AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE

NR 5/2013 (11) MAI ISSN 2228-1592

Kalapüük on kirg, paljudele eakatele ka oluline söögilisa.Vanus paisutab eesnääret.Koduski saab iseendalt vereproovi võtta.Mida teha, kui on allergia mõne toiduaine suhtes?Seenioridest jooksuharrastajad. Häirenupp. Lihtsad toidud.

Mai 2013 2

UUS John Frieda® Luxurious Volume (luksuslik kohevus) tootesari on spetsiaalselt välja töötatud õhukeste juuste jaoks, tagades loomuliku välimusega kohevuse.

UUS John Frieda® Luxurious Volume Touchably Full (tuntavalt kohev) šampoon ja palsam, puhasta-vad ja hooldavad õrnalt juukseid neile kohevust andes. Kohevust andev tehnoloogia aktiveeritakse uuesti fööniga kuivatamise ajal.

John Frieda® Luxurious Volume Blow Dry Lotion Root Booster (juuksejuuri tõstev kompleks), täiuslik toode juustele pealael ja juureosal täiendava kohevuse andmiseks.

John Frieda® Luxurious Volume Building Mousse (kohevust andev juuksevaht), tõstab juuksejuuri ja annab täiendavat kohevust.

John Frieda® Luxurious Volume All-Day Hold Hairspray (juukselakk), ülikerge kohevuse loomiseks ja ülipeene pihustusega.

John Frieda® Luxurious Volume Refresh Dry Shampoo (kuiv šampoon),soengu täiustamiseks, mis hakkab päeva jooksul kohevust kaotama, või rasususe vähendamiseks pesukor-dade vahel.

NÄHTAV JA TUNTAV PEHME KOHEVUS

John Frieda toodete müügikohad: Pärnu I.L.U. Pärnu Suurejõe Selver Rakvere Ideaal Krooni keskuses Viljandi Männimäe SelverViljandi Christina ilusalong Valga Selver

Empatrax OÜ E-pood: www.invaabi.eeNõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee

E,T,N,R 9.00 - 17.00K 9.00 - 19.00, L 10.00 - 13.00 Tartu mnt 32 Tallinn 10115Tel 600 0666

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

Ortopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid)

Songavööd/bandaažidAmoena välised rinnaproteesid ja

spetsiaalpesuRavisukatootedValmislahased (sõrme, käe, jala)Silikoonist ortopeedilised abivahendidOrtopeedilised jalanõud, tallatoedTaastusravivahendidNahahooldusvahendidInva- ja liikumisabivahendid

Ü likooli raadioajakirjanduse kursuse käigus pidime kokku panema meeleoluka saate. Sellise, mis kõlbaks ka eetrisse panna. Mäletan, et kaks Viljandi tüdrukut, mina ja hilisem tuntud teatrikriitik Margot Visnap, laulsime tudengisaate

toimetaja Rein Siku palvel laulu emale. Meie, 1979. aastal ülikooli astunud mässumeelsed ajakirjandustudengid, kateedrijuhatajale Juhan Peeglile tihti probleeme ning muret valmistanud noored ei suutnud ka emalaulust kuidagi sini-must-valget kõrvale jätta.

„Ema, kui mina kord suureks saan, kingin siis sinule pärlid. Ise nad kenasti paelale a’an, sinised, mustad ja valged ...” laulsime meie.

Mälestusi ritta seades võivad nii emad kui lapsed leida nende seast lubadusi, mida nad on oma emadele andnud. Siis, kui ema vaatab aknast nukra pilguga välja, küsib poeg õhtujutu lugemise ajal: „Ema, miks sa nii kurb oled? Kas sul on valus? Kas sa ootad varest, kes valu ära viiks?” Saanud eitava vastuse, lubab ta siiski järgmisel päeval prügikasti tühjaks teha, siis on emal kergem.

Mõni teine poeg on ehk mõelnud, et siis, kui ta ükskord suureks ja rikkaks saab, ehitab kindlasti emale maja, kus vesi sees ja pliit ei aja suitsu sisse.

Lapsed kasvavad ruttu, nende eesmärgid muutuvad ja kõik see varasem jääb tahaplaanile. Iga ema teab, kui raske on leppida sel-lega, et uskumatult kiiresti tuleb aeg, kui ei saa valvata oma lapse samme ega hoida teda käest, kui ta juhtub libastuma ja kukkuma. Pole välistatud, et see ema, kellele poeg lapsena uue maja lubas ehitada, kogub raha ja aitab hoopis poega, et see oma elamise saaks.

Homme, maikuu teisel pühapäeval on emadepäev. Eestis tähis-tati seda päeva esmakordselt 1922. aastal. Sel päeval tänavad lapsed ja abikaasad oma emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest. Iga pere tähistab seda päeva oma traditsioonide järgi, kas omatehtud tordi ja kookidega, ise meisterdatud kaardiga või lilledega.

Ega me väga tihti sellele mõtlegi, kui tähtis ema meile on. Ema on alati olemas, iseenesestmõistetavalt, peab olema, on alati olnud. Teisiti pole mõeldav. Ja sellest, kui tähtis ta meile oli, saame paraku teada alles siis, kui teda enam pole.

Emadepäeval on raske õigeid sõnu leida. Keeruline on rääkida suurtest tunnetest. Ikka kipub ülevoolavus, pateetilisus ja liigne ilustamine sõnu madaldama. Emad on eneseohverdajad, aga see on igapäevane päevast päeva kulgev elutee. Emad õpivad lastelt ini-meseks olemist ning saavad seeläbi oma õppetunnid rõõmust, valust, loobumisest, pühendumisest, kestmisest. Vanaema on parem olla. Vanaema saab oma kullanuppe hellitada, teda ei kutsuta kooli range pedagoogi ette, kui lapselaps noomimist vajab.

Nooruses lauldud laul lõpeb sõnadega: „Ema, kui mina kord suureks saan, kas sa siis jääd mu juurde? Üksi on õhtud nii igavad, katustel mänglevad tuuled.”

Paraku on olukord vastupidine. Neid küsimusi võiksid vanaemad küsida oma lastelt ja lastelas-telt. Aga nad ei küsi. Nad on oma lapsed vabaks andnud. Kuid nad ootavad neid, alati.

Armastust täis emade-päeva!

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2012. ISSN 2228-1592

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.eeToimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.eeKüljendus Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.eeReklaamipindade müük: müügijuht Jane Barbo, telefon 526 3578, e-post: jane.barbo@ajaleht.ee;valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee;müügispetsialist Sirly Kurisoo, e-post: sirly.kurisoo@ajaleht.eeLevijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.eeVäljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, telefon 433 0045Trükk AS Kroonpress, trükiarv 40 500Tellimine tel 617 7717 e-post: tellimine@60pluss.ee Mais tellides 10 numbrit 10 eurot. Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.Järgmine ajakiri 60+ ilmub 8. juunil.Esikaanel Merle Karu joonistus.

Eve Rohtlapeatoimetaja

si

Alati olemasteema

kolumn3 Mai 2013

M ul on olnud täiesti eriline kevad. Nüüd, kui olen 46aastane, lahkus minu 92aastane vanaema. Ja

kogu me pere jäi ilma memme hoolit-susest. Erakordselt elatud elu, tihe-dalt täis nii heledaid ja ka tema põlv-konnale pandud tume-tumedaid toone, sai otsa.

Sai otsa nii, et memme pärast me rõõmustasime ja muretsesime, kuula-sime igal õhtul (vähemalt telefonis) tema tegemistest ülevaadet. Temal endal jagus lõpuni jaksu ise väärikalt hakkama saada ja omal isetul moel hoopis meie eest hoolitseda, meie pärast muretseda ja õnneks palju ka rõõmustada.

On erakordne võimalus elada kümnendasse kümnesse ja sinna-maani jõudmiseks on kaks olulist omadust – väärikus ja isetus. Seda tuleb meeles pidada, õppida, järgida ja nii ka elada. Suur oskus ja tahe oli tal ka ise pärimust kanda ja tradit-siooni edasi anda.

Minuvanustel, ja meie vanematel ja ka meie lastel ei peaks olema kee-ruline sellest pikast ja tihedast elust midagi õppida. Sellest jagub palju-dele igast kümnendist.

Väikese tüdrukuna kolme pilli-mängijast venna kõrval sai ta kodus lugude saatel tantsusammud selgeks ja õpetas neid kõigil järgmistel aasta-kümnetel teistele edasi. Kord ammu, ühel tantsupeoks valmistumise kooli-tusel võttis legendaarne Ullo Toomi tema oma paariliseks tantsude õpeta-misel.

Teismelise koolitüdrukuna tikkis ja õmbles valmis Kadrina käised ning sõitis 17aastasena üksi rongiga (Tapal rongi vahetades) Tartusse. Kõndis Raadile, joonistas ERMis üles Kad-rina kihelkonna seeliku mustrid ja sai ka näidistüki kaasa. Tagasi Van-dus, kudus koos emaga seeliku val-mis. Kandis seda kohalikel ja Viru-maa tantsu- ja laulupidudel.

Kolmanda kümnendi alguses sün-disid pojad, 1940. aasta kevadel kom-menteerinud vana arstihärra noorele emale, et nii palju poisse sünnib,

nagu oleks sõda tulemas. Sõda tuli, abikaasa viidi Venemaale sunnitööle, tema koos ema, poegade ja vennalas-tega alustas rännakut läbi Eesti sinna, kus võim ja sõjaolukorras moraali ja ligimese armastuse võime kaotanud inimesed parasjagu ei kim-butanud.

Neljanda elukümnendi alguses abiellus ta uuesti. Keset Eestit, Olle-pas, oma kodudest Kadrinas ja Pöö-raveres kaugel, abiellusid inimesed, kes olid mõlemad „jalust ära”. Elati mitmes kohas ja poisid käisid mitmes koolis, kuid üks oli kindel, nii koolis, laudas kui mujal tööd tehes, korral-das meie memme pärast tööd näite-ringe ja tantsutunde ja laulukoore.

Kuuskümmend viimast aastat elas memme Pärnus Räämal. Poisid kas-vasid suureks, käisid koolis ja õppi-sid muusikatki, tema tõmbas käima ja hoidis käigus Rääma kooli ja Üle-jõe rahvakultuuritöö.

Viiendasse kümnendisse jäi ka vanaemaks saamine. Memme oli juba 45aastaselt vanaema ja tal oli kogu aeg meie jaoks aega ja ta kohe tahtis oma aega lastelaste ja lastelastelas-tega koos veeta. Ikka oodati mai lõpus meid suveks kohale. Me suveelu oli töö ja puhke laager rõhuga mõlemal sõnal. Käisime ring-

sõitudel Eestis, „Kungla” nimeliste kollektiivide kokkutulekutel ja bussi-pargi veteranide ühissõitudel.

Kuuendast kümnendist algasid uhked suguvõsa kokkutulekud. Ta sidus pere, aga ka sõbrad enda ümber ja sai seeläbi esivanemate tar-kust edasi anda. Õppisime selgeks, et suguvõsa kokkutulekud on olulised, et me teaks üksteist ja et perekonna-lood edasi kanduksid.

S eitsmes kümme. Ka tööd ei tei-nud ta mitte enda peale mõel-des, vaid ikka, et töövõtteid osataks ja töövilju saaksid nau-

tida kõik teisedki. Ta oli meie eestöö-line, kes andis eeskuju ja kaasas kõik teised. Mõnikord kuuldes, et me oleme juba teel tema juurde, ütles, ah mis te tulete, praegu ei ole mingit tööd anda. Nii mõnigi on ise tunnista-nud, et memme on ainuke, kelle tööle innustamist on ta tõsiselt võtnud. Isetu liider.

Kaheksas kümme. Kui teda, vana aja mäletajat tuli keegi küsitlema, olgu meiereidest, tantsupeost või Nee-ruti või Rääma koolist, siis ta alati val-mistus selleks, tuletas meelde, kont-rollis teadmisi teiste peal, enne kui rääkima hakkas. Teadis, et kõneldu on kellegi jaoks oluline.

Üheksas kümme. Kodumajandus-koolis õppinuna toitis ta kõiki alati ja väga hästi. Iga kord, isegi ootamatult külla minnes, oli tal mitut moodi liha mooritud. Ja klassikale lisaks katse-tas ta moodsate maitsetega. Mitte lihtsalt kuumutatud tomati ja sibula salat, vaid sinna tuli lisada apelsini või vähemalt paprikat. Isegi valmis pannkoogijahu on ta ostnud, ja kül-mutatud lehttainast, aga seda ikka prooviks, endal tuli paremini välja.

Kümnes kümme algas suure peo korraldamisega. Ta valis ise peo-paiga, valis menüü ja valis ansambli tantsimiseks. Ja kutsus ka sada küla-list. Ainuõige kingitus tundus olevat kõikide sugulaste sünnipäevadega, ennekõike aga vanaema elulooga kalender. Sugupuu-raamatu mõõtu kalendrist sai kingitus kõigile sugu-lastele, mis aitab mõista oma ja teiste rolli ühe suguvõsa ajaloos.

Vanaema aeg sai otsa aastal, mil Eestis meenutatakse inimestele, et pärijata pole pärandit; traditsioonid ja turvalisus viivad meid edasi. Nüüd pean mina olema pärandi hoidja ja edasi andja.

Väärikus ja isetusKes ma siis olen ja kas ma ikka kannan OMA kihel-konna rahvarõivaid, nagu üks etnoloog mult nõudli-kult küsis. Ikka kannan omasid.Olen nimelt viienda põlve tallinlane Randverest pärinevat naisliini pidi, mu emaisa kodu on Urvaste kihelkonnas, isa vanemad on Kadrinast ja perekon-nanimi Pärnumaalt Pööraverest. Ma olen abielus tartlasega, ämma pere juured on Kodavere ja äial Türi kihelkonnas. Õppisin ülikoolis ajakirjandust, olen ajakirjanikuna töötanud ja töötaks veelgi. Olin Eesti Vabariigi presi-dendi Lennart Meri nõunik, infojuht Estonian Airis, vedasin Viljandis Pärimusmuusika Keskuse projekti AITA AITA!, töötanud Eesti Ajaloomuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumis. Olen korraldanud üle-eestilist muuseumiööd ja asutanud Tallinna vanalinna vani-mas osas Eesti tarbekunsti galerii „Kunstiaken”. Kõige tähtsam töö on olla lasteaiapoiss Mihkli ema.

FOTO

: AN

TS L

IIGU

S/PÄ

RNU

PO

STIM

EES

Epp Alatalu oma memmega

kaja Mai 2013 4

Lugeja arvabTutvusin ajakirjaga täiesti juhuslikult. Apteegist ravi-meid ostes märkasin seda letil. Müüja lubas mul lah-kelt selle kaasa võtta, et kodus lähemalt tutvuda. Lugesin kõik kirjatükid suure huviga läbi ja pean ütlema, et tegemist on väga kasuliku ja vajaliku aja-kirjaga. Olen pensionär ja vanuses 60+, mistõttu leid-sin just enda eale sobivat lugemist ja pisut ka nupu-tamist ristsõna näol. Eriti meeldis mulle lugu, kus räägiti aias rahmeldamisest ja et see toob tervise ja hingerahu. Olen sellega täiesti nõus. Et elan väike-linnas, on minulgi väike aed, kus kasvatan toiduks vajalikku ning lilli silmale iluks ja südamele rõõ-muks. Tunnen, et aiahooajal on mu tervis tunduvalt parem ja uni sügavam. Aias toimetades ununevad tervisehädad sootuks ja värske õhk ning paras füüsi-line tegevus tagavad ka kvaliteetsema une, millega sügistalvel on probleeme. Leian, et 60+ on igati tore ajakiri, sest siin on nii nõuandeid, soovitusi kui ka muidu lahedat lugemist. Igasuguseid nooremale põlv-konnale mõeldud ajakirju on palju, aga just sellist pole.

Hiie Uibo, Otepää, Valgamaa

Meeldivad kõik loomad. Seega koeralugu ka. Mulgi on väike toakoer, kelle päästsin varjupaigast ja kes elab nüüd nagu paradiisis. Elame kahekesi, hellitan ja armastan teda, millest ta ehk oma lapsepõlves ilma jäi. Ta võis olla kaheksakuune, kui ta koju tõin. Elame varsti juba kolm aastat koos. Ka seda truu koera filmi olen mitu korda näinud, kus raudteejaamas koerake ootas oma kadunud peremeest, taludes külma ja tuisku. See tõi pisara silma. Oskaksid nad vaid rää-

kida, aru saavad küll kõigest.Elle Mumm, Tsirguliina, Valgamaa

Parim lugu selles ajakirja on „Kehv uni varjab tõsiseid hai-gusi”. Olen sellega ise palju kokku

puutunud erialaliselt ja ini-meste huvi selle teema

suhtes peab järjest suu-renema, sest tulemu-

seks on ju palju parem elukvaliteet

nii põdejale kui kodakondsetele. Aitäh selle artikli eest ja et oli just

konkreetselt kir-jas, kuhu minna ja mida teha, kui testi vastused seda vajavad. Kõik oli kohe selge.

Reet Kuusik, Rakvere

Pean väga oluliseks, et peatusite unetuse

teemal. Tean mitmeid oma-ealisi, kes öösiti halvasti

magavad, ehkki neil pole mingit stressi ega raskeid

üleelamisi. Põhjusi, miks une-tus vaevab, nagu polekski. Kui

ikka õhtul joodud palderjani- või piparmünditee ei aita, tuleks kindlasti nõu pidada perearstiga. Mina ei teadnud, et unetus võib varjata mitmeid tervisehäireid, seda lugesin ajakirjast.

Esta Kotka (79), Rakvere

Nii liigutav oli artikkel aias rahmeldamisest, sest olen ise suur aias tegutseja ja nüüd on siis see aeg kätte jõudnud, kus saab kõik talvepinged maandada õues olles. Talvel olid muidugi oma võlud, kui sai lund kühveldada, aga kevad, suvi ja sügis on hoopis teiselaadsed.

Lemmi Marjamäe, Rakvere

Hästi tore on lugeda seda ajakirja. Ei pea ju kõik krundid ja aiamaad olema mere ääres ja metsa all. Hea, et leidub võimalus harida mõnd vaba põllusiilu või maa-tükki linna servas. Võhmas on sel-liseid palju. Mis sest, et ühel aas-tal tõmmatakse läbi veetrass ja teisel aastal kanalisatsioonikraav – maa jääb ju alles ja kevad tuleb ikka ja jälle. Tore on nautida oma põõsaste marju ja õide puhkevaid lilli, hapendada kurke ja keeta moosi. Artiklid tervisest ja tööst, inimeste saatusest ja kordamine-kutest on mõnusad.

Viive Velsimäe, Võhma, Viljandimaa

Sel ajal, kui veel õues mõnus toi-metada pole, teen ettevalmistusi porgandikülviks. Selle nõuande avaldamine võib järgmise lehe ilmumise ajaks küll juba hiljaks jääda, aga eks tulevikus tasub seda nippi kasutada neil, kes seda veel ei tea. Ma lõikan WC-paberi pik-kupidi terava noaga kolmeks-neljaks ja siis nendele kitsastele ribadele kleebin sukavarda otsaga kartu-liklistiirile parajate vahedega ükshaaval porgandi-seemneid. Siis pole suvel vaja küürakil vaovahel har-vendada, mis on väga tüütu eriti siis, kui kondid-luud enam kobedad pole. Selle riba jaoks võib väikse vao ette tõmmata, niisutada ja siis muld peale. Mingit muud liimi ei või kasutada, need ei lase idaneda. Seemned puistan paberile hõredamalt laiali, siis on liimise vardaotsaga hea valida just tugevamaid ja ilu-samaid seemneid.

Elvi Undrits (70), Järva-Jaani, Järvamaa

Selles ajakirja numbris meeldisid kõige rohkem artiklid kehvast unest ja unetusest. Ka aiateemali-sed artiklid olid väga meeldivad, kuid tervisliku sei-sundi pärast pidime aiast loobuma. Jõud ei käinud enam üle. Ja miski pole hullem hooldamata aiast. Kahju!

Enn Jürgens, Pärnu

Testamendilugu oli inforohke ja innustav. Tuleb oma elu ajal otsused ära teha, järglastel kergem ja süda rahul.

Eda Aabo, Rakke, Lääne-Virumaa

Testamendi kohta sain nii mõndagi selgemaks, sest see on üks asi, mida tarvis läheb. Olen andnud aja-kirja ka teistele lugeda ning soovitanud ka tellida.

Ülle Hindreus, Kuremäe, Ida-Virumaa

Mulle meeldis lugeda kirjutist unest, unetusest, une-häiretest, uneravist ja teistest unega seotud problee-midest, mille peale mina enne pole mõelnudki ja ei teadnud ka eriti midagi sellest teemast, kuigi ka ise olen tihti rahutu ja lühikese unega, samas tervise-probleeme ei ole ja ei kaeba millegi üle, aga artikkel on huvitav ja mõtlemapanev.

Evi Summel, Tallinn

Aastaid oli minu elu seotud Viljandimaaga, töötasin nooruses palju aastaid Paistu koolis õpetajana. Osa-lesin ka Endel Roosimägi juhitavas Viljandi kohali-kus raadios. Töötasin pikka aega Pärnus õpetajana ja kasvatajana, nüüdseks olen koos abikaasaga kodu rajanud maale Audru valda. Krundi planeerimine käib ja seetõttu loen esimesena läbi aiapidamisega seotu. Aprillikuu leht on nii sisukas, et lemmikut raske eristada. Meeldis väga „Loomulik aed on kõige ilusam”, samuti „Teist tüüpi diabeet”, „Su silmade sära” ja ka „Testament – piits või präänik”.

Tiiu Nikulina

Olen ajakirjas 60+ olevaid kirjutisi pidevalt lugenud ja neist ka meeldivaid elamusi saanud. Viimases numbris olnud liikumisõpetaja Kaarel Zilmeri lugu koerast oli nagu täiesti sobitatud minu kapsaaeda. Nimelt olen koerakasvatusega tegelnud ligemale kolm aastakümmet. Et mul on vanust 70+, on koer tõe-liseks abiliseks minu liikumisvajaduste rahuldami-sel. Igal hommikul kella kuuest teeme esimese jalu-tuse, sellele järgnevad veel päevane ja õhtune jalu-tus. Kunagi pole ühtki neist ära jäänud, seda mitte ka neil talvedel, kui külmakraade oli üle kolme-kümne. Mind paneb imestama koera erakordne aja-taju, mille täpsust võib täiesti võrrelda tänapäevase elektronkellaga. Kunagi ei saa ma jalutuskäiguga hilineda, sest just koer on see, kes täpselt meile tra-ditsiooniliseks saanud kellaaegadel mulle teatab, et lähme reisima.

Eino Hindrichson, Järvakandi, Raplamaa

Parim oli kutsu-lugu („Tegelane, kes meid liikuma paneb”). See on tõesti tõsi, et muidu 4. korruselt nii palju ei läheks välja kõndima (ka meil on koerake). Väga vajalikud olid meditsiiniteemad.

Varje Koppel, Viljandi

Juhani Püttsepa kolumn „Vanaemade võimalused” pani mõtlema selle üle, mida mina ise oma lastelas-tele ja ühele 9aastasele tütretütrepojale võiksin kümne aasta pärast tähendada. Sest olgem ausad, tänapäeva lapsed saavad kordi kiiremini suureks, kui meie omal ajal, veidi enne Teist maailmasõda sündinud inimesed. Väikelapsele on vanaema väga tähtis, kui vanemad käivad tööl, neil on vähem aega. Vanaema tegeleb lastelastega palju. Väikelapse mälu on lühike, elu viib noored kiiresti kodust teise keskkonda ja vanaema jääb tahaplaanile. Meenu-tan oma emaema, kes oli minu sündides juba 65aas-tane, mina aga sain vanaemaks juba 69aastaselt. Tema „oli minu lapsepõlve soojendaja päikene”, nagu laulusõnad ütlevad. Tema kingitus minu esi-meseks sünnipäevaks oli dessert-hõbelusikas, peal kiri Tiiu ja lusikavarre allküljel „1936, Proua”. Kuul-sin, kuidas talle proua öeldi, aga minul ei tulnud r-täht veel välja, seega oli ta poua. See lusikas on olnud mu elu talisman – igal hommikul kohvi juues kasutan seda, tal on kulumismärgidki küljes, aga ilma seda kasutamata pole päeva algus tore. Mõtlen talle igal hommikul. Kas olen ise osanud käituda oma lastelastega nii, et nemadki mind samuti mäle-taksid? Kui mõni noor mõtleb oma emast või vana-emadest ka tulevikus, siis on meil väga hea meel. Kui eluõhtu hakkab liginema, on väga tähtis, et meist jääks mingi jälg.

Tiiu Norden, Viljandi

ootas oma kadunud peremeest, talutuisku. See tõi pisara silma. Oskaksid

kida, aru saavad küll kõElle Mumm, Tsirgul

Parim lugu selle„Kehv uni varjabgusi”. Olen sellega i

puutunud eriameste huvi

suhtes perenema

seksparem

nii kodAitee

konjas,midtestsedaoli k

Pean vet peat

teemal. Teanealisi, kes ö

magavad, ehmingit stress

üleelamisi. Põhtus vaevab, nagu

ikka õhtul joodud p

Eha Topolev, MTÜ InkotubaVananemine toob kaasa ealised muutused. Igaühel tekivad need erineva kiirusega. Aastatega väheneb jõud ja vastupidavus meil kõigil, ometi võistlevad mõned 70aastased maratonijooksus, teised aga vajavad igapäe-vastes toimetustes abi. Üks peamiselt eakamatel esinev häire on inkontinentsus ehk uriinipidamatus. Tea-daolevalt kogeb 50% naistest juhuslikku ja lühiajalist uriinipidamatust. Regulaarse pi-damatuse all kannatab üks naine kümnest. Uriinipidamatus on kogu maailmas laialt levi-nud ja kasvav probleem: pidamatuse all kan-natab enam kui 1,9 miljonit inimest. Eestis on 100 000–120 000 inimest, kes kannatavad suuremal või vähemal määral uriinipidama-tuse all.Uriinipidamatust soodustavad näiteks üle-kaal, rasedus, sünnitus, menopaus, samuti kofeiini, tubaka ja alkoholi ületarbimine, vähene või ülemäärane füüsiline koormus. Pidamatust võivad esile kutsuda ka kõhukin-nisus, neuroloogilised haigused, põletikud jne. Pidamatuse tekkepõhjusi on palju ja on mitmeid pidamatuse vorme, mis vajavad eri-nevat ravi. Esimene oluline samm murest jagusaamisel on probleemi teadvustamine. Rääkige pere-arstile, kes teeb vajadusel uuringud ja suunab teid edasi uroloogi või günekoloogi juurde. Ilma igasuguse saatekirja ja visiiditasuta võib nõu saamiseks pöörduda suuremates linnades asuvatesse Inkotubadesse. Tänapäevaste ravi-meetoditega saab enamikku uriinipidama-tuse vorme ravida või vähemalt leevendada.

Abi saab vaagnapõhjalihaste treenimisestVaagnapõhjalihaste nõrkusest tingitud urii-nipidamatust saab märgatavalt vähendada järjepideva treeninguga. Tähtis on sobiliku treeningu valik ja treeningu regulaarsus. Soo-vitatavad on pilates ja jooga, hästi mõjuvad ka kepikõnd, ujumine, vesiaeroobika ja rattasõit. Kuni 70% pingutusinkontinentsi all kannata-vatest inimestest saab abi vaagnapõhjalihaste harjutustest. Need tugevdavad põit toetavaid lihaseid ja teevad vöökohagi saledamaks. Tu-lemuste saavutamiseks ei pea sugugi olema esimeses nooruses. Sümptomid võivad väheneda isegi 70- ja 80-aastatel naistel. Et kasulik mõju kestaks, tuleb harjutusi jätkata ka siis, kui põieprobleem väheneb.

Kuidas valida õige side?Nii nagu me kasutame haiguste ravimisel erisuguseid arstimeid, vajavad meie keha-vedelikud erineva imavusega tooteid. Vere ja uriini koostisest tulenevalt erinevad ka hügieenisidemed ja pidamatustooted. Vere konsistents on paksem kui uriinil ning see eritub palju aeglasemalt: näiteks uriini võib erituda 50 ml sekundis, sama palju verd eritub aga kogu menstruaaltsükli jooksul. Uriini lekkekiirus on 10–20 korda suurem kui verel ning seega tuleb kasutada kiiresti imavaid tooteid. Paljud aga ei teagi, et on olemas spetsiaalselt uriini imamiseks loodud tooted. Seetõttu on naisi, kes kasutavad tänini pidamatuse korral pesukaitseid või menstru-atsioonisidemeid. Pidamatustooted sisaldavad superabsorbenti, hügieenisidemed koosnevad aga peamiselt tsel-lulooskiust. Graanulitest koosnev superabsorbent tagab kiire vedeliku imavuse, ühtlase vedeliku jaotuvuse ja lõhnakontrolli. Hügieenisidemel on väiksem imavus, uriinilekke korral jääb selle pealispind niiskeks ning võib kaotada vormi. Ühtlasi ei hoia tavaline hügieeniside ära ebameeldi-va lõhna tekkimist ning sidet on vaja tihedamini vahetada. Pidamatussidemete hulgas on näiteks selliseid, mida saab kasutada kuni 7 tundi, side on naha vastas kuiv, aitab vältida naha ärritust ning hoiab eemal ka ebameeldiva lõhna. Oluline on teada, et pidamatustooted võimaldavad põie-pidamatusele vaatamata, olgu tegemist mõne tilga või suurema lekkega, elada täisväärtuslikku ja aktiivset elu. Pidamatustooteid saab lisaks apteekidele osta ka MTÜ Inkotuba veebipoest www.inkotuba.ee.

Kuidas valida õige side?

Kas teadsid et ...• Kontrolli põie üle saab parandada vaagnapõhjalihaste harjutustega. Kestvate tulemuste saavutamiseks tuleb treenida regulaarselt. • Uriinipidamatust esineb naistel ligikaudu kaks korda rohkem kui meestel. • Pidamatustoodete valikus on saadaval nii naistele kui meestele mõeldud tooted.• Tavalised hügieenisidemed ei sobi põieprobleemide korral, sest nende imavusvõime on väike ja nad ei hoia ära uriini ebameeldivat lõhna.• Suitsetajatel esinev sage ja äge köhimine võib põhjustada pidamatust. • Vaagnapõhjalihaste harjutuste tasuta DVD saad tellida aadressilt www.corewellness.ee

REKLAAM

hobi Mai 2013 6

”Kui vesi on paljas, paned paati kohvi ja söögid, võtad sõbra ka kaasa. Ühes otsas ussike, teises otsas lollike.

ERKI ERISTE (64)

T alvel paljud pensionärid merele ei lähe, sest paksema lumega mitu kilomeetrit kõndida pole enam jõu-kohane. Ilusamate ilmadega kala

kaldal oodata on tunduvalt meeldivam, haug ründab kõike, mis vees liigub.

Võhandu jõe ääres kasvanud Erki Eriste oli kümneaastaselt juba kõva kala-mees. „Võõpsu pool tehti uut silda, Peipsi tint tuli jõkke. Siis sai ema kardin pihta pandud ja tinti toodud,” meenutas Eriste.

Täiskasvanuna polnud Eristel enam kalapüügiks nii palju aega, aga kui ta 13 aastat tagasi Taali krossiraja enda majan-dada sai, läks kalapüük Pärnu jõel taas lahti. „Enam lahti ei saa. Nüüd olen kolm aastat talvel ka käinud. Pensionipõlves on rohkem aega, see annab nii palju ener-giat,” rääkis 64aastane Eriste.

Ilusa ilmaga ei malda kodus istuda

Ilusa ilmaga ei malda Eriste niisama kodus istuda. Kala on iga päev laual, olgu selleks siis vimb, koha, ahven või muu kalaliik.

Kui palju kalapüügiga raha kokku hoiab? „Kütet läheb, landid on vanad, konksud ei maksa midagi, kalasööda ostan poest,” arutles Eriste ja tunnistas, et ega ta selliselt arvet pidanud polegi.

Tunduvalt olulisem on rahulolu ilusast ilmast, sõpradest ja loodusest. „Kui vesi on paljas, paned paati kohvi ja söögid, võtad sõbra ka kaasa. Ühes otsas ussike, teises otsas lollike,” kirjeldas ta kalapüü-gist saadavat mõnu.

Selliseid lollikesi kohtab Eriste keva-del Pärnus Papiniidus kõrgepingeliinide juures, Tammistes ja mujal palju. Hiljuti sai ta tuttavaks näiteks lätlasega, kes on olnud suure Boeingu kapten. „Kui täna tünni juurde lähed (Pärnu vana silla juu-res – autor), on neli-viis sõpra ees, kes jaga-vad kogemusi,” ütles ta.

Eriste jälgib www.ilm.ee kalastuska-lendrit, Pärnu Sadama ilmajaama õhurõ-huandmeid („Kui õhurõhk tõuseb või lan-geb, siis kala ei võta”, selgitas ta), kuuseisu („Kala võtab siis, kui kuu on taevas ja tei-sel pool maakera”) ning on Kalastaja aas-takalendritesse aastaid kirja pannud, mida ja mis kellaajal tal püüda õnnestus.

Teet Roosaarteet.roosaar@parnupostimees.ee

Kalapüügielamust pole võimalik Rimistvõi Selverist osta

Tuhanded kalamehed on oodanud aega, mil jää merelt ja jõge-delt läheb ning veevool rahu-neb. Nüüd on kalad näljased ja püüdjad neid külg-külje kõrval oota-mas. Kalapüük on kirg, palju-dele ka oluline söögilisa.

Kevadel on haug väga aktiivne ning särg, vimb ja teised kalad ujuvad jõge pidi üles. Pärast jääminekut on kalu jões roh-kem ja nad on toiduotsingul aplamad.

Varustus oma käe järgi

Ajast, kohast ja eesmärgist sõltuvalt valib Eriste kas spinningu, tavalise käsiõnge, sikuti või põhjaõnge ehk tonka. Tema kala-püügivarustuses on palju ise kombineeri-tut, rullid veel vene ajast.

„Ise teen varustuse seepärast, et oleks mugavam, oma käe järgi,” rääkis Eriste. „Saada on palju, aga see on kallis. Spin-ning 20–30 eurot, on ka sajaseid.”

Mõnel kalamehel on ette näidata äge varustus ja landikast, aga ta ei oska neid kasutada. Eriste kasti on aja jooksul kogu-nenud ligi poolsada lanti.

Eriste tähelepanekute järgi valib kala lanti värvi järgi. „Nädalapäevad tagasi tahtis halli, täna rohelist, sinise kallal ka oli. Ühel õhtul pimedaga tuli oranži uudis-tama,” rääkis ta.

Lantidest võivad kalamehed tundide kaupa kõneleda. Vaid asjatundjad teavad, mille nimeks on „Kiirabi”, millel „Pärnu kirves”, millel „Banaan”. Igal pool on

püüdmiseks erinevad landid, sõprade kin-gitud Peipsi lanti Pärnu kalad ei võta.

Alkohol ja kalapüük Eriste hinnangul kokku ei käi. Seda pruugivad tema jutu järgi rohkem venelased ja lätlased, kes kaugemalt vaba aega veetma tulevad. Mõni õlu suvel palavaga on iseasi.

„Kalapüük on lõõgastus, lähed naudid loodust,” ütles Eriste. „Olime Taalis ja lin-nuvaatlejast sõber palus mul raadio kinni keerata kuulame parem linde. Tema tun-dis 23 erinevat lindu ära, mina eristasin vaid nelja-viit.”

Uus trend kalavetel on naised. Eelmi-sel talvel olnud neid Eriste sõnul Pärnu jõel kolm-neli, sel talvel 13–14. Mõned on mehega, mõned üksi, enamasti üle 50 aasta vanad.

„Naised on hakanud kalapüüki leebe-malt suhtuma. Aga palju on ka neid, kes arvavad, et mees läheb sõpradega viina võtma. See on eelarvamus,” lausus Eriste.

Õige kalamees puhastab oma saagi ise ära ja teeb neist toidu. „Tuled suvel, kümme ilusat kala kotis ja fileerid need ära. Osa läheb sügavkülma, osa pannile. Ei mingit jahu ega muna, ainult natuke maitseaineid ja soola,” kõneles ta.

hobi7 Mai 2013

>> lk 8

TULE TURGUTA OMA TERVISTPÄRNUS ESTONIA SPAS

Pakett 50+Üle 50 aastastele mõeldud pakett, mis arvestab just selle

vanusegrupi ealisi eripärasid ja vajadusi.

Kehtiva pensionitunnistuseettenäitamisel -10%

Estonia Medical Spa Tammsaare 4a, Pärnu tel. 44 76 905 | estonia@spaestonia.ee

Kõige suurem kala, mille Eriste kunagi välja on tõmmanud, on olnud viiekilone haug. Rohkem kui kuuekilone läks minema, läinud aastal aitas ta ühel Türi mehel Pärnu jõe jääst välja tõmmata üle kaheksakilose lõhe.

Sindi paisu peab Eriste kuriteoks kala-meeste suhtes, selle kalatreppi ei suuda paljud kalad läbida. Samuti häirib teda, et sõudeklubi Pärnu ei vaevu talveks trosse veest välja võtma ja paljud kalasta-jad kaotavad selle tõttu lante.

Enne äikesevihma võttis hästi

66aastane Viljandi mees Väino Kalmann ootab aega, mil haugi keeluaeg lõpeb. Siis võtab ta spinningu ja sõltuvalt püügiko-hast ka paadi, et paar korda nädalas kala-õnne proovida. Nulli on mees jäänud harva, kolm-neli kala õnnestub ikka välja püüda.

Esmalt kavatseb Kalmann minna Võrtsjärvele, kus haugi varem võib püüda, ja seejärel Halliste jõe äärde Tippu. Tema püügihooaeg kestab sügiseni ja enamasti on saagiks haug, mõnikord ka ahven, koha ja turb.

Kõige suurema saagi, kümmekond

kahe-kolmekilost haugi, on Kalmann püüdnud seitsmekümnendate aastate alguses Õisu järvel, enne äikesevihma. „Lauspäikeselise ilmaga haug ei tule. Kevadel, suvel soojade ilmadega vähem, sügisel jälle enne jää tulekut,” kirjeldas ta.

Kalapüük on Kalmanni hinnangul pigem kirg kui lisatoiduallikas. „Selle raha eest, mis ma riided, kümmekond ritva, landid ja muu olen ostnud, saaks ma aasta läbi lõhet süüa,” lausus ta.

Pidevalt arenev kalapüügivarustus on Kalmanni jaoks ahvatlus. Tema lemmiku-teks on erinevad Rapala landid, mida ta viimase paari aasta jooksul päris palju on ostnud. „Iga hobi on kallis,” tõdes mees 10–20 euroseid landioste kommenteeri-des.

Kalmannil meeldib üldse looduses käia. Perega seenel ja marjul, sõpradega jahil, üksi või mitmekesi kalal. „Istud öö läbi pukis, kuulad hääli,” kirjeldas ta oma jahilkäike.

Talve lõpuks püütakse laht tühjaks

65aastane viljandlane Viktor Katenev on kala püüdnud kõikjal Eestis: rannikult, Kundast, Pärnu lahest, Peipsilt, Saare- ja Hiiumaalt. Kõige rohkem muidugi kodu-sest Viljandi järvest ja Emajõest.

Talvel käis Katenev nädalavahetustel Pärnu lahel ahvenat püüdmas. Saagid varieerusid suuresti – kõige suurem saak oli 51, kõige väiksem 2,8 kilo. „Talve lõpuks püütakse Pärnu laht ahvenast tühjaks,” lausus Katenev.

65aastane viljand-lane Viktor Katenev on kala püüdnud kõikjal Eestis: rannikult, Kundast, Pärnu lahest, Peip-silt, Saare- ja Hiiu-maalt. Kõige rohkem muidugi kodusest Viljandi järvest ja Emajõest. Pildil jäädvustatud hetk on 2011. aastast Emajõel püütud kahe 6,3 kilose hau-giga.

FOTO

: ERA

KOG

U

Eakamad ostavad peamiselt söötaEakamad kalamehed ostavad kalastustarvete poest enamasti sööta ja uuendavad varustust, vanuse kasva-des eelistatakse spinninguga ringi liikumisele tavalise käsiõngega või põhjaõngega püüdmist.Pärnu Konksupoe müüja Ruve Meringo sõnul moodus-tavad nende ostjatest poole 60aastased ja vanemad inimesed. Selles eas kalapüügiga enam ei alustata, kalameestel on varustus ammu olemas ja poes käiakse kas seda uuendamas või sööta ostmas.Konksusöödast on eelistatumad kärbsetõugud ja vih-maussid. Kärbsetõugud maksavad üks euro kümme grammi ehk kaks dessertlusikatäit. Eesti vihmausse toob poodi Varbla ussikasvataja, 50 ussiga karp mak-sab poolteist eurot.„Ussidega püütakse vimba, särge ja latikat. Tihti kasu-tatakse püüdmiseks „võileiba”, mis koosneb vihmaus-sist, kärbsetõugust ja purgimaisist. Usse on nii puna-seid kui ka valgeid, kirjut sööta märkab kala paremini,” rääkis Meringo.Kuivsööt maksab Konksupoes kaks kuni neli eurot kilo-gramm. Kilosest pakist jätkub Meringo hinnangul umbes nädalaks, loomulikult sõltub kõik igaühe harju-mustest. Uueks asjaks on tarretisepallikesed, mille hind on juba 4.50 eurot 150 grammise paki eest.Palju kulub ka konkse ja lante, mis võrkudesse ja taime-desse kinni kipuvad jääma. Tavaliste konksude hinnad algavad ühest eurost kümne konksuga komplekti eest, landivalik on suur ja algab ühest eurost. Odavamate lantidega saab püüda ainult haugi, ettevaatlikumad kalad haaravad peenematest ja kallimatest lantidest.Käsiõngede hinnad algavad Konksupoes 6.50 eurost, söödakorvide hinnad 1.40 eurost. Odavaima spinningu saab kätte 35 euroga.„Mina söödakorvi kevadel ei kasuta. Püüan põhiliselt Tammiste alt vimba. Seal on vool tugev, pole mõtet söödakorvi kasutada. Kui eespool latikat on püüda vaja, siis küll,” rääkis üks ostjatest.Meringo tõdes, et kevadel on kalad näljasemad ja neid on vaja vähem peibutada. Pärnu jões on vool kiire ja siis on parem põhjaõnge kasutada, vaiksema vooluga järvedel ja jõgedel on jälle käsiõng efektiivsem.„Vanemad mehed eelistavad istuda ja oodata, noore-mad kõnnivad spinninguga mööda jõe äärt,” iseloo-mustas müüja inimeste kalapüügiharjumusi.

hobi Mai 2013 8

Eakate ööpäevane jälgimine ja hooldamine.

Majutamine ühe- ja kahe-kohalistes kutsungisüsteemiga varustatud telefoni-, kaabel TV- ja interneti-valmidusega tubades.

Ranniku tee 48, TallinnTelefon 609 2605

kursana@kursana.ee

Minu turvaline kodu

Kursana Eesti OÜMerivälja Pansion

Pärast jääminekut oli Katenev Pärnu jõe ääres vimba ja särge püüdmas ning läks seejärel Suurele Emajõele, kus tal on paat. „Igal kevadel olen hooaega alusta-nud Pärnu jõelt. 10. maist algab haugi-püük, siis saab enamikel jõgedel ja järve-del olla,” rääkis ta.

Katenevi sõnade kohaselt on kalapüük nagu haigus, millest enam lahti ei saa. Raha kulub omajagu, nii transpordi peale kui varustuse uuendamiseks. Konkreet-seid summasid pole ta kokku löönud, aga kui Emajõe äärsest putkast ligi 7000 krooni eest varustust pihta pandi, oli küll valus.

„Kümme-kakskümmend lanti läheb hooaja jooksul,” kirjeldas Katenev. „Lan-did on kallid, kümme eurot tükk. Neid jääb põhja palju, mõni päev mitu tükki. Kalameeste võrgud püüavad õngemeeste lante edukalt.”

Plekklante on Katenev ise valmista-nud, poelante on tal oma poolsada. „Põhi-line on ikka sügavus, mille järgi valid. Pal-jud usuvad, et kala valib lanti värvi järgi, Discovery pealt aga rääkisid teadlased, et kala on värvipime,” kõneles ta.

Katenevi arvates on landi värvide valik rohkem usk. Kui korra hakkab mõne vär-viga võtma, tekib veendumus, et kala seda eelistab. Tema värvide vahetamist ei prak-tiseeri, küll on aga iga püügikoha jaoks omad landid.

Pöörlev lant naiste kaelakeest

Viktor Katenevi lemmiklandiks on ise val-mistatud pöörlev lant, mille tegemiseks on kasutatud naiste kaelakee helmeid. „See on Viljandi paadimeeste lant, võtsin klubi juhatajalt snitti,” rääkis ta.

Katenevi hinnangul sõltub kalaõnn ilmast ja kogemustest. Arvepidamist, mida, millal ja kust tal püüda õnnestus, on mees järjepidevalt pidanud 1964. aastast, aga neist tema arvates saagi prognoosimi-sel abi ei ole. Märkmed on rohkem mee-nutamiseks.

Viimastel aastatel on Suurele Ema-jõele tekkinud palju mootorpaate. „Aasta-tel 2000–2005 olin terve päeva jõel, suurt kedagi ei näinudki. Nüüd on laupäeviti-pühapäeviti seal hullumaja, jõgi kubiseb mootorpaatidest ja parkimisplatsid on täis. Selle pideva müra keskel haugi veel saadakse, aga latikat ja koha enam mitte,” rääkis Katenev.

Pärnakas Mati Sapas alustas kalapüü-giga Soomes ehitajana töötades, kui objektile sõites kaks-kolm tundi merel

Käsiõng ja spinningu-komplekt

VihmaussidKuivsööt

Tõugud

Söödakorvid

Tarretisepallid

Konksud Landid

FOTO

D: A

NTS

LIIG

US/

PÄRN

U P

OST

IMEE

S

9 Mai 2013

Pärnus

Metsa 28 17.05 kl 10–14

Narvas

Joala 11 29.05 kl 11–14

Hiiumaal

Rahu 2 23.05 kl 12–14

Viljandis

Viljandi Haiglas 30.05 kl 10–14

sõitmiseks kulus ja õhtuti saarel elu iga-vaks kiskus.

„Põhiliselt loobin spinningut, viimasel ajal olen ka võrke pannud. Kui kellelgi on mereala, kus võib kalastada, olen küsinud. Alati on lubatud, „ei” asemel tuntakse sii-rast huvi,” kõneles Sapas.

Soomes on kala rohkem

Sapase sõnul ostavad suvilates puhkavad soomlased pigem kala poest ja on enamasti kalapüügist võõrdunud. Kes ise püüab, see häid püügikohti ei reeda ning teab, millal ja kus püüda.

„Eestiga võrreldes on kala rohkem ja rahvas laisem. Järved lausa kubisevad kaladest. Mõnes kohas antakse õnged pihku – mine püüa, muidu söövad teised kalad välja,” kõneles Sapas. Samas tuleb merele minnes ala tunda, sest väljaulatu-vaid kaljunukke, mille otsas mootori võib lõhkuda, on päris palju.

Kalastades kohtub huvitavate inimes-tega. Ükskord aitas Sapasel võrke panna pensionär, kes tundis huvi, millega naaber-talu eestlane tegeleb. Aeti juttu, selgus, et mees tegeleb Vivaldi viiulite taastamisega.

„Andsin talle mõne haugi. Tema ei viitsi võrke panna, sest kui kolm päeva võr-gud sees on, on külmkapp aastaks kala täis,” jutustas Sapas.

Eestlanegi peab vaatama, et ta liiga hoogu ei lähe. Sügisel Soomes püütud ja kodusesse külmkappi toodud mereahve-natest ja haugidest (vähemalt 40 kilo) jät-kus kevadeni.

Haug, mereahven ja latikas ongi pea-mised kalaliigid, mida Sapas Soomes püüab, natuke vimba ja lõhet ka. Forelli pole ta veel merest saanud, vaid ostnud kohalike kalurite käest.

Sapas püüab kala merel paadiga käies viis korda nädalas, enamasti on saagiks haug ja paar ahvenat. „Arvestatav söögi-lisa, suve lõpuks on kõrini,” lausus ta.

Ilusatel suveõhtutel meeldib Sapasele kala suitsuahju panna, mõni kala (näiteks vimb) on parem värskelt soolatuna. „Teen kõike, mida kalaga teha annab: praen natuke läbi, panen suitsu, valmistan kot-lette,” ütles ta.

Tige naine müüs mehe varustust

Üks söögikord maksab Soomes kaheksa–üheksa eurot. Kalapüük aitab raha kokku hoida, kuid päris nii Sapase jutu järgi ka ei ole, et süüa pole ja pead merele minema.

Vanasti sõlmiti Soomes töölepinguid, mille järgi peremees pidi andma söögi, kuid kala ei tohtinud rohkem kui viiel päeval pakkuda. „Muidu anti seitse päeva nädalas kala, eriti põhja pool,” teadis Sapas rääkida.

Oma esimese suurema landi-kogu ostis Sapas Helsingi kirbu-turult, kus tige naine mehe varus-tuse maha müüs. „Suur kast oli, kettaid täis. Selle väärtus oli oma paar tuhat eurot, mina sain ligi 50 euro eest,” meenutas Sapas.

Ehitaja hinnangul on naise eest kalavetele pagemine pigem oma-vaheliste suhete tagajärg, mitte põhjus. Tema naine tuleb mõni-kord merele kaasa ja saab kõi-gega hakkama, nii püügi kui ka väljatõstmisega.

Soomes kalanaisi rohkem

Eestiga võrreldes kohtab naisi Soomes kala püüdmas sagedamini. „Meil ligi viis protsenti, Soomes viiendik. Ja nad pole lihtsalt spin-ningu- või õngehoidjad, vaid asjali-kud,” kõneles Sapas.

Landikogus on Sapasel sadakond lanti. „Lanti ei osteta mitte kala, vaid enda jaoks. Püütakse ikka vana nässakaga, ostetakse, mis meeldib. Õigetel kalameestel on landikogu väike, aga iga lant võtab,” arutles ta.

Sajast landist kasutab Sapas ligi kümmet, peami-selt nelja-viit. Kui haug võtab, võtab ta pärnaka hinnangul ükskõik mida.

Kalapüügivarustuse valik on Soomes suu-rem, hinnad allahind-luste ajal pigem soodsa-mad. Sapasele meeldi-vad Helsingi lähedal asuvad Motoneti ja Hong Kongi poeketid. „Nagu Ikea – kõike on ja kõik on odavam kui Eestis,” kirjel-das ta.

Eestis käib Sapas kala püüd-mas harva. „Ega see pole elu- ega toitumisküsimus. Hommi-kud ja õhtud on jõe peal fan-tastilised, seda ei saa ühestki Rimist ega Selverist,” lausus kalapüügi võlusid tundma õppinud pärnakas.

s töölepinguid,i andma söögi,hkem kui

uidu antila, eritirääkida.a landi-i kirbu-e varus-kast oli, oli oma

in ligi 50 as.aise eest em oma-rg, mitteb mõni-b kõi-

kui ka

kem

b naisiedamini. i, Soomes htsalt spin-vaid asjali-

el sadakonditte kala, se ikkae, misesteliga

abi-g

-

püüd-e elu- mmi-fan-stki sus

dma

hobi

Kõige suurem kala, mille

Võhandu jõe ääres kasvanud 64aastane Erki

Eriste kunagi välja on tõm-

manud, on olnud viie-

kilone haug. Rohkem kui

kuuekilone läks minema, läinud

aastal aitas ta ühel Türi mehel Pärnu jõe jääst välja tõmmata

üle kaheksa-kilose lõhe. FO

TO: A

NTS

LIIG

US/

PÄRN

U P

OST

IMEE

S

hobi Mai 2013 10

FOTO

: AN

TS L

IIGU

S/PÄ

RNU

PO

STIM

EES Kalamees ja ebausk

KAIDO KRASS,kirglik kalamees, sihtasutuse Eesti Forell üks asutajaliige

Õ nnetu päevana on levinud 13. ja reede, mis olevat üks igavesti kehv päev. Võib-olla see nirusus võimendubki selle pärast, et kuupäev hakkab hommikul

ärgates kummitama ja painab pidevalt? Ka üle tee jooksev must kass toovat häda ja õnnetust.

Olen rääkinud ebausu teemadel nii mõnegi kalamehega. Tundub, et enamik võtab teatavaid ebausu sümboleid päris tõsiselt, aga seda mitte laialt reklaamides, vaid enese mõtetes.

Mina lepin 13. ja reede puhul paratamatusega, sest millegipärast juhtub ikka midagi. Musta kassi puhul ma tema rajast üle ei lähe, vaid kasutan teist teed, sest tean: kolm korda üle vasaku õla sülita-mine ei aita.

Vahel olen lihtsalt hämmeldu-nud selle üle, et ilm on soodne, kalakalendrid ja sisetunne ennus-tavad korralikku kalasaaki, aga kujuneb välja hoopis nullipäev. Koju naastes aga avastan, et küll on maha unus-tatud kas nuga, kott kalade jaoks või muu. Mõni võib-olla irvitab selle jutu peale, aga liiga palju on olnud elus kokkusattumisi kalavetel, mis vii-tavad teatud asjaoludele, et miski seik on tunnis-tajaks ebaõnnele. See omakorda süvendab eba-usku.

Kalaõnnele pidavat pärssiv olema ka söömine enne kalaleminekut. See mõte on kinnistunud minussegi ja näidetestki pole puudu.

Vana ebausk päeva kihvamineku kohta on vale jalaga voodist tõusmine või riietuseseme valepidi selga- või jalgatõmbamine, samuti poo-lelt teelt koju tagasi pöördumine unustatud eseme järele. Mul aga on olnud just nii, et kui abikaasa või naaber minu tagasi tulles nähes kohmab, et nüüd läheb küll sitasti, siis kala tuleb nagu muda. See ei tähenda, et iga kord oleks meelega vaja tagasi pöörduda.

„Kivi kotti”, „lant ronti”. Mida me oma sõpra-dele või tuttavatele nende ettevõtmiseks küll ei soovi: autojuhile „nael kummi”, matkajale „palju päikest, vähe äikest”, tudengile eksamil „head põrumist”.

Keegi ei võta seda liiga tõsiselt ega solvu. Seda võetakse hoopis edusoovi väljendusena, omamoodi pöidlapidamisena.

Niisugused „pahatahtlikud” ütlused on levi-nud kogu maailmas. Algselt olid need seotud peamiselt jahi- ja kalapüügiõnnega. Nii näiteks öeldi vähilisele „konnad kotti, vähid välja”.

Venelased saatsid küti jahiradadele sõna-dega: „Ni puha, ni pera” (ei udu- ega muud sulge). Sakslased soovivad jala- ja kaelaluu murdmist („Hals- und Beinbruch”). Väljend tekkis Esimese maailmasõja ajal lennunduses. Itaallastel on populaarseks edusooviks minemine hundilõu-gade vahele („it in bocca al lupo”).

Kui keegi lähedastest või tuttavatest mulle „kivi kotti” soovib, on kalasaak praktiliselt ole-matu. Seega on kasulikum kedagi kohtamata tasahilju kalavetele siirduda.

Philippa Waring on seoses kalaga pannud paberile järgnevad read: „Kaua aega enne seda, kui kala tegelik toiteväärtus avastati, ergutasid emad oma lapsi taldrikut tühjaks sööma, et nad tugevaks ja targaks sirguksid.

Kala peeti juba iidsetest aegadest tarkuse ja teadmiste toojaks, kala söömine tähendas nende omandamist. Ameerikas on põlvkondade jook-sul omistatud neid võimeid just linaskile, samuti

nagu võimet haigusi ravida. Potentsi puhul on eestlastelgi oma ütelus meestele: „söö sibulat ja kala, siis seisab nagu tala”.

Jõekalureid puudutavaid uskumusi on palju. Neist kõige levinum on, et kui jõekalur lõpetab püütud kalade loendamise, ei saa ta sel päeval rohkem kala. Ebaõnn tabab paremakäelist kala-meest, kes õnge vasaku käega viskab ja vastupidi.

Hea märk on kalale minnes kõr-vahargi nägemine.

Šotlased usuvad, et kui kala üldse ei näkka, aitab ainult see, kui kalamees ise vette viskub ja siis välja tõmmatakse, nagu oleks ta suurepärane saak. Traditsiooni kohaselt ei suuda kalad pärast sel-list etendust panna vastu soovile kalamehe eeskuju järgida. Amee-rika kalameestel on ütlus: „Idas püüdjal näkkab kala kõige vähem, läänes püüdjal kõige paremini.”

Üks kummalisemaid mere-püügiga seotud uskumusi ütleb,

et kui kalur oma naisega just enne mehe merele minekut tülitseb, võib mees head saaki oodata. Tüli peab siiski loomulikult tekkima ja seda ei tohi meelega esile kutsuda. Kui mees naisel vere välja saab, võib ta eriti suurt saaki loota.

P aljud randlased peavad halvaks endeks, kui kalur kohtab laevale minnes kõõrd-silmset inimest või valge põllega meest. Õnn pöördub ainult siis , kui ta koju läheb

ja järgmist tõusu ootab. Kõik kalurid usuvad, et kalad tunnetavad ras-

keid aegu ja lahkuvad tülitseva ranna äärest, kuid kui esimene püütud kala on emane, on see märk heast saagist.

Šotlastel on hulk merega seotud uskumusi. Nende hulgas üks, mis peab väga halvaendeli-seks, kui kalur vandudes jumala nime suhu võtab, kui just kõik inimesed pärast seda rauda ei puuduta. Peale selle usuvad šotlased, et sõnu „põrsas”, „emis” ja „siga” ei tohi võrke sisse las-tes kunagi kasutada, muidu jäädakse saagist ilma. Siingi aitab, kui kalurid oma saabaste raud-neete puudutavad.

Paljudes maailma paikades peetakse väga hal-vaks endeks, kui merel olles maal olevaid asju nende õigete nimedega nimetatakse. Sellest on tekkinud mõned teravmeelsed sünonüümid. Yorkshire’is arvatakse, et parim viis hea saagi kindlustamiseks on teha korgist käbadesse võr-kude sisselaskmise ajal väike sisselõige ja panna sellesse väike münt. Uskumuse kohaselt võtab Neptun selle tasuks kalade eest, mis ta võrkudesse lubab. Teine iidne uskumus ütleb, et halba toob kalapüük nädala igal päeval, kuna see on ahnuse märk ja sügavikujumalad karistavad selle eest.”

Mida siis arvata (eba)usust, mis meis kõigis mingil määral õilmitseb? Minu puhul toimib näi-teks see, jala kalale minnes kasutan eelmise tee või nadi saagi korral teist teed, et rohkem kala-õnne oleks.

(Eba)usk võib olla võimas relv. Kõik oleneb isiksusest, kui tõsiselt või mittetõsiselt keegi uskumusi võtab.

Lõpuks üks anekdoot, mis kinnitab, et kala-meeste seas on nii usku kui ka ebausku.

Mees asutab hommikuhämus kalale minema. Sööb paar suutäit, viskab seljakoti selga ja kii-rustab teele. „Sa unustasid õnged maha!” hüüab naine järele. „Kurat nendega. Ma ei hakka tagasi tulema, see võib kalaõnne ära viia.”

hobi11 Mai 2013

NAINESoomes ehitajana töötava ja seal kalapisiku saanud Mati Sapase hin-nangul on naise eest kalavetele pagemine pigem omavaheliste suhete tagajärg, mitte põhjus. Tema naine tuleb mõnikord merele kaasa ja saab kõi-gega hakkama, nii püügi kui ka välja-tõstmisega.

» Transportteenus alates 35 eurost» Küttepuude müük» Heakorratööd

TÄPSEM INFO

http://tulevik.info/ telefon 442 6400,

5667 6238

RINGLUSPOOD

Papiniidu 17a, Pärnu

Saadame asjad uuele ringile!

ringluspood@tulevik.info tel 5690 7161

Prillide tellijatelenägemise kontroll TASUTATASUTA

ww

w.o

pti

um

gru

pp

.ee

TARTUS: Maarjamõisa polikliinik, Puusepa 1a, tel 731 9155; TÜ Kesklinna apteek, Poe 8, tel 742 3593; Kesklinna Keskus, Küüni 7, tel 744 1167. VILJANDIS: Kaubanduskeskus UKU, Tallinna mnt 41, tel 449 4343. NARVAS: Kaubanduskeskus ASTRI,

Tallinna mnt 41, tel 356 0197. JÕHVIS: Kaubanduskeskus TSENTRAAL, Keskväljak 4, tel 332 7575

Pakkumine kehtib prilliraamide ja klaaside koosostul

FOTO

: HEN

N S

OO

DLA

/PÄR

NU

PO

STIM

EES

KOMMENTAAR

Aeg iseendaga olemiseks

TOOMAS TOIMETA,psühholoog

M a pole kunagi suur kalastuse-sõber olnud, kuid möödunud kuul Norras mägijärve jääau-gust kala püüdes avastasin

ennast mõttelt: „See on ju tõeline para-diis”.

Istuda viis-kuus tundi mägedes käreda pakase käes lootusega „ehk näkkab” ei ole just minu kui soojalem-bese inimese arusaam sellest, mida ma vabatahtlikult teeksin. Kuid mingil hämmastaval kombel ma siiralt nauti-sin seda.

Mõned päevad tagasi Pärnus mööda Rääma tänavat sõites ja jõejääl konutavaid kogusid vaadates avastasin ennast mõttelt, et vaatan neid inimesi hoopis uue pilguga. Ma saan neist aru!

Läbi huumoriprisma võttes võiks ütelda, et see on hea võimalus „kodus näägutava eide eest põgeneda”. „Näägutavat eite” tuleks muidugi vaa-data oluliselt laiema sümbolina.

Kala kättesaamine ei ole selle hobi juures enamasti tegelik eesmärk. Olu-line on protsess kui tervik. Võib isegi ütelda, et tegemist on teatud mõttes meditatsiooni või teraapiaga.

Meenuvad ajad, kui töötasin laste varjupaigas. Pärast mõne keerulisema tööpäeva lõppu armastasin siis jalu-tades koju minna. Sõltumata ilmast 30–40 minutit vaid endale ja oma mõte-tele.

Kahjuks leiab inimene tänapäeva kiirustavas ja pidevas ajahädas maail-mas seda niivõrd olulist „iseenda aega” üha vähem. Kui üldse ...

Kalalkäik annab aega ja võimalust argimuredest irdumiseks ja iseendaga olemiseks. Pidevas audio-visuaalses mürakeskkonnas olles vajab inimene hädasti aega, kus ta ka tegelikult kuuleb oma mõtteid või siis vajadusel need üldse „välja lülitab”.

Asja teiseks pooleks või „võluks” on kalalkäik kui teatud suhtlusvorm. Seda gi kogesin sealsamas Norra mägi-järve ääres ja selle sõnadesse panek on ülimalt keeruline.

Ei ole vahet, kui palju kalastajaid hetkel Sinu ümber või läheduses viibib – mingis mõttes on igaüks seal üksi ja iseendaga. Samas aga on kõigi vahel mingi seletamatu sõnatu side ja kom-munikatsioon. Isegi kui oled kalastamas täiesti üksi, on sul kusagil kolmandas meeles teadmine: „Nad on kusagil seal”.

See tekitab teatud turva- või õlg õla kõrval tunde, kus sõnad ei ole enam vajalikud. Ma tean, et mind mõistetakse just sellisena nagu ma olen ja meil kõigil on ühine tee.

Õige kalamees puhastab oma saagi ise ära ja teeb neist toidu. „Tuled suvel, kümme ilusat kala kotis ja fileerid need ära. Osa läheb sügavkülma, osa pannile. Ei mingit jahu ega muna, ainult natuke maitseaineid ja soola,” teab Pärnu kala-mees Erki Eriste.

Loe läbi, täida tabel, lõika välja ningmine ja küsi nõu oma perearstilt!

Loe läbi, täida tabel, lõika välja ning mine ja küsi nõu oma perearstilt!

Mehed eesnääret kontrollima!

Dr Kristo Ausmees Foto erakogust

Erinevate uuringute alusel on leitud, et keskmine mees jõuab oma hädadega arsti juurde paariaastase kannatamise järel. Samas on teada, et haiguse varases staadiumis on ravi tulemused paremad, mitu aastat kestnud kae-buste korral muutub ravi järjest keerukamaks, aeganõudvamaks ja vähemtõhusaks.Eesnääre on organ, mille funktsionaalsus mõjutab kõiki mehi alates koolipoisist kuni vanavanaisadeni. Eesnääre võib tekitada erine-vat tüüpi vaevusi – enamasti on kaebused seotud urineerimistakistuse ja/või -ärritusega, lisaks võib olla valu või ebamugavustunne väikevaagna piirkonnas.Eesnäärme mahu suurenemisega kaasnev kusetoru obstruktsioon ehk takistus areneb järk-järgult, enamik mehi ei märka haiguse algusperioodil muutusi (või ei tunnista neid endale). Urineerimine sageneb, urineerimisva-jadus tekib ootamatult ja tihti ka öösiti ning urineerimise järel on kusepõie mittetäieliku tühjenemise tunne. Põie ainult osaline tühje-nemine võib kaebuste süvenedes kaasa tuua kuseteede krooniliste infektsioonide ja kusepõie kivide tekke.Oma paiknemise tõttu mõjutab eesnääre ja selles organis kujunevad haigused mitte ainult urineerimist, vaid mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi ka tervist üldisemalt.Eesnäärme healoomuline suurenemine on organismi muutus, mis tekitab meestele prob-leeme enamasti pärast 40. eluaastast. Uurin-gute alusel on tõestatud, et suurema osa meeste eesnäärmekoe maht suureneb vanuse tõustes, juba viiekümnendatel eluaastatel võivad ligikaudu igal teisel mehel tekkida eesnäärme suurenemisega seotud kaebused. Urineeri-mishäirete esinemissagedus kasvab vanemas eas meestel umbes 10% eludekaadi kohta.Teadaolevalt on kõige olulisem eesnäärme mahu suurenemise ja urineerimishäirete väljakujunemisega seotud riskifaktor vanus ning sellega kaasnevad hormonaalsed muu-tused, samuti meeste varasem elustiil ja kroo-nilised suguteede põletikud.Veel paarkümmend aastat tagasi oli urineeri-mishäirete ainsaks ravivõimaluseks eesnäär-me osaline eemaldamine, praegu saab seda patoloogiat ravida väga erinevate ja oluliselt väiksemaid kõrvaltoimeid andvate ravimeeto-ditega. Arvestades, et keskmisel urineerimis-häiretega mehel jääb kaebuste tekkimisel elada veel 15–25 aastat ehk peaaegu üks inimpõlv, on ravimeetodi valimisel kõige olulisem valiku pikaajaline positiivne toime ja kõrvaltoimete võimalikult vähene esinemine.Eesnäärme healoomulisele suurenemisele viitavate alumiste kuseteede kaebuste korral kasutatavad medikamendid jagunevad oma põhitoimelt kaheks ning leevendavad kaebusi või/ja pidurdavad haiguse progresseerumist.Nüüdsel ravimiturul on olemas ka mõlema toimega kombinatsioonravim, mis rahvusva-helise uuringute alusel on näidanud eesnäärmehaiguste ravis väga häid tulemusi, aidates vähendada urineerimiskaebusi ning eesnäärme suurenemisega seotud tüsistusriski. Siiski peab arvestama, et ravimi toime on

individuaalne ja sõltub kaebuste ulatusest ning põhjustest.Kuigi eesnäärme suurenemine ei põhjusta muutuste algjärgus olulisi kaebusi, tasub eesnääret uurida, kui tekivad esmased urineerimisega seotud kaebused kusevoolu nõrgenemine ja joa katkendlikkus, raskenda-tud urineerimise alustamine ja järeltilkumine, sage ja tihti edasilükkamatu vajadus urineeri-da, urineerimise järgne täispõie tunne ning öine urineerimine.

Lihtsaim võimalus täpsustada enda eesnäärme seisundit on täita urineerimishäirete küsimus-tik. Kaebuste korral pöörduge esmalt perears-tile täpsustavateks uuringuteks ja raviks!

Dr KRISTO AUSMEESMediTA Kliinikwww.medita.ee

Leidke vastus, mis iseloomustab teieolukorda kõige paremini

Tõmmake ring ümber ühele numbrile iga küsimuse juures

Kui tihti olete viimase kuu jooksul Mittekunagi

Vähem kui

pooltelkordadel

Enam kuipooltel

kordadel

Peaaegualati

Pooltelkordadel

Vähem kui üks

kordviiest

... märganud, et pärast urineerimist ei olepõis täielikult tühjenenud?

... märganud, et uriinijuga on nõrk?

... märganud, et urineerimise alustaminenõuab pressimist või pingutust?Keskmiselt mitu korda öö (magama minekust kuni hommikuse ärkamiseni) kohta olete viimase kuu jooksul pidanud öösiti üles tõusma urineerimisvajaduse tõttu?

... märganud, et uriinijuga mitmel korralkatkeb ja algab uuesti?

... tundnud, et urineerimist on raske edasilükata ja peate kohe minema tualetti?

... pidanud käima urineerimas sagedaminikui 2 tunni jooksul?

Arvutage punktid kokku:

0–7 punkti = nõrgad sümptomid 8–19 punkti = keskmised sümptomid 20–35 = tugevad sümptomid

0

0

0

0

0

0

0

korda kord korda korda korda ja enamkorda

1

1

1

1

1

1

1 2

2

2

2

2

2

2

3

3

3

3

3

3

3

4

4

4

4

4

4

4

5

5

5

5

5

5

5

REKLAAM

tervis13 Mai 2013

>> lk 14

Birgit Itsebirgit.itse@jt.ee

FOTO: TOOMAS HUIK/POSTIMEES

P aidelane Tõnu (65) on oma sõnul pidanud lapseeast saati üsna tihti arsti juures käima. „Mul on bronhid haiged ja siis tuli ikka käia,” ütleb

ta nii muuseas. Kui aga suurenenud ees-nääre kolm-neli aastat tagasi esimest korda muret tegi, võttis Tõnu natuke „hoogu” enne, kui arsti juurde läks. Lõp-penud talvel, kui eesnääre uuesti kaebusi põhjustas, Tõnu enam mõtlemisaega ei vajanud, kuid erinevalt eelmisest korrast tuli sel korral arsti juurde pääsemist pea-aegu kaks kuud oodata.

Mitmes kliinikus patsiente vastu võt-tev androloog-uroloog ja SA Tartu Üli-kooli Kliinikumi uroloogia ja neerusiir-damise osakonna juhataja dr Tanel Muul julgustab mehi arsti juurde pöörduma enne, kui kuskilt midagi valutama hakkab. „Kui uriinijuga ikka järjest nõrgeneb, nii päevane kui ka öine urineerimine sage-neb, tekib tunne, et põis ei tühjene täieli-kult või kasvab äkilise urineerimise vaja-duse tunne – on aeg kindlasti lasta ennast veidi täpsemalt arstil läbi vaadata,” rõhu-tab ta.

Vanus paisutab eesnääret „Eesnääre on mehe teine süda, aga palju õrnem,” on öelnud uroloog ja haiglajuht Ralf Allikvee. Rahutud ööd ja pidev tung põit tühjen-dada viitab vajadusele külastada arsti. Kas või veendumaks, et kõik on ikka korras.

USA rahvusliku meditsiiniraamatu-kogu ja Suurbritannia patsiendiportaali andmeil on esimesed eesnäärme suure-nemisele viitavad sümptomid tavaliselt kerged. Alati ei muutu kaebused tõsise-maks, mõnel kergemal juhul võivad need ka aja jooksul kaduda. Arstlik sekkumine on vajalik juhul, kui suurenenud ees-nääre hakkab elukvaliteeti segama. Näi-teks, kui vajadus kohe tualetti söösta ajab üles kuus korda. Ja nii igal öösel. Teisalt jälle, mõningane raskus aeg-ajalt öisel urineerimisel ei ole USA ja Briti meedi-kute hinnangul alati põhjus ravimite välja kirjutamiseks, sest ka ravimid ei kaota probleemi täielikult, vaid leevendavad kaebusi.

Esmaabi leiab apteegist

Taimsete preparaatide edukus suurene-nud eesnäärme ravis ei ole seni rahvusva-helistes uuringutes tõestatud, vaid vajab uurimist. Siiski on neid, kes arsti juurde pääsemist oodates või kergemate vaevuste korral on saanud abi käsimüügiravimist ja rahvaravist.

Väikeseõiene pajulill, kõrvitsaseem-ned, Lõuna-Aafrika täherohi, kõrvenõges, Aafrika ploom, rukis, purpurpunane siil-kübar on vaid valik ravimtaimedest, mil-lelt mehed läbi sajandite on abi otsinud. Ravimtaimedest tuntuim on ilmselt sere-noapalmi ekstrakt (Prostamol uno).

Veebilehekülg www.nativeremedies.

com annab soovitusi ka neile, kes soovivad organismi hormonaalselt tasakaalustada taimseid vahendeid kasutades. Sel juhul sobivat harilik mungapipar (Vitex agnus-castus L.), kobar-lursslill (Cimicifuga race-mosa) ja Siberi ženženn (Eleutherococcus senticosis).

Ka Eesti arstid rõhutavad, et ravimtai-medest võib abi olla siis, kui kasutada neid pidevalt ja ainult sel juhul, kui kae-bused on kergemad. Mehed, kellel urinee-rimishäire on muutunud segavaks, vaja-vad enamasti siiski veidi tõhusamat ravi ehk retseptiravimeid, mistõttu on arstilt abi otsimine vajalik.

Kui mees on tulnud uroloogi vastuvõ-tule, selgitatakse esmalt vestluse käigus välja sümptomite tõsidus. Ees-näärme suuruse, struk-tuuri ja valulikkuse kind-laks tegemiseks katsub arst seda pärasoole kaudu. Dr Muuli (pildil) sõnul on sel moel võima-lik ka eesnäärme vähki tuvastada. Vaja-likest esmastest analüüsidest nimetab ta ka PSA analüüsi verest ning ultraheliuu-ringut eesnäärmest ja põie tühjenemise hindamiseks.

Eesnäärme healoomulise suurenemi-sega kaasnevate kaebuste korral võib pöörduda nii uroloogi kui ka androloogi poole. Mõningad erinevused on ravi osas: androloogid ei tee operatiivset ravi

tervis Mai 2013 14

Kas Sinu vööümbermõõt

on muutunud tervisele ohtlikuks?

Vabane ülekilodest lihtsalt ja tervislikult,

meie aitame!

eesnäärme healoomulise suurenemise korral, küll aga on pädevad määrama tab-lettravi. Eesnäärme vähi ravi kuulub aga uroloogide tegevusvaldkonda.

Dr Muul peab oluliseks, et ühte patta ei pandaks ravi eesnäärme suurenemise ja vähi korral. See on põhjustanud eksiar-vamust, justkui ravitaks eesnäärme hea-loomulist suurenemist laseroperatsioo-niga. „Kuigi see tundub vist väga põnev, me Eestis laserit ei kasuta,” muigab Muul. Eestis tehtavat kirurgilist sekkumist kir-jeldab ta kui operatsiooni elektrilise lin-guga.

Enamasti pole siiski operatsiooni vaja ning piisab tablettravist, mille valikut peab arst üsna heaks. Operatsioon tuleb Muuli ütlust mööda päevakorda alles siis, kui tablettravi (enam) ei toimi, kui selle alustamiseks on sümptomite tõsi-duse tõttu liiga hilja või kui kõrvalnäh-tude tõttu pole tablettravi võimalik. „Operatiivset ravi kasutame ka siis, kui uriin on jäänud päris kinni ja kõhu kaudu on põide asetatud kateeter,” täp-sustas ta.

Põhiliselt tehakse Eestis kuseteede kaudseid operatsioone, kus kogu tegevus toimub spetsiaalse instrumendiga inimese sees ning kirurg näeb tegevust ekraanilt. Selliseid operatsioone on Eestis aastas umbes 200 ja nende eeliseks on välise haava puudumine. Avatud ehk haavaga operatsioone tehakse Muuli andmeil aas-tas alla kümne.

Naise tugi viib arsti vastuvõtule

Kuigi tervislikud eluviisid on omal kohal, pole dr Tanel Muuli ütlust mööda ees-näärme suurenemist võimalik ennetada ega ära hoida. Muuli selgitusel algab ees-näärme suurenemine anatoomiliselt nel-jakümnendates, kuid tunda hakkab andma enamasti viie- või harvem ka kuuekümnen-dates eluaastates. Eesnäärme healoomu-line suurenemine on seotud testosterooni langusega vanuse tõustes. Seega on see mõneti paratamatu, teisalt on eesnäärme

KAS TEADSID, ET...vähemalt pooltel üle 50aastastest meestest on eesnäärme kude suurenenud. Protsent tõuseb võrdeliselt vanuse suure-nemisega.Eesnäärme healoomulise suurenemise olulisemad riskifakto-rid on vanus, vähenenud seksuaalne aktiivsus ja meessugu-hormoonide tase veres.Pahaloomuliste eesnäärme kasvajate tähtsamateks riskifak-toriteks on vanus, ülekaalulisus, geograafiline paiknemine (eelkõige USA, Kanada ja Skandinaavia) ning varasem ees-näärme või rinnavähi esinemine perekonnas.Eesnäärme kasvajat saab diagnoosida viis aastat enne seda, kui see hakkab mõjutama terviseseisundit ja eluohtlikuks muutub.Eesnäärme vähk on viimastel aastatel tõusnud esikohale meeste pahaloomuliste kasvajate pingereas.Kui tegemist on varajases staadiumis avastatud eesnäärme-vähiga, see tähendab, et kasvaja pole levinud eesnäärmest väljapoole, on võimalik tervendav ravi ja nende haigete viie aasta elulemus on üle 95 protsendi.Eesnääre paikneb põie all häbemeluu taga ja pärasoole ees. Normaalselt on eesnääre väike organ, mis kaalub 15–20 grammi ning on oma suuruselt ja kujult võrreldav kastani-munaga. Maksimaalselt suureneb eesnääre elu jooksul 3–5 korda.Esimest korda kirjeldati eesnääret 350 aastat enne Kristust.

Allikas: Eesti Uroloogide Selts, www.eesnaare.ee

MÄRKA!Märke eesnäärme healoomulisest suu-renemisest• Ei suudeta juhtida

autot ilma peatuseta üle 2 tunni.

• Enne reisi piiratakse vedeliku tarbimist.

• Enne uinumist väldi-takse joomist.

• Öine uni on häiritud.• Välditakse tualetita

kohtade külastamist.• Vähenenud teatri- ja

kinokülastused.• Vähenenud sot-

siaalne aktiivsus.Allikad: www.eesnaare.ee,

www.mees.eu

Kusepõis

Eesnääre

Peenis

Kusetoru

Munand

Munandi-kott

Jämesool

SeemnejuhaMunandimanus

Pärasool

Seemne- põiekesed

MEHE SUGUELUNDID

tervis15 Mai 2013

FOTO: SXC.HU

REKLAAM

suurenemine individuaalne. „Väike osa meestest ei koge üldse olulisi häireid,” teab Muul. Alati ei mängi ka pärilikkus suurt rolli.

Kõige kindlam viis veenduda, et mehe teiseks südameks nimetatud eesnäärmega on kõik korras, on käia kord aastas oma tervist kontrollimas. Eesti uroloogid ja meestearstid rõhutavad, et seda peaksid tegema kõik üle 50aastased mehed. Eriti need, kelle suguvõsas on varem eesnäär-mehaigusi olnud. Mitmes Euroopa riigis ja ka Eestis on varem viidud läbi eesnäär-mevähi sõeluuringud, kuid on jõutud järeldusele, et sellega kaasneb liiga sageli haiguse ülediagnoosimise ja üleravimise oht.

Hoopis olulisemaks peavad arstid pat-sientide paremat informeeritust haiguse sümptomitest, ravivõimalustest ja tule-mustest.

Samas selgus internetileheküljel

Tõstamaa tervisekeskuse perearst Madis Veskimägi

FOTO

: AN

TS L

IIGU

S/PÄ

RNU

PO

STIM

EES

HAIGUSED

Sagedasemad ees-näärme haigused on eesnäärme põletik, hea-loomuline suurenemine ja pahaloomuline kas-vaja. Kuigi need haigu-sed on erineva tekke-mehhanismi ja kuluga, esineb kõigil ühe olulise kaebusena sagenenud urineerimine, millele lisanduvad pakitsus-tunne alakõhus ja uriini-joa katkendlikkus ning tugevuse vähenemine. Enamasti on need ka kaebused, mis mehe arsti juurde toovad. Kae-bused võivad esineda koos või eraldi. Näiteks eesnäärmepõletiku kor-ral kurdavad mehed tihti nii ebamugavustunnet kui ka urineerimisärri-tust.Eesnäärme haigused paiknevad enamasti kahes piirkonnas: kesk-misest osast lähtub ees-näärme healoomuline suurenemine, välimises tsoonis saavad enamasti alguse eesnäärme põle-tikud ja pahaloomulised kasvajalised muutused.

Allikas: www.mees.eu

www.eesnaare.ee korraldatud küsitlusest, et eesti mehed ei ole harjunud meeste-arsti külastama. Peaaegu kaks kolman-dikku ehk 62 protsenti vastanutest pole kunagi meestearsti külastanud.

Mehed tunnistavad, et kardavad. Kuigi mees-mehele peaks olema asju lihtsam rääkida, selgus ühest Soomes läbi viidud patsiendiuuringust hoopis, et vastassoost arstile on lihtsam muret kurta. Tõstamaa perearst dr Madis Veskimägi usub, et oskab mehena oma sookaaslasi paremini mõista. „Teades meeste terviseriske, oskan ka otsida vastavaid sümptomeid või

korraldada uuringuid, isegi siis, kui mees-patsient kõike ei kurda.” Kogenud pere-arstina teab ta, et nii mõnigi kord võib olla mehelik ego takistuseks mõne probleemi rääkimisel ka meesarstile.

Kirjanik ja tõlkija Jaan Kaplinski tule-tab aga meelde teada-tuntud loo meestest kui õrnadest olevustest, kes on oma kasva-tuse vangid. „Mehi kasvatatakse ju vaimus, et mehed ei nuta ja peavad tugevad olema. Mingid kahtlased haigused ei kuulu üldse selle juurde ja on arusaadav, et sellisel juhul kipuvad mehed neid varjama ja häbenema,” arutleb ta. >> lk 17

tervis Mai 2013 16

FOTO

: ELM

O R

IIG/S

AKAL

A Nipid suurenenud eesnäärme korralPiira vedeliku tarbimist pärast kella 18. See vähendab öist urineerimist.Tõuse ja tühjenda põis kohe, kui tunned esimest öist vaja-dust urineerida. Seejärel oota üks-kaks minutit ja proovi uuesti. Kui väljutad märkimisväärse koguse uriini, korda seda veel üks kord.Tühjenda põis alati korralikult ja väldi põie ületäitumist. Iga kord tualetis käies proovi maksimaalselt urineerida ja põit tühjendada. Sageli on see istudes lihtsam kui seis-tes.Kui urineerimine on takistatud, õpi enne põie tühjenda-mist lõdvestuma. Palu, et keegi õpetaks sulle, kui sa ise ei oska.Väldi pikki istumisi, sest mees istub oma eesnäärmel. Ka rattasõit ei sobi füüsiliseks treeninguks, kui eesnääre kipub valu tegema.Vähenda rasvasisaldust toidus ja ülekaalu korral proovi kaalu kaotada loomulikul teel.Regulaarsed vahekorrad aitavad vähendada eesnäärme vedelikku ja vähendada vaevusi.Liigu regulaarselt iga päev – esialgu piisab ka tiirust ümber kvartali. Isegi kerge treening võib leevendada urineerimis-probleeme, mida on põhjustanud suurenenud eesnääre. Lisaks aitab füüsiline koormus vähendada kehakaalu ja parandada üldist tervislikku seisundit.Väldi antihistamiinikuid ja teisi käsimüügist saadavaid kül-metusvastaseid ravimeid.Väldi külmetamist, püsi külma korral soojas, kui võima-lik. Külm ilm ja niiskus võivad põhjustada eesnäärme turset ning uriinipeetust ja suurendada urineerimise vajadust.Tee päevas kuni kolm korda soojaveevanni. Kuni 20 minutilised vannid aitavad vähendada eesnäärme valulik-kust ja kiirendavad paranemist. Pikemad vannid võivad mõjuda halvasti sperma kvaliteedile ja põhjustada vilja-tust.Proovi vältida olukordi, kus tualetis käimata jätmine võib põhjustada ebamugavust. Vähenda joodava vedeliku kogust 2–3 tundi enne välja minekut. Samas jälgi, et päe-vane vedelikukogus oleks siiski 1,5 liitrit.Proovi joodavat kofeiini kogust vähendada või loobuda sellest sootuks.Kui probleemiks on pidev urineerimise vajaduse tunne, proovi mõningaid mõtete kõrvalejuhtimise tehnikaid sh hingamisharjutusi või loendamist.Kui urineerid tihti, proovi põit treenida, hoides tagasi nii kaua, kuni vähegi suudad. Sel moel muutuvad põielihased elastsemaks.Suitsetamise maha jätmine võib sümptomeid oluliselt parandada, kuna nikotiin ärritab põit. Järjepidev jälgimine on parim olukorras, kui sümptomid on kerged. Piisab kontrollist kord aastas või kaebuste süvenedes.

Allikad: www.kliinik.ee, www.patient.co.uk, www.nativeremedies.com

MEESTE TERVISESTATISTIKAHaiglaravi põhjused 2011. aastal meestel vanuses 55+I Vereringeelundite haigused – 22 602 juhtuII Kasvajad – 11 242 juhtuIII Seedeelundite haigused – 5592 juhtuIV Hingamiselundite haigused – 4253 juhtu V Kuse- ja suguelundite haigused – 3664 juhtuVI Vigastused, mürgistused ja muud välispõhjuste toime tagajärjed – 3434 juhtu

Peamised surmapõhjused 2011. aastal meestel vanu-ses 55+I Vereringeelundite haigused – 3110 meest (4703 naist)II Kasvajad – 1769 meest (1561 naist)III Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad – 321 meest (141 naist)IV Hingamiselundite haigused – 240 meest (121 naist)V Seedeelundite haigused – 204 meest (208naist )

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Hinnang oma tervisele vanuses 55–70M N

Väga hea või hea 22% 17% Keskmine 57% 61% Halb või väga halb 21% 23%

Allikas: Tervise arengu Instituut, Paikkonna tervisemõjurite uuring 2011.

Liikumine aitab igasuguseid tervisehädasid ennetada ja leevendada. 80aastaseks saav Benno Viirandi jooksis 1. mail juba 55. korda ümber Viljandi järve. Nooruses alustatud jooksuringid päästsid ta pea-valudest ja ka jalaluumurrust aitas taastuda pidev liiku-mine.

tervis17 Mai 2013

REKLAAM

Sellega nõustub ka Tõstamaa perearst dr Madis Veskimägi. „Pealtnäha karmi ja tõsise mehemaski taga on sageli vägagi hirmunud ja kartlik olevus.”

Võtmesõnaks on usaldus ja mõistvus, arvab Kaplinski. Kui mees julgeb juba oma naisele rääkida ja naine suhtub prob-leemidesse mõistvalt, mitte halvustavalt, on Kaplinski kinnitusel juba sellestki abi. „Kindlasti ei tohiks mehe seksuaalsete häirete suhtes olla irooniline ega põlglik,” manitseb ta.

Dr Veskimägi peab oluliseks ka naise-poolset julgustamist, kasvõi pakkumist koos arsti vastuvõtule minna. Kasuks tuleb ka oma tegelike tunnete rahumeelne väl-jendus, mis toetab mehe suurimat soovi armastada ja olla armastatud. „Naised peaksid siiralt rääkima oma tähelepane-kutest mehe tervise osas ja suurest murest oma armsa mehekese tervise pärast,” on perearst veendunud.

Uroloog-androloog dr Tanel Muul tõdeb, et kartlikel meestel võib esialgu uroloogi vastuvõtt olla hirmutav. Seetõttu võiks tema arvates naised suunata pelgli-kuma mehe eelkõige perearsti vastuvõ-tule. Naise muretsemiseks piisav põhjus on see, kui mees on öösel hakanud varase-mast tihedamini tualetis käima või pole 50aastane või vanem mees käinud kordagi oma eesnääret kontrollimas.

Ka paidelane Tõnu nendib, et naiselik julgustus on vajalik, sest mehed omavahel tervisemuresid jagama ei kipu. „Kui naine saab ikka aru, et mehel on häda käes, võiks ta teda julgustada arsti juurde minema.

Pere toetus on sellises olukorras mehele väga oluline.”

Kontrollimine on vajalik kasvõi see-tõttu, et sel moel on võimalik avastada ees-näärmevähki. Eesti uroloogide kinnitusel on eesnäärmevähk muutumas Eesti meeste seas üha tõsisemaks probleemiks. Dr Tanel Muul nendib, et otseste sümpto-mite puudumise tõttu pole kodusel teel vähki kindlaks teha võimalik. „Pole ühtegi sellist sümptomit, mis viitaks eesnäärme vähile, seega mees seda kodus ise ära tunda kuidagi ei saa.”

Vähk võtab võimust

Eesti Uroloogide Seltsi juhatuse esimees dr Toomas Tamm (pildil) peab muret teki-tavaks, et eesnäärmevähi juhtude arv kasvab iga aas-taga. Hoolimata üha pare-matest ravivõimalustest sureb siiski Eestis eesnäär-mevähi tagajärjel keskmi-selt 37 meest 100 000 kohta. Tamme hinnangul on seda kindlasti liiga palju ja mitte ainult seepärast, et arv on oluliselt suurem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. „Enamasti on eesnäär-mevähi näol tegemist aeglaselt progressee-ruva vähiliigiga, mida õigeaegsel avasta-misel on võimalik edukalt ravida,” kinni-tab ta.

Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiaosa-konna vanemarst dr Martin Kivi toob oma-korda välja tõsiasja, et vanemas eas risk

VÄHEM VETT, VÄIKSEM KEHAKAAL

«Tundsin end paisununa, justkui kannaksin kehas vett!»«Mulle tundus, et keha on vett täis,» räägib Sara. «Kuid avastasin Skandinaavia preparaadi Apple Cider™ 600 ja minu elu muutus.»

Langes masendusse«Tundsin pidevat rahulolematust iseen-

millest ei saanud kuidagi lahti. Püüdsin

oli paisunud. Ja veel see halb hingeõhk...

viis mu lõpuks meeleheitele.»

Sõbranna soovitas«Õnneks soovitas mu hea sõbranna proo-

Apple Cider™ 600

Tarvitasin Apple Cider 600

kergemana.»

Kilod «voolasid» kehast välja«Tarvitan Apple Cider 600

keha justkui noorenes ning kogesin ener-

hakkama ning mõnikord tunnen lausa

olen taas elurõõmus. Võib-olla oligi kogu

Ainevahetus ja kehakaal

suureneda kehakaal. Me kõik oleme eri-nevad ning isesugused on ka meie toi-

gima tarbitavate kalorite hulka ning aita-

liigset vedelikku.

Kust saab Apple Cider 600 tablette?Apple Cider 600apteegist või tootja kodulehelt www.newnordic.ee.

Kuidas saab Apple Cider 600 aidata?Juba Vana-Egiptuses olid kasutusel erilised dieedid ning õunaäädikat tarvitati kehakaalu vähendava ja rasva lagundava toidulisandina. Egiptuse kuninganna Kleopatra jõi õunaäädikat kui ilu ja tervise allikat iga söögikorra järel. 2400 aastat tagasi kasutas Hippokrates õunaäädikat inimeste ravimiseks. Apple Cider 600 tablette valmistab õunaäädikast, artišokist ja võilille ekstraktist Skandinaavia kompanii New Nordic. Apple Cider 600-solevad aktiivsed ained aitavad kiirendada ainevahetust ja rasvade lagundamist ning säilitada normaalset vedeliku tasakaalu organismis.Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislikud eluviisid on olulised.

Apple Cider 600 on koguneva vedeliku ja rasva suurim vaenlane!

Kas teil on küsimusi?Lisainfot saab telefonil 684 3838 või külastades tootja kodulehte www.newnordic.ee.

MÄRKA!Suurenenud ees-näärme sümptomid• Valu alaseljas ja reies.• Sage urineerimine, eriti

öösiti.• Uriinipeetus.• Põletav tunne urineeri-

misel ja selle eritumisel peenisest.

• Täituvuse tunne munandikoti ja pära-soole vahel.

• Uriinijuga on peenike ja ebaühtlane, katkeb ja taasalgab.

• Urineerimise alusta-mise takistatus.

• Tilkumine urineerimise järel.

Allikas: www.kliinik.ee, patient.co.uk.

eesnäärmevähki haigestuda mitmekordis-tub.

Dr Tanel Muul pidas rõõmustavaks, et uroloogi juures käib ka lihtsalt kontrollis mehi rohkem kui varasematel aastatel. Selle põhjusena näeb ta aastate jooksul tehtud aktiivset teavitustööd, näiteks meeste tervise nädalate korraldamist.

Arenguruumi on siiski piisavalt, sest sellised kampaaniad tavaliselt suurema-test linnadest kaugemale ei jõua. Paide-lane Tõnu arvab, et selliseid teabenäda-laid peaks toimuma ka väiksemates koh-tades ning ka eakamatele. Pensioniealise mehe senine vähene info eesnäärme-tee-mal pärineb raadios olnud tervisesaade-test, internetti ta terviseteabe kogumiseks ei kasuta. Et vajalik terviseinfo jõuaks või-malikult paljudeni, võiks Tõnu arvates jagada inimestele infovoldikuid ka post-kastide kaudu. „Igasugust reklaami nad panevad sinna küll, aga võiks ju ka asja-likku infot olla,” leiab ta. Tõnu saab aru, et sel moel muutub terviseteabe edasta-mine agressiivsemaks, teisalt tekitab see inimesele alateadvusse vajaduse minna tervist kontrollima või annab võimaluse kaebuste võrdlemiseks sümptomitega.

Regulaarsel arstlikul kontrollil näeb ta takistust praeguses meditsiinisüstee-mis. „Normaalne oleks see, kui perearst jagaks informatsiooni, millised riskid ja ohud mind ähvardavad ja vajadusel tule-taks ka kontrollimise vajadust meelde. Ega inimene pole ju nii tark, et teab ise kõike, mida ta teatud vanuses kontrollima peaks.”

tervis Mai 2013 18

OSTES APTEEGIST KOLM PAKKI CONTOUR® TS TESTRIBASID, SAAD NELJANDA TASUTA!

Glükomeeter CONTOUR® TS TASUTA!Glükomeetri CONTOUR® TS komplekti kuuluvad: . glükomeeter . vahetatavad liitiumpatareid . lantsetiseade Microlet koos 10 lantsetiga . glükomeetri kott

. CONTOUR® TS N10 testribad

Omadused: . glükomeeter ei vaja kodeerimist . vere kogus 0,6 μl . glükomeeter käivitub testriba sisestamisega glükomeetrisse . glükomeeter sulgub testriba eemaldamisega glükomeetrist . testribad imevad ise vajaliku koguse verd testribasse . mälus 250 viimast testitulemust kuupäeva ja kellaajaga . vahetatavad liitiumpatareid . mõõtmisaeg 8 sekundit . töötemperatuuri vahemik 5-45 ºC . garantiiaeg 5 aastat . väga mugav, ei võta palju ruumi ja lihtne kasutada

Saadaval kõigis hästivarustatud apteekides.

Kampaania kehtib kuni 31.12.2013

No Coding

KOMMENTAAR

JAAN KAPLINSKI,kirjanik, tõlkija,seljatas eesnäärmevähi 2004. aastal

Tean omast kogemusest, kui oluline on eesnääre. See koge-mus oli kõige tõsisem üldse, mis olla saab, ehk eesnäärme-vähk.Olin umbes 40aastane, kui mul diagnoositi eesnäärmepõletik, prostatiit, millisest haigusest polnud seni kuulnudki.Sellel ajal oli väga raske sellest rääkida, sest ei tekkinud arstiga usalduslikku suhet. Ega arstid sellele ka väga tähelepanu ei pööranud. Minu õnneks sattu-sin Tartus uroloogi juurde, kelle nimi oli Heiki Kask. Temaga tekkis selline usalduslik suhe, kus julgesin ja sain temaga tegelikest probleemidest rää-kida. Tal oli aega kuulata. Tema juures käies sain ka aru, millele kõik need sümptomid võivad viidata, sain aru, et krooniline prostatiit on midagi muud kui põiepõletik.Nüüd olen kuulanud loenguid ja mõistnud, et kõik on organis-mis omavahel seotud ning ees-näärmele mõjub ühtviisi hal-vasti nii ülekaal kui ka pika-aegne seksuaalvajaduste rahul-damatus. Minu nooruses pol-nud nende asjade kohta kuskilt lugeda, aga nüüd korraldatakse lausa õppepäevi ja meestears-tid teevad tõsist valgustustööd. See on väga oluline ja vajalik. Peab kontrollis käima ja endale tähelepanu pöörama.

FOTO

: KRI

STJA

N T

EED

EMA/

SCAN

PIX

REKLAAM

Ja me võtsime teda kuulda.Nüüd on teil lihtne teha otsuseid oma elu üle diabeetikuna, võttes kasutusele uue täpse BGStar® glükomeetri.

UUS GLÜKOMEETER

SINUST INSPIREERITUD INNOVATSIOON

Suurte numbritega

taustvalgustusega ekraanHüpo- ja

hüperglükeemia alarm

Ei vaja kodeerimist

Stiilne ja diskreetne

BGStar® ja iBGStar® on meditsiiniseadmed. Vajadusel lugege kasutusjuhendit või konsulteerige arsti või diabeediõega.

www.diabeet.eeKlienditugi: bgstar.eesti@sanofi.comwww.bgstar.ee

Esindaja Eestis: sanofi-aventis Estonia OÜPärnu mnt. 139E/2, 11317 TallinnTelefon 627 3488

Snum

Anne soovis,et elu diabeetikuna oleks lihtsam.

Diabeetiku toiduvalikus polegi midagi erilist, sellemoodustab tervislik toit, mis on soovitatav igaleinimesele. Menüü peab olema mitmekülgne jatasakaalustatud, peab sisaldama nii süsivesikuid, rasvu kui valke, aga õiges vahekorras. 50-55protsenti diabeetiku päevasest toidust peaksidkatma süsivesikud, 15-20 protsenti valgud ja 30-35 protsenti rasvad. Süsivesikutest võiks eelistada kiudainerikkaid, sest kiudained eiimendu soolestikust ja seepärast aeglustavad nad süsivesikute imendumist ning vähendavadveresuhkru taseme kiiret tõusu. Samuti mõjuvad kiudained soodsalt soolestiku tegevusele.Teise tüübi diabeetikud ei pea lugema täpselt süsivesikuid, kuid peavad siiski jälgima tervislikutoitumise põhimõtteid. Esimese tüübi diabeetikutel on kindlasti vajalik omandada süsivesikute

täpse arvestuse põhimõtted, sest insuliini doosi arvestatakse vastavalt toidule.JOOGIDParimaks joogiks janu korral on vesi. Puuvilja- ja marjamahlad tõstavad veresuhkrut kiiresti jaei sobi seetõttu janu kustutajaks. Erandiks on köögiviljamahlad. Sidrunimahlas on süsivesikuid minimaalselt ning sellega voib julgelt maitsestada joogivett. Kohvi ja tee joomisel ärge lisage suhkrut, mett, keedist. PIIMATOOTED EI SOBI JOOGIKS! Need ontoiduained ning diabeetikule on soovitav kasutada piimatooteid 0,5 l päevas, mitte üle 1 klaasi korraga. Suhkrut sisaldavad karastusjoogid ei sobi diabeetikule igapäevaseks kasutamiseks. Sportimisel ja hüpoglükeemia puhul võib kasutadaka suhkruga karastusjooke ning spordijooke.MAGUSTOIDUDKõige paremini sobivad magustoiduks puuviljad ja marjad. Magustoitu süües peate arvestama selles süsivesikute hulgaga ja kasutama muud toituvastavalt vähem. SOOL JA MAITSEAINEDSoolarikas toit pole teie tervisele kasulik. Püüdkevältida liigsoolaseid toite (näit. soolakala, soolaliha jne.) Harjutage oma maitsmismeelt magedamate roogadega, maitsestage neid erinevate maitseainetega. Parem ärge lisage juba

maitsestatud toidule soola. Maitseainete segudest valige ilma soolata või vähese soolasisaldusega segud. Ketšupit ja sinepit kasutage vastavalt omasoovile.ALKOHOLAlkohol pole diabeetikule täiesti keelatud, kuidtuleks vältida tuleb rohket alkoholi tarbimist.MAIUSTUSED JA MAGUSTUSAINEDDiabeetikute dieet ei pea olema suhkruvaba, vaid soovitav on vähe magus toit.Eraldi dieettoodete kasutamine ei ole vajalik ja soovitav!Tänapäevaste toitumissoovituste järgi võib diabeetik kasutada ka vähesel määral suhkruga tooteid.Järelikult pole vaja magusast täielikult loobuda. Lubatud on isegi väikesed suhkrukogused ( 20 - 30 g päevas ), seda juhul, kui toiduvalik on muusosas korras. Kui kasutate suhkruga magustatud toitu, peate täpselt jälgima vajalikku päevast süsivesikute hulka. Vajadusel tuleb vähendada teisitoidukoguseid, et ei tekiks kaalutõusu ja veresuhkru gkontrollimatut tõusu.

DIABEETIKU TOIDUVALIK

Esindaja Eestis: sanofi-aventis Estonia OÜ, Pärnu mnt. 139E/2, 11317 Tallinn, telefon 627 3488

Lugeja teadlikkust aitab tõsta

Ulvi Tammer-JäätesEesti Diabeediliidupresident

DIABEETIKUTELE KEELATUD TOIDUAINEID EI OLE, KÕIKE VÕIB SÜÜA, KUI

ARVESTATAKSE TOIDUKOGUST JA TOIDU SÜSIVESIKUTE SISALDUST!

LIHTSAID SOOVITUSI RASVA JA KÜLLASTUNUD RASVAHPETE VÄHENDAMISEKS

Võid ja tahkeid rasvu.

Pekist liha ja suure rasvasisaldu-sega tooteid, nagu pirukad ja vorstid.

Rasvarikkaid piimatooteid, nagu koor, või margariin, täispiim jarasvarikkad juustusordid.

Toitu mille valmistamiseks onkasutatud tahkeid rasvaineid, nagu margariin ja searasv.

Rasvarikkaid salatikastmeid nagumajonees ja hapukoor.

Praetud toite.

Toiduvalmistamisel lisatud rasva.

Suure rasvasisaldusega suupisteid, nagu šokolaad, koogid, küpsised jt. küpsetised.

Määrige leivale õhem kiht.

Ostke nii taist liha, kui eelarve võimaldab, või kasutage vähese rasvasisaldusega liha, nagu nahata kana- ja kalkuniliha. Eelistage vähendatud rasvasisaldusega vorsti- ja lihatooteid. Sööge võimalikult palju kala.

Eelistage rasvata või vähese rasvasisaldusega piima ja piimatooteid, väherasvast jogurtit, kohupiimapastat ja kodujuustu, samuti vähendatud rasvasisaldusega juuste.

Kasutage õlisid, nagu päevalille, oliivi-, maisi- või sojaõli.

Valmistage salatikastmeid väherasvasest jogurtist, kohupiimapastast või kasutage tervislikku õli.

Grillige, küpsetage, keetke, hautage või valmistage toit mikrolaineahjus; liha küpsetage restil. Sööge rohkem tärkliserikkaid toite, nagu makaronid, riis, kartulikrõpsudele eelistage koorega keedetud kartuleid.

Kasutage paksupõhjalisi või mittenakkuvaid toidunõusid, valmistage toit vähese rasvaga või üldse rasva lisamata.

Sööge värskeid või kuivatatud puuvilju, toorest köögivilja ja näkileibu; küpsetage ise vähese rasvasisaldusega kooke.

SÖÖGE VÄHEM SELLE ASEMEL

REKLAAM

tervis Mai 2013 20

T artu ja Stockholmi ülikooli ning Fraunhoferi instituudiga koostööd tegev teadus- ja arendusettevõte SelfDiagnostics oli Eestis esimene,

kes Austria päritolu kodused kiirtestid eelmise aasta sügisel turule tõi.

Eksperimendi käigus tegi üks maovae-vuste all kannatav vanem naine maohaa-vandi testi ja läks positiivse tulemuse and-nud testiga perearsti juurde. Perearst kur-justas, et mis test see veel selline on ja miks ta seda usub. Lisauuringute järel sel-gus aga, et naisel olid tõepoolest tekkinud maohaavad, mille vaevustele varasemalt seletust ei olnud.

„Oleme Eestis veel tundmatud. Meil on küll plaanis perearstidele oma teste tut-vustada, aga seni oleme uurimis- ja tea-dustööga väga hõivatud olnud, seega on fookus olnud teadustööl ja müük ning turundus on pigem tugitegevus,” selgitab firma projektijuht Reilika Paas.

Tema sõnul võiksid arstid koduste kiir-testide puhul olla avatud meelega, tead-vustades, et inimesed saavad oma tervist neid kasutades kontrollida. „Arvestades praegusi pikki järjekordi ravispetsialis-tide vastuvõtule võib see olla üks kiire-maid võimalusi ise midagi ära teha. See on indikatiivne esimene samm, mille võiks ise oma tervise huvides astuda.”

SelfDiagnostics projektijuhi sõnul on kodused kiirtestid diskreetsed, kasutaja-sõbralikud, kiired, õigeaegsed ja usaldus-väärsed.

Kõige populaarsemad testid on seni olnud soolepolüübi, maohaavandi, maksa- ning neerufunktsiooni testid.

Soolepolüübi test

Keskmine soolevähki haigestumise iga on 50.–60. eluaastad, mõned statistilised and-med näitavad, et soolepolüüpe esineb koguni pooltel üle 50aastastest inimestest.

Eve Rohtlaeve.rohtla@ajaleht.ee

Ettevaatlikel ja skeptilistel eestlastel on raske uskuda, et teatud hai-guste kiirtesti-mine on nor-maalne asi, mida saab ka kodus teha. Samas pole paljudel prob-leemi ajalehest loetud haigus-tunnuste järel oma perears-tile kindlalt väita: „Mul on kõik samad sümptomid, järelikult tuleb operatsioonile minna.”

Ka kodus saab endalt vereproovi võtta

Soolepolüübid on soole küljes olevad väi-kesed, üldjuhul healoomulised kasvajad, mis võivad muutuda aastate jooksul siiski halvaloomuliseks. Kui polüübid hakkavad veritsema, on see tugev signaal, et tegu võib olla halvaloomulise kasvajaga.

Soolepolüübi test tuvastab väljaheitest hemoglobiini, mis on väike osa verelibles, mida inimene silmaga ei tuvasta. Nii et juhul, kui soolepolüüp veritseb, on see või-malik avastada väga varajases faasis.

Kuidas testi kodus ise teha?

Testiga on kaasas õpetus. Kindlasti tuleb kasutusjuhend korralikult ja rahulikult läbi lugeda. Kui midagi jäi segaseks, siis ka mitu korda.

„Rabistada pole mõtet, ka mitte pabis-tada,” selgitab Reilika Paas. „Vastasel juhul rikume midagi proovi tulemuse õnnestumisel jäädavalt ära ja see test osu-tub kasutuks. Kui olete ebakindel, siis ehk aitab teil juhendit lugeda ja sellega koos testi teha, kas laps või lapselaps või siis mõni teine inimene, keda usaldate,” rää-gib ta.

Põhimõtteliselt tuleb ette võtta sama protseduur kui perearsti määratud mus-tuseproovi puhul, kui see tuleb vastavas purgikeses laboratooriumi viia.

Soolepolüübi test tuvastab inimese hemoglobiini tema väljaheites. See tähen-dab lühidalt, et testiga kaasas olevale pul-gale tuleb korjata oma väljaheidet. Pulga

ots on veidi krobeline ja see tuleb torgata kolme kohta oma väljaheites.

Miks kolme kohta? Reilika Paas selgi-tab: „Sellepärast, et inimene sööb erine-vatel aegadel ja väljaheide on moodustu-nud soolde ka eri toidukordade järel. Kogus pulga peal ei pea olema suur, kui mustust satub rohkem, siis tasub salvrä-tiga õrnalt ära pühkida.”

Seejärel torgatakse pulk testiga kaasas olevasse vedelikku, mis aitab õige lahuse kokku saada ja mis testkasseti peal rea-geerima hakkab. Pulk pannakse lahu-sesse, raputatakse, lahuse pudeli korgiots murtakse ära, sealt tilgutatakse testaknale kaks tilka vedelikku ja oodatakse 5 minu-tit, et lugeda testi vastust.

Kui tulemusena ilmub testile üks triip, on vastus negatiivne ehk väljaheitest hemoglobiini ei tuvastatud. Kui siiski vae-vused jätkuvad, tuleks arsti juurde konsul-tatsioonile minna. Kui testil on kaks triipu, on vastus postitiivne ja seega peaks pere-arsti vastuvõtule minema ning oma tervist põhjalikumalt kontrollima. Kaasa tasuks võtta ka testi juhend koos proovitulemu-sega.

Reilika Paas hoiatab, et enne mure-likku visiiti oma perearsti juurde tuleks lugeda testiga kaasas olevatest materjali-dest, mis võib veel osutada verele mustu-seproovis. „See võib olla näiteks ka hemor-roididest ehk laienenud veenidest päraku ümbruses,” lisab ta. „Soolepolüübi kae-buste juurde kuuluvad ka kõhukinnisus,

MAOHAAVANDITE TESTI TEGEMISE ÕPETUS

tervis

>> lk 22

21 Mai 2013

kõhulahtisus, kõhuvalud, ka väsimus ja madal palavik ja lõpuks on ka verd sil-maga näha.”

Maohaavandi test

Maohaavandi testiga on kaasas testkassett, lahus ja lantsett sõrmeotsa vere võtmiseks ning kirjeldus, kuidas toimida.

Reilika Paas selgitab, et kõigepealt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et testi tegemise alustamisel peavad olema käed korralikult pestud ja puhtad nii nagu kõigi koduste kiirtestimiste puhul.

„Kui tunnete, et käed on külmad näi-teks hirmust testi tegemise ees, siis tuleb käed sooja vee alla panna ja neid massee-rida, sest vastasel juhul ei taha veri sõrme otsast välja tulla.”

Tavaliselt võetakse verd pöidlast loe-tuna ükskõik, kas siis vasaku või parema käe neljandast näpust, nimetasõrme ehk laulatussõrmuse sõrme külje pealt.

„Vereproovi võtmise lantsetil on pääs-tik, millele isegi kogemata vajutades käib plaks ära ning see on korraga kasutu,” hoiatab Reilika Paas. „Esmalt võetakse kaitse külje pealt ära, keeratakse ots ära, siis asetatakse lantsett sõrme külje peale, vajutatakse, käib torge ja ongi valmis. Kui torge on toimunud, siis on näha, kuidas veri koguneb. Kui verd ei tule, siis tuletage meelde, mida vanasti sõrmevere võtja tegi: palus kätt lõdvestada seda alla küljele las-tes, et vereringet parandada või sõrme masseerida, kuni verd tulema hakkab.”

Kui veretilk on moodustunud, siis tuleb näpp hoida testkasseti plaadi vastas seni, kuni veretilk on sellesse imendunud. Järgmisena tuleb kaasas olevast pudelist peale tilgutada täpselt seitse tilka.

„Juhul kui lugemine läheb sassi või kui läheb rohkem tilkasid, siis lahus läheb küll nõrgemaks, aga ta tuvastab helicobak-ter pylori kindlasti, kui see veres olemas on,” räägib Reilika Paas.

Sarnaselt eelmise testiga: kaks joont näitab probleemi olemasolu, üks joon test-kassetil perearstilkäiku ei käsi. Kui aga vaevused jätkuvad, tuleks ikkagi arstiga konsulteerida.

Reilika Paasi selgitusel on tegemist antikehatestiga. „Kui teil on aasta tagasi diagnoositud maohaavand, siis see test

������������������ ���������� �������� ������������������������������������������� �������� ��������!���������������� �������������������������������"����������������� ����� ����������!� ������������������������������������������ ����

#�� ���������������������������������������������������$�����������%������������ �����!������������������������������������������������������������&������������������� ��������������� ����!������������������������������ ����������

���������������������������������� ��������������� �������������������!����������������'� ���������������(�������'��������������������������))������������������������!������ �������������������������������������

������������������������� ������������������������������&��������������������������!��������������������������������

*������������������� ������������� ������������������������������������������������������������$������������������������������������!����������������������������������

�� � ����$���&���������������������� ������������������������ �����������������������!������������������� ��������������������������������� ������!������������������������������

������������������������������������������������ �����������������������������������������!��"����������#����������$%�&������������"���$������#������$����������'�(����!

��������$������������ �� ��!���������������� ��������� ��������������������+�������������������������� �������������������������������&������������������ �������������� ��������������� ������������������������������!��������������&���!����������������������������������,������������������ �����������������������������������������

&������������-$���������������������������./0�������!������1.2� ��������������������� ��������������� �����������!113������������ ����������������������4���������������������+����� ������������!�������4��������������������������������� ��������%������������������

���������

������ �����������

�� ��� ���) �*�

�"�����+,���������������������������������$""����!��"������������������������$���#�������"��!

&��������������'������$��!�����1/��������������������������������#������-��������.�����/01�.��/1!��������������������&������ ��������&����������� ��������������& �������������������������'��������������

&���������������������$��2���������������(#��������.���������������#������/01!�+��� �����!����� ���������������������

&������������!�����1/�����������������������'��������������������������������&�!�������������������4���&���������������������������%������ �������������!���������� ����������������������������������� ������,������������������������������������'�������������������

������������!�'3���������#������!��������������#"�����4$'�����������!���������� ��������������������������������������*������������������������������������ ������������ ���������5����������� ))�����������������������������������

���������$������$����2�#���������&2�������������#��������!�'3����5��!��������������#"�����4$�������������������� ����������������������

�������$���������

�������$���������

�%�&�����������

������'66��#���" ���'�������."����$��������������������!

�*���;*<**�*� 1/�������������������������������������������,��������������

+��������))������������ �������������� �������������� ����D��������������� ������+2�!�������� ����� ������

=���#��+7��������E������ ��������������������������������� �����C ���������������!���������������������������7����������������+�������������������2<.����� ����������������������1/�������

F ����� �������������'�����

���� ������� �!�������������������� ����� �������������'�������������� ���������� ������+1��������+��� ��� ���� ����� �������� ���������((������#��:7���#�����

>!

?!

9!

C����������������������� ���!������������������ ����������������

,!

���$��������?��������%������ ���������������� ����������5����� ���� ������� ����������������5���%������ ���!������ ����� ����������������C����� ������������ ����!��������������������������!���!����� �'���������C������������������� �����

���������#���������?��������������������������������������������������������,����������������������� �������������������������� ������������

;�����������������������!�����������'���������;����� ����������������� ���!���������������;����������������������������������

*�������������������� ))����,))��������� ���������� ������!�������������������������������������������

�''����������������������������������'��������� ����;����������������������

C��������������� ������������������������������������������!�������������������

+! -!

:! 8!

võib veel vana haigusjuhu antikehasid tuvastada. Kui teil seda haigust diagnoo-situd pole, aga on siiski kõhuvaevused, kõrvetised, kõhukinnisus või -lahtisus ning puhitus, siis on see kodune kiirtest võima-lus oma kahtlusi kinnitada või hajutada,” räägib ta.

Kodune kiirtest ei anna lõplikku medit-siinilist vastust. „Ei tasu minna paani-kasse, et mul nüüd ongi kasvaja. Selleks tuleb teha arstipoolsed lisauuringud, et seda kas välistada või kinnitada,” selgitab projektijuht. „See on üks viis, kuidas oma tervist kontrollida. Arsti tehtud uuringud on ikka kõige täpsemad. Sümptomid või-vad enamikel juhtudest kattuda, tihti ei pruugita teada, mis suunas uuringutega edasi minna ja uuringud maksavad palju.”

Maksafunktsiooni test

Lihtne uriiniriba test. Tuleb topsi pissida, hoida testriba paar sekundit uriinis ja siis on näha, millist värvi see läheb. Saadud värvi tuleb võrrelda testiga kaasas oleva värvitabeliga. Test näitab kahe indikaatori, bilirubiini ja urobilinogeeni taset uriinis. Need on indikaatorid, mis näitavad, kas on kollatõbi, sapikivid, maksapõletik või mak-sakahjustused alkoholismi tagajärjel. Kui need näitajad on plussis, siis tuleb kind-lasti perearsti juurde minna, et teha lisa-uuringuid.

Neerufunktsiooni test

Tuvastab valke, mis on esimene indikaator neerufunktsioonide häire puhul ja näitab, kui hästi neerud väljutavad jääkaineid või jätavad nitraate sisse, vedelikupeetust ja muudki. Testiga on kaasas kolm indikaato-rit, mis lisaks valkudele tuvastab ka eri-kaalu ja kreatiniini. Testriba tuleb kaks-kolm sekundit uriinitopsis hoida. Värvi-võrdlustabel näitab, milleni on neerude funktisoon normaalne, mis üle selle ja mille puhul peaks perearsti poole pöör-duma.

Uroinfektsiooni test

Kaasas testriba, mis näitab, kui uriinis on põletikunäitajad. Selles testis saab tuvas-tada valke, nitriteid ja leukotsüüte. Neid

FOTO: MARKO SAARM/SAKALA

Enne vereproovi võtmist tuleb tähelepanu pöörata sel-lele, et testi tegemise alustamisel peavad olema käed korralikult pestud ja puhtad nii nagu kõigi koduste kiir-testimiste puhul. Tavaliselt võetakse verd pöidlast loe-tuna ükskõik, kas siis vasaku või parema käe neljan-dast näpust, nimetasõrme ehk laulatussõrmuse sõrme külje pealt.

NB! Enne mistahes testi kasutamist loe kindlasti läbi pakis olev kasutus-juhend.

tervis Mai 2013 22

FOTO

: MAR

KO S

AARM

/SAK

ALA

REKLAAM

KOMMENTAAR

INDREK TULP,molekulaar-tehnoloogia doktor, Tartu ülikooli keemia-instituudi tea-dur, osaühing SelfDiagnostics teadusarenduse juht

Inimene on aina enam meditsiiniteadlik ning seetõttu tarbib seda ka rohkem. See, et me teame oma õigusi ja oskame seetõttu ka rohkem enda eest seista ja küsida, on viinud meditsiinikulud oluliselt suuremaks ning on tekitanud pikad arstide juurde pääsemise jär-jekorrad.Üks lahendus, mis sedasorti probleeme leevendab, on kiirtest, mida saab teha kas perearst (testidega, mis on mõeldud professionaalseks kasutamiseks) või ka ini-mene kodus. Mõned arstid on jätkuvalt kodus testi-mise vastu, kuid minu arvates liigub ühiskond selles suunas, et iga inimene peab saama rohkem oma ter-vise huvides ära teha.Kui 1970. aastatel tuli välja esimene kodus rasedust tuvastav kiirtest, siis oli väga suur hulk inimesi selle vastu. Tekkis küsimus, kuidas ikka inimene ise saab vaadata, kas ta on rase või mitte? Ja mis saab siis, kui selgub, et mõni on rasestunud enda teadmata? Arvati, et see tõstab illegaalsete abortide arvu ja/või isegi enesetappe noorte naiste seas. Tänapäeval on rase-dustest täiesti elementaarne ja igapäevane.Eelmisel suvel sai HIV kodune kiirtest Ameerikas müü-giloa FDAlt (Food and Drug Administration, mis kont-rollib ravimite ja meditsiiniseadmete õigsust ja kor-rektsust ning jagab vastavaid müügiõigusi USAs). Veel aastaid tagasi peeti seda äärmiselt ebaeetiliseks, et ini-mene saab ise HIVd kui fataalset haigust kodus tuvas-tada. Valulisim oli küsimus, mis juhtub inimesega posi-tiivse vastuse korral psüühilises liinis ja kas ta ikka otsib seejärel arstiabi. Nüüd on see paradigma muu-tunud.Tehnoloogia kiire areng nii biotehnoloogia kui ka inse-neeria vallas võimaldab teha veelgi väiksemaid ja täp-semaid diagnostikaseadmeid. Väga suur areng on toi-munud molekulaardiagnostika vallas, mis võimaldab väga spetsiifiliselt haigusetekitajat tuvastada ja neid on võimalik kohandada ka kodus kasutamiseks.Näiteks veresuhkru määramise seadmed on tänapäe-val väga väikesed ja lihtsasti kasutatavad. Kuid veel aastakümneid tagasi pidi diabeetik käima kliinikus veresuhkrut määramas ja/või siis kindla aja tagant insuliinisüsti saamas, mitte vajaduspõhiselt, mida või-maldavad praegused insuliinipumbad.

Terves kehas terve kõht! avad kvaliteetseid kasulikke elusbaktereid ja prebiootikume (FOS), mis suurendavad probiootikumide toimet soolestikus.

Protexin®: aitab seedetegevuse korras hoida (toitumismuutuste, reisimise ajal) suurendab soolestiku vastupanuvõimet (kõhulahtisus, -kinnisus, -gaasid) kiirendab haigusest paranemist toetab organismi antibiootikumiravi ajal tugevdab organismi üldseisundit leevendab laktoositalumatust, pärmseeneinfektsioone

Tootja: Probiotics International, Ltd Suurbritannia www.protexin.com

Esindaja Eestis: Hortus Medicus OÜ, Mustamäe tee 18, 10617 Tallinn www.hortusmedicus.ee

Osta e-poest www.hortusmedicus.ee

või küsi apteegist!

testribasid pole vaja värvitabeliga võr-relda, aga muret võib tunda siis, kui need kolm riba värvuvad tumedaks.

Kiirtestid paljudeks puhkudeks

SelfDiagnostics pakub ka teste, millega on võimalik tuvastada näiteks naistel ka menopausi, ovulatsiooni, rasedust, pH-taset, klamüüdiat, tupekandidoosi. Testid on ka gluteenitalumatuse, veresuhkru, üld-kolesterooli, glükoosi, hemoglobiini ja kusihappe määramiseks. Samuti on erine-vaid teste allergiate tuvastamiseks: kassi-, õietolmu-, tolmulesta-, muna- ja piimaal-lergia tarvis.

Tulemas on veel näiteks rauapuudulik-kuse, kilpnäärme ületalitluse ja puukbor-relioosi tuvastamise kiirtestid.

Kust kiirteste saada?

Euroopas, näiteks Saksamaal, Austrias, Soomes, Poolas ja Norras on sellised kodu-seks kasutamiseks mõeldud kiirtestid laialt levinud. Eestis on põhimüüja Self-

diagnostics OÜ oma internetipõhise ostu-keskkonnaga, kuid suur valik kiirteste on ka Tallinnas asuvas Tervisepoes Kadaka teel, e-poes Tervis24.ee, Kesklinna aptee-gis Stockmanni kaubamajas ning peatselt Rakveres Biore Tervisestuudios.

Testide hinnad ulatuvad 4 kuni 19 euroni. Kõige kallimad on allergiatestid ja tupekandidoosi test. Keskmiselt jäävad hinnad 7–8 euro kanti.

Firma arendab ise suguhaiguste kiirtesti

Reilika Paasi sõnul arendab nende firma ise klamüüdiatesti, mille analüüs põhineb uriiniproovil. „Uriinil põhinevat klamüü-dia kiirtesti on püütud küll arendada, kuid keegi ei ole veel lõpptooteni jõudnud ehk oleme meie esimesed,” loodab ta.

SelfDiagnostics on sellega juba kolm aastat aktiivselt tegelenud. Uurimisse on kaasatud Tartu Ülikooli Tehnoloogiains-tituudi teadusgrupp eesotsas professor Ülo Langeliga, kes on Stockholmi ülikooli neurokeemia instituudi juhataja.

tervis23 Mai 2013

Kahjuks peame suu meile allergilisest toi-duainest puhtaks pühkima ja teadlikult seda toitu vältima.

Mis on toiduallergia? Toiduallergia all mõistetakse organismi ebatavalist reagee-rimist välisele tegurile ehk toidule. Selles osaleb inimese immuunsüsteem.

Toiduained toimivad allergeenina ena-masti väikelastel, täiskasvanutel on nende osa allergiliste haiguste põhjustajana väik-sem, kuid lapsepõlves alanud allergia mõne toiduaine suhtes võib püsida kogu elu. Täis-kasvanutel on sagenenud ülitundlikkus soja ja eksootiliste puuviljade suhtes.

Toiduallergiat esineb lapseeas umbes 10 protsendil ja täiskasvanueas umbes 5 protsendil inimestest. Toiduallergikute arv kasvab kogu maailmas.

Kõige sagedasemad toiduained-allergeenid on muna, piim, nisu, soja, pähklid, maapähklid, kala, koorikloomad. Asiaate vaevab riisiallergia, ameeriklasi pähklivõiallergia.

Toiduallergiat põhjustavad toidus sisalduvad valgud, mis on kas loomset või taimset päritolu.

Lehmapiimaallergia tabab 0,5–4 prot-senti lastest ja möödub tavaliselt koolieas. Lehmapiimas on mitmeid valke, allergiat võib põhjustada neist üks või mitu. Selle puhul on vaja leida teisi asendustoiduai-neid. Küllalt levinud on sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajad, kuid umbes 25 protsenti lehmapiimaallergia all kan-natavaid imikuid ei talu ka sojavalku.

Mõningatel juhtudel piisab, kui lehma-piima enne tarbimist kuumutada. Sellest on abi vaid juhul, kui allergiat põhjusta-vad termolabiilsed valgud. Kuna kitse-piima keemiline koostis erineb lehma-piima omast, võib abi olla ka kitsepiimast. Lehmapiimaallergia puhul tuleb vältida kõiki piima ja piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid, näiteks ka võid, kohupiima ja jäätist. Ebameeldivuste vältimiseks tuleks hoolikalt uurida pakendil toodud toiduai-nete koostist.

Kanamunaallergia algab tavaliselt las-tel enne teist eluaastat ja möödub kooliea saabumisel. Suurem osa munas olevatest

Pühi toiduallergiast suu puhtaks!Aime TederSüdameapteegi Rakvere Pereapteegi proviisor

Elu üheks mõnusaks nau-dinguks on toit. Kõik on suure-pärane, kui saame süüa seda, mida hing ihkab. Mida teha aga siis, kui meil on allergia mõne toiduaine suhtes?

allergeenidest asub küll munavalges, kuid ka munakollane ja kanaliha võivad põh-justada allergiat. Erineva tugevusega probleemi puhul võivad mõned allergikud süüa keedetud mune, teistel aga tekitab juba tugevat allergiat viibimine ruumis, kus vahustatakse mune.

Kalaallergia võib tekkida kala söömi-sest, kala rookimisest või isegi kala praa-dimisel erituvatest lõhnadest. Tavalise-mad vaevused on nahalööve ja seedeka-nali häired (oksendamine, valud, kõhulah-tisus). Kalaallergia võib tekitada anafülak-tilise šoki ehk kogu organismi allergia. Probleem võib tekkida ka kalajahuga söö-detud linnu- või sealiha söömisest. Kala-allergia paraku vanemas eas ei möödu.

Puu- ja köögiviljaallergiat tekitavad üldjuhul kuumtöötlemata viljad. Keedi-sed, kompotid, mahlad, keedetud ja kül-mutatud viljad tavaliselt allergiat ei tekita. Puuviljadest tekitavad sagedamini aller-giat aprikoosid, banaanid, kiivid, õunad, pirnid, virsikud, eksootilised puuviljad (mango, papaia, tähtvili). Köögiviljadest on ohtlikumad paprika, kaalikas, naeris, por-gand, peet, sibul. Ka kaunviljad võivad esile kutsuda allergiat, eriti soja. Kuna sojavalke kasutatakse laialdaselt vorsti- ja pagaritööstuses, peavad sojavalgu suhtes allergilised inimesed olema eriti tähele-panelikud. Sojaõli seevastu ei põhjusta allergiat.

Pähklite ja mandlite tarbimise suure-nemisega on suurenenud ka inimeste hulk, kes on nende suhtes tundlikud. Maa-pähklivõi on USAs põhjustanud isegi mit-meid surmajuhtumeid.

Maitseaineallergial on sageli ristaller-gia õietolmu- ja lõhnaallergiaga. Maitse-ainetest põhjustavad allergiat karri, ing-ver, kaneel, pipar, koriander, köömned.

Juba ammusest ajast on tuntud mee-allergia. Mesi sisaldab lisaks allergeeni-dele õietolmu.

Toiduallergia tekitab nahal punetust, sügelust, nõges-, leetrisarnast löövet, aller-gilist turset ja – nahapõletikku, ekseemi. Silmades tekib sügelus, pisaravool, lau-gude turse, kipitus. Kihelus kurgus või suulaes, huultel, keelel, võib kaasneda suulae- või kõriturse.

Hingamisteed võivad hakata kihelema, kaasneda aevastamine, vesine eritis või limaskesta turse (nina kinni), hääle kähe-

dus, köha, surumistunne rindke-res, hingeldus, õhupuudus.

Ilmneda võib iiveldus, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, toidust keel-dumine, südame löögisa-gedus võib tõusta või lan-geda, vererõhk langeda, tekib pearinglus, šoki-seisund, surmahirm, teadvuse kadu, peavalu.

Toiduallergia nähud võivad tekkida kiiresti (paari tunniga) või aeg-laselt (1–3 päevaga).

Toitudest põhjusta-tud allergia korral tuleb allergoloogi juures kind-laks teha, millise toiduaine suhtes haigustunnused teki-vad. Oluline abi võib olla nädala jooksul peetud toidupäe-vikust, kuhu märgitakse kellaajali-selt söödud toidud, nende kogused, hai-gussümptomite teke, ravimite kasutamine. Allergoloog võib teha mitmesuguseid teste.

Kui allergiat põhjustav toiduaine on kindlaks tehtud, tuleb seda vältida täieli-kult kuni terve aasta. Toiduallergiat välja ravida ei saa. Vältida tuleb kõiki seda toi-duainet sisaldavaid toite. Samas kõik toi-duga seotud häired ei ole toiduallergia.

Leevendada saab allergiast tekkivad sümptomeid. Kasutada võib antihistamii-nikume (tilgad, siirup, tabletid). Nahalöö-vetele võib peale määrida erinevaid kreeme, salve sügeluse ja punnide vastu. Vastava ravikreemi kirjutab välja arst.

Apteegis käsimüügitoodetest sobivad vaseliinõlikreem, mis niisutab ja pehmen-dab nahka.

Vanniõli (Linola Fett Ölbad) sobib atoopilise dermatiidi puhul, kuiva, kareda ja ketendava naha hoolduseks ja kaitseks. See vähendab sügelust. Selle õliga vannis võib näiteks laps olla mõne minuti ja van-nivesi peab olema 32–36 kraadi. Mida madalam temperatuur, seda suurem on sügelust leevendav ja järelrasvatav toime.

Nahaärritust aitab vähendada kolmis-ruse (taimeliik korvõieliste sugukonna ruskme perekonnast, rahvakeeli kaksham-mas, oja kold). Ühe tassitäie keeva vee kohta võtta 3 teelusikat teepuru, lasta seista 45 minutit ja valada see vannivette.

ke-

s,e,

l-sa-

an-eda, oki-rm,lu.ud sti eg-

sta-uleb kind-uaineed teki-õib ollad toidupäe-kse kellaajali-

ende kogused, hai-ravimite kasutamine.

mesuguseid teste.iduaine on

täieli-

Aime Teder

tehnika Mai 2013 24

T allinn pakub üksi elavatele eaka-tele häirenuputeenust alates 2007. aastast ja märtsi lõpu seisuga oli pealinnas teenuse kasutajaid 165.

„See on olnud ka keskmine klientide arv aastate jooksul,” rääkis Tallinna hoole-kande keskuse juhataja Imbi Eesmets (pil-dil).

Süsteem toimib nõnda, et nupulevaju-tusega tehtud abikutsungi võtab vastu häirekeskus, kust teavitatakse esmalt eaka lähedasi. Kui lähe-dastel inimestele ei ole võimalik telefonitsi vanu-rit kätte saada, siis edasta-takse teave Tallinna hoole-kande keskuse kaheliikme-lisele meeskonnale, kes sõidab olukorda lahendama.

Reaalseid väljasõite teeb Tallinna eki-paaž ühe kliendi kohta kuu jooksul umbes kümmekond. Sealjuures ei lähe Eesmetsa kinnitusel arvesse katkestatud väljasõi-dud või juhtumid, kus häirenupu vahen-dusel on appi läinud kiirabi või läheda-sed.

„Meie teenust saab kasutada iga ini-mene, kes elab Tallinnas ja kellel on sel-leks igapäevane vajadus ehk elab üksi ja tal on vajadus lisaabi järele,” ütles Ees-mets. „Teenus on tasuta.”

Käesolevast aastast juurutas häirenu-puteenuse ka Kuressaare linn. Selleks soetati abilinnapea Argo Kirsi sõnul mullu kümme seadet ja praeguse seisuga on neist kasutusel üks. Kui palju võiks Kuressaares olla potentsiaalseid häirenu-puteenuse kasutajaid, on Kirsi sõnul raske öelda.

Suhtumine häirenuputeenuseon Eestis erinev

Omavalitsused on üks-teise järel hakanud üksi elavatele eakatele ja puudega inimestele pak-kuma häirenuputee-nust, et kodus õnnetult kukkunud või muidu abi-tusse olukorda jäänud hädaline saaks võimali-kult operatiivselt abi kut-suda.

Arved Breidaks60pluss@ajaleht.ee

„Põhimõtteliselt võib ju ka täitsa kõbusa inimese üks halb kukkumine viia kurbade tagajärgedeni ... Oleme planeeri-nud lähiaastatel kokku 30 nupu kasutuselevõtu,” lisas Kirss (pildil).

Kuressaares töötab häirenuputeenus sotsiaal-hoolekandeasutuse baasil, kus on juba ööpäeva-ringne valve olemas. „Samas ei ole meil olemas brigaadi, kes vajadusel häire saatnule koju sõidaks. Selle loodame lahendada

lähedaste, kiirabi ja päästeteenistuse abiga,” ütles ta.

Rakveres on häirenupu-teenuse oma-valitsus korraldanud pro-jektipõhiselt käesoleva aasta lõpuni. Teenust kasu-tab praegu 21 koduhool-duse klienti, ütles linnava-litsuse sotsiaalosakonna juhataja Lea Kivipõld (pil-dil).

Teenuse sisseseadmi-sega seotud kulud on tema hinnangul küllalt suured. Esiteks tuleb soetada

Häirenuputeenuse tel-lijale antakse kaasa kella kombel käele või paelaga kaela mugav ja veekindel häire-nupp, mis töötab hoo-lekandetelefonist kuni 150 meetri raadiuses. Suurema õnnetuse korral saadetakse vajadusel appi ka kiir-abi või päästeamet.

tehnika25 Mai 2013

165Tallinn pakub üksi elavatele eakatele häirenupu-teenust alates 2007. aastast ja märtsi lõpu seisuga oli pealinnas tee-nuse kasuta-jaid 165.

”Põhimõtteliselt võib ju ka täitsa kõbusa inimese üks halb kukku-mine viia kur-bade tagajär-gedeni ... Oleme planee-rinud lähiaas-tatel kokku 30 nupu kasutu-selevõtu.

ARGO KIRSS,Kuressaare abilinnapea

esse v

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

võtmetele turvaline hoiuruum – ka selle kohandamine nõudis kulutusi. Seega on kulutused küllalt suured.”

Tartus on häirenupu-teenus turvafirmalt G4S sisse ostetud. „Teenus ei ole eriti populaarne, praegu on kasutajaid kuus,” ütles Ind-rek Sooniste (pildil ) Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnast. Tema hinnan-gul takistab teenuse levikut asjaolu, et ini-mesed pelgavad seadmeid.

Kallis hind tõrjub eemale

Haapsalus ei ole vaatamata korduvale kaalumisele häirenupu-teenust kasutusele võetud. „Teenuse hind on väga kallis,” nentis linnavalit-suse sotsiaal- ja tervis-hoiuosakonna juhataja Eve Lemmsalu (pildil). Potentsiaalseid teenuse kasutajaid võiks tema and-meil olla Haapsalus kümmekond.

Ka Kärdlas pole seda teenust juuruta-tud, kuigi seda võimalust on kaalutud. Lin-navalitsuse sotsiaalhoole-kande peaspetsialist Kairi Priit (pildil) rääkis, et tea-daolevalt on ühele linna-elanikule omaksed sellise häirenupu rentinud. Üldse on teenuse vastu huvi üles näidanud kolm inimest.

Peamise põhjusena, miks Kärdla pole häirenupu-teenust otsus-tanud kasutama hakata, on selle kõrge hind.

Jõgeval on samuti häirenuputeenuse sisseseadmisest loobutud, kuigi seadmeid pakkuv firma on käinud ka kohapeal seda tutvustamas. „Uute sotsiaalteenuste juu-rutamisel tuleb lähtuda selle vajalikku-sest, hädapärasusest, kasusaajate arvust ja ressursimahukusest,” rääkis Jõgeva lin-navalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Terje Kaldma. „Häirenuputeenus võiks olla, kuid praegu on mõni teine teenus olu-lisem.”

Jõhvis oli häirenuputeenust võimalik kasutada aastatel 2011–2012, kuid tänavu sellest loobuti. „Selgus, et inimesed ei soovinud sellist teenust,” ütles sotsiaal-hoolekande osakonna juhataja Kairi Soo-mer. „Kaks inimest proovisid ja loobu-sid.”

Teenust osutas Jõhvis turvafirma G4S.

Inimesel oli teenusega liitumiseks vaja osta vastava lisaga mobiiltelefon ja vor-mistada firmaga leping. Vald aitas tasuda kuumaksu.

Eakatel väike huvi

Sillamäel on samuti häirenupu-teenuse juurutamist kaalutud ja uuritud reaalset vajadust. „Kuid eakad inimesed ei ilmuta-nud huvi,” lausus Sillamäe sotsiaalhoole-kande osakonna inspektor Tatiana Samokhvalova. „Takistuseks on see, et ini-mesed ei taha teenust kasutama hakata ja teenus on liiga kallis.”

Pärnus ei ole häirenupu-teenust oma-valitsus korraldanud, kuid linnavalitsuse andmeil on mõned pered sellise teenuse oma pereliikmele muretsenud.

Sarnaselt mitmele teisele omavalitsu-sele, ei ole ka pärnakad teenuse vastu suurt huvi üles näidanud. Peaspetsialist Katrin Tsui-man (pildil) linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osa-konnast ütles, et pigem oli tööealiste puuetega ini-mestel arvamus, et nende vajadused katavad ära mobiilsidega pakutavad võimalused. „Osadel mobiiltelefonidel on olemas häirenupp, millele vajutades läheb teade lähedasele, kelle number on sisestatud,” lausus Tsuiman.

Ka eakad pole suuremat huvi ilmuta-nud – läinud aastal küsiti häirenuputee-nuse järele kahel korral. „Eakate huvi oleks tõenäo-liselt suurem, kui teenus neile tasuta kättesaada-vaks teha,” ütles sot-siaalosakonna peaspetsia-list Ketri Kupper (pildil).

Praegu tuleks pärnakal teenuse kasutamiseks arvestada seadme 399eurose väljaostuhin-naga, pluss kuutasu 31–44 eurot. „Eakatel ja puuetega inimestel käib selline kuutasu üle jõu,” nentis Kupper. Et aga huvi tee-nuse vastu on madal, pole ka omavalitsus pidanud vajalikuks seda doteerima hakata.

Tsuiman ei usu, et huvipuudus jääb teadmatuse taha, sest võimalusi on tutvus-tatud nii puuetega inimestele kui ka eaka-tele. „Puudega inimesed on ise öelnud, et nad on küll nii palju julged, et küsida endale teenust, mida neil vaja on. Kui seda küsima ei tulda, siis tõenäoliselt sel-lel sihtgrupil seda vaja pole.”

teenuse toimimiseks vajalik seade. GSM-võrgus töötav seade maksis Rakvere pro-jekti puhul 325,44 eurot ning fiksvõrgu oma 189,72 eurot. Sellele lisandub häire-keskuse teenus 22 eurot kuus inimese kohta.

Lisaks peavad Kivipõllu sõnul olema valves inimesed, kes vajaduse korral appi lähevad. „Tööajal teevad seda Rakvere hooldustöötajad ilma mingi lisatasuta,” jätkas ta. Töövälisel ajal on Rakveres val-ves lepingulised töötajad. „Lisaks tuleb klientide võtmetest teha koopiad, et poleks tarvis ust maha lõhkuda, siis veel

liikumine Mai 2013 26

Meelis Minnjooksuekspert

V algemat aega on rohkem ja meie liikumissoov kasvab. Samuti ava-nevad paremad võimalused loo-duses käimiseks. Kellel on vaba

aega ja tahtmist rohkem, need hakkavad pakutud avarust tavaliselt ka usina(ma)lt kasutama. Iseasi, kauaks seda kevadist aktiivsust või püsivust jätkub, sest iseen-daga tegelemine nõuab mitte ainult pea-lehakkamist, vaid ka järjepidevust. Tei-sed, kellel on eelkõige tervist ja huvi roh-kem, nendel jätkub või suureneb soov vaba ajaga midagi oma tervise huvides ära teha ja mõistlikult harjutades sporti teha.

Kui sportimist alustada 40aastaselt või seda toredat noorpõlveharrastust meelde tuletada hiljem, siis võib õige treeningu-koormuse ja õige harjutamisega ning eriti hea tahtmise juures mitte ainult paremat tervist saada, vaid aastaid ka sportlike tulemuste paranemist nautida.

Hea põhjuse selleks annavad treeni-matuse taustast tulenevad peidetud nõr-kused, mis kaovad tasapisi üksteise järel vastavalt sellele, kuidas te treeningutega kohanete. Plusspooleks on ka olemasolev kasutamata reserv ehk seniolematud spor-ditraumad. Seevastu parimas nooruses tugevalt harjutanute tulemused hakkavad ka näiteks maratonijooksus nõrgenema hiljemalt 40aastaselt.

Jooksmine on ka vanemas eas tervi-sele kasulik. Stanfordi ülikoolis tehti uuring, mis kestis järjest kaheksa aastat

Paljudele töö kõrvalt sporti har-rastavatele tuntud inimestele head nõu andnud Meelis Minn julgustab vanemaealisi jooksma ja lisab, et jooks loob uue isik-suse, kes hakkab elama seda elu, milleks me oleme loodud, kuid mille kaotasime koos selle keha-lise tunnetusega, mis oli meil varajases nooruses.

Seeniorid, starti!

ning selle käigus jälgiti vaatlusaluste ini-meste eluviise ja tervislikku seisundit. Uuringus osales 451 jooksuharrastajat ja 330 mitte sportivat tavainimest vanuses 50–72. Tulemused näitasid, et jooksjate tervis oli parem uuringu alguses ja see tendents süvenes aja jooksul kogu aeg jooksjate kasuks. Mittejooksjate rühmas aga tekkis selle aja vältel isegi kolm korda tavalisest enam argipäevaste toimetus-tega seotud toimetuleku- ja terviseprob-leeme.

Jooksuharrastajatel oli vererõhk madalam ja nad kannatasid vähem art-roosi ehk liikumisvalu tekitava liigese-haiguse all. Samuti käisid nad vähem arsti juures ja kasutasid ka vähem ravi-meid. Lõpuks oli rühmade tervisliku sei-sundi vahel väga suur erinevus, kuigi sel-les uuringus võeti tähelepanu alla mit-med olulised tegurid nagu suitsetamine, alkoholi tarbimine, kehakaal ja pärilik-kus.

Niisiis soovitan kõigil inimestel oma

vanust märkamata alustada aktiivse(ma) liikumisega või jätkata jooksuharrastu-sega tegelemist.

Mida jooksmine pakub?

Kohe võib tekkida küsimus, miks on sörk-jooks parem kui lihtsalt kõnd või kepi-kõnd? Vastus on lihtne: sörkjooksul lii-gume teisiti ja aktiivsemalt. Me kasutame kogu oma organismi teenuseid ehk seda, mis meid edasi aitab liikuda ja elada: lihasliigutuslikku struktuuri, hapniku tar-bimist, aktiivset vereringet märksa tõhusa-malt ja kasulikumalt.

Kestvusjooksu treening annab võima-luse kõige lihtsama baasvastupidavuse omandamiseks ning suurendamiseks, et saada endale lisajõudu ja hoida või tugev-dada oma tervist, mis omakorda aitab ise-endaga igapäevaselt paremini toime tulla.

Jooksuharrastus võimaldab saada üsna mitmesugust kogemust, aitab saavutada

VANUSUurimuste järgi nõrge-nevad jooksutulemused 40–60 aasta vanuses 0,8–1% aastas ja sealt edasi juba 1,4–1,5% aas-tas. Näiteks USAs Penn-sylvania ülikoolis tehtud uuringud näitasid, et 50aastaselt langesid maratonitulemused 14,5%, 60aastaselt 27,5%, 70aastaselt 42,5% ja 80aastaselt 58,1%.

Allikas: Meelis Minn

”Jooksuhar-rastajatel oli vererõhk madalam ja nad kannata-sid vähem artroosi ehk liikumisvalu tekitava liigese-haiguse all.

liikumine27 Mai 2013

>> lk 28

FOTO

: ELM

O R

IIG/S

AKAL

A

ARSTI KONSULTATSIOON TASUTA!

Vaaaalmmmmiisssttttaaaaammmeee inndddivvviiddduuuaaaaaaaaallsssseeeeeeidididVV

KäK e-ja jalapproteeseTTugiaparaaateTTugikorsettteMMitmesugusseid ortooseTaallTT atugesidLasste abdukttisoonitooteidOrttopeedilisi jalatseid

Vastuvõtu koht päev kellaaeg mai juuni august september oktoober november detsember

Tartu, Filosoofi 1 E,T,N,R 9 – 16 K 9 – 18Medicum AS Tallinn, Punane 61, kab 361 N 14 – 16 16 20 15 19 17 21 12

Merimetsa Tervisekeskus Tallinn, Paldiski mnt 68a, kab 238 K,N 14 – 18

Pärnu Perearstid Pärnu, Suur-Sepa 14, kab 318 T 12 – 15 28 25 29 24 22 26 17 N 12 – 15 2 6 12 10 14

Viljandi Tervisekeskus Viljandi, Turu 10, kab 303 N 10 – 13 23 27 22 26 24 28 19

Narva Haigla Narva, Haigla 1, kab 1 T 10 – 12 21 11/25 13/27 3/17 1/15/29 5/19 3/17 T 16 – 18 14/28 4/18 6 10/24 8/22 12/26 10

Jõhvi Hooldushaigla õhvi, Jaama 34, kab 3 T 10 – 12 21 4/11 13/27 3/17 1/15 5/19 3

Ida-Viru Keskhaigla Kohtla-Järve, Ravi 10d, kab D4044 T 13 – 15 21 4/11 13/27 3/17 1/15 5/19 3

Rakvere Polikliinik Rakvere, Tuleviku 1, kab 11 N 10 – 12 16 20 15 19 17 21 12

Tapa Haigla Tapa, Valgejõe 14, kirurgi kabinet N 13 – 15 16 20 15 19 17 21 12

Jõgeva Haigla Jõgeva, Piiri 2, kab 7 N 10 – 12 13 8 5 3 7 5

Põltsamaa Tervise AS Põltsamaa, Lossi 49, kirurgikabinet N 13 – 15 13 8 5 3 7 5

Valga Haigla Valga, Peetri 2, kab D16 R 10 – 12 31 28 30 27 25 22 20

Võru Haigla Meegomäe küla N 10 – 12

OÜ Uus Koda Võru, Jüri 19a, kab 204 T 10 – 12 14 18 6 10 8 12 10

Põlva Haigla Põlva, Uus 2, tervisetuba T 14 – 16 14 18 6 10 8 12 10Info: tel 742 0169 www.ortopeediakeskus.ee

Soodusstuse saamisseks võtta kaasa arsti saaatekiri, isi, klikiku abivahendi kaart,pensionnitunnistus, innvaliidsustunnistu, s.

* ju

ulis

puh

kam

e

nii head enesetunnet, sisemist tasakaalu kui ka hingerahu ning on oivaline stressi maandaja. Õige treeningu otsese tulemu-sena saame positiivse lisaenergia.

Kestvusjooksuga tegelemine kasvatab (enese)distsipliini, samas nõuab ja ka arendab keskendumisvõimet ning kannat-likkust. Harjutamise tulemusel tekkiv uus füüsis loob uue isiksuse, kes hakkab elama seda elu, milleks me oleme loodud, kuid mille kaotasime koos selle kehalise tunnetusega, mis oli meil varajases noo-ruses.

Mida jooksmine nõuab?

Jooksuharrastus ei nõua küll väga suuri kulutusi ja eritingimusi, kuid oma tervise arvelt pole mõistlik kokku hoida. Hädava-jalikud on alustuseks paar korralikke jook-sujalatseid ja võimaluse korral ka pulsi-kell. Sobiv varustus on eelkõige otstarbe-kohane ja mugav – jalatsid aitavad vältida põrutust, riided aga kaitsevad tuule ja sademete eest.

Kui treening võib olla individuaalne, siis sörkida koos sõpradega saab alati üks-kõik mis tasemel.

Mida teha enne alustamist?

Enne oma liikumisharrastuse või treenin-gute planeerimist soovitan alati läbi mõelda ja õiged vastused leida järgmistele küsimustele:

Kas ja milliseid muutusi on vaja teie organismis esile kutsuda, et parandada tervist üldiselt või üksikult mõnes piirkon-nas?

Kui teil on juba teatud sportlik koge-mus, siis kuidas areneda iseenda suhtes ja jõuda paremale tasemele?

Näiteks vanuse lisandudes on juba seegi üks kõige lihtsam ja positiivne aren-gutunnus, kui suudate hea enesetundega sama distantsi samas tempos läbida kui mullu. Samuti on hea, kui samasuguse intensiivsusega liikudes püsib pulsisage-dus või koormusest taastumine endiselt heal tasemel.

Kui palju võib teil kuluda nende muutuste tegemiseks aega ja mida oleks vaja selleks teha?

Millal on muutusteks teile kõige sobi-vam aeg ja millised võimalused teil selleks on?

Kas ja kuidas on vaja säilitada uue elustiili ja harjutamise juures senine väl-jakujunenud tavaelu või päevaplaan?

PULSSTervisesportlase paras pulsisagedus on 60–75% maksimaal-sest pulsisagedusest. Maksimaalne pulsisa-gedus saadakse, kui arvust 220 lahuta-takse oma vanus. Nii-siis on 60aastasel ini-mesel maksimaalne pulsisagedus 160, seega on selles vanu-ses paras südame löögisagedus treenin-gul 100–120 korda minutis. Treeningu järel peab tundma ennast hästi: ei tohi olla valusid, pulss ei jää kiireks, süda ei peksle.

Allikas: südamearst Margus Viigimaa

Ümber Viljandi järve jooks on paras koht, kus saab end nii vas-tupidavuses kui kiiruses proovile panna. Vasakult Jüri Liim, Einart Alus ja Jaan Vehlmann.

liikumine Mai 2013 28

UUS!

VÕTAMEPINGEVABALTLIHASTELE, NÄRVISÜSTEEMILE,

ENERGIAAINEVAHETUSELE

Doppelherz® aktivMagneesium 400 400+B6+B12+Foolhape DIRECT

KvKK aliteet nidvitamiin Saksamaalt.

Magneesiumi ja B-vitamiine sisaldavaded misidrunimaitselise krograanulid

vedelikuta sissevvõtmiseks, kiirelt ja lihtsalt manustatav!

uudne ja pr ktiline manustamisak vorm

kiireks ja v etuks taahe rbimiseks – mag ja neesiumi B-vitamiine sisaldavad

mikrogr lidaanu väikeses pakikeses

ideaalne k utamiseks sasu portides,

reisil või k ablettide sisseui ta võtmine on raskendatud

lakto luosi- ja gl teenivaba

pa1 p kikke päevas. P 0 takendis 20 k.

Saadaval

apteekides!

VISI

OM

ED T

ENSI

OFL

ASH

KD

-595

Täisautomaatne vererõhuaparaat õlavarrelt mõõtmiseks ebaregulaarsete südamelöökide näidik

suur ekraan

60 mälukohta

Mais Euroapteekides soodsa hinnaga!

Maailma

Terviseorganisatsioon

VASTAB NÕUETELE

VERERÕHU

KLASSIFIKATSIOONI

TÄHIS

2aastat

Maaletooja:Linus Medical OÜ,Narva mnt 5, 10117 Tallinn, Eesti

Tasuta nõuandeliin: 800 30 30www.termomeeter.ee

GARANTII

Milline on seejuures kõige sobivam või otstarbekam plaanitavate muutuste järje-kord?

Kas ja kui suures ulatuses on muutu-sed treeninguga saavutatavad ja/või kui palju olenevad need geneetilisest fondist ja muudest eeldustest?

Neile teemadele mõtlemine aitab väl-tida tühja rabelemisega kaasnevat ener-gia- ja närvikulu.

Oluline on, et kogu elu püsiks kenasti tasakaalus ka siis, kui sinna lisandub uus liikumisviis või sportlik harrastus. Ja oma tegevuse paremaks planeerimiseks soovi-tan võtta kasutusele lihtsad, aga järk-jär-gult toimivad lähemad eesmärgid. Need võiksid aga lähtuda pisut pikemaajalisest ehk teie peamisest eesmärgist.

Eesmärgid võib jagada laias laastus kaheks ja selle alustada tuleb tõdemusest, kas te olete hetkel liikumisega sina peal või mitte.

Kui soovite alustada puhtalt lehelt, siis võivad olla eesmärkideks hea enesetunne, stressi maandamine, positiivsed emotsioo-nid, tervise taastamine, liikumisvõime parandamine ja arendamine, üldine soov liikuda rohkem värskes õhus, kehakaalu normaliseerimine.

Kui aga on soov hakata tegelema tervi-sespordiga ning tahe sörkida, siis tuleb tasapisi viia ennast jalutades, hoogsamalt kõndides või vahelduseks raskemal maas-tikul liikudes sellisesse jaksamise staa-diumi, et sörkjooks tuleb iseenesest ja hästi välja ning selleks pole sundimist vaja. Iga liikumistegevus peaks olema meeldivalt kasulik.

Stardivalmis on Läänemaa mees Arvo Asu.

”Sobiv varus-tus on eel-kõige otstarbe-kohane ja mugav – jalatsid aita-vad vältida põrutust, riided aga kaitsevad tuule ja sademete eest.

FOTO

: ELM

O R

IIG/S

AKAL

A

29 Mai 2013

Sille Varblane60pluss@ajaleht.ee

köök

Jaanuarikuu ajakirjas alustas mitmete kokaraa-matute autor ja rõõmuga köögis toimetav pereema Sille Varblane nõuannetega, mis aita-vad kiiresti ja vähese vaevaga maitsva ja tervis-liku toidu valmistamisel. Siis peatusime pudruhelvestel ja külmutatud köögiviljadel. Nüüd jätkame muna-, makaroni- ja riisitoitu-dega.

O lgu põhjuseks terviseproblee-mid, kiire elutempo või kõrgest east tingitud põhjused, igal meist on aeg-ajalt vajadus või soov

toidu tegemisele võimalikult vähe aega kulutada. Võtame ette munatoidud.

Toitev ja kiiresti valmiv

Kuigi kolesteroolirohke toiduainena ei peaks mune väga tihti tarvitama, on aeg-ajalt hommikul või lõunal munatoit igati asjakohane, toitev ja kiiresti valmiv. Prae-muna asemel võiks mõnikord teha omletti, mis erineb praemunast selle poolest, et munad klopitakse eelnevalt lahti, iga muna kohta lisatakse 1 sl vett või piima, soola, (pipart), segatakse läbi ja valatakse pannile.

Väiksel pannil on väga hea omletti ümber keerata, suurel pannil küpsetades võiks munaroa enne ümber keeramist pannilabidaga neljaks lõigata ja siis osade kaupa ümber keerata.

Omletti saab rikastada erinevate mait-setega, lisades vorsti, sinki, juustu, köögi-vilju, spinatit, mis teeb omleti rohelisekir-juks. Ühele kolmest munast koosnevale omletile piisaks 1–2 külmutatud spinati-kuubikust, mis tuleks eelnevalt üles sula-tada, et lisada värvi, maitset ja tervislik-kust.

Omletisegusse võib lisada ka eelmi-sest päevast üle jäänud keedetud kartu-leid. Selleks võib kartulid alustuseks pan-nil ära praadida ja siis muna-veeseguga üle kallata. Samuti võib seisma jäänud leiva, sepiku või saia lõigata kuubikuteks, praadida pannil kergelt läbi ja jällegi omletiseguga üle valada, nii saab leiva-omleti.

Leivaga võib teha ka nii, et panete pan-nile terve leivaviilu ja lööte sinna peale ühe muna, kollase võib kergelt katki vaju-

Kiiresti ja lihtsalt kõht täis

tada, siis küpseb paremini läbi. Lusikaga võiks aidata, et kogu leivaviil saaks munaga kaetud. Osa muna voolab ka pan-nile, kuid sellest pole midagi. Munale raputada soola ja soovi korral pipart ning munaga kaetud leib praadida mõlemalt poolt küpseks.

Munatoitude kõrvale võiks kindlasti ka köögivilju serveerida, kasvõi tomatit, kurki, paprikat, lehtsalatit või teha hiina kapsast salat, lisades sinna tomatit, papri-kat vm ja natuke hapukoort. Samuti sobi-vad külmutatud köögiviljasegud.

Kui lahtiklopitud munadele rohkem piima lisada, saab teha munakastet või munaputru, mida sobib ka kartuli kõrvale pakkuda.

Makaroni- ja riisitoidud

Makaronide lühikese keemisaja tõttu saab neist kiirelt toitva söögi.

Kõige lihtsam on keeta makaronid või riis ära ja siis kas segada teiste toiduaine-tega, näiteks hakkliha, singi, juustu, köö-giviljadega, näiteks praadida sibulat, pap-rika ja porgandiribasid. Väga maitsev on hakklihaga koos ka suvikõrvitsaribasid praadida ning alati võib lisada ka mõne spinatikuubiku.

Aga hea söök tuleb ka keedetud riisi või makaronide segamisel kalakonserviga ning juustuga, panna kõik potti või pan-nile, segada koos, kuni juust on sulanud. Eriti lihtne on seda toitu teha tuunikala-konserviga, sest tuunikalakonservis ei ole luid.

Teine lihtne variant on serveerida riisi

või makarone kas kotlettide, pihvide, vorsti- või hakklihakastme või praetud paneeritud kala või kalapulkade kõrvale. Kindlasti kõrvale köögivilju, näiteks auru-tatud külmutatud köögiviljasegu.

Supid

Üsna kiiresti saab valmis ka makaronitoo-teid, klimpe või riisi sisaldava piimasupi, samuti külmutatud segust valmistatud köö-giviljasupi, kuhu võib lisada hakkliha, sinki või praetud vorsti, frikadelle, pel-meene, sulatatud juustu, kartuleid juurde lõigata, lisada makarone või riisi.

Üsna lihtne on teha ka külmutatud kalafileest ning külmutatud köögiviljase-gust kalasuppi, selleks võib kalafilee kül-munult potti keema panna koos köögivil-jadega ja kui kala on peaaegu pehme, siis välja tõsta, väiksemaks lõigata ja tagasi supisse panna. Külmutatud kalafilee on ilma luudeta, maitset aitab lisada ka kala-maitseaine.

Oluline on panustada ka toitudele, mis ei valmi kiiresti, aga ei vaja toiduvalmis-tamise ajal erilist järelvalvet ega nõua ettevalmistusega suurt vaeva.

Selleks võib kas suurde potti või ahju-nõusse panna lihakondid koos tervete por-gandite, kartulitega, kaalikaviilude ja kap-salõikudega. Maitsev toit valmib ise.

Vormitoidud vajavad ettevalmistamis-aega, kuid valmimisprotsessis ei pea me mingit vaeva nägema. Vormitoidu koostis-ained võib ette valmistada ka hommikul, kui siis on rohkem aega, ja hoida ahju panekuni koos vormiga külmkapis.

PIKALDANEToidud, mis ei valmi kii-resti, aga ei vaja toidu-valmistamise ajal erilist järelvalvet ega nõua ettevalmistusega suurt vaeva.• mulgikapsad;• mulgipuder, mille

ainsaks vaevaks on kar-tulite koorimine ja tükeldamine;

• hapukapsasupp;• ahju-tangupuder;• hernesupp;• kondiliha köögivilja-dega.

FOTO: URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES

köök Mai 2013 30

LITOZIN® STRONG – uus topelttõhus Rosenoids®-kompleks liigestele

Paremate põletikuvastaste omadustega kibu-vitsa otsinguilTeadlaste seas üha enam tunnustust leidnud kibuvitsapulber on ahvatlev toidulisand liigeste tervise tagamisel ja nende liiku vuse suurendamisel. Axelluse uurimisrühm on viimastel aastatel otsinud parimat kibuvitsa alaliiki, millel oleksid kõi-ge optimaalsemad põletikuvastased omadused. Tšiili mäes-tike nõlvadele jõudes veendusid uurijad, et sealne kliima ja tingimused on ideaalsed õige sordi kibuvitsamarjade kas-vamiseks.

Aktiivsete koostisosade saladusSobivate marjade leidmine ei olnud siiski piisav, et välja töö-tada parem ja tõhusam toode. Väljakutse seisnes marjades olevate aktiivsete koostisosade saladuse välja selgitamises. Tänu fi ligraanselt täpsele teadusuuringule ja laialdasele tes-timisele õnnestus Axellusel kindlaks teha ja välja arendada unikaalne Rosenoids®-kompleks. Lisaks loodi eriline õrn toot-mismeetod, mis võimendab ja kaitseb kompleksi unikaalseid omadusi. Uut ja tõhusat Rosenoids®-kompleksi valmistatakse just Tšiili mäestike nõlvadelt käsitsi korjatud ja hoolikalt vali-tud marjadest.

Parkeri Instituut võrdles uuringus uut ja vana põlvkonna kibuvitsapulbrit Taanis Parkeri Instituudi reumatoloogia uuringute üksuses läbi viidud uuringu käigus võrreldi uusi tõhusaid Rose noids®-kompleksiga kibuvitsapulbri kapsleid varasema põlvkonna kibuvitsakapslitega.

Uuring tõestas uuendatud kibuvitsapreparaadi efektiivsemat põletikuvastast toimet ning uus Rosenoids®-komplek-siga Litozin® Strong preparaat leiti olevat kaks korda tõhusam kui varasem Litozin®. Uue toote 3 kapsli abil saavutati sama tõhus põlveliigese valu vähenemi-ne ja parem liikuvus kui eelmise põlvkonna Litozin®-preparaa-di 6 kapsli puhul.

Uuringut juhtis prof Henning Bliddal„Siiani nõudis Litozini kapslite kasutamine ebamugavat 6 kapsli võtmist päevas. Sel-le suure koguse tarbimine tegi kasutamise natuke keerukaks. Just see oligi peamine ajend uue Rosenoids®-kompleksi sisalda-va Litozin®-preparaadi väljatöötamisel

– inimesed igatsevad oma terviseprobleeme efektiivsemalt leevendada vähem ravimeid tarbides. Palju lihtsam ja mu-gavam on võtta vaid kolm looduslikku kapslit päevas ja ise otsustada, mis ajal päeva jooksul seda teha,“ sõnab uuringu juhtivuurija prof Henning Bliddal. „Uus kibuvitsapreparaadi koostis võimaldab tarbida väiksemat kogust ja tänu sellele on toodet mugavam kasutada,“ ütleb prof Bliddal.

Rosenoids®-kompleks on optimaalne kombinatsioon aktiivsetest ainetest nagu galaktolipiidid, triterpeenhape, C-vitamiin, fl avonoidid ja karotenoidid, mille toimed on oma-vahel tihedalt seotud.

Kellele sobib uus Rosenoids®-kompleksiga Litozin® Strong? Neile, kes tahavad säilitada oma liigeste tervist ja efektiiv-sust, vanemaealistele ja spordiga tegelevatele inimestele või ülekaalulistele. See toob leevendust liigesprobleemidele, la-seb tunda rõõmu paremast elukvaliteedist, muudab igapäe-vaselt aktiivsemaks, kingib parema tuju ja unekvaliteedi.

Miks valida uued Litozin® Strong kapslid?

uut unikaalset Rosenoids®-kompleksi

kapsli asemel

Litozin® Strong annus on vaid 3 kapslit päevas.

Põhjamaade üks suuremaid tervisetoodete valmista-jaid Axellus tutvustas juba 2003. aastal esmakordselt unikaalset liigese preparaati LITOZIN®, mis nüüd-seks on saadaval 24 riigis. Teadlaste poolt heaks kii-detud toidulisand on aidanud efektiivselt lugematute inimeste elukvaliteeti parandada.

Müügil apteekides.

LIT 1

3-04

-002

RETSEPTID

Munapuder

5 muna2 dl piima0,5 tl soola100 g sinkimusta peenpipart

Selle retsepti järgi tuleb paks ilma vedelikuta muna-puder. Kes soovib, et pärast munade hüübimist tekiks rohkem vedelikku, mida kastmena kasutada, peaks retsepti kogusest poole rohkem piima panema.Munapudru tegemiseks praadida singitükid. Munad kloppida kahvliga lahti, lisada piim, sool ja pipar. Munasegu valada pannile praetud singitükki-dele ja küpsetada, kuni munad on hüübinud. Munaputru võib segada seni, kuni munad on hüü-binud, siin enam ei tohiks eriti segada, muidu läheb liiga vesiseks. Põhjakõrbemise vältimiseks olen pannilabidat pannil püsti hoides nii, et ainult pan-nilabida alumine äär puutub vastu panni, segamise asemel lükanud sellega munasegu mõnest kohast veidi edasi.Söök saab üsna kiiresti valmis. Nii kui munad on hüübinud ja puder paks, ongi valmis.Sobib hästi ilma kartulita ka hommikusöögiks.

Pitsahõnguline nuudliroog

Niitnuudlid või peenemad maka-ronid keeta peh-meks, mitte pesta, kurnata ja valada õliga mää-ritud või küpse-tuspaberiga kae-tud pannile, suruda tihedalt kokku. Katta tomatipasta või ketšu-piga. Sinna peale raputada pitsamaitseainet, singi-kuubikuid ja riivitud juustu. Küpsetada 200kraadi-ses ahjus, kuni juust on sulanud. Lihtsalt valmiv maitsev söök sobib nii soojalt kui ka külmalt.

Makaronid tuunikala ja juustuga

1 pakk väiksemaid makarone (400 g)1 karp tuunikala õlis2 dl riivjuustu3 dl piimasoolakalamaitseainet

Keedetud makaronid kurnata ja pesta, panna tagasi potti. Neile lisada ilma õlita tuunikala, piim, juust ja maitseained. Kuumutada segades, kuni juust on sulanud.

Riisi-porgandivorm

8 dl keetmata riisi8 dl keskmiselt riivitud porgandeid (~ 5 suuremat porgandit)4 muna1 sibul1 dl vett150 g riivitud juustusoolapiparthakklihamaitse-ainet

Riis keeta soolaga maitsestatud vees pehmeks, rii-vitud porgandid ja sibulad kuumutada vähese õliga pannil läbi nii, et ei ole enam toored, lisada soola. Keedetud riis segada kuumutatud porganditega, lisada maitseaineid. Saadud segu panna küpsetus-paberiga kaetud vormi (minul oli 26×36 sentimeet-rine vorm), valada üle lahtiklopitud munade ja vee-seguga, riisi teha mõned augud, et vedelik pare-mini sisse vajuks, pärast siluda tasaseks ja rapu-tada üle riivitud juustuga. Panna 200kraadise ahju keskmisesse vahesse ja küpsetada, kuni vorm on pealt kaunis kuldne ja vedelik on tahenenud.

REKLAAM

ristsõna31 Mai 2013

HEA LUGEJA!Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e- aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi.Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktand-med, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta. Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal soovik-site järgmisel korral lugeda.Vastuseid ootame hiljemalt 1. juunil 2013.

Vastanute vahel loosime välja kaks raamatut „Tervis söögirõõmude kaudu” kirjastuselt Varrak.Autorid Richard Béliveau ja Denis Gingras näitavad selles raamatus selgelt tervislike eluviiside võimalusi meie praeguse ja tulevase elukvaliteedi tõstmisel. Raamatu on kirjutanud meditsiinidoktorid, kes on teaduse saavutused võtnud kokku ja esitanud lihtsal ning arusaadaval kujul tavalise inimese jaoks, keda huvitavad terviseküsimused. Esimest korda antakse ühes ja samas raamatus terviklik nägemus haiguste

ennetamise kohta, olgu tegemist siis südame- ja veresoon-konna haiguste, vähi, suhkurtõve või neurodegeneratiivsete haigustega. See 264 lk raamat on tõeline haiguste enneta-mise käsiraamat.Aprilli ristsõna õigesti vastanute hulgast valis Õnne Lind välja Elvi Undritsa Järvamaalt ja Milvi Savõkova Saare-maalt. Nemad saavad kirjastuselt Varrak ilmunud „Tuge-vad luud kogu eluks. Kõik, mida pead teadma, et hoida luude tervist ja vältida osteoporoosi”. Toimetus võtab võitjatega ühendust! Edukat nuputamist!

k.ekhmAvämvaluTo

reklaam Mai 2013 32

Lisainfo info@viiking.ee või

tel 449 0500 (hotelli vastuvõtt)või 449 0505 (müük)Spaa Hotell Viiking

Sadama 15, 80012 Pärnu

TERE, KEVAD! (3 päeva, 2 ööd)Pakett kehtib kuni 2.06. Hind alates 85 €/1 inimene kaheses toasPaketti kuulub:

majutus õhtusöök hommikusöök hommikumantlid toas saunakeskuse, basseini ja jõusaaali seadmete kasutamine lahtiolekuaegadel valikuliselt 3 hoolitsust: 50% soodsam pääse ööklubisse Mirage (T–L) või öölokaal Kassa (N–L) sissepääs kuni südaööni tasuta

(v.a eriüritustel)

KEVADINE MAJUTUSPAKETT (2 päeva, 1 öö)Pakett kehtib kuni 2.06. Hind alates 50 €/tubaHinda kuulub:

majutus kahele hommikusöök saunakeskuse, basseini ja jõusaaliseadmete kasutamine lahtiolekuaegadel vahuvein ja meeldiv üllatus toas ootamas 50% soodsam pääse ööklubisse Mirage (T–L) või öölokaal Kassa (N–L)

sissepääs kuni südaööni tasuta (v.a eriüritustel)

Selle paketiga kõik ravi- ja iluprotseduurid -15%.Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee

Sinu südame SPAA

Lii ff @ iiki

L

Tule lõõgastu ja naudi päikeselist kevadet Spaa-hotellis Viiking!

Päike paistab ja loodus tärkab, kätte on jõudnud KEVAD!

Seeniorkaarte väljastab Swedbank AS. Tutvuge kaardi kasutamise tingimustega aadressil www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

www.keskhaigla.ee/hooldusravikliinik

Täpsem informatsioon ja patsientide registreerimine telefonil 650 5226 tööpäevadel kell 8–16.