7. mai 2014 infoleht(7.a) ja nele-triin valvik (7.b) pälvisid auhinna tunnustatud töö eest ning...
TRANSCRIPT
7. mai 2014
Põlva Ühisgümnaasium Number 10 (70)
INFOLEHT
Direktor kiidab
Juhan ja Jakob Liivi nimelisel vabariiklikul etluskonkursil sai Eleriin Käo (11.c) publiku preemia kui Juhan
Liivi proosa parim esitaja. Eleriini juhendaja on õpetaja Merle Pintson.
Jakob ja Juhan Liivi nimelisel etluskonkursil edukalt osalenud õpilasi:
keemiaviktoriinil edukalt osalenud õpilasi:
35. keemiaviktoriini eelvoorus esine hästi põhikooli võistkond. Võistkonda kuulusid Hanna-Katre Plato,
Hanna Maria Rüütli, Lota-Loviisa Rohtla. Õpilasi juhendas Inga Tiivoja.
Eesti loodusteaduste olümpiaadil edukalt osalenud õpilast:
4. mail toimus Eesti loodusteaduste olümpiaad, kus Triin Mirjam Tark (8.a klass) saavutas 20. koha.
Juhendasid õpetajad Urve Lehestik, Krista Untera, Õnnela Unt ja Jaak Kepp.
UNESCO Läänemere Projekti joonistuskonkursil edukalt osalenud õpilasi:
Põlva ÜG õpilased osalesid UNESCO Läänemere Projekti joonistuskonkursil "Soome lahe rannik ja elustik".
Laureaadi tiitliga pärjati Karina Kaldvee (7.c klass), Brigita Roger (7.c) ja Marten Moro (9.b). Karl-Jürgen Pall
(7.a) ja Nele-Triin Valvik (7.b) pälvisid auhinna tunnustatud töö eest ning laureaadi tunnustuskirja sai
Vanessa Järv (9.a). Õpilasi juhendas õpetaja Anneli Kaasik.
algklasside kooliolümpiaadidel edukalt osalenud õpilasi:
1. klassi emakeeleolümpiaad: I koht Ardi Hindrikson, II koht Helis Marleen Saare, III koht Hans Robin Põld;
2. klassi matemaatikaolümpiaad: I koht Mona Jõema, II koht Timo Rasmus Tammeorg, III koht Karl Peetso;
3. klassi olümpiaad (eesti keel, matemaatika, loodusõpetus): I koht Sirelin Petersell (3.b), II koht Anna Maria
Rõõmus (3.b), III kohta jagasid Karl Oliver Kurusk (3.a) ja Indrek Nemvalts (3.b);
4. klassi eesti keele olümpiaad: I koht Samuel Kolsar (4.b), II koht Aurora Vierland (4.a), III koht Priit Luuk-
Luuken (4.a).
mälumängul Bumerang edukalt osalenud õpilasi:
24. aprillil toimus Laitse RallyPargis Spordimälumäng "Bumerang" XI finaalvõistlus. Põlva ÜG võistkond
saavutas 10. koha. Võistkonda kuulusid Oliver Jõgeva, Andre Kukk, Temari Numa ja Randy Soosaar.
Rahvusvahelisel laste joonistuskonkursil edukalt osalenud õpilasi:
3. Rahvusvahelisel laste joonistuskonkursil saavutas Laura Nagel (7.a klass) II koha, Elina Amon (9.b klass)
III koha ja Kärili Rosental (9.c klass) oli laureaat. Õpilasi juhendas õpetaja Anneli Kaasik.
matemaatikavõistlusel Känguru edukalt osalenud õpilasi:
Rahvusvahelisel matemaatikavõistlusel Känguru osales 17640 õpilast 377-st koolist.
Põlva ÜG õpilastest parimatena saavutas kadettide vanuseastmes (7.-8. klass) 3054 osaleja hulgas Triin
Mirjam Tark 89. koha ning juunioride vanuseastmes (9.-10. klass) 2040 võistlejate seas Leiki Lahtvee 40. koha.
Tublid olid ka kõik ülejäänud osalejad: Mona Jõema, Hans Robin Põld, Jan Markus Salum, Hendrik Kink, Karl
Oliver Kurusk, Indrek Nemvalt, Rainer Vana , Johanna Laanoja, Karoli Villako, Karolin Lepiku, Herti
Juhandi, Krister Vasser , Gregor Kulla, Hanna Maria Rüütli, Daniell Lepp, Egne Sarapuu, Lota Loviisa
Rohtla, Terje Russka.
Täname klassi– ja matemaatikaõpetajaid, kes aitasid õpilastel võistluseks ettevalmistusi teha.
pranglimise võistlusel edukalt osalenud õpilasi:
Eesti meistrivõistlustel pranglimises tuli neidude/naiste kategoorias 150 finalisti seas õpetaja Tiina Saago
61. kohale, noormeeste/meeste seas René-Kristjan Jüriöö (8.a klass) 75. kohale. Esimese 200 sisse mahtusid
oma tulemustega ka 3.b klassi poisid Indrek Nemvalts (151), Hendrik Kink (161), Ceron Kivi (171).
OSTERN
Lihavõttepühade eel, neljapäeval 17. aprillil, toimus
Põlva Ühisgümnaasiumis maakonna 6.-7. klassidele
mõeldud üritus „Ostern“ (eesti k: lihavõttepühad).
Külla olid tulnud õpilased kolmest maakonna koolist:
Ruusa ja Kauksi põhikoolist ning Põlva Keskkoolist.
Kõige arvukamalt oli esindatud meie oma kool.
Tegevust jagus paariks tunniks.
Loositud pusletükkide alusel moodustasime
7-liikmelised meeskonnad. Meeskondadel tuli valmis
teha plakat ja Elfchen (luuletus, mis koosneb üheteist-
kümnest sõnast), lahendada ristsõna, lugeda kooris
luuletust ning leida seitsme õpilase seast üks
õpilane, kes kinniseotud silmadega juhiks õnnelikult
finišisse muna vedava mänguauto. Auto juhtimisel
olid abiks meeskonnaliikmed hüüatustega nach links
(vasakule); rechts (paremale); geradeaus (otse) jne.
Rada õnnestus kõige kiiremini läbi sõita Osterei
(lihavõttemuna) meeskonnal.
Saksa laste uskumuste kohaselt toob lihavõtte-
munad kohale jänes, seega oli laul jänesest omal
kohal ja aulas kõlas ühislauluna „Osterhasenlied“.
Kõik õpilased, kes kohale tulid olid loovad ja mängu-
lised. Iga osavõtja sai mälestuseks Urkunde
(osavõtutunnistus), šokolaadimedali ja kustukummi.
Enne koduteele asumist oli külalistel võimalus keha
kinnitada kooli sööklas.
Aitäh Teile õpetajad Aimi, Irina, Anu, Rael ja Maive,
et Te enne kevadpühi vaevaks võtsite koos oma kooli
õpilastega üritusel osaleda.
Tiina Villako
saksa keele õpetaja
Lk 3
Eesti-Türgi projektikohtumine Põlva Ühisgümnaasiumis
6.-11. aprillil toimus Põlva Ühisgümnaasiumis järje-
kordne Comeniuse „New Ways of Living“ projekti-
kohtumine, kus osalesid nii oma kooli kui ka Türgi
õpilased.
Projektikohtumise raames oli türklastel võimalus
tutvuda nii Põlva linna, muusikakooli, kultuuri-
keskuse kui ka Intsikurmuga. Lisaks tegime jalutus-
käigu Taevaskojas, et näidata neile meie imelist
loodust ning suurimat vara metsa.
Järgnevatel päevadel külastasime ka Tartu linna ja
Tallinnat. Tartus käisime Ahhaa keskuses,
Megazone`s ja muidugi näitasime neile meie ülikooli
ja tudengilinna.
Tallinnas külastasime teletorni, kus oli võimalus käia
3D kinos, minna teletorni tippu ning vaadata sealt
Tallinnat ning teha ka reportaaž teletornist. Lisaks
tegime jalutuskäigu vanalinnas ning türklastel oli või-
malus osta koju mitmeid suveniire.
Nädala jooksul osaleti ka töötoas, mille eesmärgiks oli
koostada mäng, kus on iga projektis osaleva riigi kohta
küsimusi ( projektis osalevad riigid: Eesti, Türgi,
Poola, Tšehhi, Rumeenia, Holland).
Viimasel päeval toimus EestiTürgi projekti-
kohtumise lõpupidu, kus nii türklased kui eestlased
oli valmistanud traditsioonilisi toite. Lisaks esineti
oma rahvuslike tantsude ja lauludega. Türklastel oli
meile ka väike üllatus üks tüdruk oli õppinud ära
eesti keelse laulu!
Ka türklased võõrustavad Põlva Ühisgümnaasiumi
õpilasi, kus projektikohtumine leiab aset Izmiris,
3.-8. juuni.
Kokkuvõttes jäid kõik nädalaga rahule ning leidsid
endale palju uusi sõpru.
Rohkem infot Comeniuse „New Ways of Living“
2-aastase projekti kohta leiab meie kodulehelt:
http://estcomenius.weebly.com/
Kadri Koor
12.c klassi õpilane
Lk 4 Number 10 (70)
Elu(s) matemaatika(s)
Aprillikuu 10. päeval oodati Põlvamaa
gümnasiste Räpina Aianduskooli mate-
maatikaalasele võistlusele. Kui tavaliselt on
õpetajal vajadus õpilasi „moosida“ ja rõhuda
missioonitundele, siis seekord oleks vist
õnnestunud koolist mitu võistkonda välja
saata, sest uudne üritus tõotas põnevust.
Nii asusimegi hommikul aegsasti õppejuht
Sireti kindlal juhtimisel Räpina poole teele.
Kohale jõudsime esimestena. Preemiaks
saime privaatekskursiooni värskelt renovee-
ritud Räpina Aianduskoolis. Kool on tõesti
kaasaegne ja aeg-ajalt (näiteks arvuti-
klassis, kus aianduskoolile kohaselt õuna-
pildiga arvutid) puges vargsi pähe mõte:
„Kui ka meil oleks…“ Õnnestus piiluda ka
mõnda klassiruumi, kus parajasti tund
käimas. Ühes ruumis sobitas meie kooli
vilistlane, tulevane folklorist, kauneid õisi pruudi-
kimpu, teises konstrueerisid maastikukujundajad
aiaplaane, kolmandas meisterdasid tekstiiliõpilased
lapitekke. Kõikjal jäi mulje, et inimesed tunnevad
rõõmu ja rahulolu sellest, mis neil parajasti käsil on.
Oleksime hea meelega rohkemgi uudistanud, aga
teiste koolide viieliikmelised võistkonnad – Kanepi
Gümnaasiumist, Räpina Ühisgümnaasiumist, Räpina
Aianduskoolist – olid kohale jõudnud. Üritus võis
alata. Avasõnad ütles aianduskooli direktor hr Heino
Luiga.
Seejärel hakkas vägesid juhatama Räpina Aiandus-
kooli üldharidusainete metoodilise komisjoni juht pr
Irmen Nagelmaa, kes alustuseks andis noortele
esialgu keerulisena tunduva ülesande reastuda elatud
päevade arvu järgi. Seejärel tuli viieks lugeda. Nagu
nõiavitsa väel olid moodustunud neljaliikmelised
segavõistkonnad, kelle esimeseks ülesandeks peale
tutvumist sai tiimile nime mõtlemine. Seejärel said
tiimid juhised, kuhu minna, mida teha, ja võistlus
oligi alanud.
Juhised olid aga tavapäratud: „Välju hoonest ja hoia
vasakule. Liigu maja eest 64 m. Pööra vasakule
(sirgnurk -125o) ja liigu edasi 26 m. Pööra vasakule
35o ja liigu edasi 27 300 mm.“ Ja nii edasi. Aeg-ajalt
tuletati meelde, et liikuda tuleb jalakäijatele
mõeldud rajal ja sõidutee tuleb ületada ette-
vaatlikult. (Võistlustuhinas gümnasistidele kahtle-
mata oluline meenutus!)
Juhiseid järgides pidid võistlejad üles leidma Räpina
olulised asutused-ettevõtted: paberivabriku, haigla,
gümnaasiumi, aianduskooli, muuseumi. Igas paigas
tuli lahendada elulisi matemaatikaülesandeid, mis
hõlmasid näiteks loodust säästvat paberi valmista-
mist, välirestorani pinkide otstarbekat
kaubikusse paigutamist, bruto-/netopalga
arvutamist, seebi valmistamiseks
vajalike komponentide õige koguse
leidmist, Põlvamaa elanike arvu analüü-
simist. Ülesanded olid tõesti huvitavad!
Samal ajal kui õpilased matemaatikat
ellu rakendasid, puhkasid õpetajad
roheluses–aianduskooli kasvuhoonetes–,
imetlesid esimesi kevadõisi ja tutvusid
uusimate agrotehniliste võtetega.
Pärast maitsvat lõunat Räpina Aiandus-
kooli sööklas said nii õpilased kui
õpetajad jälgida Tartu Treffneri kooli
kuulsa õpilasfirma Kolm Põrsakest
põnevat teadusetendust. Hämmastav,
kui palju huvitavaid katseid saab korral-
dada tavaliste koduste vahenditega, kui
on teadmisi, oskusi ja ettevõtlikkust!
Lk 5
Ja siis oligi kokkuvõtete tegemise aeg. Võitjaks tuli
võistkond Ruutjuurijad, kuhu kuulusid Mirjam,
Leiki, Alo ja Kristian. Tähelepanuväärne on, et neil
jäi maksimumskoorist puudu vaid üksainus punkt.
Kingitusi ja tänusõnu jagus võistlejatele,
õpetajatele, korraldajatele ja abilistele. Tegelikult
olid osalejad seda nägu, et nad on kõik võitnud.
Sõlmitud oli uusi tutvusi, nähtud põnevaid paiku,
saadud uusi kogemusi.
Üritus oli hästi planeeritud, põnev ning
meeldejääv. Nii koolis kui ka teistes asutustes,
kuhu mängu käigus sattusime, oli vastuvõtt igati
meeldiv ja väga sõbralik. Täname meie giidi pr
Ulvi Mustmaad, ettevõtmise korraldajaid Räpina
Aianduskoolist ja Räpina Ühisgümnaasiumist.
Maarja Villako, Mirjam Sarnit, Mihkel Sabre,
Leiki Lahtvee, Egert Oidermaa
õpetaja Viivi Ansi
Fotod: Ulvi Mustmaa
http://ak.rapina.ee/pg/galerii/var/14,04,10_Matemaatikapaev/index.htm
Maa päev
22. aprillil tähistati rohkem kui 190-s riigis Maa
päeva. Selle päeva tähistamine sai alguse Ameerika
Ühendriikidest 1970. aastal. Sel aastal pöörati erilist
tähelepanu linnastumisega kaasnevatele probleemi-
dele. Maa päevast saab täpsema ülevaate veebilehelt
http://www.earthday.org/.
Tartu Keskkonnahariduse Keskuses peeti Maa päeva
puhul juba 19. korda üle-eestilist õpilaskonverentsi
„Meie elukeskkond“, kus oma loodusteemalisi
projekte esitlesid 15 Eestimaa kooli õpilased.
Konverentsil räägiti väga erinevatel teemadel ja oli
äärmiselt tore näha ka juba 3. klassi õpilasi, kes olid
hakkama saanud täiesti tõsiseltvõetavate
uurimustega. Päeva jooksul võis kuulda linnulaulu,
näha põnevaid keemiakatseid ning muidugi saada
uusi teadmisi lugematutel teemadel - pääsukestest,
liblikatest, mesilastest, sellest, miks muudavad
vahtralehed sügisel värvi, Tartu veekogude reosta-
tusest, interneti ilmajaamadest, klassiruumide tuulu-
tamisest, mürast, mitmetest huvitavatest Eestimaa
paikadest ja paljust muust. Meie kooli õpilane Helen
Piir tegi ettekande oma kodukoha põualiblikatest.
Pärast ette-kandeid toimusid konverentsil osalejatele
õpitoad, kus võis uurida mullaelustikku, tutvuda
toidutaimedega Loodusmaja talveaias või köita endale
loodussõbralik märkmik. Konverentsi jooksul oli
võimalik vaadata UNESCO Läänemere Projekti (BSP)
joonistus-konkursi töödest koostatud näitust “Soome
lahe rannik ja elustik”. Konverents oli kokkuvõttes
väga tore ja huvitav ning ma soovitan kõigil sellest
juba järgmisel aastal osa võtta. Suur tänu bioloogia-
õpetajale, kes tegi ettepaneku sellel üritusel
osalemiseks!
Triin Mirjam Tark
8.a klassi õpilane
“Tiiä', et hõpõpreesel ja sõlgõl om ravitoimõ' “
Põlva Ühisgümnaasiumi õpilastööde näitus “Tiiä', et
hõpõpreesel ja sõlgõl om ravitoimõ'“ on vaatami-
seks avatud 11. aprillist 30. maini Põlva Kesk-
raamatukogu lugemissaalis.
Kuhiksõled 7. klassi ja rahvuslikud triibud 5. klassi
õpilastelt, vastavalt hariliku pliiatsi ja õlipastelli
tehnikas. Juhendaja Anneli Kaasik.
Lk 6
7.b klass külastas Tallinna loomaaeda
Käisime klassiga 13. märtsil Tallinna Loomaaias, kus
nägime palju huvitavaid loomi, kes kõik olid omamoodi
erilised. Toreda giidi Ene Lehtmetsaga alustasime oma
käiku põnevate lindude – kakkude juurest. Meie
üllatuseks olid nad kõik ärkvel, olgugi, et tegelikult on
nad öölinnud. Need uudishimulikud tegelased ei saa
silmi pöörata ja seega peavad nad vaatamiseks kogu
pead pöörama. Saime teada, et Eestis on kõige
harilikum kodukakk, kes julgeb oma pesa teha majade
lähedale. Kotkaste juurde me kahjuks ei pääsenud,
sest neil oli pesitsusaeg ja inimeste juuresolek oleks
neid häirinud, kuna nad õpetavad oma väikesi tibusid
päeval.
Jõudsime seejärel oma klassiga suuremate loomade
alale. Korraks peatusime ilveste puuri juures, kus
meile seletati, et ilves ongi aluse pannud loomaaia
tekkele. Nägime pikutavaid metssigu ja saime teada,
et nad on ööloomad ja nende põrsastel on pikitriibud,
mis suuremaks saades kaovad. Metssea sugulane, kes
on pärit Aafrikast, on jõesiga. Jõesiga on eredat värvi
ja tema pikkade kõrvade otstes on tutid. Ka lakk-
lammas on Aafrikast pärit. Ta on taimtoiduline, tal on
võimsad sarved ja oma nime on ta saanud tänu oma
pikale lakale, mis on tal kaela all. Lakklammas ei aja
oma eluaja jooksul sarvi maha. Tema sarv on seest
tühi, aga metskitsel on sarv seest täis ja metskits ajab
igal aasta need maha. Isastel loomadel on sarved
võitlusrelvadeks emaste loomade ja territooriumi
pärast. Võitluse eesmärk pole teist haavata, sest siis
tulevad verelõhnad üles ja see meelitaks kiskjalisi ligi.
Emaste sarved on enda, aga peamiselt poegade
kaitseks. Hästi armas oli jälgida takinide, suurte veise
moodi imetajate alla nädala vanuseid poegi, kes
tuterdasid hästi naljakalt oma peenikestel jalgadel.
Edasi minnes vaatlesime basseinis kahte aktiivset
hüljest. Hülged on kohastunud eluks vees ja neil on
selleks loivad, voolujooneline keha ja sulguvad kõrva-
avad. Nad söövad kalu ja neil on kiskjaliste hambad.
Nende pojad on valged ja kes ei saa kohe ujuda, sest
nende karvad tõmbavad vett sisse ja nad võivad
sellepärast külmetuda ja isegi uppuda.
Meile meeldis kogu loomaaiast kõige rohkem
4-kuune jääkaru poeg, sest ta oli ilusat valget värvi.
Poeg käis ema järel kogu aeg ja tegi armsat tita
häält. Poeg on emaga koos 3-4 aastat, sest selle ajaga
jõuab jääkaru ema pojale kõike eluks vajalikku
õpetada. Emakaru võib järjest ujuda 80 km ja ta
käpahoop on väga tugev.
Nägime ka inimese kõige lähedamaid sugulasi, ahve.
Ahvidest uudistasime Jaapani makaake, šimpanseid
ja lõbusaid trallitajaid pintšetamariine. Troopika-
majas nägime krokodille ja kalu. Seal olid veel pruun
harjasvöölane, kes on ööloom ja magas parasjagu
kummalises poosis - selili. Siniroheline puukonn on
kõige väiksem konn maailmas. Mulle meeldisid kõige
rohkem troopikamajast surikaadid, sest nad olid nii
armsad.
Teises troopikamajas olid elevandid, kes parajasti
mängisid suurte traktorikummidega. Tutvusime ka
roomajate kollektsiooniga. Maod ei ole limased, vaid
pigem kuivad. Saime katsuda ühe suure mao kesta,
mille ta siis maha jätab, kui suuremaks kasvades
sellest välja roomab. Kõhupoolel on neil pikemad
soomused, mis aitavad koos roietega tal ennast edasi
lükata. Troopikamajas oli ka mitut liiki kilpkonni.
Peale loomade tutvustust giidi poolt jätkasime
töölehel olevate ülesannete täitmist, mis omakorda
juhatas meid vastavate loomade puuride juurde ja
saime seeläbi oma teadmisi täiendada.
Meile väga meeldis Tallinna Loomaaias, sest seal
oli giid, kes oskas kõikide loomade kohta midagi
huvitavat rääkida ja meie sõidu- ja piletikulud võttis
enda kanda KIK. Kahju oli sellest, et me ei jõudnud
kõikide loomade juures käia, kuid siis ongi põhjust
tagasi minna.
Lk 7
Oli väsitav, aga väga huvitav, tarkusterohke ja
meeldejääv päev.
Loomaaias tore päev
Tiigreid, ahve palju näed.
Vahest hüljes ujub vees,
Madu jälgib klaasi seest.
Iga kakk on üsna suur,
Elupaigaks neil on puur,
Habekakul lõua all
Asub habe nagu sall.
Senikaua, kuni õnnestub Sul ise Tallinna Looma-
aeda külastada, võid uudistada loomade tegemisi
http://www.interactivezoo.eu/index.php?id=6
Laura Koitsaar, Laura – Liis Kütt, Kelli Nurm,
Andrea Kuzilov
7.b klassi õpilased
Jüriöö jooks
Teist aastat järjest korraldati 23. aprilli õhtul Põlva
Ühisgümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajate
eestvedamisel jüriöö teatejooks ümber Põlva järve.
Sellel aastal pakkus õpilastele konkurentsi külalis-
võistkond Põlva politseist. Võistlus ise kulges ilma
viperusteta ja päädis rajarekordi püstitamisega:
ümber Põlva järve jooksis politsei võistkond ajaga 14
minutit ja 14 sekundit, kannul 11.a, 12.b ja 10.a
võistkonnad. Kiitus kõikidele osalenud võist-
kondadele ja abilistele!
Lk 8
Puud pakuvad põnevust
28. aprillist 3. maini toimus üle Eesti metsanädal, mille
raames andis Eesti Maaülikooli dotsent, dendroloogia ja
entomoloogia spetsialist Ivar Sibul 30. aprillil 9b klassi
õpilastele bioloogia tunni. Mees jutustas oma reisist
Californiasse ning seal saadud imelistest emotsioonidest.
Ta rääkis meile maailma suurimatest ja vanimatest
puudest ning oma reisilt oli ta kaasa toonud paljude
puude käbisid, mida saime ka katsuda.
MAMMUTIPUU on maailma suurim puu, mille tüve
läbimõõt on 11 meetrit ja tüvemaht 1500 kuupmeetrit.
Mammutipuude nimi tuleneb sellest, et nad on sarnaselt
mammutitele punakaspruuni värvi, puukoor on küllaltki
pehme ja nende tüved meenutavad mammuti jalgu.
Huvitav fakt on see, et mammutipuu koor on tuld hülgav,
mis tähendab seda, et see ei põle. Nii et küttepuuks see
vist ei sobi! Kuid tuli on selle puu säilimises siiski tähtsal
kohal, kuna mammutipuu käbid, kus seemned peidus on,
avanevad ainult kuumusega ehk tulekahjudes. Seemne-
külv satub tulejärgsele viljakale maapinnale ja nii saab
alguse uus puu. Kuigi mammutipuu on väga suur, siis
tema käbid on üsnagi väikesed. Kõige suuremad käbid
maailmas on aga SUHKRUMÄNNIL. Suurima leitud
käbi pikkus on 65 cm, keskmiselt on nad aga 25-50 cm
pikad.
Kui Eesti kõige vanem puu, Tamme-Lauri tamm, on
680+ aastat vana, siis maailma kõige vanem teadaolev
puu on IGIMÄND, mille vanuseks on mõõdetud 5620
aastat. Igimänd vajab palju valgust ja talub hästi
põuda. Kui igimänd maha kukub, siis jääb ta maha
sajanditeks ning ta on kõva nagu kivi. Kõige vanima
igimänni asukohta ei avaldata, sest see tekitaks inimes-
tes liiga suurt huvi ning see puu võib kahjustada saada.
Ivar Sibula räägitud juttu oli hea, lihtne ja huvitav
kuulata. Ta oli ise selles teemas kinni ja põnevil ning
see oli kuulajatele nakkav. Poleks arvanudki, et käbid
ja puud nii huvitavad võivad olla!
Elerin, Martin, Elina, Kätlin ja Hanna-Katre
9.b klassi õpilased
Tutipäev
25.04 kõlas abiturientidele viimane koolikell.
Abituriendid osalesid enda poolt valitud aine-
tundides ning päev lõppes kooli aulas toimunud
aktusega, kus astusid üles 1. ja 11. klasside
õpilased.
Aitäh kõigile abilistele!
12.a klass
12.b klass 12.c klass
Lk 9
Kevadkontsert
24. aprillil rõõmustasid Põlva Ühisgümnaasiumi huviringide
õpilased kohaletulnud vanemaid, vanavanemaid, õdesid-
vendi, õpetajaid ja koolikaaslasi toreda kevadkontserdiga.
Traditsioonilisel kontsert-etendusel astusid seekord üles
järgmised koolis tegutsevad huviringid: puhkpilliorkester
(juhendaja Peeter Änilane), neidude ansambel (juhendaja
Riivo Jõgi), algklasside näitering (juhendaja Eleriin Käo),
mudilaskoor (juhendaja Ulvi Pern), võru keele ringi poisid
Priit Luuk-Luuken ja Rainer Vana (juhendaja Hedvi Rebane),
tütarlaste ansambel (juhendaja Ulvi Pern) ja 11.c klassi
õpilane Eleriin Käo (juhendaja Merle Pintson). Kevad-
kontserti juhtisid 6.b klassi õpilased Greg-Mattias Murumets
ja Brigita Kahre.
Aitäh kõigile esinejatele ja juhendajatele suurepärase
kontserdi eest!
huvijuht Jaana Aedmäe