2015 2016 koolikontserdid

hooaja peatoetaja

Eesti Kontserdisuurtoetaja

3

Austatud muusikaõpetajad ja huvijuhid!

Meil on heameel, et Eesti Kontsert koostöös koolidega, st teiega, armsad õpetajad, jätkab koolikontsertide traditsiooni. Eelmisel hooajal toimus 380 koolikontserti erinevate esinejate ja kavadega. Sel hooajal pakume teile 32 eripalgelist ja huvitavat kava, klassikast rahvamuusikani. Sel aastal on palju uusi noori muusikuid, kes ootavad põnevusega kohtumisi lastega, soovides pakkuda koolipäeva üht meeleolukat muusikatundi.

Kontserdid toimuvad tööpäeviti, nende kestus on 45 minutit (üks koolitund). Reeglina anname kolm kontserti päevas. Palume kohapealsetel korraldajatel oma piirkonna koolides võimalusel eelnevalt konsulteerida kontserditellimuste suhtes ning edastada ühine tellimus (3 kontserti). See kiirendab oluliselt tellimuse täitmist.Olenevalt esinejate arvust on kontsertide hind erinev: kontserdi maksumuse leiate iga programmi tutvustuse lõpust (kõik hinnad sisaldavad käibemaksu). Kontsertide eest saab tasuda ülekandega meie poolt väljastatud arve alusel. Iga kontserdi puhul palume kontaktisikut, kes vastutab kontserdi kohapealse korraldamise ning muusikute vastuvõtu eest. Eesti Kontsert katab kõik transpordiga seotud kulutused.

Tellimused palume edastada telefoni või e-posti teel võimalusel kaks kuud enne soovitud kontserti (tellimuse kolmele kontserdile saame täita lühema etteteatamise puhul). Teeme kõik endast oleneva, et kontsert toimuks teile võimalikult sobival ajal.

Soovitame vaadata meie kodulehte www.concert.ee/teenused/koolikontserdid. Kuna teie arvamus on meile oluline, siis palume võimalusel anda kontsertide kohta tagasisidet. Nii saaksime paremini teada teie soovidest ja edaspidi kavade tegemisel neid arvestada.

Jätkuvalt meeldivat koostööd soovides

Ülle Lehtmäe Eesti Kontserdi koolikontsertide produtsent-toimetaja

Kontsertide tellimine:Ülle Lehtmäe 737 7546; 51 39 427, 50 12 926 [email protected]

4

“Pärimuslikke lugusid maalt ja merelt”Karoliina Kreintaal – viiul, hiiu kannel, väikekannel, laulLeana Vapper-Dhoore – eesti ja flaami torupill, viled, laulHartwin Dhoore – 3-realine lõõts, laulTaavet Niller – kontrabass, laul

Leanat, Karoliinat, Taavetit ning Hartwini seob lisaks sõprusele ühine armastus pärimusmuusika vastu, mis on nad viinud rändama ning avastama teiste Euroopa maade kultuure ja muusikat. Pärimuslike lugude kontserdil kõlavad esinejate lemmiklaulud ning pillilood nendest maadest, kus nad on ise elanud või õppinud.

Karoliina on pärimusmuusika tudengina end täiendanud Rootsis ja Ungaris. Hetkel tegutseb ta viiuldajana ansamblis Torupilli Jussi Trio ning pärimusmuusika õppejõuna mitmes koolis. Taavet on enim tuntust kogunud Curly Stringsi kontrabassistina, mängides sealjuures koosseisudes Gjangsta, Anu Taul Bänd, Mäeotsa kapell jt. Muusikutepaar Leana ning Hartwin on äsja Eestisse kolinud viimase kodumaalt Belgiast. Nad moodustavad ansambli Estbel, mis esitab nii eesti kui belgia rahvamuusikat ja omaloomingut.

Kõikidele vanuseastmeteleHind 250 eurot

5

“Soome-ugrilased ja nende muusika”Karoliina Kreintaal – laul, viiul, hiiu kannelLeanne Barbo – laul, kannel, handi nars jukh, sokusarv, torupill

Soome-ugrilasteks nimetatakse eesti keele sugulaskeelte rääkijaid, kellest vaid eestlastel, ungarlastel ning soomlastel on oma riik. Suurem osa soome-ugri keelte kõnelejaid elab Venemaal, eranditeks on veel saamid, kes on jaotatud nelja riigi vahel, ning liivlased, kes on eestlaste lõunanaabrid Lätis. Kontserdil kuuleb soome-ugri rahvaste laule ja pillilugusid, mida Karoliina ja Leanne on oma elu ja õpingute jooksul kogunud ning armastama hakanud. Kui on olemas vajalik tehnika, näitame ka põnevat videomaterjali erinevate rahvaste eluolust.

Karoliina ja Leanne on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika magistrandid, kes on tegelenud palju

soome-ugri maade rahvamuusikaga. Karoliina on veetnud aasta Ungaris, õppides kohalike meistrite käest viiulimuusikat; Leanne on õppinud Tartu Ülikoolis soome-ugri keeli. Mõlemad on käinud ekspeditsioonidel vadjalaste, isurite, karjalaste, mordvalaste jt rahvaste juures.

Soovitav videoprojektor ja ekraan Kõikidele vanuseastmeteleHind 180 eurot

6

“Kaks toru: torupill ja hääletoru”Merike Paberits – torupillMaarja Soomre – laul

Kontserdil saab kuulda sadade aastate taguseid popphitte humoorikas spektris, nii torupilli kui torupilli jäljendava inimhääle esituses, ja osaleda maailma suurima inimtorupilli mängus. Lisaks vanadele traditsioonilistele lugudele-lauludele kõlavad kontserdil ka hetkel muusikamaailmas populaarsust koguvad hitid.

Merike Paberits on noor muusik, kes enam-jaolt viljeleb pärimusmuusikat. Ta mängib flööti, torupilli, pikkvilet ja parmupilli. Merike on lõpetanud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika eriala 2012. aasta kevadel; sel kevadel lõpetab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika magistriõppe. Maarja Soomre on laulja, kelle muusikaline taust on väga kirju: ta on õppinud klassikalist klaverit, džässmuusikat Viljandi kultuuriakadeemias ja Malmö muusikaakadeemias, vabaimproviseerinud tantsijate ja teiste muusikutega. Hetkel on huvid viinud teda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse õppima eesti pärimusmuusikat.


7

“Edasi minevikku. Eesti Rüüt on värske alternatiiv-folk ansambel, mille võlu peitub mitmekülgses ja otsinguterikkas lähenemises pärimusmuusikale.Rüüdi looming juurdub meie põlises pärimusmuusikas, kuid tema latv liigub tänapäevase maailma mitmekesisuses. Regilaulud ja vanad pillilood tuuakse kuulaja ette põimituna peenelt viimistletud ja paeluvasse atmosfääri. Rüüt tutvustab üht vähestest Eesti oma instrumentidest – eesti lõõtsa, selle kasutusvõimalusi ja kõla. Ansamblisse kuuluvad Eesti parimad noored lõõtspillimehed Juhan Uppin ja Toomas Oks. Rüüdi mitmekülgsele kõlale ja põnevatele lähenemistele annavad vürtsi bändi naisliikmed, näitleja Maili Metssalu ja džässmuusik Maarja Soomre, kelle hääled kõlavad regilauludes võimsalt, tuues möödunud ajad kuulajatele lähemale. Pilliparki kuuluvad veel viiul ja meloodika .Rüüdi kontsert aitab mõista möödunud aegade võlu ja tänapäeva maailma mitmekesisust. Ansambli liikmed on kirglikud katsetajad ja demonstreerivad rõõmuga muusika piire ja sügavust.Rüüdi muusika pakub head kuulamisainet ühtviisi nii pärimuse sõpradele, tehnilistest viguritest huvitujatele kui õhulistel muusikamaastikel rändajatele.


lõõts ja regilaul” Ansam

bel Rüüt

8

Ansambel LõõtsavägilasedMargus Põldsepp – lõõtspillRasmus Kadaja – lõõtspillAndres Eelmaa – lõõtspillTobias Tae – lõõtspill

Pajatame vanade pillimeestega juhtunud lugusid, kõlavad lõõtspillilood ja -laulud.


Foto

Mik

k Ka

sk

9

“Meie pillid kõigi rõõmuks”Rahvamuusik Margus Veenre

Miks, kuidas ja millal tekkisid pillid?On pillidel esivanemad, õed, vennad, sugulased laias ilmas?Kas ka pillid rändavad või jäävad kusagile paigale?On neilgi omad iseloomujooned, hirmud ja tõeks-pidamised?Kas pillidel on oma saatus, hingeelu ja soov sõpru aidata?Missugused on olnud läbi aegade meie rahvapillidega seotud ütlemised, uskumused, jutud, vanasõnad? Kas on võimalik ise lihtsamaid pille meisterdada?

Pillide paraadil saavad oma keeles sõna erineva tausta ja kogemustega tegelased: lõõtspillid, kandled, torupillid, roopillid; väikesed ja suured karjasepasunad, vilepillid, sarvepillid, savipillid, parmupillid.Võimalik on näha-proovida vanavanaemade aegseid pille.Üheskoos veedetud tunni lõpetab lõbus koosmäng.

Alg- ja põhikoolileHind 150 eurot

10

“Kariibi mere rütmid ja rõõmsad inimesed”James Werts – laul, basskitarrMadis Kari – klaver/süntesaator

James Werts on Jamaica päritolu laulja ja basskitarrist. Koos Madis Kariga tutvustavad nad noortele ladina rütmidega muusikat, kus on tähtis osa löök- ja puhkpillidel. Madis toetab Jamesi klaveril (süntesaatoril), ning kui tekib keelehäda, aitab ka tõlkega. Kontsert on kui üks põnev reis Kariibi mere piirkonnas mõnusa muusika saatel. Lapsed saavad mängiga löökpille ja kaasa laulda!

Põhikoolile ja gümnaasiumileHind 210 eurot

11

“Rännak mustlastega”Jaan Sööt – kitarr, laulClaudia Ševtšenko – laul, tants

Kontsert tutvustab eri maade mustlaste laule, tantse ja muusikat. Räägime mustlaskultuurist ja -traditsioonidest. Kust on mustlased pärit, millal nad Eestisse jõudsid; millised on nende pulmakombed, religioon, traditsiooniline toit; milliseid töid põhiliselt tehti jpm.Laulud on vene- ja mustlaskeeles, tõlge eesti keelde.

Põhikoolile ja gümnaasiumile Hind 200 eurot

11

12

“Hispaania vunk ja Argentina rütmid”

Hispaania ja Argentina rütmide ja meloodiate müstiline maailm! Programmis on Enrique Granadose, Manuel de Falla ning Astor Piazzolla unustamatud muusikalised karakterid, mida iseloomustab improvisatsioonilisus, jõulisus, rütmilisus ning salapära.Andreas Lend on tunnustatud tšellist, kes on tegev nii tšellokvartetis C-JAM, keelpillikvartetis Prezioso kui ka Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris. Johan Randvere on noorema põlvkonna üks andekamaid pianiste, kes on tuntust kogunud saates “Klassikatähed”. Mõlemad muusikud on särava ja kirgliku pillikäsitsusega artistid, kes lisaks klassikalisele repertuaarile tunnevad end koduselt ka improvisatsioonilise ning särtsaka muusika interpreteerimisel.


And

reas

Len

d –

tšel

lo

Joha

n Ra

ndve

re –

kla

ver

13

“Prantsuse muusika kaunimad leiud”

Marion Aruvee – flööt Maila Laidna – klaver Ruslan Petrov – tšello

Kus ja millal on kirjutatud kõige rohkem romantikast ja suurtest tunnetest pulbitsevat muusikat? Loomulikult Prantsusmaal 19.–20. sajandil! Trio esituses saate kuulda selle aja prantsuse muusika kuldvara, kuid kindlasti suudavad nad teid ka üllatada. Trio on valinud kõige kaunimad klassikalised palad, seadnud enamiku neist oma koosseisule – flöödile, tšellole ja klaverile. Kuidas kõlavad kuulsad aariad soolopillide esituses, kas saame suurte tunnete väljendamisega hakkama sõnu kasutamata? Lisaks räägime valitud palade taustast ning heliloojatest lähemalt, et kuulajad saaksid aimu, mis sel ajal prantsuse muusikaelus toimus.

Kavas: C. Saint-Saëns, G. Bizet, J. Massenet, E. Satie, C. Debussy, L. Farrenc

Alg- ja põhikoolileHind 200 eurot

14

“Teekond haldjariiki”Mait Trink – laul, sõna, kitarrMait Karm – kitarrMargus Tammemägi – löökpillid

Iirlased ja iiri muusika on köitnud kuulajaid juba aastasadu. Kaunid iiri ballaadid on võlunud ära ka eestlaste südamed. Kui kujutleda kaljuseid mererandu, rohelisi aasu, karge veega jõgesid ning laiuvaid laasi, kerkib silmade ette lausa muinasjutumaa – saar, kus elavad haldjad ja hiiglased, kus mägedes kaikuv lauluviis meelitab kaljualustest koobastest välja puukad ja härjapõlvlased...Mait Trink, Mait Karm ja Margus Tammemägi on kolm meest, kelle lapsepõlve üheks lemmikraamatuks oli “Torupill, haldjad ja hiiglased“. See raamat on neid hiljem juhtinud iiri muusika juurde, mida nad on viljelenud ligemale kaks aastakümmet. Kahel kitarril ja löökpillidel esitatavad laulud, mis ilmestavad jutustatavat iiri legendi, toovad kuulajateni selle kauge ja kauni saare rahvapärandi jutus ja muusikas.


15

“Laulud sellest, mida näeme ja tunneme”Katrin ‘Kate’ Mandel – laul Tõnu ‘Tõun’ Timm – kitarrid

Mõlemad artistid armastavad lisaks laulmisele kangesti lobiseda: neil on iga laulu kohta lugu rääkida – miks see sai just niisugune või kuidas sündis. Mõned laulud on otsast lõpuni omad, mõnel puhul on palutud poeedil mõtted lauldavaks riimida. Tõun laulab omi viise, tekste teeb harva, usaldab spetsialiste – Doris Karevat, Indrek Hirve, Leelo Tungalt; Kate aga teeb oma laulud otsast lõpuni ise.Kate on salvestanud mitu plaati koos Peeter Rebase ja Lauri Saatpaluga; Tõun on Jääääre üks laulvatest kitarristidest ansambli loomisest alates. Kate on aastaid õpetanud väikelastele laulmist, Tõun on teinud 20 aastat muusikasaateid eri raadiojaamades.


16

“Vasemasin”Ansambel Brassical

Oli 2011. aasta septembrikuu, kui seitse noort muusikut – Märt Metsla, Norman Verte, Mihkel Kallip (“Klassikatähtede” saates osaleja), Margus Toompere, Ingvar Leerimaa, Jüri Leek ja Lauri Levistu – otsustasid hakata tegema muusikat, millist Eesti avalikkus poleks varem kuulnud. “Otsustasime, et meil on vaja 3 trompetit, 3 trombooni, tuubat ja hunnikut unustamatuid muusikalisi numbreid, mis purustaksid kuvandi, nagu vaskpillidega saaks ainult matustel leinaviise või presidendi paraadil marsse mängida. Meie motoks sai, et kontserdil peab IGAL inimesel olema lõbus!”Nii sündiski kontsert-etendus “Vasemasin”. Puhtalt akustiline (ehkki detsibellid võivad aegajalt küündida rokikontsertide tasemeni) kava, mille märksõnadeks on virtuoosne pillimäng, humoorikas laul ning hoogne lavaline liikumine koos tohutu hulga mitmesuguste emotsioonidega.Kava koosneb ülemaailmsetest hittlugudest, mida vürtsitavad pillimeeste trikid ja naljad.

NB! Kontserdid saavad toimuda ainult 19.02.2016 – 31.03.2106Kõikidele vanuseastmeteleHind 320 eurot

17

“Kvintett nagu orkester”Vanemuise puhkpillikvintett: Marie Jaksman – metsasarv Johanna Tuvi – fagottKersti Perandi – flööt Anna Šulitšenko – oboeHeimo Hodanjonok – klarnet

Mitu sõrmeauku on flöödil? Miks annab orkestris häälestusnoodi oboe? Miks nimetatakse klarneti ühte osa pirniks ja mitte õunaks? Kas fagott oskab ainult aeglaselt ja torisedes mängida?Kõik need küsimused saavad vastuse Vanemuise puhkpillikvinteti kontserdil. Kvinteti koosseisu kuuluvad sümfooniaorkestri vaieldamatult kõige kaunimad instrumendid: oboe, klarnet, flööt, fagott ning metsasarv. Nendele pillidele on muusikat kirjutatud võrdlemisi vähe, kuna koosseis on väga pretensioonikas. Vanemuise puhkpillikvinteti repertuaaris on klassikalise muusika hittide arranžeeringud ja spetsiaalselt kvintetile kirjutatud muusika nii eesti kui välisautoritelt.


18

“Muusikatund ansambliga Kvintessents”Nils Kosapoeg – flööt Jakob Peäske – fagottAnleena Liivango – oboe Jürnas Rähni – metsasarvHans-Jürgen Kruus – klarnet

Ansamblis on viis noort energiast pakatavat isikupärast muusikut, kes puhuvad oma pillid soojaks ning tutvustavad neid publikule. Eriilmeliste muusikapalade abil näitavad nad, missuguseid mitmekesiseid helisid ja meeleolusid on võimalik pillidest välja võluda, selgitades nende instrumentide rolli sümfooniaorkestris. Muuhulgas saab teada, miks annab orkestris häälestusnoodi just oboe ja kui oluline on puhkpilli huulik. Jutu sekka pudeneb muusikutega seotud nalju ja elujuhtumeid.

Kavas: Rossini, Tšaikovski, Gershwin, Strauss, Bizet jt


19

RütmishowHelena Victoria Kirss, Ian Mikael Kirss, Jaan Kirss on rütmidest vaimustunud muusikud.Seda vaimustust on nad ühiselt teistele jaganud juba üle kümne aasta.Rütmide tähtsus muusikas ja elus on see, mida kavas esile tuuakse.Kirsiks tordil on huumor ja lõbusad ootamatused.Kontserdikülastaja võib ka ise sattuda esinejatega ühisesse orkestrisse.


19

20

“Kas tunned maad” Trio NaturaleAnts Nuut – tromboon, vokaalsed variatsioonid, trompet, helikon (tuuba eelkäija)Allan Jakobi – akordionTeet Veskus – kitarr, vokaal

Trio Naturale esitab erinevate maade ja heliloojate muusikat, nii vokaalselt kui instrumentaalselt. Ants Nuudi väga elav suhtlemine esinemisel mõjub alati humoorikalt; lapsed saavad kaasa mõelda ja ära arvata, millise maaga on esitatav muusika või autor seotud. Trio tutvustab samuti instrumente, millel mängib, ja propageerib naturaalselt mängitud muusikat – see paneb liikuma hea energia!

Algklassidele ja põhikoolileHind 220 eurot

21

“Võlusaksofon”Lauri Sepp – sopran-, alt- ja tenorsaksofonMadis Kari – altsaksofon ja klahvpillid

Kava tutvustab saksofonimuusika stiile klassikast popini. Kus ja kuidas õppida saksofoni? Kui palju see aega nõuab? Mida huvitavat on saksofoniga võimalik esitada ja milliseid meeleolusid luua? Miks on saksofon kõige võluvam puhkpill? Milliseid hääli teevad erinevad pillid? Kust on saksofon pärit? Läbime kõik need teemad ja mängime lugusid Robert Schumannist Charlie Parkerini ning Gustav Ernesaksast David Sanbornini.Lauri ja Madis pakuvad Teile lõbusa, hariva ja huumoriga täidetud kava, mis ei jäta külmaks ühtegi noort muusikasõpra.


22

“Saxokordion” Jaak Lutsoja – akordionVirgo Veldi – saksofonid

Erinevas stiilis mitme maa muusikat, mis demonst-reerib parimal moel saksofoni ja akordioni.

Kavas: Lutsoja, Millhaud, Piazzolla jt


23

“Neljal käel ja sajal keelel”Andre Maaker – kitarrid Ain Agan – kitarrid

Kaks tuntud eesti kitarrimängijat esitlevad kümmet erinevat kitarri ja kitarri sugulaspilli ning mängivad iga pilliga ühe pala läbi kitarrimuusika ajaloo. Tutvustamisele tulevad bandžo, klassikaline kitarr, metallkeeltega akustiline kitarr, fretless-kitarr, džässkitarr, rokk-kitarr, ukulele, seitsmekeelne kitarr, dobro; lisaks elektroonilised abivahendid, mida kasutatakse erinevate kitarrihäälte tekitamiseks.


24

“Tšello on uus kitarr”Ansambel KELLAWÄRK

Andreas Lend – tšello, live-elektroonikaVillu Vihermäe – elektritšello, live-elektroonikaAndres Kungla – kontrabassReigo Ahven – cahon ja muud löökpillid

Ansambel KELLAWÄRK on ülipositiivne muusikute, aga eelkõige sõprade kooslus, mis loob sildu erinevate muusikastiilide ja -instrumentide vahele. Oma ala professionaalid ühendavad klassikalised instrumendid tänapäevaste tehniliste ja muusikaliste väljendusvahenditega. Lisaks humoorikatele ja harivatele sõnavõttudele tuleb esitusele klassikalist muusikat džässi/popivõtmes, ja vastupidi, arutleme teemal, mis on tänapäevane “klassikaline” muusika.

Kaunite tšellohelide eest hoolitseb Andreas Lend, elektritšellol lisab särtsu ja efekte Villu Vihermäe, muusikalist vundamenti laob ehk bassi mängib Andres Kungla, ja et kõik tiksuks nagu “kellawärk”, istub cahon’i ehk hariliku “banaanikasti” otsas löökpillispetsialist Reigo Ahven.

Kõikidele vanuseastmetele Hind 280 eurot

25

KlaverikontsertMihkel Poll – klaver, sõna

Mihkel Poll mängib ja tutvustab erinevate ajastute väljapaistvaid klaveriteoseid. Oodatud on küsimused ning arutelu muusika ja muusikuelu väljakutsete üle.Mihkel Poll alustas klaveriõpinguid 6-aastaselt; praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja ja Guildhall School of Music and Drama´s prof Ronan O´Hora klaveriklassis.Poll on andnud kontserte Eestis, Venemaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Belgias, USAs, Suur-britannias, Kreekas ja Lätis. Ta on esinenud koos ERSO, Põhjamaade Sümfooniaorkestri, Vanemuise sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, EMTA sümfooniaorkestri jt orkestritega; dirigentideks Eri Klas, Paul Mägi, Olari Elts, Anu Tali, Jüri Alperten, Toomas Vavilov, Toomas Kapten jt.

NB! Vajalik häälestatud tiibklaveri olemasoluPõhikooli vanemale astmele ja gümnaasiumileTasuta!

26

“Elasid kord...”Merike Poom – klaverFarištamo Susi – klaver

Kuidas kõlab tuntud muinasjutt “Kaunitar ja koletis” muusika kaudu? Mis helisid võiksid teha taevatähed? Milline on pulmatants? Aga ungari tants? Toome lapsi muusikamaailma läbi neile tuntud muinasjuttude ja looduspiltide; põimime kokku sõnad ja helid. Muusikat aitavad paremini mõista ja tunnetada jutustused ning suunavad küsimused. Kuulajate kujutlusvõime ergutamiseks on lugudega ühendatud teemaga haakuvad pildid eesti kunstnikelt. Lapsed saavad otsida muusikast “teri nokkivaid linde” või mõelda “mis tunne oleks olla saja-

aastases unes”. Kontserdi käigus tutvutakse Sisaski ja Rannapi ning Raveli, Ligeti ja Brahmsi paladega klaveriduodest.Kontsert on terviklik jutustus, mis koosneb vahelduva meeleoluga põnevatest lugudest, muusikapaladest ja illustratsioonidest.Klaveriduo KeAmo koosseisus Merike Poom ja Farištamo Susi mängivad koos aastast 2008, esitades kaasaegseid ja klassikalisi kahele pianistile kirjutatud teoseid. Duo esitab nii neljale käele kui ka kahele klaverile kirjutatud repertuaari ja omaloomingut (improvisatsiooni). Merike Poom on lõpetanud Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia magistrantuuri 2009. aastal Lauri Väinmaa klaveriklassis. Merike on ennast täiendanud Šotimaal, kõrgkoolis Royal Scottish Academy of Music and Drama.Farištamo Susi lõpetas 2014. aastal Baseli muusikaakadeemias vaba-improvisatsiooni eriala, õppis alates 2004. aastast Eesti Muusika- ja Teatri-akadeemias klaveri erialal.

Vajalik videoprojektor ja ekraanAlgkoolile ja põhikooli nooremale astmeleHind 180 eurot

27

“Metsikud mezzod” Aule Urb – laul Zhenya Hovsepyan – laul Anna Dõtõna – laulPiia Paemurru – klaver

Kõik tüdrukud ei taha olla printsessid, mõni tahab saada arstiks, mõni advokaadiks, mõni hoopis rallisõitjaks. Nii on ka ooperilaval – kõik ei saa ja ei tahagi olla kauni printsessi/esiarmastaja rollis. Metsosopranite karakterid on tavaliselt mängulised ja vahest ka pisut pahelised: nad on salakavalad võrgutajad, vanad teadjanaised, nõiad ja tihtipeale noored armunud poisid. Kõige kuulsam võrgutaja on kindlasti Bizet’ Carmen ja paljudele on tuttav armunud noormees Cherubino Mozarti “Figaro pulmast”. Ent metsosopranitele on loodud palju huvitavaid karaktereid, kellega on kontserdi käigus võimalik põgusalt tutvuda.Kontsert “Mestikud mezzod” tutvustab noorte-le ooperimuusikat, keskendudes metsosoprani hääleliigile. Kontserdi kavas on kuulsaimad metsosopranile kirjutatud aariad. Räägime noortele lahti ooperi sisu ja tutvustame tege-laste hingeelu. Kontsert-etendus on lavastatud noorte metso-sopranite sõpruskohtumisena, kus samas aga võetakse üksteiselt mõõtu. Pole ette teada, kas kontsert lõpeb sõbralikus õhkkonnas või on oodata intrigeerivamat lõppakordi.


28

“Ei pea mitte püsti tõusma”Jüri Aarma – laul, tekstOoper-Kvartett:Henno Soode (viiul)Eivin Toodo (viiul)Kerstin Tomson (vioola)Mati Leibak (tšello)

Ooper-Kvartett ja laulev näitleja Jüri Aarma toovad kuulajateni Liivi, Läti, Poola, Türgi, Tsaari-Venemaa, Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide ja paljude teiste maade hümnid. Kontsert pakub mõtteainet hümni kui riigi muusikalise sümboli tähendusest ning koos muusikaga saavad kuulajad teadmisi erinevate maade lipulaulude saamislugudest, autoritest ja nendega seotud ajaloolistest seikadest. Näiteks USA hümni sõnad kirjutati vangipõlves ümbriku tagaküljele ja viisiks kasutati siis veel vaenulike brittide üht klubilaulu; Venemaa on üks enim hümne muutnud riik ning kolme viimase variandi sõnad on loonud ikka üks ja seesama mees, Stalini ajast Putinini välja. Soome-Eesti hümniviis on tegelikult loodud lõbusaks tudengilaualauluks jne.

“Hümnid I” Kava “Hümnid I” tutvustab Läti, Ameerika Ühendriikide, Eesti NSV, Liechtensteini, NSV Liidu (Venemaa), Euroopa Liidu, Iisraeli ja Tsaari-Venemaa hümni.

“Hümnid II”Kava “Hümnid II” tutvustab Egiptuse, Liibüa, Türgi, Mongoolia, Prantsusmaa, Malaisia, Sambia, Poola ja liivi hümni.


29

“Tantsides läbi maade ja aegade”Marlis Timpmann – viiulMaila Laidna – klaver

Kas tead, kuidas riietusid inimesed õukondades ajal, mil avastati alles maid, või millest räägib tango? Tule “tantsi” koos meiega ning saad palju uut ja huvitavat teada! Inimesed on tantsu kaudu end väljendanud ja suhelnud iidsetest aegadest tänapäevani. Tutvume tantsumuusika vahendusel tavade ja kultuuriga barokist kaasajani. Muusikat illustreerivad pildid ja videoklipid erinevate ajastute riie-tusest ja tantsusammudest.

1. L. Boccherini “Menuett” 2. J. S. Bachi burree E-duur soolosüidist viiulile 3. W. A. Mozarti “Türgi marss” klaverile 4. H. Wieniawski “Kujawiak” 5. M. de Falla “Hispaania tants“6. P. Tsaikovski “Lillede valss” balletist “Pähklipureja” 7. E. Mägi “Tantsides”8. G. Bizet’ habaneera ooperist “Carmen”A. Piazzolla “Adios nonino”S. Joplin “The Entertainer”

Vajalik videoprojektor ja ekraan Algkoolile ja põhikoolileHind 180 eurot

30

“Parukatega superstaarid” Ene Nael – klavessiin Villu Vihermäe – viola da gamba, tšello

Me tuleme Teile külla, kaasas põnev seltskond nii pillide kui superstaaride-heliloojate näol, ajast, mil seltskonnas olemine nõudis nii parukat kui ka menueti tantsimise oskust.Laval esitletakse tänapäeva klaveri poolõde klavessiini, sõna saavad ka poolvennad tšello ning viola da gamba. Kuulete head Euroopa õukonna tantsumuusikat 17. ja 18. sajandist. Kindlasti on teie koolis olemas videoprojektor ja ekraan! Meil on suur rõõm lisaks muusikale ja juttudele näidata pilte värvikatest õukonnategelastest kaharate kleitide ja puhvis parukatega ning kuldnikerdustega vanadest ja tänapäeva kunstiga dekoreeritud klavessiinidest. Saab olema üks ütlemata popp ja noortepärane ba-rokkimine!

Ene Nael (klavessiin) jagab oma tegemisi nii interpreediks olemise kui ka Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli noorte klavessinistide õpetamise vahel.Ta on üks aktiivsemaid klavessiinimängu õppemetoodika arendajaid ja levitajaid Eestis.Villu Vihermäe (viola da gamba, tšello) õppis EMTAs ja Leipzigis Felix Mendelssohn Bartholdy nimelises muusikakõrgkoolis.Alates 2004. aastast mängib Vihermäe aktiivselt ka barokktšellot ning on mitme-te barokkansamblite liige.

Algkoolile ja põhikoolileHind 220 eurot

31

“Kuningate tantsud” Vanamuusikaansambel Rondellus:Maria Staak – laul, rataslüüra, löökpillidRobert Staak – lauto, löökpillidJohannes Cristopher Staak – laul, rataslüüra, plokkflöödid, torupill

Ajaloolise tantsu ansambel Saltatores Revalienses: Virve Kurbel ja Igor Beljajev Kuidas tantsiti Euroopa suurlinnades ja lossides 500 aastat tagasi? Millised olid pillid, millel tantsumuusikat mängiti? Kuidas see muusika kõlas? Vaheldusrikas, humoorikas ja hariv kava annab ülevaate Euroopa õukonnatantsudest ja tantsumuusikast 15. ja 16. sajandil.Esitatakse vanade käsikirjade järgi taastatud renessansstantse nii, nagu neid kuninglikes õu-kondades tantsiti; virtuoosne ja maneerlik kunst, mis oli iga aadliku hea hariduse kohustuslik osa. Tantsijad on Kustav-Agu Püümani kujundatud 15. ja 16. sajandi kostüümides. Esitust illustreerivad pildid ajastu tantsudest, kostüümidest ja pillidest. Soovi korral õpetame mõne lihtsama 16. sajandi tantsu.

Vajalik videoprojektor ja ekraanKõikidele vanuseastmetele Hind 250 eurot

32

“Muinasjutumaagia”Estica Trio

Estica Trio esitab lühikesi eredaid muusikapalu vaheldumisi muinasjuttudega nii, et nende vahel tekivad seosed ja võimenduvad emotsioonid.

Selle kontserdi muinasjutud on valitud pigem vähem tuntute hulgast. Pärit on nad maailma eri maadest; veidi maagilistena kannavad endas sügavat mõtet. Muusikat teevad kõige heledamad helisejad puhkpillide hulgas – flööt, oboe ja klarnet.

Et muusika ja muinasjutud on oma olemuselt ajatud, on seda kava väga edukalt esitatud ka ainult täiskasvanutest koosnevale publikule. Jutustamisviisi on võimalik kohandada vastavalt kuulajaskonna vanusele.

Estica Trio on tegutsenud alates 2014. aasta sügisest. Noorte eesti muusikute ansambel koosseisus Marion Aruvee (flööt), Heli Ernits (oboe), Helena Tuuling (klarnet) on koostööd teinud varem Estica puhkpillikvintetis; nad on musitseerinud mujalgi, hooajal 2014/15 lausa Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ridades.

Kavas: Debussy, Arnold, Görner, Kuulberg, Edala, eesti rahvaviisid


33

“Muusika jutustab”Marlis Timpmann – viiulMaila Laidna – klaver

Lugusid võib jutustada mitte ainult sõnadega, vaid ka helide ja piltidega. Nagu sõ-nad lugu räägivad ja pliiatsid-värvid pildi joonistavad, tekivad helidest kõlavärvid, mis kujundavad muusika iseloomu ja maalivad teosest jutustuse. Inimhäälega kõige sarnasem pill on viiul, klaver on aga nagu orkester – terve maailm. Nende kahe instrumendi sõpruses saavad sündida põnevad muinasjutud ja ilusad looduspildid. Kuidas kõlab karge talv? Mis juhtub koopas, kus elab mäekuningas? Milline muusika kirjeldab kõige paremini väikeseid kollaseid tibusid, kes siblivad kanaema järel? Õpetame mõistma, mis on helide taga. Kujutluspilte aitavad luua fotod ja pildid.

Kavas:1. V. Sapožnini “Lõbus viiul“2. R. Schumanni “Träumerei” / “Unistus“ tsüklist “Lastesteenid” op. 153. E. Mägi “Jonnakalt”4. F. Schuberti “Mesilane”5. M. Mussorgski “Munast kooruvate tibude tants” süidist “Pildid näituselt”6. C. Saint-Saënsi “Luik” tsüklist “Loomade karneval”7. S. Prokofievi “Montecchi ja Capuletti” balletist “Romeo ja Julia”8. P. Tsaikovski “Lumehelbekeste tants” balletist “Pähklipureja”9. E. Griegi “Mäekuninga koopas” süidist “Peer Gynt”

Vajalik videoprojektor ja ekraanAlgklassidele ja põhikoolileHind 180 eurot

34

“Klaveriloomade” lood muusikas, sõnas ja pildis Katri Rebane – pianist, “Klaveriloomade” muusika autor Kerstin Hallik – kunstnik, “Klaveriloomade” raamatute illustraatorPeeter Rebane – kitarrist, “Klaveriloomade” lugude arranžeerija

Sõnadeta muusika on täis põnevaid seiklusi, erilisi tegelasi, lõhnu, värve ja meeleolusid. Oska vaid kuulata ning lase fantaasial vabalt lennata ja muusika viib Sind maailma, millest enne polnud kuulnudki! Klaveriloomad elavad klaveris, helide keskel. Neid on palju – hiirtest rebasteni ja kirbust kaelkirjakuni. Kõik nad saavad omavahel hästi läbi, sest muusika, mis on klaveriloomademaal õhu eest, mõjub nii. Muusikal on suur jõud, see ühendab ja teeb tuju

heaks. Kontserdil kuulete spetsiaalselt lastele ja noortele kirjutatud meeleolukaid lugusid klaveriloomadest nii jutus kui muusikas. Lisaks saab oma silmaga suurel ekraanil näha, kuidas kontserdi ajal valmib päris ehtne raamatuillustratsioon. Kontsert ergutab fantaasiat instrumentaalmuusika kuulamisel, õpetab nägema helide taga lõputult põnevat maailma ja annab kinnitust, et muusikat võib tunda ja kirjeldada ka läbi kunsti ning sõna.

Vajalik videoprojektor ja ekraan Algkoolile ja põhikoolileHind 230 eurot

35

Hortus Musicuse koolikontserdid Väravatornis

Tulge külla vanamuusikaansamblile Hortus Musicus Väravatorni Tallinna vanalinnas!

Viis ja pool sajandit tagasi ehitatud Väravatorn on olnud ansambli koduks üle kahekümne aasta. Ansamblil on oma vanade instrumentide kollektsioon, mis on Skandinaavia ja Baltimaade uhkemaid. Mõnel neist on imelik nimi ja mõnda neist ei ole te kunagi varem näinud. Te saate teada, kuidas näevad välja ja mis häält teevad “müratoru” ja “jala vioola”. Kindalasti saate osa ansambli nakatavast esinemislustist ja pulbitsevast energiast. Teil on võimalus kuulata laule ja pillilugusid, mis kõlasid Euroopa maades 400–700 aastat tagasi, lüürilistest trubaduuride armastuslauludest uhkete õukonnatantsude ja tuliste idamaise kõlaga saltarello’deni.

Korraga mahub Väravatorni kuulama kuni 60 inimestPileti hind 3 eurot

36

Soovitame kontserdimajades

Lastepäev “Teeme ise muusikat“5. oktoober kell 10.15, 11.45 Pärnu kontserdimaja6. oktoober kell 10, 12 Jõhvi kontserdimaja12. oktoober kell 9, 11, 13 Estonia kontserdisaal13. oktoober kell 9, 11, 13 Vanemuise kontserdimaja

Pakume lastele isetegemise rõõmu muusikas. Kontserdimajades on avatud õpitoad, kus saab tutvuda eri stiilides muusikaga ja lüüa ise kaasa muusika tegemises. Õpitubades õpitakse selgeks üks lugu, mida pärast on võimalik esitada suurel laval. Õpitoad:Käsikellade õpituba – juhendaja Inna Lai

“Rääkiv rütm” (India muusika õpituba) – juhendajad Arno Kalbus ja JamilaÕpitoas saavad lapsed aimu, kuidas Indias õpitakse läbi silpide trummimängu ja tantsu. Kuidas kõike seda, mida me suuga ütleme, on võimalik mängida kätega trummidel ja jalgadega tantsus.

Löökpillide tuba maailmamuusika rütmides – juhendaja Reigo Ahven

Seto leelo – juhendajad Matis Leima ja Evelin ÄmarikSeto leelo õpitoas õpitakse laulma UNESCO kultuuripärandisse kantud ehedat seto leelot, tutvutakse seto rahvarõivastega; saab mängida mõnd Setomaale omast ringmängu või tantsida lihtsaid Kagu-Eestis levinud tantse.

Mandoliini õpituba – juhendajad Jaanus Põlder ja Kaarin AamerIgas õpitoas saab osaleda korraga kuni 30 last. Õpituba kestab 45 minutit + 15 minutit koosesinemine saalis. Välja arvatud India ja mandoliini õpituba (pille on vähem!).

Pilet 4–5 eurotVajalik eelregistreerimine

37

Kontserdisari “Aladini imelamp”See on uus kontserdisari meie tulevikupublikule. Algamas on ammu nõutud perekontsertide sarja esimene hooaeg, mil saali on oodatud emad-isad koos lastega kuulama muinasjutte ja muusikat. Laval on energiast pulbitsevad noorteorkestrid ja armastatud eesti näitlejad. Loodame paari järgneva aastaga panna aluse pühapäevalõunasele ühise ajaveetmise mõnusale traditsioonile, et luua ruumi mõtetele, tekitada kuulamishuvi ja anda meile kõigile võimalus uidata ringi lõputus muusika- ja muinasjutuilmas.

L 19. september kell 19 Pärnu kontserdimaja P 20. september kell 14 Estonia kontserdisaal“Tuhkatriinu”Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Pärnu LinnaorkesterDirigent ja muusikajuht Elmo TiisvaldRavel, Fauré, Elgar, Tšaikovski

Eesti Kontserdi uus muinasjutukontsertide sari alustab ühe tuntuma muinasjutu – “Tuhka-triinu” esitusega. Eesmärk ei ole anda etendust, vaid kuulata koos muinasjuttu ja sinna juurde hoolikalt valitud muusikat. Kontsert võiks olla koht, kuhu on tore tulla kogu perega, et teha pühapäeval midagi koos, võibolla otsida hiljem üles raamat ja kuulata ühiselt ka kõlanud muusikat.Evelin Võigemast on armastatud eesti näitleja, kes on tegev samuti lauljana. Juba mitu põlvkonda lapsi tunneb tema häält. Ehkki täna tuleb esimesena meelde Evelini suurepärane Lotte, on tema rollipagas väga laia haardega.

P 15. november kell 14 Estonia kontserdisaal“Viis eesti muinasjuttu”Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kaastegev Villu Veski (saksofonid)Dirigent Kaspars PutniņšMuusika: Veljo TormisStsenarist ja lavastaja Margus KasterpaluKunstnik Iir Hermeliin, videokunstnik Taavi Varm

Kontsert toob publikuni sünkroonses video- ja kontsertettekandes viis Eesti muinasjuttu, mis on filmitud Eesti looduses ja Vabaõhumuuseumis; kaasa tegid näitlejad Kaie Mihkelson, Hele Kõrve, Guido Kangur, Tambet Tuisk ja Aleksander Eelmaa ning rahvatantsuansambel Leigarid. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esitab Veljo Tormise rahvalaulutöötlusi, mida omavahel seovad Villu Veski saksofoniimprovisatsioonid.Pühendatud Veljo Tormise 85. sünnipäevale.

38

R 4. detsember kell 11 ja 13 Jõhvi kontserdimaja (eesti ja vene keeles)P 6. detsember kell 12 Estonia kontserdisaal“Šeherezade’i lood”Lembit Ulfsak (Eesti Draamateater)Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkesterDirigent ja muusikajuht Toomas VavilovRimski-Korsakov. Sümfooniline süit “Šeherezade”Rimski-Korsakovi ja kogu Vene muusika üks tippteostest − sümfooniline süit “Šeherezade“ valmis heliloojal 1888. aasta suvepuhkuse ajal pea kuu ajaga. Araabia muinasjuttude “1001 ööd” ainetel loodud 4-osalises orkestriteoses saavad värvika kirjelduse nii julm sultan Šahrijar, tema nutikas naine Šeherezade, meresõitja Sindbad kui ka mitmed teised muinasjututegelased.Šeherezade’i jutte loeb armastatud näitleja Lembit Ulfsak; Jõhvis eesti ja vene keeles.

T 8. detsember kell 12 Vanemuise kontserdimajaK 9. detsember kell 12 Pärnu kontserdimajaE 14. detsember kell 13 Estonia kontserdisaalK 16. detsember kell 12 Jõhvi kontserdimajaVenno Loosaare lastelauludLaval Getter Jaani, Karl-Erik Taukar, Piip ja Tuut, Venno LoosaarMeero Muusiku laululapsed (juhendaja Anu Lõhmus)Kaastegev ansambel Ain Vartsi juhatuselKontserti juhivad Piip ja TuutVenno Loosaarel on ilmunud neli lastelauluplaati. Kontserdil kõlab parim osa tuntud lugudest, aga ka uued laulud. Venno kõrval esitavad tema laule laste, nende vanemate ja õpetajate lemmikud Getter Jaani ning Karl-Erik Taukar. Kontserti juhivad Piip ja Tuut, kes kindlasti ka laulavad, isegi juhul, kui see ehk algul plaanis polnudki...

L 20. veebruar kell 19 Pärnu kontserdimajaP 21. veebruar kell 14 Estonia kontserdisaalT 22. veebruar kell 12 Jõhvi kontserdimaja“Nukitsamees”Tiit Sukk (Eesti Draamateater)Tütarlastekoor Ellerhein (Tallinna huvikeskus Kullo)Ansambel Olav Ehala juhatuselDirigent Ingrid KõrvitsOlav Ehala muusika filmist “Nukitsamees”

Muinasjutukontsert toob Eesti sünnipäeva eel kuulajateni ühe eesti armastatuma lasteloo – “Nukitsamehe”. Olav Ehala on kirjutanud samanimelise filmi jaoks muusika, mida on läbi aegade lauldud erinevate koossisudega nii kontserdil kui etendusel, see on kõlanud laulupidudel ja koorikonkurssidel. “Nukitsamehe” viisikeerud kõlavad meie kõigi kõrvus; helilooja on kirjutanud lugematuid seadeid eri koosseisudele. Nüüd on laval esialgne esitaja, tütarlastekoor Ellerhein, kelle ridades laulavad kindlasti ka mõned ammuse salvestuse esitajate lapsed.

R 18. märts kell 12 Vanemuise kontserdimajaP 20. märts kell 14 Estonia kontserdisaal Priit Võigemast (Tallinna Linnateater)Hortus MusicusKavas idamaade muusika ja muinasjutudKontserdisarja nimikontserdile muusika esitajat otsides tuli esimesena kõigile meelde Hortus Musicus, kelle kavades on kõlanud palju Araabia, Türgi ja teiste idamaade muusikat, mis kõige paremini Aladini muinaslugu iseloomustab.

P 17. aprill kell 14 Estonia kontserdisaal“Peeter Paan”Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater), Georg Otsa nim muusikakooli keelpilliorkester, Neeme Punder (muusikajuht, flöödid)Kunstnik Riina VanhanenHenry Purcell “Haldjakuninganna“

T 19. aprill kell 12 Jõhvi kontserdimajaK 20. aprill kell 12 Vanemuise kontserdimajaN 21. aprill kell 13 Estonia kontserdisaal R 22. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja“Komodo Awards“Löökpilliansambel KOMODO (Rootsi) Löökpilliansambel Komodo on kuus aastat tuuritanud Euroopas etendusega “Kabaré Kalabalik”. Nüüd on valmis uus kontsertetendus “Komodo Awards”! Võitjaid esitletakse kategooriates: 100 meetri soolotrumm, parim poistebänd ja aasta kastanjetimängija. Kohal on õhtujuht, majabänd ja külalisesinejad. Kõike kroonib huumor, hullus ja arutu löökpillipark – see on sädelev ja glamuurne “Komodo Awards”.Komodo, Rootsi säravamaid teatraalseid ansambleid, alustas 2001. aastal, liikmeteks Petri Heikura, Peter Lönnqvist, Sebastian Ring, Per Svenner ja Isak Widmark.

Väljavõtteid õpilaste arvamustest kontsertide kohta

Ja muidugi, selline kuum reggae-muusika paneb ikka ka muidu tuima eesti inimese kaasa elama. Seda oli tore kogeda ja imestasin, kuidas õpilased saalis kaasa laulsid! Suur tänu muusikutele veelkord! (“Kariibi mere rütmid”)

Improvisatsioon on minu arust üldse väga huvitav, sest ei ole teada, mis tuleb järgmiseks, ja võibolla ei tea mõnikord seda laulja isegi, sest see lihtsalt tuleb niimoodi välja. Tuuli improvisatsioon oli väga huvitav ja hea kuulata, ja seda oli näha ka tema näost, et talle meeldib seda teha. (“Ma söön oma mütsi ära, kui see siin pole džäss”)

Tuuli Vellingu hääle võimsus on väga tähelepanuväärne ning kindlasti sobiks ta laulma põhimõtteliselt ükskõik missugusesse koosseisu, sest džässmuusika üldiselt ei nõua vokalistilt väga palju pingutust. On ka olemas džässvokaliste, kes pääsevad lihtsa ümisemisega või aeg-ajalt vaikse heli tekitamisega, sest džässis on fookus siiski instrumentaalmuusikal. Tuuli ja Teet Velling aga suutsid seda väga edukalt edasi anda, balansseerides kitarri ja vokaali, ning kumbki ei üritanud teist üle trumbata. Ainukesed hetked, kui vokaal särada sai, olid improvisatsioonid, mis sisaldasid endas raskeid häälepingutusi, huilgamist ja pikki venitatud noote. Igati õpetlik ja vägagi huvitav! (“Ma söön oma mütsi ära, kui see siin pole džäss”)

See oli võrratu kontsert ja võrratud noormehed. Mõlemad koolid olid väga vaimustuses ja rahul. (“Brassical”)

Aitäh meeleoluka kontserdi eest toredatelt noortelt meestelt... läks nii tempokaks, et tool ka kuumade Argentina rütmide ajal purunes Andrease all keset kontserti. Muusika ei katkenud aga hetkekski ja keegi saalist tormas asendustooliga sündmuspaika. Hiljem kõlas tormiline aplaus muidugi. (“Hispaania vunk ja Argentina rütmid”) Pole kahtlustki, et emotsioonid olid laes ja klomp oli kurgus! Ema ei suutnud mul sisuliselt üldse rääkida, liiga palju mälestusi Ukrainast. See on loomulik. Kõige tähtsam on muidugi see muusikaline laks, mis jääb veel pikaks ajaks meelde. Siirad tänud kõigile teile!!! Imeline ja südamlik õhtu oli! (Ukraina ansambel CON TEMP)

2015 2016 koolikontserdid

Documents