavadele ning euroopa metsanduse siduva kokkuleppe (inC LBa) ettevalmistusele.

visioonikonverentsiks on ees-ti Metsaseltsi eestvõtmisel valminud eesti metsa majandamise head tavad. «Ühised väärtushinnangud vajavad aeg- ajalt konkreetsemat sõnastust või lausa lepingulist fikseerimist. Kuna praegu on ühiskonna laiem mure kõi-ge enam seotud hirmuga, kas me pui-du saamiseks metsi majandades oma metsadele liiga ei tee, on taas aeg metsade majandamise head tavad kirja panna,» ütles eesti Metsaseltsi president, eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus.

eesti Metsaseltsi tegevjuht ants varblane mainis, et heade tavade koostamise protsess kulges ladusalt. Metsandusorganisatsioonid nagu eesti erametsaliit, rMk ja eesti Met-sa- ja Puidutööstuse Liit on heade tavade põhimõtetega juba algusest peale nõus olnud. eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus lisas, et metsa majandamise heade tavade põhimõt-ted on lihtsad ja metsamehed on neist oma igapäevatöös kogu aeg lähtunud.

Metsade majandamisel arvestatak-se, et

• mets on elupaigaks paljudele or-ganismidele;

• õppida tuleb metsanduslikke tar-kusi ja nõustada neid, kes pole met-sandust õppinud;

• puitu varudes ei tohi kahandada metsa sobivust puhkemaastikuna;

• võimalikult vähe tohib lõhkuda metsamulda ning korras tuleb hoida metsateed ja matkarajad.

ning põhiline metsakasvatuslik tarkus: pärast uuendusraiet tuleb uue väärtusliku metsapõlve kasvule kaasa aidata ja seda hooldusraietega mõõ-dukalt suunata.

Metsa majandamise heade tavade lepe saab metsandusorganisatsiooni-delt allkirjad visioonikonverentsil.

ent peale selle ulatub visioonikon-verents ka rahvusvahelisele tasandile. ettevalmistamisel on euroopa met-sanduse siduv kokkulepe. selle koos-tamine sai alguse euroopa riikides metsanduse valdkonda kureerivate ministrite kohtumisel oslos (14.–16. juunil 2011), kus otsustati sõlmida õiguslikult siduv kokkulepe euroopa metsanduse kohta. Ühtlasi moodustati ka valitsustevaheline nõuandetoim-kond, kelle ülesandeks jäi kokkulepe välja töötada.

euroopa metsanduse siduva kok-kuleppe lõpp-projekt peaks valmima

õige varsti – hiljemalt juunikuu jook-sul. rakendusjõu saaks lepe euroo-pa metsandusega tegelevate minist-rite erakorralise konverentsi järel, mis omakorda toimuks kuue kuu jooksul pärast läbirääkimiste lõppu. konve-rentsi paigaks on valitud Hispaania pealinn Madrid.

kokkulepet ette valmistava nõuan-dekomitee järjekordne istung toimub

vahetult enne visioonikonverentsi – 3.–5. aprillil venemaal Peterburis. see-ga on visioonikonverentsil võimalus kuulda kõige uuematest arengutest, mis puudutavad euroopa metsandu-se siduva kokkuleppe ettevalmista-mist – ülevaate annab konverentsi üks peaesinejaid, soome põllu- ja metsa-majanduse ministeeriumi rahvusvahe-lise metsanduse spetsialist ja euroopa

metsanduse siduva kokkuleppe valit-sustevahelise läbirääkimiste komitee esimees Jan Heino.

euroopa metsanduse siduv kokku-lepe kehtestab nii-öelda metsanduse head tavad, mida leppega liitunud rii-gid kohustuvad järgima. kokkuleppe põhipunktid käsitlevad metsade säilita-mist, liigilise mitmekesisuse säilitamist ja edendamist ning säästva metsandu-se edendamist. kokkulepe loob nende eesmärkide saavutamiseks õigusliku raami. kokkuleppe eesmärk on tagada metsanduse areng ja metsade pikaaja-line säilimine. Toomas Kelt

näitus «ohtlik loodus: müüdid ja tege-likkus» tutvustab reaalseid ohte, mille-ga võib eesti looduses silmitsi sattuda, ning kummutab levinud müüte.

eesti looduses on vähe liike, mis võivad inimesele ohtlikud olla. kui aga valel ajal vales kohas ebaadekvaatselt-käituda, võib siiski hätta sattuda. Loo-dusmuuseumi näitus õpetab, kuidas ohuolukordi ära hoida või valutumalt üle elada. saab teada, mida teha met-sas karu kohates, millal kujuneb koh-tumine põdraga ohtlikuks ning kumb loom – metssiga või ilves – ja millises situatsioonis võib inimest rünnata.

oht ei pruugi alati silma torgata. Haigustekitajaid edasikandvad väike-sed puugid põhjustavad oluliselt sa-gedamini probleeme kui eesti metsa-de suurulukid. Teades, kus, millal ning kuidas puugid saaki varitsevad, on

vereimejate külgehaakimist hõlpsam avastada.

seened ja taimed inimesele küll sa-laja suhu ei hiili, ometi on sügise hakul marjade ja seente valmimise ajal kuul-da mürgistusjuhtumitest – söödav on segi läinud mürgisega. see võib juhtu-

da väga lihtsalt, kuna ei ole olemas uni-versaalseid tunnuseid, mille alusel mür-giseid seeni-taimi söödavatest eristada. näitusel on inimesele ohtlike liikidega kõrvuti nendega sarnased süütud teisi-kud: valge kärbseseen ja metsšampin-jon, maha pudenenud pihlaka ja piibe-lehe mari jt. Peale info, mis hõlbustab äratundmist ja eristamist, jagab näitus teadmisi ka selle kohta, kus ja millal neidsamu seene- ja taimeliike võib ko-hata, ning annab näpunäited, mida ette võtta, kui õnnetus on siiski juhtunud.

Paljude linnainimeste teadmised loodusest on segu tegelikkusest kau-gele jäävatest müütidest ja asjako-hastest infokildudest. kumba gruppi kuuluvad eestimaised verd imevad nahkhiired, puuvõrast turja kargavad ilvesed, põletusega sarnaseid ville te-kitavad giganttaimed ja mõne suutäie-

ga tapvad seened? kas eestis elavad ämblikud on inimesele ohtlikud ning kas suur sääriksääsk himustab inim-verd? Miks on mürk vajalik rästikule ja maikellukesele, herilasele ja kärbse-seenele?

kuna hirmutavad on just need as-jad ja olukorrad, mida me ei tunne, pa-kuvad näituselt saadavad praktilised teadmised kindlasti tuge, kui on soov loodusega taastutvust sõlmida.

näitus «ohtlik loodus: müüdid ja te-gelikkus» on eesti Loodusmuuseumis avatud alates 12. aprillist kolmapäevast pühapäevani kell 10–17. näitust rahas-tab keskkonnainvesteeringute keskus.

Loore Ehrlich, Eesti Loodusmuuseumi botaanika osakonna juhataja ja näituse «Ohtlik loodus: müüdid ja tegelikkus» si-sukuraator.

eesti Loodusmuuseumi näitus lahutab müüdid ja tegelikkuse

Terve kevad on sajad noored pin-gutanud selle nimel, et nende teadmised euroopa maade met-

sandusest oleksid võimalikult põhjali-kud. Märtsikuus toimus eestis metsa-teemaline viktoriin «noored euroopa metsades». rahvusvahelise võistluse eesmärk on tutvustada 13–19aastas-tele õpilastele euroopa metsi, loodus-kaitset ja metsade majandamist.

eesti õpilased astusid võistlustulle 6. märtsil, kui vabariiklikku finaali saa-mise nimel võttis omavahel mõõtu 153 kahe-kolmeliikmelist võistkonda 46 koolist. 25. märtsil aset leidnud eesti finaali pääses edasi 18 võistkonda.

võistluste projektijuht kristi Teppo rääkis, et sellel aastal võttis osa mitu kooli, kes varem osalenud ei ole. «kind-lasti pakkus enam põnevust see, et vik-toriin oli inglise keeles,» lisas kristi.

25. märtsil Tartus kohtunud võist-konnad pidid rinda pistma kahe üles-andega. esmalt tuli vastata viktorii-niküsimustele, siis aga näidata oma loovust ja meisterdada metsandus-teemalisi plakateid. katusteema «Mets 2053» all tutvustasid noored oma mõt-teid metsade tuleviku kohta.

Päeva lõpuks selgus, et 25.–26. septembril Portugalis toimuva võistlu-se finaalis esindab Eestit ülekaaluka võidu (83,4 punkti 100st) saavutanud Tallinna Prantsuse Lütseumi võistkond Copper owl koosseisus annaleena vaher, airon oravas ja Mati Lepikson. Teise koha pälvis Tallinna inglise kol-ledži võistkond Pringlid (Mariin Pante-lejev ja Marit neemela) ning kolman-da koha sai rapla Ühisgümnaasiumi meeskond kooreürask koosseisus sander Puntso ja saamuel rõigas.

«oleks võinud küll arvata, et met-sandust tunnevad paremini maalap-sed, aga seekord tuleb tunnistada, et nii võitjad kui ka teise koha saavuta-nud õpilased käivad Tallinna suurkoo-lides. Tähelepanuväärne on ka see, et metsandusviktoriini võitjad saavutasid

kohe järgmisel päeval esikoha ka loo-dusteemalisel viktoriinil,» kiitis projekti-juht kristi Teppo.

Tallinna Prantsuse Lütseumi direk-tor, legendaarne koolimees Lauri Leesi kinnitas, et edu taga on head õpeta-jad. «Meie koolis on kaks väga tublit bioloogiaõpetajat: sirje Tekko ja Marje väli. nad on nii head õpetajad, et tihti ütlen meie kooli kohta: «Meil on bio-loogia kallakuga prantsuse lütseum.» samas olen ka ise suur loodusesõber. olen pärit maalt, oskan pookida õuna-puid, kasvatada suurte marjadega maasikaid. et mul Tallinna kesklinnas puudub võimalus mullas mütata, siis saangi suurima naudingu õpilaste ak-tiivsusest looduse tundmise vallas,» rääkis Leesi. Ta lisas, et tegelikult on koolil vedanud ka õpilaste ja lapseva-nematega, sest lapse huvi peab heaks kiitma ikka ka kodu.

võidukaid noori juhendanud õpeta-ja Marje väli tõdes, et näiteks metsan-dusviktoriiniks polnud temal palju tööd teha vajagi, lapsed ise otsisid materjali, jagasid selle omavahel ära ja valmis-tasid ette. «Tublid on nad kõik kõigis ainetes, õpivad pea ainult viitele. see rahvusvaheline võistlus on neile nüüd esimene ja väga põnev kogemus.

küll on mitmed meie kooli õpilased osalenud edukalt füüsika- ning bioloo-giaolümpiaadide rahvusvahelistel võist-lustel, kuid seal saavad osaleda güm-naasiumiõpilased,» mainis juhendaja.

kooli asukoht suures linnas seab looduse tundmaõppimisele nii mõnegi piirangu. «Metsas otseselt palju käia ei saa. Tunniplaan ei luba seda. oleme aga kasutanud rMk looduskeskuste häid pakkumisi ning käinud loodusret-kedel. Püüan igal aastal mõne klassiga nendest osa võtta. Loodusõpetuse tun-dide ajal käime puid ja taimi õppimas Hirvepargis, see jääb meie kooli läheda-le. varsti algavad linnulauluhommikud, kust samuti oma klassidega osa võtan. kevaditi oleme käinud loomaaias ning botaanikaaias. Tihti kasutan tundides Hendrik relve «kuula rändajat» saateid, tema metsasarja saated on superhead. Tundub, et infot ja võimalusi metsa koh-ta teada saada on piisavalt,» resümee-ris õpetaja Marje väli.

võistluse peakorraldajat kristi Teppot hämmastas võitjate vanus – 13, 14 ja 15 aastat. «on tõeliselt märkimis-väärne, et nii noored õpilased suutsid edukalt võita ka gümnaasiumiõpilasi,» tunnustas Teppo. «neil lastel peab ole-ma suur loodus- ja metsahuvi.»

seda arvamust jagavad ka võitjad ise. võistkonna noorim liige, 13aasta-ne airon oravas rääkis, et metsanduse vastu tekkis tal huvi viktoriiniks valmis-tudes, loodus üldiselt on aga alati huvi pakkunud. «koolis on mu lemmikaine bioloogia, sest mind huvitavad loodu-ses toimuvad bioloogilised protsessid ja nähtused, pealegi tunnen looduse-ga tugevat sidet. veel on mu lemmikud loodusõpetus, keemia ja füüsika, sest need ained on minu jaoks huvitavad,» põhjendas airon.

ka 14aastane Mati Lepikson on loodushuviline. «Hakkasin loodusega tegelema juba väikesest peale. Mida enam kasvas mu huvi selle vastu, seda enam sain aru, et mets on väga oluline elupaik paljudele liikidele. oma rän-nakutel käisin aina rohkem ja rohkem metsas, õppides tundma elu, mida ta endas kannab. seniajani on mets mulle olnud koht, kus tihti vaikust ning metsaelu nautimas käin. kuuldes, et selline võistlus korraldatakse, mõtlesin osa võtta, kuna olen loodusteemadest äärmiselt huvitatud,» kinnitas poiss.

15aastane annaleena vaher on juba kogenud metsatundja. «olen sündinud küll Tallinnas, aga pean ennast siiski maalapseks. kõik oma suved veedan maakodus, Peipsi järve põhjakaldal. ida-virumaa on tuntud oma suurte met-sarikkuste poolest. Huvi metsanduse vastu saigi alguse nendes laantes. käi-sin lapsena tihti perega marju või seeni korjamas. sellel ajal tundus mets mulle hirmuäratavalt suur. ajapikku olen ha-kanud metsa järjest rohkem armasta-ma ja väärtustama. nüüd liigun seal hoopis teise pilguga, tihtipeale kaelas binokkel ja fotoaparaat.» Tüdruk lisas, et oma tulevast elukutset ta praegu veel öelda ei oska, kuid on kindel ühes – loodus jääb tema ellu alati.

noorte järgmine eesmärk on esin-dada eestit silmapaistvalt septembri-kuus metsandusvõistluse finaalis Por-tugalis. Kristi Teppo

Meie parimad noored metsatundjad õpivad Tallinna Prantsuse Lütseumis

Viktoriini «Noored Euroopa Metsades» rahvusvahelises finaalis osalenud õpila-sed Eestis metsapuid uudistamas. foto: kristi teppo

Metsanduse visioonikonverents 2013«Metsa majandamise head tavad»

19. aprillil Dorpati konverentsi­keskuses Tartu

Programm

9.00-10.00 Registreerimine ja saa­bumiskohv, müügil Eesti Metsaseltsi kirjandus

10.00-12.10 I PLOKK «Kokkulepped metsanduses»

10.00-10.10 Avasõnad päevajuhilt – Ainar Ruussaar

10.10-10.25 Konverentsi avaettekan­ne – keskkonnaminister Keit Pentus­Rosimannus

10.25-11.10 Jan Heino – «Metsanduse siduv kokkulepe Euroopas»

11.10-11.55 Lühiettekanded Eesti esi­nejatelt ­ «Metsa majandamise head tavad»

11.55-12.10 Metsa majandamise Hea­de Tavade allkirjastamine

12.10-13.10 Lõuna

13.10-14.50 II PLOKK «Kaitstavate metsade majandamine – teadus»

13.10-14.00 Asko Lõhmus – «Piiran­gute vajadusest kaitstavate metsade majandamisel ja praktikas rakendata­vate uuringute vajadusest»

14.00-14.50 Ola Kären – «Kaitsemet­sade majandamine»

14.50-15.00 Paus

15.00-16.05 III PLOKK «Kaitstavate metsade majandamine – praktika»

15.00-15.50 Andres Onemar – «Salutakjast metsise mänguni»

15.50-16.05 Ando Eelmaa – «Metsise kaitseala majandamisest ja tulemus­test». The Wildlife Estate Labeli tun­nistuse omanik

16.05 Kook ja kohv

Konverentsi info www.metsainfo.ee

4 5

Piia Kiivramees, erametsakeskuse projektispetsialist1. Olen töötanud ja töötan ka praegu SA Erametsakesku­ses projektispetsialistina.2. Õppisin Eesti Maaülikoolis. Lõpetasin magistriõppes metsamajanduse eriala.3. Mulle pakkus huvi oluliseks teemaks tõusnud taastuv­energia kasutamine. Kuna puit on üks peamisi taastuv­energia allikaid, siis leidsin, et metsanduse eriala õppi­mine on perspektiivikas.

4. Metsanduse eriala tasub kindlasti õppida. See hõlmab palju erinevaid teemasid – looduskaitse, puiduteadus, metsade majandamine, puidutöötlemine jne. Minuga sama kursuse lõpetanud töötavad erinevates puidutööt­lus­ ja metsa majandamise ettevõtetes, metsaühistutes, Eesti Erametsaliidus, SA Erametsakeskuses, Riigimetsa Majandamise Keskuses, keskkonnaministeeriumis, keskkonnaametis.5. Puutun oma töös kokku paljude erametsaoma­

nike ja erametsanduse edenda­jatega, mis annab hea ülevaate Eesti metsanduses toimuvast.6. Pean kõige olulisemaks seda, et kõigi seaduste ja määruste taha ei kaoks ära lihtne metsaomanik. Toetuste taotlemine peab olema met­saomanike jaoks tehtud võimalikult lihtsaks ja loogiliseks.

Marko Vinni, Luua Metsanduskooli metsandus-valdkonna koordinaator1. Olen töötanud RMK metsnikuna, Artiston OÜ metsa­tööde juhina, Erametsakeskuse kontrollspetsialistina, Luua Metsanduskoolis metsandusvaldkonna koordinaa­torina.2. Luua Metsanduskoolis ja Eesti Maaülikoolis.3. Isa oli puidufirmas osakonnajuhataja ning seeläbi tek­kis minulgi metsa vastu sügavam huvi. Pärast põhikooli

Luua kooli sisse astudes tekkis äratundmisrõõm, et vist on valitud õige eriala. Sain kooli sisse ja iga aastaga huvi metsa ja metsa kõrvalkasutuse vastu aina kasvas. 4. Aastatega tulnud äratundmisrõõm ja rahulolu, et olen valinud metsandusvaldkonna. Kõigile, kellel pulbitseb sees mõte õppida metsandust, soovitan seda ala soojalt, sest tegemist on äärmiselt laia valdkonnaga.5. Rõõmu teebki see, et metsandusvaldkond on nii mitmekesine. Samamoodi on metsa ümbritseva teh­

noloogiaga – kõik muutub ja täiustub pidevalt.6. Olen endale eesmärgiks seadnud õppida iga päev nii palju, kui saab. Minu õnn on olnud see, et mulle on võimaldatud metsa näha iga nurga pealt. Metsa kasvatamisest raieteni, hindamisest müügini, taotlustest kontrolli­ni, erametsaomanikust riigini ja õppimisest õpetamiseni.

Mikk Link, Läänemaa Metsaühistu tegevjuht1. Töötan Läänemaa Metsaühistu tegevjuhina. Mul on ka metsandusvaldkonna konsulendi kutsetunnistus. 2. Õppisin Eesti Maaülikoolis metsamajanduse erialal, seejärel «Euroforester» magistriõppeprogrammi raames Rootsi Põllumajandusülikoolis metsamajanduse erialal. 3. Isa on mul meremees. Suure osa lapsepõlvest veetsin merel purjetades. Võib­olla tekkis mul vajadus otsida metsast tasakaalu. Vanaisa oli Riguldi metsaülem –

tema õpetas mind vaatama puude latvadesse (ise lisa­des, et Lõuna­Eestis hoia mütsist kinni).4. Kuuldavasti pidi metsaäri hea «business» olema! Kui vaid see meelel püsib, siis tasub enne õpingute alusta­mist tõsiselt järele mõelda. Metsameheks õppijale peaks lisaks värske kännu lõhnale huvi pakkuma ka linnulaul ning kogu looduse harmooniline koostoime. 5. Saan tegeleda sellega, millest lapsepõlves unistasin – liikuda metsas, kuulata linnulaulu, suunata suurte

metsamasinate ja veoautode tööd. Millest ma aga unistada ei osanud, kuid nüüd rõõmu tunnen, on info­tehnoloogia kiire areng. Kontoritööd ei pea enam tingimata kontoris tegema!6. Töö ja vaba aja lahutamist. Et sära silmis püsiks, peab suutma ka kõige huvita­mast tööst puhata!

Marko Sikk, as Wermo tootmisjuht1. Lapseeas käisin koos isaga metsatöid tegemas ning esimene n­ö päris töö oli kooli kõrvalt saeveskis pinnu­poisiks käimine. Vanemaks saades omandasin oskused töötamaks erinevate puidutöötlemissedmetega. Praegu töötan AS Wermos tootmisjuhina.2. Puidutöötlemise tehnoloogia eriala omandasin Võru­maa Kutsehariduskeskuses.

3. Puidutöötlemine on ajatu ja huvitav eriala. Olen veendunud, et vaatamata innovatiivsete materjalide leiutamisele ei kao puit ja puidupõhised materjalid meie igapäeva keskkonnast kuhugi. 4. Puidutöötlemisel on kindel koht Eesti ajaoos ja ka majanduses. Selle eriala spetsialistid on alati hinnatud ja vajatud tööjõud.5. Väärtuse loomine. On tore mõelda, et meie ettevõtte

meeskonna töö tulemusel antakse materjalidele oluliselt suurem väär­tus ning inimesed tunnevad rõõmu ja rahulolu, kui nad meie valmis­tatud tooteid endale soetavad.6. Jääda alati positiivseks ning hoida motivatsioon kõrgel ja säilitada tahe ennast pidevalt täiendada.

Kristel Arukask, eesti erametsaliidu projektijuht 1. Pärast kooli lõpetamist pool aastat erametsanduse tugiisikuna ning viimased neli aastat Eesti Erametsaliidu projektijuhina.2. Õppisin Luua Metsanduskoolis metsandusettevõtjaks, seejärel Tartu Ülikoolis keskkonnakorraldust ja ­planee­rimist (õpin veel). 3. Lugesin kooli kodulehelt eriala kirjeldust ning see pakkus mulle huvi. Nii sündiski otsus Luua Metsandus­

kooli õppima minna. Olin oma valikus nii kindel, et ma ei viinud pabereid teistesse koolidesse sissegi. 4. Õppimisse tuleb panustada ning tundides/loengutes kohal käia ja kuulata, mida räägitakse. Vahel võib see tunduda ka täieliku mõttetusena, sest kui õppimise kõr­valt ka samal alal töötad, tundud endale juba piisavalt targana. Siiski, mida aasta edasi, seda enam saad aru, milleks kogenud metsandusinimeste kuulamine omal ajal siiski vajalik oli.

5. See, et töö on mitmekesine. Saan tegeleda ürituste korraldamisega, projektitööga, metsas käia, suhelda.6. Võib­olla enda tõestamine mehi­seks peetaval alal? See töö ei luba mugavaks muutuda. Huvitav välja­kutse on ka väga erinevate inimeste ja organisatsioonidega suhtlemine.

Mart Kelk, eesti Metsaseltsi projektijuht1. Eesti Metsaseltsis metsanädala projektijuhina alus­tasin töötamist 5. kursuse tudengina, vahepeal töötasin aasta ka tegevjuhina ning tänaseni seltsi projektijuhina metsandusalaste ürituste korraldajana.2. Eesti Maaülikoolis metsatööstuse erialal.3. Mind on alati huvitanud metsandus, täpsemalt selle valdkonna inseneriteadmised. Olen oma õiges valikus veendunud tänaseni.

4. Metsatööstuse eriala on mitmekülgne ja annab tuden­gile laia silmaringi, tööd leida pole keeruline. 5. Vaheldusrikas ja mitmekesine töö. Huvitav on mees­konnatöö ja selle tulemusena tekkinud ideede rakenda­mine. Kuna ma ei lepi kunagi vähesega ning alati tahaks paremini, siis see panebki tööle ja annab motivatsiooni, mitte midagi pole võimatut, mida julgem ja lennukam mõte, seda põnevam on seda teostada.6. Metsandusel on pikka aega olnud üsna halb maine.

90. aastate erastamisajast on inimeste mällu talletunud olukord, kus lühi­kese aja jooksul kadus palju metsi. Väljakutseks ongi selgitada eri­nevatele huvigruppidele, et metsa hooldamine on vajalik tegevus ning metsanduses täna töötavad inimesed on oma ala parimad, teevad oma tööd vas­tutustundega ja neid võib usaldada.

noored usuvad metsanduse ja puiduala tulevikku

1. Kellena oled töötanud ja töö-tad?2. Kus õppisid?3. Miks selle eriala valisid?4. Mida ütled neile noortele, kes plaanivad samale erialale õppi-ma minna?5. Mis teeb sulle sinu töös kõige rohkem rõõmu?6. Mis on kõige suurem väljakut-se?

Metsanduses töötavate noorte jaoks on selle ala plussiks vaheldusrikas ja palju võimalusi pakkuv töö ning vajadus end pidevalt täiendada. Regina Hansen

Metsanduse ja puidutööstuse erialad annavad kindla töö«Pool eestit on metsa all. ole-

me viie metsarikkama riigi hulgas, kui arvestada meie

metsa hulka ja tagavara inimese koh-ta. Mets ei kao eestist kuhugi – see on üks põhjus, miks metsanduserialasid tasub kindlasti õppida,» ütleb eesti Maaülikooli professor, eesti Metsaselt-si president Hardi Tullus.

«Tegelik elu näitab, et tulevane töö-andja hindab konkreetseid erialatead-misi, seetõttu on riskantne valida eba-määrase sisuga eriala,» märgib Hardi Tullus. «kui minna näiteks eesti Maa-ülikooli metsamajanduse või -tööstuse erialale, on juba esimestel kursustel kindel, et õpitakse just nimelt metsan-dusökonoomikat jne.» Ta lisab, et kuna eesti Maaülikooli jaoks on metsandus üks prioriteetseid valdkondi, on üha enam on loodud võimalusi õppida metsanduserialadel tasuta.

Insenerid on väga oodatudMärkimisväärne hulk üliõpilasi teeb oma tulevase tööandjaga esmatutvust juba õppimise ajal. eesti Maaülikoolil on head koostöösuhted riigimet-sa Majandamise keskusega, aga ka teiste metsandusorganisatsioonide ja erialaliitudega. Ülikooli lõpetaja leiab endale töö stabiilses riigimetsanduse süsteemis või erametsanduse vald-konnas – rakendust leidub konsulen-tidest kuni toetuse jagajate, koolitajate ja kontrollijateni.

Hardi Tullus tuletab meelde, et

bakalaureuseõpe on üha enam kuju-nemas massihariduseks, kõrgkoolis tuleks ikkagi sihtida vähemasti ma-gistrikraadi. samas pole doktorikraad vastupidiselt levinud arvamusele su-gugi vaid tulevastele õppejõududele – mujal maailmas eeldatakse tippjuhiltki doktorikraadi. akadeemilise kraadiga lõpetajaid vajab ka teadus – tööpõld on eriti lai teiste maade kaasaegsete teadmiste vahendamisel eestisse.

Pidevalt vajab häid spetsialiste

juurde ka metsa- ja puidutööstus – eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on aastaid toetanud stipendiumitega pari-maid lõpetajaid ning teeb ülikoolidega meelsasti koostööd metsa- ja puidu-erialade üliõpilastele praktikakohtade leidmisel.

Tallinna Tehnikaülikooli puidueriala lõpetajad suunduvad tavaliselt mööbli-tööstusesse, kuid tasub teada, et head töövõimalused on neil ka teistes met-sa- ja puidutööstuse valdkonna ettevõ-tetes. Praegu on probleem puidutööt-lemise eriala lõpetajate vähesuses. aastane tööjõuvajadus ületab hetkel märgatavalt eesti kõrgkoolide aastase lõpetajate arvu.

«väga kiiresti arenev valdkond on inseneripuidu kasutamine. vaja on met-sa-, puidu- ja mööblitööstuse insenere, tehnoloogiaspetsialiste, tootmisjuhte ja müügitööga tegelevaid spetsialiste,» loetleb eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht ott otsmann. inseneri-haridusse tasub õppijatel kindlasti pa-nustada, kinnitavad omalt poolt ka pui-duettevõtete juhid. viimastel aastatel on inseneride ja konstruktorite palgad oluliselt kasvanud.

Praktilised oskused Luualt ja Võrust

selleks et metsandusvaldkonnas ra-kendust leida, võib ametioskuste omandamisega alustada ka juba pä-rast põhikooli – näiteks hea mainega Luua Metsanduskoolis. Just sellest õppeasutusest on sirgunud nii raie maailmameistreid kui ka mitmeid met-sandusvaldkonna juhte. Lõpetajate kinnitusel saab koolist tugevad eriala-teadmised kui ka piisava praktilise põhja; õppimisprotsess on meeldiv tänu kohapealsetele headele olmetin-gimustele.

Luual võib õppida metsa majanda-jaks või metsamasina juhiks. esimesel juhul omandatakse 3,5-aastase õppe-ajaga keskharidus ja erialased teadmi-

sed metsa majandamisest ning metsa-töö vilumused. Lõpetaja teab, kuidas metsa kasvatada, korraldada metsa-valvet ja pidada arvet metsa- ning pui-duvarude üle.

Metsamasinate juhi eriala koos keskharidusega saab omandada kol-me aastaga. kooli lõpetaja tunneb nii kokkuveomasinaid ehk forvardereid kui ka raiemasinaid ehk harvestere ning oskab neid metsatöödel raken-dada.

võrumaa kutsehariduskeskuses saavad põhikooli lõpetanud omanda-da tisleri eriala, gümnaasiumi lõpeta-nud aga rakenduskõrghariduse pui-dutöötlemise tehnoloogia erialal.

sageli langetatakse valik võrumaa kutsehariduskeskuse kasuks kaas-aegsete tööpinkidega sisustatud teh-nomaja tõttu, kus noortel on võimalik omandada ettevõtete poolt hinnatud oskused.

Tehnomajas on näiteks arvprog-rammjuhtimisel töötavad tööpingid ehk CnC-pingid. vajaliku detaili teeb valmis joonise alusel sisestatud prog-ramm. sõltuvalt detaili keerukusest saab CnC-pingil teha kümne minuti-ga kuni poolsada detaili. sellise pin-giga töötamine sobib eriti hästi neile, keda huvitab nii arvuti kui ka puidu-töötlemine.

noored õpivad puidutöötlemi-se erialal selgeks töötamise teistelgi pinkidel, nagu höövelpink jm, samuti omandavad nad puidu kuivatamise, spoonimise, viimistlemise ja teised praktilised oskused. katselaboreis saavad õppurid teada, kuidas tehakse kindlaks materjali tugevust, struktuuri ja muudki.

Puidufirmades on hinnatud ka meh-hatroonika eriala lõpetanud, kes oska-vad muu kõrval elektroonikat kokku panna ja remontida.

Regina Hansen, Erametsakeskuse, Eesti Erametsaliidu, Eesti Metsa- ja Pui-dutööstuse Liidu kommunikatsioonijuht

SINU UUTEVÕIMALUSTE AEG

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) on puidu- ja metsatööstusettevõtteid ühendav mittetulundusühing, mis asutati 1996. aastal. Liidu töös osaleb ka neli erialast haridust andvat õppeasutust. Liidu tegevuse eesmärk on liikmeskonna huvide esindamine ning metsa- ja puidutööstussektori konkurentsivõime tõusule ja arengule kaasaaitamine. Alates 2002. aastast käivitus „Puuinfo programm”, mille eesmärk on edendada puidu kui keskkonnasäästliku taastuvmaterjali asjatundlikku kasutamist.

Tööd saabPUIDUKASUTUSE EDENDAMISE TEEMAJUHT

Puidukasutuse edendamise teemajuht osaleb metsa- ja puidutööstuse ning puidukasutuse edendamisega seotud projektide juhtimises ja elluviimises. Projektijuhtimine hõlmab vastavasisulise projekti määratlemist, eesmärkide kirjeldamist ja kooskõlastamist meeskonnas ning tegevuste administreerimist, elluviimist ja aruandlust. Sinu ülesanne on organiseerida mitmesuguseid üritusi, sh seminare, konverentse, avalikke üritusi, ning suhelda teiste organisatsioonidega. Teemajuhi ülesannete hulgas on suhtlemine vastavate fondide või finantseerijate esindajatega. Töö hõlmab ka tegevuste ja tulemite esitlemist laiemale avalikkusele või teemakohaselt sektori esindajatele. Olulisim programm, mida juhtida tuleb, on „Puuinfo programm”. Vt ka: empl.ee, puuinfo.ee, estoniantimber.ee

Oled aktiivne ja algatusvõimeline, sind iseloomustab planeerimisoskus ning head organisatoorsed võimed. Sul on asjakohane kõrgharidus, oled kirjutanud projekte ning neid juhtinud. Hindad meeskonnatööd ning sinu suhtlusoskus võimaldab enesekindlal ja pingevabal viisil leida ühine keel kõikide osalistega. Uute lahenduste ja ettepanekute väljatöötamisel mõtled aktiivselt kaasa, olles pühendunud ja tulemustele orienteeritud. Sind tuntakse kui hea analüüsivõimega ning täpset, korrektset ja kohusetundlikku inimest. Valdad eesti ja inglise keelt nii kõnes kui ka kirjas.

Kui tundsid end ära, sulle pakub huvi mitmekesine töö metsa- ja puidusektoriga seonduvas valdkonnas ning soovid väljakutset osaleda Eesti suurima lisandväärtusega tööstussektori arengus, siis esita oma kandideerimisavaldus tööotsinguportaalis või saada CV aadressile ene.kohtla@manpower.ee hiljemalt 21. aprilliks 2013. Hästi kirjutatud motivatsioonikiri suurendab märkimisväärselt sinu võimalusi konkurssi edukalt läbida.

Asukoht: TallinnKontaktandmed: Ene Kohtla, HR konsultantTelefon: 630 6565Internetiaadress: www.manpower.ee

Manpower on üks tunnustatumaid personaliettevõtteid. Meie kaudu leiab endale töö igal aastal üle 3 miljoni inimese maailmas. Omame üle 60 aasta rahvusvahelist kogemust töötajate värbamise ja renditeenuste alal ning oleme Eestis alates 2004. aastast aidanud rohkem kui 1500 inimesel leida nende elu- ja tööstiiliga sobiva ametikoha. Sa alles sisened tööturule, otsid uusi väljakutseid või planeerid karjäärimuutust? Meie Manpoweris oskame Sind aidata! Unistuste töö leidmine on Sinu võimuses.

foto

d:

sca

np

ix

6 7

Männilinn elva on sel aastal võt-nud endale kaaluka ülesande – kanda tiitlit Metsapealinn 2013.

kuigi suuremad pealinnasündmused terendavad veel ees, on elva end juba metsapealinnana tutvustanud – alates aunimetuse saamisest 17. veebruaril Tartu Maratoni finišis kuni vahetuvate loodusfotode näitusteni. ent loomuli-kult on metsapealinnas üritusi rohkes-ti, nii et huvilistel võib järge pidades raskeks minna.

Õige mitmed metsapealinna ke-vadised sündmused on koondunud kultuurikeskuse sinilind katuse alla. Märtsikuus oli seal üleval rein kure-soo loodusfotode näitus, aprilli algul vahetas tema pildid välja remo sa-visaare analoogne näitus, mida saab vaadata 15. maini. elva matkakesku-ses ja Tartumaa Tervisespordikesku-ses on aga aprilli lõpust juunikuu al-guseni üleval Hendrik relve fotonäitus põlispuudest.

Märtsikuusse jäid ka elva noorte loodus- ja puutööhuviliste ettevõtmi-sed – üheskoos valmistati lindudele 30 pesakasti. Märtsi lõpul pandi need lin-na metsaparkidesse üles. Ühtlasi said soovijad käia koos rein kuresooga hommikust linnulaulu kuulamas, sama võimalus avaneb veel ka maikuus.

Metsapealinna tiitli puhul kuuluta-sid elva linn ja eesti Metsaselts välja mitu konkurssi koolilastele: Tartu maa-konna koolilaste hunditeemaline met-sajutukonkurss ja üle-eestiline laste joonistusvõistlus «Metsavaht hunt», tähistamaks ka hundiaasta tegemisi.

27. aprillil algava metsanädala eel jagub elvas veel mitut masti ettevõtmi-si. elva koolis toimub linna sümbolile, männile, pühendatud konverents koos praktilise tõrvakeetmisega. koolisise-selt korraldatakse aga ka loodusvik-toriin ja fotokonkurss. veel on plaanis elva koristustalgud, ühiselt istutatakse puid.

kõige rohkem üritusi on aga koon-dunud 27. aprillil algavale metsanä-dalale. avalöök antakse matkahooaja stardiga elva matkakeskuses. avatud on töötoad ja pakutakse suppi. kes

soovib, saab matkama minna jalgsi, ratta või ka kanuuga. kui on huvilisi, siis on võimalik matkama minna isegi öösel. Matku juhivad kogenud retke-juhid.

Juba järgmisel päeval, 28. aprillil räägitakse elvas hundilugusid, toimub aasta loomale hundile pühendatud loodusjuttude õhtu. 29. aprillil on aga elva Tervisespordikeskuses orien-teerumisvõistlus ja metsakool kooli-noortele. samal päeval on võimalik huvilistel külastada elva piirkonna pui-dufirmasid.

30. aprill on elvas keskkonnapäev ja vajalikke töid võetakse ette mitmel pool linnas. elva noored katavad hakk-puiduga puujuurikaid ja jooksuradasid nii staadioni pargis kui ka lauluväljakul ja riigimetsas istutatakse puid. noorte algatusel ja õpetajate Pille Tani ja Helle saue juhendamisel on noored võtnud ette veel ühe suure töö – märgistatak-se kümme elva linnale olulise tähtsu-sega puud. eelnevalt on õpilased välja selgitanud nimeliste mändide saamis-lood, seejärel paigaldatakse linnale väärtuslike puude juurde info.

2. mail on plaanis pidada metsa-konverentsi «Mets ja linn», järgmisel päeval on kavas laulukonkurss elva Laul 2013, kuhu oodatakse metsa-pealinna ja linna juubeliaasta teemalisi laule.

Metsanädala sündmuste kulminat-siooniks tõotab kujuneda 4. mai, mil metsapealinna 75 aasta juubelit tähis-tatakse rahvalikult kõigi selle päeva juurde kuuluvate elva traditsioonide-ga: kellatornijooks, puulaat ja kont-serdid. erakordseks teeb pidupäeva hiigelsuure männikäbi kokkupanek – käbi jääb linnaskulptuurina linnava-litsuse ja sinilinnu vahelisele haljas-alale kaunistama elva linna ning mee-nutama linnarahvale ühist ettevõtmist. skulptuuri autorid on Tartu kõrgemast kunstikoolist ja nende juhendaja anne rudanovski. käbi saavad ehitada üheskoos kõik linlased ja teised met-sapealinna sünnipäevalised. Mida roh-kem ehitajaid, seda suurem käbi!

Ühise käbiehituse kõrval saab jälgi-

da eesti parimate puukujurite võistlu-si. Üle eesti on kohale kutsutud meie parimad kujurid, et üheskoos oma oskused proovile panna. Lisaks saab osaleda teemakohastes õpitubades ning tutvuda uue metsatehnikaga. Õhtul esineb lauluväljakul väikeste

Lõõtspillide Ühing, pärast seda algab suurejooneline vabaõhuetendus tule-mängude, tõrvikute, muusika ja lodja-ga. vabaõhuetendus on lugulaul met-sarahvast, kes elas õnnelikult ja vabalt looduses ning nautis elu, kuid siis tulid mured, hädad, kurjamid ja pahad jõud – otsitakse lahendusi, võideldakse ja koos võidetakse pahalane tänu metsa-rahva tarkusele ning metsajõule. see sündmus on ühtlasi ka metsanädala lõpuüritus.

kuigi metsanädal saab 4. maiga läbi, jätkub metsapealinna ettevõtmisi pea aasta lõpuni. Juba järgmisel päe-val, 5. mai hommikul saabub elvasse Looduse omnibuss, on suur spordi-päev, kus kõnnitakse keppidega läbi elva metsaparkide. 29. mail peab oma 5. sünnipäeva matkakeskus, kutsudes osa saama külastusmängust.

Juunist algavad metsakontserdid, mis toimuvad 1. juunil, 1. juulil ja 1. augustil. esimene metsakontsert on Bonzo ja Hendrik relvega seene juu-res, teine Heiki Mätliku, hispaania ki-tarristi esteban Colucci ja rein kure-sooga verevi motelli õues ja kolmas orelipoisi ja aleksei Turovskiga vaikse tänava metsapargis.

5. juulil laulab meeskoor Forestalia elva muusikakooli mäel metsameeste laule männilinnas.

29. juunil korraldatakse elvas ees-ti raiemeistrivõistlused, osalejaid on ooda ta soomest, Lätist, Leedust, val-gevenest, rootsist, Poolast, venemaalt ja muidugi eestist. raievõistlused on alati olnud väga huvipakkuvad ja põne-vad, rahvusvahelistel mõõduvõtmistel näeb tõeliselt meisterlikku saekasutust.

16.–18. juulil linastuvad elva kinos Pärnu filmifestivali loodusfilmid.

21. septembril on kultuurikesku-ses sinilind perepäev, mille käigus tut-vustatakse metsa kui apteeki.

5. oktoobril kutsub vapramäe-vel-lavere-vitipalu sa hooaja viimastele matkadele ja pakub sel puhul ka las-teprogrammi.

Metsapealinna üritused päädivad 1. novembril laulukonkursiga Loodus-laul 2013. Toomas Kelt

Metsapealinn elva – linn, mis puhkab metsasMetsanädala kulMinatsioon, Metsapealinna sünnipäev elva kesklinnas – 4. Mai 8.00–15.00 – elva laada avamine kultuurikeskuse sinilind parklas ja kesk tänaval

9.30 – elva sünnipäevatervitus ja puhkpillimuusika Pikk tn 1

10.00–14.00 – elva kultuurikollek-tiivide kontsert välilaval kultuuri-keskuses sinilind

10.00–15.00 puuskulptuuride võistlus kultuurikeskuses sinilind ja arbi järve ääres

11.00 – lõbusõidud lodjaga arbi järvel

12.00 – kellatornijooks - sport-lik ja traditsiooniline jooks eri vanuse gruppidele

12.30 – eesti raievõistluste hooae-gade 2013.–2014. sponsorlepingu sõlmimine välilaval kultuurikesku-se sinilind juures

13.00–15.00 – ainulaadse käbi-skulptuuri valmistamine ja töötoad kultuurikeskuse sinilind juures

19.00–22.30 – väikeste Lõõtspilli-de Ühingu kontsert elva lauluväl-jakul

22.30–23.15 – teatrilavastus «Metsarahva õnn ja õnnetus» elva lauluväljakul koos vaatemängulise tuleetendusega

Tarkus ja vägi peitub metsas ja männiokka tees, mida lahkesti ka linnarahvale jagatakse.

Metsapealinn 2013 lipu üleandmine 42. Tartu Maratoni finišis. fotod: eesti metsaselts

Suusatava hundi kuju 42. Tartu Maratoni auhinnaks.

Eesti Metsaseltsi President Hardi Tul-lus tervitas linlasi metsapealinna tiitli puhul.

Rakveres laotud puuriit on peagi val-mis, ka murutraktor oli abiks.

Lodjakoda korraldas puuteotriatloni. Mehed nagu muiste.

Raivo Peerandi puukujud igale mait-sele, nii suurtele kui väikestele.

Puuriida ladumine on lihtne, ikka halg halu kõrvale. Nii lihtne see puu istutamine ongi.

Erametsaliidu metsatelk Rakvere linnarahva metsapäeval.

8

väljaandja: eesti MetsaseltsToimetaja: Toomas kelt, tel +372 50 72 816 e-post toomas.kelt@metsaselts.eeMustamäe tee 50, Tallinnwww.metsainfo.ee

Lehe väljaandmist toetabkeskkonnainvesteeringute keskus

Ühise väljapanekuga on esinda-tud organisatsioonid ja ettevõt-ted, mis näitavad metsa ja met-

sanduse mitmekesisust. sõnum, mida Maamessil metsandusalal levitatakse, on lihtne – mets on rikkalik.

Messil tutvustab iga organisatsioon oma lähenemist metsale ja metsandu-sele. Messikülastajad saavad ülevaate metsatöödest, metsade majandami-sest, metsade kaitsest, uuenduslikest võimalustest metsanduses, värsketest metsandusega seotud teadussaavu-tustest, samuti mitmetest puhkamis- ja vaba aja veetmise võimalustest met-sas.

Kohal on kümme metsandusorganisatsiooni

Metsandust tutvustavad eri laadi met-saomanikud – messil on kohal riigi-metsa haldaja rMk, erametsaoma-nikke ühendav erametsaliit ja neile toetusi vahendav erametsakeskus. Metsandusharidust esindavad eesti Maaülikool ja Luua Metsanduskool, lisavõimalusi keskkonnahariduses tut-vustab keskkonnaamet.

regio esitleb mitmesuguseid nu-titelefonides ja arvutites kasutatavaid kaardirakendusi, mis lihtsustavad met-sameeste töid ja tegemisi. eesti Met-sa- ja Puidutööstuse Liidu väljapanek näitab, kuidas metsamaterjalist saab kõrge lisaväärtusega toode. Metsa ja seal elavaid loomi käsitleb eesti Jahi-meeste seltsi väljapanek. et ring üm-ber metsanduse oleks täielik, räägivad BM Trada esindajad metsade sertifit-seerimisest.

Raievõistlused – sport või raketiteadus

Metsandus on esindatud ka messi vä-lialal, kus metsatööde praktilist poolt tutvustavad rahvusvahelised raievõist-

lused kevadkarikas 2013. raievõistlusi on korraldatud ja pa-

remaid selgitatud eestis juba aasta-kümneid. igal ajajärgul on oma nägu ja omad tegijad, nii on ka raievõistlu-sed pidevas muutumises ja käivad aja-ga kaasas.

raievõistlused on sport ja sport on show. või on see ka kvaliteetne haridus? Ühelt poolt selgitatakse pa-rimaid ja pakutakse elamusi ning põ-nevust pealtvaatajatele. Teisalt, kui kiiremad võistlejad vahetavad saeketi ära kümne sekundiga, kisub see juba raketiteaduse poole. Tegelikult võib omamoodi teaduseks pidada kõiki raievõistluse alasid – need on osku-sed, mis peavad olema igal raietööli-sel, kes metsas tööd teeb. ainult os-kustööjõuga saab metsast kvaliteetset materjali ja järeltulev metsapõlv jääb terveks.

Otsustav võistlus on laasimine

sel aastal kutsub uues kuues ke-vadkarikas pealtvaatajaid Maamessi show arenale kahepäevasele ürituse-le 19.–20. aprillil. kevadkarikas toimub juba 16. korda.

esimesel päeval tutvustatakse võistlejaid, loositakse stardijärjekord ja avaalana on kavas langetamine, teisel päeval saab kaasa elada saeketiva-hetusele, kombineeritud järkamisele, täpsussaagimisele ja viimase alana kõike otsustavale ja alati põnevale laa-simisele.

nagu raievõistlustel tavaks saanud, anname pealtvaatajatelegi võimalu-se oma oskusi ja teadmisi näidata. oodata on kõrgetasemelist võistlust, kus eesti võistlejatele pakuvad konku-rentsi välisriikide parimad saemehed. Täpsemat infot võistluste kohta leiad eesti Metsaseltsi veebist www.metsa-selts.ee. Toomas Kelt

luua MetsanduskoolLuua Metsanduskool on riiklik kut-seõppeasutus, kus metsaalast ha-ridust on saanud nõutada juba aas-tast 1948. See tähendab, et käes-oleval aastal täitub Luua Metsan-duskoolil 65 aastat metsandusliku kutsehariduse andmise algusest. Viimasel kümnendil on peale met-sanduse hakatud Luual õpetama ka muid erialasid: met-samasinajuhtimist, maastikuehitust, loodusretkejuhti-mist ja puukoolimajandust.

Luua Metsanduskool võib end õigusega nimetada kom-petentsuskeskuseks. Kooli missioon on pakkuda soovi-jatele pidevõpet ja õppe kaudu aidata kaasa, et metsan-dushuvilistest kujuneksid looduskeskkonda hindavad as-jatundjad. Kooli põhisuunad on looduse väärtustamine,

kohanemis- ja arenemisvõimelisus, paindlikkus ning avatus. Kooli visioo-niks on olla rahvusvaheliselt tunnus-tatud loodushariduse kompetentsus-keskus, kus toimub õpe metsanduse, metsamasinajuhtide, aianduse ja loo-dusturismi erialal.

Luua Metsanduskooli lõpetanu ai-tab kaasa, et metsi majandatakse

säästvalt ja kestlikult, et kujundatakse ja rajatakse en-nekõike esteetilist ja funktsionaalset elukeskkonda, sa-muti suurendatakse keskkonnateadlikkust ja looduse väärtustamist puhkekeskkonnana.

Luua Metsanduskool on jätkusuutlik, aktiivne ja ava-tud koostööpartner, siin töötavad oma ala tunnustatud spetsialistid. Kooli on oodatud teadmisi ammutama igas vanuses õppurid, kel soov loodusega sõbraks saada ja kes õppimisest lugu peavad. www.luua.edu.ee

eesti 10. jahitrofeede näitus Jäneda mõisa Musta Täku tallis

• Avatud külastajatele 26. aprillist 5. maini iga päev kell 11–18

• Sissepääs 1 €• Kuni 10aastastele tasuta • Kontakt +372 384 9750 või + 372 505 4495

Enno MustTrofeede säilitamine on ilmselt sama vana tava kui jahilkäimi-

ne ning trofeede vääristamine on üks viis, kuidas ulukit austada. Trofeekollektsioonid muutuvad üha enam ka asendamatuks ma-terjaliks ulukite uurimisel. Ühest küljest on jahimälestiste välja-panekut huvitav vaadata, teisalt aga osutab näitus sellele, et või-me oma seniste jahinduslike toimetamiste üle uhked olla.

Eesti näituse iga liigi kümme esimest trofeed moodustavad kollektsiooni, mis esindab Eestit 2013. aasta maikuus Riias Bal-ti jahitrofeede näitusel.

Eesti metsasektor tutvustab end 18.–20. aprillil Tartus Maamessil toas ja õues

Maamessi metsandusalal sai mullu ja saab ka tänavu proovida istutustoruga istutamist. foto: evelin huul