56 epi tohvri vabamüürlike ideede avaldumi- sest eesti...

Epi Tohvri56

Vabamüürlikeideede avaldumi-sest Eesti arhitek-tuurikultuuris18. sajandi lõpus –19. sajandi algusesEpi Tohvri

Artikkel käsitleb vabamüürlike ideede aval-dumist Eesti arhitektuurikultuuris 18. sa-jandi lõpul – 19. sajandi alguses. Nendelevikut vahendasid Dessaus tegutsenud Phi-lantropinum ning Liivimaa Üldkasulik jaÖkonoomiline Sotsieteet. Vaatluse all onvabamüürluse ja palladionismi vahelisedseosed, vabamüürluse ikonograafia mõisateinterjöörikujunduses. Antakse valgustus-ajastu vabamüürlase tüüpportree Otto Fried-rich von Pistohlkorsist ja analüüsitakse te-ma kavandatud Rutikvere mõisakompleksi.

Uusaegse vabamüürluse lätted peituvad Ing-lismaal ja �otimaal. Väidetavalt kujunes Ing-lise vabamüürlus välja müürseppade tsunf-tidest. Et Inglismaa oli esimesi riike, kus tu-rumajanduse arenedes lagunes ka tsunftisüs-teem, siis vajasid eelkõige müürsepad suu-remahuliste ja kallite ehitiste teostamiseksväljastpoolt rahalist toetust. Seetõttu hakatimüürseppade loo�idesse võtma ka jõukaid jamõjukaid isikuid, kes aitaksid omalt pooltehitusprojekte finantseerida ning ellu viia.1

Uut tüüpi loo�ide liikmeskonda kuulus eri-

nevatest sotsiaalsetest kihtidest inimesi ningomavaheline lävimine aitas kaasa dialoogitekkele eri seisuste vahel. Loo�i meistrikstõusnud isik pidi olema mitmekülgsete tead-mistega, valdama matemaatilisi ja arhitek-tuurseid oskusi, sh. oskama juhatada linna-kindlustuste ja -ehitiste rajamist. Seetõttusaigi 1690. aastatel mitme Londoni loo�isuurmeistriks arhitekt sir Christopher Wren.2

Üldlevinud legendi järgi valdasid müürsep-pade loo�id püha geomeetria saladust, mistraditsiooniliselt ulatus tagasi Piiblis kirjel-datud Saalomoni templi rajamiseni ja sealthilisantiigi kreeka-egiptuse sünkretistliku ju-mala Hermes Trismegistuseni. See selgitabka vabamüürlaste suurt huvi arhitektuuri vas-tu. 1717. aastal ühinesid nelja Londoni müür-seppade loo�i liikmed üheks Suurloo�iks,saades kogu Euroopa vabamüürliku liikumi-se katusorganisatsiooniks.

Teise versiooni järgi ulatuvad vabamüür-luse juured tagasi hiliskeskaja �otimaale, kusprotestantliku usuvahetuse järel avati mit-meid ülikoole ning seetõttu kasvas haritudkeskklassi osakaal ühiskonnas. Hakati kooskäima nn. teadusklubides, millest formeeru-sid uusajale iseloomulikud teadusühingud javabamüürlaste loo�id. �otimaa on ka ainuspiirkond, kus vabamüürlaste loo�id on ava-likult tegutsenud alates 1718. aastast ningliikumine püsib elujõulisena tänapäevani.3

�oti vabamüürlus levis Mandri-Euroopas tä-nu �otlastest palgasõduritele ning jakobiiti-dele, kes lahkusid maalt pärast �otimaa ühi-nemist Inglismaaga. Vabamüürluse �oti al-

1 M. C. Jacob, The Radical Enlightenment: Pantheists,Freemasons and Republicans. London: Allen & Un-win, 1981, lk. 114.2 The Enlightenment World. Eds. M. Fitzpatrick,P. Jones, C. Knellwolf, I. McCalman. London, NewYork: Routledge, 2007, lk. 281.3 D. Stevenson, The Origins of Freemasonry: Scot-land�s Century, 1590�1710. Cambridge: CambridgeUniversity Press, 1988, lk. 5.

57Vabamüürlike ideede avaldumisest Eesti arhitektuurikultuuris

gupära kinnitab ka kõrgeim pühitsuse aste,nn. �oti riitus. Olgu mainitud, et paljudes�otimaa asulates ning linnades kohtab vaba-müürlaste loo�e, mis on märgistatud ka vas-tava sümboolikaga. Samuti leiab kalmistu-tel rohkesti vabamüürlaste hauatähiseid.

Siiski tuleb vabamüürlust pidada 18. sa-jandi fenomeniks � valgustusaja rahvaste jariigipiiride üleseks vaimseks liikumiseks.Vabamüürlasi iseloomustas kõikjal vendlu-se, heategevuse ja kõrge moraalsuse nõue.Vabamüürlus pakkus välja uue eetiliselt põh-jendatud väärtuste süsteemi, mis seadis kaht-luse alla absolutismi põhimõtted; vabamüür-laste eesmärgiks oli luua Euroopa erineva-tes osades ühtsete väärtushinnangute aluselsallivam ja demokraatlikum ühiskonnakor-raldus.4 Prantsusmaal ja Saksa riikides onvalgustus- ja vabamüürlikku liikumist pee-tud isegi kattuvaks, sest vabamüürlaste rida-desse kuulusid mitmed suured valgustajad,nagu parun Charles-Louis de Secondat deMontesquieu, Voltaire, Denis Diderot, Jo-hann Wolfgang von Goethe, Gotthold Eph-raim Lessing, Friedrich Schiller jt.5

Vabamüürlaste loo�i kuulumine muutus18. sajandil iseseisva mõtlemisvõime mär-giks, mis näitas julgust vastanduda seni va-litsenud kiriku autoriteedile ning poliitilistküpsust, mõistmist, et senised ühiskondlikudsuhted olid end ammendanud. Valgustus va-jas uut tüüpi sotsiaalset suhtlemistasandit:avalikku diskussiooni, viisakat seltskondlik-kust ja tolerantsust, mida kasutasid vaba-müürlased loo�ides üksteisega läbikäimisel.Vabamüürlik kosmopoliitsus tähendas või-malust õpingu- või reisiaastatel olla külali-ne loo�ides üle Euroopa, kus saadi vajalik-ku infot, vennalikku kohtlemist ning ka ma-teriaalset toetust.

Juri Lotman tõi vabamüürluse arengus väl-ja kaks suunda: esimene oli seotud 18. sa-jandi demokraatlike ideede tekkega ning sel-

le suuna paleuseks sai valgustuse ja võrdsu-se idee: erinevate sotsiaalsete gruppide koos-töö, kus seati eesmärgiks liikumine tõe val-guse poole. See suund ei kätkenud endassuletust, elitaarsust ega müstitsismi, kuhukaldus liikumise teine pool.6 On oluline rõ-hutada, et laias laastus jaguneb vabamüürli-ku liikumise ajalugu kaheks: ratsionaalseks,avatud ehk valgustatud vabamüürluseks, jamüstilis-okultistlikuks vabamüürluseks, mil-le tõttu on vabamüürluses sageli nähtud kasalaorganisatsiooni.

Käesoleva artikli kontseptsioon toetub nn.valgustatud vabamüürluse suunale ning ees-märgiks on seatud tutvustada selle ideedeavaldumist Eesti arhitektuurikultuuris 18.sajandi lõpus � 19. sajandi alguses. Vaba-müürlaste ridadesse kuulus palju mõjukaidisikuid, kelle tegevus oli määrav Eesti- jaLiivimaa arhitektuurilise ilme ning elukesk-konna parendamisel. Teiseks liikusid vaba-müürlike ideede mõjusfääris ka arhitektid,ehitusmeistrid ja kunstnikud. Siinkirjutajatoetab Krista Kodrese seisukohta, et Eestikunstilugu on seni keskendunud vormi- jastiiliküsimustele ning pööranud vähe tähe-lepanu kunsti- ja arhitektuuriloomingu ningühiskondlike protsesside integreeritusele.7

Käesolev kirjutis taotlebki uue vaatepunktisissetoomist, mis aitab näha juba tuntud ar-hitektuuriteostes uusi seletus- ja tõlgendus-võimalusi.

Et vabamüürluse ja arhitektuuri seosestpole meie kunstikirjutuses siiani juttu olnud,võimaldab artikkel markeerida vaid mõned

4 R. Chartier, Prantsuse revolutsiooni kultuurilisedlätted. Tallinn: Varrak, 2002, lk. 194.5 The Encyclopedia of Protestantism. Ed. H. J. Hil-lerbrand. New York, London: Routledge, 2004, lk. 775.6 J. Lotman, Vestlus vabamüürlusest valgustusevalguses. � Akadeemia 1992, nr. 2, lk. 227�241.7 K. Kodres, Sissejuhatus. � Eesti kunsti ajalugu 2.1520�1770. Peatoim. K. Kodres. Tallinn: Eesti Kunsti-akadeemia, 2005, lk. 10�11.

Epi Tohvri58

olulisemad probleemid ning isikuteringi, kel-le kaudu avanevad selle valdkonna uued uuri-misperspektiivid. Artikli lõpuosas keskendunRutikvere mõisaomaniku Otto Friedrich vonPistohlkorsi tegevusele, kelle isikus olid ühen-datud valgustaja, tõsimeelne vabamüürlanening andekas harrastusarhitekt. Tema panusmeie arhitektuurikultuuri pole siiani tähele-panu pälvinud.

HistoriograafiaVabamüürluseteemalist kirjandust leidub küllpalju, kuid suures osas kipub see end korda-ma või laskub nn. vandenõuteooriatesse, unus-tades seejuures ära liikumise positiivse prog-rammi 18. sajandil. Käesolevas artiklis toe-tun vaid kitsale akadeemilisele autorkonna-le, kes on käsitlenud 18. sajandi vabamüür-luse erinevaid tahke.

Kõige mitmekülgsemalt on selle teemagategelnud UCLA ajalooprofessor Margaret C.Jacob, kes alustades teadusajaloo uurimise-ga jõudis välja vabamüürliku liikumiseni Eu-roopas. Ta rõhutab, et vabamüürlased olidsageli ka teadusseltside eesotsas.8 �oti vaba-müürluse tekkeloo kohta annab põhjalikuülevaate St. Andrewsi Ülikooli emeriitpro-fessor David Stevenson.9 Ta kinnitab, et �oti-maal on vabamüürlus olnud läbi sajanditeavalik ja ühiskonnas kõrgelt hinnatud. 18.sajandil kuulus vabamüürlaste ridadesse pal-jude �oti aadlisuguvõsade liikmeid ning Edin-burghi valgustajaid.

Tuntud ajaloolased Reinhart Koselleck,Franco Venturi ja Roger Chartier keskendu-vad oma uurimustes avaliku sfääri tekkele jasotsiaalsete suhete muutustele 18. sajandil,tuues muuhulgas välja vabamüürliku liiku-mise tähenduse valgustusajastu liberaalsetevaadete väljakujunemisel.10 Näiteks märgibRoger Chartier, et Prantsusmaa 18. sajandivabamüürlaste organisatsioonil oli teiste in-tellektuaalsete ühendustega võrreldes kõige

arvukamalt liikmeid ning vabamüürluse le-vikut ei saa võrrelda teiste valgustusseltsi-de, klubide ega akadeemiate omaga, sest seeoli ainulaadne oma järjepidevuses, massili-suses ja geograafilises ulatuses.11 Loo�ideliikmeteks võeti ka neid, kes muidu oma sot-siaalse päritolu poolest ei oleks saanud kuu-luda kirjandusseltside või muude intellek-tuaalsete ühingute koosseisu, nagu näitekskaupmehed, poepidajad või käsitöölised. Va-bamüürlastega liitumisel sai oluliseks mitme-külgne haridus ning piisav jõukus, et tegel-da heategevusega.

Douglas Smithi uurimus 18. sajandi Ve-nemaa vabamüürlusest näitab, et sealne va-bamüürlastest aadelkond ning literaadid esin-dasid Vene impeeriumi avalikku sfääri, misvastandas end nn. pimedale massile, usku-des, et nemad suudavad Venemaal pakkudaLääne standarditele vastavat elulaadi ja käi-tumist.12

Hea ülevaate Vene impeeriumis 1731.�1822. aastani tegutsenud vabamüürlaste loo-�idest annab 1873. aastal St. Peterburis il-munud kronoloogiline loend.13 Selles on kir-

8 M. C. Jacob, The Radical Enlightenment; M. C.Jacob, Living the Enlightenment: Freemasonry andPolitics in Eighteenth-Century Europe. New York,Oxford: Oxford University Press, 1991.9 D. Stevenson, The Origins of Freemasonry; D. Ste-venson, The First Freemasons: Scotland�s Early Lodgesand Their Members. Aberdeen: Aberdeen UniversityPress, 1988.10 Vt. R. Koselleck, Critique and Crisis: Enlighten-ment and the Pathogenesis of Modern Society. Oxford:Berg, 1988; F. Venturi, Utopia and Reform in the En-lightenment. Cambridge: Cambridge University Press,1971; R. Chartier, Prantsuse revolutsiooni kultuurili-sed lätted.11 R. Chartier, Prantsuse revolutsiooni kultuurilisedlätted, lk. 190�196.12 D. Smith, Working the Rough Stone: Freemason-ry and Society in Eighteenth-Century Russia. DeKalb:Northern Illinois University Press, 1999.13 Õðîíîëîãè÷åñêèé óêàçàòåëü Ðóññêèõ Ëîæü îòüïåðâàãî ââåäåíèÿ äî çàïðåùåíèÿ åãî. Ñ.-Ïåòåð-áóðãú, 1873.


jas, et Balti kubermangude esimene loo� �ZumNordstern� avati Riias 1750. aastal. 1773.aastast hakkas Tallinnas tegutsema loo� �Isis�ja 1777. aastast �Zur Bruderliebe�. Järgmi-sel, 1778. aastal, avati Tallinnas loo� �Zu dendrei Streithämmern� ja Riias �Castor�. Tar-tus tegutses 1779. aastast loo� nimega �Pol-lusk�, mis reorganiseeriti 1785. aastal üm-ber loo�iks �Zum Morgenstern�. Samal aas-tal avas Riias uksed loo� �Astoria� ning 1790.aastal lisandus sellele �Zur kleine Welt�. 1820.aastatel tegutses Tallinnas ka Peterburi �Orien-di�-nimelise loo�i haru.14 Tallinnas tegutse-nud esimeste vabamüürlike loo�ide kohta an-nab ülevaate ka Johan G. Hakmani uurimus.15

Autor on läbi töötanud Eesti Ajaloomuuseu-mi arhiivis asuva �Isise� loo�i materjalid jaavaldanud loo�i liikmete nimekirja, kus koh-tame ka nt. Otto Wilhelm Masingu nime.

Vabamüürlus saavutas oma kõrgpunkti Ve-ne impeeriumis 1820. aastatel, mil erinevates-se loo�idesse kuulus palju mõjukaid baltisak-sa riigitegelasi ning vaimset eliiti. Nagu aja-loost teame, muutus keiser Aleksander I sise-poliitika valitsusaja lõpupoole reaktsioonilise-maks ning ta hakkas vabamüürluses nägemaohtu võimule. 1822. aastal, vabamüürluse mõ-jukuse tipul, keelustas Aleksander I oma ukaa-siga liikumise kogu Vene impeeriumis ningloo�id pidid oma tegevuse lõpetama.

Nõukogude ajal käsitlesid Vene kirjandus-teadlased, sh. Juri Lotman vabamüürlust seo-ses Nikolai Novikovi, Nikolai Karamzinining Aleksandr Pu�kini loomingu analüüsi-misega. Põhjalikku vabamüürluse alast uuri-mistööd teevad tänapäeva vene ajaloolased.1997. aastast hakkas ilmuma sari �Ðóññêîåìàñîíñòâî. Ìàòåðèàëû è èññëåäîâàíèÿ�.Selle avas Georgi Vernadski uurimuse taastrükk20. sajandi algusest, mis käsitles Vene vaba-müürlust keisrinna Katariina II valitsusajal.16

Vene keisrite ja intelligentsi seoseid vabamüür-liku liikumisega on uurinud Vassili Ivanov.17

Aktiivsemaid Eesti vabamüürluse uurijaidon baltisaksa päritolu ajaloolane Henningvon Wistinghausen, keda on huvitanud Tal-linnas tegutsenud vabamüürlaste loo�ide, eriti�Isise� loo�i sotsiaalne koosseis.18 Von Wis-tinghausen juhib tähelepanu asjaolule, et va-bamüürlaste loo�ide keelamine 1822. aastallõpetas küll nende tegevuse, kuid vabamüür-likud aated ja ideaalid kanti üle uute seltsidevaimsusse. Tema sõnul leiab Kuramaa Kir-janduse ja Kunsti Seltsi (Kurländischen Ge-sellschaft für Literatur und Kunst, 1815),Õpetatud Eesti Seltsi (Gelehrte Estnische Ge-sellschaft, 1838), Eestimaa Kirjanduse Ühin-gu (Estländische Literärische Gesellschaft,1842) jt. nimekirjadest terve rea endisi va-bamüürlasi.19 Nendest kujunesid Balti kuber-mangude uued vaimsed keskused, kus säili-sid vennalikkuse ja koostööprintsiibid eriseisuste vahel ning kust said alguse ka rah-vusliku ärkamise ideed.

Indrek Jürjo monograafias Liivimaa val-gustajast August Wilhelm Hupelist on pikalt

14 Eesti Ajalooarhiiv (edaspidi EAA), f. 291, n.10,s. 421, l. 16�16p.15 J. G. Hakman, Esimesed Eesti vabamüürlased.Tartu: Astroloogia Selts �Zeus�, 2000.16 Ã. Â. Âåðíàäñêèé, Ðóññêîå ìàñîíñòâî â öàðñò-âîâàíèå Åêàòåðèíû II. Ñ.-Ïåòåðáóðã: Èçäàòåëúñòâîèìåíè Í. È. Íîâèêîâà, 1999.17 Â. Ô. Èâàíîâ, Ðóññêàÿ èíòåëëèãåíöèÿ è ìà-ñîíñòâî îò Ïåòðà Ïåðâîãî äî íàøèõ äíåé. Ìîñêâà:Ïîëèòèêà, 1997.18 H. v. Wistinghausen, Näitlejad ja muusikudTallinna vabamüürlasloo�ide liikmeina. � Akadeemia1997, nr. 11, lk. 2303�2320; H. v. Wistinghausen,Freimaurer als Gründer von Verein und gesellschaf-ten in Reval in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts.� Quatuor Coronati. Jahrbuch für Freimaurerforschung2005, nr. 42, lk. 287�305.19 H. v. Wistinghausen, Freimaurer in Estland. Ihresozialstruktur am Beispiel der Revaler Loge �Isis�1773�1820. � Zwischen Aufklärung und BaltischemBiedermeier: elf Beiträge zum 14. Baltischen Semi-nare 2002. Hrsg. v. O.-H. Elias, Lüneburg: Verlag Carl-Schirren-Gesellschaft, 2007, lk. 177�210.

Epi Tohvri60

juttu Hupeli ja Otto Friedrich von Pistohl-korsi sõprussuhetest. Jürjo mainib, et Riiasväljaantud vabamüürlaste ajakiri �Maureri-sche Monatsschrift� oli täielikus kooskõlasvalgustusideedega.20 Vabamüürluse väljaku-junemist ajaloolisel Liivimaal on uurinudLäti ajaloolane Guido Straube,21 kes rõhu-tab, et Liivimaa eri paigus avati tänu vaba-müürlaste initsiatiivile vaeste hoolekande-ning kasvatus- ja haridusasutusi.

Eesti vabamüürluse taassünni laines 1990.aastatel ilmus ka ajakirjas �Akadeemia� Gott-hold Ephraim Lessingi vabamüürlust käsitlevkirjutis �Ernst ja Falk. Vestlusi vabamüürlas-tele�22 koos Juri Lotmani kommentaaridega.

Vabamüürluse mõju arhitektuurile on se-nini kõige põhjalikumalt uurinud inglise ar-hitektuuriajaloolane James Stevens Curl. Te-ma sulest on ilmunud rida käsitlusi, mis ana-lüüsivad vabamüürlike ideede avaldumistarhitektuuris ning kalmistukultuuris.23 18.sajandi arhitektide � nt. Nicholas Hawks-moori, John Wood vanema, Joseph Gandyja sir John Soane�i � sidemeid vabamüürlu-sega on välja toonud ka teised uurijad.24 Al-lan Braham märgib vabamüürluse kandvatrolli ka Prantsuse valgustusarhitektuuris ningleiab, et arhitektid olid tugevasti mõjutatudsotsiaalsetest muutustest ning vabamüürli-kest ideedest ühiskonnas.25 Eriti oli vaba-müürluse okultistlikust, nn. krüpto-massoon-lusest haaratud Claude-Nicolas Ledoux, nt.väljendavad vabamüürlikku liini arhitektuur-sed visioonid �Kõikenägev Silm� (Besan-çon�i teatri interjööri peegeldusega, 1847) jaChaux� ideaallinna projekt.

Vabamüürluseja neopalladionismi seosest1723. aastal, kuus aastat pärast suurloo�i asu-tamist Londonis, ilmus vabamüürlaste kons-titutsioon.26 Selle autoriks oli märgitud �otipresbüteri kiriku vaimulik Rev. James Ander-

son, kuid tegelikult võttis konstitutsioonikirjutamisest osa terve rida suurloo�i vaba-müürlasi. Konstitutsioonis olid sätestatudvabamüürluse ajaloolised traditsioonid ja ri-tuaalid, loo�ide aadressid ja meistrite nime-kirjad, kodukord ja laulud. Vanast vabamüür-lusest säilitati käsitöö- ja ehitusalane süm-boolika ning välja oli toodud ka vabamüür-luse ideelised allikad, mis väidetavalt on pei-detud ajaloolistesse ehitistesse, ulatudes ta-gasi Piiblis kirjeldatud Saalomoni templinija Augustuse ajastu antiikrooma arhitektuu-rini. See tähendab, et arhitektuurivormides-

20 I. Jürjo, Liivimaa valgustaja August WilhelmHupel 1737�1819. Tallinn: Riigiarhiiv, 2004, lk. 228.21 G. Straube, Freimaurer in Livland. � ZwischenAufklärung und Baltischem Biedermeier: elf Beiträgezum 14. Baltischen Seminar 2002, lk. 165�175.22 G. E. Lessing, Ernst ja Falk. Vestlusi vabamüür-lastele. � Akadeemia 1992, nr. 2, lk. 242�267; nr. 3,lk. 467�487. Lessing võeti 1771. aastal vastuHamburgis tegutsenud looþi �Zu den drei Rosen�liikmeks ning vestlus tugineb tema kogemustelevennaskonnas.23 J. S. Curl, The Art and Architecture of Freemason-ry. London: Batsford, 1991; J. S. Curl, A Celebrationof Death: An Introduction to Some of the Buildings,Monuments, and Settings of Funerary Architecture inthe Western European Tradition. London, New York:Constable, 1980.24 Vt. nt. V. Hart, Nicholas Hawksmoor: RebuildingAncient Wonders. New Haven, London: The PaulMellon Centre for Studies in British Art by YaleUniversity Press, 2002; T. Mowl, B. Earnshaw, JohnWood: Architect of Obsession. Bristol: MillstreamBooks, 1988; B. Lukacher, Joseph Gandy: An Archi-tectural Visionary in Georgian England. London:Thames & Hudson, 2006; D. Watkin, Freemasonryand Sir John Soane. � The Journal of the Society ofArchitectural Historians 1995, Vol. 54 (4), lk. 402�417.25 A. Braham, The Architecture of the FrenchEnlightenment. London: Thames & Hudson, 1980,lk. 11; 186; 207.26 The Constitutions of the Freemasons, containingthe History, Charges, Regulations of that mostAncient and Right worshipful Fraternity. For the Useof the Lodges. Ed. J. Anderson. London, 1723.


se on talletatud varasemate tsivilisatsiooni-de varjatud teadmised ja esoteerilised sala-dused, mida arhitektid valdasid.

Andersoni konstitutsioonil oli mitu üles-annet. Esiteks pidi see kinnistama ühe ja ainu-õige � inglise � vabamüürliku liikumise niiSuurbritannias kui ka Mandri-Euroopas. Trü-kis ilmus tõlgituna ka prantsuse ja saksa kee-les ja seda hakati Mandri-Euroopas kutsumann. vabamüürluse �katekismuseks�.27 Ka meieregioonis tegutsenud vabamüürlikud loo�idallusid Andersoni konstitutsioonile.28

Teiseks oli selle trükise üheks eesmärgikstutvustada Euroopast saabuvatele huvilisteleSuurbritannia väärtarhitektuuri, mille looja-teks olid varasematesse inglise loo�idessekuulunud arhitektid. Arhitektuuriajaloo seisu-kohast on oluline, et trükises olid kirjas kavabamüürlaste arhitektuurieelistused. Needrõhutavad, et vabamüürlased on tagasi pöör-dunud Antiik-Rooma Augustuse ajastu arhi-tektuuristiili juurde, sest siis osati hinnata ehi-tiste geomeetriat ja väärtustada ajaloolisi stii-le (silmas oli peetud Egiptuse ja Väike-Aasianing Kreeka ja Sitsiilia arhitektuuripärandit).Augustuse ajal tegutsenud arhitekt Vitruviusepärandi taastas Andrea Palladio, Inglismaaletõi selle Inigo Jones. Palju väärtarhitektuurilõi vabamüürlane Christopher Wren.

Vabamüürluse ja neopalladionistliku ar-hitektuuri vahelist vaimset silda aitas luuaka krahv Shaftesbury idee �moraalsest ar-hitektuurist�. Arhitektuuri ja ajastu moraali-filosoofia vahelise seose sõnastas ta nõnda:tema ideaaliks oli nn. targa mehe tüüp, kes� järgides moraalseid printsiipe � käituboma elu arhitektina ja ehitab oma hingepuhast ning valgustatud templit.29 Nõndakohtab vabamüürlike trükiste ja sertifikaa-tide kujunduses sageli kuue sambaga Pan-teoni templi laadset ehitist, millest kujunessisemise valguse ja tarkuse ning moraalsepuhtuse sümbol. Ühtlasi andis vabamüür-

lus tõuke neopalladionismi väljakujunemi-sele Suurbritannias.30

Andersoni konstitutsioonis oli esile tõs-tetud tollal vaid 28 aastane, laiemale avalik-kusele veel tundmatu amatöörarhitekt Ri-chard Boyle e. lord Burlington. Põhjuseks olitema mõjukas positsioon vabamüürlaste loo-�is. Anderson kuulutab, et lord Burlingtonon arvatavasti üks Britannia parimaid, kuimitte kõige parem neopalladioniste.31 Nn. Au-gustuse stiili elluäratamise laines ilmusid kainglise keelses Palladio �Neli raamatut arhi-tektuurist�32 ja 1722. aastal asutati spetsiaal-selt Augustuse stiili toetuseks Society of Ro-man Knights, kus õpiti tundma Inglismaa Roo-ma-aegset minevikku, vastandudes sellega sa-janditepikkusele gootika traditsioonile.33

Seega tuleb revideerida üldlevinud seisu-kohta, mis seostab neopalladionismi võidu-käiku Suurbritannias 18. sajandi alguses vii-gide teise põlvkonna aristokraatidega, kesütlesid lahti vanast Stuartide-aegsest monar-hiast ning toetasid Hannoveri dünastiat,34

valides oma poliitiliste ideede väljenduseksneopalladionismi, mis pidi kehastama plato-

27 Nt. Gründliche Nachricht von den Frey-Maurern,nebst beygefügter historischen Schutz-Schrifft. Frank-furt am Main, 1740.28 M. C. Jacob, Living the Enlightenment, lk. 57.29 A. von Buttlar, Neo-Palladianism and Freemasonry.� The Burlington Magazine 1982, Vol. 124, Nr. 952,lk. 762.30 18th Century Britain. The Cambridge CulturalHistory. Vol. 5. Ed. B. Ford. Cambridge: CambridgeUniversity Press, 1992, lk. 226.31 The Constitutions of the Freemasons, lk. 25.32 The Architecture of A. Palladio; In Four Books.Ed. G. Leoni. London, [1715�1720].33 S. C. Bullock, Revolutionary Brotherhood: Free-masonry and the Transformation of the AmericanSocial Order, 1730�1840. Chapel Hill, London: Uni-versity of North Carolina Press, 1996, lk. 36�37.34 J. Summerson, Architecture in Britain, 1530 to1830. New Haven, London: Yale University Press,1993, lk. 295.

Epi Tohvri62

nismi ja protestantismi sünteesi.35 Tegelikultosutus neopalladionism palju keerulisemaksnähtuseks ja selle väljakujunemise üheks olu-liseks alustalaks olid kindlasti ka vabamüür-likud ideed.

Vabamüürluse ja arhitektuuriseoste ikonograafiastVabamüürlased kasutasid arhitektuurielemen-te metafooridena, et anda edasi moraalseid väär-tusi. Seejuures kattusid valgustusajastu, vaba-müürluse ja klassitsistliku arhitektuuri eesmär-gid korra, tasakaalu, matemaatilise korrapära,antiiksete väärtuste taasavastamise osas. Vaba-müürlastest (harrastus) arhitektid väljendasidoma ehitiste kaudu ühiskonna tasakaalu, har-moonia ja selguse ideaali, mida sai arhitektuu-ris edasi anda selgete geomeetriliste ehitusmah-tudega ning egiptuse ja antiikrooma arhitek-tuurist laenatud elementide abil.

Vabamüürluse ikonograafia kõige levinu-mateks arhitektuurseteks sümboliteks on vin-kel ja sirkel, mis viitavad õigesti elatud elu-le (inimese sisemine mõõdupuu jäägu puu-tumata ja puhtaks), ja sambapaar, mis tähis-tab legendaarse Saalomoni templi kahte Jaa-kini- ja Boase-nimelist sammast. Parempool-ne Jaakini sammas väljendab seaduslikkustning vasakpoolne Boase sammas tugevust.Üldtuntud on kolme sambaorderi sümbool-sed tähendused, kus dooria sammas on tuge-vuse, joonia sammas tarkuse ja korintosesammas püsivuse, ka igikestvuse võrdkuju.

Illustreerivaks näiteks võib tuua von Stac-kelbergide aadlisuguvõsa Mäo mõisa harustpärit Gustav Adolf von Stackelbergile 1797.aastal antud Berliini Loge Royal York de L�Ami-tié (Royal York zur Freundschaft)36 vaba-müürlase sertifikaati (ill. 1), millel on oht-ralt kujutatud erinevaid arhitektuurielemen-te37. Sertifikaadi kujunduses on kahel poolääres sambapaar, mis vastab Saalomoni temp-lis asunud Jaakini ja Boase sammastele. Vil-

kalt toimetavad putod tahuvad kiviplokkeehk intellektuaalset, oma kirgi kontrollivatja moraalset puhtust taotlevat isiksust. Kuu-bikujulised kiviplokid aga viitavad võima-lusele saavutada siinses elus ülim täiuslik-kus. Samas tuletab murtud sammas meeldeelu kaduvust ja surma, kuid selle kõrvalepaigutatud obelisk seostub vabamüürluse re-toorikas päikesega, sümboliseerides jõudu,stabiilsust ja surematust.38 Nõnda kohtab haua-monumentide kujunduses mõlemaid motii-ve, kuid sagedamini obeliski kui inimese loo-tust surematusele ning tema mälestuse kest-misele. Kiviplaatidel nähtavad arhitektuuri-joonised annavad edasi templi esivaadet ningehituskunsti seost geomeetriaga. Napoleonisõjakäik Egiptusesse tõstis Euroopa suur-moeks Egiptuse-teema. Meelsasti kujutatiEgiptuse elemente ka vabamüürlaste doku-mentidel, vihjates sellega Euroopa intellek-tuaalsele järjepidevusele alates Egiptusest(sfinksid, obeliskid) ja hellenistlikust kultuu-rist (mida sümboliseerib Antiookia paljurin-nalise viljakusjumalanna figuur) kuni krist-like väärtusteni.

Vabamüürluses nõutava loo�ivenna sise-mise täiustumise astmeid sümboliseerivadkaks sfinksi. Sertifikaadi vasakul servas onsfinksi figuur kaetud riidega, mis tähendabveel pimeduse ja teadmatuse loori inimese

35 C. Hussey, English Country Houses: Early Georg-ian, 1715�1760. London: Country Life, 1955, lk. 10�11.36 Selle prantsuskeelse loo�i liikmeskonna moo-dustasid enamuses prantsuse õpetlased, kes saabusidkuningas Friedrich Suure kutsel Preisimaale. Üksloo�i asutajatest 1765. aastal oli valgustusideedestkantud kuningas Friedrich Suur isiklikult, eelistadesnime valikul liberaalsuse kantsi, Briti kuninga GeorgeIII venna, Yorki hertsogi Eduard Augusti nime. Vt. kahttp://www.loge-urania.de/geschichte.html.37 EAA, f. 1321, n.1, s. 9. k. 481; vt. ka W. KirkMacNulty, Vabamüürlus. Sümbolid, saladused, tähen-dus. Tallinn: Sinisukk, 2006, lk. 176�177, 197, 259.38 J. S. Curl, The Art and Architecture of Freemason-ry, Clossary of Terms, lk. 232�246.


üle. Kuid järgides sertifikaadil kujutatud te-gevusi, jõutakse aste-astmelt lõpuks väljasisemise valgustumiseni, mille allikad pei-tuvad iidses Egiptuse tsivilisatsioonis. Läbi-nud vajaliku teekonna, jõuab vabamüürlanevälja kõrgema tarkuse ja teadmise juurde ningsfinks esitleb ennast siis täies hiilguses. Loo-masümboolikas oli kotkas Preisimaa sümbo-liks ning pelikan seostub heategevusega.

Vabamüürlike sertifikaatide kujundust ana-lüüsides tekib seos meie 18. sajandi teisepoole mõisahoonete interjöörikujundustega,kus seinapaneelidel, uste kohal asuvatel sup-raportidel ning ahjude kujunduses kohtabputostseene koos erinevate atribuutidega. Etvabamüürlikud sümbolid on vihjelised, onnende edasiandmise parimaid võimalusi vas-tavate dekoorielementide abil kujundatudsaalid ja salongid ning parkide skulpturaal-sed vormid. Nõnda tuleb Eesti mõisakomp-lekside kunstilisel analüüsil ühe tegurina ar-vestada ka nende omanike vabamüürlikkutausta. Olgu siinkohal loetletud vaid mõnedvastava ajastu esinduslikumad mõisad: Rä-gavere, Mõdriku ja Vana-Vigala, mille oma-nikud kuulusid Tallinnas tegutsenud loo�i-desse.39 Vabamüürlikust vaatevinklist on sel-ge, et ajastu suurmoe � Zopf-stiili � �poeeti-line� sõnum ei ole piisav seletama nendemõisahoonete interjööride ja pargikujundu-se kunstilist tervikut.

Vabamüürlike ideede mõjuelukeskkondade kujundamiselAvatud ja valgustatud vabamüürluse ühekspeamiseks eesmärgiks seati heategevus. Fi-lantroopiat mainib ka Gotthold Ephraim Les-sing oma kirjutises �Ernst ja Falk. Vestlusivabamüürlastele�, milles Ernst loetleb neidettevõtmisi, mida vabamüürlased on ühis-konna heaks teinud: nad on asutanud hoole-kande-, kasvatus- ja haridusasutusi nii aad-like ja kodanlaste lastele kui ka vaestele ja

orbudele. Sealhulgas leiab äramärkimist üks18. sajandi mõjukamaid kasvatusasutusi Phi-lantropinum, mis avati 1774. aastal Dessausvabamüürlike vaadetega vürst Leopold IIIFriedrich Franz von Anhalt-Dessau initsia-tiivil.40 Tema eesmärgiks oli luua vabamõt-lemise ja inimarmastuse kool, kus õpiksidkoos eri konfessioonidest, rahvustest ja sei-sustest lapsed. Vürst Franzi ideaaliks oli laial-dane reformiprogramm, mis hõlmas kogusotsiaal-, majandus- ja pedagoogilist sfääri.Tema Gartenreich�is (Aiariigis) pidi kõikolema valgustuslik ja pedagoogiline. Nõndakujunes Philantropinum�is välja ainulaadneinternatsionaalne, kosmopoliitne ja ususal-liv õhkkond. Kooli asus juhtima liberaalnesaksa haridustegelane Johann Bernhard Ba-sedow, kelle õpetamismeetod põhines Jean-Jacques Rousseau� ja John Locke�i seisukoh-tade sünteesil, mis nägi ette vabade kunstidekõrval ka praktilisi õppeaineid, nagu aian-dus, mehhaanika, füüsika jm. Kogu õpetustoimus didaktilis-moraliseerivate mängudekaudu, et lapsed arendaksid eelkõige omasotsiaalse suhtlemise võimeid.41

Philantropinum�is sai hariduse ka terverida Eesti-, Liivi- ja Kuramaa aadlike ningkodanlaste lapsi. Nõnda kohtab Dessaus õp-pinute nimekirjas Rõngu mõisaomaniku krahvLudwig Wilhelm von Manteuffeli poegi Ernstija Gotthardi; parun Carl Ludwig von Meng-deni poega Karl Gustavit; Tõstamaa mõisaomaniku poega Benedictus Andreas von Hel-merseni; Ropka mõisaomaniku poega krahvPaul von Siversit. Von Igelströmide, von Korf-fide ja von Viettinghoffide perekonnad olidsaatnud kooli kaks poega.42 Kui kõrvutada

39 EAA, f. 291, n. 10, s. 421, l. 16p.40 G. E. Lessing, Ernst ja Falk, lk. 248�250 (Franzkuulus vabamüürlaste ridadesse).41 The Enlightenment World, lk. 221�22342 D. Franke, Beziehungen Kurlands und Livlandszum Philanthropin in Dessau. � Baltische Monats-schrift 1892, Bd. 43, lk. 131�133.

Epi Tohvri64

nimekirjas leiduvate aadlisuguvõsa esinda-jate nimesid näiteks 19. sajandi alguses Riiasja Tallinnas tegutsenud vabamüürlaste nime-kirjaga, siis korduvad seal samad nimed, na-gu von Zoege-Manteuffelid, von Vietting-hoffid, von Korffid jt.43 1779. aastal külasta-sid Philantropinum�i ka Riia vabamüürlasedning rajasid Riiga samade põhimõtete järgimitmeid vaeslastekoole.44

Kindlasti veetsid Philantropinum�i kas-vandikud aega ka Wörlitzisse rajatud Ingli-se vabakujunduslikus pargis, mis oli üks esi-mesi Mandri-Euroopas.45 Sealse Aiariigi par-gid jagunesid vastavalt ilu- ja tarbeaedadeks,sest kauni ühendamine kasulikuga oli val-gustusajastu kandev idee nii hariduses kuika elukorralduses. Inglise vabakujunduslikupargiideega tutvusid vürst Franz ja tema sõ-ber ning mõttekaaslane, arhitekt FriedrichWilhelm von Erdmannsdorff kahel GrandTour�il Suurbritanniasse 1763. ja 1764. aas-tal, kus nad külastasid muuhulgas ka Chis-wick House�i, Stowe�i ja Stourheadi maasti-kuparke46 ning õppisid tundma brittide prak-tilise meele ühendamist pitoreskse looduse-tunnetusega.

Wörlitzi pargikujunduses leidub ka vaba-müürlikku allegooriat: näiteks Georgi aiaosasissepääsuportaalide sfinkside kujunduses,1794. aastal von Erdmannsdorffi kavanda-tud dooria stiilis monopteeris, mis jäljendabantiikset sibüllitemplit Tivolis, ning tule jaõhu allegooriatena rajatud Vulcanuse ja Aeo-luse grottides-templites.47

Siinkohal võib tõmmata paralleeli Wör-litzi pargikujunduse ning Lätimaal asuva Ele-ja mõisa pargi vahel. 1806.�1810. aastal pro-jekteeris vabamüürlaste hulka kuuluv arhi-tekt Giacomo Quarenghi Elejasse uue pea-hoone, mille ümber rajati vabakujunduslikInglise stiilis park.48 Samuti oli Eleja mõisaomanik Jochan Friedrich von Medem üksmõjukamaid Miitavi (Jelgava) loo�i vaba-

müürlasi.49 Kuigi neopalladionistlikus stiilispeahoone on tänaseks hävinud, leidub par-gis veel üksikuid vihjeid vabamüürlikule al-legooriale, nagu näiteks sfinksid või kalmis-tu peavärava kujundus.

Teise analoogilise võrdluse võib tuua Wör-litzi ja Pavlovski pargikujunduste vahel, vii-mase kavandas Charles Cameron. Mõlema-le on eeskujuks olnud Stowe�i maastikuparkInglismaal. Pavlovski Inglise stiilis pargiskohtab allegoorilisi pargipaviljone ja rajati-si, mis omakorda olid eeskujuks Alûksnemõisapargile ajaloolisel Liivimaal.50 Seal lei-duvad samuti tuulejumal Aeolusele pühen-datud templike, Otto Hermann von Vieting-hoffi obelisk-mälestussammas, Johann Wil-helm Krause kavandatud dooria stiilis mo-nopteer jm. Võrdlus vabamüürlusest inspi-reeritud allegoorilise pargiga pole asjata, sestAlûksne mõisakompleks kuulus von Viet-tinghoffide perekonnale, kellest Otto Her-mann von Vietinghoffi loetakse üheks esi-meseks vabamüürlaseks ning mõjukamaks

43 EAA, f. 291, n. 10, s. 42, l. 16p.44 D. Franke, Beziehungen Kurlands und Livlandszum Philanthropin in Dessau, lk. 118.45 A. Hartmann, Der Wörlitzer Park und seine Kunst-schätze. Berlin, 1913 (Neuaflage Dessau: AnhaltischeVerlagsgesellschaft, 1991), lk. 7�9; Kadrioru välis-kunsti muuseumis toimus 2003. aastal näitus �Looduseja kunsti austajatele. Wörlitzi park�.46 Den Freuden der Natur und Kunst. Das Garten-reich des Fürsten Franz von Anhalt-Dessau im Zeit-alter der Aufklärung. Hrsg. vom Institut für Ausland-beziehungen. Stuttgart: Verlag Gert Hatje, 1997,lk. 54�55; 60�61.47 Den Freuden der Natur und Kunst, lk. 130;J. S. Curl, The Art and Architecture of Freemasonry,lk. 177�181.48 Ì. Ô. Êîðøóíîâà, Äæàêîìî Êâàðåíãè. � Çîä-÷èå Ñàíêò-Ïåòåðáóðãà XVIII âåê. Ñîñò. Â. Ã. Èñà-÷åíêî. Ñàíêò-Ïåòåðáóðã: Ëåíèçäàò, 1997, lk. 757.49 G. Straube, Freimaurer in Livland.50 J. Zilgalvis, Pearls of Latvia. Full colour guide to40 the most beautiful castles, palaces and manors inLatvia. Riga: Publishing House AGB, 2000�2001, lk. 33.


aadlikuks 18. sajandi teisel poolel Liivimaal.51

Suguvõsas oli ka mitmeid Philantropinum�ikasvandikke.

Terve Wörlitzi hoonetekompleks, sealnepargikujundus ning Dessaus tegutsenud Phi-lantropinum�i haridusideed on olnud ühekskonkreetseks eeskujuallikaks meie mõisakul-tuurile ja -majandusele, eelkõige pargikuns-tile.52 Seal õppinud aadlikud olid 18. sajanditeisel poolel kommunikatsioonikanaliks ko-halikule aadelkonnale Inglise stiilis pargi-ideede, vabamüürluse ja põllumajanduslikeuuenduste tutvustamisel.

Vabamüürlikust liikumisest alguse saanudühiskonna parendamise ideed joonistuvadvälja ka 1795. aastal tegevust alustanud esi-mese teadusseltsi � Liivimaa Üldkasuliku jaÖkonoomilise Sotsieteedi (Livländische ge-meinnützige und ökonomische Sozietät, LÜÖS)liikmeskonnas ning tegevusvaldkondades,sest asutajate hulgas oli mitmeid tuntud va-bamüürlasi, nagu näiteks Peter Heinrich vonBlanckenhagen ja krahv Ludwig August Mel-lin.53 Liivimaa edumeelsete aadlike ühinguetteotsa valiti Georg Friedrich Parrot, keskoostas ka esimese programm-dokumendi,milles kajastusid eelkõige tema enda tõeks-pidamised: �Kõikide provintsi seisuste � aad-li, õpetlaste, kodanluse ja talurahva üleüldi-se heaolu edendamine, moraalsuse ja hari-duse edendamine, maa materiaalse arengu,eriti põllumajanduse, kaubanduse ja vabri-kutöö edendamine.�54

Parrot� näol oli tegemist väga võimeka uuttüüpi isiksusega meie kultuuriruumis, kes eitegelnud mitte ainult teadusega, vaid mõju-tas oma vaadete ja aktiivse ühiskondliku te-gevusega kogu 18. sajandi lõpu � 19. sajan-di alguse elukeskkonda, sh. Liivimaa arhi-tektuurikultuuri. Väidetavalt oli Tartu ülikoo-li esimene rektor Parrot Euroopas astunudühe Saksa (Mainzi) vabamüürlaste loo�i liik-

meks, kus valitsesid Suure Prantsuse revo-lutsiooni vaimus ideed.55 Vähemalt tema ak-tiivses ühiskondlikus tegevuses kajastusidelukeskkonda parendavad ja haridust soosi-vad valgustusajastu progressiivsemad mõt-ted, mis suures osas kattusid valgustatud va-bamüürluse ideedega. Nõnda kohtab Tartuülikooli taasavamise järgsel väiksel pitsatil(ill. 2) püramiidi, sfinksi, redelit, nurklauda,sirklit jt. vabamüürlikke sümboleid.56 Arves-tades liikumise kõrgpunkti, on need piisavaltkõnekad visuaalsed allikad tõlgendamaksTartu ülikooli taasavamise esimest kaht aas-takümmet (1802�1822) ka valgustusajastuvabamüürlikus võtmes.

LÜÖS-i aktiivsete korrespondentliikme-te hulka kuulusid ka kohalikud pastorid, kestegid ettepanekuid põllumajanduse ning elu-tingimuste parandamise kohta. Eriti aktiiv-sed olid Kuramaa pastorid.57 Valgustusajas-tu oli pigem antikirikliku kui antireligioosseiseloomuga. Erinevalt roomakatoliku kiriku

51 M. Laur, Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710�1783). Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2000, lk. 48.52 Senini on Wörlitzi Aiariigi eeskuju mainitud vaidseoses J. K. S. Morgensterniga: J. Maiste, K. Polli,M. Raisma, Alma Mater Tartuensis. Tartu Ülikool jatema arhitekt Johann Wilhelm Krause. Tallinn: EestiKeele Sihtasutus, 2003, lk. 228.53 EAA, f. 1185, n. 1, s. 1; f. 2471, n. 1, s. 91, l. 58�58p; I. Jürjo, Ludwig August krahv Mellin kui talu-rahva sõber ja estofiil. � Tuna 2003, nr. 4, lk. 50�53.54 EAA, f. 1185, n. 1, s. 5, l. 2.55 M. Magnitski ettekandest keiser Nikolaile 1831. a.� G. F. Parroti 200-ndale sünniaastapäevalepühendatud teadusliku konverentsi materjale. Tartu:Tartu Riiklik Ülikool, 1967, lk. 240.56 Need pitsatid on eksponeeritud raamatus: JohannChristoph Brotze. Estonica. Koost. A. Hein, I. Leimus,R. Pullat, A. Viires. Tallinn: Estopol, 2006, lk. 224,kuid sellele asjaolule pole tähelepanu osutatud.57 H. Moorits, LÜÖS perioodilistest väljaannetestaastail 1802�1839.� Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoo-miline Sotsieteet 200. Akadeemilise Baltisaksa Kul-tuuri Seltsi konverentsi materjale, 25. september 1992Tartus. Toim. S. Kivimäe. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjas-tus, 1994, lk. 32�34.

Epi Tohvri66

1.Gustav Adolf vonStackelbergile 1797.aastal antud BerliiniLoge Royal York deL�Amitié vabamüürla-se sertifikaat koospitsatigaEAA, f. 1321, n.1, s. 9,k. 481


2.Tartu ülikooli väike pitsat 19. sajandi esimeselveerandilTÜ KHO, f. 55, n.1, s. 98

Epi Tohvri68

3.Otto Friedrich von Pistohlkorsi kavandi järgiteostatud esi- ja külgfassaad nn. Printsessi majalTartus, Jaani tänaval (kuulub H. Treffneri gümnaasiu-mi kompleksi)Foto Epi Tohvri


4.Otto Friedrich von PistohlkorsRutikvere mõisa fassaadijoonis. 1798EAA, f. 2471, n. 1, s. 159, l. 160

Epi Tohvri70

5.Otto Friedrich von PistohlkorsRutikvere mõisa korruste ristlõige. 1798EKM, G 2890


6.Rutikvere mõis 20. sajandi algusesERM, fotokogu 484:56

Epi Tohvri72

7.Rutikvere mõisa interjööri kavandIdee ja visandi autor O. F. von Pistohlkors,joonistas Plesch, daatumitaEKM, G 2893


8.Rutikvere mõisa interjööri kavandIdee ja visandi autor O. F. von Pistohlkors,joonistas Plesch, daatumitaEKM, G 2892

Epi Tohvri74

9.Rutikvere mõisa ümarsaali kujundusIdee ja visandi autor O. F. von Pistohlkors,joonistas Plesch, daatumitaEKM, G 2894


10.Otto Friedrich von Pistohlkors nooremRakvere lossi varemed. 1842ÕliEesti Kirjandusmuuseumi valduses

Epi Tohvri76

mõju all olevatest riikidest, kus valgustus olitugevalt antikatoliiklik, olid anglosaksi pro-testantlikes maades religioon ja valgustustihedalt põimunud, mitte vastandunud. Pro-testantlikud kirikud olid valgustusajastu, sh.ka vabamüürluse ideede suhtes üsnagi res-pekteerivad. Luterlus oli üks �leebemaid�usundeid ning paljud luterlikud pastorid nä-gid vabamüürlikus filosoofias kristliku hu-maansuse õpetust.58 Seda kinnitab kas võifakt, et Tallinnas tegutsenud �Isise� loo�inimekirjas oli 7% vaimulikke.59 1820. aastalleiame Tallinna �Oriendi� loo�i nimekirjastHageri pastori David Friedrich Ignatiuse,Haljala pastori Georg Wilhelm Spindleri,Palamuse pastori Ludwig Kolbe ning Laiu-se pastori Heinrich Georg von Jannau.60 Liik-meskonnalt üks aktiivsemaid kihelkondi oli-gi Laiuse ning von Jannau tundis sügavamathuvi ka elukeskkonna parandamise vastu,laenates Tartu linna ehitusmeistrilt GeorgFriedrich Wilhelm Geistilt endale ehituskuns-tialast kirjandust.61 Maakohtades sai üsnatavaliseks, et pastorid jagasid oma kogudu-seliikmetele ilmalikke ning praktilisi nõuan-deid ning sageli levisid just pastoraatide ae-dadest talurahvani uued põllukultuurid. See-ga polnud valgustus, vabamüürlus ja protes-tantism omavahel vastuolus.

Juba LÜÖS-i tegevuse algusaastail tõusisbaltisaksa aadelkonna liberaalse tiiva esin-dajate hulgas päevakorda Liivimaa talupoe-gade pärisorjusliku seisundi ning nende elu-asemete parendamise teema.62 Kogu ettevõt-mine kulmineerus 1813. aastal, kui ilmaval-gust nägi anonüümne bro�üür �Ueber Ver-besserung liefländischer Bauerwohnungen,von einem liefländischen Gutsbesitzer�. Sel-lele kirjutisele avaldas ajakirjanduses poo-lehoidu vabamüürlasest pastor Karl GottlobSonntag63, märkides, et tegemist on Helle-nurme, Päidla ja Vorbuse mõisate omaniku,parun Karl Axel Christer von Bruiningkiga64.

Samal ajal sekkus arutellu ka keiser Alek-sander I isiklikult, kes oli probleemi lahen-damisest huvitatud ning andis käsu Eesti-,Liivi- ja Kuramaa kindralkubernerile markiiFilippo Pauluccile esitada konkreetseid et-tepanekuid olukorra parandamiseks. Teemaleidis elavat vastukaja kohalike mõisnike japastorite hulgas ning nende kirjutised aval-dati 1814. aastal ilmunud LÜÖS-i väljaan-des.65 Talupoegade eluasemete teemal võt-sid teiste hulgas sõna ka Krause66 ja Parrot.Mõlemad leidsid, et suitsutared on ebater-vislikud ning need tuleks puhaste kambritevastu välja vahetada. Seevastu konservatiiv-sema hoiakuga Õisu mõisnik August Fried-rich von Sivers arvas, et talupojad on omarehielamutega harjunud ega vaja uuendusi.Osalt tänu tema kihutustööle ei võetudki mi-dagi konkreetset ette.67

Von Bruiningki sõnum oli kantud valgus-tusajastul laialt levinud põhimõttest, et �ela-

58 The Encyclopedia of Religion. Vol. 5. Ed. M. Elia-de. New York, London: Macmillan, 1987, lk. 418.59 H. v. Wistinghausen, Freimaurer als Gründer vonVerein....60 EAA, f. 291, n.10, s. 42, l. 16p.61 EAA, f. 1702, n.1, s. 1, l. 5p.62 EAA, f. 1185, n.1, s. 2.63 G. Straube, Freimaurer in Livland.64 A. Viires, Esimene katse Eesti taluelamuidparandada. � Etnograafiamuuseumi aastaraamatXXV. Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum.Tallinn: Valgus, 1971, lk. 59. Von Bruiningk olituline G. Merkeli poolehoidja, samas kuulus Merkelisegi kahte vabamüürlikku loo�i ning viis aktiivseltellu vabamüürlikke põhimõtteid (G. Straube,Freimaurer in Livland).65 Neueres ökonomisches Repertorium für Livland.Bd. 2, St. 3. Dorpat, 1814.66 E. Tohvri, Liivimaa taluelamute parendamisest. �Johann Wilhelm Krause, 1757�1828. Kataloog 2.Arhitektina Liivimaal. Koost. J. Maiste, K. Polli,M. Raisma. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002,lk. 385�406.67 EAA, f. 1185, n.1, s. 3, l. 19.


mud vormivad inimesi�.68 Ta kirjutas: �...ilul,sealhulgas paremal elukeskkonnal on suurmõju inimhingele ning südameheadusele, misaitab ühel rahvusel kasvada. Linnades onjuba ehitusmeistrite järelevalve all ehitatudhea maitsega maju [see oli aeg, mil kreisi-linnades olid juba alates 1809. aastast kehtes-tatud ülevenemaalised tüüpfassaadid � E.T.],kuid meie talupojad elavad endiselt pimeda-tes suitsutaredes.�69 Von Bruiningk lasi omamõisas talupoegadele ehitada nn. Preisi tüü-pi talumaju. Kuigi need jäid eesti talupojalevõõraks, ei kahanda see ühe baltisaksa aad-liku head tahet parandada elukeskkonda mit-te ainult endal, vaid ka enda ümber. Selli-seid aadlikke, kes tundsid tõsisemat huvi omatalupoegade ning üldse elukeskkonna paren-damise vastu, oli teisigi.

Valgustusajastu vabamüürlasetüüpportree – Otto Friedrich vonPistohlkorsEt vabamüürluses on nähtud eelkõige Ðotialgupära, siis huvitava kokkusattumusenaesindab liberaalsete vaadetega aadlikku, val-gustatud vabamüürlast ja harrastusarhitektiühes isikus �oti juurtega baltisaksa aadlikOtto Friedrich von Pistohlkors (1754�1831).Kuuludes August Wilhelm Hupeli lähimatesõprade hulka, pälvib ta viimaselt vaid ülis-tussõnu oma laia silmaringi, ettevõtlikkusening filantroopiliste tegude tõttu.70 Samutihindab Hupel kõrgelt von Pistohlkorsi tead-misi ja oskusi arhitektuuri alal.71

Oma isa kaotas Otto Friedrich juba esi-mesel eluaastal ning tema hariduse ja elu-käigu eest kandis hoolt emapoolne Ungern-Sternbergide suguvõsa, kes oli tollal Jänedamõisa omanik. Noorukina suundus ta Peter-buri sõjaväeakadeemiasse, tehes karjääri omanõbu, kindral Carl von Ungern-Sternbergiadjutandina. 1791. aastal pidi ta haiguse tõt-tu sõjaväelisest tegevusest lõplikult loobu-

ma ning saabudes kodumõisa Rutikverre,alustas ta mõisamajapidamise ümberkorral-damisega.72 Sellest ajast algas ka von Pistohl-korsi aktiivne ühiskondlik tegevus: 1792.aastal oli ta Pärnu kreisi saadik Liivimaamaapäeval, 1800. aastast maanõunik, aasta-tel 1803�1816 kirikueestseisja Tartu kreisis.1805. aastal valiti ta Liivimaa aadlikonven-ti, kus valmistas ette dokumenti Liivimaamaamõõdu revisjonikomisjonile. 1806. aas-tast oli ta Liivimaa aadlikonvendi täievolili-ne esindaja Peterburis agraarreformi ja talu-poegade vabastamise küsimustes.73

Aktiivse ühiskondliku tegevuse raamestegutses von Pistohlkors veel ka Eesti-, Lii-vi- ja Kuramaa kindralkuberneri markii Pau-lucci nõustajana Tartu linnakeskkonna üm-berkujundamise küsimustes. Tema ülesan-nete hulka kuulusid Tartu kivist kaubahoo-vi, puuturu, hoolekande- ja meditsiiniasu-tuste ning Tartu ülikooli botaanikaaia raja-mise organiseerimine.74 Von Pistohlkorsimõjukust kinnitab kas või fakt, et Parrotsaatis talle isikliku kutse tulla ülikooli pea-hoone pidulikule nurgakivi panekule 15.septembril 1805. aastal.75

Kuid Tartuga sidusid von Pistohlkorsi ju-ba varasemadki kokkupuuted. Nimelt tänab

68 Sama mõte oli Euroopas üldlevinud ja palju tsi-teeritud, nt. �Wie das Haus, so der Mensch� pärinebpopulaarsest ajakirjast �Zeitschrift für die eleganteWelt� (Leipzig: Voss, 1806, nr. 3, lk. 7).69 K. A. C. v. Bruiningk, Ueber Verbesserung livlän-discher Bauernwohnungen, von einem livländischenGutsbesitzer. � Neueres ökonomisches Repertoriumfür Livland. Bd. 2, St. 3. Dorpat, 1814, lk. 144�145.70 I. Jürjo, Liivimaa valgustaja August WilhelmHupel 1737�1819, lk. 89�90.71 A. W. Hupel, Nordische Mischelaneen. Riga,1781�1791, 14. St., lk. 497.72 EAA, f. 2741, n. 1, s. 69, l. 35�36.73 EAA, f. 2471, n. 1, s. 202.74 H. N. v. Pistohlkors, Nachrichten über die Adels-geschlechter Scott of Craighall, Pistolekors und vonPistohlkors. Forbushof, 1914, Teil I, lk. 76.75 EAA, f. 2471, n. 1, s. 133, l. 15.

Epi Tohvri78

Kuramaa printsess ühes kirjas von Pistohl-korsi, et �viimane on teinud talle tõeliselt ilu-sa fassaadijoonise, mille järgi ta kavatseblasta oma elamu ümber ehitada�. Kiri on da-teeritud 1785. aastal Tartus76 ning sellest võibjäreldada, et Ülikooli ja Lübeki tänava nur-gal asuva nn. Kuramaa printsessi maja (ill.3), mis tänapäeval kuulub Hugo TreffneriGümnaasiumi kompleksi, fassaadilahendu-se autoriks võis olla Otto Friedrich von Pis-tohlkors. Hoone ajaloost on teada, et 1784.aastal ostis selle paruniproua Tscherkassow(neiuna Kuramaa printsess Hedvig ElisabetBiron)77 ja pärast tema surma sai 1800. aas-tal hoone uueks valdajaks keiser Paul I, keslasi seal avada Liivimaa aadlipreilide hool-dusasutuse ehk Fräuleinstift�i. Selle asutusekauaaegseks kuraatoriks oli von Pistohlkors.

Tõepoolest, hoone fassaadidekoor on Tar-tu linnaruumis üsna ainulaadne: pikad rip-puvad taimornamendid moodustavad ülaosasväikese ristikujulise sümboli, medaljonides-se on paigutatud erinevate näoilmetega pro-fiilid ning omapärased on ka väikesed tilga-kesed ning rosetid akende krohvraamistuseall. Kuigi akende krohvraamistused viitavadPeterburi 18. sajandi teise poole linnaklas-sitsismile, on kogu fassaadidekoor siiski ori-ginaalne võrreldes levinud varaklassitsistli-ku (Zopf-stiili) dekooriga. Eelkõige pälvibtähelepanu lopsakas lehestikumotiiv, midavon Pistohlkors on kasutanud fassaadi verti-kaalseks rütmistamiseks. See meenutab akaat-sialehe motiivi, mis oli üks 18. sajandi ar-mastatuim vabamüürluse vihje, sümboli-seerides hingepuhtust, vastupidavust ja taas-sündi.78 Oletatavasti ehitati von Pistohlkorsikavandite järgi ümber ka Viljandisse üle ko-linud Fräuleinstift�i esinduslik kivihoone (tä-napäeval Viljandi Kultuuriakadeemia pea-hoone, Tallinna mnt. 18) ning selle ümberolevat rajatud tema plaanide järgi pargiala.79

Rutikvere mõisKõige tähelepanuväärsem arhitektuurian-sambel Otto Friedrich von Pistohlkorsi loo-mingus on tema kodumõis Rutikvere. Kah-juks seisab peahoone tänapäeval varemeis,kuid sellele vaatamata on võimalik adudahoone proportsioone ning ruumide paigutust.1798. aastal on valminud O. F. von Pistohl-korsil uue peahoone fassaad (ill. 4) ja kor-ruste ristlõige (ill. 5).80 Hoone kavandil näe-me neopalladionistlikku maamaja, mille esi-fassaadi markeerivad neli joonia sammast(kui võtta aluseks von Pistohlkorsi vabamüür-likku tausta, siis on siin tegemist tarkuse süm-boliga). Meie mõisauurijatel on Rutikveremõis jäänud senini tähelepanu alt välja, kuidEesti mõisaarhitektuuris tõuseb see esile mit-me uuendusega. Neid mainib juba Heinz Pi-rang, tuues välja mõisahoone põhiplaani uuen-duslikud võtted siinses arhitektuuriruumis.81

Esiteks kavandas von Pistohlkors kogu mõi-sakompleksi tollal uuelaadse kompositsioo-niga: peahoone kõrval pidid paiknema pool-kaarselt galeriid, mis lõppesid majandushoo-netega (ill. 6).82 Teiseks kohtame peahoonepõhipaanis esmakordselt Eestis rotundilaad-

76 H. N. v. Pistohlkors, Nachrichten über die Adels-geschlechter Scott of Craighall..., Teil I, lk. 385.77 N. Raid, Tartu vanemaid ehitisi. Tallinn: EestiRaamat, 1981, lk. 49.78 Lord Burlington: Architecture, Art and Life. Eds.T. Barnard, J. Clarc. London: The Hambledon Press,1995, lk. 72�74.79 H. N. v. Pistohlkors, Nachrichten über die Adels-geschlechter Scott of Craighall..., Teil I, lk. 76�77.80 Fassaadijoonis EAA, f. 2471, n. 1, s. 160, l. 1.;korruste plaan EKM, G 2890.81 H. Pirang, Das baltische Herrenhaus. Teil 2. DieBlütezeit um 1800. Riga: Verlag von Jonck & Poliews-ky, 1928, lk. 20. Meie mõisaarhitektuuris on siianiesitletud 1820. aastatel valminud Hõreda kuppelsaalining Uue-Riisipere peahoone põhiplaani kui uuendus-likke näiteid.82 Reaalselt jõuti välja ehitada vaid üks tiib, sest mõisläks pankrotti ja taastus alles 1850. aastatel.


set ümarsaali ning selle kõrval paiknevaidümara põhiplaani ja ümarate seinani��idegasalongiruumi ning kabinetti, mis järgivadSuurbritannias populaarset neopalladionist

-

like maamõisate laadi.83

Peahoone alumisele korrusele kavandatimõisavalitseja ruumid ja toad loo�ivendadening sõjaväelaste majutamiseks. Ülemiselkorrusel paiknesid esindusruumidena ümarapõhiplaaniga saal, selle kõrvale jäi väiksemsaal ja mõisahärra erakabinet. Hoone teisestiivas asusid mõisaproua ruumid ning maga-mistoad. Tiibhoonesse planeeriti köök ja lei-vaküpsetusahi, piimakamber ja panipaigad.84

Suurepärase kunstilise elamuse pakuvadinterjöörikavandid, mille idee autoriks ja vi-sandajaks on olnud O. F. von Pistohlkors ise,kuid vormistanud keegi Plesch�i-nimelinehea kunstnikukäega mees.85 Need kolm in-terjöörikavandit on tõenäoliselt mõeldud Ru-tikvere teise korruse esindusruumide deko-reerimiseks. Esimesel kavandil (ill. 7) täida-vad seinu suured antiikvaremetega fresko-maalingud, uste kohal asuvatele suprapor-tidele on modelleeritud medaljonis profiil-vaates mehenäod, mida raamistavad loorbe-ripärjad. Eriti skulpturaalselt on kavandatudahjud ja kamina kujundus. Selle ruumi ka-vand on kõige lähedasem väga populaarse-tele Robert Adami laadis interjööridele 18.sajandi teisel poolel.

Teise (ill. 8) ja kolmanda (ill. 9) kavandijuures torkab silma hoopis keerukam süm-bolistlik ruumikujundus ja seinadekoori ära-tuntav sarnasus Tartusse, nn. Kuramaa print-sessi majale välja pakutud fassaadilahendu-sega. Seintel ripuvad pikad akaatsiavanikud,stukkdekooris kohtab tõrvikute, pärgade javanikute elemente ning ruume ilmestab ridaobeliskide ja postamentide otsa paigutatudallegoorilisi skulptuurigruppe. Tõenäoliseltolid need kavandid mõeldud ümarsaali jaselle kõrval paikneva kabineti kujundami-

seks. Teades von Pistohlkorsi maailmavaa-telist tausta, tundub üsna tõenäoline hüpo-tees, et Rutikvere mõisahoonest taheti väljakujundada loo�i kooskäimiskohta. OttoFriedrich von Pistohlkors kuulus Peterburistegutsenud �Des hochen Ordens in Orient�nimelisse emaloo�i ja oli seal kõrgel � Meist-ri astmel.86 Von Pistohlkorsi kirjavahetust va-bamüürlastest loo�i liikmetega ning temaarutlusi vabamüürluse teemadel saadab sii-ras usk selle liikumise ideaalidesse. 18. sa-jandi vabamüürluse mentaliteeti ning vaim-seid pürgimusi kajastavad loo�i vastuvõtmi-sel esitatavad küsimused. Kuigi need alle-goorilised küsimused on seotud arhitektuu-riga, on neisse peidetud vabamüürlase eri-nevaid valgustumise astmeid. Kui vabamüür-lane hakkab vabamüürluse sümbolitest arusaama, mõistab ta, et vabamüürlaste loo�ivõib tõlgendada inimhinge kujutisena. Näi-teks: mis nime kannavad Saalomoni templikaks sammast? kui kõrge oli Saalomoni tem-pel? millest oli tehtud Saalomoni templi põ-rand? millised olid templist väljapoole jää-vad ruumid ja eeskoda? kuhu paigutataksesambad loo�ides? mida tähendavad seitseastet templi ees? mida teenib kuubikujulinekiviplokk? mis on seitse vaba kunsti, millesvabamüürlased peavad tublid olema? midateenib luulekunst, maalikunst ja muusika?milleks vajame aritmeetikat ja geomeetriat?ja lõpuks � missugust eesmärki teenib arhi-tektuur?87 Need küsimused aitavad meil pa-remini mõista maailma, milles elasid inime-

83 E. Tohvri, 18. sajandi teise poole �oti valgustusli-ku arhitektuuri ideedest, nende retseptsioonist Venekeisrikojas ning baltisaksa kultuuriruumis. � Kunsti-teaduslikke Uurimusi 2006, kd. 15 (3), lk. 104�106.84 EAA, f. 2471, n. 1, s. 131, l. 137p.85 Esmakordselt avaldatud: Maarjamaa rokokoo.Gottlieb Welté (1745/49�1792). Näituse kataloog.Koost. A. Untera. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum,Kadrioru Kunstimuuseum, 2007, lk. 16.86 EAA, f. 2471, n. 1, s. 91, l. 60�61p.87 EAA, f. 2471, n. 1, s. 91, l. 35; 38�38p.

Epi Tohvri80

sed 18. sajandil, kes uskusid vabamüürlikuliikumise kaudu inimühiskonna ning elu-keskkondade parendamisse. Samuti avavadneed küsimused mõisahoonete ja -parkiderajamise kunstilise sõnumi tagamaid. Käes-olevas kirjutises ei jõua artikli mahtu arvesta-des pikemalt peatuda interjööridetailide javabamüürlike rituaalide omavahelisel analüü-sil, mis jääb autoril järgmise kirjutise teemaks.

Siinkohal saab tõmmata veel teisegi pa-ralleeli 18. sajandi alguse Briti arhitektuuri-kultuuriga, kus lord Burlingtoni ajal tegut-ses tavatult palju aadlikest amatöörarhitek-te. John Harris rõhutab, et see oli Briti oma-pära ning mõistel �amatöör� polnud mingithalvustavat varjundit. Maaomanikust aadli-mees oli isiklikult huvitatud oma maaoman-di kujundamisest ja väljaehitamisest � seekuulus ajastu vaimu juurde ning et sagelikasutati professionaalsete arhitektide väljaantud arhitektuurijooniste albumeid, vajasidamatöörarhitektid ehitusmeistreid selleks, etlahendada praktilised küsimused.88 Sama prot-sess leidis aset ka Eestis 18. sajandi lõpus �19. sajandi alguses, mistõttu kerkib üles küsi-mus: kas ongi ehitusmeistri osalemist ehitisevalmimisel põhjust pidada oluliseks, kui põ-hikontseptsiooni töötas välja aadlimees ise.

Rutikvere mõisas teostas ühte ehitusetap-pi Tartust kutsutud müürsepp Carl FriedrichJahnenzt, kelle koostatud ehitusarvete järgioli mõisas üks aktiivsemaid ehitusperioode1816. aasta paiku.89 Kahjuks ei täitunud kõikplaanid, sest von Pistohlkorsi paljude ühis-kondlike tegevuste hulgas oli ka Viljandikreisikohtuniku amet, mis viis ta lõpuks ma-jandusliku hävinguni. Et ta oli keeldunudvalvamast ühe kreisikohtu petisest sekretärijärele, pidi ta tekkinud kahjude eest oma isik-liku varaga vastutama ja pantima mõisa 1816.aastal Liivimaa Aadli Krediidikassale. 1821.aastal ostis ta vanim poeg, Otto Friedrich IVvon Pistohlkors Rutikvere tagasi.90

Mõisakompleksi ümber jõudis Otto Fried-rich von Pistohlkors rajada oma visiooni järgivabakujundusliku pargi. Nõnda võib Rutik-vere peahoone esisel graniittrepiastmel seis-tes kogeda avarat ja hea ruumitajuga kavan-datud mõisaesist ringjat väljakut, kus parem-poolne väljaehitatud tiibhoone sulandub kok-ku poolkaarselt istutatud puudereaga. Esi-plaanil kasvavad nooljad eksootilised okas-puud lähevad sujuvalt üle laialehelisteks pär-napuudeks, moodustades maalilised kulissidkogu hoonekompleksile. Pargis kohtab mär-ke veel kanalitesüsteemist ning peahoonetaga on läbimõeldult istutatud mitu eksooti-liste okaspuude ringi. Mitmetasandiliselt kün-kalt, kus tõenäoliselt asus paviljon, avanesvaade ümbruskonnale.

Von Pistohlkors oli ka suur botaanikahu-viline, pidas oma mõisas puukooli ning tut-vustas ümbruskonnas uusi taime- ja puulii-ke.91 Raamatus �Eesti pargid� on avaldatudRutikvere mõisa kasvuhoone kavand.92 18.sajandi lõpus pöördus Põltsamaa lossi oman-danud Aleksei Bobrinski mitmeid kordi vonPistohlkorsi poole, et too talle puude istiku-te valikul nõu annaks.93 Lisaks käivitas vonPistohlkors Rutikvere mõisas klaasikoja, tel-liselöövi ning viinavabriku, kus töötasid sak-sa meistrid.

Von Pistohlkors pööras suurt tähelepanuoma talupoegade ja mõisatööliste elamistin-

88 J. Harris, The Palladian Revival: Lord Burling-ton, His Villa and Garden at Chiswick. New Haven,London: Yale University Press, 1994, lk. 18.89 EAA, f. 2471, n. 1, s. 131, l. 128�129p; 139.90 G. v. Pistohlkors, Woldemar I Conrad von Pistohl-kors (1755�1801), tänase Tartu Linnamuuseumi ehi-taja ja tema perekondlik taust 17.�21. sajandini. � TartuLinnamuuseumi aastaraamat 11. Tartu, 2005, lk. 89.91 EAA, f. 2471, n. 1, s. 73, l. 2�4.92 A. Hein, Aed ja aeg. Piirjooni eesti aiakunsti va-nemast ajaloost. � Eesti pargid 1. Tallinn: Keskkon-naministeerium, Muinsuskaitseamet, Varrak, 2007,lk. 58�59.93 EAA, f. 2471, n. 1, s. 73.


gimustele. Aruandes Pärnumaa Maarevisjo-ni komisjonile 1805. aastal on kirjas, et taon oma heast tahtest lasknud ehitada ühis-kondlikke hooneid talupoegadele ning näeboma talupoegi tulevikus vabadena.94 1786.aasta aruandes toodi välja, et Põltsamaa ta-lurahvakoolidest on Rutikvere mõisas tegut-sevad kolm koolimaja kõige paremad, s.t.�saksa moodi ehitatud� ehk korstnatega. Sealõpetati lapsi eeskujulikult hästi, koolmeist-rid said mõisniku käest eraldi tasu ja lapsipeeti ülal mõisa arvel.95 1818. aastal ostis vonPistohlkors oma lähedasele sõbrale Hupelilekuulunud elamu Paides ja asutas sinna les-kede ja vaeste hoolekandeasutuse ning kas-vatusasutuse nende lastele.96 Siinkohal tuleksmärkida, et paljudel baltisaksa aadlikel olioma talupoegadega nn. paternalistlikud suh-ted97 ehk mõisnike eestkostekohustus98, midahakati rõhutama eriti 18. sajandi teisest poo-lest. Nõnda tundsid aadlikud vastutust omatalupoegade toimetuleku eest, eriti katku-,ikalduse- ja taudide ajal. Sellele lisandus hooltalupoegade tervise, hariduse ja parema käe-käigu, sh. elutingimuste parandamise pärast� kõiki neid aspekte pidasid oluliseks ka va-bamüürlastest filantroobid. Näiteks kuulusvon Pistohlkorsi lähedaste mõttekaaslastehulka tema nõbu krahv Ludwig August Mel-lin, keda Indrek Jürjo esitleb kui talurahvasõpra ja estofiili.99 Vabamüürlastest suguvõ-sade liikmed olid omavahel üsna tihedaltseotud: von Pistohlkorsi üks poegadest Ale-xis Göran abiellus krahv Ludwig August Mel-lini tütrega ning nad asusid elama Birini (Kol-zeni) lossi Liivimaal. Teine poeg, Otto Fried-rich IV sõlmis abielu Tõstamaa Helmerseni-de tütre Hedwig Mathilde von Helmerseniga(kelle vend õppis Philantropinum�is).

Ka von Pistohlkorsi vanimast pojast OttoFriedrich IV von Pistohlkorsist sai kunstihu-viline ja asjaarmastajast maalikunstnik, kel-le 27 õlimaali oli rippunud Birini lossi gale-

riis. Peamiselt maastikumaalide hulgas oliolnud ka kaks sõjastseeni.100 Voldemar Vagamainib teda vaid seoses maalikunstnik CarlFriedrich Christian Buddeusega, kelle port-ree annotatsioonis oli olnud kirjas, et Pistohl-kors on maalinud tagaplaani.101 Buddeuse jaPistohlkorsi lähedast sõprust kinnitavad kaBuddeuse Rutikvere vaated (Eesti Ajaloo-muuseumis) ning Otto Friedrich IV 1842.aastal maalitud �Rakvere lossi varemed� (ill.10). Sellel maalil on Eesti kultuuriloo seisu-kohast huvitav seltskond: esiplaanil näemeseljaga istuvat ja maalivat sõjaväemundrisOtto Friedrich IV von Pistohlkorsi, temastparemale poole jääb Friedrich Robert Faehl-mann102, kes osutab maastikule nende ees,ning vasakul pool seisab arvatavasti CarlBuddeus. Meisterlikult maalitud tagaplaanilasuvad Rakvere lossi varemed ja maastik,seevastu inimfiguurid on kujutatud üsnagikohmakalt. Lisaks maalil kujutatud isikute-le kannab teos ilmset vabamüürlikku allegoo-riat, millele vihjab von Pistohlkorsi kõrvalpaiknev kirst. Tema isa oli Meistri astmesvabamüürlane ja selle astme sümboliks olinn. legendaarse Saalomoni templi ehitaja

94 EAA, f. 2471, n. 1, s. 202.95 I. Jürjo, Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hu-pel 1737�1819, lk. 75�76.96 H. N. v. Pistohlkors, Nachrichten über die Adels-geschlechter Scott of Craighall..., Teil I, lk. 79.97 M. Seppel, Paternalistliku pärisorjuse idee Balti-kumis. � Tuna 2006, nr. 3, lk. 27�41.98 M. Laur, Eesti ala valitsemine 18. sajandil,lk. 163�165.99 I. Jürjo, Ludwig August krahv Mellin kui talurah-va sõber ja estofiil, lk. 50�53.100 W. Neumann, Lexikon Baltischer Künstler.Riga: Verlag von Jonck & Poliewsky, 1908, lk. 120.101 V. Vaga, Kunst Tallinnas XIX sajandil. Tallinn:Kunst, 1976, lk. 43.102 V. Raam, K. J. Petersoni ja Fr. R. Faelmanni iko-nograafia. � Akadeemilise Kirjandusühingu toimetu-sed XV, Tartu: RK Teaduslik kirjandus, 1941.

Epi Tohvri82

Hiirami kirst.103 Niisiis saab maali kaudu kin-nitust fakt, et pärast vabamüürluse keelusta-mist 1822. aastal ei suudetud vabamüürlik-ku liikumist ja selle ideaale sugugi välja juu-rida, vaid liikumine formeerus ümber uuteksseltsideks. Vabamüürlikke sümboleid kasu-tati vihjeliselt ka edasi, mis näitas omakordavabamüürlike ideede elujõulisust.

KokkuvõtteksVabamüürliku vaatenurga lisamine pakubuusi tõlgendusvõimalusi ja ideelisi allikaidkogu meie arhitektuuripärandile. Valgustus-ajastu vabamüürlus eelistas arhitektuuris nn.Augustuse ajastu stiili, mille taaselustas 16.sajandil Palladio ja 18. sajandi alguses lordBurlington. Vabamüürlus andis tõuke neo-palladionismi esteetika väljakujunemiseleSuurbritannias 18. sajandi alguses, kus seelevis koos Inglise stiilis vabakujunduslikupargiga Mandri-Euroopasse. Vabamüürlikesertifikaatide kujundust analüüsides tekibseos meie 18. sajandi teise poole mõisahoo-nete interjöörikujundustega, kus seinapanee-lidel, uste kohal asuvatel supraportidel ningahjude kujunduses võime kohata putostseenekoos erinevate atribuutidega, mille allegoo-rias on äratuntav vabamüürlik sümboolika.Seetõttu on võimalik Eesti mõisakomplek-side kunstilisel analüüsil arvestada ka nendeomanike vabamüürliku taustaga.

18. sajandil kujuneb ajastu lemmikuksneopalladionistlik maamõis, mille ümber ra-jati Inglise stiilis vabakujunduslik park. Par-gikujunduses kohtame allegoorilisi paviljo-ne ning muid maastikuelemente, mis olidsageli kantud ka vabamüürlikust retoorikast.Meie mõisakultuuri ja -majanduse, eelkõigepargikunsti üheks võimalikuks eeskujuliinikson olnud Wörlitzi pargikompleks Dessaus,sest seal tegutsenud kasvatusasutuses Phi-lantropinum�is on õppinud märkimisväärneosa baltisaksa aadlike lastest.

103 W. Kirk MacNulty, Vabamüürlus. Sümbolid, sa-ladus, tähendus, lk. 171.

Toetudes Juri Lotmani kirjeldatud avatudja haridust väärtustavale vabamüürlusele,joonistuvad ühiskonna paremaks muutmiseideed välja ka 1795. aastal tegevust alusta-nud esimese teadusseltsi � Liivimaa Üldka-suliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmes-konnas ning tegevusvaldkondades. Vabamüür-lastest edumeelsete aadlike asutatud ühinguetteotsa valiti Georg Friedrich Parrot, keskoostas selle esimese programmi. Taasava-tud Tartu ülikooli esimese pitsati kujundusviitab vabamüürlike ideede mõjule ka Tartuülikooli juhtkonnas.

18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi al-guses kerkinud hoolekande- ja kasvatusasu-tuste, koolide ning haiglate asutamise tagaolid sageli vabamüürliku maailmavaategabaltisaksa aadlikud ja kodanlased. Üheks il-mekaks näiteks on Otto Friedrich von Pis-tohlkorsi tegevus, kes esindab ühes isikusvalgustatud aadlikku, vabamüürlast ja har-rastusarhitekti. Oletatavasti on von Pistohl-kors Tartus Ülikooli ja Lüübeki tänava nur-gal asuva nn. Kuramaa printsessi maja fas-saadilahenduse autor. Samuti ehitas ta omaplaanide järgi kodumõisa Rutikveres ningrajas selle ümber vabakujundusliku pargi,mille kujunduses kasutas rohkesti vabamüür-likku sümboolikat.

56 epi tohvri vabamüürlike ideede avaldumi- sest eesti...

Documents