2014 veebruar keila vallaleht
DESCRIPTION
Vallalehe veebruarinumber. Vabatahtlikud pritsumehed. Minu küla KersaluTRANSCRIPT
KEILA VALLA LEHT28. veebruar 2014
Keila valla ja linna ühinemine kogub aina enam toetust Vastajatest iga teine ühinemise pooldaja, vastu ainult iga kuues. lk 4
Eesti mehele tuli Grammy Dirigent Tõnu Kaljuste võitis maailma mainekaima muusikaauhinna - Grammy. lk 3
Iseäralik KersaluLoe Pakri poolsaare alguses paikneva, valla ühe väikseima küla põnevast ajaloost.lk 2
Toimetaja veerg
Foto
d: e
rako
gu
Nr. 2
Vabariigi aastapäeva järel sobib rääkida inimestest, kes on tõelised patrioodid. Meil on palju tublisid elanikke, kes oma põhitöö kõrvalt pühendavad end kohaliku elu edendamisele. On aga on üks seltskond, kelle põhitöö ja ühiskondlik tegevus on üks ja sama. Need on priitahtlikud pritsumehed, kelle pühendumus vääriks märksa enamat kui ühekordset kajastust vallalehe esikaanel.
Mis on vabatahlik päästekomando?Kogukonnas alaliselt paiknev vabatahtlik päästeüksus depoohoone, väljaõpetatud meeskonna ning vajaliku tehnika ja varustusega. Päästekomandod ei tohi paikneda üksteise kõrval ning peavad tagama ühtlase päästevõimekuse kogu riigis. Riigipoolne rahastus koosneb kolmest komponendist: püsitasud, valmisolekutasu ja päästetööl osalemise tasud. Tehnika, ruumid ja puudujääva summa peab leidma komando ise, tihtipeale kaasatakase ka kohalik omavalitsus. Komando tegevus, sh. valvesoleku maht, väljasõiduplaan, vajalik tehnika ja selle seisukord jms. on täpselt paika pandud. Reeglina ei olda depoos, vaid kodus telefonivalves. Vastamata kõne juhtimiskeskusest või komandopealikult ei ole valik. Päästetöödel eristab vabatahtlikku kiivril olevad punased tähed VP (vabatahtlik päästja).
Vabatahtlike komandode taasavamine sai hoo sisse 2008. aastal, kui hakati sulgema riiklikke paarimehelisi komandosid. Esimene siinkandi komando ja MTÜ loodi pärast HarjuRisti komando kinnipanekut. Roman Mägedi, Lohusalu vabatahtliku päästekomando pealik, osales selles kui piirkonna juht ja inimene, kellele kohalik päästevõimekus vägagi korda läheb.
Lohusalu vabatahtlik päästekomandoseadis end Laulasmaa Spa mändide alla sisse 2012. a. Veebruari alguses neil külas käies võttis mind vastu pealik Roman Mägedi koos oma kolleegidega.
Heiki Hõimojatoimetaja
Päästjad enda vabast tahtest
Roman on tegudemees, keda ei huvita pikk ilujutt ja keda tema meeskond austab. Tema usaldusväärsus ning soojus paistab kätte esimesest pilgust.
Roman asus päästetööle kohe peale sõjaväge, 1993. aastal. Täna on ta Paldiski riikliku ja Lohusalu vabatahtliku komando pealik.
Laulasmaa depoos käib praegu alles ruumide väljaehitamine. Ajasime juttu püstijalu jahedas garaažis pritsuauto kõrval. Külm puges kontidesse, aga seltskond ja nende suhtumine soojendas südant. Kui küsisin, miks siia tööle tullakse, ei tehtud suuri sõnu missioonist ja inimeste päästmisest. Tegutsemine tulekahjus on siiski väga must ja raske töö, seda peab suutma taluda. Oluline on ka seltskond. Ja seltskond hoiab kokku ühiste väärtushinnagute pärast.
Seltskond ei koosne aga su
gugi vaid meestest. Lohusalu komandos on ka kaks naishinge oma igapäevast leiba meie piirkonna politseiametnikena teenivad Kadi ja Kristi. Kristi lõi päästjatega kampa oma abikaasa, komandoliikme Viljari eeskujul, Kadi omakorda oma kolleegi ja sõbranna järgi.
Pealik Roman on kolme lapse isa. “On üsna rakse olla topeltkoormusel päästetööl ja leida aega lastega tegeleda, aga perekond on sellise elukorraldusega harjunud ja teab, et pühade ajal ei pruugi isa kodus olla”, tõdeb Roman. Ta peab oluliseks ka oma lapsi päästetöö vaimus kasvatada ja soovib, et lapsed tema jälgedes käiksid. Kes Romani peret teab, võivad pereisa õnnitleda nii lapsed kui naine on vägagi päästeusku.
Väärtused paigasMinu katse viia jutt meediast kuuldud madalatele palkadele ja Soome tööle minekule ei võta vedu. Pigem on teemaks kaater, mille mainimine paneb kõigil silma särama seni on üksikuid veepealseid operatsioone tehtud Viljari isikliku paadiga. Nüüd omatakse ühena esimeste seas korralikku alust ja väljaõpet, mis annab komandole merepäästevõimekuse Osmussaarest Suurupini.
Eelmisel aastal tegi koman
do kokku pea 70 väljasõitu. Peaasjalikult tulekahjudele, aga käidi ka oktoobritormi järel teid langenud puudest vabastamas. Päästekeskuse väljakutsed pole komando ainukesed tööd. Lisaks turvatakse üritusi ning tehakse muud, kus on vaja päästjate tehnikat ja väljaõpet. Kui riiklikud päästjad tegelevad vahetult inimelude päästmisega, siis omanike paatide või autode päästmine on tasuline teenus. Hädaline ja teostaja lepivad tingimustes kokku ja siis päästetakse, kasvõi kassi puu otsast.
Erinevate projektide toel rajati sel talvel Kloogale ja Laulasmaale liuväljad. Ehk aitavad needki hoida jäähuvilisi eemal ohtlikust järve ja merejääst. Järjest enam panustavadki päästjad ennetustöösse, mis on alati päästeoperatsioonist tulusam.
Romani ja tema komandoga võib igaüks kohtuda ja üldsegi mitte erakordsetel asjaoludel. Nimelt osaletakse ennetusprojektis, kus käiakse kodudes tuleohutust kontrollimas. Roman toonitas, et tegemist pole mitte karistusaktsiooni, vaid tasuta konsultatsiooniga. Helistage numbril 5070288 ja leppige Romaniga kokku.
Loodamegi Romani ja tema komandoga kohtuda ainult ennetustöö raames ning soovime neid kõigile eeskujuks!
Vahel võrreldakse riigijuhtimist ettevõtte juhtimisega. Iga võrdlus on mõneti meelevaldne. Mulle meelib võrrelda riigi (ja miks mitte valla) juhtimist perekonnaga. Perekonnas ei pea laps uue elektroonikavidina või huviringi jaoks esitama tasuvusplaani. Halbade õpitulemuste või nooruse lolluste pärast ei kästa uut peret otsida. Samas võivad vihaleaetud pereisa ja elukogenuma vanaema hinnangud väga erinevad olla. Nii on ka oma riigiga riik on ühine, emotsioonid erinevad. Kes armastab oma riiki, andestab paljugi. Tänases kaaneloos räägime inimestest, kelle pühendumus on väljaspool kahtlust. Nende usk oma riiki ja kogukonda äratab korraga kadedust ja austust ning väärib järgimist.
Kadri Tillemani kirjutis räägib kahe Keila ühinemisest. Siin on osapooli palju ja kõigil erinev motivatsioon. Eriti keerulisest suhtest kodanik ja maamaks räägib tubli vallaametnik Ege Kesvatera. Kel asi segaseks jääb, võib talle helistada ja üle küsida. Soovime head lugemist ja jätkuvat kuuma suhet oma riiki!
Ennetustegevus on vabatahtlike päästjate tähtsamaid töölõike. Selleks annavad hea võimalu-se rahvarohked üritused. Pildil Lohusalu komando Laulasmaa suvelaadal 2013. a juulis.
Roman Mägedi - Lohusalu päästekomando pealik.
Vabatahtlikud päästjad vallas valvelTublid priitahtlikud päästjad armastavad oma valda ja unistavad oma pääste-kaatrist. lk 1
28. veebruar 2014lk 2
Lühiuudised
Eve Piibeleht Aavikult
Minu küla
Allar, päris ajakirjanikVanasti vaatasin rohkem. Põhjuseks pole mitte Eesti koondise kehvad tulemused, vaid elu on nii kiireks läinud, et enam pole aega. Nädalavahetustel ikka vaatan.
Mina ja olümpia
Heid, tark Lehola naineMina vaatan ainult alustamist ja lõpetamist, meie turiste ma ei vaata. Vanessa on vähemalt miljonär, see ajab naerma ja teda vaatasin. Ära minust pilti tee, tee noorematest!
Ants, erukolonelOlen käinud kolmedel olümpiamängudel, 20 aastat tagasi olin Lillehammeris kahevõistlejate meeskonna arst. Siis oli kahevõistlejate meeskond neljas, murdmaameeste kohad kolmekümne piirimail. Sama seis nagu täna. Loodan, et olukord läheb paremaks, aga see võtab aega pikki aastaid. Telerist ikka jälgin võistlusi, aga aastatega on huvi vähenenud.
Eve, käsitöölineKunagi olin suur vaataja. Maale kolides oli meil lausa telekavaba periood, nüüd on see jälle nurka siginenud. No vokk on mul ikka teleka poole, kui näidatakse olümpiat, siis vaatan. Läbi kodarate.
Pakri poolsaare alguses paiknev Kersalu küla on oma 64 elanikuga üks valla väiksemaid. Aastal 2000 elas külas vaid 20 inimest, seega on edasiminek olnud märgatav. Suviti kasvab elanike arv mitmekordseks, sest pikk mererand, suvilakoperatiiv, ja hea ligipääsetavus nii auto kui ühistranspordiga muudavad paiga suvitajatele atraktiivseks.
Ajaloolisi andmeid on küla kohta raske leida. Meie talus 1940. aastal korraldatud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leiti aga matmispaiku Põhjasõja aegadest, seega oli inimasustus tollal siin juba olemas. 1881. aasta dokumentides on külas loetletud täpselt kümme suitsu.
Ennast saan pidada nii põliselanikuks kui uusasukaks. Aaviku talu on meie perekonnale kuulunud 1881. aastast. Olen veetnud kõik oma lapsepõlvesuved siin metsades ja luhtadel puude otsa ronides ning Esimese maailmasõja aegsetes kaevikutes onne ehitades. Mu alaliseks elukohaks sai talu siiski alles uue aastatuhande alguses.
Lapsepõlvest saadik on ümbruskonnas paljugi muutunud. Kunagised lagedad karjamaad on muutunud läbimatuteks soostunud padrikuteks. Tänu sellele olevat Kersalus kõige suuremad ja näljasemad sääsed kogu Harjumaal. Endised põllumaad on rohtunud ja mõned neist ka elamukruntideks muudetud. Positiivse külje pealt on kerkinud uusi maju, tulnud juurde uusi rõõmsameelseid ja aktiivseid elanikke ja omavaheline läbisaamine on hea.
Iseäralikuks teeb Kersalu veel asjaolu, et tilluke küla jaguneb kaheks omaette hoidvaks osaks. Üks osa on ajalooline Kersalu nii põlis kui uusasukatega, mis enamjaolt jääb PõllkülaMadise tee piirkonda, ulatudes mererannast pea raudteeni. Teine, eraldihoidev osa on kunagi seitsmekümnendatel Paldiski sõjaväelaste jaoks rajatud Aida suvilakooperatiiv, kuhu nüüdseks on kerkinud ka aastaringseks ela
miseks mõeldud hooneid. Kahe külaosa vahel on pea kilomeeter tühja maad. Hoolimata pisiküla staatusest on Kersalul nii mõndagi, mille üle uhkust tunda. Meil on siinkandi ainuke eravalduses olev elektrit tootev tuulik. Meil on oma juga, Kersalu juga, mis küll kuivematel suvekuudel kuivaks kipub jääma, kuid on sellest hoolimata Eesti jugade loetelus olemas. Meil on rohkem kui kilomeetri jagu uhket pankrannikut, kuhu tekivad igal kevadel imelisi jäälosse meenutavad hiiglaslikud jääpurikad. Meil on tervelt kaks liivaranda, mis õnneks pole veel päevitajatest üle asustatud. Ja mis kõige olulisem, toredad inimesed, kes hoolivad oma kodukohast ja naabritest. Vahet pole, on nad siis põlisolijad või hiljem tulnud.
Tilluke ja iseäralik Kersalu
Seda kohta nimetasid põlisasukad Vanasadamaks või Vanarannaks ja läbi aastasadade lasti sealt vette ja tulid kaldale Kersalu küla kalapaadid. Minu ema veel mäletab neid võrgul käimisi, minu lapsepõlves sai Vanasadamat vaadata vaid läbi kahekordse okastraataia ja mere äärde sealt enam ei pääsenud. Mere äärde ei tohtinud kohalikud tollal minna terve Ker-salu küla rannajoone ulatuses. Igal kevadel künti panga-pealsele traktoriga piiririba sisse. Aga pea uhtusid vihmad vaod tasaseks ja lapsena sai ikka mere ääres ja ujumas käidud - paras põnevusmäng, kas saab piirivalvurite käest seekord sugeda või mitte. Lastele, kes mere ääres vahele jäid, ei tehtud peale korralekutsumise midagi.Nüüd aga on iidne sadamakoht üheks võimalikuks gaasi-trassi maabumispaigaks.
Teenifest tegi Laulasmaa koolis teatritJuba tosin korda on peetud teismeliste päris oma teatrifestivali Teenifest.Tänavusele üritusele (31.0102.02) oli Eestist ja kaugemaltki kohale tulnud üheksa noortetruppi, et osa saada oma ala meistrite juhendatud õpikodadest ning meeleolukast etendusepäevast, kuhu oli oodatud ka laiem publik. Värvi ja rahvusvahelist mõõdet lisas välistrupp L’Elefante Milanost.
Teenifestil ei võta trupid omavahel mõõtu ning üritusel valitseb alati mõnus positiivne õhustik. Eripärane on seegi, et iga trupp valib kaastruppide lavastuste seast oma meelisetenduse ja kingib lemmikule endavalmistatud meene. Tavaliselt juhtub nii, et pea iga trupp on kellegi teise lemmikuks, sest eri vanuses noortele meeldivad erinevad stiilid. Festivali üks taotlusi ongi õppida teiste töödest. Kindlasti pole vähetähtis ka lihtsalt kultuurne hariv ajaviide omavanuste ärksate inimestega.
Ülesastujad said hea õpetliku sõna kaasa professionaalselt žüriilt, kuhu sel aastal kuulusid Rait Avestik, Rain Mikser, Argo Aadli, Tanel Saar, Maaja Hallik, Toni Käsper ja Dmitri Hartšenko. Žürii selgitas etenduste põhjal välja Teenifesti parimad mees-ja naisnäitlejad. Parim meesosatäitja oli Reiko Reinup Treffneri Gümnaasiumist. Naisosatäitjate preemiaid anti välja kaks, mis mõlemad tulid KutiMuti Stuudiosse: Toora Alliksoole ja Liisi Prometile.
Ürituse eestvedaja Tiiu Mägi sõnul on traditsioon tugev ja noor teatrirahvas koguneb Laulasmaale uuesti juba järgmisel aastal.
Koostöös MTÜga Koolitus ja Nõustamiskeskus HARED külastas 10. veebruaril Laulasmaa Kooli 40 Leedu direktorit ja õpetajat, et tutvuda Eesti haridussüsteemi ja koolikorraldusega ning koolide ja kohalike omavalitsuste koostöömudelitega. Linnakoolidest külastasid leedukad Rahumäe Põhikooli ja maakoolidest Laulasmaa Kooli. Keila valla haridusnõunik Milvi
Leedu haridusjuhid käisid tutvumisreisil LaulasmaalBrokko andis Leedu kolleegidele ülevaate valla hariduselust. Laulasmaa Kooli tutvustasid külalistele 8. klassi õpilased Angela Lill, Sandra Silvia Pihlak, Evita Lauren Veik, AnnaLy Sofie Ruusmaa ja Kristjan Rikas. Leedu kolleegides äratas kuuldu ja nähtu meeldivat üllatust nad kiitsid meie laste tublidust ning imestasid, kui heades tingimustes maakoolis õppida saab.
Leedu haridus-töötajate ring-käiku vedasid
kaheksandikud.
Kauged kultuurid külastasid maailmahariduse nädalal Laulasmaad20.24. jaanuaril toimus Laulasmaa Koolis maailmahariduse nädal. Vaadati dokumentaalfilme, osaleti online-viktoriinis, tantsiti ning saadi teadmisi juurde kokakunstis. Filmipäev „Vaata ja muuda“ toimus koostöös portaaliga maailmakool.ee ja filmiklubiga Vaata ja Muuda. Noorimad õpilased said filmi „Kui me olime tiigrid“ vahendusel rännata läbi India. Filmis „Võõras“ nähti, millised vintsutused ootavad ees mustalt mandrilt Eestisse elama asunut ning mida kogeb eestlane, kes valib elukohaks Aafrika. Kooli seintel oli üleval Valdur ja Piret Maibachi fotonäitus „Värvikas Etioopia“. Õpetaja Regina Proskura tutvustas 1. ja 4. klassi õpilastele flamenkot, hispaanlaste pidustusi ja muusikat. 7.8. klass kohtus Afganistani rahuvalvaja seersant Hannes Värtoniga ning nooremleitnant Simmo Saarega, kes selgitas, miks eesti sõjamehed välismissioonidel käivad. Palestiina päeval jagas 2., 3. ja 5. klassi õpilastele oma Palestiinakogemusi Barbara Lehtna. 9. klass valmistas traditsioonilisi palestiina roogasid, millest said osa ka kooli õpetajad ning 8. klass, kes vahetasid mõtteid Palestiina teemadel.
Tegude ja teadmisterohket nädalat vedas Laulasmaa kooli huvijuht Laura ArumLääts ning aitas läbi viia Maailmahariduse keskus.
Õpetaja Regina Proskura tutvustamas noortele daa-midele flamenkotantsu juurde käivaid rekvisiite.
Foto
Lau
ra A
rum
-Lää
ts
Kersalu
Foto
Lau
ra A
rum
-Lää
ts
lk 328. veebruar 2014
Lühiuudised Grammy tuli Eestisse
Ege KesvateraKeila Vallavalitsus
Foto
: M
art
Arr
ak
26. jaanuaril USAs Los Angeleses toimunud muusikaauhindade galal tunnustati dirigent Tõnu Kaljustet Arvo Pärdi heliteose “Adam’s Lament” ehk “Aadama itk” esituse eest parima kooriesituse Grammyga. Grammyväärilise teose esitajad olid Eesti Filharmoonia Kammerkoor (solistid Tui Hirv & Rainer Vilu), Sinfonietta Riga, Tallinna Kammerorkester, Läti Raadio koor ja Vox Clamantis.
USAs välja antav Grammy on maailma mainekaim muusikaauhind, mida võib kõrvutada kinomaailma Oscariga või kirjandus ja teadusmaailma Nobeli preemiaga. Tõnu Kaljuste oli nomineeritud ka parima ooperisalvestise (Ståle Kleibergi ooperoratoorium “David & Bathsheba”, Trondheimi Sümfooniaorkester) kategoorias. Eestlastest kandideerisid Grammy’dele veel Arvo Pärt ja Neeme Järvi: Pärt parima kaasaegse klassikalise heliteose (“Aadama itk”) ning Järvi parima orkestri (Göteborgi Sümfooniaorkester) ja kooriesituse (BBC Rahvuslik Wales’i koor) kategoorias.
Auhinna pälvinu oli oma tegemistega hõivatud ja auhinnagalal osaleda ei saanud. Tunnustusest sai Tallinnas viibinud koorijuht teada interneti vahendusel ning tunded olid mõistagi rahulolu tekitavad. “Mõtlesin tagasi mõlemale plaadistusele – ooperiplaadistus Norras ja Pärdi „Aadama itku” plaadistus Nigulistes. Need erinesid üksteisest väga selle tõttu, et Nor
rasse läksin ja tegin teost, mis oli ette antud. Aga Tallinnas olen olnud koos Pärdiga nende lugude sünni juures ja teinud valikuid esinejate suhtes. Kui selline töö sai niiviisi hinnatud, mõjus see väga kosutavalt. Mitte ainult salvestuse protsess ei saanud auhinda, vaid väärtus
tatud sai märksa suurem loomeprotsess. Tavaliselt läheb see Grammy väga harva Ameerikast välja, ses mõttes polnud ma selliseks üllatuseks valmis. Aga ta on meeldiv jah”, rääkis Tõnu Kaljuste.
Meie esidirigent lisas veel, et see auhind tõmbab Eesti muusikale kindlasti rohkem tähelepanu. Tallinna Linnavalitsus on otsustanud eraldada 15 000 eurot muusikaauhinnaga pärjatud dirigendi Tõnu Kaljuste, helilooja Arvo Pärdi ja Tallinna Kammerorkestri orkestrantide premeerimiseks. Eesti Vabariigi valitsus otsustas aga auhinnatud dirigendi preemiaks eraldada 31 645 eurot.
Kindlasti paneb meie valla elanikke see erakordne tunnustus veel erilist heameelt tundma, sest on ju mõlemad suurmeistrid lähedalt Keila vallaga seotud. Nii Arvo Pärt kui Tõnu Kaljuste on mõlemad veetnud siin osa oma elust ning kindlasti ammutanud loomingulist inspiratsiooni nii Laulasmaalt kui Helikülast. Laulasmaal asub ka Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus, mille Arvo Pärt koos oma perega asutas 2010. aastal eesmärgiga luua võimalused helilooja loomingulise pärandi säilitamiseks ja uurimiseks.
Hiljuti lõppes Arvo Pärdi Keskuse hoone ideekonkursi esimene etapp, leidmaks parim arhitektuurne lahendus hoonele, mille südameks on Arvo Pärdi arhiiv. Osales 71 arhitektuuribürood üle maailma. Konkursi teises etapis jätkab 20 kõrgetasemelist ideekavandit. Tulemused avalikustatakse 20. juunil 2014 ning keskus peaks valmima 2018. aastal.
Keila Vallavolikogu 14.12.2013 määrusega nr 2 kehtestati maamaksu määrad ja toetused 2014. aastaks. Maamaksu määr on kõikides hinnatsoonides 2,5% maa maksustamishinnast aastas, välja arvatud põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel olev haritav maa ja looduslik rohumaa, mille maksumääraks on 2,0% maa maksustamishinnast aastas.Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav haritav maa ja looduslik rohumaa (hinnatsoonid H0295001 ja H0295002) tõusis maksumäär 0,5 %lt 2,0%ni maa maksustamishinnast aastas.
Keila valla elanikel, kelle elukoht on 2013. a 31. detsembri seisuga rahvastikuregistri and
metel Keila vallas ja kes saavad kodualuse maa eest maamaksuteate pärast riikliku vabastuse maha arvamist, on võimalik saada maamaksu toetust. Ka neil valla elanikel, kelle maatulundusmaa hinnatsoonides H0295001 ja H0295002 tõusis põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maa maamaks, on võimalik saada maksutõusu hüvituseks toetust. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus koos lisadokumentidega pärast maamaksu täielikku tasumist.
Kodualuse maa toetuse suurus vastab toetuse aluse maa või kaasomandi puhul omandiosale vastava maa 2014. aasta maamaksu suurusele. Toetuse suurus maatulundusmaal hinnatsoonides H0295001 ja H0295002 on 1,0% põllumajandussaaduste
tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maa maksustamishinnast aastas.
Väljamaksmisele kuuluva maamaksu toetuse alammäär on 5 eurot. Toetust saab taotleda kuni 5. detsembrini 2014. a.
Maamaksuarvestusprogrammi andmete põhjal moodustab 2014. a Keila vallas maamaks 445 346 eurot ehk 12% planeeritavast maksutulust. Täpsemat infot saab E ja K 09.0017.00 eposti aadressil [email protected] või tel. 585 38 850.Lisainformatsioon: Keila Vallavalitsus avalikustab Laulasmaa ja Kloogaranna külas asuvatele liikluspindadele kohanime määramise eelnõu. Täpsemat infot saab Keila Vallavalitsusest ja Keila Valla kodulehelt ning vallalehe märtsinumbrist.
Maamaksu määrast ja toetusest 2014. aastal
Tõnu Kaljuste võitis Grammy
Karismaatiline Tõnu Kaljuste oma lemmik-positsioonil - koori ees.
Õpilased kogusid kultuuripäranditHarjumaa õpilased kogusid möödunud kultuuripärandi aastal muistendeid kodukandi ajaloopärandi kohta ning lõid ka ise muistelugusid. Kogutud pärandipärlitest ilmus jaanuari alguses trükis „Harjumaa muistendeid: Harjumaa õpilaste ülestähendatud koha ja kunstmuistendid“. Trükisest saab lugeda lugusid ka ka Laulasmaa Kooli õpilastelt, keda juhendasid õpetajad Hille Magnus ja Kelly Keevallik. Raamatu esitlusel kandsid oma muistendid ette Ken Markus Pirnpuu ja Siim Erik Belials 4. klassist.
Laste kirjutatud lood on vaimukad ja harivad. Saame teada, kuidas on Laulasmaa omale nime saanud (autor Angela Lill, 8. kl), mismoodi tekkisid laulvad liivad Laulasmaa randa (Siim Erik Belials) ning mil moel kujunes Treppoja joastik (Ken Markus Pirnpuu). Juba aastaid liigub ringi jutt, et vanas Lohusalu koolimajas kummitab. Miks? See selgub Birgit Veegeni, Sarah Mandri ja Elisabeth Dulgeri kunstmuistenditest. Kummitamisest pajatab ka Anna Maria Mäeotsa lugu „Lohusalu kummituslaev.“ Eks põnev on lugeda ka sellest, miks Kloogaranna vetelpäästemaja maha põles (Mari Liis Keevallik), kuidas tekkis Tissimägi (Getter Räni) ja Surmanukk (Sandra Tõnismäe). Omapärane on lugu „Kuidas ussipuu oma keele murdis“ (Anna-Ly Sofie Ruusmaa). Laulasmaa kooli õpilaste muistendeid saab lugeda nii raamatust kui ka kooli kodulehelt.
Rändnäitus “Hoia, mida armastad!”27.31. jaanuarini oli Laulasmaa Koolis avatud Keskkonnaameti looduskaitseteemaline rändnäitus „Hoia, mida armastad!”. Näitusega pöörati tähelepanu Eesti looduse mitmekesisusele. Õpilased said teada, milleks ja kuidas loodust kaitsta. Mängulistel eksponaatidel oli võimalik otsida loomakodusid, aidata loomi neid varitsevatest ohtudest mööda, uurida meie kodude mõju keskkonnale ning mängida looduskaitseteemalist põrandamängu. Peale Laulasmaa Kooli õpilaste said näitusest osa ka KeilaJoa Sanatoorse Internaatkooli õpilased.
Lehola kooli lapsed õhutavad kandma helkuritLehola Kooli lapsed võtsid osa liiklusohutuse teemalisest konkursist “Sinu idee, sinu algatus“. Alustuseks selgitati ajurünnakul välja laste mõtted, kuhu suunas liikuma hakata. Ajud ragisesid ja kirja sai palju ideid. Tähtsaimatena jäid sõelale: helkuri propageerimine ja vajalike liiklusmärkide paigaldamine Leholasse.
Laste endi läbiviidud helkurikontroll näitas, et lapsevanemad ja lapsed, kes tulevad kooli või lasteaeda autoga, kahjuks helkurit kanda ei armasta. Helkuri vajalikkusest käis lastele rääkimas nii politsei kui ka raudteeohutuse spetsialist. Edaspidi on plaanis jagada kõigile külaelanikele Maanteeametilt, Swedbankilt ning kohalikult külaseltsilt saadud helkureid. Lehola kooli õpetaja Aivi Tomsoni sõnul valmib projekti tulemusena lühinäidend helkuri kandmise vajalikkusest ning paigaldatakse Leholasse liiklusmärke.
Eelmise vallalehe trükkimineku eel tekkis toimetuses äkkidee tähistada vabariigi aastapäeva rahvamatkaga ümber Lohusalu poolsaare. Avaldasime sellest leheveerul lühiteate. Kui paljud kuulutust märkasid, pole teada, kuid 24. veebruari keskpäeval kogunes matka stardipaika ligi 200 inimest. Lapsed läbisid 4 km, täiskasvanud 10-km raja. Tee ääres oli mitu peatuspaika, kus kohalikud inimesed rääkisid paigaga seotud lugusid, lastele tehti viktoriini. Täname peatuskohtade giide perekondasid Pärlioja ja Krabo, proua Ivi-Elsi, toitlustaja Hole in One kokka maitsva matkasupi eest, firma Usin kringlimeistreid ja muidugi kõiki kohaletulnuid hea seltskonna ja aktiivse osavõtu eest!
Toimus matk Eesti Vabariik 96
Peep RaunKeila Vallavalitsus
28. veebruar 2014lk 4
Väljaandja Keila vald, [email protected] - toimetajad Egle Kaur, Heiki Hõimoja ja Heli Nurger [email protected] - kujundaja Sverre Lasn
KUULUTUSED
Õnnitlused!
Juubelid veebruarisVILMA LEITMÄE 91AINO TAMM 90ILMAR LEITMÄE 90LUDMILLA KASMANN 85MYKOLA TILNYI 85STANISLAV YUSHKEVICH 80ANTS VEETAMM 75HEINO KALVIK 75ALBERT UDE 75LIUDMILA ZABNINA 70MARIANNE HASAN 70NINA GNEVUSHEVA 70AINO KANTS 70
Sünnid jaanuarisCHRISTIAN BELSKIFREDERIC JÜRISSONMATTIAS SEERMAAMELINDA EMILIA LIMMERMARIUS KRUTTO
Keila valla leht võtab vastu kuulutusi ja reklaame.
Palun teatage oma soovist [email protected]
Kadri Tillemannvallavolikogu esimees
Jaanuaris läbi viidud telefoniküsitluse tulemused kinnitavad üheselt, et linna ja valla ühinemispüüdlustega ollakse õigel teel ühinemise pooldajad on suures ülekaalus nii Keila linnas kui vallas. Uuringufirma Faktum Ariko küsitles juhuvalimiga ligi 700 meie piirkonna inimest, neist 400 olid linnast ja 269 vallast.
Kõigist kindlat arvamust omavatest vastajatest olid ühinemise pooldajad ülekaalus (53%), kindlaid vastaseid oli kolm korda vähem (17%), umbes kolmandikul vastajatel (30%) kindel seisukoht puudus. Ühinemise toetajad olid ülekaalus nii linnas kui vallas, kuid vallas oli toetus mõnevõrra suurem linnas oli liitumise vastaseid keskmisest vaid paari protsendipunkti võrra enam (19%) ning kindlaid pooldajaid 46% kõigist vastajatest. Toetust ühinemisideele näitas ka see, et ühinemise positiivseid jooni toodi vastamise käigus välja rohkem kui negatiivseid. Enamasti loodetakse ühinemisest majanduslikult võimekamat omavalitsust ning paremaid avalikke teenuseid. Üle poolte vastajatest ei osanud välja tuua midagi halba, mis ühinemisega kaasneda võiks, vähem kui kümnendik mainis võimalikku ääremaastumist ning seda, et uus omavalitsus oleks liiga suur. Uuringuraport on täies mahus Keila valla kodulehel (www.keilavald.ee) kõigile tutvumiseks väljas.
Loodame koos vallavanem Peeter Schneideriga, et niivõrd veenev rahva toetus annab otsustajatele kindlust, et oleme linna ja valla liitumiskavatsusega õigel teel. Otsusekindlalt tegutsedes ei peaks me 2017. aasta valimisteni ootama, vaid ühinemine võib toimuda piisava poliitilise tahte korral juba 2015. aastal, viies ühendomavalitsuse valimised läbi koos Riigikogu valimistega. Sel viisil saaks riigipoolse ühinemistoetuse abil juba peatselt ellu viia mõne piirkonna jaoks olulise investeeringu ning olla koos paremas positsioonis tõmbekeskustel põhineva haldusreformi läbiviimisel. Ühtlasi ei saaks keegi sel juhul Keila kandis “parti teha” poliitikud peaksid valima, kas pürgida Riigikogusse või ühendomavalitsust juhtima.
Laulasmaal toimus pärimuskultuuri konverents24. jaanuaril kogunes poolsada rahvakultuuri huvilist Laulasmaa Kooli lasteaeda konverentsile „Pärimuskultuur lasteaias“. Osalejad arutlesid pärimuskultuuri rakendamise üle lasteaedade õppetöös. Ettekannetega esinesid pärimusmuusika magistrikraadiga kandleõpetaja Pille Karras, Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler Ene LukkaJegikjan, Eesti Muusika ja Teatriakadeemia pärimusmuusika eriala magistrant Leanne Barbo, Laulasmaa Kooli lasteaia muusikaõpetaja Piret Arikainen, Sõmeru lasteaia õpetaja Heli Vassar ja Laulasmaa Kooli muusikaõpetaja Sille Ojastu. Konverentsi lõpuks kaasas Sille Ojastu kuulajad lõbusasse orkestrisse ja näitasid, et kõik oskavad musitseerida, kui saavad õpetust õigesti valitud meetodil.
Laulasmaa Kooli lasteeaia õppealajuhataja Ülle Krabo sõnul on pärimuskultuuri teisi valdkondi (kunst, emakeel, matemaatika, liikumine) kavas puudutada järgnevatel konverentsidel.
Valla ja linna ühinemisplaanil on kaalukas toetus
Valla lapsed võidukad käsipallisEesti Käsipalliliit korraldab teist aastat järjest 1.3. klassi õpilaste minikäsipallivõistlust Mr. Pritti minikäsipalli mängud koolis. 18. veebruaril toimus võistluste etapp Padise Põhikooli võimlas. Neli võistkonda mängisid turniirisüsteemis kõik omavahel läbi ning edukaimaks osutus Laulasmaa Kool. Õpetaja Kersti Lepiku juhendatud võidukasse võistkonda kuulusid MiiaElize Jürisson, Elisabet Uppus, Andres Liivak, Lars Rindla, Markus Riisenberg, Kristo Ilumets, Jacob Jäetma, Niklas Peeter Viljanen. Järgnesid Harju Risti Põhikool, Kostivere Kool ja Padise Põhikool. Alagrupi võitjana pääsevad Laulasmaa Kooli lapsed 26. märtsil toimuvale finaalturniirile. Padisel peeti ka võistkondlikud TERE kohukese osavusteatevõistlused ja siingi ei andnud Laulasmaa lapsed ühtegi võitu vastastele.
Võimlata Laulasmaa kooli õpi-lased olid käsipalli-võistluse parimad.Fo
to:
Ker
sti L
epik
10. jaanuaril toimus Laulasmaa lasteaias Keila valla esimene beebi pidu. Üritusele olid oodatud kõik 2013. aastal sündinud vallakodanikud. Kutsutud lapsi oli 50, nende seas ka kahed kaksikud. Enamik neist tuli koos emadeisadega õdusale koosviibimi
sele ka kohale. Vallajuhid Peeter Schneider ja Kadri Tillemann andsid üle kingitused ning sünnikirjad. Esinesid Laulasmaa lasteaia lapsed, söödi ühiselt torti ja tehti perepilte. Usutavasti pandi selle sündmusega alus kenale tugevale traditsioonile.
Beebid pidasid pillekaari
Enamik 2013. a sündinud 50 beebist olid valla esimesel beebipeol kohal.
n Soovin osta kiiresti sõiduauto, võib olla ka ülevaatuseta. Kuni 1000 EUR. [email protected], tel. 58 190 200n Pere ostab nõukogude-aegseid lauanõusid ja lillevaase. Tel. 58 599 737, [email protected]
KUULUTUSED
n Abi maja kasutusloa saamisel. Tel. 52 200 23 Mikk.n Ahjud, pliidid, kaminadOÜ Ahjumeister. Tel. 55540864vt. tehtud töid: www.tulesoojus.ee
Lahepere lahte tulekul gaasiprojektid
Comarketi uus avamiskuupäevLaulasmaa Comarketi ehitusel pole kõik läinud plaanipäraselt, uus kuupäev, mille nimel pingutatakse, on 13. märts. Loodetavasti saame vallalehe märtsinumbris juba kaupluse avamist kajastada.
Lahepere lahega on seotud kaks erinevat gaasiprojekti. Eraettevõtjad võitlevad erinevatest riikidest konkurentidega LNG terminali asukoha eest Pakri poolsaarel. Lõplik asukoht pole veel teada.
Hoopis kindlam on SoomeEesti maagaasitrassi Balticconnector tulek. See on merealune torujuhe, mis ühendab Soome ja Eesti maagaasi ülekandesüsteemid. Ehitus peaks algama 2016. aastal. Kui LNG terminali Paldiskisse ei tule, saab trassi maabumiskohaks Keila valla ja Paldiski linna piiril olev Kersalu rand. ASi Ramboll Eesti keskkonnamõjude hindamise eksperdi Veronika Verši sõnul jääb gaasitoru nii maismaal kui Lahepere lahes sügavale maa alla ning elaniku silma jäävad riivama ainult trassi märgistavad viidad. Täpsemalt saab kõigest teada, sirvides Paldiski linna
kodulehel torujuhtme rajamise projekti materjale http://www.paldiski.ee/index.php?id=16401 või osaledes avalikel aruteludel 15. aprillil kell 17 Paldiski Vene Gümnaasiumis (Peetri 26) ja 16. aprillil kell 17 Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi aatriumi saalis (Harju 11, Tallinn).
Ettepanekuid ja vastuväiteid saab esitada kirjalikult kuni 7. aprillini Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumile (Harju 11, 15072 Tallinn; epost: [email protected])
Toimetus kutsub kõiki huvilisi survestama asjaomaseid asutusi, et koos gaasitrassi maismaaosaga rajataks ka kergliiklustee, mis parandaks inimeste turvalise liiklemise ning sportlike eluviiside võimalusi. Trassi maismaaosa hakkab kulgema mööda KeilaPaldiski kõrgepingeliini.
Foto
: er
akog
u