2O19/202O SooviTaMe õPilasTelE ja ÕpetAjatelE

Eesti Draamateater kutsub noori teatrisse. Hooajal 2019/2020 on Draamateatri repertuaaris mitmeid päevakajalisi ja kaasaegse teatrikeelega lavastusi, mis sobivad hästi noorele vaatajale: „Rahvavaenlane”, „Võrk”, „Väljaheitmine”, „Väikekodanlased”. Samuti on tugevalt esindatud nii Eesti kui ka maailmaklassika: „Põud ja vihm”, „Ivanov”, „Vaimude tund Koidula tänavas”, „Päikese lapsed”.

Draamateater on alati soovinud, et lavastused ei lõppeks eesriidega, vaid et sellest tõukuks arendav mõttevahetus. Seepärast pakume koolidele mitmeid võimalusi, kuidas ühiselt loomingust mõtlemise ja rääkimise oskust arendada. Teatriga koostöös on võimalik korraldada lavastustest lähtuvaid töötubasid ning kohtumisi loominguliste meeskondadega. Isiklik kontakt aitab teatrit lähemale tuua ka neile, kes satuvad teatrisse vaid ühiskülastustega.

Kõiki õpilasi, kel juba tugev teatripisik küljes, kutsume osalema Draamateatri korraldatud konkurssidel: arvustuste võistlusel, teatriuurimuste võistlusel ning Madis Kõivu kirjutatud monoloogide esitamise võistlusel.

Kohtumisteni teatris!

TulEkuL

TEATRIMÄLUMÄNG 2020 – TOIMUMISAJAD SELGUMISEL

Teatrimälumängus saab koos võistkonnaga proovile panna oma teadmised teatriloost. Küsimusi on nii kaasaja teatri kui teatriajaloo kohta. Finaalis lisandub mälumänguküsimustele loominguline ülesanne.

Teatrimäng on mõeldud Harjumaa ja Tallinna koolide 10.-12. klasside õpilastele. Toimub kaks eelvooru ning võitja selgub finaalis. Parimatele auhinnad!

Mälumäng toimub Eesti Draamateatri, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning NUKU koostöös. Täpsem info: tmm.ee/teatrimang

ARVUSTUSTE ÖÖ – KUUPÄEV SELGUMISEL

Arvustuste öö on erakordne võimalus ühendada etenduse vaatamine teatriarvustuse kirjutamise õppimisega. Ootame osalema kirjutamis- ja teatrihuvilisi abituriente! Meeldejääva ja kasuliku õpikogemuse huvides on grupp väike (12 kohta).

Enne etendust saavad osalejad ülevaate arvustuse kirjutamise ning etenduse analüüsi põhitõdedest. Pärast etendust asutakse aga ühise arutelu ning kirjutamisülesannete abil teooriat praktikas järgi proovima. Arvustuse mustand valmib teatrimajast lahkumata, osalejad ööbivad Draamateatris.

ARVUSTUSTE VÕISTLUS – TÄHTAEG TEATRIPÄEV, 27. MÄRTS 2020

Võistlusele ootame kooliõpilaste arvustusi Draamateatri lavastus(t)e kohta. Keskenduda võib ühe lavastuse analüüsimisele, kuid oodatud on ka teised lähenemised – ühe lavastaja mitme lavastuse võrdlus, ühe näitleja erinevate rollide analüüs, erinevate lavastuste ühise teema üle arutlemine, lava-, valgus- ja/või muusikalise kujunduse vaatlus jne.

Žüriil on eriti hea meel lugeda heas keeles ja läbimõeldud ülesehitusega arutlusi, mis avavad lavastuse eri aspekte isikupärasel moel. Kõiki

osalejaid ja juhendajaid ootame võistluse lõpuüritusele ja osavamaid kirjutajaid premeerime rohke teatriga! Parimad arvustused avaldame teatri kodulehel ja/või teatri ajalehes.

Ülevaate üheteistkümne varasema võistluse parimatest leiab teatri kodulehelt (draamateater.ee/parimad-noored-arvustajad). Arvustusi ootame aadressil kairi.kruus@draamateater.ee.

TEATRIUURIMUSTE VÕISTLUS – TÄHTAEG 15. JUUNI 2020

Kutsume gümnaasiumiõpilasi üles jagama meiega oma avastusi teatrimaailmast! Võistlusele on oodatud 2019/2020. õppeaastal gümnaasiumiastmes kaitstud tööd. Uurimuse teema peab olema seotud teatrimaailmaga.

Käsitlemiseks võib olla valitud ükskõik milline aspekt teatrikunstist või -süsteemist. Sealjuures ei ole žanripiiranguid (võib olla nii sõna-, muusika-, nuku- kui tantsuteatrist) ega ajalisi piire (võib käsitleda nii teatriajalugu kui kaasaega).

Tööd palume saata elektrooniliselt PDF-formaadis aadressil kairi.kruus@draamateater.ee. Võistlusest lähemalt: draamateater.ee/uurimus.

TÖÖtoaDTeatrisse tulekut planeerides tasub ühendust võtta kirjandustoaga, et lisada etendusele sobiv töötuba. Töötubade täpsem ülesehitus sõltub lavastusest ning õpilaste ajalistest võimalustest. Töötubasid juhendavad kirjandustoa toimetaja Kairi Kruus, dramaturgid Ene Paaver ja Mehis Pihla.

ETENDUSE-EELNE TÖÖTUBA

Etenduse-eelsed kohtumised on mõeldud sisseelamiseks lavastuse teemadesse ning õhustikku – tutvustame lavastuse tausta ja sünnilugu ning juhime tähelepanu detailidele, millele võiks etendust vaadates

tähelepanu pöörata. Võimalusel teeme ka teatrimõistete mängu.

Sissejuhatuseks sobib hästi ka ülevaade teatriarvustuse kirjutamise põhitõdedest – nii saab õpilane koguda ideid, kuidas hiljem oma elamusest arvustuse vormis kirjutada.

Nt „Jaanipäeva“ etenduse eel anname sissevaate dokumentaalteatri eripärade kohta ning tutvustame lavastust autorite senise loomingu kontekstis. „Nukumaja, osa 2“ puhul tutvustame n-ö esimese osa, Henrik Ibseni „Nukumaja“, taustalugu ja millest on Lucas Hnath oma järje kirjutamisel fookusesse tõstnud. Jne.

Töötuba algab üldjuhul kl 18, kestus max 40 minutit.

KÜLASTATUD ETENDUSE ARUTELU

Etenduse arutelu eesmärgiks on koos lähemalt uurida etenduse erinevaid külgi. Sõna on eelkõige õpilastel – julgustame avaldama oma arvamust nähtu kohta, leidma erinevaid vaatepunkte ning kuulama kaaslaste nägemusi! Käsitletavad teemad ning töötoa täpsem ülesehitus sõltub külastatud etendusest.

Näiteks Uku Uusbergi lavastus „Ivanov“ annab hea võimaluse arutleda, miks ja kuidas kõnetab rohkem kui sajandivanune näidend tänast päeva. Noorte seas populaarne Hendrik Toompere jr-i lavastus „Väljaheitmine“ annab hea võimaluse analüüsida erinevaid teatrivõtteid ning aktuaalseid teemasid nagu emigratsioon, ida-eurooplaste identiteet Lääne-Euroopas. Tõnn Lambi lavastus „Jaanipäev“ paneb küsima, mis ikkagi teeb eestlasest eestlase ja kuidas alal hoida oma kultuuri. Jne.

Arutelu toimub mõnel etenduse järgsel päeval kas teatrimajas või koolis.

Nii etenduse-eelne töötuba kui arutelu on tasuta. Töötoa toimumise soovitame kokku leppida vähemalt 2 nädalat enne etendust.

Kairi Kruus, kirjandustoa toimetaja, kairi.kruus@draamateater.ee

draamateater.ee/ koolidele

Anton Tšehhov

„IvaNov“„„Ivanovis“ on mingi väga essentsiaalne asi, arhetüüpne portree sellest ajast, siis ja praegu, Tšehhovi poolt ausas küsivas vormis. Ja meil on au ja rõõm elada 130 aastat hiljem ja omada tõendeid selle kohta, kuhu inimene edasi liikus. „Ivanovi“ loo tegelikust allhoovusest või ülaltekstist ei räägi selles näidendis mitte keegi mitte sõnagi. Mu meelest saab „Ivanovit“ määratleda ka ohudraamana.“ Uku Uusberg

„Ivanov“ oli Anton Tšehhovi esimene täispikk näidend. Võrreldes mõne hilisema Tšehhovi näidendiga on „Ivanovit“ lavastatud märkimisväärselt vähem. Uku Uusbergi lavastus on hea võimalus tutvuda teatri vaieldamatu klassikuga vähemtuntud näidendi kaudu. Kahtlemata on juba selleski olemas see kuulus tšehhovlikkus, juba ilmutavad end Tšehhovi järgnenud meistriteoste teemad, stiil, elukäsitlus.

Kolmekümnendates eluaastates Nikolai Ivanov (Indrek Sammul) on ummikus: „Mu mõtted on sassis, hinge peab kammitsas mingi loidus ja mul pole jõudu iseendast aru saada. Ma ei saa aru inimestest ega iseendast...“. Mis temaga toimub? Tšehhovi silmis sümboliseeris Ivanovi isik tema kodumaa sotsiaalset allakäiku.

Lavastus sobib gümnaasiumiõpilastele. Pealkiri justkui viitaks, et lavastus keskendub ühele tegelasele, kuid Uku Uusbergi lavastuses on kogu suur tegelaste galerii hoolikalt välja lihvitud. Sedakorda tulevad Tšehhovi tegelased publikule lähedale nii kujundlikus kui füüsilises mõttes. Kuidas täpsemalt, jääb etendusele tulijatele avastada. Etenduse eel võib kokkuleppel kirjandustoaga teha õpilastele sissejuhatuse Tšehhovi ajastusse ning loomingusse.

SOovITAMe LAVAsTUsI

Lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Lilja Blumenfeld,tõlkinud Ernst Raudsepp, osades Indrek Sammul, Maria Peterson (Theatrum), Aivar Tommingas (Vanemuine), Guido Kangur, Ülle Kaljuste, Liisa Saaremäel, Kristo Viiding, Raimo Pass, Mait Malmsten, Ita Ever, Lauri Kaldoja (külalisena), Pääru Oja, Harriet Toompere, Indrek Kruusimaa (külalisena), Priit Põldma (külalisena), Christopher Rajaveer, Jüri Tiidus, Markus Luik, Norman Verte.

Tõnu Õnnepalu

„VennaS“„Hiiumaast ei olegi kuigivõrd näidendeid kirjutatud. Ometi pakub see saar dramaturgile põnevaid võimalusi, sest merele ja maailmale avatud väike kogukond lubab rääkida korraga nii üksikust kui üldisest, mängida piskul läbi ajaloo priskeid mullistusi, luua ootamatuid sildu nii ajas kui ruumis.“ Marek Tamm*

„Vennas“ põhineb ajaloolistel kirjadel – Tõnu Õnnepalu leidis ühest vanast Hiiumaa aidast ühe venna (Jakobi) kirjad Ameerikast teisele vennale (Willemile), kes oli jäänud Hiiumaale. Need olid kirjutatud aastatel 1915–1939. Õnnepalu lõi kirjavahetuse puuduoleva Willemi poole ning seekaudu jutustab hiiu murdes lugu kahe mehe saatustest maailma eri paigus, taustal Eesti saatus nendel aastakümnetel.

Lavastus sobib gümnaasiumiõpilastele. See on olnud üheks meelislavastuseks arvustuste võistlusest osavõtjatele – intrigeeriv näidendi sünnilugu, huvitavad karakterid ja nüansirikas näitlejatöö pakuvad noorele kirjutajale häid lähtepunkte. Lavastus haakub hästi näiteks eesti keele (keel, murre kui identiteediloojad) ning ajalootundidega (suur ajalugu väikse kaudu ja vastupidi).

* „Ükski saar pole saar“ – Postimees, 18.02.2014

Lavastaja Aleksander Eelmaa, kunstnik Liisi Eelmaa, osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.

Mehis Pihla

„LoHe NeeduS“Helen Käiti samanimelise lasteraamatu ainetel

Lastelavastus viib peategelased Janne (Teele Pärn) ja Joosepi (Christopher Rajaveer) seikluslikule rännakule täis võlukunsti, fantastilisi olendeid ja suuri eneseületusi. Janne ja Joosep leiavad müstilise loitsuraamatu, mis võtab õe ja venna endaga kaasa võlumaailma. Lapsed avastavad end kummalises Regnumi kuningriigis, kus neid võtab vastu juubeldav rahvas. Peagi selgub aga kohutav tõde – Regnumi kuningriik on aastasadu kannatanud kohutava lohe needuse all. Igal aastal nõuab lohe endale riigi kõige ilusama tüdruku ning kui ta oma ohvrit ei saa, hävitab ta terveid linnu ja külasid. Nüüd ootab kogu rahvas, et just Janne ja Joosep needusele lõpu teeksid!

Lavastus sobib algkoolile, aga ka vanematele klassidele. Juhul, kui klassis on Helen Käiti Janne ja Joosepi raamatud ühiselt loetud, siis soovitame kokku leppida etenduse-järgne töötuba. „Lohe needus“ annab hea võimaluse õppida tundma teatri põhimõisteid ja analüüsida, mis ikka eristab lavateost proosatekstist.

Lavastaja Kersti Heinloo, kunstnik Kristjan Suits, osades Teele Pärn, Christopher Rajaveer, Viire Valdma, Liisa Saaremäel, Aleksander Eelmaa, Inga Salurand, Pääru Oja, Sander Roosimägi.

Marius Ivaškevičius

„VäLjahEitMine“„„Väljaheitmises” on olemas selge ja mitmete üllatavate pööretega lugu, kuid minu arvates on tegemist siiski eelkõige seisundilavastusega. Laval nähtud peategelaste raskused uude ühiskonda sisse elamisel annavad vaatajale selge ettekujutuse, mis tunne võis neil olla. Tundus, et lavastuse eesmärk ongi edastada seda rõhutust ja mitte kuhugi kuulumise tunnet.“ Hanna Marrandi*

Parima lavastuse aastapreemiaga pärjatud „Väljaheitmine“ on kujunenud noore publiku lemmikuks. Marius Ivaškevicius kirjutas näidendi tõsieluliste lugude põhjal, mida ta käis kogumas Londonis elavate leedukate seast. Aga emigratsioon, õnne otsimine välismaal on väga tuttav ka eestlastele. Lavastus on omamoodi odüsseia, mille kangelasteks on n-ö tavalised inimesed. Lugu võib tõlgendada ka lausa tsivilisatsioonide kokkupõrkena – ida-eurooplane Lääne ühiskonnas.

Lavastus sobib gümnaasiumiõpilastele. Suure saali kõiki võimalusi kasutav, elava muusikaga eepiline lavastus peaks oma kütkes hoidma ka neid, kes väga tihti teatrisse ei satu. Peategelase roll on Kristo Viidingu tõeline tour de force – Ben on laval terve etenduse aja, olles ühelt poolt tagasivaatav ja kommenteeriv jutustaja ning teiselt poolt mängides sündmusi läbi siin ja praegu. Lisamaterjali lavastuse kohta leiab lavastuse vihikust teatri kodulehel draamateater.ee/vihikud

* „Dressides poisi vastuseta küsimused“ – Arvustuste öö 2017

Lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Laura Pählapuu, tõlkinud Tiiu Sandrak, osades Kristo Viiding (külalisena), Jüri Tiidus, Markus Luik, Nikolai Bentsler (külalisena), Inga Salurand, Harriet Toompere, Ivo Uukkivi, Liisa Saaremäel, Karmo Nigula, Christopher Rajaveer, Ott Kartau (Von Krahli teater), Johannes Tammsalu. Bänd Andre Pichen, Ott Kartau, Andreas Altmäe, Urmas Jõgi, Mihkel Roolaid.

Maksim Gorki

„VäiKekodaNlaseD“„Gorki ühiskonnakriitika on alles, ja see saeb hoiakute tasandil: alpus, kitsas maailmavaade, ainult ühe, oma tõe tunnistamine, suutmatus sisuliseks dialoogiks. Olmefilosoofia ja käibetõdede kuulutamine tõmbab kindlasti paralleele ka praeguse netikommentaatorite ja sotsiaalmeedia „arvamusliidrite“ plõksimisega. Aga: kriitika all on inimene, kõik inimtüübid, mitte mingi kitsas ajavöönd või riigikord.“ Valner Valme*

Kertu Moppel lavastas 1902. aastal kirjutatud Maksim Gorki näidendi uurimaks, kuidas astub vana tekst dialoogi hetkega siin ja praegu. Lavastaja sõnutsi on näidendis väga tänapäevased probleemid – „Tundsin ära oma põlvkonna, tundsin ära selle seisundi, kus praegu oleme.“

Lavastus sobib gümnaasiumiõpilastele. Hea võimalus analüüsida, kas ja kuidas ikkagi klassika tänapäeva kõnetab. Kertu Moppeli Gorki tõlgendamisviis on kaasaegses teatris levinud võte – tegevus tõstetakse tänapäeva. Ometi ei ole trupp kaasaegsuse teerulliga Gorkist üle sõitnud, vaid püüdnud säilitada dialoogi selle vana, noore publiku jaoks tundmatu kirjaniku tekstiga. Lisamaterjali leiab lavastuse vihikust – draamateater.ee/vihikud. Kokkuleppel kirjandustoaga sobiks etenduse-eelne sissejuhatus Gorki ja tema ajastu kohta.

* „Soovitus. Naljakad ja väiklased pisikesed loomakesed“ – kultuur.err.ee, 23.04.2018

Lavastaja Kertu Moppel (Von Krahl), kunstnik Arthur Arula, tõlkinud Sven Karja, Ernst Raudsepp ja trupp, osades Indrek Sammul, Kaie Mihkelson, Liisa Saaremäel, Robert Annus, Hendrik Toompere jr, Ivo Uukkivi, Liisa Pulk (külalisena), Marta Laan, Lauri Kaldoja (külalisena), Jüri Tiidus, Liis Haab.

Mari–Liis Lill, Paavo Piik

„JaAnipÄev“„Inimesed küsivad mult, et kes nad on? Ma ütlen, et teatrist. Ei või olla teatrist! Asi on see, et kui teaks, miks nad uurivad meie elu, et misjaoks teatrile on vaja kellegi elu?“ Jaan*

Tõnn Lambi esimeses täispikas lavastuses satume Ülem-Suetukki, kaugesse Siberi eesti külasse, kus parasjagu tehakse ettevalmistusi aasta olulisimaks pühaks – jaanipäevaks. Varemgi dokumentaalteatrit teinud Mari-Liis Lill ja Paavo Piik tegid 2016. aasta suvel Siberisse uurimisretke. Neid huvitas, kuidas inimesed seal elavad, kuidas neil on õnnestunud alles hoida eesti kultuuri ning keelt, mis teeb üldse eestlasest eestlase... Eest leidsid nad väikese, aga üllatavalt elurõõmsa kogukonna, mille liikmete intervjuude põhjal ongi lavastus kokku pandud. Nagu ütlevad autorid, siis „ehk pakuvad nende mõtted ja tunded väärtusliku kõrvalpilgu meie siinsetele debattidele rahvusest ja väljasuremisest“.

Lavastus sobib gümnaasiumiõpilastele. „Jaanipäev“ on hea võimalus tutvuda ühe kaasaegse teatri huvitavama suuna dokumentaalteatriga. „Jaanipäev“ on ilmunud ka Näidendiraamatu sarjas. Lavastus haakub hästi nii eesti keele tundide kui ajalootundidega. Laval kuuleb omapärast eesti keelt, milles segunevad vanad murded ja kõneviisid ning vene keel. Kui Siberist räägitakse palju 1940. aastate küüditamiste kontekstis, siis „Jaanipäev“ toob esile ka eestlaste varasemad seosed selle kauge paigaga. Raamatumõõtu kavas on lugusid teistestki idapoolsetest eesti küladest.

* „Jaanipäev“

Lavastaja Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater), kunstnik Martin Mikson, osades Ester Pajusoo, Laine Mägi, Martin Veinmann, Markus Luik, Magdaleena Maasik, Karmo Nigula.

Andrus Kivirähk

„VaIMUdE TunD kOiduLa tÄnavaS“„Ta ei saa aru. Ta ei ole Tammsaaret lugenud. Vaata, nüüd tuleb välja, kui raske on Eesti Vabariigis sellise inimese elu, kes pole Tammsaaret lugenud, kõik kohad on vanamehe jälgi täis, aga kes pole lugenud, see ei näe neid.“ Unt*

Andrus Kivirähk toob Tammsaare majamuuseumi Koidula tänaval klassiku vaimule külla teise Koidula tänaval elanud kirjaniku, Mati Undi, vaimu. Undi vaimul on igav hakanud (Tammsaare: „Kui sa pole veel märganud, siis surnud olla ongi natuke igav.“) – pealegi pole tal oma majamuuseumi, kus konutada – ja külaskäik Tammsaare juurde annab hea võimaluse torkida tagasihoidlikku kirjanikust suurkuju. Nende sekka satub ka koolitüdruk Kristi.

Lavastus sobib gümnaasiumiõpilastele. Lavastus haakub suurepäraselt muidugi kirjandusetundidega. Lavastuses arutletakse Tammsaare loomingu põhimotiivide üle. Mida rohkem on publikule Tammsaare teosed teada, seda rohkem on võimalik üles korjata ning võrrelda omaenda lugemiselamuste ning -mälestustega. Aga tegu ei ole kuiva loenguga – külas on ikkagi Undi vaim –, looming ärkab ellu.

* „Vaimude tund Koidula tänavas“

Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Degtjarenko, osades Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Amanda Hermiine Künnapas.

„Kuradi ägedalt päevakajaline (ja -poliitiline muidugi ka) on see Kertu Moppeli „Rahvavaenlane“. Peategelane plingib viimase moraalimajakana saastunud ühiseluookeanis, kus hulbivad kõrvu tarbimisjäätmed ja see, mis veel väärtustest järel.” Ott Karulin*

Henrik Ibsen kirjutas „Rahvavaenlase” 1882. aastal ning kritiseeris teoses ühiskonna silmakirjalikkust – kui tuleb valida, mis on moraalne ning mis on majanduslikult kasulik, eelistatakse ikka ja jälle seda viimast. Kertu Moppel on oma lavastuses toonud tegevuse kaasaega, laval võib kohata mitmeid päevakajalisi viiteid, näiteks on üheks keskseks teemaks kliimakatastroof.

Lavastus sobib gümnaasiumiõpilastele. „Rahvavaenlane” on hea võimalus tutvuda Henrik Ibseni loominguga väga kaasaegses ja kaasahaaravas võtmes. Lavastuse põhjal saab käsitleda mitmeid ühiskonnaõpetuse teemasid, alates kohaliku võimu ja eraettevõtluse vahelistest suhetest kuni Brexiti ja Donald Trumpini välja.

*„Moraalimajakas saastunud ühiskonnaelus“ – Eesti Ekspress 30.04.2019

Henrik Ibsen

„RaHVaVaeNlanE“

Lavastaja Kertu Moppel (külalisena), kunstnik Arthur Arula (külalisena), tõlkija Ülev Aaloe, osades Ivo Uukkivi, Inga Salurand, Liisa Saaremäel, Markus Truup (külalisena), Anne Türnpu (külalisena), Tõnu Kark, Jüri Tiidus, Christopher Rajaveer, Lauri Kaldoja, Toomas Täht (külalisena).

Madis Kõiv on „Põua ja vihma” kirjutamiseks inspiratsiooni saanud iseenda perekonnaloost. Näidendi tegevus toimub 1914. aasta põuasuvel Võrumaal. Ühelt poolt on see lugu taluperest, kes põuale vaatama üritab oma igapäevast elu elada, teisalt saabuvad tallu uudised, et kogu Euroopas on algamas sõda, millest ei jää puudutamata ka Võrumaa.

Lavastus sobib gümnaasiumiõpilastele. Lavastus pakub vahetut kokkupuudet eesti keele murretega. Etendust mängitakse võru keeles, eestikeelsete subtiitritega. Madis Kõiv on üks silmapaistvamaid näitekirjanike Eesti teatriloos. Näidendi temaatika haakub hästi ajalootundidega. Kõiv käsitleb 1914. aastat, mil eesti kuulub endiselt tsaari võimu alla, samal ajal kistakse aga kogu euroopa Esimesse maailmasõtta. Lavastus annab edasi ajastu meeleolu ja õhustikku, lisab faktilistele ajalooteadmistele tugeva inimliku mõõtme.

Madis Kõiv, Aivo Lõhmus

Põud ja Vihm Põlva kiheLkonnan nelätÕistküMnendämä Aasta sUvõl

Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes (külalisena), osades Martin Veinmann, Kaie Mihkelson, Mait Malmsten, Tiit Sukk, Karmo Nigula, Teele Pärn, Hilje Murel või Harriet Toompere, Pääru Oja, Marta Laan, Amanda Hermiine Künnapas (külalisena), Laine Mägi, Taavi Teplenkov, Viire Valdma, Tõnu Oja, Tiit Kikas (külalisena).

Maksim Gorki

„PäiKese Lapsed“„Päikese lapsed” on Maksim Gorki 1905. aastal kirjutatud näidend. Märgiline on seegi, et Gorki kirjutas teose vangis istudes, kuhu ta sattus meeleavaldustel osalemise tõttu. Kuigi Gorki ei kujuta „Päikese lastes” otseselt 1905. aasta revolutsiooni, on mässueelne õhustik ja ühiskonna lõhestumine näidendisse tugevalt sisse kirjutatud.

Tegemist on lavakunstikooli ja Draamateatri koostöölavastusega. Noorte näitlejatudengite kõrval astuvad episoodilistes rollides üles Aleksander Eelmaa ja Ita Ever.

Lavastus sobib gümnaasiumiõpilastele. „Päikese lapsed” on hea materjal, mida käsitleda ajalootunnis. Kesksel kohal on klassiühiskond ja sellest tulenevad konfliktid. Uku Uusbergi lavastuse abil saab arutleda mitmete kaasaegsete nähtuste üle: palju räägitud ühiskondlik lõhestumine; „kõlakojad”, kus inimesed suhtlevad vaid väga sarnase maailmavaate esindajatega jm.

Lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Laura Pählapuu, osades EMTA lavakunstikooli 29. lennu tudengid Jan Erik Ehrenberg, Ekke Märten Hekles, Simo Andre Kadastu, Martin Kork, Lena Barbara Luhse, Maris Lüüs, Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Kaarel Pogga, Oskar Punga, Kristiin Räägel, Ken Rüütel, Oskar Seeman, Andreas Aadel, Markus Helmut Ilves, Mihkel Kohava ning Ita Ever ja Aleksander Eelmaa Eesti Draamateatrist.

Fotod proovist.

Lee Hall

„VõrK“„Kunagi varem ei ole ühiskond olnud tehnoloogiliselt nii võimekas inimeste vajaduste rahuldamiseks. Aga aasta-aastalt on tehnikast saanud aina rohkem poliitilise status quo säilitamise ja ühiskondliku kontrolli vahend, selle asemel, et inimestele võimu juurde anda. Mida selline „vabastav“ tehnika teeb? Rikkad saavad järjest rikkamaks, samal ajal kui enamus jääb järjest vaesemaks.” Terrorist*

„Võrk” põhineb 1976. aasta Paddy Chayefsky samanimelisel filmil (film võitis samal aastal parima stsenaariumi Oscari). Peategelane Howard Beale on uudisteankur, kes ütleb ühel hetkel otse-eetris välja, mida ta uudistest „päriselt” arvab ning saab seejärel väga populaarseks. Nii luuakse „tänapäeva silmakirjalikkust paljastav prohvet”.

Lavastus sobib gümnaasiumiõpilastele. Laval kasutatakse jämedat kõnepruuki ning kõik stseenid ei ole lastele sobilikud. Lee Halli „Võrk” on meediakriitiline teos, mis paljastab televõrgu telgitaguseid. Lavastuse abil saab arutleda, kas uudised on neutraalne žanr või on uudised samuti kommertsialiseerunud. Lavastuse tekst põhineb filmistsenaariumil ja Hendrik Toomepre jr-i lavastus on lühikeste kiirete stseenidega ning väga filmilik. Lavastuses kasutatakse live-kaamerat ning kõiki suure lava võimalusi.

Lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater), osades Hendrik Toompere, Markus Luik, Ivo Uukkivi, Kersti Heinloo, Taavi Teplenkov, Ain Lutsepp, Marian Heinat, Karmo Nigula, Raimo Pass, Rein Oja, Kristo Viiding, Marta Laan, Jüri Tiidus, Johannes Tammsalu, Mare Bachman, Kairi Kruus, Mihkel Roolaid, Epp Kubu (külalisena). Videos: Jüri Antsmaa, Kristjan Suits, Jana Volke.

* ”Võrk”

Foto proovist.

www.draamateater.ee