Ametiuhingu­tootaja

TIIN·A VALl:

MIKS .KUULUME AMETI­UHINGUSSE? Koige lihtsam vastus on: selleks, et saada haigustoe­tust. Seega ametiiihingusse astumine on nagu vabataht­lik, samal ajal ka sundkiik. Sotsiaalkindlustus on iiks IIIOjusam hoob, millega ametiiihing liikmeid juurde saab. KOit viirtused iihis­konnas luuakse inimeste tOOga, saiMiud tOotasudelt maksame lllllkse. Seega on loomulik, et riik ka garan­teerib inimesele haigustoe­tuse, samuti loob voimalu­sed turismiravi- ja puhke­tuusikute, abirahade saami­seks. Selleks seatud riikll­kud instantsld peavad te­gelema KOIGI inimeste sot­siaalkindlustusega, olene­mata nende kuuluvusest ametiiihingusse.

(Jirg 3. fk)

Koigi maade proletaarlased, uhinege!

6 ·1989

Neljapaev, 9. veebruar llmub oktoobrist 19 87

Akki ei ole koilk nii nagu peab? Ei olegi. Juba vihma tibutav veebrua.rihommik ise on

tavatu. Sii.d.atalve kohta. Ja siis need liibi autoakna pilku pii.ii.d.vad uhepereelamud keset halli Uksluisust.

Aga E e s t i m a a k o i g e s u u r e m per e ei ela sel­lises kaunis majas. Me eksleme Piirnu-Jaagupis veel veidi ringi, enne kui leiame sombusesse Eestimaa talve sobiva ridamaja. Kolm korterit. Ohes neist elab perekond Rasva. Neli tuba ja viiskummend ruutmeetrit kasulikku pinda. Seitse last, kaheksas emal sudame all, oli Rasvadel siis, kui neile see korter anti. Nuud on lapsi ·kaheksateist. .

Sel laupiievahommikul on kodus uksteist last. Ning pere­ema ja -isa. Hilja ja Eino-Valdur Rasva.

Me ei leidnud neid suure laua taga hommikukohvi joomas. SeUes .kor.teris ei olegi nii suurt lauda, mille umber kogu pere mahwks. Aga kohvi pakutakse meile ometi. Elu.fuppa diivani­lauale seab kodustest lastest vanim - 17aastane Rein - "'ICiih­ku tassid. Ema voib paris rahulikult istuda, poeg valab tema­gi tassi tiiis.

Aga autoaknast nahtud pilgupii.udjad? Need on Halinga kolhoosi uheperemajad, selgitab pereema. Nemad Einoga

tootavad Piirnu EPTs. Eino Rasva on seal 22 aastat kraana­juht olnud, aga ii.ldse saab tal koondises 26 aastat tiiis. Eino kutsus tema, Hiljagi sinna. Endale kraana peale troppijakS. Nuii.d. on .sellest 21 aastat. Oleks naiivne arvata, et nii suure pere ema on saanud olla kodus ja kasvatada oma lapsi.

Neli viiikest tuba ning neli lasteaia- ja uheksa koolilast. Ohes toas narid. Piirnu EPT tegi, ruttab Hilja Rasva selgi­tama. Kiiisid siin mootmas ja . . . Kaks last uleval ja kaks aU. Kahekesi uhel asemel. Kirjutuslaudu ma ei nae. Kuid neile pole kohtagi. Vihikud-raamatud laotatakse diivanilaua-le... ·

Me oleme kinkinud oma olii.mpiasangareile maju ja auto­sid. Me oleme avanud oma sudamed ja rahakotid kaugele armeenia rahvale. Me oleme kiiest kinni hoides ja pisar sil­mas laulnud, et maa tuleb ltiiita lastega.

Siin magab kumnel ruutmeetril kaksteist last ...

(Eestimaa suurimast perest on lugeda tanase lehe 11. kul­jelt.)

MERIKE PITK LEMBIT PEEGLI foto

EES-TI TALUD USAs ja Kanadas

Eestlasi on viHja rannanud juba moodunud sajandil, kuid ula­tuslikumalt lahkus neid kodumaalt Teise ·maailmasoja paevil. Valjarannanutest on osa leidnud endale elupaiga USAs ja Ka­nadas. Paljud ees'tlased on tegelenud seal talupidamisega. Eesti talusid leidub nii USA idaranniku osariikides kui ka laane­'rannikul Californias, samuti mitmel pool Kanadas.

Tanu omaaegsele Otepaa jaoskonna konsulendile Rein Klau­sile, kes praegu elab USAs Dallases, teame eesti taludest ja nende tegevusest New Yorgi osariigis ja osaliselt ka Kanadas. Nimelt koostas Rein Klaus Elmar Jarvesoo iilesandel liihiiile­vaa'te eesti taludest New Yorgi osariigis, mis 1976. a ilmus Pollumajandusliidu aastaraamatus nr 15 (Pohja-Ameerika Dhendriikide erinumbris) ja mille kasikirja ta saatis Eestisse Elmar Lemmingule.

Eestlas'te asumisest Kanadasse ja nende elust seal annab Ule­vaate 1975. a ilmunud teos «Eestlased Kanadas». Selle raamatu ja oma 'tahelepanekute pohjal iseloomustabki Rein Klaus eesti talude teket ja arengut Kanadas.

Tema andmete abil ja lahkel loal teeme liihiiilevaate eesti talude arengust ja tegevusest· ookeani taga.

Koigepeal't monl sona Rein Klausist. Ta on siindinud Tartu­maal Haaslava vallas. LOpetas Tartus Treffneri giimnaasiumi. Pollumajandusliku erihariduse sai Tartu Dlikoolis, parast lope­tamist tootas Otepaal sealse jaoskonna konsulendina. Sojakee­rises sattus USAsse, kus uuris eesti talusid. Praegu veedab pensionipaevi Dallases.

EESTI TALUDEST NEW YORGI OSARIIGIS

Sealne moodukal't soe mereline kliima on soodus pollumajan­duse arendamiseks. Osariigi pohja- ja idaosa on magised, laane­poolne osa -- suurte jarvede ala - aga enamvahem tasane. Mullastikult on see piirkond vaga vahelduv: esineb kalju-, liiv­savimuldade kui ka kiviste liivmuldadega alasid. Rohkesti on happelise reaktsiooniga lupjamist vajavaid muldi. 'Oldiselt on mullad vaheviljakad, kuid oskuslikul vaetamisel saadakse ki.il­laltki korgeiri saake.

Paljud aastatel 1948-1952 USAsse voi Kanadasse siirdunud eestlased ostsid seal endale elamiseks mahajaetud majapidamisi. Seda oli vaja nii eluaseme kui ka esialgse elatuse hankimiseks. Ostutalude teket soodustasid seal valitsenud pollumajandusli­kud tootmissuhted, kus jarjest arenev pollumajanduse mehha­niseerimine toi endaga kaasa tohu'tu tooviljakuse tousu. See tingis aga talude ja ka p5llumajandustootajate arvu vahene­mise. Seetottu oli pisifarme voimalik osta kiillaltki soodsate hindadega. Sisserannanutele voimaldasid talude ostmist ka kiil­laltki soodsad j:>angalaenu tingimused.

Ostutalud muudeti kiiresti kindlaks maakoduks. Korrastati elumajad, korvalhooned ja iimbrus.

Suuremates taludes saadi kogu sissetulek farmist. Vaikse­mate 'talude omanikud olid sunnitud lisaks farmitoOle hanki­ma teenistust veel linnas.

Mahajaetud ja vosastunud talud seati uuesti korda ning vastavalt kohapealsetele oludele hakati pidama piimakarja, kanu voi 'tegeldi hoopis juurvilja, puuvilja ja mesilastega.

Kuna loodusolud on seal heintaimede kasvule soodsad, ongi paljud eestlased piihendunud piimakarja pidamisele.

Naiteks 1949. a USAsse asunud Adolf Jaakson ostis 1950. a Andes'i lahedal vanaeestlase Laci talu, mille iildsuurus oli 100 ha (pollu- ja heinamaad 20, metsakarjamaad 28 ja metsa 52 ha). Talu osteti lepinguga, mille jargi tuli maksta iga kuu 1/3 piimarahas't ja miiiidud lehmadest saadud raha volakatteks, kuni see sai tasutud. Pollukultuuridest kasvatatakse talus ainult maisi ja sedagi umbes 2,4 hektaril, rnis annab aastas keskmiselt 120 tonni maisisilo. Dlejaanud 17,6 ha on kasu'tusel heinamaana. Seega saadakse hein .ja silo oma talust, jousoota aga ostetakse.

Piimak.a.ri on taisvereline hollandi-friisi tougu. Talus peetak­se 35 liipsilehma ja 22pealist noorkarja. Kui esimestel aastatel oli keskmine piima'toodang lehma kohta 3180 kg ja piima rasva­protsent 3, siis niiiid saadakse 6580 kg 3,7%lise rasvasisaldusega piima.

Samamoodi kujunes valja ka Stephentowni lahedal asuv Jaan llvese piimakarjafarm. Selle 66 ha suuruse talu ostis Jaan Ilves 1953. a 12 500 dollari eest. POldu ja heinamaad oli talus 26 ha, iilejaanud mets ja karjamaa. Lehmi oli 28, noorloomi 15.

LOpetanud 1968. a aktiivse talupidamise, miiiis ta osa aare­maid ehituskrun'tideks, ehitas karjalauda elamuks ja iiiiris nii vana elamu kui ka karjalaudast iimberehitatu valja. Endale ehitas uue elumaja.

On ka hulk vaiksemaid piimakarjafarme. Troy linnast 25 miili pohja poole asub Arnold Jendeki piima­

karjafartn. Jendek ostis selle 26 ha suuruse talu 1945. a. Talus on 15 liipsilehma ja 10pealine noorkari. Keskmine piimatoo­'dang lehma kohta aastas on 6580 kg. Talutood teevad nad abi­kaasaga kahekesi, valja arvatud heina'tegu, mil kasutatak:se lisatoojoudu.

On segafarme, kus kasvatatakse piimakarja ja kanu, kuid on ka ainult kanafarme.

Tiiiipiline oli Hans ja Marie Sukka kanafarm, mis asub Albany lahedal. Selles 4hektarilises pisifarmis peeti 1500 kana karval 100 hane ja paari-kolme liipsilehma. Talupidajaks oli perenaine. Kuna vaikesearvuline linnupidamine ei voimalda­nud korralikku sissetulekut, siis tootas peremees valjas mitme­sugustel remondi- ja ehitus'toodel. 1960ndate aastate algul loo­buti lirldude pidamisest ja praegu tegeldakse veel ainult me­dlastega.

1950. a ostsid Elmar ja Liina Kalme pisikese kanafarmi, iege­lesid sellega mone aasta ning hakkasid siis hiirekasvatajateks. Nad miiiisid neid korge hinnaga katseasutustele ja laboratoo­riumidele. Hiirefarm laienes, seal tOotas 10-13 toolist-talitajat,

(Jarg lk. 12.)

Nr. 6 (72) e Neljapaev, 9 .. veebruar 1989'

Eestimaa Rahvarinde dek/aratsioon iseseisva Eesti riigi 71. aastapaevaks

Iseseisva Eesti Vabariigi val­jakuulutamine 24. veebruarll 1918. a on aegumatu tahen­dusega siindmus Eesti ajaloos. Eesti Vabariigi loomises val-. jendus rabva enamuse tahe, kes Asutava Kogu valimistel andis oma haale nende era­~ondade· poolt, kelle eesmar­giks oli soltumatu riikliku iseseisvuse saavutamine. Suu­re panuse andsid selleks Jiiri Vilms, Konstantin Pats, Jaan Poska, Johan Laidoner ja pal­jud teised rahvusaatelised mehed, kes keerulises poliiti­li~es olukorras saavutasid Eesti omariikluse rahvusvahe­lise tunnustuse ja korralda.sid IJ.Oore vabariigi sangarlikku kaitsmist.

Eesti Vabariik on tanaseni jaanud eesti rahva korgei­maks enesemaaramise vor­miks, kus riiklus andis kind­lad tagatised nii eesti rahva kui ka Eestimaal elavate teis­te rahvusriihmade rahulikuks ja inimvaarseks eluks ning kultuuriliseks arenguks, loi eeldused demokraatiale raja­tud euroopaliku iihiskonna valjakujundamiseks. Omariik­lus voimaldas ka ligemale kaheks aastakiimneks edasi liikata selliste traagiliste siindmuste alguse Eestis, mis

samaaegselt Noukogude Lii­dus viisid koos paljude teiste vahemusrahvustega ka sealse eesti rahvusriihma havingu ja assimileerimise teele.

Seitsme aastakiimne eest kehtestatud Eesti iseseisvuse jobker katkestamine stalinis­mi poolt ning eesti rahva iseseisvumistaotluste senine mittetunnustamine on jatku­vate poliitiliste pingete alli­kaks, milliseid soodustab ka vastuolu eesti rahve tanase oigusliku seisundi ning ise­seisva Eesti poolt voimaldatu vahel. Nende pingete korval­damine voib toimuda iiksnes Eesti suveraansuse taastami­sega sellises vormis, mis voi­maldaks selle riikluse rahvus­vahelist tunnustamist, looks eeldused · eesti rahva kestmi­seks ja koigi ·· siinsete rahvus­riihmade vabaks arenguks ning t(ieliselt usalduslikeks ja vastastikku kasulikeks su­heteks meie naaberrahvastega.

Seoses Eesti Vabariigi 71. aastapaevaga Eestimaa Rah­varinne kutsub iiles koiki eestlasi ja Eestimaa siipru:

1) piihitsema seda tahtpaeva Eesti linnades, alevites ja kii.­lades kontsertaktuste ning teiste paevakohaste pidulike ettevotmistega;

2) heiskama riiklike, iihis­kondlike ja eramajade valda­jail hoonetele eesti rahvus­lipud;

3) korraldama koigis Eesti­maa kirikuis Iseseisvuspaeva jumafateenistusi ning helista­ma 24. veebruari keskpaeval koikide kirikute kelli;

4) toetama Eestimaa Rahva­rinde ettepanekut Eesti NSV Vlemnoukogu Pre8iidiumile kuulutada 24. veebruar rah­vuspiihaks - Eesti Iseseisvus­paevaks ning anda tOokollek­tiividele oiguse asenduspaeva arvel muuta 24. veebruar puhkepaevaks;

5) toetama Eestimaa Rahva­rinde ettepanekut Eesti NSV tllemnoukogu Presiidiumile taastada sinimustvalge rah­vuslipp Eesti riigilipuna.

Eestimaa Rahvarinne o,n seisukohal, et kuigi iseseisev Eesti riik on lakanud olemast. siis stalinismi poolt ajutiselt annekteeritud riigina on tal 01gus kasutada oma endisi riiklikke siimboleid.

Kujunegu 24. veebruar 198!t meie lootuste tugevnemise uue tousu alguseks.

Elagu suveraanne demo­kraatlik Eesti Vabariik!

Elagu rahvaste rahu! EESTI RAHVARINNE

KDIGILE EEST/MAA AMETIUHINGUORGANISA TSI OONIDELE, KDIGILE AMET/UHINGULIIKMETELE

Vanad ametiiihingud kannavad endas stali­nismi ja stagnatsiooniajastu mojusid. Nad on eraldunud tootajatest ja nende elulistest hu­videst, minetanud oma pohifunktsiooni - or­ganiseeritult •kaitsta ning suurendada ameti­iihinguliikmete poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid oigusi ning hiivesid. Ametiiihin­gute kohta antud hinnang ja meie n&«emus uutest ametiiihingutest (vt cRahva Baal». 3. jaan 1989) ei ole leidnud arvestatavaid opo­nente.

Ameti(kutse)iihingud voivad asuda uutmise teele revolutsioonilise · poordega alt iiles. See on voimalik Eestimaa ametitihingute erakor­ralisel kongressU. Teine voimalus - alterna­tiivsete ametiiihingute moodustamine - look~ lisapinged niigi keerulises poliitilises olukor­ras. Seda tuleks valtida.

Eesti NSV AtlN ei ole avaldanud oma seisukohta Eestimaa ametiiihingute erakor­ralise kongressi kokkukutsumise kohta. Kas jalle viivitamispoliitika? Voi lootus, et pisi­muutustega saab ametiiihinguliikmed maha rahustada? Ometi on ju teada, et mitmeJ pool tootatakse valja Eestimaa ametiiihingute uut pohikirja.

Eestimaa ametiiihingute erakorralise kong­ressi iilesanne peaks olema siiltumatu Eesti­ma~ Ametiiihingute Liidu moodustamine~ kellel on oma programm ja pohikiri, piisavad oigused ja mojus taktika liikmete oiguste

K0LAKILB 89

kaitsmiseks ning riiklik-monopolistliku ma­jandussiisteemi tarbijavaenulike piiiidluste neutraliseerimiseks. Tulevane Eestimaa Ame­tiiihingute tooorgan - volikogu - pe.1ks olema uutmismeelne, vabanema riigistatusesi, kaitsma vabariigi suveraansust, IME kont­septsiooni ja oma tegevuses juhinduma ainult ametiiihinguliikmete tahtest. .

Eesti NSV AtlN on sunnitud kokku kut­suma erakorralise kongressi, kui seda nouab viihemali 1/3 ametiiihinguliikmetest.

KlJTSlJME tlLEs koiki ametiiihinguorga­nisatsioone ja ametiiihinguliikmeid 1989. a veebruarikuul kollekiiivlepingute konverent­sidel voi erikoosolekutel esitama noudmine Eestiniaa ametiiihingute ERAKORRALISE KONGRESSI KOKKUKUTSUMISEKS 1989 AASTA ESIMESEL POOLAASTAL, s.o. hil­jemalt mai- voi juunikuus.

Noudmine peab olema vormistatud proto­kolliga, milles on naidatud selle noudmisega iihinenud ametiiihinguliikmete arv. Protokol­li valjavote saatke Eesti NSV Ametiiihingute Noukogule ja OMA RAJOONI UUTMIS­MEELSELE KESKUSELE (rahvarinde voli­kogu, uutmismeelne ametiiihingu rajooniko­mitee), selleks et valtida arnsaamatusi.

Aitab sonadest, bakkame tegutsema!

RAPLA RAJOONI AMETitlHINGUTE­VAHELINE INITSIATIIVGRUPP.

Kiilakilva sarjas oli kaks lohutusmangu. B-lohutusmangu voi­tis tasavagises heitluses Laekvere sovhoosi voistkond, joudes veerandfinaali. A-lohutusest osavotu voi'tlesid valja Pala kol­hoosi, Hulja ning Vasalemma sovhoosi ja Vihtra kolhoosi kil­varid.

VOHMA LIHAKOMBINAA T

kuulutab valja KONKURSI

vabanevale

DIREKTORI AMETI­KOHALE.

A-lohutusmangus esinesid teistest kindlamini Hellenurme, Ilumae ja Liiganuse kolhoos. Lohutuseks valjalangenud voist­kondadele on poolfipaalis voiduloosimine koikide osavotnute vahel.

Pollumeeste paariskilvas juhivad parast I vooru Alar Sarga­va ja Vja'tSeslav Issajev Tiirilt.

tlbekilb (individuaalvoistlus) «VXNDRA KARU,. on laup~e­val, 11. martsil kell 12 (info tel 9 56 31 - Velli Steinberg) Vandra kultuurimajas. Sedakorda puudutab osa kiisimusi Ar­meeniat ja Kasahstani ning edukamatele on auhindadeks vai­bad.

Eesti paariskilva meistrivoistluste jarjekordne voor on 22. aP­rillil kell 12 Tallinnas, ETKVL tootmiskoondise «Kooperaator>> saalis (Saku t 8). Registreeruda saab 200010 Tallinn 10, pjk 584. · Need kilvarid, kes .soovivad votta osa Kuressaare paariskil­vast «ARENSBURG», peavad votma iihendust Dlo Aavikuga tel 7 7116.

Kolmeliikmeliste voistkondade maateaduskilb «MAAOUN>> on Tallinnas 1. aprillil. Info tel 44 06 12, Eduard Rihm.

A valdused esitada 2 na­dala jooksul kuulutuse il­mumise paevast. Tel 23 332.

f•

~--~ ~ ----------~~---

Nr. 6 (72) e Neljapaev, 9. veebruar 1989

Ametiiihingu koht iihiskonrlas

(Aigus 1. lk)

Agrotoostustootajate Ame­tiiihingu Haapsalu Rajooni­komitee esimees niNA VALl.

On mge, et ametiilhingud praeguses keerulises ideoloogi­lises ja majanduslikus situat­sioonis on ji:iiinud rohkem ara­ootavale seisukohale. Ameti­iihingute muutmist tootajate huvide ja oiguste kaitsjaks takistab nende kindla, piirit­letud koha puudumine iihis­konnaelus. Ametiiihingud on riigistatud seisundis.

Ametiiihingutele on antud palju iilesandeid, mis peaksid kuuluma riigi- voi majandus­organite, teiste iihiskondlike organisatsioonide padevusse. Nai'teks nappivate. tarbe- ja toidukaupade jagamine, selt­simehelike kohtute suunami­ne, leiutustegevus, tsiviilkait­se, karskuspropaganda ja sot­sialistlik voistlus, mille ees­mark on tootmine iga hinna eest, ja'ttes korvale looduse ja inimese tervise kaitse.

Arusaamatu on riiklike ja ametiiihinguklubide siisteem. Esimesi peetakse iilal riigi kulul, ametiiihinguklubi juha­tajale maksavad palka aii liik­med oma maksudest keskmi­selt 110-130 rbl kuus, sest rohkem pole ette nah'tud. Teatavasti tosteti sellest aas­tast riiklike kultuuritootajate palku meie vabariigis, endi­seks on aga jaanud au siis'tee-

A.ILI MIKS, Otepaa ajakirjanik

«Mis ka Otepiiiii sii.nnib?» helistas Olev Anton ii.hel piie­val ii.snagi sobralikult. Ja pa­lus «Maalehele" kirjutada. Ega's tema ii.ksi. Piiev voi paar varem olin kuulda saa­nud ·,Mati Narnskilt, et «Vil­javeski» tuleb kohe-kohe ise kohale. «Sotsialistlik POZ­l.umajandus» kavatseb oma lu­gejaile tutvustada Ungari t'iii­kelinnade turismimajandust koos paralleelidega Otepiiiilt. «Rahva Hiiiil» huvitus Eesti­Soome Soprusii.hingu Otepiiii. osakonna moodustamisest ja

mi kultuuritootajate palgad. Kes selle otsustab? Kas jalle Moskva?

Ei saagi ju olla universaal­set organisatsiooni, mis peab tegelema kOigega ja seda pii­ratud rahaliste voimaluste juures.

Paljudele tuleb kindlasti tuttav ette varasematest par­tei ja valitsuse otsustest loe­tud read: cSeniEest enam tu­leb partei-, komsomoli..:, ame­tiiihingu- ja teistel iihiskond­likel organisatsioonidel tohus­tada... parandada... suu­rendada ... ,.. Parallelism iihis­kondlike organisatsioonide toos on hajutanud ka vastu­tuse.

Komsomoli on nimetatud partei nooremaks vennaks. Aga ametiiihing? Tootab ju temagi partei juhtimisel. Mi­nul kerkib paratama'tult sil­me ette hea vanaema, kes pole kellelegi kurja teinud, keda eriti ei kuulata ega arvestata, kes oma piskust sissetulekust jagab lastelastele naaripakke, lastele suhkru'talonge ja kaks pakki kohvi aastas.

On vaja seadust ametitihin­gute kohast, oigustest ja ko­hustustest, tema suhetest riik­like ja majandusorganite ning teiste organisatsioonidega.

Mis puutub ametiiihingute autoriteeti. siis ei tahaks noustuda nendega, kes vaida­vad, et see on viimasel ajal langenud. Autoritee'ti pole ametiiihingutel ka varem rob­kern olnud Ametiiihingute osatahtsus peab aga hakkama tulevikus kasvama. Seda tin­gimusel, kui ta on iseseisev. vabatahtlikult koondunud 'tootajate iihendus, mille p<>hi­eesmark on oma liikmete ter­vise, huvide ja oiguste kaitse.

AMETitlHINGU KAADER

Seetottu ei ole ametiiihmgute praegused juhtkoosseisud va­litud mitte rahva tahtel de­mokraiitlikult, vaid enamuses vana malli jargi, nai'tajate ja protsentide jargi. Toeliste liid­ritena saame endid tunda al­les siis, kui meid toepoolest valitakse. -

Ikka olulisemaks peetakse kohaliku aii komitee esimene valimist. Suureneb aruande­valimiskoosolekute arv, kus esimees valitakse iildkoosole­kul mitme kandidaadi seas't. On ka neid, kes vaatamata rahva soovile votavad oma kandidatuuri tagasi pohitoo huvides. Intensiivse tootmis­too karval muutub iihiskond­lik ametiiihingutoo koorma­vaks. Ame'tiiihingujuht oli ja on ka praegu materiaalselt soltuv majandi, ettevotte juht­konriast. Temaga vastuollu minek tahendab sageli oksa saagimist, mille! ise istud. Palgalise ail esimehe tootasu kolhoosides on kuni 240 rubla. Hea pollumajandusspetsialisti palk on suurem. Dsna moiste­tav, et viihem palka ei taha keegi saada. Nii satub aii ko­mitee esimehe kohale inime­ne, kellele pakutavad tingi­mused on vastuvoetavad.

Ametiiihing on juh'tkonna ja tootajate vaheliste suhete reguleerija. Tookollektiivi iiksmeel ja teotahe olenevad paljus ka ail liidri ja majan­dusjuhi asjaajamise tarkusest ja arukusest.

AME'I'ICIIINGU SUII"l'ED TEISTE LDKUMISTEGA

Pean igati loomulikuks, et praegusel iihiskondliku 'tead­vuse irkamisajal luuakse ~a moodustatakse mitmesuguseid liikumisi, seltse, iihinguid, liite jne. Nende elujoulisuse tagatis on vabatahtlikkus.

Enamik ametiilhingujuhte. Eriti beaks endeks pean sel-alates Ametiiihingute Nouko- liste aktivistide areenile il­gust ja lopetades rajoonikomi- mumist, kes on voimelised teedega on endised komsomo- rahvas't enda jarel viima, kel­li-, partei- ja noukogude tOO- !esse usutakse. Nii monestki 'tajad, kes on harjunud tOOta- on suhteliselt liihikese ajaga rna kasukorras. Juhtorganid saanud tunnustatud partei­valiti viimati 1986. aastal. Sel juht, rahvasaadik. Rahva oma­ajal ei olnud paljud veel va- algatus on muutnud senlst banenud motteinertsist. Oma jaika kaadripoliitikat (kes arvamuse valjaiitlemise ja ot,. kord juhiks sai, liikus edasi sustamise asemel noustuti kiill ver'tikaalis voi horison­~iiljapakut~ kandidaa'tid~g~._ __ taalis, aga ikka juhina ja nii

kolleeg suure lehe toimetu.sest andis «Valgamaalase» korres­pondendile ka fakti tiihtsusta­mise viite: «Kas see pole mitte esimene s{jprusii.hingu osa­kond maal?» Ongi. Loodud 1. veebruaril 1989.

Nii plahvatuslikku huvi-tousu (ja viiikelinna valude avalikustamise soovi) kogen kii.ll oma 25aastase ajakirjani­kutoo aastaist esmakordselt. Uus aeg. Ka Otepiiiile. Vanast oleme piirinud eikellegimaana tallatud tallermaa. Kasvanud huvist vOib aimata kaasaaiia­mise soovi: hakkame ii.hesKoos piiiistma!

Mote sai idanema kuurriast suvest ja Rahvarindest. Esime­si radn selleks hakkas otsima Pii.hajiirve puhkekodtt direh:­tcr.- Jiiri Kofk. Sugisel tul! tu­line noor mees, TPI majtmdus­tudeng, Otepiiii keskkooii vi­listlane Jaanus Raidal oma ideeprojektiga erimajandus­tsoonist, turismi- jc spordi­keskuse tulevikust aastani 2000. Suure IME viiikese ven·­nana sai projektist programm IMO (isemajandav Otepiiii), ristiisa aunimetuse piiris auto­remonditehase direktor Avo Raid. Otepiia arenduskeskuse initsiatiivgrupp hakkas koos kiiima juba vanal aastaL A rut lema ja vaidlema iirkas maa ja linn. Paikkonr.a aju-

trust on teinud kii.mneid aru­pidamisi, esimesena teadlaste

.perest tuli appi Ivar Raig IME probleem'l'toukogust. Jonti to­demuseni: vanaviisi vajub Ote­piiii sohu tiiielikult, IMOga algust tehes algavad piiiiste­tood. Idee kiitsid heaks rajoon ja valitsus.

Uus aasta on juurde toonud julgust. "Ise teeme, ise loome!» - seisab motona kuulutustel, mis juba jaanuarikuust rah­vast kokku kutsunud, kii.H teadlastega kohtumistele, IMO dis.kussioonile, noortefooru­mile, rahvakoqsolekuile, aju­treeninguile ja talupida}ate noupidamistele (TPI dotsent Teo Saimre, Vallo Saar Ma­jandusinstituudist, Ulo Voog· laid, Rein Otsason, taas Ivar Raig,l.

Uus ja uudislik on see, mis nii.ii.t! Otepi:W. kultuurimajas tiiissaali rahvast kokku toob: taidluse asemel teadasaamise tahe. Muinsuskaitse Seltsi aja­lootoimkonna esimees Mart Laar kiiis jagamas Esto-piieva­de muljeid A ustraaliast (27. jaanuaril!. Samal piieval tiiien­dati uute liikmetega Jakob Hurda 150. sii.nniaaswpaeva korra!duskomisjoni, sest ju.uni­ja juulikuus toob sez tiiht­piiev Otepiiiile tuhandeid kii.­lalisi. Laias maailmas eesti rahvaluule suurkogujana tu1c-

-pensionieani valja, vahel roo­ned aastad peale.gi).

Tanu nendele liikumistele on ka ametiiihingud arganud VOl aratatud. Koduvabariigi probleemide lahendamisel on toepoolest liialt passiivsed ol­nud meie juhtorganid, mitte

. aga liikmed. Kui me ei ole ini­mestele leidnud rakendust oma organisatsioonis, siis po­le selles midagi halba, kui nad on iihinenud teiste liikumiste­ga, jaades endiselt ametiiihin­gu liikmeteks. Vastuolu mina siin ei nae. Uutes oludes tu­leb ametitihingutel timber orienteeruda, tootada viilja oma programm ja pohikiri, strateegia ja taktika. Kohali­kud ametiilhinguorganisat­sioonid peaksid tegelema oma ettevotte, majandi, kollektiivi valusate kohtadega.

Kui head motted ja ettepa­nekud varustada ametiiihin­gutele antud voimu ja seadus­likkusega, peaks see aitama kiiremini jouda soovitud tu­lemm:eni.

UUTMINE AMETI­tniiNGUTES

Koigepealt nendest nahta­vatest muudatu..o:test, mis on toimunud viimase aasta ja viimaste kuude jooksul. Tosi, esialgu puudutavad need mit­te niivord sisulist kuivord or­ganisatsioonilist killge.

Tunduvalt on vihendatud aruandlust, paberlikku asja­ajamisL AgrotOOstustOOtajate AD Vabariiklik Komitee ei noua enam rajoonikomiteede presiidiumide ja pleenumite protokolle. Kontrollimine on asendatud abistamise ja iipe­tamise«a

Algorganisatsioonidele on antud mitmeid oigusi ise oma asju otsustada. On toimunud teatavad nihked oiguste laien~ damises oma eelarvete koos­tamisel. vahendite kasutami­sel. Organi....atsioonides, kus on Ule 200 liikme. on lubatud niiild maksta pOhitOOst va­bastamata ail komitee esime­hele lisatasu kuni 80 rubla kuus. On lubatud ise otsusta­da vabastatud esimehe ameti­koha moodustamine (varem tuli luba kiisida Moskvast) ja vabastamata ail komitee esi­mehele lisatasu maksmine.

tud ja tunnustatud, tootas Jakob Hurt pastorina Ote­pii.iil oma ii.hiskondliku ja rahvaharidu.;liku tege:vuse korgaastail (1872-18o•j). Juh­tis presidendina Eesti Kirja­meeste Seltsi ja Al'?ksandri­kooli komiteed. Otepiiii paik­konnale on ja jii.iib Jakob Hurt austamisviiiirseks suurte rahvapidude traditsioonile aluse panijana ja koolivorgu viiljaarendajana. Uued kooli-majad kerkisid tema ajal Pii.hajiirvele, Ilmjiirvele, Nii.plisse, Kastolatsi ja Pan­godisse, ii.mber ehitati voi laiendati koolimajad Pilku­ses, Vidrikes, Piiidlas, Nee­rutis, Paluperas ja Nounis.

A ustus meie valgusetungla kandjale kiitketakse pidus­tuste ajal kirikus avatavasse bareljeefi ja endise pastoraa­d·i parki paigaldatavasse skulptuuri. Taasavatakse ka. Otepiiii Vabadussoja monu­ment. Tuleb esimene ki­rikukooride zaulupiiev Ote­paa ajaloos. Muinsuskaitse­klubide vabariiklikust kok­kutulekust ootame samasu­gust elamust, nagu see o!i mullu kevadel Tartus. Mit­mest teabeallikast on milllu jiiiinud teisigi suurko 1-clcutule­misi suvekuiseL Otepiii:U: tri­atlon ja orienteerujad. rc:ma.p ka auto- ja rattarallijad ..

Arvestada tuleb sealjuures, et ametiiihingu tootajate toota­sudeks ei kulutataks mitte tile iihe kolmandiku laekuvatest liikmemaksudest. Kassat8ekk voib niiiid olla kuni lOOrub­lane.

Enam ei kinnitata korge­malt poolt algorganisatsiooni­le tilesandeid spordiilhingu liikmemaksude kogumiseks.

Et eesrindlike positiivsete muutustega kaasa minna, tu­leb peapeal olev ametiiihingu­piiramiid keerata oiget pidi Juhtide vastutus suundub praegu tilespoole,- mitte ana­poole. Vabaneda tuleb neist kohustustest, mis kuuluvad sotsiaalhooldusministeeriumi

ja teiste ametkondade tOO­valda.

Ametiiihinguliider peab sol­tuma teda valinud lihtliikme­te tahtest. Ta peab taitma va­lijate juhendeid ja andma aru nende taitmisest, mitte aga olema korgemalseisvate orga­nite otsuste ja direktiivide al­laandja ja taitmise kontrol­lija.

Rajoonikomitee ja vabariik­lik komitee kooskolastavad neid kiisimusi, mis ei kuulu algorganisatsiooni piidevusse.

Ametiiihingutel peab olema paiis riigivoimuorganitesse va­bariigis, rajoonis, linnas. -

Kontroll peab samuti kai­ma alt iiles. On aeg loobuda mottest, et illemusel on alati oigus. Kohaliku -ail komitee toole annab binnangu ainult ail algorganisatsioon. Ail ko­miteedel on oigus aru parida rajoonikomiteelt, vabariikli­kult komiteelt, ametiilhing-..tte noukogult, sest nende rahaga peetakse korgemalseisvaid .or­ganeid iilal.

Kas ametiilhingukomiteed vajavad iildse sellise koossei­su ja illeskutsega rajooniko­miteesid, vabariiklikke komi­teesid, ametiiihingute nouko­gu, nagu nad praegu on?

Voibolla peaks rajoonikomi­tee koosnema hoopis eksperti­dest, kes saavad oma tegutse­misjuhendi rajoonikomitee liikmetelt? Voi ...

Koik see peaks jaama alg­organiEatsioonide endi otsus­tada.

Uus silnnib vana masina­viirgi raskes raginas. «Tehke juba midagi!» kuulen kiirsi­tumailt kaaslinlastelt. «Mil­leks ainult Otepiiii? Ka meie kant tuleb uuta ja muuta!" Jagelemist jiitkub. TargemJ.a teavad, et muutumine algab seestpool.t. KultuuTist. Kii.sin, kuulan ja kirjutan tCOr?Ja taha: maamehed Aru.m;, kes siinmail esimestena tolupi­damise plaane pidama hl1k­kasid, on koige muu karval votnud inglise keele kodu­opetaja, mitme pere suured ja. vii.ikesed on Seeri peres kord. niidalas keeletunnis. Otepiic keskkoolis loodi viis kuud tagasi soome keele, kirjanduse ja kuliuuri opi· ring, spordiinternaatkoolis uueZ aasta! soome keele rint;;. ii.hteko/cku 30 huvilist. Ope­tada oskajaid or: kogu lin­nast leida. vaid ii.ks. kes nii.ii.d ka sop;usii.hingu: Ote­pii.ii osakonna sekretiir· Ingrid Ruusa, aga oppida tahtJaid vee! mitme ringi ja­gu! Sest pohjust on, vajadus ii.hel 30liikmelisel grupn :iu­ba juunikuu Wpus otsene: tiinu Hellennrme kolhoosi esimehele Vambola Sipe1gate on sidemed Soome llihti mau­konnaga niikauge!, et Otepdti taidlejaid oodatakse seJh,.i' foUdoorifesti1,alil.e.

--------------------------------------------...

1982. a iihendati kalurikolhoos <<Oktoober» ja Kurtna sovhoos lootuses, et rikka majandi karval ja 6igel juhtimisel saab 1<:a Kurtna osakond tugevamaks. 6 aasta jooksul on vahetatud 3 p6llumajandusosakonna· juhatajat. Ikka leitakse juhatuses lahtilaskmise pohjus.

Esimene osakonnajuhataja oli Sulaoja. Nagu ta n6udmisi esi­tama hakkas, oligi minek. Praegu on <<Kaljuranna» kolhoosi abi­majandi juhataja ja rajoonilehest v6ib Iugeda, et ta ari on tulus.

Teine oli Kesler, kellest ei olnud p6llumehele mingit abi. Siis aga tuli Tambet Sova. Esimene aasta oli k6ik hasti, ei olnud roingeid n6udmisi juhatusele, sest ta al!es tutvus p6llumajan­dusega. Aga maamees nagi kohe, et temast saab asja, sest ta nagi maamehe tood ja hindas seda. Ta nagi ka seda, et kasum voeti ara Toilas. Ja Pilder isiklikult toonitas, et meie too on toota. Aga realiseerida? Lihakonservitsehh, mis ehitati Toilasse, oleks pidanud olema Kurtnas. NiiU.d viiakse Ilhakehad Toilasse ja kasumgi jaab sinna.

Kartulihoidla ehitamise ajal Kurtnasse lubati ehitada ka kr6bekartuli tsehh. Niiiid valmib tsehh siiski Toilas.

M6ni nadal tagasi avastas Kurtna mehhaanik Magi, et T01las on heovi peal uus vaetisektilvik. Room suur, meil teda hadasti vaja. Aga esimehe asetaitjalt Steinfeldilt kuulsime, et teil raha ei ole, teeme ta ringi metsaveomasinaks. Tiihendab, meie arvel saadud, aga mitte meile. Nii on olnud ka teiste masinatega.

12. novembril pidi olema suur koosolek Kuremae klubis seo­ses lahkuminekuga, kuid millegiparast jai see ara. Ka teisele detsembrile planeeritud koosolek jai ara.

15. detsembril vabastati Tambet Sova toolt. Novembri keskel oli ka rajooni esindaja Majajaas Kurtnas. Mida seal arutati, maamees ei tea, kuid mingeid nihkeid paremuse poole ei ole. Kogu kolhoosi rahvas teab. et <<Oktoober, nagunii iitleb meist ara, aga enne raiub veel metsa maha, sest sellest saab hea tulu. Kuigi mets kasvab kolhoosi mail, saame metsamaterjali kalli raha eest osta Toilast.

Aidake meil lahku minna. Las jaab see vaike varandus metsa naol kolhoosile. See on kogu osakonna mure.

Kurtna pollumehed

Palusime kirja kommenteerida Kohtla-Jiirve ATKI, kelle vas­tuse siinkohal iira toome.

Sotsialistliku pollumajanduse edendamise abinouna on meil ikka olul-iseks peetud organisatsioonilisi iimberkorraldusi. Ka­heksakiimnenda'te aastate alguses toimunud rea p6llumajandus­like majandite iihendamine kalurikolhoosidega oli siisteemselt seadusparane.

Voib kohkluseta vaita, et lootustega on kaasnenud teatav majandusliku motlemise elavnemine, seda enam, et liideti ju enamasti alla keskmise 'tasemega p6llumajandusmajandid.

Samal ajal on iga majandi elukorralduses ja majandamis­tulemustes olulisi erinevusi, ka kalurikolhoosi «Oktoober» Kurtna pollumajandusosakonnale hinnangu andmine pole teos­tatav iiheselt.

Loomakasvatussaaduste tootmise intensiivsust ja diinaamikat 100 ha haritava maa · kohta ts-tes ilmestab alljargnev: Kurtna/«Oktoober•

19d1 1987 % piim 772 '935 121 liha 213 280 131

Kohtla-Jarve rajoon piim 908 1017 111 liha 213 230 109

Taimekasvatuse kogu'toodang (sti-tes) suurenes samal aja­vahemikul 8,5%, rajoonis 15%.

Kiilvipinna hektarisaak 1987. ·a 2261 sti oli rajooni koige ma­dalam. Toodetud soattihiku omahind on korge, toodangutihiku­le kulutatakse sOOta tile rajooni keskmise. Eeltulenevast liihtu­valt, kuid tOenaoliselt ka muude majandisiseSte p6hjuste tottu on · aasta lopu kasuminaitajad enam kui kolm korda rajooni keskmisest tagasihoidlikumad.

Olulisemaid edasiminekuid taheldame osakonna ehitustege­vuses ja heakorrastuses. Kuid millised ka poleks saavutatud too'tmisalased tulemused, neid siiski ju on, ei kaalu need iiles osakonna tootajate hulgas valitsevaid pingeid.

Tulenevalt kalurikolhoosi siisteemi eriparasusest (aruandlus, majandisisene arveldus jms) on rajooni tasandil p(illumajandu­se seisundi jaigimine raskendatud.

On aga seige, et majandi vahenditest on toetatud p(illumajan­dushoonete ehitamist ja remonti Kurtnas, samuti mitmeid sot­siaalse iseloomuga kulutusi. Kuid osakonna iseotsustamist ning oma majandusasjade eest vastutamist ei ole voimalik kinni maksta, pigem voib taheldada kohaliku rahva voorandumist kohalikust juhtimises't.

Solvumine tekita'tud iilalpeetavustundest, aga ka majandi­siseste majandussuhete puudulikkusest, vajaks Kurtna rahvaga inimlikku seigeksraakimist.

Alternatiive peaks Kurtna jaoks leiduma. Vastastikku kom­penseeriv omavalitsusstis'teem, mis peaks olema vastastikku kompetentne, konkreetne sisus ja loogiline mahus.

K"urtna on eelkoige K/k «Oktoober» osa, alles siis selle allu­vuses ja peab siis alati oigustest esikohal olema juhtimise oigus. Alustada voiks sellest, et liidri valiks kohalik rahvas. Pollumajandus ei ole ainul't tootmine eesmargina omaette, vaid kogu kiilaelu areng, selle kavandamine ning selle eest ise vas­tutamine. Nendest kiisimustest raakisime novembris Kurtna spetsialistidega, pidasime vajalikuks laiemat arutel-u iildkoos­olekuL Ma olen jaanud oma arvamuse juurde.

I URMAS MAJAJUS, Kohtla-Jiirve ATK esimees

Toimetuselt. Kohtla-Jlirve ATK esimehe U. Majajiilisi pikale vastusele

vaatamata jiiii.b arusaamatuks, kas ATK kavatseb midagi Kurtna pollumeeste beaks teha voi mitte. Kuidas ikkagi jouda selleni, et liidri saaks valida kohalik rahvas ja et teda nende tahte vastaselt ei vabastataks?

Suurest teest eemal, Puurma­ni metsanurgatalus elavad kaks meest. Isa ja poeg. An­ton ja Olev Tougjas.

<<Vana on k6bus, mis sest, et kaheksakiimne kuues aasta jalal,» iitleb poeg. Ootame, kuni isa oues oma toimetami­sed Iopetab.

Anton on Vabadussojast osavotnu, Stalini tapalaagrist paasenu, Eesti seppade kok­kutuleku vanim osavotja ... Mida veel? Et Antoni hinges on hulk headust, seda loomu­likult.

Siis ta 'tulebki. Tugev tere tunnistab vist . raudset iseloo­mu.

Antoni stinnikodu on Aluks­nes. Latimaa eestlane. Sajan­divahetusel randasid tema va­nemad sinna Sangastest. Va­nem veli stindis poole! teel, vankris, Anton juba Aluksnes.

Oli viieteistaastane, kui laks paris sOduri pahe Vabadussot­ta. Sojavaljal pandi kaskja­laks. Juhtus nii, et just poisi­ohtu Anton paastis kindlast hukust Aluksne linnas olnud­Ees'ti vaeosa. Ntitid titleb An­ton edasi: «Kui VabadussOda loppes, hakkasid mu vennad p6llumeesteks. Mina ei taht­nud p61lumeheks. Naabruses elas kova sepp, Jaan Lepik. · Temal oli enne sOda olnud ka viljapeksumasin, aga saksla­sed viisid selle minema. Lepik siis kutsuski mind endale abi­liseks. Tal oli plaanis ehitada ise uus peksumasin. Talvel hakkasime tegema, kevadeks saime valmis kah. Meil ei ol­nud isegi treipinki. Kaisime linnas toi:ikojas treimas. Seal olid pikad jarjekorrad, teine­kord ei v6etud iildse jutule. Siis os'tis Lepik kuskilt kaks laia raudteeroobast ja iitles: «Niiiid teeme ise treipingi!» Kolme kuuga oli valmis. Pae­val olime sepikojas, ohtuti te­gime treimistoid.»

See polnud veel koik. 'Ohel paeval arvanud Lepik - tee­me ka aurukatla. Mismoodi, ei kujutanud Anton ette. Meist­ril olid plaanid olemas. Endi­sest moisa piiritusevabrikust toodi katel ja kolmekesi laks Iahti. Anton iitleb:

<<Vanalt lahinguvaljalt kor­jasime padrunikestasid, nen­dest sula'tasime kraanid. Ainult hooratas ja silinder olid ostetud. Pooleteise aasta­ga saime au:rukatla valmis. Riiast tulid teadusetargad meie imet uudistama. 'Oks

Nr. 6 (72) e Neljapiev, 9. veebruar 1989'

.~

noorem mees arvas, et ega ta survet pea, jaab sara ana niisama seisma. No meil olid ka katsetused tehtud _: seitse ja pool atmosfaari pinnisime valja. Seda nahes ei uskunud teadlased silmi. 'Otlesid. et need mehed on kangel83ed, neist tarvis lehte kirjutada.»

Anton liiheb ja otsib vanast laekast valja moned koltunud iilesvotted. Pildil on tal roun­der seljas. Ajast, kui Lati ar­mees sundaega teenis. Anton jai illeajateenijaks. Esiotsa oli allohvi'tser Anton Tougjas rel­vameister, parast koloneli autojuht. See fakt toi tulevi­kua kannatusi juurde. (Teine halb oli tulevikus oma maja.)

Vahepeal on Olev-poiss laua katnud ja me laheme hinge­pidet votma. Sest raakida on veel palju. Kas voi meeste vii­mases't kiilaskaigust siinni­maale. Sellest annab tunnis­tust Latimaalt toodud soola­kala. Raiigime ja la.seme hea maitsta. Anton utleb, et ta ar­reteeri'ti koduvaravas, · vabas­tatud Latis, teisel oktoobril 1944. Sellele jargnes kilmme pool kuud kohtuta kinnipida­mist NKVD hoiukambrites. Stitiks peeti autojuhtimist, s6-javaes 'teenimist, oma maja.

Valetati, et Anton Tougjas olevat kolme ooga tapnud ko­duaias viisteist punavaelast. Nouti tegemata teo omaksvot­mist. Anton ei votnud. Ei kir­jutanud surmaotsusele :1lla. Kiill viidi teda selle ahvar­dusel mahalaskmisele, moiste­ti poomissurma. Aga saatus hoidis, arvab ta ise.

Olev valab isale kuuma kohvi ja manitseb: «Soo niiiid natuke. Puhka ise ja lase ieis­tel siiiia.» Anton sOi:ib ja raa­gib. Sest ta on iile neljakiim­ne aasta oodanud, millal voib raakida. Ta raagib koduteest, mis laks Iabi Norilski laagri.

Anton ei saanudki teada, mille eest maarati talle see kiimme aastat. Anton iitleb:

<<E5elonis jagati nelisada vargapealikut v6rdselt vagu­nite peale ara. Need koorisid mul kohe, kui rong liikuma hal.)kas, riided seljast. Esime­sel ool magasin Umalasti .. "' Norilskis hukkusid tuhanded .. Kes kaevanduses tOOtada ei suutnud, saadeti maapealsesse katjaari. Seal tegi marutuul tavaliselt puhta tOO. Ohtul tuli konvoi iiksi tagasi. Saa­tus hoidis mind sealgi. Paas­tis surmasuust ka siis, x:m juudist peaarst mulle neljal

korral iiritas miirki anda. Al­les kolmteist aastat hiljem sain teada juudi raevu poh­juse: niihtavasti oli ta sirvi­nud minu siitidistuskokkuvo­tet, kus pandi minu hingele osavOtt juutide massilisest ma­halaskmisest Latis ... :0

Parast koiki eluvaevu soitis Anton poja Olevi juurde Kaug-Itta. Olev Tougjas oli arreteeritud Aluksne keskkoo­li opilasena 25. martsi oosel 1949. Otsiti relvi, mida muidu­gi ei olnud. Siis loeti siiiiks isa olema'tuid patte. Oeldi -kes ei ole tneiega, on meie vastu. Kolm nadalat kestis rongisOit. Kaug-Idast vabanes Olev koos vanematega alles 1960. aastal . . . Selleparast nii hilja, et Olev ei hakanud nu­hiks. Keeldumise eest tootati talle koounemis't Siberi mul­las. Olev oli kangust tais na­gu isa. Ei muiinud ennast ega oma nime.

Anton muheleb ja v6tab oma elu loo liihidalt kokku:

« 'Oheksa korda olen sunna1e otsa vaadanud ja viigivaldsest lOpust paisenud. Saatus ise on mind hoidnud.•

TilT LUNE

LEMBIT PEEGLI foto

TULEMAS ON MUHUMAA 'PAEV Tinisepaeval astuti esimene samm Muhumaa R1lft suve­peo suunas. Teatavasii toimub folldoorif~ cBaUiea 89• Eestis. 8. juulll otsastati festivali iihe osaaa ka Muhus ja muhulastega iika suurem pidu korraldada.

Motet toetasid Muhu RSN TK esimees Belju AuvliJirt ja kohalikud kultuuritiOtajad, kes aoovttasid peo kohaks Hellamaa. EKP Kin«iaePa Rajoonikomitee I aekretiir Jiiri RJiim kui Muhumaa mees vottis asja vlga tiisiaelt ja esitas ka oma mitteid peo korraldamiaeks.

Olgu kohe margitud, et pidu pole kavatsetud m.itte gruplle mandrimuhulastele, vaid · on mieldud eesUtt Muhu saare enda elanikele, nii noortele kui vanadele. Loomulikult oleks tore, kui sel piieval saaksld kodn&\a­rele tulia kiik Mandri-Eestis ja teisiel saartel elavad· muhulased, samuti muhulased kaugemalt.

Kui iga pere vii kiila votaks kaasa muhu toidud, vanu kiilalaule ja pillllugusid, voiks sellest tulia ilks nus pidu. Kavas on niiitus saare kordumatust kiisitoost, laseme esi­-neda ka kiilalistel nii idasi kui laanest.

Kel on veel hii.id motteid voi ettepanekuid, palume tea­tada Muhu kiilanoukogusse Belju Auvaartlle tel 9 85 70 voi allakirjutanule, kes esindab mandrimuhukaid: Tal­linn, Rahvaloomingu keskus, tel 43 29 66.

Kohtumiseni siidasuvisel Muhumaal! Algrakukese nimel muhulane

AIME BABOVSKI Raegma kiilast

Nr. 6(71) e Neljapaev, 9. veebruar 1989

f:t;t,~4fli#§~t!tl «JA.LLE OKS PIMESIKU­MA.NG EESTI AIANDUSE OMBER, (ML 11., 19., 16. jaan ja l. veebr)

Kogu see meeletu virvarr, mis kaasneb meil Eestimaal koige hadavajalikuga - antud ju­hul ki:ii:igiviljaga - varusta­mises, tekitab tunde, et vas­tutajad on siiiidimatud. Sest vastutajaid on palju, aga keegi ei na1 vastutavat. Pealegi vahetuvad vastuta­jad niisuguse kiirusega, et vastutamist nagu polegi kel­leltki nouda. Selline mulje jai ka sibulajandisse ~iivene­da piiiidmisel.

Eesti NSV Rahvakontrolli­komitee andmeil sai Tallinna Puu- ja Ki:ii:igiviljakaubastu Eesti NSV ATK kaudu 1987 aasta oktoobris Poolast 1972 tonni sibulat (peale selle tuli

Ja samal ajal, otsekui telli­tult, pakkus NSV Liidu ATK varumisosakonna juhataja asetaitja Filatov Eesti NSV ATKle 3000 tonni importsibu­lat! ATK aianduse ja kartuli­kasvatuse peavalitsuse (niiiid aianduse peavalitsus) tolleaeg­ne juhataja Kaarel Pajumagi vottis pakkumise vastu.

Kuid onnetuseks saadeti koos Poola sibulaga kohale ka see sibul, millest Puu- ja Ki:ii:igiviljakaubastu oli lepln­gut katkestades ara i:ielnud.

V. Vassiljev: <<M.eil on selli­ne olukord, et peame vastu votma ka tellimata kauba. Ot­sisin siis ostjat, et iileliigsest sibulast vabaneda. Saatsin lile .Liidu 22 telegrammi. Dusanbe noustus votma meilt 500 ja vee! keegi 200 tonni. Kuid raudtee keeldus vaguneid and­mast. Hoidmise tegi raske­maks ka, et koik see sibul, mis eelmistel aastatel tuli viie kuu jooksul, saabus niiiid ka­he kuuga.>>

A. Rallmann: <<Meil puudub iildse riitmilisus kauba saami-

vaid linna taitevkomitee. Va­nasti, kui raha vee! Moskvast tuli, kavatseti linnadesse hoid­late ehitamist. Isemajandami­se oludes ei saa majandid enam raha linnale kulutada.

, Mina naen asja nii, et ma­jandites oleksid hoidlad, kus korraldatakse ki:ii:igiviija es­mane ti:ii:itlemine, pakkimine ja kui vaja, ka puhastamine. Kaup viiakse majandist otse kauplusesse, ilma kaubastu vahenduseta. Ka eratootjal peaksid olema, ja osaliselt ka juba on, otsesidemed kindla kauplusega. Poodidele on vaja korralikke ladusid, et iga paev ei peaks vaikeste kogustega tilgutama. Eeskuju pakub Luunja sovhoo~i kauplusladu, kus on nadala ports sees.»

Sibulate juurest oleme joud­nud varustamise korraldama­tuseni iildse. Kas, tootmis­koondis «Eesti Aiandus» sun­dab Eesti aiandust ummikust valja aidata?

Matti Roos: <<Nii kaua, kui kasumeid, preemiaid ja aukir-

. 1972 tonnist sibulast 1321 tonni raisku

sibulat ka liidufondist - 2588 tonni). Saadud sibul iiletas plaanilise koguse 418 tonniga.

Importsibulast 294 t laaditi kiilmutuskambrisse, 1678 t aga ladudesse, kus ei olnud hoiu­tingimusi. Kuna Puu- ja Ki:ii:i­giviljakaubastul on hoiuruu­me vahe, iiiiriti ladusid Tallinna Uussadamalt, mille eest tasuti 1987. aastal ligi 260 tuhat rubla ja 1988. aasta iiheksa kuu jooksul veel i.ile 300 tuhande rubla.

1972 tonnis't Poola sibulast jai miiiimata 67%.

Ainuiiksi ki:ii:igivilja kvali­teedi Jangusest tingitud kaod olid Puu- ja Ki:ii:igiviljakau­bastul 1987. aastal 1,16 miljo­nit rubla ja 1988. aasta iihek­sa kuuga 0,79 miljonit rubla. 1987. aastal moodustas pohiosa sellest impor'tsibul, mille ja­relmojud ulatusid veel 1988. aastasse.

Kes ja miks tellis sibula, mida tegelikult ei vajatud?

Tallinna Puu- ja Ki:ii:igivil­-jakaubastu kommertsdirektor Ants Rallmann, kes sel ajal vee! kaubastus ei ti:ii:itanud: «Telegrammil, millega Poola sibulad telliti, oli meie varus­tusosakonna juhataja Vassil­jevi allkiri. Tegelikult poleks ATK tohtinud tema allkirjaga tellimiskirja arvestada. Oigus tellida on ainult direktoril ja tema asetaitjatel.» -

Tol ajal polnud aga kellelt­ki allkirja votta. Endine di­rektor Helmut Peitong oli kaubastust lahkumas, uus -Enn Kiiver ametisse asumata (Enn Kiiver maarati Tallinna Puu- ja Ki:ii:igiviljakaubastu direktoriks 15. okt 1987 ja Helmut Peitong vabastati sel­lest ametist 13. nov 1987). Ka kolm asedirektori kohta olid hetkel tiihjad.

Varumisosakonna juhataja Vj~5eslav Vassiljev: <<1. sep-: tembril 1987 oli Liiva baasis vaid 380 tonni sibulat. Ootasi­me liidufondi arvelt 2570 ton­ni. Kui Usbekistanist esimene partii - sada tonni - parale joudis, selgus, et see on mada­la kvaliteediga. Katkestasime 800 tonni peale tehtud lepin­gu. Kuid selleks, et Tallinn saaks vajalikul, eelmise aasta hulgal sibulat, oli vaja seda juurde hankida.»

sel. Kaubastul on sibula hoiu­ruume ainult poolteisele tu­handele tonnile. Uussadamns on vii.gev kompleks, kuid mi>eldud rohkem laadimiseks.•

V. Vassiljev: cSibul seisis seal isegi koridorides, kus oli niiske, sibulad hakkasid kas­vama, konteinerid lausa oitse­sid.»

Sarna! ajal, kui kallilt iiiiri­tud ruumides kaugert tulnud kraam riknes, polnud poodi­des alati sibulat.

V. Vassiljev: «Autosid ei jatkunud.»

Kaubastu ti:ii:ikollektiivi ot­susega on need sibulad niiiid maha kantud ja moi:idunud aasta lopetas kaubastu esma­kordselt kasumiga.

A. Rallmann: <<Seetottu, et palju tellitud kaupa jai saa­mata. Oleksime selle koik katte saanud, supleksime praegu sonnikus. Meie pollu­majanduses valitseb ju pohi­mote: kasvatame kuidagi i.iles .. kiill lahti saame. See, kuidas kaup sailib, tootjat ei huvita.

Tanavu ostame sisse ainult nii palju, kui eelmisel aastal ara miiiisime. Ja ei kavatsegi osta seda, mida meile kaela maarida tahetakse. Sel aastal on kaubastul esmakordselt mgus ise lepinguid solmida nii vabariigi kui Liidu ulatu­ses.

'Oks pisike puu- ja ki:ii:igi­viljakaubastu pole voimeline­gi varustama kogu Tallinna linna. Iga 150 000 elaniku koh'ta peaks olema kaubastu. Linn meid transpordiga ei aita.»

Sellega olid pari ka ATK aianduse peavalitsuse kau­bandusvalitsuse juhataja (ametis 4. jaanuarist 1988) tl1o Mallene, peaagronoom Valdar Miller ja Rahvakontrollikomi­tee inspektor Matti Roos.

Matti Roos: «Linnaisad ei ole asjasse suhtunud taie tosi­dusega. Lasnamaele pole suu­detud valja ehitada hoiubaasi, plaane on peetud mitu aasta't, ainult tegudeni pole joutud.»

Valdur Miller, kes on olnud ka ATK aianduse ja kartuli­kasvatuse peavalitsuse juha­taja kt: <<Tallinna linna ki:ii:i­giviljaga varustami~e eest peab hea seisma m1tte A TK,

ju jagatakse liha ja piima jiirgi, ei ole lllOjutusvahen­deid, millega panna p()llu­meest koogivilja kasvatama.»

Ei ole siis ime, et kui kiim­I¥ aastat tagasi oli Eestis kartuli all 98 tuhat hektarit, siis eelmisel aastal veel kOi­gest 35 tuhat hektarit. Ja juba teist aastat toome Poolast ka kartulit. Muuseas, iile kolman­diku kartuli~t ja ligi 51% ki:ii:i­giviljast toodab erasektor.

Ants Rallmann: «Mina ei taipa, mis vabariiklikus A TKs toimub. Mi ei saa, et aina moodustatakse, lohutakse ja paigatakse. Ei usu, et riiklik tootmiskoondis kartuli- ja koogiviljakasvatuse joonde seab. Kui majandust pole ta­ga, ei ai'ta administreeriv va­gi. Ma ei saa aru, miks me iildse peaksime kellelegi allu­ma, kui meil on l~pingusuh­ted?»

Matti Roos: «Aastaid on 'te­geldud A TK siisteemi pare­maks muutmisega, kuid sel­lest pole midagi valja tulnud. Ei usu, et praegune siisteem on iildse voimeline midagi muutma. ATK juhtimismee­todid pole majanditele vastu­voetavad. Mina olen veel iihe seesuguse j uhtimisstiiliga koondise <<Eesti Aiandus» vas­tu. Selle asemel voiks olla iihistute liit. Koondisesse <<Eesti Aiandus» kuuluvad majandid jaavad ju kahte al­luvus~e: liha ja piima osas kamandab neid ning jagab ressursse rajooni ATK.»

Ants Ral!mann: «Mina saan i:ielda vaid kaupmehe seisuko­ha. Meid paastab veel ainult vaikeste tah'tedega ime. Sest IME tulekut pean rna juba toesti imeks. Kui me selle IME nii ara moonutame, nagu praegu tundub, pikendame vaid oma agooniat. Ainult aarmine radikaalsus aitaks meid veel.»

Kui niiiid IME juurest nen­de raisus sibulate juurde ta­gasi tulla, siis siiiidi pole veel kedagi moistetud. Matti Roos iitles, et see on karistamatuse tunne, mis laseb sellistel as­jade! juhtuda.

Ka~ jaabki nii? Kes vas­tab?

MERIKE PITK

Vaga meeldiv on lugeda ja kuulda, et niiiid hakatakse rohkem tahelepanu pi:ii:irama maainimeste eluolule. Tahan ka moned motted kirja panna, lahtudes just liipsja ametist, ses't olen ka ise liipsja.

Miks on paljude liipsjate peredes alaarenguga lapsi, miks on liipsjate seas palju vallasemasid ja miks on palju vallalisi liips­jaid? Enamikul liipsjatest on lapsed kodus vaga tihti iiksi ja jarelevalveta. Teevad seal omapai, mis beaks arvavad. Vasinud ema tuleb narvilisena koju. Ees ootavad raamas ja aranutetud lapsed. Piiiiab see ema kiill rahulik olla, kuid tapeet on seinalt maha kistud, pliidi alt tuhk valja loobitud, kraanikauss voiga platserdatud ja suhkrutagavara maha puistatud Raske on ra­hulikuks jaada. Liiatigi siis, kui oled hommikul kella neljaks, moned veel varem, toole lainud ja just eile natukegi oma puhkepaevast tuba kasida piiiidnud. Suurivaevu joudsid veel poeski ara kaia, kust midagi peale poolkova leiva ja saia ei saanud. Ka see tekitab pinget, sest kogu aeg pabistad, mida lastele ja kogu perele siiiia anda. Taiesti oige on see, et moni maalaps ei tea, mis on viiner. Raamatupoodi nagunii ei joua. J a kui jouakski, siis kasu sellest eriti ei oleks, sest head kir­jandust ei leia linnameeski alati. Maapoodi tuuakse seisma aga niisuguseid raamatuid, mida keegi ei taha lugeda. Nii ti:ii:id riigades ja pidevalt negatiivsete emotsioonide valduses olles naised manduvad. Ja neid naisi tootab iihes kollektiivis mitu, kes paevast paeva omavahel suheldes ka juba iiksteisel niirve rikuvad. Laudanaistel on halb tuju vii.ga tihti. Nad ei ole halvad inimesed, kuid pidev pinge, nii vaimne kui fiiiisiline, teevad oma tOO. Ja kui siis iikskord aastns korraldatakse farmi­rahvale pidu, on see ainus kord, kus enamik laudanaisi paneb selga oma parima, kleidi, teeb ehk soengugi ja laheb peale liipsi peole. Siis on naha, e't iga naine tahab olla ilus ja veetlev. Muidu aga iga paev katkised dressid (uusi pole saada), 40 num­ber kummikud, katkine kittel (2 valget kitlit aastas, kui neid korralikult pesta, et nad ikka valged oleksid, ei pea 3 kuudki vastu), vasinud nii.gu, tursunud, punetavad kaed. Mis naine saab niisugune olla kas voi oma mehele? Kas mi'tte selleparast ei suuda paljud laudanaised olla tiie1ised naised, et nad on liht­salt ajapikku tehtud SO(Ita tOOhobusteks, kellel vahest isegi kuude viisi puhkepaevi ei ole. Moni sirutab nii ka viinapudeli poole.

Paluksin vastu votta soovitused, mis minu arust kergendavad tunduvalt liipsja olukorda.

Osakondades peaks olema iiks toake, klis saaksid karja- ja p()llurahva lapsed mlingida ja ka siiiia, kui vanemad tOOl on. Keskuses pole alati lasteaiakohti ja ka transpordiraskused tu­leksid, sest laste viimine-'toomine langeks ti:ii:iajale. Ka ho~dja peaks neile lastele leitama. Miks mitte moni majandi pensio­narist vanatidi..

Liipsjatel peaks olema tOOgraafik nii seatud, et tuleks 2 puhkepaeva jiirjest. Esimesel paeval teeks ta siis oma koduseid toid ja teisel puhkaks nagu ristiinimesele kohane.

Ka liipsjaid ja teisi farmiti:ii:itajaid peaks rohkem soidutata­ma naitustele, kontsertidele, teatrisse. Algatus peaks tulema iilevaltpoolt, vi'iib ka ametiiihingust (kes veel siis peaks seisma toi:irahva huvide eest?). Maainimene on juba kiillaltki vooruta­tud kultuurist, et ta seda ise saama kipuks. Aga kui hasti kor­raldada, hakkab nii monigi tihedamalt toredatest iiritustest osa votma. Paraku on praegu nii, et monest huvitavast ettevotmi­~est keskuses loed alles rajoonilehest.

Kaua riiagitakse liipsjate tooriietusest. Tehke ometi midagi, et nagusad ja tervislikud riided ka lauta jouaks! 40aastased naised on krooniliste haigustega. Kampaaniaga kiill kedagi ter­veks ei tee. Need profiilaktilised konveierlabivaatused raisk:t­vad ainult niigi nappi vaba aega.

Raamatulevitajad peaksid ka farme kiilastama.

Kutsun koiki, kelle voimuses on maarahva beaks midagi ara teha, kohe tegutsema. Jatkem lobisemine! Maale on vaja nor­maalseid terveid inimesi.

Ma ei kirjutanud konkreetselt iihestki majandist, kuid tean, et see koik, mis kirjutasin, puudutab paljusid laudatOOtajaid. Vaga hea oleks, kui oma probleemides't kirjutaksid rohkem just laudainimesed ise. Kes siis nende muresid veel paremini teaks. Praegu on lehes probleemid rohkem iilemuste poolt vaadatuna.

MARIKA KIVIK

'JOGEV A RAJOONI RSN TA.ITEVKOMITEE ia KOM­MUNAALMAJANDUSE OSAKOND

kuulutavad vilja KONKURSI

Jogeva remondi- ;a ehitus;aoskonna JUHATAJ4 AMETIKOHALE.

Tapsema informatsiooni saamiseks poorduda Joge­va linn, V. Kingissepa tn 3. Telefon: 2 27 46 Jogeva Ra;ooni RSN TK aseesimees T elefon: 2 19 89 Jog eva Raiooni RSN JK KMO juha~ ta;a.

Paide ra;ooni •KAARDIV A.ELASEn kolhoos votab vastu tellimusi VEISTE SORA VA.RKIMISE PUKKIDELE. Materjal valmistaja poolt. Pukid on kerged ja vaj~­likud igas laudas.

Tellimine ja into: Paide rajoon, kolhpos ccKaardi­vielane>>, Ahula tookoda, tel 31616. ·

Eesti .NSV VIemnoukogu vii­mase istungjar:gu ajal esitas toimetus mitmele maarahva saadikule kiisimusi Eesti NSV Vlemnoukogu ja tema prae­guste saadikute tegevuse ning isiklike plaanide kobta. Lah­kesti olid nous vastama Ulem­noukogu agrotoostuskompleksi komisjoni· esimees VALTER UDAM, Viljandi rajooni Paala sovhoosi zootehnik VIL.JA TIKK, Viljandi rajooni cVam-. bola• kolhoosi esimees EL­MAR KALLAS, Tartu rajooni Laeva katsesovhoosi direktor AAVO MOLDER.

Kas voite Eesti NSV Vlemnou­kogu senise tegevuse pobjal oelda, et maarahva huve on korgeimas riigivoimuorganis alati silmas peetud ja kind­lalt kaitstud? ELMAR KALLAS: Kaugeltki mttte. Pohjuseks on see, et p<j­hilised maaelu edasiarendami­se ja maarahva heaolu paran­damise kiisimused on lahen­damata ning vabariigi prob­leemide arutamisel jaavad need tagaplaanile.

Motlen siin eelkoige ehitus­tegevuse mahajaamust maal. nii majandites kui ka maa­asi.llates ja vaikelinnades. Sel­lest .tulenevalt on pidevalt viihen.enud maaelanike arv. Paari viimase aasta arvude moningane piisistumine ei ta­henda, et hiidast ollakse tile saadud, sest see tuleneb mone­de suurte linnade naabruses olevate rajoonide (Harju, Rakvere) nihkest paremuse poole. Paljudes rajoonides (Polva, Valga, Viljandi) on olu­kord endiselt halb. Arvestades, et kogu elanikkonnast on pi)l­lumajandustOOtajaid umbes 13% ning otseselt pi)llul ja farmides tootajaid ainult 3%, siis tuleks nende viiheste meie toitjate huvisid kaitsta hoopis teis1ti kui seni. VALTER UDAM: Meie rugJ.s algab koik plaanist. Polluma­jandussaaduste riigile miiiigi iilesanded on alati pingelised olnud ja samal ajal suures osas resswrssidega katma.ta. Sellest koik need ebakolad al­gavad. Ulemnoukogu agro­toostuskompleksi komisjoni esi­mehena olen igal aastal sun­Iiitud olnud nende ebareaalse­te plaanidega noustuma, sest plaanide vahendamise korral vii.heneksid ka riiklikud res­sursid, mis niigi piiratud.

Viima&tel aastatel on liidu­fondi lihanorm suurenenud meie vabariigis kaks korda kii.remini kui lihatootmine ise. Kui naiteks 1970. aastaJ. miili­sime liidufondi 40 tuhat tonni liha, siis kaesoleva viisaastaku lopuaastateks on planeeritud juba 78 tuhat tonni. Kui soo­vime oma rahva toidulauda katta, tuleb jatta tiiitmata iile­liidulise fondi · iilesanded. Nii meie vaUtsus 1988. aasta teisel poole! tegi. Samasugune olu­kord kujunes kaesoleval aastal. Lihasaaduste defitsiit on ligi · 15 tuhat tonni. Kui meie va­litsusel ka kaesoleval aastal sellist julgust jatkub, siis ku­juneb olukord normaalseks. VIL.JA TIKK: Maaelu arenda­miseks on kfill korduvalt vas­tu vootud otsuseid, kuid neid on ka tiiitmata jiietud.

On tostetud pi)Humajandus­tehnika ja teenuste hinda. Keset aastat tosteti ette teata­mata jousfiOda hinda. Keegi

· ei ole neis asjus saadikutega aru pidanud. Maarahva saadi-. ku'te ettepanek on viia labi pollumajanduspoliitika kiisi­mustes eraldi istungjiirk.

Milles seisneb peamine vaja­kajlilimine ENSV Vlemnouko­gu saadikute senises tegevu­ses? ' VILJA TIKK: ENSV Olemnou­kogu saadikutel puudus varem

Hr. 6 (72) e Neljapiev, 9. veebruar 1939

rahva-· toetus ja iseseisvus nii probleemide kiisitlemisel lmi ka otsuste vastuvotmisel. ELMAR KALLAS: Kuna vas­tavalt elanikkonna jagunemi­sele linna ja maa vahel jagu­nevad ka saadikud, siis vaba­riigi probleeme niihakse pea­mise1t pealinnast vaadatuna.

Kui palju kordi on arutatud toiduainetega varustamist ja kui palju kordi on selle pa­randamiseks vOetud vastu ot­suseid, kuid asja sisu juurde - kuidas muuta elujouliseks meie kUla ja pi)llumajanduslik tootmine illdse -, selleni ta­valiselt ei ole joutud.

Meelde tuleb naide viima­selt UlemnOukogu istungjiir­gult, kus ATKd kohustati, et ta kindlustaks Tallinna ja

VILJA TIKK: Saadikutel tu­leb jarjekindlamalt · liilituda Ulemnoukogu tegevusse mitte ainult istungjarkudel ja komis­jonides, vaid koilkide U!emnou­kogu padevusse kuuluvate probleemide ettevalmistamisel, rahvaga liibiarutamisel ja ot­suste vastuvotmisel. Kohalike oludega hiisti kursis oleva ini­mesena saab saadik seista julgelt probleemide tostatami­se ja nende Ulemnoukogu ot­susteni viimise eest. See osa saadiku toos ei ole seni .olnud vajalikul tasemel. Saadik peab hakkama rohkem kasutama istungj ar kudel aruparumse oigust, et saaks ametkondade juhtidelt kohe ametliku vas­tuse.

titamisest kuni tegelike lopp­Iahendusteni. Kehtigu pi}hi­mote, et iga peremees jaiigu oma liistude juurde. Polluma­janduses tootajana moistan, miks praegu raiigitakse p(illu­majanduse prioriteedist. Uutel saadikutel tuleks selliselt tali­tada, et sonad ja teod hakkak­sid enam iihtima.

Mille poolest peaks siigisel valitavate vabariigi korgemate riigivoimuorganite (ENSV Rahvasaadikute Kongress ja Vlemnoukogu) tOokorraldus erinema praegusest?

VIL.JA TIKK: Arvan, et ENSV Ulemnoukogu istungjargui arutusele tulevad kiisimused peavad olema varakult saadi­kutel teada, et nad saaksid

MAARAHVA SAADIKUNA TOOMPEAL

teiste vabariikli.ku alluvusega linnade haireteta varustamise kartuli ja koogiviljaga. On vaga kahtlane, kas see otsus annab vabariigi kartuJi.kogu­sele midagi juurde.

Samuti piiiitakse ras-kUIStest iile saada igasuguste iimber­istumiste ja formeerimistega. VALTER UDAM: Minu arva­tes on peaaegu voimatu oma pOhiltoo korval.t (oleneb mui­dugi koormusest) edukalt tiiita saadikukohuseid. Inimene peab ikka oma tOO eest pa:Lka saa­ma. Mina tOOtan niiiid teist kuud ENSV Ulemnoukogu. ag.:. rotoostuskompleksi komisjoni palgalise esimehena. Seda nii­fielda eksperimendi korras. Varem tegin sedasama oma p(ihitoo korvalt. Praegu tun­nen, et saan oma saadikufiles­annetesse pi)hjalikult siivene­da, loodan, et ka tOO tulemu­sed kujunevad varasemaga vor.reldes paremaks. AA VO . MOLDER: Saadikute tegevus oleneb paljuski moo­dunud aegade arusaamadest ja antud voimalustest. Kui palju on kritiseeritud saadiku suh­teliselt vahest aktiivsust ja anal,iiiisimise-esinemise osku­si. Pohjtllst ei ole vaja kaugelt otsida. On ju meie parlament koostatud tiinapiieva arusaa­made ja vajaduste vaSitaselt. UlemnOuikogus pea~ks olema rohkem inimesi, kes oskaksid hinnata probleemide lahenda­mise voimalusi.

Mida tuleks esmajoones teha Olemnoukogu uue koosseisu liikmeil, et nende kohta saak­sid valijad kindlalt oelda: cTe­gu on toeliste rahvaesindaja­tega!,.

ELMAR KALLAS: Uued vali­mised bn tunduvalt demo­kraatlikumad ja Ioodetavasti tulevad siis ka saadikud rob­kern rahvaniiolised.

Teisa·lt onaga oht selles, kas rahva niigu ja Eestimaa nagu kokku langevad voi tekib siin ehik suuremgi erinevus kui praeguses koosseisus. Ei saa ju mingit lootust panna rahva­saadikule, kes enamuse otsuse peale liiheb abi otsima mujalt, nii nagu see oli viimasel is­tungjargul, kus keeleseaduse vastuvo1misel lubati coiguse» jaluleseadmiseks pOOi'duda

· NSV Liidu Ulemnoukogu poo­le. VALTER UDAM: Arvan, et koige muu korval peaks uus koosseis IME arenguprogram­mi teostamisega seonduva en­dale selgeks tegema. Igasuguse iihiskonna (riigi) arengu alu­seks saab ikka olla majandus. T5eline suveriiiinsus ja vaba­dUiS tiinapiieva maailmas eeldab kfugtehnoloogial pi)hineva ma­janduse olemasolu. IME aren­gukontseptsioon loob selleks ai­nuJ.t eeldused, meil endil tufeb see tegelilkkuseks teha. Ulem­noukogu uuel koosseisul tuleks otsUIStada ka ENSV Ministrite Noukogu reorganiseerimis~ kiisimus, sene struktuur el vasta enam aja nouetele. llm­selt on vaja taastada minis­teeritliffiid. Praegused riiklikud komiteed on Sltagnaajast piirit

reorganiseerimiskampaania mojul tehtud. AAVO MOLDER: Igal elualal tuleks tooplaanide tegemisel vahet teha olulise ja vahem olulise vahel, hinnata enam jarjepidevust iilesannete piis-

sisuliselt sekkuda istungjiirgu ettevalmistusse. Hoopis kaalu­kama:ks peab muutuma alatis­te komisjonide too, nende ot­sustusvoime kiisimuste lahen­damisel ja ametkondadeLt aru­piirimisel. Saadikugrupid peak­sid ise tegema ettepanekuid, mida rahvas peab vajalikuks istungjiirgu piievakorda votta. VALTER UDAM: Selle tile tu­leb veel palju moolda, kuid arvan, et jarjepidevus peaks teatud miiiiral sailima. Seepa­rast tuleks praeguse Ulemnou­kogu positiivsed tookogemused iile votta ning piiiid'a neid osa­liselt rakendada uues olukor­ras. Suur osa praegustest rah­vasaadikutest on ka seniste kasinate voimaluste juures piiiidnud oma parima anda. Ei oleks oige seda olematuks tunnistada ja mitte naha.

ELMAR KALLAS: Senised kaks istungjarku aastas on ol­nud saadi'kutele rohkem de­mokraatia miingimine kui te­gelik asjade otsustamine. Uue koosseisu saadikutele on vaja anda rohkem ii.ega p(ihitooko.: haJI.t, et nad saaksid vabariigi probleemidega kursis olla. See annaks voimalUiSe asjalikult sekkuda otsuste vastuvotmisel. Teatud osa saadikuid peaksid olema palgalised.

AA VO MOLDER: Kiisimuste ettevalmistamisest peab osa votma laiem ring spetsialiste. Tohusam peab olema otsuste jarelkontroll. Enne organisat­siooniliste iimberkorralduste tegemist peaks nende otstarve igati selge olema. Ka on vaja maarahva huvide kaitseks tu­levikus istungjiirkudel vaba-

riigi majandusliku ja sotsiaal­se arengu riiklikku plaani liibi arutada ja haiiletada osade kaupa, mitte enam tervikuna.

Kas noustuksite osalema tu­Ievastel valimistel, kui teie kandidatuur iiles seatakse? Miks?

ELMAR KALLAS: Kui selline asi juhtuks, siis minu otsus oleneb sellest, missugusena hindan olukorda valimiseelsel perioodil, kas uues koosseisus saan rahva, eriti maarahva heaks midagi iira teha voi mitte.

"\'lLJA TIKK: Ma arvan, et ei ooustuks.

Olen saadikutOOd teinud vas­tutustundega, .tostes iiles kiisi­musi ja aidates maarahva mu­redele lahendusi leida nii ·ko­misjonides kui istungjiirkudel. ENSV (.llemnoukogu saadiku­teks on vaja valida haritud, suhtlemisoskusega ning, mis pi)hiline, seda suurt iihiskond­likku tood teha tahtvaid ini­mesi. Pean vajalikuks, et tu­levasse Ulemnoukogusse vali­taks ka pensionliride esindus, sest selles eas inimeste osakaal on Eestis kiillalJt suur ning neilgi omad probleemid.

AAVO MOLDER: Mul on ol­nud onn (voi onnetus) kanda p5hitoo korvalt iisna suurt iihiskondlikku koormust. An­nan endale selgelt aru, et selle all on kannatanud p6hit00. Siin ei tohiks keegi endale hinnaalandust lubada. Laeva rahvas on olnud tubli ja koik selle valja kannatanud. Mis sihte edasiseks . seada, on veel vara fielda. Koigepealt tahaks niiha vabariigi uut valimis-seadust. ·

V ALTER UDAM: Arvan, et jah. Tunnen, et mul on vee! palju ideid, mis varasemas olukorras ei l.eidnud erilist toetust. Samas siinnivad uued ideed. Energiast nii iihtede kui teiste teostamise eest voitlemi­sel ei paista samuti puudu tu­levat. Mina ei pea oigeks meie massiteabevahendite ettekirju­tusi, milline peab parlamendi­saadik olema. Ma motlen siin vanust ja teisi ankeediand­meid. Sedasi jouame stagna­aja arusaamade juurde tagasi. Inimene peab ise oma vaim­seid ja kehalisi voimeid hin­dama, kui ta annab nousoleku oma kandidatuuri iilesseadmi­seks. Arvan, et ka valijatele ei jaa need miirkamata.

Oma nagemus on minul ka viiga ulatuslikult reklaamitud (filereklaamitud) saadikute meeskonna moodustamisest. PohimotteliselJt olen senega nous. Uhine platvorm peab ole­ma, kuid see ei tohi varjutada individuaalsust ja isiksust, mis on saad~kutegevuses vaga olu­lised. Ma motlen siin ka NSV Liidu rahvasaadikute kongres­si tegevust. Arvan, et koos Eesti iildiste -huvide kaitsmi-

. sega peab saadik ikka silmas pidama ka oma valimisring­konna sotsiaal-majandusliku arengu huve ja oma valijaid vaiirilisel.t esindama.

TONU KORDA

lllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllltlllllllllllllllllllllllllllll llllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllll

Hr. 6 (72) e Neljapaev, 9. veebruar 1989

Jurist JUHAN KALB.US

1. Missugused iiigused on lin­namehel maal asuva maja subtes? Kuidas kaitstakse maja­omanikku?

2. Kui palju ja kuidas saab selle inaja juurde maad? Kas seda maad viiib ma­jand suvaliselt lira viitta?

Need ktisimused on esitanud Keila elanik R. Kont.

seda vara vabalt kasutada (osta, muua, kinkida, paran­dada) ja kasutada (elada seal ise voi anda titirile). Maal asu­va elamu voorandamisel (ost­mtitik ja kinkimine) on aga uks erand ehk piirang. Oue­aiamaal asuvate hoonete voo­randamisel on esmasel maa­kasu'tajal tihe kuu jooksul hoonete ostmise eesoigus. Os­tu eesoigust ei kasutata, kui elamu ja korvalhooned voo­randatakse nende aravedami­seks teise kohta voi kui oste­takse-mlitiakse voi kirigitakse maja, mis asub individuaal­elamukrundil (ENSV MaaK § 145 lg 1). Kui elamu asub individuaalelamukrundil, siis omandioigu5e iileminekul lii­heb uuele omanikule iile ka elamukrundi. kasutamise oigus Maakasutamisoiguse iilemine­ku aluseks on omandioiguse iilemineku't toendav doku­ment.

Oue-aiamaal asuvate hoo­nete voorandamine ei too aga

ehitised ning olemasolev vil­japuuaed sellele ara ei mahu, siis tuleb poorduda rajooni' tiiitevkomitee poole. Tiiitevko­mi'tee voib erandjuhtudel suu­rendada maakasutamisnormi voi siiilitada kasutuses oleva ja normi iiletava maatiiki ju­hul, kui seda tingivad maa­ttiki o'tstarbeka kasutamise huvid (ENSV MaaK § 77 lg 3). Linnamees, kes tahab ka pol­lutooga tegelda, peab poordu­ma majandi poole ja s61mima lepingu pollusaaduste 'tootmi~ seks ning mtitigiks majandi ka\ldu. Selle lepingu alusel saab majand anda ihimesele nii palju ja sellist maad, na­gu on vaja lepingu taitmiseks ning oma pere varustamiseks soogipoolisega. Maa antakse lepingu kehtivuse ajaks, s.o ajutiseks kasutamiseks.

Maasuhetes ei ole ega 'tohigi olla midagi, mis soltub ainult mone ametimehe suvast ja meelevallast. Nii tah'tsas elu­valdkonnas peab koik olema

MAJA MAALE Eesti NSV Konstitutsiooni

§ 13 titleb, et Eeat;i NSV ko­danike isiklikus omanduses voivad olla majatarbed, isikli• ku tarbimise ja mugavuse esemed, koduse abimajapida­mise inventar, elamu ning toised siiiistud. Kodanike isik­likku omandit ja selle pari­mise oigust kai'tseb riik. Oel­dut tapsustab Eesti 'tsiviilkoo­deks (peatiikid 7, 11). Koo­deksi § 95 jargi on omandi-5iguse sisuks vara valdamis-, kasutamis- ja kasutamis5igus­tus. Omandi5igus kuulub ab­soluutsete subjektiivsete 5iguste kategooriasse. See ta­hendab, et omaniku subjek­tiivsele 5igusele vastab koigi teiste isikute kohustus hoidu­da omanikule kuuluvate oiguste rikkumisest. Oma­niku seadusparaseid oigusi kaitstakse kriminaal5igusega (riisumisel, vara tahtlikul ha­vitamisel ja teistel juh'tudel) ja tsiviil5igusega (tsiviilkoo­deksi §d 155-160). Koik eel­oeldu kehtib taies ulatuses. inimeste isiklike elamute ja korvalhoonete kohta. Seejuu­res ei ole iildse oluline, kas majaperemees elab linnas voi maal ja kas maja asub maal voi linnas. Ka ei ole tahtis, missuguse e'ttevotte, organisat­siooni voi asutuse maal elu­maja asub. Seega olete te oma elamu, korvalhoonete ja muu vara tiiisperemees ning voite

kaasa 5ueaiamaa kasutamis­Oiguse iileminekut. Inimeste maakasutamisoigus, kellele Uiks iile omandioigus hoonete­le, vormistatakse nii nagu oue-aiamaa saamine ikka. A.raseletatult 'tahendab see, et 1mmene, kes oueaiamaad ta­hab, esitab kirjaliku maataot­luse esmasele maakas).ltajale. Tema otsustab maa suuruse, moodab selle valja ja vormis­tab paberid. Kui maja ostis maal alaliselt elav voi sinna elama asunud 1mmene, siis o'tsustab antava maatiiki suu­ruse maa andja ise. Soovitav on, et maaperele alia 0,5 ha maad ei antaks (muidugi siis kui inimene ise vahem ei sao­vi). Maa suuruse iilemmaiir lepitakse tavaliselt kokku maa andja ja maa saaja vahel. Kui lepet ei saavutata, siis jaab peale maa andja tahe.

Teisiti on lugu linnamehe­ga. Elamu ja korvalhoonete omandamisel antakse talle hoonetealune maa, ouemaa ja elujoulise viljapuu-marjaaia alune maa. A.ra voetakse p51-lu- ja koogivilja all olev maa. Igal juhul peab uuele maja­omanikule andma maad aga nii palju, et ta saaks oman­dit normaalselt pidada ja ka­sutada. Erinevalt maaihime­f.est, kellele seadus 5ue-aia­maa iilemmiiara ei kehtesta, on linlasele iilemmiiar ole­mas - 0,25 ha. Kui hooned ja

. . . maakasutamisoigus lopeb pere voi perekonna koigi liikmete iimberasumisel teise alalisse elukohta . 0 0

A. REINSALt foto

seadussattega reguleeritud ja terve moistusega p5hjendatav, moistetav. See kiiib ka maa­kasutamisoigt~e loppemise voi 15petamise koh'ta. Maakasuta­misoigus voib loppeda ainult seaduses ettenahtud juhtudel. Selle 5iguse lopetamine muu­del alustel dn meie maasea­dusandluse ja inimeste oigus­te jiime rikkumine. Arvesta­des seda, et maakasutamis­oiguse loppemise aluseid pea­vad teadma koik, 'toome nad ara nii, nagu seaduses seisab.

Kodanike maakasutamis-oigus neile antud maale IOpeb tiiielikult viii osaliselt jiirg­mistel juhtudel:

1) vabatahtlikul loobwnisel maattiki kasutamisest;

2) maatiiki moodumisel;

kasutustahtaja

3) pere voi perekonna koigi liikmete iimberasumisel teise alalisse elukohta;

4) pere voi perekonna koigi liikmete surma korral;

5) toosuhete 15ppemisel, mil­lega seoses ametimaa oli ka­sutada antud, kui see oigus ei sailitata seadusandlusega elte nahtud juhtudel;

.6) maatiiki iihiskondlikeks aravotmil'el;

riiklikeks v01 vajadusteks

7) tingimuste muutumisel, mille jargi oli maaratud ko­daniku maakasutamisliik v5i -norm.

Peale nende sei'tsme aluse voidakse maakasutamis5igus 15petada, kui maakasutaja:

1) on sooritanud maatiiki ostmise. mtitimise. pantimise, piirandamise, kinkimise, oma­volili~e vahetamise voi mane muu riiklikku omandi5igust maale rikkuva tehingu;

2) on jatnud maatiiki kasu­tamata kaks aastat jarjest:

3) ei kasuta maattikki ots­tarbeks, milleks see oli antud.

Elamukrundi kasutamis5igus kuulub 15petamisele ja maa aravotmisele, kui maakasu­taja:

1) ei pea kinni ehituspr::>­jektist;

?,) ei tiiida ehitustoid kont­rolliva organi korraldu~i. Too­dud loetelu on loplik ega kuulu laiendavale tolgendami­~ele.

(Jargnec\

Uustalu tOOstuselt?

Sellele kiisimusele ENSV Ehi­tuskomitee esimees Peeter Pa­lu esialgu veel vastata ei· osanud, kuna arhitektid ja insenerid alles mO'tlevad. Kii­simus oli tiks paljudest, mida meie to6stusajakirjanikud «Tartu Majas» korraldatud pressikonveren'tsil riikliku ehi­tuse tippjuhile esitasid.

Peeter Palu selgitas, et plaa­ne on vaikemajade, eeskatt maamajade tootmiseks peetud ktill. Pereelamu toorikuid, mis hinnalt peaksid noortele enam sobima, on kavas hakata tege­ma naiteks Tallinna super­koondises «ElamU>•. Omanik saaks selle tulevikumaja ehi­tamisel ise joudsalt kaed kiil­ge panna. Tema hooleks jaak­sid vooderdustood, siseviimist­lus jm. Hinna kohta titles · Peeter Palu: igatahes tundu­valt odavam kui praegune Parnu kombinaadi maja.

Ehituskomitee abi uusta­lunikele peaks Peeter Palu arvates seisnema ennekoike ehitusma'terjalide tootmise ta­seme tostmises, et maamehel oleks poes koik tarvilik kae­parast. Ehitusjuht titles, et maaehitajale oleks vaja anda nahtavasti limiitkaardid, e't kooperatiivid koiki ehitusma­terjale eest ara ei ostaks. ·

Peeter Palu jutus kolas ka muretoon: ehituskomitee ta­hab pollumeest toetada kiill, kuid sageli ei osata Oelda, mi­da iildse oleks vaja, isegi sene iile veel vaieldakse, kas iildse maksab talusid massiliselt ra­jada. Ja kellele me talumaja toodame? Kas meil jatkub iildse neisse inimesi?

Kuid ehitusjuht titles sel­gelt individuaalehitus peab minema kiiima ja ehitusko­mitee teeb selle beaks. mis saab.

Oma plaanidest raakis sa­mas ka «Tartu Maja» juhata­ja Olari Taal. Ta titles, et praegu pole neilgi veel maa­maja projekti, kuid kuuluta­takse valja konkurss '3elle saamiseks. Pohimotteliselt na­gi Olari Taal kahte lahendust. Kas «Tartu Maja» valmistab talumaja detailid v6i siis mon­teerib maja karbi ja teeb ara eritoOd. Neid maju hakataks ptisti panema mujalgi kui Tartumaal. Seeparast peab olema v6imalik vaheldada, et iihes vallas ei oleks iihtemoo­di maju.

Nagu kuulda, on meie ehi­tusjuhtide mote uute maa~a­jade suhtes liikvel. 'Kuid see ei 'tahenda, et tulemused juba homme ilmneksid. Kahjuks on praegu ikka nii, et see, kes kavatseb maale maja ehitama hakata, on vabatahtlikult en­dale raske koorma kaela vot­nud.

Kas siis oodata veel, kuni ehituskomitee oma rattad kai­ma jouab panna?

Seda peab igatiks ise otsus­'tama. Kuid aeg ju ei oota.

IVO KARLEP

P.S. Samal pressikonvenmtsil oli veel juttu madaltihedast elamnehitusest. Eeskatt on siin plaanid ·olemas cTartu Majab. Madaltihe murrab aastate mOOdudes endale tee ka TallinDa, oli Peeter Palu optimisUikum kni kunagi va­rem. tlhendnses sellega ehk avaneb b soodne voimalus meie maa-asulate hoonestami­seks. Seni on linna abi maale­selles vallas niiha olnud pea­miaelt mitmekorruseliste kuu­bikute kerkimises pisikestesse keskustesse.

I. K.

INSENERI­KARJAARIST HUV/TATUD

Kalurikolhoos «HIIU KALUR» vajab laiade huvidega kiirgharidusega spetsialisti, kes valmis siivenema aktuaal­setesse soojustehnilistesse probleemidesse. Esialgu p5hi­tooks rahuldavas seisukorras ja tehniliselt huvipakkuva katlamaja juhatamine, selle m55te- ja automaatikastistee­mide loplik viimistlemine. Pakutakse osavottu soojus­pumpadega tegeleva loomingulise kollektiivi toost .. Tea­dushuvid leiavad heakskiitu ja toetust.

V5imalused har 1 astusteks:- ;Jffri Padu- rahvatantsurtihm Tiiu Masingu tenniseklubi, jahtklubi «Dago» avamere­purjetamisega, jahisektsioon, abikalurina kalapuuk, ama­toorvideotehnika jne. Huvialaringid lastele. Mugavustega korter ootel.

Teatada kuu aja jooksul 203200 Kardla, Kooli t 1 kaadriosakonda vm peaenergeetikule telefonil Kard­la 9 87 74. Tuntud inseneride soovitused tulevad kasuks.

PXRNU LINAKOMBINAAT koos 7. Kutsekeskkooliga pakub 9. klassi lOpetanud noormeestele ja tiitarlastele soodsat .vcimalust omandada MEISTRIABI, KANGRU voi KETRAJA eriala ettevotte stipendiaadina. Opiaeg 3 aas­tat (10 kl. liipetanuil 2 aastat). Tasuta iilalpidamine, head teenimisviiimalused tootmispraktika ajal. Stipendium 30-50 .rubla kuus. Kooli lopetanud kindlustatakse eriala- , se tooga ettevottes ja elamispinnaga Piirnus.

Informatsioon: Piirnu Linakombinaat 203600 Parnu Toostuse tn 38, telefon 4 35 60.

--· ... --

POL VA. KOLHOOSIDE EHITUSKONTOR vahetab veoauto ZIL-131 voi veoauto URA.L-375 soiduauto voi PA.Z tiiiipi autobussi vastu.

Vajadusel voime auto kohandada metsaveoks. Taier.­davad teated telefonidel 95 696 ja 95 107. Meie aad­ress on Polva; Lao t 5 (raudteejaamas) .

Bill ~~----------------

Taime nitraatide omastamist mojutavad veel ka valgus ja tem­peratuur. Talvine koogivili on nitraadirikkam kui suvine. Tem­peratuuri toustes 13°lt 20°le tousis spinatis nitraadisisaldus 3 paeva jooksul 500lt 1500le mg(kg toormassi kohta. See on seo­tud mulla orgaanilise lammastiku mineraliseerumise tugevne­misega. Moodukas niiskus ja temperatuur voimaldavad kas­vatada vahema nitraadisisaldusega saaki.

Lammastikvaetisi tuleb kasutada moistlikult. Mullale huu­mussisaldusega 3,5-4,5% on optimaalne lfunmastiku norm 120-150 kg/ha, soogipeedile ktmi 120 kg(ha, porgandile aga poole vahem. Turvasmuldadel ei tohi lammastiku kogus iileta­da 30-60 kg(ha. Nitraate palju omastavaile kultuuridele nagu salat, spinat, soogipeet, redis, naeris, pekingi kapsas, tuleb lam­mastikvaetist anda mitte tile 50 kg(ha, tomatile, kurgile, her­nele kuni 150 kg(ha, sellerile, porgandile, peakapsale, lillkap­sale ja kartulile kuni 100 kg hektari kohta. Orgaanilist vaetist andes tuleb arvestada selle lammastikusisaldust. Oluline, mil­lega peaks arvestama, on samuti mullalammastik, eriti kui nai­teks eelmisel aastal on kasutatud orgaanilist vaetist.

KAVALAD-~

KAHJULIKUD NITRAADID 2. VAL.GUS, SOOJUS JA AEG

Lammastikvaetist on otstarbekas anda jaokaupa. Taime ve­getatsiooni esimesel 40-50 paeval omastab taim ainult lG-20% lammastikust. Pohimine jagu (6G-70%) omastatakse intensiiv­sel kasvuperioodil. Pealtvaetamine tuleb lopetada vahemalt kaks kuud enne saagi koristust. Kasvuhoones on soovitav vae­tada tiksnes parast saagi koristust.

Ka koristusajast oleneb palju. Hilised koristused sisaldavad vahem nitraate. Nii naiteks on septembris koristatud tomatis nitraate vahem kui augustis kogutud saagil. Juulis tilesv6etud porgandis ja peedis on nitraate 2-4 korda rohkem kui seP­'tembris.

Liimmastikviietise mojo nitraatide· sisaldusele porgandis soltuvalt koristusajast (SDV)

Lammastiku doos·kg/ha

0 45 . 90

135 180

Nitraatide sisaldus mg/kg (toormass)

28. juuni 12.-13. juuli 2.-3. aug. 16.-17. sept.

455 705 755

1152 984

284 408 474 527 660

303 291 385 490 508

279 175 215 335 505

LehtkOOgivilja on soovitav koristada piieva teisel poole!, siis on nitraate kuni 30-40% vahem kui paeva esimesel poolel. Ohtutundidel liigub j'uurtest vahem nitraate maapealsesse 'ossa ja nitraadid lahevad seal tile orgaanilisse iihendisse - valgu koosseisu.

Nitraadisisaldus oleneb ka veel koogivilja suurusest. Niiiteks !IOOgipeet suurusega alla 100 g sisaldab nitraa'te 663-674 rng/kg, kuid 'kolm korda raskemas peedis on juba 2215-3311 mgfkg.

VALLI LOIDE, llapla rajooni peaagrok~k

Mr. 6 (72) e Meljapiev, 9. veebr~ar f989'

KOHUS MORGITAJATE OLE Kohtla-Jarve rajooni rahva­kohtus oli 19. jaanuaril arutu­sel Iisaku Varesmetsa ktilas elava pensionarist mesiniku Heinrich Malmi hagi Iisaku sovhoosile. Asi algas 26. juu­nil 1988, kui sovhoosi taime­kaitseagronoom K. Leigar tuli Malmi juurde ja kaskis mesi-· lased kinni panna, sest pidi algama odra pritsimine lehe­taide vastu. Ilm oli soe, me­silaspered tugevad ja lend va­ga aktiivne. Seeparast polnud Malmil voimalik mesilasi sul­geda. See oleks olnud mesi­lastele ka tappev. Maim soo­vitas mesila lahedalt mitte pritsida, seda aga ei arvesta­tud. Polde pritsiti 27. ja 29. juunil tugeva karbafossi ja Bi 58 preparaadiga. Viimati nimetatu on eriti tugev, see mtirgitab taimed pikemaks ajaks ning tapab koik putu-

Murulauku tunti juba antiik­ajal maitse- ja ravimtaimena. Vahepeal oli tema kasutamine pikka aega vaieldav. Praegu­seks on aga selge, et tanu olide, vitamiini c ja ~. ka­rotiini ja mineraalainete si­saldusele on see armastatud maitseaine eriti talvel ja ke­vadel igati soovitatav. Tema torukujulised pealsed sobivad erksa rohelise varvi t6ttu nii soojade kui killmade roogade garneerimiseks. Murulauku tuleb alati · tarvitada viirs\telt. Peeneks hakituna segatakse "seda kohupiima sisse, lisatak­se munatoitudele, salatitele ja ktilmadele kastmetele voi puistatakse keedetud kartuli­tele. Ka voileib murulauguga maitseb suu~eparaselt.

Murulauku loigatakse kohe enne kasutamist, siis on tema moju koige tugevam. Seet6ttu on soovitav teda ise kasvata­da. Murulauk kasvab igas heas aiamullas, niiske, huu­muse- ja lubjarikas kasvupaik sobib eriti Ktilvatakse vara­kevadel lavasse, iJma soojene­des ka avamaale. Juulis istu­tatakse puhmaste kaupa val­gusrikkasse kasvukohta. Kui murulauku kasutatakse peen­ra aaristusena, ei tuleks seda mitte liiga horedalt ktilvata,

huba nimetus Tall~ Xealt- --e tum turg

Loomaliha Sealiha 4.00 I.ambaliha i:analiha ICiiiililtuliha ICanaliiU11ad ( 1 tlr:) ICertul 0.80 0.80 Vii.rske kapsas o.8o 0.90 Porgand 1.00 0.80 Peet 0.80 1.20 Kaalikae o,8o. 1.00 Mugulsibul 0.90 Sibulapealsed Kiiiielauk 6.00 4.00 Hapukapsas 1.50 1.50 Hapulrurk 3.00 2.50 Ounad 3-00 2.50 Mesi 10.00 12.00 Seller, petersell

kad. Tappis ka Heinrich Mal­mi mesilased.

Mesinik oli onnetus olu­korras. Tal on suured koge­mused mesilaste pidamises ja vaga korras mesila - 44 pe­ret, kus parematel aastatel on kogutud kuni tonn mett. Ntitid aga mesilased enam tarru ta­gasi ei joudnud. Kes aga veel joudis, suri lennulaual voi ta­rus ja mtirgitas ka noori me­silasi ning hauet.

Oma suure murega laks Heinrich Malm sovhoosi di­rektori jutule, et talle an­taks majandist viis peret me­sila taastamiseks. Sellega aga direktor nous ei olnud. Hein­rich Malm poordus rajooni vetjaoskonna poole palvega 'teha ekspertiis mesila huku kohta. Ekspertiisi tegi autori­teetne komisjon, proovid saa­deti Tallinna laborisse ja ...

sest seemnete idanevus pole mitte koige parem. Kevadel voib kasvatada ka ttitarsibu­late abil. Mullapallid istuta­takse vahedega 2G-25 em. Kui piisavalt kasta, saab pealseid kogu suve liibi kuni novemb­nm. Oiepunga4 tuleb ara murda. Kollaseks minevad pealsete otsad annavad marku toiteainete vahesusest, seepa­rast tuleks augusti lopuni iga 5 kuni 6 nadala tagant vaeta­da lammastikurikka liitvaeti­sega.

Talviseks kasvatamiseks so­bivad koige paremini kaheaas­tased taimed, mida juunist alates enam ei loigata. Et det­sembris saaki saada, tuleb si­buiad juba augusti 16pul, sep­tembri algul mullast valja votta ja siiilitada vihma eest kaitstud kohas. Pealsed kao­vad. Oktoobris-novembris ls­tutatakse kompostmulda ja

TUBUBIBNAD (7~veebr, erekaup)

----Tartu i:ohtla- JCShvi Pii.rnu

Jii.rve

4.50 ~-50 5.00 ~-50

3-50 0.13 0.'70 0.50 0.50 0.60 0.60 1.00 0.70 .1.30 0.80 1.00 0.70 1.00 0.80 1.50 1.00 10.00 8.00 4.50 1.30 1.50 1.50 1.50 2.00 1.50

_2.50 2.50 10.00 12.00

40.00

Kohtuistung oli asjalik. Vaatamata sovhoosi esindaja vastuseisule otsustas kohus rahuldada H. Malmi hagi 3900 rubla vaartuses, sisse n6uti ka 230 rbl kohtukulu.

Oigus seati jalule. See oli esimene kohus mesilaste mtir­gitamise asjus. Siiani pole me­sinike igati oigustatud noud­misi alati arvestatud. Koos mesilastega havitatakse roh­kesti veel teisi kasulikke pu­tukaid. Havivad linnupesad, konnad, janese- ja siilipojad.

Kunagi oskasime poldu ha­rida ja korralikku saaki saa­da ilma keemiata. Kas oleme need teadmised taiesti unusta­nud?

V. SAHAR-SAAR

Honorar roheliste liikumise ar­vele.

parast kerget pakast viiakse potid valgusrikkasse ruumi, kus on 15-20 kraadi sooja. Kui ntitid hasti kasta, voib kolme nadala parast juba esi­mesi pealseid loigata. Hea hooldamise korral voib saada veel teist ja kolmandatki kor­da uusi pealseid. Samuti voib ette valmistada uusi taimi. Nad voetakse oktoobri lopul mullast valja ja talitatakse eelpool kirjeldatud viisil ala­tes jaanuarist. Kasutatud juurepalle pole motet enam uuesti kasvama panna.

Varakevadel on moistlik murulauguptisikuid avamaale timber istutada. Koduseks va­jaduseks piisab, kui monedele klaaspurk peale · panna. Nii kulub vorsete tekkimiseks nadal kuni kaks.

Bakvere

0.50 0.50 0.80

1.00 2.00 2.50 12.00

AJaklrjast. cWobnen lm Griinen•

Jlarva VU;Judi Valga

4.00

~-50

0.13 0.12 0.60 0.60 0.60 1.00 0.60 0.60 1.00 0.70 0.60 0.60 o.8o 0.60 0.60 1.00

5.00 7-00 6.00 1.20 1.30 1.00

3-50 1.50 1.50 2.50 ;.oo

10.00 10.00

89 ----------------------~~-------------------------------------------------------== Hr. 6 (71) e Heljapiev, 9. veebruar 1989

UUS NIIDUK Jubaja/les paberil «Maalehe» aianurga mitmed lugejad on toimetuselt kiisi­nud, kas cVoidu• muruniiduk KG-0,35 pole ajast-arust. Te­hase peainsener L. PUUSEPP, kes meie parimisele vastas, iitleb sedasama: kone all olev niiduk on tootmises alates 1972. aastast ning moraalselt vananenud. Kohe parast toot­miE"e algust oli selgunud, ct sellise ehitusega muruniiduki­ga on kiillalt raske tootada ja tehas asus otsima voima­lusi uue niiduki valjatoot3-miseks. Aastate jooksul on neid mitu kokku seatud. Uii­ketrumli veoks on kasutatud suuri veorattaid ja hammas­ratasiilekannet. Kuid nagu iitleb L. Puusepp, takerdus tootmine alati suure veorat­ta valmistamise taha. Edasi ta kirjutab: «Rootsi firma «Husqwarna» muruniidukite skeemilahendus (suuremate veoratastega ja · hammasratas­iilekandega) on parit juba 30datest aastatest. Siis valmis-

Kevadekuulutus LEMBIT PEEGLI foto

tati veorattad metallist, kuid tanapaeval plastmassist. Sa­masugune skeemilahendus on ka Leedus toodetaval . muru­niidukil <<Veja».

<<Voidu» tehasel on koos­toos Pavlovis asuva erikonst­rueerimisburooga (koordinee­rib aiatooriistade vii.ljatoota­mist NSV Liidus) valminud uus E'uurte veoratastega ham­masiilekandega muruniiduki GR-0,4 konstruktsioon. Muru­niidukil on taielik tehniline dokumentatsioon (puudub ainult kinnitatud hind). On valminud 5 katseeksemplari (naidatud Eesti Televisiooni saatesarjas «Vaata aeda»). Nende katsetused loppesid edukalt ja ametkondadevahe­line komisjon andis soovituse seeriatootmiseks.

Praegu kaib muruniiduki feeriatootmise ettevalmistus. Koige rohkem muret teeb veo­rataste pressvormide valmis­tamine. Need on kiillaltki kee-

KUI KAUA

KUPSEB

LIHA

Veisepraad Vasikapraad Seapraad Searibipraad Hanepraad Kanapoeg Kana_ (suur)

2-21/ 2 tundi l-l1/2 tundi 3--4 tundi 11/2-2 tundi 11k tundi 1/.-1/2 tundi 11/ 2 tundi

AED~NIKU VEEBRUAR Veebruarikuus jatkab aednik jaanuari tOid, see seisab ni­melt selles, et ta hoolitseb peaasjalikult ilma eest. Sest lugu on nii, et veebruar on ohtlik kuu, mis ihvardab aednikku 'talve hammaste ja suve silmadega, mirja, kuiva ja"' tuultega; see kojge Uihem kuu, see rirdjas teiste kuude hulgas, see enneaegne, lisa­pievaga ja iileiildse ebasoliid­pe kuu paistab kojgi iilejaa­nute seas silma oma salakava­late vempudega: olge tema suhtes ettevaatlik. Paeval meelitab ta pOOsastelt pungad vilja, aga. OOse1 korvetab kiil­maga; iihe kiega paitab meid, aga teisega teeb ninanipsu. Tont teab, miks lisatakse ilks paev liigaasta puhul just sel­lele heitlikule, katarraalsele. kavalale kuuabarikule; liig­aasta puhul voiks lisada iihe paeva monele kaunile kuule, nagu on mai, olgu ta kohn­kiimmend kaks paeva pikk -oleks tore! Mistarvis meie, aednikud, peame killl kanna­tama?

Jargmine hooajatOO veeb­ruaris on esimeste kevadetun­nuste varitsemine. Aednik ei pea mikski ei esimest maipor­nikat ega liblikat, kes harili­kult ajalehtede veergudel ke­vadet kuulutavad. Esimesed kevadetunnused, mida aednik taga ajab, on hoopis usaldus-. vaiirsemad. Need on:

1) krookused, mis pistavad nina rohu seest valja nagu haljendavad potsakad kabike­l!ed.

2) Aedniku preiskurandid, mida toob katte postiljon.

3) LUIIVkellukesed on jarg­mised kevade 90numi'toojad; need kujutavad endast esiotsa pinnasest viiljapilluvaid kah­vaturohelisi jisusid; seejarel pakatavad nad kaheks pak­suks iduleheks, ja ongi kaes. Siis ·nad puhkevad oitsema.

4) Naabrid on samuti eksi­matud kevadekuulutajad. Nii­pea kui nad tormavad labida­te ja koblaStega, niine ja kaii­ridega, puude jaoks vajalike maarete ja igasuguste mulda puistatavate pulbritega iga­ilks oma aialapile, taipab ko­genud aednik, et kevad on la­hedal.

Maapind on avanenud, kuid ei lase veel ainsatki rohelist liblet viilja; veel voib 'temasse suhtuda kui sellesse, mis w on - paljas ja ootav maa. Niliid markab aednik, et tema

· aias on pinnas liiga raske, lijga tihke . voi liiga liivane. liiga bapu vo1 liiga kuiv; iihes6naga temas iirkab kirglik soov pinnast kuidagi parandada. Te teate, et pin­nast voib parandada tuhande vahendiga, kuid onnetuseks pole aednikul harilikult iihte­gi kaeparast. Linnakohas pole sugugi kerge leida kodunt tuvisitta, pookpuulehti, kodu­nenud lehmas6nnikut, vana krohvi. vana turvast, pohki­nud vin'tsu, kuivi mutihunni­kuid, metsaalust kodu, joe-

. liiva. korstnatahma, tiigipohja Ioga, kanarbikualust huumust, puusiitt, puutuhka, kondijahu,

rulised, toomahukad ja noua­vad suurt tootlemistapsust. Tehas sellega ise toime ei tu­le. On peetud labiraakimisi te­hasega ~Pioneer», ent tema esitas sellised tingimused, mi­da meie taita ei suuda.

Samu'ti peeti labiraakimisi Taskendis asuva teadusliku tootmiskoondisega <<Tehno­loog», kus saaks need press­vormid valmistada, aga alles 1990. a III kvartalis. See meid ei rahulda.

Otsime voimalusi, et uue muruniiduki katsepartii (250 tk) saaks valmis 1989. a III­IV kvartalis ning et seeria­tootmist saaksime alustada 1990. a jaanuaris.

Muruniiduki GR-0,4 tehni­lisi andmeid: loikealus -- 400

·· mm (50 mm laiem praegusest); loiketrumlil on viis nuga. Nendevahelist pilu saab regu­leerida pealt (nagu niidukil <<Veja»). Niitekorgust regulee­ritakse veorataste ja tugirul­likute asendi muutmisega (ta­valiselt reguleeritakse ainult tugirullikute asendit). Veorat­tad on viidud ettepoole (vor­reldes tavalise konstruk'tsioo­niga, see tagab niidukile suu­rema pikipiisivuse. Tootamine on veidi kergem kui «Vejaga».

Kana (vana) keedetakse Jiinesepraad Tallepraad Lambapraad Linnupraad Maks Kalkun

! 1/2-21/2 tundi l-l1/2 tundi 1 tund 2-3 tundi 1/2-l 1/2 tundi 1/ 4- 1/ 2 tundi 2-3 tundi

Liba pruuntstamiseks tarvita­takse praadimise algul vOid, hiljem voib juba soovi korr.U lisada rasva.

sarvepuru, seisnud virtsa, ho­busepabula!,t:i, lupja, turba­sammal't, madanenud kannu­priigi ja muid toitvaid; mu­hendavaid ja onnistavaid aineid, riiakimata veel tohu­tust hulgast limmastik-, kaa­li-, fosfor- ja jgasugustest muudest vie'tistest.

Siis parandab ta pinnast vihemalt nii, nagu suudab: kogub kodus munakoori, po-

TU·LGE, VOTKE M00DUD JA ... Suur puudus on vaiketraktorite haakeriistadest: kahe sahaga atradest, kultivaatoritest, vorkaketest, mullafreesidest, heina­kaaru'titest ja -lohistitest. Mul on peale mullafreesi koik ise vanarauast tehtud. Kultivaatorid on kolme sorti, tootulemused koigil erinevad. Uks loikab soodi hasti labi ja ka mullaharimi­sel on hea, ent seemendada hasti ei saa, jatab ter~d valja. Tei­se, rasked topeltvedrud 'teevad tohusa too igas pmnases. Kol­mas, iihekordsete piidega, on kerge too jaoks. Neljas variant sai tehtud hobuvedruaketest - kolmteist piid kahel torul (saab hiidrovahendiga rippesse tosta), vaga sobiv igasugusel mullaharimistool. vanasti hobused ei joudnud kiiresti vedada aga RS-9 taga muld tuiskab.

V6rkakke tegin kuue vao laiuse (minu arvates ideaalne­riistapuu kartuli harimiseks) ja nelja vao laiuse - aias hari­miseks. Ainult vorkakke piisid pole kusagilt saada, moni tehds peaks tegema hakkama.

Mu kartuli vaheltharimise <<konn» on ·viie vao ja aia !arvis kolme vao laiune.

Tsehhi muruniitja .kaaruti panin hiidroseadeldisega rippesse ja kardaaniga vedama, nuiid on see heina'teol asendamatu riist.

Lohisti tegin kombaini vanadest pohukoguja piidest ja too­tab laitmatult. Mina vana mees ei joudnud neid naitusele viia, aga asjahuvilised tulgu andku hinnang, votku moodud ja ha­kaku tootma, e't elu maal edasi hakkaks minema.

Saksa DV traktori RS-9 seadsin juppidest kokku ja panin <<Druzba» kaivitusmootoriks peale. Niiiid kiiivitan ilma akudeta ja starterita iga ilmaga nii suvel kui talvel. See on kah oma looming.

HALJEND VASSER, Polva, Tiinnassilma

MAND .TEE (1 teelilsikatiis noori kasve 1/ 4 liitri keeva veega iile vala­da, lasta kaane all 15 minutit tOmmata) joomine 2-3 tassi pii.e­vas aitab krooniliste bingamis'teede katarrid'e ja tuberkuloosi korral. Ohtlasi teha sama teega aurutamist (inhalatsiooni). TXRPENTINI AUKU (1 teelusikatais 1-2 liitri vee kohta) sissehingamine (inhalatsioon) toob kergendus't hingamiselundite haiguse ja lakakoha puhul. NOORTE KASVUDE V ANNID (2 kg noori kasve keedetakse moni minut 3-5 liitris vees, lastakse 15 minutit tommata ja lisatakse vanniveele; vanniaeg 20-30 minutit, vanne votta mitte sagedamini kui iile paeva) aitavad reuma, krampidc, soontehaiguste, puhitise, unetuse ja nirvibajguste korral.

VXRsKE V AIGUGA ravitakse varskeid vaiksemaid haavu ja nahahajgusi.

VAIGU SALV (viirske ga) parandab paiseid.

vaik segatuna mageda voi voi searasva-

~:0~. uf~:~~!;! ar~~g~~~. 7::4 MM tud kiiiisi, piihib ahjust noge kokku, kaabib pesupali poh-, jast liiva, 'torkab tanaval ko­gemata kepi otsa suurepiirase hobusekiki ja kaevab koik selle hoolikalt oma maa sisse; sest koik see on muhendav, soojust ja huumust tekitav substants.

Liihendatult Karel Capeki raamatust «Aedniku aasta•

KEEDIS 'tamrnekoorest (1 osa peenestatud koort 7-10 osa vee kohta, keeta paar minutit, lasta 30-40 tnin viga vaikesel tulel tOnunata, kurnata kuumalt labi linase riide, sisse votta 1 supi­lusikatais korraga iga 2-3 tunni tagant) aitab p()rnahaiguse, reuma, nahavigastuste ja -poletike korral (tulehaavad, pragu­nenud nahk, haudunud kehaosad, sammaspoolik. Neid kohti voib iihtlasi sama teega ka maarida).

KEEDIS noortest lehtedeSt (valmistamine sama) vahendab hambavalu, kui lopu'tada suud 5-10 minuti kaupa.

KOHV tammetOrudest mOOdukalt (parajalt) tarvitatuna aitab rahhiidi, verevaesuse, kroonilise kohulahtisuse, suguvoimetuse, valgevooluse ja voodimargamise puhul.

KEEDETUD TAMMELEHTEDE PULBER sissev5etuna on ko­hulahtisuse vastu, ninna panduna sulgeb ninaverejooksu, ige­me'te hoorumisel votab ira p()letiku.

TEE ~enestatud tammekoorest (5-10 g koort 1 klaasi keeva veega iile valada, 10 minutit tommata lasta, juua 1-2 klaasi paevas).

TINKTUUR (1-2 osa peenestatud tammekoort panna 5-10 osa viina sisse, lasta 1-2 nadalat seista, vahetevahel loksutada,. kurnata, votta 50-60 tilka paevas) aitab kohulahtisuse, naar­mepoletike, poiepoletiku ja hingamisorganite haiguste korral.

VANN (3 liitrit kanget tammekoorekeedist lisada vanniveele, vanniaeg 20-30 min iile paeva) aitab nahahaiguste, reuma, valgevooluse, parasoole valjalangemise (hemorroidide) korral, kosutab rahhiidihaigeid lapsi (lastele 0,5 liitrit keedist vanni kohta, vanniaeg 15 minutit),

ASKO ENNIST

108

Kellele avaldati survet?

,Peale 16. 1?-~.vembrit Uiks pal­Ju.de suyeraanse Eesti ja uut­miskursi vastaste kiies lausa moodi tarvitada sonapaari <<avaldati survet».

Uks niiide: <<See annab en­nast tunda ka dokumentides m~~ voeti vastu (mitte ilm~ margatava surveta viiljast­~oolt) 16. novembri! ENSV Ule~~oukogu erakorralisel is­tung]argul» Lause on voetud G. Naani <<ajalukku liiinud» arti~Iist «Koik pea peale». Selhst umbisikulist vormi hakkasid usinasti k~sutama need, kellele miski ei meeldi­nud meie vabariigis vastu voe­tud o~sus~es. Dtleme niiiteks, et_. me1l voetakse mingi otsus vo1 seadus vas'tu haiiltega 90 lOne vastu, siis need viiidavad kohe, et mang pole a us_ 90_1e <<avaldati survet». On ju ab­surd,. eks. ole. Nii ei saagi iild­se mmge1d valimisi korralda­da, kui ainult sonadega <<aval­dati survet» saab kahtluse alia seada valimiste mis tabes tulemuse.

On .. enam kui ilmne, et need 1~ vahe~usse jiiiinut apellee­nvad Ludu keskvoimu kaas­tt.mdele ja abile - et tulge ja a1dake 90ne pooJt vastu voe­tud o~us tiihistada! Aga nii on me11. monigi asi juba lai­nud · · · Ja tuhkagi ei Joe haa­!~tu~tulemused. Rooma riigis oeldi, et relvade keskel vaikib ~uusika. Mina iitleksin meie a.1al: «~sentraalvoimu ja de­magoogia vahele ei mahu de­mokraatia.» Juriidiliselt ei maksa sonakolks, <<avaldati ~ur:ret» absoluutselt midagi, Junsprudents ei tunnista umb­i~~~ulist vormi. Eks proovigu suualune kohtus iitlemisega -varasta.sin ja tapsin sest mul­le avaldati survet ~ end puh­taks .. pesta. Ilmselge, et tuleb ka oelda, kes avaldas survet.

Vali . .t;r:ised .~:m tulekul ja ela­me Jalle uhe aktiviseeruva poliitilise voitluse ohkkonnas Voib arvata, et just vahemus~ ~e jaiin':'d leer hakkab Jiille zongleenma mitte midagi iit­levate sonadega. Seeparast ol­gu alati oeldud, kes kellele survet avaldas - Jaan Jiirile voi hoopis Mihhail Sergeile -et lug~ja leak~. Muidu jaiib ~ogu mfo poohkuks ja sellist Juttu lugeja tavaliselt ka ei UfU.

«Tungiti kallale», <<avaldati survet», <<teatud elemendid» <<natsionalistlikult meelestatud grupid», niisuguste viiliendite­ga tulevad ikka lagedale need, kellel tegelikult midagi oelda polegi. Selline on kuulujuttu­de levitajate, provokaatorite intriigitsejate ja demagoogid~ k5nepruuk, sellest tunneb lu­geja nad kohe ara.

OSKAR RAUD Torist

Keel est ja me·eJest Kiisimusi lnterliikumise akti­vistile:

«Kes oli Noukogude Liidu kuulsai~ internatsionalist?»

<<Muidugi Lenin.»

«Mitut keelt Lenin valdas?,

«Tapselt ei maleta, aga viis vui kuus keelt.»

Miini .mees tahab olla inter­natsionalist ainult oma ema­keelega.

(Tosielust)

Nimed marmoris. Neid. oli seitseteist, Iangenud Eestimaa vabaduse eest.

Ainult et niiiid seda males­tustahvlit enam pole. Oli aeg, mil meie malust piiiiti kustu­tada malestusi neist. Ausam­bad purustati ja nimetahvlid voeti maha ning need kadu­sid.

Seegi tahvel, mille! Harju­maa kaitsjate, noorte talu­meeste nimed, on kadunud, nagu on teadmata nende kal­mud.

Kaks aastakiimmet vabadu­se aega on veel elavalt mee­les. Kui palju eestlasi jattis elu selle eest? Kas keegi teab?

VOLDEMAR LILLEORG Honorar Muinsuskaitse fondi

Lubatud heaolu ... Olen vana inimene, siinniaeg 1914. Sotsiaalselt paritolult liht­tooline. Haridus Eesti Vabariigi aegne kohustuslik kuus klassi. Seega pole mul olnud piirgimistki kusagile konetooli sona vat­rna. Egas minutaolised nii tuimad polegi, kui vast iilalt vaada­tes naib. Lisaks oma igapaevastele eluprobleemidele elan kaasa ka koigile sise- ja valismaailma siindmusile. Ei hakka kurtma endataoliste varasest leivateenimisest taludes karjasena ja hil­jem taluteenijana. See oli olukord. Oli head, oli halba, sellest ju inimese elukaik koosnebki.

Nii need aastad on veerenud toiselt ja tegusalt ajalukku. Pa­rast iiiirikest rahu ja vabadust oleme sattunud taas kiill liiii­nest kiill idast tulnute okupatsiooni haardesse. Nii iiks kui teine on meile kuulutanud kultuuri ja heaolu. Nii loen koltu­nud «Valga Teataja» 25. juuli 1944. aasta numbrist, et ainult voimsa saksa rahvaga pidi meil olema onnelik. saatus (mui­dugi jutumarkides). Nikolai Karotamm kirfutab sama aasta 7. nov <<Rahva Haales»: «Suur Stalin on eestlaste sober. F...esti rahvas on uuesti oma maa koigi varade peremees.»

Mina soovin .kiill ainult, et jaetagu meid ometi rahule. Meie ju kedagi ei tiilita. Kunagi pole ka naljasele Ieiba keelanud, kui seda endal on. Viiikerahvastel on samuti oigus elule ja vabadusele siin paikese all nagu suurtelgi.

Tooveteran EMMI UNT Valgast

14. oktoobril 1928 avati Vabadussoja monument Torvas. Kolme meetri korgusel graniidist alusel seisis kahe · meetri korgune pronksist sodurikuju. Allalastud moogaga kasi tunnistas lahin­gute loppu. A vatseremoonia oli pidulik. Rahvuslippude all peeti konesid, miingis pasunakoor, esinesid koorid. Avapidustustele oli kutsutud ka riigivanem Jaan Tonisson, keda asendas minis­ter August Kerem. Ausamba onnistasid sisse piiskop Kukk ja metropoliit Aleksander. Kuju alusele oli raiutud tekst:

1918-1920 Langenuile vabaduse eest

Helme kihelkond Torva linn

Autor oli Tartu skulptor Aleksander Eller, )1elilooja Heino 1 Elleri vend. Asjata ei pandud pronkspoissi voi, nagt, rahvas

kuju hiiiidma hakkas, «Jukut» giimnaasiumi juurde. Vabadus­sojas osales rohkesti kooliopilasi, paljud neist Iangesid vaba­duse eest.

<<Juku» ja park selle timber oli aastaid Torva ja iimbruse rahva paljude kokkutl.llekute kohaks. Jalamll oli alati viirskeid Iilli. Saatuslik 1940. aasta liikkas timber koik eestlaste Vaba­dussoja malestusmargid. Uus voim kus'tutas taielikult eestlaste mineviku. Meie rahva koige piiham ja 6iglasem soda kuulutati rahvavaenulikuks. Kahekiimnendal septembril, oosel, tiriti ka «Juku» aluselt ...

Moni paev hiljem, samuti oi:isel, kogunes grupp giimnaasiumi­poisse ja vilistlasi <<Jukub paastma ja peitma. Tanu sellele au­sammas sailis. «Juku» sattus linna materjalide lattu, kus ta seisis kuni 1954. aastani. Ja alles siis, juba parast Stalini sur­ma, leidus kannupoisse, kes andsid korr<!lduse kuju ara viia. Jiiljed liihevad Va!ka, ja sinna need kaovadki.

Torvas on inimesi. kes tegelevad «Juku» otsimisega. Vahe­peal tekkis isegi lootus, et kuju on alles Tartu Kunstimuuseu­mi hoidlates. Paraku ei ole see teade siiani kinnitust leidnud. Lootust aga torvalased kaotanud ei ole.

PXIVlJ LAIPAIK To:rvast

Nr. 6 (72) e Neliapiev~ 9. veebruar 1939'

l Kaheksa aastat I kannatuste rada

I I I I

I I

Moodunud polvkondadelt parineb iitlus: «Oige halma ei hakka keegi». Stalinliku voimu ajal ei pidanud aga seegi paika. Ela~ime vaikselt oma kodus Saaremaal, millestki poliitili;;est

osa votmata. Meil ei olnud rikas kodu, aga ara elada voisime kolmekesi -

mina, ema ja invaliidist ode, puudust kannatamata. Kat'te joudis 1949. aasta martsikuu 25. paev. Tegime oma

varahommikusi toimt;tu.si. ·Ema kavatses kirikusse minna, mind aga ootas ees pesu kluvamapanek, sest ilm tootas tulia ilus paikesepaisteline. · '

Hakkasin just pesu veest valja vaanama, kui mind tabas j~lustrabav vaatepilt. Kiirel sammul tormasid tuppa neli meest. Dks neist kandis miilitsavormi, teine erariietus't, kaks olid soja­vaelased, kes hoidsid piisse kaes.

Kohe tutvustati end passikontrollijatena, mind kasutati nei­le dokumente ette naitama. Ema ja ode aga pandi istuma ega lubatud enam kuhugi liikuda. Esitasin neile passid mille peale miil~tsavolinik lausus: . «Olete maiir~tud asumiseie valjaspool Eesb NSVd kogu elua]aks.» Kaasavoetavate esemete pakkimi­seks anti aega kaks tundi, siis pidi auto jarele tulema.

Parast kaheksat rasket Siberis Novosibin.ki oblastis veedetud aastat poordusime 16puks koju tagasi. Tagasi tuli meiSt ainult kaks, sest ema pidime teisel nalja-aastal matma Siberimaa mulda.

Kiilastasin siinnikodu, mis oli v6ssa kasvanud ja takjatest iimbritsetud. Isatalu oli havitatud, ainult kaev puhta allika­veega piisis sellisena kui Iahkudes.

Niiiid kiisin iseeneselt: milleks on mul vaja neid Uibielatud raskusi veel meenutada? Kas ei ole see vana haava Iahtirebi­mine? See haav ei kasva aga iialgi okinni, sest okas puudutab kogu aeg hella kohta. See okkatorge meenutab aga kaheksat kannatuseaastat Siberis. Kadunud aastad, mida enam tagasi ei saa. Kuid praegune iihiskond arvestab neid sageli kui ekskur­siooni-aastateks. See on kiill minu arvamus. Miks muidu suh­tuvad meie riigi sotsiaalhoolduse asutused viiga killmalt neisse kannatajaisse! Kas ei oleks voimalik olnud Siberi aastaid too­staazi hulka arvestada?

Siberimaal ei ole ju igal pool arhiive. Kui elanik ei oma isegi isikut t6endavat dokumenti, siis pole ka imestada, et meie teenistuskirju ei korrastatud voi ei boitud neid isegi alles.

Ma julgen viiita, e't minu arvamust toetavad paljudki kaas­kannatajad, kes motisklevad praegu - kas olid nad Siberimaal raskel tool voi huvireisil.

NADEmA AASMAA

!Abi. I ~ JDitte haletsust On olemas iiks tarkusetera, et alles siis saad teisest inimesest aru, kui oled asetatud temaga vordsesse olukorda. Niiiid inva­liidina, naen ka mina maailma teise pilguga ja usun, et 'raagin k6ikide invaliidide ja vanurite nimel. Igatahes on praegu saa­rane tunne, nagu oleksime iihiskonnast valja heidetud kui ka­sutud inimesed. Riik tuletab kiill meid meelde igakuise toetu­sega, aga jatab meie endi otsustada, kuidas sellest ara elada.

. Me soidame tihti linna, kiill arstide juurde, raviprotsedull­ndele voi muidu vajalikke asju oiendama. Saame kiill invaliid­susgrupi toendiga pool piletit (mitte aga liihisliinidele nagu koolilapsed 1. okt 1. maini), istekohta ei kindlusta keegi. Voik­sid ju bussis esimesed istmed kuuluda ainult invaliididele ja vanuritele. !stet pakutakse heal juhul ainult muldvanakestele.

Mi).{s ei voiks iile Eesti ja ka igasse rajooni luua invaliidide organisatsiooni voi iihingu, kus saaksid omasugused koos kaia, iiksteist moraalseltki toetada ja pakkuda endast teistele mida igaiiks suudab? Kas ei voiks invaliidsustunnistuse ettenJitami­'sel olla ka jarjekorras eelised? Miks on siiani kehtiv see vaid Suure Isamaasoja veteranidele? Ma ei taha sugugi nende osa­tahtsust vahendada, aga ka meie tOo rahu ajal, eriti maal, pole olnud kerge. Seepiirast sooviksime, et meist peetaks rohkem lugu, kui iildse veel eksisteerib selles riigis halastus. Me ei vaja haletsust, vaid abL Ka teie saate koik iikskord vanak!l. Samuti voite oma parimas loomeeas invaliidistuda. Moelgem sellele!

EHA KOIVOPUU, II grupi invaliid Tartumaalt

DilUD Eestlane olen ja eestlaseks jiiiin -pii.ha see .mote, pii.ha see pii.ii.d. Aga eestlane olla ei ole ilks 11Jiiev · ega paar korda hoigatud hii.ild ..

Selleks taastada ,tuleb meil perekultuur, oma kodu, oma pold, oma maa. Tuleb liibi meil teha ilks puhastuskuur, ei. selleta edasi saa.

LAINE KALJOLA

. Nr. 6(72) e Neliapaev, 9. veebruar 1989

Miiletan iiht hoolikat talupe­remeest, kes aja kulgu oskas ette aimata. Enne totaalset kolhoositegemist kohendas ta elamiskolblikuks iihe oma iiiiremaal asuva majapidam;_s­hoone, asus sinna elama, loo­bus talust ja piiiises nonda­moodi Siberist.

Heaks taluperemeheks saadi vaid pikkade aastategal elus

noorenduskuuri. Need anna­vad teadmisi, oskusi ja vilu­musi mitte ainult suurtootmi­se brigadirile ja grupijuhile, vaid ka tOoks perefarmis ning talus.

Zooveterinaar on loomakas­vatusspetsialist. Tal on touare­tusteadmisi, oskusi loomade haiguste raviks ja tobede en­netamiseks. Suurtootmises tu­leb ta toime farmijuha'tajana, loomavelskrina, brigadirina, laborandina, moistagi siis ka talupidamises peremehe voi perenaisena. Opilased saavad lisaks pohierialale autojuhti­mise, liipsioperaatori, mehha­nisaatori, tiitarlapsed veel ka kodundusalased oskused.

Agrotehnik korraldab ma­jandis voi vaiketootmises tai­mekasva'tust. Ta opib maavil­jeluse aluseid, mullaharimis­votteid, tunneb viietisi ja tai­mekaitsevahendeid ning oskab neid kasutada. Loomulikult on ta siis kodus ka ohutustehnika nouete ja keskkonnakaitsega, pollutoomasina'te ja seadmete-

iimmarguselt 3hektarine oppe­talu Moori'tsa kiilas, sovhoos­tehnikumi maa-alal, on val­mis vaadatud. Ka on noudmi­sed viiiketootmiseks sobivate tanapiievaste masinate jarele sisse antud. Umbes 100-150 tuhat rubla maksma minev 'talu peaks hiljemalt kolme aasta piirast valmis olema ja asjaosalised ise loodavad, e't viie aasta piirast on seal juba midagi ka kiilalistele niiidata.

Kui niiiid koik liihidalt. kok­ku votta, voib kindlalt viiita, e't Kuremaal on toredad plaa­nid ja hea tahtmine olemas. Kas tiihendab see ka haid tu­lemusi?

"Oheselt on siiski raske vas­tata. Pollumajandus pole just alati endale head reklaami te­ha suutnud. Motlema'tused tookorralduses, monel pool ajast-arust tehnika, sonnikus­se uppuvad laudad . . . Seleta ja pohjenda kuidas oskad, noor inimene teeb ise omad jiireldused.

Tee1ne jiille perenaisi-pere1nehi kogetu i1helt · polvelt teisele edasiandmisega, tiitar ema ja poeg isa korval. Koolitarku­sed olid peale selle. Kellel olid. Hea, kui olid.

Siis andis aga peremees koik kiiest. Teda hakati painutama siia ja sinna, teda haka'ti pa­randama. Teame, tervete rah­vastega tuldi toime, nad pai­nutati kergesti iira. Mis siis konelda iiksikutest. Peremehe havitamine oli allakiiigu algus ja mitte ainult pollumajandu­ses.

Niiiid oleme sunnitud kiisi­ma, kes hakkab taluperemeest uuesti opetama. Ning kus ja kuidas tuleb seda edaspidi te­ha. On hea, et oskame juba vastata, Talude taastamisest ja rajamisest pole mitte "liks­nes riiiigitud, vaid iiht-teist on selleks ka ette voetud. Ta­luseadus hakkab toeseks saa­ma, esimesed uued peremehed on vastu votnud maakasutuse riikliku akti, loodud on Ta­lunike Keskliit. Uustalunik on soetanud endale juba traktori ja haakeriistu ning on viiga huvitatud pollumehe tiinapiie­vastest tarkustest. See koik viiski Jogeva rajooni Kure­maa sovhoostehnikumi opeta­jad mottele hakata jiirgnevast oppeaastast alates koolitama tulevasi taluperemehi ja -pe­renaisi. Niiiid on see plaan ka Eesti ATKs heaks kiidetud.

Oluliselt mojutas uue, viii­ketootmise organisaatori-teh­noloogi eriala kavva votmist ka see, et thenikumis on kaua heade tulemustega opetatud agronoomi- ja zootehnikuame­tit. Sellest oppeaastast muu­tusid .need aga uuele suunale veelgi liihedasemaks. Molemad erialad (niiiid agrotehnika ja zooveterinaaria) tegid liibi

ga, oskab neid reguleerida ning korras hoida. Selle efiala lopetanu voib tootada osakon­nas agronoomina, tOogrupi voi traktoribrigaadi juhina.

Nende kahe eriala tiinapiie­vane opetamine niiitab selges­ti. et thenikumil on head voi­malused ka kolmanda, viiike­todtja ehk lihtsalt peremehe ja perenaise koolitamiseks. Oppeplaan, mille pearohk on mehhaniseerimisel, taime- ja loomakasvatusel, aga klillalt oluline tahtsus ka voorkeelel, riigi- ja kodanikuopetusel, okoloogial, okonoomial, ehitu­sel, kodundusel ja tervishoiul on koos. Uuel oppeaastal voe­takse gruppi 25-30 kuni 35-aastast keskharidusega talu­pidamisest huvitatud inimest. Opitakse kaks aastat kiimme kuud, millest iimmargu3elt pool aega - 58 niidalat -kulub praktilisteks toodeks. Dokumentide vastuvott algab 1. juulil ja oppetoo . 1. sep­tembril.

Praktikakorraldus ja -baa­sid, need on sageli olnud ametikoolide norgaks kohaks. Kuidas aga kavatsetakse toi­me tulia uue eriala nii ula­'tusliku praktika andmisega? Loomakasvatuse opetaja ja selle eriala tsiiklikomisjoni esimees Leili Leipalu, taime­kasvatuse opetaja, tsiikliko­misjoni esimees Reet Miil. oppeosakonna juhataja Epp Jarv ning oppedirektor Dlo Nigol, kellega allakirjutanu koneles, loodavad koige pare­mat. Praktikal ollakse koige­pealt oma tehnikumis, Eesti­maa paremates majandites, aga ka taludes.

Aga kas meil siis juba ku­sagil on niiidistalu?

Veel ei ole, ent tulevane,

Kuremaa tehnikumis on palju ehitatud. Opetaja'te kor­teriolud on head. Siit ka pii­siv ja voimekas kaader. On oma voimas spordihoone, on . . . Aga koiki koolihooneid paris arukalt ka tehtud ei ole.

Viimase kolme aasta jook­sul on uuenenud masinapark. ent praktikamajandites ei sa­tu just igakord korralik teh­nika opilase kiitte.

Sovhoostehnikum. Keele-reeglite jiirele kannab liitsona viimane osa pohitahendust. Tegelikult on lood aga nii, et sovll<losil on rank plaan kae­las. Raskusi on, et majandi maadelt vajalik loomasoot kiitte saada ja loomulik, et siis on ka raske liha, piima ja muu tootmisega. Tootmispinge touseb sageli nonda korgele et hakkab kahjustama opeta­mist. Aeg lihtsalt ei luba koi­ke hasti organiseerida ja te­ha. Ja dis voibki kiisida, kumb on 'tiihtsam, olulisem: tootmine voi opetamine?

Eesti uue talupoja koolita­mine aga tOstab veel viihemalt iihe oige olulise probleemi. Kust saada eeskuju? Vana hea talu on Eestimaal't kadunud. Uut ja tanapiievast viiike­majapidamist saab niiha ja eeskujuks votta Soomes, Taa­nis, Norras, Rootsis... Oleks normaalne, et erialaopetajad maailmas ringi vaadata ja .opilased ka oma prak'tikat seal teha saaksid. Nonda on kool ka arvestanud ning oma taotlused esitanud. Siiani on otsad lahti, vastust ei ole. Sel­ge on see, et ilma 5iget pere­meest ja 'tema tood nagemata hiiid tulemusi niipea ei saa.

ENNO LUIK

Pereteatrite festival POlva laste- ja noorteteatri juhendaja Virve Tepp avaldas 22. detsembril 1988, a Polva rajooni ajalehes cKoit» artik­li, milles ta muu hulgas tegi ettepaneku sarnaselt perean­samblite festivalidega hakata korraldama ka pereteatrite festivale. Vaart mote. Polva Piimakombinaadi klubi oli selleks iirituseks lubanud oma saali ja lava, mis on kiillalt avarad ja tanapaevased. Moel­dud oli festival korraldada juba sel kevadel.

Kui teha see iiritus ainult

Polva rajooni ulatuses, voib aga juhtuda, et osavotjaid tu­leb vahe. Seeparast voiks pe­reteatrite festival olla ehk Louna-Eesti ulatusega (Tartu, Polva, Voru ja Valga rajoon). Sedasama voiks teha ka teis­tes piirkondades ja paremad pereteatrid kutsuda vabariik­likule iilevaatusele. Asi tuleks kiiresti kaima panna, sest iilevaatused peaksid toimuma aprillis. Maarahval hiljem enam aega ei ole.

On loomisel Eesti harrastus­teatrite liit. Pereteatrite festi-

val voiks olla selle organisat­siooni iiks esimesi konkreet­seid tegemisi. Kuna aga seda liitu alles asutatakse, peaks pereteatrite festivali esialgu enda peale votma mont teine kultuuriasutus. Asi on :oeda vaart. Nagu on kiillalt pere­konniti pillimangijaid, on ka perekonniti sonakunstnikke. Pool sajandit ja rohkemgi ta­gasi oli naitemangu tegemine Eestimaal vaga levinud. Taas­tame endised traditsioonid.

KARL PILVISTU

LEMBIT "PEEGLI foto•

Eestintaa • suurintas peres

(vt ka 1. Ik)

Me vaatame ema ja isaga laste pildialbumeid, kui korvaltoast hakkab kostma: «Kaunistagem eesti kojad kolme koduviir­viga .. ·"

Rasva pere noorimad on sti"ttinud end ema-isa voodiveer~le. Nii liigutatud ei ole rna veel iihelgi laulupeol olnud.

Neid l~psi ei keelatud, kui voorad tulid. · Piisas, kui ema palus neil natuke teises toas olla. Nad mangisid ringmiingu ja laulsid: kaheteistkiimnene Marika ning aasta nooremad kak­sikud Anu ja Tonu; iiheksane Tiina ja kaheksane Valdur; veebruari lopus seitsme aastaseks saavad Viivika ja Veroonika; viiene Piret ja pesamuna Margus. Koolist oodati Kerstit.

Ema riiB.gib neist, kes kodunt liiinud. Urmas esiklaps on kahekiimne neljane. Tema tootab nagu ema-isagi' Piirnu EPTs, autojuhina. Tiidrukud, peale Luule, on kokakutse valinud. Urvel on neli last ja temagi on Uihedal - Uduveres.

Luule ja Rutt on oppinud. ka muusikat. Luule Piirnu 4. kesk­kooli akordioniklassis. Peale keskkooli liiks ta aga Tallinna meditsiinikooli ja on niiiid Parnus halastajaode.

Rutil siindisid 2. veebruaril kaksikud tiitred. Tema kodu on Kivi-Vigalas, ta on joudnud seal juba koka-ametit pidada. Riina on piirast Vigala maakutsekeskkooli lopetamist samas koolis meister. Esimes't aastat opib seal Katrin.

«Vigalas on hea," titles pereema, «Sook ja riie on prii. Ja koos ametiga saab keskhariduse.»

Riinast jiirgmine, Rein 5pib laia profiiliga masinameheks. Teen use kolhoosi ansamblis mangib ta basskitarri ja _ laulab. Ema kehutas teda meilegi miingima. Vend Toomas iiheksanda klassi poiss, laulis kaasa. «Arge murdke ema r~se siin al­leel ... »

Pillimiing ja lauluanne olevat lastel isalt. Isas on saarlase verd. Ta ema oli noore neiuna mandrile tulnud elab siin, Tarva kiilas. Hilja Rasva on aga piirit Vigalast. '

De'tsembri lopupiievil kiiidi Eesti NSV A TKst ja pollumeeste ametiiihingu vabariiklikust komiteest Eestimaa suurimale pe­rele tiinukirja ja rahalist toetust andmas. Esimest korda. Tuhat rubla kaheksateist lapse kasva'tamise eest.

«Ostsin pesumasina. See on mul esimene tsentrifuugig~ pesu­masin. Riinal aitasin kardinaid osta. Ta sai korterf. Televiisor, viirviline, on meil jiirelmaksu peale ostetud.»

Piirnu EPTst saab Hilja Rasva igal augustikuul sada rubla. Kui avalduse kirjutab. See raha ei tee lapse koh'ta kiimmet rublagi.

«Kui vahel komme ostan, jagatakse koik ilusti omavahel ara. Kas voi kolmeks teevad kommi.» Rasva peres pakutakse koige­pealt ~iilalistele. Ilma et ema peaks meelde tuletama.

Raske on siia veel midagi lisada. Piirast seda, kui me alleSc hiljuti 'tegime kingipakke armeenia lastele. Aga lapsed on ka siinsamas. Ei kusagil kaugel. Meie oma Eestimaal. Toredad, armsad, voluvad.

Me oleme puudnud uksteist ule trumbata oma olumpia~ sangarite austamises. Me oleme laulnud hardal meelel maa lastega taitmisest. Ja kuulutanud: kestma jaamises on­koikl

Kes aga kingiks maja Eestimaa suurimale perele!

MERIKE PITK

12~

Suvel olid kalakasvatajad oma iga-aastasel n6upidami­sel. Sedapuhku Karksi kol­hoosis. Oli palju asjalikke k6-nelusi. <Jeldi valja seegi, et meie loeme siin kokku tiiki­des higi ja vaevaga kasvata­tud kalatonne, samal ajal uju­vad Peipsil ja Vohandul reos­tuse Hibi otsasaanud kalade laibad.

Oleme oma igapaevasesse k6nepruuki v6tnud s6nu, mi­da mane aasta eest vaid tead­laste suust kuulda v6is: 6ko­loogia, biotsonoos, fosforiit, :Hkttioneema. Ja niiiid siis ka - fenoolid. Viimased ei ale j6udnud tanaseks mitte ainult tarbekeelde ja Laane­merre, vaid Rannapungerja joe kaudu ka Peipsisse, tem-

Bioloogi silmis on kala sel­le veekogu toitumisahela vii­mane Hili ja tema kaekaik annab tunnistust ka muu elustiku (h6ljum, bentos) olu­korrast.

Inimene hoiab kalal silma peal ka seeparast, et ta ise toitumisahela jargmise liilina on oluliselt huvita'tud, et kala poleks t6bine ega ta lihasse kogunenud kahjulikke aineid.

Bioindikaatoriteks valitakse tundlikumad kalaliigid, kellel oleks madal reostumisUivi ning kelle varane · kaitumine reedaks veega juhtunu juba siis, kui «paksunahalised» end veel paris hasti tunnevad. Oluline on, et valjavalitud reageeriksid v6imalikult laiale reostusspektrile.

Enne kalade endi 16plikku hukku on nende soogilaud ju­ba lage. Sootorganismid kirpvahid, putukate vastsed. vesikirbud jt - peavad fe­noolidele veel vahem vastu.

Kui kaladel on v6imalik, hakkavad nad 0,2 mg/1 fenoo­lide korral reostatud veekogu osast mujale kolima.

Kalaliha maitsele m6juvad fenoolid juba 0,01 mg/1 kor­ral. Fenoolide maitse jaiib kalalihale ka siis, kui ta soob fenoolidega reostunud vees kasvanud sootorganisme, ise aga elab naiteks allikaveelises tiigis.

Juhul kui 6nnestub kala fe­noolidega reostunud piirkon­nast paasta, tuleb teda mitu nadalat puhtas vees pidada,

KALADE HIRM' poga 3,5 kg oopaevas (14. det­sembri seisuga) ja Purtse joe kaudu Soome lahte - 730 kg oiipaevas. Siit ka hirm kalade parast.

Vee reostumisest tulenevat kalakasvatuslikku kahju na­hakse meil veel poolikult, ko­misjonid hindavad vaid kala­de suremise k6ige agedamaid juhte. Kuid akksuremisest tu­lenev kalamajanduslik kahju on vaid jaamae veepealne o~a.

Suuremat kahju toob kala­dele krooniline reostus. See on aga raskemini maaratle­tav.

1970. aastast alates on tiRO korraldanud reovete siimpoo­sione. Seal esitatud ettekan­netes hoitakse kaks kalama­janduslike kahjude liiki raud­~elt lahus. Veendugem paari seal esitatud naite varal jaa­maev6rdluse 6igsuses. Unga­ris hinnati aastas kalade akk­surma ja krooniliste kahjus­tuste summaks vastavalt 1-2 miljonit ja 20-30 miljonit forinti. Sveitsis (1967. aastal) 312 tuhat ja 5 miljonit franki.

Murgitatud keskkond aval­dab kaladele mitutmoodi mo­ju: vaheneb nende toitumis­aktiivsus (kuni nalgimiseni). pidurdub areng ja kasv, kaot vastupanuvoime haigustele. N6rgestatud kala langeb para­siitide marklauaks. K6ige suu­remat kahju toob reostm marjale ja noorjarkudele, kes taiskasvanud kaladega vorrel­des on kiimneid kordi tundli­kumad.

Ihtiioloogilised monitoorin­gud on veekogude reostuse markimisel esmatiihtsad, sest on ju kala piisavalt suur ja huvipakkuv uurimisobjekt. Temaga juhtunut marga'takse kohe.

Selleks sobivad koige rob­kern roovkalad, esmajarjekor­ras lohilased.

Pariisi veevargi vetes pee­takse vikerforelli - kuni elab tema, on vesi joogiks kolblik. Konngi elab ainult puhtas vees.

Suur hulk keemilistest iihenditest jouab inimtegevu­se tulemusena loppkokkuvot­tes veekogudesse. Nii oli 1979. aastal Reini j6es 60 tuhat uhendit. Kus siin veel kalad?

Vee-elustikule hiiirivalt v6i tapvalt m6juvaid aineid uurib ning nende piirnorme teeb kindlaks veetoksikoloogia. See teadusharu uurib ka seg>.lSid, mis koosnevad mitmest toksi­kandist. Segude korral on sa­geli tegu miirgiste iihendite koosm6ju v6imendumisega. Kui naiteks lammastikku ja fenoole sisaldavasse vette li­sandub ka raskmetalle, on iihine koosm6ju iihesuunalise toime tottu kaladele 20% tap­vam.

Reovete toime oleneb ka okoloogilistest faktoritest (vee­temperatuur, pH, vee kare­dus, vees lahustunud hapnik jt). Just neist tingimustest oleneb iihelt poolt kala l6pus­te ja naha labilaskev6ime ning teiselt keemiliste ainete endi valmisolek tungida os­moosi teel kaladesse.

Katsetega on t6estatud, et vikerforellidel suureneb fe­noolide toksilisus siis, kui va­heneb vee hapnikusisaldus. , t6useb soolsus ja langeb vee temperatuur. Eeli:ieldu pohjal on fenoolid Laanemere 16hi­lastele ohtlikumad just talvel.

Paljude katsetega ja tahele­panekutega on selgitatud, et kalad hakkavad end halvaSti tundma juba siis, kui fenooli­sisaldus on 0,1 mg/1.

enne kui liha maitse taas ta­gasi saab.

Fenoolid m6juvad kaladele narvimiirgina (samuti moju-. vad naiteks ka ammoniaak. ammooniumsoolad, herbits1i..: did, fosfororgaanilised iihen­did jt).

Kala kaitumispilt on huk­kudes jargmine. Algul on ta rahutu, hingab ebariitmiliselt, kaies suud ja 16puskaasi ava­des veepinnal ohku ahmimas. Sellele jargneb liigutuste koordineerimatus ning kala langeb veekogu p6hja. Seal teeb ta krampides olles veel kaL"eid kiilili ujuda. LOpp saabub lambudes, suu ja lo­puskaaned avatud. Da.hkami­sel on naha verevalumeid. Neerud ja maks on turses.

Roovkalad (haug, ahven. 16he, forell) labivad kirjelda­tud staadiumid kiiremini kui lepiskalad (karp, koger, lati­kas).

Pilt on kirjeldatud profii­laktilises mottes, Peipsis pole kalade hukkumist fenoolide t6ttu veel taheldatud.

Taolisi juhtumeid vois olla · V6handus 1988. a suvel, kui kalad hukkusid naftasaaduste katte.

Dks julge mees piiiidis aas­tate eest TVs korraldada pilt­liku katse. Forellide akvaariu­mi vette lisas ta pesupulbrit. Protesteerijaid oli palju. Kuid selline ebainimlikkus kalade ja muu vee-elustiku kallal saab teoks iga paev. Ja kui vahestele liiheb see korda!

· Meie veekogud on enamuses tais kasvanud ja kalad ei tunne end neis ammu enam hiisti.

ILME POST, ELVI vanemteadur

(Honorar Virumaa fondi)

LEMBIT PEEGLI foto

. . ' - .. - ~ '

Hr. 6 (72) e Heljapaev, 9. veebruar 19S9

EEST/ TALUD ... (.A1gus 2. lk.)

kes hiiri sootsid, hqplitsesid kasvatusmajade puhtuse eest, sor­tisid ning pakkisid hiiri transpordiks. <<Rotifarmerid» nagu Kal­mesid iimbruskonnas kutsuti, j!)udsid liihikese ajaga haljale oksale ja 1960ndate aastate keskpaiku miiiisid nad oma farmi maha. ·

1953. aastast alates peab Oskar Poom 6unafarmi. Talu on 30 ha ja seal kasvatatakse peamiselt 6unapuid, saades aastas 15 000 busselit (1 bus8el = 36 liitrit) ounu. Farm asub 4 miili Kingstoni linnast · 16unasse. Hooajal kutsutakse palgalist too-j6udu. .

Aiandusega on tegelenud veel ka Jaan Soonberg, Elmar Rii­senberg ning mitmed teised.

Orpaparane on Eduard Maide talu, mille ta ostis 1953. a 11 500 dollari eest. Talu .. suurus on 28 ha, millest 10,4 ha on haritavat ja 7 ha heinamaad. Talus peetakse vaiksel arvul iih~­karja, kasvatatakse aedvilja, seejuures suurel hulgal maasi­kaid. Dhe aakri c;uuruses tiigis kasvatatakse kalu.

EESTI TALUDEST KANADAS

Kanadas on p6llumajandustootmine kujunenud vastavalt klii­male ja mullastikule Niagara iimbruses. Eriti Erie' ja Ontorio jarve vaheline ala on kujunepud puuvilja- ja viinamarjapiir­konnaks. Seepiirast ongi Kanadas eestlaste iiheks peam1seks talupidamistiiiibiks aiandusfarmid. Jiirgnevad sega- ja piima­·karjafarmid. Leidub ka mesinikke. Veel moni aasta tagasi ole­vat Ontarios olnud 40 eesti mesinikku. Seal asub isegi mitu 'eestlaste puukooli ja iluaedade hooldamise ettevotet.

Laiine-Kanadas Vancouveris oli varem arvukalt eestlastest mustikakasvatajaid. Uueks suureks mustikakasvatuse piirkon­·naks Kanadas on kujunenud Nova Scotia, kus hektarilt saa""' dakse 4-5 tonni marju ja kogutoodangut hinnatakse 10 000 tonnile. Selle ala valjakujundamisel ja saagikuse tostmisel on suuri teeneid eestlasel Endel Karmol, kes tootab eriteadlasena Nova Scotia provintsi valitsuse juures. Nova Scotia karedas kliimas iiletab mustikakasvatuse tasuvus koiki teisi p()Uumajan-dusharusid. ..

Niiiid Mulgi aiandusfarmist. Talu asub 10 miili Erie' jarvest pohja pool. Talu sai nime Alma Palootsa siinnikodu maak~nna jargi. Alma Paloots, niiiid juba manalasse varisenud, oli pollu­majandusharidusega ning ta soovis teha 1955. a ostetud maha­jaetud talust korralikku majapidam:ist. Abikaasa Gustav Fa­loots vottis talu toost vahe osa, ta tOOtas riiklikus katsejaamas sordiaretustehnikuna.

Talu kogupindala on 20 ha, sellest 16 ha poldu. Sisse on sea-tud poldude niisutussiisteem. . .

Algul kasvatati mitmeid aedvilju - tomate1d, melone1d, maa­sikaid, kapsaid, kartuleid, murulauku ja tubakat. Hiljem spet­sialiseeruti kartulile ja sparglile.

Kartulikasvatus on mehhaniseeritud. Kartulit kasvatatakse mitu aastat samal pollul. Seejiirel kasvatatakse haljasvaetis­kultuure Ding jalle kartulit.

Praegu on Palootsade poeg talu iile votnud ning juhib_ a~a~­dust. Vanaharra Gustav Paloo'ts on aretanud kolm uut V1r~m1a tiiiipi tubakasorti, milledest ilks on vaga hasti labi loon~~­Veel praegugi kasvatab ta oma talu pollul tubakat koostros katseasutusega sordivaliku ja haigusresistentsuse tostmise ees­margil.

Kanada ajakirjanduses on vaga palju juttu olnud Endel Toigerile kuulunud Kungla talust. Ta on esinenud korduvalt kohalikel naitustel, kus tema kari on sageli tulnud esimeseks v6i olnud esimeste hulgas · ning saanud rahalisi auhindu ja trofeesid.

Esimese taisverd friisi t6ugu mullika ja kaks vasikat ostis ta· 1949. a. tHejaanud kari oli algul segavereline. Kuid juba segaverelise karjaga saavutas Toiger hiiid tulemusi, tulles 1954. a piirkonnas esimeseks (14 lehma keskmine aastatoodang 5284 kg 3,49%list piima). Hiljem ostis ta t6ulehmi juurde, nen­de lehmvasikad kasvatati kuni poegimiseni ja peeti karjas 1-2 laktatsiooni. Norgemad miiiidi. ara, paremad jaeti p6hikarja. Pullvasikatest kasvatati viihesed toupullideks, enamik laks aga 4-6-kuuselt lihaloomadena miiiiki. Dksikuid peeti kastreeritult kuni kahe aastani. Pideva aretustOO tulemusena sai ta eriti vaartusliku karja omanikuks.

Endel Toigeri karja kuulus ka Kanada rekordlehm Kulla, kf!S 1uba teises lakta'tsioonis andis 13 259 kg piima rasvaprotsendl­ga 4,91.

Kuna ta alustas talupidamist laenukapitaliga ja ka hilisem suur osa tegevuskapitalist oli volg, koormas see talu ning ei voimaldanud seda korda seada, nagu oleks pidanud. Laut oli Ivana ja ebahiigieeniline, tal vel kiilm ja niiske. Lehmade _ ase­med olid liiga liihikesed ja kitsad, mis pohjustas udarate sotku­mist udarap6letikke ja muid hadasid. Karja suurenedes kasva­sid {nullikad aasta vanusest kuni poegimiseni oues, sest lauta mahtusid ainult liipsilehmad ja vasikad. Mullikatele oli hiljem juurde ostetud tuulevarjuks vana laut, kuid talvel pehmemate ilmadega eelistasid nad tihedat okaspuumetsa. Joogitarvet ra.­huldasid nad lumega. Muidugi, mullikaid sOOdeti tugevasti. Nli jousoot kui hein laotati lumele. Vaatamata karmile talvele olid mullikad terved. Erandjuhtudel napistas kiilm k6rvu voi 'sabaotsi.

Algul oli taln 96 ha, sellest 120 ha p(ildu. 1964. ja 1965. a: ostis Endel Toiger ka kaks naabertalu. talu kogusuuruse~. sa1 290 ha, sellest oli p6ldu 64 ha. Algul kasvatas ta ka_ ~a­'teravilja, kuid hiljem loobus ja viis ~oik ~llud .. Pusl:_~hu­maade alia. Karmi kliima tottu sai ta hemast amult iihe lOiku-~e. kuna adal karjatati. . .

Olles joudnud karjapidamise tippu, tuli vanad~. tott'! Ja tervislikel pohjustel tOOmahtu viihendada. 1971. a s~l lope_­tati piima tootmine ning kasvatati miiiigiks ainult t6uloom1. Viimased loomad miiiidi 1974. a.

Kokkuvotteks voib 6elda, et Pohja-Ameerikas on veel roh­kesti heakorrastatud ja ilusaid eesti talusid. Kuid paljud talud on ka juba edasi miiiidud. Dheks pohjuse~ on seal valitse~ad majandustingimused, mis soodustavad va1ketalude kadum1st, andes ruumi suurfarmidele.

On veel teinegi pohjus, miks paljud Pohja-Ameerika ees~i talud on maaratud kadumisele: eesti noortes vali'tseb tung hari­dusele parema ja tasuvama too jarele. Noortel puudub huvi talupidamise vastu. Talus ollakse vaga seotud, too on raske. Seeparast ei taheta 10 000-20 OOOdollarilise aastasissetulekuga vaiketalupidajaks' hakata. Vanaduse kattejoudmisel v~~- ten.·is-;likel pohjustel on paljud talupidajad sunnitud oma va1ketalud

I maha miiiima, piisima jaavad ainult suuremad. ELMAR LEMMING

· HEINO KARBLANE

Nr. 6 (72) e Neljapaev, 9. veebruar 1989

Millal ma m&letama hakka­sin?

Mu si.innikodus kasvas ukse ees ilus kahar vaher. Selle varjus oli suvel kena miingi­da. Vaatasime, kuidas suured linnud iga paev meite oue ko­bal taeva all lendasid Aga need ei olnudki kotkad. Va­nemad tulid heinamaalt koor­matega koju, pidasid hobused ukse ees kinni ja iitle<>id: «Teafe, lapsed, suur soda on Saksamaa ja Venemaa vahel lahti paiisenud.» Sellest saa­dik on mu malestused. Ma polnud siis veel kolmenegi.

nud. Moni vee! siiani jarves, lained ajavad kaldale. Dks pomm kukkus maja ligidale, aknad puha puru. Parast len­nukeid tulid ujuvtankid. Koik suured uhked rohud, kus ka­Iad sees elasid, lohuti ara. Niilid kaovad viimased libled­ki ara. Kus see kala siis da­da saab. Dejevo asula solk lii­heb koik viiikesesse jarve, see aga on Karujarvega lihendu­ses. Ka sauna mustad veed lasti jarve. Niiiid Iopuks tehti settetiik. Moni aasta tagasi olid haugid juba pumisekir­jud, niilid ahvenad: Mullu su­vel nagin esimest korda, et ka vahkidel on margid peal, sor­gade otsad madanevad. «Kom­munismi» kolhoosi esimees Einar Vaher oli energiline mees, kange kalamees. Toime ]arve siia ja teiste kalade maime,· jogedest viihkisid. Te­ma mote oli panna jarve dre­naa:Zitorusid. Neid on seal sa­du. Head urud vahkidele, aga eks need ahvatle ka roov­pi.ilidjaid. Palju kurja teevad kajakad. Mis neil viga mada-

ainult, kuidas? Dejevo peale meite hammas ei hakka. Kogu ilma vastu ei saa. Kenad ini­mesed, tulge appi! Miks mul on kiiige robkem kahju luikedest?

Ella oli kaheksakiimnenda aasta kevadel Tartu haigema­jas operatsioonil. Parast saa­deti Saaremaale jarelravile ja siin ta suri. Noudsin iihel hommikul ]arves vorkusid. Jarsku kuulsin tiibade pai~i­nat. Kaks luike laskusid mu juurde. Teine teisel pool paati. Ma pole elu sees naind, e't luiged on nii julged. Kiii­sid veel mitu korda. Jargmi­sel aastal tulid jalle, tegid pe­sa. Saime suurteks sopradeks. Olid kogu aeg jiirvel mulle seltsiks. Nagu kaks kaitseing­lit kuskilt troostiks saadetud. Neil oli neli poega. Sligisel lendc>.:;id perega lounasse. Ke­vadel tulid kahekesi taga>i. Kui mind tervitasid, votsid nokaga sormeotsast kinni. Ka oues kaisid mul· jiirel. Kahek­sakiimne neljanda aasta 13. aprillil laksin Karusse posti

D1n»3H31 ••

'tasin, oli ta mu paadisildas ara surnd. Praegu veel tuleb vesi silma. Isaluik vottis po­jad oma hoole alla. Aga ka luigelapsed vajavad ema hel­lust ja manitsust. Dhel pojal leidsingi ongenoori, konks oli nokast labi. Isaluik sikutas · korgi ara, kuid konks jiii. Poeg Arvediga pigistasime konksu tangidega katki ja lind sai vaevast Iahti. Sellest perest oli iihel Juigel tiib viga

Seitsmeteistkiimnendal aas­tal randusid sakslased Saare­maal. Kord tuli isa 6ue;,1: ja iitles. et niiiid on kiill vooras vagi peale tulemas. Vrujateelt on kosta jalgade tume miidin ja raudasjade tasane k'Olin, aga juttu pole. Venelased nad ei ole. Nende jutt on ikka kaugele kuulda. Varsti joud­sidki meie oue. Hooned vaadati labi, pandi koik kohad sOdu­reid tais. Hommikuks olime puhtaks 'tehtud, ei olnud meitel enam miskit toitu. Naaber oli hakkaja mees, leidis venelas­test mahajaanud moonavoori ja toi sealt seljataie leibu. Saime ka iihe patsi ja sellega hoidsime esialgu hinge sees. Hiljem Uiks elu iiksteist abis­tades jiille roobastesse. Saks­lased panid siin toostused ko­vas'ti kaima. Isal oli torvaahi. tema hakkas meistriks. Sellid tOid metsast puid. Aga · midagi ei laastatud. Metsades tehti korralikult isegi hooldusraiet. Kui sakslased liiksid, tuli Ees'ti omavalitsuse aeg. Elu hakkas minema. Liihikese aja­ga olid koik kauplused kaupa tais.

Jarvevaht JAKOB SAAGPAKK

vud ti.ihad. Juba praegu on suvel mones kaevus joomave~ puudus. Vihma tuleb nagu ennegi, aga kuhu see vesi kaob? See talv on jalle soe, ilmad muutlikud. Vanad ini­mesed iitlesid: kui pole talve talve ajal, pole suis't suve ajal. Nii hirmsaste palju tiha­seid pole rna enne niiind kui ni.ilid. Sel aastal koik iliilgas. Ma ole pand neile ikka toitu, muidu hakkavad mu mesipuid nokkima, mesilasi valja narri­ma. Hairivad nad tiles. Kui hommikul tousen, vaatan ko­he tuulelippu. Loodetuulega pole motet jiirvele minna, see puhub koik elu jiirves vaga­seks. Ka tarud jiiavad vaik­seks. LoodetUU] kuiYatab Oied ara, nektarit need siis valja ei anna. Mesilased teavad se­da. Juba mitu aastat ei anna kanarbik enam mett. Oitseb kull, mesilased kaivad peal, aga koju pole miskit tuua. Millest see on? Ennevanasti tulid mesilased tarru ikka mats ja mats, nl.iiid kergelt .. Voi on nad i,.nim!)'>tel't tlihja too tegemist oppinud?

Miks ma saarele jain? Kasvasin meheikka. Erilist

ametit oppind ei ole. Tegime vennaga 'talutOOd. Mardi oli suur talukoht, kuhu sa ikka lahed. Oed olid ka ara. Kui vanemaks sain, tuli tahtmine oma kodu luua. Kuidas me Ellaga elasime?

Ella oli kena noor tiid­ruk. Abiellusime SOJa eel­aastal. TOOd sain Karu soja­viiebaasi ehitusel. Si.innikodu korvaltalus't Iiiksid inimesed iira, kolisid Saksamaale. Aita­sin neil varem hooneid ehita­da ja nii nad sene Jarve talu mulle jatsidki. Vaga kenad inimesed. niiiid elavad Kana­das, Oleme siiani kirjavahetu­ses, sel aastal lubasid kiilla tulia.

Esimesed kolhoosiaastad olid hirmus rasked. Kui riinka tOOd tehti! Ella oli p6lluto5li­ne, pP.lka sai kopikaid, aga niiljas pole me olnd. Oleme ikka 'tOOga ennast toitnud. Mis omastkiiest saime, sellega tuli ira elada. Kuskilpool valskust ja pettust pole me teind. Ke­na oli seltsis tOOd teha. Teine aitas teist. KOige suurem hoop on see, kui sui eluseltsiline korvalt iira ~b. Ella oli mul­Ie ikka nii suur tugi ... Mis aju& olen Karuj&rve val­vnr?

1962. aas'tast saadik. Kihel­konna cKommunismi» kolhoos vottis jarve kalakasvatuseks. Kiimme aastat hiljem ostis Karla kolhoos jarve endale. Nonda · olen tanaseni Karla meeste teenistuses. Jarvevahi amet pole kerge, aga 52rubla­se pensioniga ara ei ela. Niitid saan veidi iile saja rubla. Ka­lade piiiigi pealt tuleb 50 prot­senti endale. Kui Ella veel elas, kiiisime ohtuti seltsis jarvel. Talle oli see parast kolhoositOOd nagu puhkus. Ella lasi 'VOrkusid, min,a olin aerudel. Paarkiimmend aastat tagasi oli veel palju kalu. Monikord saime iihe Ioomuse­ga sada kilo. Oleks kalu rob­kern! Jarve on liiga palju ri­kutud. Kiill voib ikka loodus visa olla, et kogu sellele vatile vastu peab.

Kaa Karujiirv jiiib elusse? Ei tea mette. Kohe parast

sOda, kui Somerul oli lennu­vagi, ftaidi iga paev Iahing­pommidega pisikest Linderahu saart pommitamas. Eks nee olnd hea sihtmark. Ime, et saarest ribake alles iai. Oli sadu pomme, paljud ei lOhke-

las vees vahkisid nokkida. Vhe kajaka valjaheitest leid­sin kuusteist vahisilma kivL Aga kajakaid on tohutult, na­gu suur valge pilv· jiil·ve ko­hal.

Suvel void terve oo kaldal istuda ja ei kuule mette tih­te kalaplaksu. Nagu oleksid Surnumere aares. Kalu mui­dugi on, kuid nad on uimased, neis pole endist eluvaimu. Kui rna praegu jarves oma palet pese, siis mu silmad on kohe haiged. Punetavad mitu pae­va. Ju seal miskit on. Tahan ikka oma jarve kaitsta. Dtelge

jarele. Luiged tulid jalle ma­dalalt metsa paalt. Tundsid mu lira, ajasid kaelad alia­poole ja tervi'tasid: kluuk­-kluuk, kluuk-kluuk. Tegld tiiru mu iimber. Motlesin, mi­da see tahendab. Kolmeteist­kiimnendast kuupaevast raa­gitakse ju kehvasti. Suvel IOOdigi emaluigel poegade seltsis tiivakont ka'tki ja kee­rati kael kahekorra. Jargmisel hommikul tuli veel minu juurde, vottis nagu ikka sor­me otsast kinni, aga siiiia ei tahtnud ja haiilt tal enam pol­nud. Seni, kui vorkusid nou-

tlLO KRAANI foto

saand. Tema jai talveks mei­tele. 0Ii soe talv. Laudas ei tahtnd ta olla, elas trepikojas. Kevadel leidis paarilise. Ka neil olid pojad. Aga iihel oh­tul, kui jalle vorkusid vaata­sin, olid pojad liksi. Mis vane­matest sai, ei tea. Pojad kart­sid inimest, ligi ei lasknud. Varsti jaid ka nemad kad,u­nuks. See oli eelmisel suvel. Kas sel kevadel enam tuleb mu jarvele luiki? Mida olen veel looduses ta­hele pannud?

Kui veel liks inimpolv edasi, siis on koik meite klila kae-

Olen naind, kuidas kuldnokk peibutab kaaslast lilleoiega. Isalind -noppis peenralt lume­kellukese, lendas puuri pulga­Ie ja muudkui laulis, ois no­kas. Kui see maha kukkus, tOi uue. Nii mitu korda, seni kuni paarilise leidis. Niil.id olen naind vaid kahte-kolm~ kuldnokka. Poisieas oli kallas­tel nii tihe roog, et tuul sealt paati vruja ei ajanud. Ohtuti tulid piiiisukeste parved roo­gu magama. Viimastel aega­del olen marganud monda lik­sikut · paasukest, roost on alles vaid harvad korred. Pole par­te. Merelinnud hukkuvad me­res naftalaikudes. Kevadel ka­jasid metsad hallrastaste !au­lust. Mullune jiiripiieva pa­kane ja tuisk laastasid kole­daste. Looduses pole enam tasakaalu. Ei ole enam mette s2da kena suist aega. Vanasti oli ka oo soe. J a kala said siis, kui voisid OOsel . jar-vel sargivael olla. Millega ma meelt lohutan?

Pillimanguga. Vanavanaisa Mart oli torupillimees. Laste­na ikka vaatasime aidas tema torupillitorusid. Isa niuretses harmooniumi. Koik meite pe­re mehed miingisid seda. SO­jas viis miinikild ara mu pa- · rema kae sormed. Aga alles­jaand poidlast ja iihest s5rme­nukis't tundsin nii suurt roo­mu. et ~an ikka jahil kiiia ja pilli mangida. Mul oli kena kolmerealine lootspill. Pidudel sai seda tOmmatud vahel hommikuni. Mida rohkem mangisin, seda kenamaks laks tuju. Kui venelased tagasi tu­lid, votsid mu pilli kapi otsast ara ja viisid Karule. Siiiil iga mees t6mbas. Venna · kingitud pill oli. Tanaseni on kahju. Praegu on mul kaherealine vene lootspill. Olen ka ise mane loo teind. «Karujarve valssi» olen ikka kiilalistele mangind. Mul on palju haid s5pru, ka mandril suures Hn­nas. Kaivad mul suiti klilas, kala piiiidmas ja puhkamas. Omad lapsed ja Iapselapsed on mulle samuti sagedaste seltsiks. Kui iiksi olen, ajan Dertsiga juttu. Ta on hea ja truu hagijas. Soome ka koos - suutliis talle, suutais mull e. Mis mu tuju pahaks teeb?

Vooraid tuleb Eestimaale liiga palju juurde. Mida soovida?

Kiil~ oleks kena, kui koik olek~ kena.

,~~,--------------------------------------------------------------N_r_,6 __ [7_l_J_4t __ N_e_lia_p_a_·e_v_,_9._v_e_e_b_ru_a_r_1_9B_9

KOIGILE NDUKOGUDB

l.IIDU

AJA-

LEHTEDEL.E

JA AJA­KIRJADELE Olja, Ljuda ja Leila (vt aja­kiri «Rabotnitsa» nr 1) ei tea pooli asjugi. Toetudes kompe­tentsetele interallikatele, voi­me true vastutustundega tea­tada, et kaesoleval aastal leia­vad Eestis aset jargmised ju­bedad siindmused:

23. veebruaril organiseerib ERSP llpallise maavarma epitsentriga <<Dvigateli» terri­tooriumil. Samal ajal alusta­takse triikikojas «Kommunish «Mein Kampfi» triikkimist (tiraaz 500 000 eks). Moni tund hiljem haarab Rahvarinne alatuid votteid kasutades voi­mu ka «Aerofloti» Tallinna osakonnas, «PROMPRIBORIS» ning Puu- ja Koogiviljakau­bastus.

8. martsil represseeritakse koik Eesti piirides ajutiselt viibivad voi alaliselt sissekir­jutatud noukogude naised.

1. aprillil varustatakse RRi turvateenistus keemiarelvaga, samal paeval alustavad koha­likud natsionalistliku kallak~­ga toitlustuskooperatiivid ula­tuslikku lihapirukate toot­mist.

I. mai tootajate · demonst­ratsioonist voi oigemini selle haledast farsist (on juba val­ja kuulutatud konkurss koige natsionalistlikuma stsenaariu­mi valjaselgitamiseks) luba­takse osa votta vaid RRil ERSPl, EMSil ning teistel ma­rurahvuslikel organisatsiooni­del, kes esialgsete kuulduste pohjal marsivad korratute joukudena Lauluvaljakule. rookides kooris: «Kui saari iikskord kaineks, hakkan sa­muraiks, lasen ennast 6hku iiheksandaks maiks!»

GUSTAV, LEMBIT i VIKTOR

LENIN EES, LUTS KANNUL Homme, 10. veebruaril 80 aastat tagasi (1909) avaldati V. I. Lenini artikkel «Teele,,, ·

Seega polegi Teele kiliu 0. Lutsu kiriandusliku fantaa­sia viii, nagu seni arvati.

See on ka seadusparane.

TEADMISI

Nuhk on .iihiskonna sanitar, seltsimees ia vend.

Riakisin miilitsas suu nii puhtaks, et sinna ei iiinud enam iihtegi hammast.

Mooaas on sonade aeg. Niiiid mairavad edasiliikumise kiiruse teod.

NONDAMOODI

Kui liha on hakklihamasinast labi kiinud, ei saa koige pa­remagi tahtmise juures temast uuesti liha. On hakkliha, millest ehk veel ainult kotleti saab~

Nondamoodi on ka inimestega riigis. TONU SEERO

3X EDGAR VALTER

---------------Kooperatiiv

teeb elanikele, asutustele ja ettevotetele Mitmesuguseid elektritoid. Maanduskontuure. El.ektrotehnilisi kontroll- ja valgusmootmisi Emakellade remonti ia siisteemide haalestamist. Vanaaegsete kellade reinonti. Valmistab marke, embleeme jms. Pildiraame. Teated tel 4518 64 kella 10-12.

ENSV 'AGROTOOSTUSKOMITEE SPETSIALISEERI­TUD AUTOBAAS kutsub toole BILANSIVOIMEL!SE PEARAAMATUPIDAJA. Tootasu ja tootingimusad soodsad. footajate vedu asutuse transpordiga- T-al­linnast ja Keilast.

Meie aadress: 203051, Harju rajoon Harku side­jaoskond. Te1efon 771317.

HUUMORIUHENDUS

«AARA»

Reedel, 10.02 kl 19 ansambli «UKULELE• Iorilaulude ja anekdootide parlevuo (Haljala kultuurimajas).

Laup., 11.02 kl 17 «TliDI LIA JUTUD• uue kava esi­etendus (J. Siitiste tee 21).

Piihap., 12.02 kl 19 «UKULELE• (Ji)geva kultuuri-majas).

Teisip~. 14.02 kl 19 Moskva huinoristide kava «NAER POLE PATttASI» tvenel!:eetes) -- (;f. Siitiste-tee. 2.1}_ -­

Kolmap.,_ 15.02 . kl 19 . cNaer pole pataasi• (J. Siitiste tee 21). - ·-

Neljap., 16.02 k1 17.30 ja 20.30 cNaer pole patuasi» (Kohtla-Jarve kultuuripalee «Oktoober»).

PUetid 'l'allinna etendostele miitlgU vanalinna kassas (KuiJaeeepa Z) Ja taDd emae dendU&e a1cut ~. Siltiste tee Zl • ..,__.._. telefeail &8 Z4 '18.

FILHARMOONIA Meeleolukontsert cOHTU NEUA HABEMEGA, 12. veebruaril kl 19.30 - cEstonia kontserdisaal 17. veebruaril kl 19.30 - ~ohvi cOktoober» 18. veebruaril kl 18 ja 21·-- ~T cVanemuine» kont­

serdisaal 19. veebruaril kl 13 - Koosa sovhoos Mangude maja · 19. veebruaril kl 19 - Luunja Koltuurimaja.

Babemikud: HARDI TIIDUS HUGO HDBUS VELLO ORUMETS TOIVO TOOTSEN

orkester ciiELIKON• ARVI MIIDO juhatusel solistid: REET KROMEL, SIIRI Ki\ND ohtut juhib vana .vunts LEMBIT SIBUL.

Orkester cMODERN-FOX,. uues kahe poolega loeng­ia kontserdikavas I pool - FORMALISTLIKU TAGURLUSMUUSIKA Ti\­

HELEND (Elukaugeid slaagriviise iseseisvuse ikke pe­rioodis't)

II pool- TEE PXIKESELISE EESTI RAHVAS VALIS

Uiheneb naljakuu april! ja aeg otsustada, kellele anda ETKVL koondise ccAufo» ja. (Helgeid tilesehitusmeloodiaid 40te aastate

ENSV Ajakirjanike Liidu huumoriauhind «Meie Mats» '89 (1987. a -· E. Baskin, 1988. a 14.11 kl 20 II PJ:i!~~ Kultuurimaja

<<ME IE MATS>> KELLELE? -· S. Nommik). Tuletame uhtlasi meelde punkte juhendist. ccMeie Matsi» iaureaadiks 1 15.II kl 20 - Varska Kultuurimaja voib saada ainult uks kord eluea jooksuL Need voivad olla kunstnikud-karikaturistid, l 16.II kl 20 - Mooste Kultuurimaja kirjanikud, ajakirjanikud, naitlejad, lavastajad, uhiskondlikud tegelased, kultuuri- jt asu-

1

,1

• 17.II kl 20 - Haljala Kultuurimaja t t t'"'t · d 'f · 1 d · I' t'd 't k 1 1 d d ' 18.H kt 2G- -· Parnu Kultuurihobne us e oo a)a , m1 mesuguste ena a e spets1a !S 1 J , e on si mapaistvai teenei Eesti 19.11 kl 19 _ Poltsamaa Kultuurimaja huumori arendamisel, populariseerimisel ia toetamisel, seega meie rahva seas koige 20.n kl 20 - Valga Kultuurimaja suurema populaarsuse voitnud humoristid. 21.II kl 19 - Voru Kultuurimaja

«Meie Matsi» pronkskujuga kaasnevad koondise ccAuto» aukiri ja preemia _ 600 22.II kl 20 - Viljandi. Kultuurimaja rubla. Laureaat saab samuti ENSV AJ'akirJ'anike Liidu diplomi J·a tema nimi kantakse AJ'a-

23.II kl

20 - LinnakUla Kultuurimaja 24.II kl 20 - Antsla Kultuurimaja

kir,janike Liidu aastaraamatusse. 25.II kl 20 - Haapsalu Kultuurimaja Et kolmas «Meie Mats» toepoolest oigetesse katesse satuks, ootame kuni 25. veeb- 26.II kl 20 - Vandra Kultuurimaja

ruarini nii kollektiivide kui ka uksikisikute ettepanekuid ccMeie Matsi» tanavuse lau- 27.II kl 20 - Paide Kultuurimaja reaadi kandidaadi kohta. Oma arvamuse saatnute vahel loosime val1'a 20 tasufa ku~set 28

·II kl 20

- Komsi Kultuurimaja l.III kl 20 - Saku EMMI Klubi

..

(kehtiv kahele) 5. aprillil Tallinna linnahaliis toimuvale ccMeie Matsi» kontserdile ning 2.III kl 20 - Riisipere Kultuurimaja

«Auto» meenete komplektid. Meie aadress 200016 Tallinn, Tahetorni 21. Koondis, · 1.-----------------------...1 «Auto». Margusona- «Meie Mats».

HARRI OISMETS, •••••••

zurii liige ······--·

•

Nr. 6 (72) e Neljapaev, 9. veebruar 1989

eeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee Rapla rajooni SOONISTE SOVHOOS pakub tood

Z OOTEHMIK-SELEKTSIOMURU._E,_ _ KARJ4111liGM>I­RILE, MEHHANISAA TORILE, LOPSJALE, NOOR­KARJ.AT ALIT AJALE. Soovitav perekonnad. EfaQ'lls­pind koigi mugavustega korteris voi soovi korral voimalus osta soodustustega talumaja. Info t~l Rapla 2 61 24, 2 61 16 voi tulia kohale Rapla raj, Laukna.

Haapsalu rajooni uSoprusen naidi'skolhoos pakub tood PEAOKONOMISTILE. Tea­ted telefonil 9 64-74, 9 64 67

voi soita kohale.

Jogeva rajooni SAADJ.lR­V1: kolhoos pakub tood

katke kolmandast raamatust 6 ..

'================·--=--=-=--:::- ELEKTRI-GAASKEEVITAJA­~ lE, LOPSJALE, KARJAKULE «Pole meil jab loota ei halastust ega arusaamis't.» Kristiina nuuksatas. «Minu joud on otsas~ Olen kottpimedal umbteel,. kuidagi ei oska leida valjapiiitsu. . . Vigane jalg ... » PAIDE MEK pakub tood jaoskonnajuhatajale, toode­

juhatajale, ohutustehnika insenerile, samuti ooda­takse toole kvalifitseeritu_d miiiirseppi; monteerijaid, elektrikeevitajaid, puuseppi ja krohvijaid. Tookaid ja taibukaid mehi ootab MI:Kis hea korter ja toekas tasu. _ Info: Paide, Karja 18; tel 2 18 35, ohtuti 4 19 30.

r8HARJU KEK' kutsub toole: · e kvalifrtseeritud ehitustoolisi ja

• kvalifitseeritud elektrimontoore (autojuhilub.a vajalik).

Info saamis-eks poorC:Iuda -kooi1alse- personaliosa­konda 203053 Keila, Paldiski mnt 2~, tel (Tallinn) 74 58 78.

' )

Polva rajooni kolhoos uKOITu kuulutab valja konkursi

ESIMEHE AMETIKOHALE Noutav: pollumajanduslik korgharidus ja juhitoo

kogemused. A valdus ja kaadriarvestuse leht esitada kahe nadala jooksul kuulutuse ilmumise paevast kolh «Koit)) ju­hatusele. 202630 Polva rajoon, Suurkula sjk, Tilsi. Tel 9 91 46.

Jogeva rajooni M. LILLEVERE HIM KOLHOOS pakub tood

tootmisala aseesimehele-peaagronoomile Noutav on korgharidus ja praktilise too kogemused.

Info: 202353 Poltsamaa, Ringtee 1 voi teiefonid 5 17 00 ja 5 23 80.

~ KOSE EPT votab toole metalli-puidutsehhi meist- ~ ri, betoonitsehhi meistri, TKO inseneri ning tool_isi betoonitsehhi.

Spetsialistidele korter. Teat ada Harju raj, Kose-Uuemoisa, tel Kose 5 13 40

... voi 5 12 49. .....

~

KURTNA LINNUKASVATUSE KATSEJAAM-SOV­HOOS (Tallinnast 25 km) vajab LINNUTALITAJAT, LOPSJAT ja TRAKTORISTI (soovitav perekonnad).

Uibiraakimiseks tulia kohale voi hellstada telefonil "'Tallinn 72 41 35.

RAPINA PABERIVABRIK votab toole PEARAAMA TUPIDAJA.

Palk vastavalt kvalifikatsioonile. Kindlustatakse 3toa­line mugavustega korter. Tulevikus iihepereelamu saamise voimalus. Meie aadress: 202611 Polva raj, Rapina, MitSurini tn 23, Rapina Paberivabrik, tel 9 15 42, 9 13 51.

Vabriku dEKSTIILn Raasiku jaoskond vajab e ladujaid, e vanutajaid, - --- -------e plokkijaid. Valjaope kohapeal. Tootasu soodne. Too uhes va­

het.,uses. Puhkus suvekuudel. Info tel Raasik~ 350 voi Tallinnas 44 25 57.

-----

'""; ja JRAKTORISTILE. Teatada telefonil · Jogeva

36 291.

Jogeva rajooni ~KUNG­LAn kolhoos pakub tood kogemustega kvalifitseeri­tud liipsjale, karjakule-trak­toristile, gaasi-elektrikeevi­tajale, treialile, elektrikule­automehaanikule. lnformat­sioon kohapeal, eelteated · telefonil 4 31 88.

T ALLINNA EHITUSKERAA· MIKA TEHAS vahetab uue ekskavaatori 30-2621 iJue ehitustostuki An-17 (BC-22 MC, BC-18 MC) vastu ja uue 400 I diise1mootoriga betoonsegisti A TLASS-441 (4215 rbl, Suuria) vaiketrak­tori vastu koos haakeriista­dega (muruniiduk, jarelka­ru}. Teatada 200017 Tallinn, Maleva t 2, tel 44 19 10.

Vahetada auto IZ 2715 (uus, eksportvariant) uue voi vihesoitnud soiduauto vastu. Info Tallinn, telefon 45 28 33. Kask.

TEADUSYE AKADEEMIA AUTOPARK vahetab UAZ 452D vi 84. a IZ 2715 vastu. Teatada ohtuti tel 51 80 48. Roste.

27. detsembril 1988. a arandati Tallinnast takso­pargi juurest punast virvi «Zaparoietsn Z.AZ-968 riik­liku registreerimisnumbriga B 9853 EA. Koiki, kes on nainud sellise registreeri­misnumbriga vo1 muidu kahtlasena tunduvat punast varvi «Zaparozetsit)), palu­

.takse koheselt teatada tele­fonil 02.

Vahetada 1toal korter At'uba 17 m 2 , vesi, gaas, te:l} 2toal korteriga (soov tel, mugav). Remondivoimalus. Tel 4719 68, 200009 Tulika 1-9. Vahtra.

Noor eesti pere (mees plekk­~epp) soovib tood majandis, kus voimaldatakse elamiseks iiheperekonnaelamu, voi ·ostab viiiksema kap remonti vajava talumaja. Teat 200034 Tallinn, Tammsaare 74-28. E. Lass.

Vahetada 3toal ahik korter Tallinnas (elamisp 40 m 2 , soe vesi, vann, tel, garaaz) maa­majaga (kuni 30 km) voi kom­munaalmajaga Tallinnas. Oh­tuti 66 95 87. Hirs.

Ehklj:i meeleheide kippus maad votma, hoidis Anni end ta­gasi, ~ tahtnud Kristiina kombel halama hakata. Sellest pole vahimatki kasu, lohub vaid hinge.

«Ara unusta, et elu keeras hoopis uue lehekiilje,» sonas ta julgustavalt. <<Kas me oskasime loota, et kunagi veel Eesti.: maad naeme? Omade hulgas saame kiiresti jalad maha ja elu motte uuesti katte. Meid aidatakse.»

«Elu on koigil vilets ja vaeil.e ... » Kris'tiina tasandas haalt. «Kes meiesuguseid iildse aidata julgeb? Nendele jaab ju kohe­kahtlane vari kiilge.»

«Ega julged ja ausad inimesed maa pealt otsas ole,» sonas Anni nii veendunult ja enes.ekindlalt, kui vah,~gi oskas. <<Meid ei jaeta hatta, ma tean!»

«Oleks sul ometi oigus, Anni . . . Ara pahanda, rna kohe tun­nen, et minul pole midagi head oodata. Kuhu rna oma vigase­jalaga kolban? Ehiisu on paris otsas .. ·"

«Ma juba hakkan kahetsema, et Rabanurme peremehele sinust Uldse konelesin. Tanase ohtuni olid sa hoopis teine ini­mene, kippusid tagasijoudmise roomust lausa looritama -aga niiiid, peale pikka jutuajamist hea tuttava inimesega oleks­sinust nagu torm Ule kainud. . . Tule, lahme ara tuppa. Vilu ja roske, vihma tibab, kiilm ronib kaliale.»

Anni otsis keppi, leidis selle siigavalt ping]: alt. <<Tahaksin siin ihuiiksinda veel monda aega istuda,» palus­

Krfstiina. «Ega rna kauaks ei jaa.» <<Kui ara lahen, hakkad viimaks jalle nutma,» muretses Anni.

«Pimedas tulevad koige kurvemad matted, rna tean omast kaest. Milleks ennast piinata?»

Kristiina suutis koguni naeratada. cEga mul siis ainuiiksi kurvad matted peas liigu. Mul kais­

ju kiilas ikkagi kunagine peigmees... Usu, rna ei nuta mitte iihtegi pisarat! Uni ei tule mul niikuinii, lase mul olla.»

Anni kiill kohkles, aga jill nousse. «Pea meeles, pisaraid valada toesti ei tohi.» «Ei, kus sa sellega,,. tootas Kristiina. Ta kuulatas hinge pi­

dades, kuni Anni majja joudis ja ukse sulges - ja hakkas !o­hutamatult nutma. Ei suutnud peletada masendtlst, ei jaksanud ennast rahulikuks sundida. Ta ahastas enda ja samas ka koigi teiste parast . . . Elu on rikutud, loplikult purustatud. Homne ei toota kah muud kui alandusi. Annil on muidugi oigus..__ head abivalmis inimesed ei ole kadunud. Aga juba ette hakka kart­rna, mis mone .aja parast aitajate enestega juhtuda voib -- vii­maks loetakse suureks kuriteoks ja riigivastaseks tegevuseks, et libistatakse kunagisi joukaid, voimumeeste keeles ltulakuid. Kui siidamlikult Kristjan talle oma kodu pakkus ... aga isegi kui see kone alla tuleks, ei julgegi minna. Kristjani peale­voidakse vagagi viltu vaadata, et vottis kiiiiditamiselt tagasi tulnud kulakulese omale lahkesti majja ... Jah, oled omaenese kodumaal kui katkutobine, iga sinu puudutus voib teisele ran­ga onnetuse kaasa tuua.

Kristjan ... ? Kristiinale tundus, et mees on tasahilju tagasi tulnud ja sei­

_sab siinsamas, otse ta korval. Ta pidi juba kae sirutama, et teda puudutada, aga jattis selle tegemata. Viimaks ta ainult kujutleb, haarab vaid tiihjust?

Miks terav valu siidames aina rohkem kipub maad votma?' Kas selleparast, et Kristjanit pole?

Aga ei, Kristjan on siiski siin, ainult et ta on pintsaku ara votnud ja tundub oma helevalges sargis hoopis laiaolgsem j!l 'Pikem ja sirgem, kui itsja ... Jah, ta on vahepeal koguni tei­seks muutunud, ei juus'tes halli ega· naol moodalennanud aja poolt kirja pandud aastaid. Kas ta t5esti nii viiga roomustas­:nende kokkusaamise iile, et astus oma noorusesse tagasi .... 'jah, Kristjan pooras kogu elu kaugesse minevikku, ilusaks ja rahulikuks ja beaks. Nad lahevad simmanile ja tantsivad kogu oo ... Tantsivad? Ei, see onnetu jalg ju .. . Kuidas? Jalad on terved, ja noored, ja tugevad. Nae, juba nad konnivadki Krist­janiga kahekesi, ainult et hoopis Hallaj5e aarde. Kusagil kau­gel, Linnupette moisa kandis mangib keegi akordioni. On suvehaku imeline valge oo, paike vajub aeglaselt metsalatvade taha, kogu laotus hoogub soojas kumas, paasukesed Iendavad korgel-korgeL .. Jogi voolab kiiresti, ta viis kaasa kurjad aas­tad. Viiks ta ometi minema ka selle tigeda valu, mis rinnus­aina suuremaks ja tigedamaks muutub, otsekui rohuks keegi halastamatult oma raudsed kiiiined talle pikkamOOda siida­messe ...

Kristjan hoiab tal kaest, viib ta iisna veepiirile. Seal on lai riba valkjaskollast liiva, vihmast veidi niisket ...

Kui uimastavalt lohnavad kased . . . Olen kodus, -oma armsaJ isamaal . . . Onnetunne on nii piiritu, et kipub viigisi hinge­matma. Kodus .. ? Jah, peaaegu uskumatu ... · Kristjan naeratab. J1lmal kiill, kui tore ja mehine ta on! Mida ta liivale kirjutab? Ei nae, silme ette vajub mingi tume, vatine pilv . . . kael ja kukal kisuvad kangeks . . . koik kipub­vajuma kuhugi siigavikku. Allapoole, aina allapoole ... mingi otsatult pikk, siledate seintega koridor ... ?

Aga Kristjan vaatab kutsuvalt - ja jalle on kodune ja hea,. kogu maailm tais piiikest ja linilud siristavad ... jogi aina voo­lab ja voolab ...

Naine soovib suveks pubkuse- Aga Kristjan ju ootab, et ta tingimata loeks? Kui noor ta voimal ust rna ale vanema ;'lai- · · ·on . . . ja kui armas ... se juurde. 200034 Tallinn, Vil- Kristiina naeratas talle vastu ja nagi imeselgesti, et liivale de 59-26. Speek. on kirjutatud suurte, veidi kandiliste tahtedega hell ja imeilus

tootus, mis jaab kestma iile aegade - Kristiina ja Kristjan .. :_

eee

Mooda vaikset kiilavaheteed kondis samm tonts ja J'ilk tuhm.

Pimmm ... Pimmm ... • Pimmm ...

Rabanurme Kristjan,

Kirikukella kumedad leinalOogid olid talumatult valjud ja masendavad, tegid hullupoora haiget. Miks need ometi kord ei lOpe?

« .•. mullast oled sina voe'tud ja mullaks pead sa jalle saa­ma ... »

Kristjan seisatas, poordus koguni seljataha vaatama - seda­vord selgesti kolasid kirikuopetajl,l Lutzu sonad tal korvus; Ei, muidugi pole siin ainsatki hingelist, Linnupet'te alev oma ki­riku ja opetaja-harraga on juba kaugel, tema jut't siiamaani ei ulata. Voi siiski? Ega kellaloogidki tohiks enam kosta, aga ometi ...

Kiriku korval on igipoline surnuaed, hauad pikkades kurba­des ridades. Iga rist margib kunagi elanud inimes't, koneleb tumma keelt loppenud elust. Kristjan viis lilleoie oma naise hauale, langetas viivuks pea. Malestus temast on ilus, leina­valust on aastatega saanud elu halas'tamatu seaduse vaikne moistmine. Ilmume siia muredeorgu ei kusagilt liihikeseks vii­vuks - ja kaome jalle ei kuhugi, loplikult. Tuleb leppida ...

Masendava selgusega kerkis silme ette poja nooruke nagu. Ei, tenia surmaga leppida ei saa. Temal jai elu ju hoopis ela­mata, soda vottis ta seitsmeteistkiimneselt. Sellest on moodas juba kolmteistkiimmend aastat, aga aeg ei halasta sugugi, ei vaigista leina.

Pi:mmmm ... Kui palju ahastust inimese siidamesse i.ildse mahub? Valude

karikas oli pilgeni tais - aga tana jai Linnupette kalmistu vii­masesse kaugesse serva varske kaabas ...

Rusuv angistus vottis jarsult voimust, pani pea ringi kaima, kiskus silme ees mustaks. Kristjan astus teelt korvale, tahtis toetuda kiviaiale, kuid jalad ei kuulanud sona. Ta vajus tol­mustele rohukortele polvili.

« ... ka koige kibedamas leinas oskame leida leevendust ... » Kas kirikharra ise seda 'toesti usub? Valus on, hirmus valus. Pimmmmm ... Pimmmmm ... << ••• ja asugu meie siidamesse siigav tanumeel Koigevageva­

ma targa held use vastu. i Tema piiritu arm aitas paljukannata­nud naisterahva kaheteistkiimnendal tunnil kaugelt voorsilt meie keskele 'tagasi, et ta saaks heita igavesele unele oma ar­mastatud isamaa piihasse mulda ... »

Kristjan ajas end vaevaliselt piisti. Tanumeel? Aga inimene ei tulnud ometi koju surema, ta ihkas siia, et elada!

Oimukohtades hakkas teravalt taguma. Keegi nagu kondis otse Kristjani · korval ja siiiidistas teda tema omaenda haiilega: sa olid kiisimistega vaga pealetiikkiv, muudkui parisid. Poleks tohtinud 'teda nii palju konelda lasta, eriti sellest, mida hirmsat ta seal kaugel iile elas.

Ei osanud rna teda ornukest hoida, kahetses Kristjan kibe­dalt. Ei andnud armu ta viisinud, viimseni aravaevatud siida­mele - aina kiisisin ... Aga ta ju ei nimetanud poole sonagagi, e't tervisega nii balvasti on: Alles Anni raakis sellest, kui jarg­misel hommikul kurva teatega Rabanurmele tuli, pilgus ma­sendus ja kaotusevalu.

« .•• istus vaeseke kase all, silmad kinni ja nagu lopmata ra­hulik, nagu magaks ja naeks unes midagi oige head . . . Ilus surm.»

Jumal hoidku, surm ei saa iial ilus olla! Pimmmm ... Pimmmm ... Inimene on loodud elamiseks. Teda ei tohi iilekohtuselt ko­

helda, sest siis kustub ta liiga vara, ammu enne maaratud a ega.

Kristjani kaed tombusid rasketeks rusikateks. Tuhanded eest­lased on otsa saanud, tugevad taies elujous mehed. . . ja nai­sed, lapsedki. Mis siiiitegudega nad kiill hakkama said, e't neid kodudest johkralt eemale rebiti, minema kiiiiditati, laagritesse piinlema saadeti, surma moisteti? Kas tohib inimest karistada selle eest, et ta on eestlane ja elanud omas vabas riigis, oma maa seaduste ji:irgi? Kas tuleb ta 'toesti selle pi:irast surnuks vintsutada, et ta kovasti tOOd tegi ja joukusele piiiidis?

Hinges pooras kui oherdiga, raske lein segunes valusa iile­kohtu tunnetamisega. Mustast siigavikust hakkas jarelejatmatu jouga aina iilespoole kerkima terav siiiidistus, ahastav hukka­moist. Aga kellele sa iitlema li:ihed, kellelt oiglust ja moistmist ja halas'tust nouda ... ?

Pimmmmm ... Pimmmmm ...

« .•• oh vota mind, mu Jumal, kae korvale ... » Paar heledat naisehai:ilt laulab kaua, piinavalt kaua.

« ... hiivastijatuks kolm peotait kodumaa mulda ... »

'Meeletus kaotusevalus pigistas Kristjan iga peo'taie tihkeks, tumeda vi:iikese miitsatusega langes kirstukaanele tema viima­ne tervitus. Jahe, somerjas, liivane muld lioiab sind igavesti oma siiles ...

Linnupe'tte kalmistu viimases kauges servas on iiksildane kaabas ...

. . . ja ometi i~tub keegi heledatiivelise kase all. Ta vaatab nukralt ouevarava poole oma armsate tumeda'te silmadega -see ranga iilekohtu poolt muserdatud kiips naine, ja ta on jalle ohetav ja kaunis, nooruke orn neiu.

JiUi hiivasti, Kristiina ... Jumalaga.

• (Jlirgneb.)

OST• M00K Ostan hastihoitud VAZ-tiiiipi soiduauto (alates 1984. a). Peale kella 19 'tel 47 53 86. Li­denburg.

Ostan Rakvere raj Ilumae iimbruses maja. Samas oste­takse hoburakmeid, soidukeid ja heina. 202128 Rakvere raj, Viitna sjk, Ilumae k. T. Paaks­puu.

Ostan GAZ AA ja GAZ M ka­biini osi voi muid sarnaseid detaile ja veel nende auto­markide ohukumme ja mant­leid. Ohtuti 18-19 Tallinn, tel 43 86 73 voi 203469 Parnu raj, Kaisma. I. Kruusmaa.

Miiiia taluhooned Valgamaal Jogevestes. Tel Valga 9 80 38. E. Kraus.

Miiiia VAZ-2108 uued porke­rauad (originaal). Tel 53 47 37. Meerits.

Soodsalt miiiia voi vahetada ltoaline korter Tartus. Teat tel 51 95 22. Taru.

Miiiia uus 11tereomagnetofon ja mugav lilaja Viljandis. 200019 Tallinn, Ma'tka 10. Sir­ge.

Miiiia maja Harju raj (krunt 1200 m 2) looduskaunis kohas jaama ja bussip li:ihedal. Tel kella 18-21 59 39 01. Klam­mer.

Miiiia akordion cWeltmeister» ja cR. Standard». Tel 51 48 90. Ott.

Ostan viii.kese maja. majaosa voi abihoone looduskaunis ko­has. 200001 Tallinn, noudm. Otosson.

Ostan V AZ 2103 uued uksed (4 tk~ .. Helistada ohtul Viljan­di 5 77 17. Liiv.

Ostan VAZ-liitipi auto. Tel ohtuti Rakvere 4 22 69. Aun.

Miiiia soidukorras autod M 412 (1981. a, mootor 1988. a), M 423 (pikap, moo'tor 412), GAZ-67 (mootor M-21). Tel Tallinn 55 27 26. Kask.

Kiiresti muua tarvitatud mooblit ja kiilmkapp. Tel 51 38 85. Tusti.

Miiiia kere remonti vajav VAZ 2106 (1600 em3). Tulia Tallinn, Sihi 64-1. P. Kula.

Soovin osta prusse 10X20 em; 8X20 em; 5X20 em. Kella 9-16.30 tel 55 07 67. Kopli-magi. .

Miiiia remonti vajav VAZ 2121. 200001 Tallinn, noudm. Seene.

Os'tan 2 teljega jlirelkli.ru ja traktori T-16 voi T-40 (esi­sillaveoga). Tel Tallinn 32 08 25. Oja.

Miiiia remonti vajav talu­maja Haapsalu (rajoonis. 'feat 203003 Harju raj, Kostivere, tel 6 15 50. Maire Palm.

Ostan laudu ja prusse. 200001 Tallinn noudmiseni voi tel 49 09 97. Puss

Nr. 6 (72) e Neljapiev, 9. veebruar 1989

Ostan maja Kuressaares. Teat kirjalikult 203300 Kuressaare sidesolm, pk 52. Kuusk.

Ostan idaeuroopa lambakoera kutsika. Teat Tallinn, pea­postkontor, pk 3061. Rebane.

Ostan Tallinna lahedale suvi­la. Kirj 202400 Tartu, Jaama 171-67. K. Tammemae.

Miiiia GAZ 69. Teateid · saab telefonil Rakvere 9 71 09 v5i kohapeal Rakvere raj, Roela sovhoos. Vainaste.

Ostan MTZ 05, voimalusel koos haakeinveritariga. Parnu, Karja 15-6, tel 4 34 69. J. Lohu.

Ostan prusse IOX10, 5)<10 ja 5Xl5. 200019 Morra 12, tel 2.3 98 33. Siirak.

Ostan UAZ 469 ja avarii tei­nud «Ziguli». Tartu, Tamm­saare 4-45, telefon 6 24 96. M. Annuk.

Ostan M-20 kere voi vahetan GAZ 67 kere ja raami vo1 M-21 pohja vastu. 200001 noudm, tel 55 90 40. V. Luu­kas.

Ostan talumaja Tallinna li:ihe­dale. 200001 noudm. E. Alt­maa.

Miiiia njuufaundlandi koera kutsikad. 202250 Harju raj, Raasiku sjk, Haljava. Tiivi.

Miiiia 2 'tiinet (esimest korda liipsma tulevat) kitse. Sarje 31. Podozjorova.

Miiiia objektiiv cNikkor» 1,4/50. Tel Rapla 5 52 41. Miirk.

Miiiia traktor T-40. Toopae­viti Viljandi tel 5 53 52. Pille.

Miiiia mahutid 1600, 1100 ja 700 It. Kalmistu tee 9, tel 5113 72. Betlem.

Miiiia VAZ 2107 (1988 mai). Toopaevadel tel 44 98 78. Me'ts.

Ostan suvila. Tel 47 52 Sl. Laos.

Ostan saematerjali (lauad. prussid). Teat 6htuti tel 77 09 67. Kallas.

Noor eesti perekond soovib­osta viii iiiirida maakodu, voib remonti vajada, vanainimene voib sisse jaada. Toop tel 21 45 74. K. Rahutuba.

Ostan korras cZaporoietsi». Teat 200001 noudm. S. Saun.

Miiiia uus kokkupandav me­ta;}lgaraai. Haapsalu tel9 5516. Elbreeht.

Miiiia uus IZ 2715-01 voi va­hetada uuema V AZ-tiiiipi auto vastu. Teated kirjalikult 203214 Hiiumaa raj, Kassari sjk, Esikiila. L. Paat.

Miiiia uus. akordion, heas sei­sukorras ja hiisti hoitud, hind soodne, firma «Akkord». Si­nimae sjk, maja nr 7. J. Kal­jurand.

VAHETUS

Vahetada I kv cNiva» ostu­luba mone muu VAZi modifi­katsiooni ostuloa vastu. Hiiu­maa tel 9 54 59. Laja.

Heas soidukorras UAZ 469 B (1982. a) ja V AZ Zll&l (1982. a) vahetada GAZ 24-10 wi GAZ­universaali vastu. 200001 noudmiseni. K. Nigul.

Vahetada I kv ZAZ-968 M os­tuluba VAZ voi GAZ-tiiiipi auto ostuloa vas'tu. Tel Tal­linn 59 81 38. Kuusk.

4toal koigi mugav korter Tar­tus voi 3toal Trulinnas vaheta­da talumaja vastu Harju_ ra­joonis. 202400 Tartu, Uus tn 61-13. Peterson.

Vahetan uue cMoskviti» IZ-2715 uue «Zjguli»-tiiiipi auto vastu. 200038 Tallinn, Vei:ne­ri 13-179. Sinitsa.

Vahetada 3toaline mugavuste­ga korter Rakveres (III k, te­lefon, garaai) korteriga · Tal­linnas (nou't tel). Helistada tel 44 75 23. Saar.

Soodsalt vahetada cMoskvitS» 412 I kv ostuluba mis tahes tiiiipi «Ziguli» ostuloaga. Tea­tada tel 51 99 10. Keertamm.

MINU A,VASTUSI Nad kiilvasid nisu, aga loikasid kibuvitsu, nad vamtasid end asjata ja hlibenesid oma saaki.

Sa soOd, aga sa ei kiillastu, ja su koht jaab tiihjaks! Sa paned ktill korvale, kuid ei saa plilista.

Sa kiilvad, aga ei saa loigata. Sa 80tkud marjamahla, aga ei saa viina juua.

Nad kiilvavad tuult ja loikavad tormi. Korrel pole kas­vu, see ei tooda jahu, voi kui toodabki, siis neela-vad selle voorad.

Pollud on riiiistatud, maapind leinab, sest viii on riiiis­tatud.

Pollumehed on jaanud hlibisse, nisu ja odra plirast, sest pollusaak on hlivinud.

Oh kuidas ligavad lojused, veiste karjad on bullunudf Sest neil pole karjamaad. Isegi pudulojuste karjad on hli­vimas •

V. SILVER TOIMETUSELT: Rea, et on veel inimesi, kes igivanas

toes uut leiayad.

cMaaJieXT» Toimetuse ajutine aadress: 200106 Taillon,

Sekretariaat 45 28 96 •Maaleht» ilmub kord aiidalaa neljapieval.

MB-00480

Toimetaja asetaitja AGU VEETAMM

(«CeJibCKh 1'33eTa»)­raaeTa ~ KII 3cToBHH

H~eKc 69'784

Gagarini pst 16 II korrus Toimetuse iildtelefon 45 35 21 Toimetaja asetliitja 45 29 02

Majanduselu 45 07 07 Uhiskonnaelu _j)!~-­~aakodu ~ Kultuur ja aiandus · 45 38 61

EKP Keskkomitee Kirjastus, Tallinn, Plirnu mnt. 67-A

U~iknumbri hind 10 kop. y;:r-Kuulutuste osakond Plimu mnt 6'7a I / avatud toaplieviti kl 8.38-16.00 (1 telefonid 68 13 25, 68 13 26 t' Tiraai 225 000. /

y 2 a 4 s 1 1 a e ao (

Tellimise nr. 605 _.....,, --