7670 7200 7470 7750 7890 soome kulutused välisreisidele

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Registrikood 90006006 Tel: 6279700 www.eas.ee

Lasnamäe tn 2, Tallinn 11412 Faks: 6279701 [email protected] 1

SOOME TURISMITURU ÜLEVAADE SOOME ELANIKE VÄLISREISIDE TURG Kulutused välisreisidele 2016.aastal kulutas Soome elanikkond Soome statistikaameti andmetel välisreisidel kokku 4,69 miljardit eurot (ei sisalda rahvusvahelist transporti sihtkohta). 2016.aastal kasvasid reisikulutused eelneva aastaga võrreldes 8,5%, 2015.aastal aga 8,7%.

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

kulutused välisreisidel, mln EUR 2723 2907 3087 3149 3251 3502 3805 3985 3979 4325 4693

Soome 15-84 aastaste elanike välisreisid reisi eesmärgi ja kestuse järgi

Soome 5,5 miljonist elanikust on 4,47 miljonit 15-84 a. vanused. Järgnevalt on refereeritud selle vanusegrupi reisiuuringu tulemusi (allikas: Soome Statistikaamet, stat.fi/til/smat/index_en.html).

Soome 4,47 miljonit 15-84 aastast elanikku tegid 2016.aastal 10,3 miljonit ühe- või mitmepäevast välisreisi, millest 8,2 miljonit olid vaba aja reisid ja 2,06 miljonit olid tööreisid. Võrreldes 2015.aastaga (kui reise oli 10 miljonit) kasvas välisreiside arv 2,6%.

7670 7200 7470 7750 7890

13801360 1260 1150 1240

920960 1050 1120 1150

0500

100015002000250030003500400045005000550060006500700075008000850090009500

1000010500

2012 2013 2014 2015 2016

Soome 15-84 a. elanike välisreisid (tuhandetes) ühe-päevasedreisidkruiisid *

reisidööbimisegasihtriigis

* kruiis = ööbimine laevas, siht-riigis veedeti üks päev

Allikas: Soomestatistikaamet

Ühepäevased vaba aja reisid

980 00010%

Vaba aja kruiisid*1 140 000

11%

Vaba aja reisid ööbimisega

sihtriigis6 100 000

59%

Ühepäevased tööreisid180 000

2%

Tööga seotud kruiisid*100 000

1%

Tööreisid ööbimisega

sihtriigis1 780 000

17%

Soome 15-84 a. elanike välisreisid kestuse ja eesmärgi järgi, 2016 (arv ja %).

Allikas: Soomestatistikaamet

* kruiis = ööbimine laevas, sihtriigis veedeti üks päev

http://stat.fi/til/smat/index_en.html

SOOME TURISMITURU ÜLEVAADE (uuendatud 27.12.2017) 2

8,2 miljonist vaba aja reisist 6,1 miljonit sisaldasid sihtriigis ööbimist; 2,1 miljonil vaba aja reisil

aga viibisid nad sihtriigis vaid ühe päeva (sh. 980 000 reisi kestsidki vaid ühe päeva ja 1,14 miljonit olid nn. kruiisid – reisid, millel viibiti sihtriigis vaid üks päev, kuid lisaks ööbiti laevas).

2,06 miljonist tööreisist valdav osa (1,78 miljonit) sisaldas sihtriigis ööbimist. 180 000 olid ühepäevareisid ja 100 000 nn. kruiisid – reisid, millel viibiti sihtriigis vaid üks päev, kuid lisaks ööbiti laevas).

Reiside sihtkohad

Eesti on aastaid olnud soomlaste populaarseim reisisiht. Soome Statistikaameti uuringu andmetel tehti 2016.a. Eestisse 2,74 miljonit ühe- või mitmepäevast reisi, mis moodustasid 27% kõigist Soome elanike välisreisidest. Teisel kohal oli Rootsi 2,13 miljoni reisiga (21% välisreisidest), järgnesid juba tunduvalt väiksema osatähtsusega Hispaania (k.a. Kanaari saared) 8%-ga ning Venemaa (6%) ja Saksamaa (5%).

8,2 miljonist vaba aja reisist tehti Eestisse 29% ehk 2,39 miljonit reisi. Teisel kohal oli Rootsi (1,69 miljonit reisi ehk 21% vaba aja reisidest). Järgnesid Hispaania (9%), Venemaa (6%), Saksamaa (3%), Itaalia (3%), Suurbritannia (3%), Kreeka, Norra ja USA (kõik 2%).

2,06 miljonist tööreisist tehti Rootsi 440 000 ehk 21%, teisel kohal oli Eesti (360 000 ehk 17%), järgnesid Saksamaa (210 000 ehk 10%) ja Venemaa (150 000 ehk 7%).

2740

2130

83

0

610

49

0

320

270

26

0

20

0

180

16

0

100

19

90

2390

1690

74

0

460

280

26

0

21

0

16

0

15

0

180

100

100

1500

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

2200

2400

2600

2800

Soome 15-84a. elanike välisreiside sihtkohad, 2016 (tuh.)

kõik reisid sh. vaba aja reisid

tuh.

Allikas: Soome statistikaamet

Järgnev joonis näitab Eestisse ja Rootsi tehtud reiside jagunemist eesmärgi ja kestuse järgi Soome Statistikaameti 2016.a. uuringu põhjal. Nagu näha, tegid Soome elanikud 2016.a. Eestisse 910 000 ja Rootsi 990 000 sellist vaba aja reisi, millel sihtriigis veedeti vaid üks päev. Asukohast tulenevalt sisaldas suurem osa (740 000) sellistest Rootsi tehtud reisidest ööbimist laevas ja väiksem osa (250 000) kestiski ühe päeva (enamasti üle maismaapiiri tehtud reisid Soome ja Rootsi põhjapoolsemas osas). Eestisse üheks päevaks sõitnutest (520 000) sõitiski Soomest ära üheks päevaks, 390 000 aga ööbis laevas.

Vaba aja reise, millel ööbiti sihtriigis, tegid Soome elanikud Eestisse kaks korda rohkem kui Rootsi (Eestisse 1,48 miljonit, Rootsi 710 000). Seevastu tööreise tegid nad Rootsi mõnevõrra rohkem kui Eestisse.


520

250

390

740

1480

710

250

340

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

10

00

11

00

12

00

13

00

14

00

15

00

16

00

17

00

18

00

19

00

20

00

21

00

22

00

23

00

24

00

25

00

26

00

27

00

28

00

Eest

iR

oo

tsi

Soome elanike reisid Eestisse ja Rootsi (tuh.), 2016.

Ühepäevased vaba aja reisid

Vaba aja kruiisid (ööbimine laevas, sihtriigis veedeti 1 päev)

Vaba aja reisid ööbimisega sihtriigis

Ühepäevased tööreisid

Tööga seotud kruiisid (ööbimine laevas, sihtriigis veedeti 1 päev)

Tööreisid ööbimisega sihtriigis

Allikas: Soome Statistikaamet.

Kui kokku tegid Soome elanikud Soome Statistikaameti uuringu andmetel sihtriigis ööbimist sisaldavaid töö- või vaba aja reise Eestisse 1,72 miljonit ja Rootsi 1,05 miljonit (ehk 1,6 korda vähem kui Eestisse), siis Eesti ja Rootsi majutusettevõtete statistika näitab, et rohkem kui kümne aasta jooksul on soomlaste ööbimisi Eesti majutusettevõtetes olnud koguni umbes kolm korda rohkem kui Rootsi majutuskohtades.

Eest

is4

44

54

6

70

1 76

5 88

6 10

21

12

51

12

42 1

41

2

16

65

15

82

15

01

14

26

14

16

14

16

16

64

16

77

16

52

16

91

16

89

16

77

17

67

0100200300400500600700800900

100011001200130014001500160017001800

Soome turistide ööbimised Rootsi ja Eesti majutusettevõtetes (tuh.)

Rootsis Eestis

Allikad: Eesti ja Rootsi statistikaametid

Vaba aja reiside hooajalisus

Järgnev joonis näitab ööbimisega vaba aja reiside hooajalisust 2016. aastal. Populaarseim kuu vaba aja reisideks on juuli – siis tehti 12% kogu aasta vaba aja reisidest. Nii juunis kui ka augustis tehti 9% ja mais 10% kogu aasta reisidest. Kõige vähem reisiti jaanuaris ja veebruaris (kui tehti vastavalt 5% ja 6% kogu aasta reisidest).

Vaba aja reisidest, mis sisaldasid sihtriigis ööbimist, tehti juulis 12,8%, nii mais kui ka juunis 10,4%, augustis 9,5% ja aprillis 9%. Seega kolmel suvekuul kokku tehti 1/3 sellistest reisidest.

Vaba aja reisid, mille jooksul sihtriigis ei ööbitud (ühepäevareisid ja nn. kruiisid), jaotusid hooajaliselt ühtlasemalt. Kolmel suvekuul kokku tehti 26% sellistest reisidest. Siiski oli ka nende seas juuli populaarseim kuu (10,3% kogu aasta reisidest). Järgnesid november (9,9%) ja märts (9,4%). Suhteliselt palju tehti neid ka augustis, detsembris ja mais.

Tööreisid jagunesid kuude kaupa ühtlasemalt, erandiks vaid juuli, mil tööreise peaaegu ei tehtudki. Suhteliselt vähe tehakse neid ka jaanuaris ja augustis. Kõigil ülejäänud kuudel oli tööreise kas veidi üle või alla 200 000.


80 190 200 200 220 170 120 230 240 220 180

440

510

670720

830

780

1000

770

570

680

610640

330 340

470

550

630 630

780

580

430

500

400440

120170

200170 190

150

220190

140180

210 190

050

100150200250300350400450500550600650700750800850900950

1000

Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets.

Soome 15-84a. elanike välisreisid kuude kaupa, 2016 (tuh.).

tööreisidkõik vaba aja reisidreisid ööbimisega sihtriigiskruiisid ja ühepäevareisid

Reisi toimumiskuu = kuu, millal reis lõppes

Allikas: Soome Statistikaamet

Vaba aja reiside korraldamine

Soome elanikud kasutavad reisifirmade teenuseid ja reisipakette suhteliselt palju, kuigi ka soomlaste seas on reisifirma kaudu korraldatud reiside osatähtsus viimase kümnendi jooksul vähenenud.

Sihtriigis ööbimist sisaldavale vaba aja reisidele sõites broneeris majutuse reisifirma kaudu 43% reisinutest. 1/3 broneeris majutuse otse majutusettevõttest ja veerand seda eelnevalt ei broneerinudki. Rahvusvahelise transpordi sihtkohta broneeris reisifirma kaudu 40% ja otse transpordifirmast 49%. 9% transporti ei broneerinud ja 2% vastajaist ei teadnud, kuidas nende transport oli broneeritud. Suurem osa neist, kes majutuse või transpordi broneeringuid ei teinud, kasutas vastavalt kas tasuta majutust või sõitis sihtkohta oma autoga.

Hoolimata sellest, kas broneering tehti reisifirma kaudu või otse teenusepakkuja kaudu, kasutati broneerimiseks enamasti internetti. 85 protsendil ööbimisega vaba aja reisidest, mille puhul majutus eelnevalt broneeriti, kasutati selle broneerimiseks internetti. 76 protsendil laevaga tehtud vaba aja reisidest, mille puhul laevasõit eelnevalt broneeriti, kasutati selle broneerimiseks internetti.

2016.a. kasutati sihtriigis ööbimist sisaldavatest vaba aja reisidest 29% puhul pakettreisi. Nende kasutamine on aegamööda vähenenud: 2013. aastal oli sama näitaja 32%, 2009. aastal 42%, 2005. aastal 51% ja 2000. aastal 55%. Eelkõige kasutatakse reisipakette lõunamaareisidel (näiteks Kreekasse tehtud vaba aja reisidest 78% puhul kasutati reisipaketti, Kanaari saarte ja Türgi reisidest 74% puhul).

Lisaks sihtkohale sõltub reisipaketi kasutamine ka reisija vanusest: sihtriigis ööbimist sisaldanud vaba aja reiside puhul kasutas reisipaketti 25-44aastastest 19%, 45-64aastastest 34% ja 65-84aastastest 45%.

1,5 miljonist Eestis ööbimist sisaldanud vaba aja reisist 40% puhul kasutati reisipaketti (s.t. ühtse hinna eest osteti reisifirmalt pakett, mis sisaldas vähemalt rahvusvahelist transporti ja majutust).

Välismaale reisivad elanikkonna grupid

Arvuliselt kõige rohkem vaba aja reise välismaale tegid Lääne-Soome ja Suur-Helsingi elanikud. Lääne-Soome elanikud tegid 2016. aastal 2,57 miljonit ja Suur-Helsingi elanikud 2,54 miljonit vaba aja reisi (kummagi piirkonna elanikud tegid 31% kõigist vaba aja reisidest). Muu Lõuna-Soome elanikud tegid 1,95 miljonit vaba aja reisi ehk 24% kõigist vaba aja reisidest. Kokku tegid Lõuna- ja Lääne-Soome elanikud seega 86% kõigist Soome elanike vaba aja reisidest välismaale. Nagu näitab järgnev tabel, on Lääne-Soome kõige suurema elanike arvuga regioon (1,58 miljonit 15-84a. elanikku). Suur-Helsingi on elanike arvult tunduvalt väiksem, kuid sealsed elanikud käivad välisreisidel sagedamini (iga reisimas käinud inimene teeb aasta jooksul rohkem välisreise, kui muude Soome piirkondade elanikud).

Vanusegruppide lõikes tegid arvuliselt kõige rohkem vaba aja reise välismaale 55-64aastased (1,54 miljonit) ja seejärel 45-54aastased (1,48 miljonit). Nagu näitab järgnev tabel, on 55-64aastaste vanusegrupp koguelanikkonna seas teistest veidi suurem (737 000 inimest). Ühtlasi on nad ka ülejäänud vanusegruppidega võrreldes veidi aktiivsemad reisijad (arvestades, mitu reisi tegi aasta jooksul keskmiselt iga reisimas käinud inimene).


Soome 15-84a. elanikud ja nende vaba aja reisid 2016.a. (tuhandetes) 15-84a.

elanikkond vaba aja reisid

kokku sh. reisid ööbimisega

sihtriigis sh. ühepäevareisid ja

kruiisid

kokku 4465 8220 6100 2120

vanusegrupp

15-24a. 634 1030 740 290

25-34a. 703 1290 1050 250

35-44a. 671 1370 1060 310

45-54a. 714 1480 1120 350

55-64a. 737 1540 1130 400

65-74a. 650 1180 790 400

75-84a. 356 330 200 120

elukoharegioon

Suur-Helsingi 934 2540 1970 570

Muu Lõuna-Soome 960 1950 1320 630

Lääne-Soome 1581 2570 1930 650

Ida-Soome 463 520 410 110

Kesk- ja Põhja-Soome 529 630 470 160

1030

1290 1

37

0 14

80

15

40

1180

330

740

1050

10

60

11

20

1130

790

20

029

0

250 31

0 35

0 40

0

40

0

12

0

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

1200

1300

1400

1500

1600

15-24a. 25-34a. 35-44a. 45-54a. 55-64a. 65-74a. 75-84a.

Soome elanike välisreisid reisinute vanusegrupi järgi, 2016 (tuh.)

kokku

sh. reisid ööbimisega sihtriigis

sh. ühepäevareisid ja kruiisid


2540

1950

2570

520 63

0

1970

13

20

1930

410 47

0570 63

0

650

110

160

0100200300400500600700800900

10001100120013001400150016001700180019002000210022002300240025002600

Suur-Helsingi Muu Lõuna-Soome

Lääne-Soome Ida-Soome Kesk- ja Põhja-Soome

Soome elanike välisreisid reisinute elukoha järgi, 2016 (tuh.)

kokku

sh. reisid ööbimisega sihtriigis

sh. ühepäevareisid ja kruiisid



TURISM SOOMEST EESTISSE MAJUTUSETTEVÕTETE STATISTIKA PÕHJAL

Soome turistid ja nende ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes (tuh.). Allikas: Statistikaamet.

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

turistid 706 844 799 749 707 728 751 833 841 829 895 916 907 951

ööbimised 1412 1665 1582 1501 1426 1416 1416 1664 1677 1652 1691 1689 1677 1767

muutus võrreldes eelneva aastaga

turistid 19% -5,3% -6,3% -5,6% 3,0% 3,1% 11% 0,9% -1,4% 7,9% 2,4% -0,9% 4,8%

ööbimised 18% -5,0% -5,1% -5,0% -0,7% 0,0% 18% 0,8% -1,5% 2,4% -0,1% -0,7% 5,4%

Soome on ööbimiste arvult Eestile ülekaalukalt olulisim välisturg. 2016.a. moodustasid nende ööbimised 44% Eesti majutusettevõtetes veedetud välisturistide ööbimistest. Pikaajaliselt on nende osatähtsus välisturgude seas vähenenud. Viimasel viiel aastal on nende osatähtsus püsinud 43-44%, kuid varem on see olnud kõrgem (näiteks 2004. aastal 61% ja 1999. aastal koguni 67% välisturistide ööbimistest Eestis). Kui võtta arvesse kõik Eesti majutusettevõtetes veedetud ööd (koos siseturismiga), oli Soome turistide osakaal 2016. aastal 28,4%. Viimastel aastatel on nende osakaal järk-järgult veidi vähenenud, eelkõige tulenevalt siseturismi kiiremast kasvust (siseturistide ööbimised moodustasid 2016. aastal 35,5% Eesti majutusettevõtetes veedetud öödest). Alates 2012. aastast on siseturistide ööbimisi Eesti majutusettevõtetes rohkem kui Soome turistide ööbimisi (enne seda moodustasid Soome turistid Eesti majutusettevõtete suurima kliendigrupi). Järgnev tabel näitab nende tähtsust Eesti sihtkohtadele. Eestis tervikuna moodustasid nende ööbimised 2016.a. 44% välisturistide ööbimistest ja 28% kõigist ööbimistest (arvesse võttes ka siseturismi). Sellest tunduvalt suurem oli nende osatähtsus Pärnus, kus nende ööbimised moodustasid koguni 49% kõigist ööbimistest (arvesse võttes ka siseturismi) ja 3/4 välisturistide ööbimistest. Tallinnas moodustasid nad 35% ja Läänemaal 31% kõigist ööbimistest. Mujal Eestis oli nende osatähtsus väiksem kui Eestis tervikuna – eelkõige tulenevalt selles, et kõigis on siseturistide osatähtsus tunduvalt suurem kui Soome turistide osatähtsus. Soome turistide %:

kokku Pärnu mk

sh. Pärnu

Tallinn Lääne mk

Saare mk

Harju mk

Tartu mk

sh. Tartu

Hiiu mk

Järva mk

Lääne-Viru

Valga mk

Viljandi mk

Ida-Viru

kõigist ööbimistest 28% 46% 49% 35% 31% 21% 20% 16% 17% 12% 10% 10% 9% 6% 6%

välisturistide ööbimistest 44% 46% 75% 40% 76% 45% 52% 16% 34% 54% 31% 37% 31% 35% 14%

Tabelis esitamata maakondades on nende osatähtsus 5% või väiksem. 2016.a. ööbis Eesti majutusettevõtetes 951 025 Soome turisti, kes veetsid seal 1,77 miljonit ööd. Soome turistide ja nende veedetud ööde arv kasvas 2015. aastaga võrreldes 5%. See tähendas arvuliselt märkimisväärset kasvu: majutatud Soome turistide arv kasvas 2016. aastal 44 000 võrra ja nende veedetud ööde arv 90 000 võrra. Soome turistide ja nende veedetud ööde arv jõudis uue rekordini, kusjuures veedetud ööde arv ületas eelmist, 2013. aastast pärinevat rekordit koguni 4,5%. Kõige rohkem kasvas 2016. aastal nende ööbimiste arv Tallinnas, kus see jõudis uue rekordini ja ületas esmakordselt koguni ühe miljoni piiri. 2017.a. esimese 10 kuuga ööbis Eesti majutusettevõtetes 783 676 Soome turisti, kes veetsid seal 1,46 miljonit ööd. Soome turistide arv vähenes 2016.a. sama perioodiga võrreldes 3%, nende veedetud ööde arv 4%. Kui aasta alguses nende ööbimiste arv kasvas, siis alates maikuust on kõigil kuudel turism Soomest mõnevõrra vähenenud. Kümne kuu kokkuvõttes on langus arvuliselt siiski olnud väiksem kui sellele eelnenud 2016.a. kasv (seetõttu ületab 2017.a. ööbimiste arv siiski 2015.a. vastavat arvu). Arvuliselt kõige rohkem vähenes nende ööbimiste arv 2017. aastal Tallinnas (kus see 2016. aastal ka kõige rohkem kasvas). Tõenäoliselt on üheks nõudluse languse põhjuseks majutushindade kasv ja hotellide kõrge täitumus Tallinnas, kuna majutusettevõtetes ööbimine on osaliselt asendatav kas ühepäevareisidega või muudes ööbimiskohtades ööbimisega. Alates veebruarist on Statistikaameti arvutatav ööpäeva keskmine maksumus Tallinna majutusettevõtetes kümnendiku võrra kõrgem kui 2016. aasta samadel kuudel, kusjuures juulis oli see isegi 17% ja septembris 18% kõrgem kui 2016.a. samadel kuudel). Majutushindade kasvu põhjuseks on olnud üldine hinna- ja palgatõus. Täiendav ööpäeva keskmise maksumuse kasv juulis ja septembris oli tõenäoliselt seotud EL eesistumise üritustega. Samuti avaldab ilmselt mõju Läti konkurents: alates 2017.a. aprillist on tunduvalt kasvanud Soome turistide ööbimised Lätis. Kuigi ööbimiste arv on seal mitu korda väiksem kui Eestis, on tänavu nende lisandumine olnud märkimisväärne (esimese 10 kuuga veetsid Soome turistid Läti majutusettevõtetes 186 491 ööd, mis on 17% ehk 27 325 võrra rohkem kui 2016.a. samal perioodil). Samuti näitas Soome statistikaameti Soome


elanike välisreiside uuring, et kui 2016.a. suvel kasvasid vaba aja reisid Eestisse, aga vähenesid Lääne- ja Lõuna-Euroopasse, siis 2017.a. suvel ilmnes vastupidine trend: uuesti hakkas kasvama just reisimine Lääne- ja Lõuna-Euroopasse. Samuti kasvas teist aastat järjest reisimine (kaugemale) Ida-Euroopasse.

15161456

159 1860

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

1200

1300

1400

1500

1600

jaan.-okt.2016Eestis

jaan.-okt.2017Eestis

jaan.-okt.2016Lätis

jaan.-okt.2017Lätis

Soome turistide veedetud ööd majutusettevõtetes (tuh.)

Eestis veetsid nad 10 kuuga 59 978 ööd vähem

Lätis veetsid nad 10 kuuga 27 325 ööd rohkem (+17%)

Allikas: statistikaametid

Samas on positiivne, et uute või uuendatud vaatamisväärsuste ning uute hotellide lisandumine Tartus kasvatas soomlaste ööbimisi Tartus 2017.a. esimese 10 kuuga koguni 29%. Sihtkohad Eestis 2016.a. veetsid nad Eestis veedetud öödest 60% Tallinnas, 22% Pärnu maakonnas (koos Pärnuga), 3,8% Tartu maakonnas (koos Tartuga), 3,4% Läänemaal ja Harjumaal, 3,2% Saare maakonnas ja 4,5% kõigis ülejäänud maakondades kokku. Tallinna osatähtsus Soome turistide Eestis veedetud ööde seas on aasta-aastalt vähehaaval kasvanud. Näiteks 2004.a. oli see 46%, 2008. aastal 51%, 2012. aastal 57% ja 2016. aastal 60%. See tähendab, et 2016.a. oli Soome turistide ööbimiste arv Tallinnas koguni 292 000 võrra suurem kui 2004. aastal. Samal ajal on pikaajaliselt vähenenud nende ööbimised Pärnu, Saare, Harju ja Lääne maakonnas. Pärnus oli Soome turistide ööbimisi 2016.aastal 99 100 võrra vähem kui 2004.aastal, Saare maakonnas 60 800 võrra, Harjumaal 30 000 võrra ja Läänemaal 24 600 võrra vähem kui 2004. aastal. See omakorda tuleneb eelkõige spaa- ja ravituristide arvu vähenemisest ja nende viibimise kestuse lühenemisest neis sihtkohtades. Kõige rohkem on pikaajaliselt vähenenud Pärnu osatähtsus: 2004. aastal veedeti seal 28,6%, 2016. aastal aga 21,4% nende Eestis veedetud öödest.

2016.a. lõpus EASi tellitud Soome elanikkonna uuring kinnitas, et Tallinnal on soomlaste silmis sihtkohana suhteliselt unikaalne positsioon. Tallinn on lähedal ja sinna on lihtne sõita ilma suurema planeerimiseta; see on tuttav, kuid samas annab tunde, et sinna sõites saab eemale argirutiinist, sest see on Soome linnadest erinev vaatamisväärsuste, teenuste ja Kesk-Euroopa õhkkonna poolest. Tallinn on piisavalt suur, et pakkuda hulgaliselt erinevaid põhjuseid reisimiseks: restoranid, ostud, ilu- ja paljud muud erinevad teenused, kultuuriüritused, näitused jne. See võimaldab ka lühikesel reisil palju erinevat tarbida ja kogeda ning on muuhulgas hea ka selle poolest, et perega reisides leidub kõigile pereliikmetele midagi huvipakkuvat. Need vastanud, kes ei plaaninud Tallinnast väljapoole reisida, nimetasid muuhulgas põhjustena, et sinna sõitmine nõuab rohkem nii puhkuseaega, raha kui ka korraldamist, mistõttu kaalutaks pigem juba kaugematesse riikidesse sõitmist. Vaid 8% neist, kes ei kavatse Eestis Tallinnast väljapoole reisida, ütles, et nad ei tea, mida mujal Eestis pakutakse. Nagu eespool öeldud, vähenes 2017. aastal Soome turistide ööbimiste arv kõige rohkem Tallinnas ja kasvas kõige rohkem Tartus. Seetõttu vähenes 2017. aastal üle pika aja veidi Tallinna osatähtsus ja kasvas Tartu osatähtsus nende sihtkohana.


76

3

48

2

45

,0 84

,9

89

,7 11

7,3

99

0

36

8

67

,1

69

,4

56

,9

58

,4

98

7

36

7

64

,9

63

,2

52

,3

61

,5

10

55

38

9

66

,9

60

,3

59

,8

56

,5

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

Tallinn Pärnu mk Tartu mk Lääne mk Harju mk Saare mk

Soome turistide veedetud ööd Eesti majutusettevõtetes (tuh.).

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

Allikas: Statistikaamet

Soome turistide veedetud ööd majutusettevõtetes, allikas: Statistikaamet (*väljaspool Tartu ja Pärnu linna)

Ööbimised (veedetud ööd) Muutus võrreldes eelneva aastaga

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2014/13 2015/14 2016/15 2015/14 2016/15

Kogu Eesti 1677 119 1651 965 1691 035 1689 115 1676 762 1766 623 -1 920 -12 353 89 861 -0,7% 5%

Tallinn 957 220 946 806 974 636 989 636 986 830 1054 689 15 000 -2 806 67 859 -0,3% 7%

Pärnu mk 366 905 358 842 365 728 367 844 366 736 389 472 2 116 -1 108 22 736 -0,3% 6%

..Pärnu linn 361 610 356 313 358 852 359 412 358 980 377 835 560 -432 18 855 -0,1% 5%

..Pärnu mk* 5 295 2 529 6 876 8 432 7 756 11 637 1 556 -676 3 881 -8% 50%

Tartu mk 57 468 61 704 63 933 67 128 64 942 66 929 3 195 -2 186 1 987 -3% 3%

..Tartu linn 53 149 56 722 60 006 63 133 61 392 63 243 3 127 -1 741 1 851 -3% 3%

..Tartu mk* 4 319 4 982 3 927 3 995 3 550 3 686 68 -445 136 -11% 4%

Lääne mk 84 900 74 987 74 838 69 392 63 153 60 346 -5 446 -6 239 -2 807 -9% -4%

Harju mk 43 336 53 471 54 606 56 853 52 336 59 845 2 247 -4 517 7 509 -8% 14%

Saare mk 89 388 78 090 74 160 58 385 61 544 56 517 -15 775 3 159 -5 027 5% -8%

Lääne-Viru 22 677 21 238 21 889 23 745 23 140 23 493 1 856 -605 353 -3% 2%

Ida-Viru mk 19 938 16 489 22 325 19 094 21 443 20 541 -3 231 2 349 -902 12% -4%

Valga mk 12 477 15 100 15 697 13 804 12 261 13 945 -1 893 -1 543 1 684 -11% 14%


Ööbimised (veedetud ööd), jaan.-okt. Muutus võrreldes eelneva aastaga

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2015/14 2016/15 2017/16 2017/16

Kogu Eesti 1412 104 1451 467 1455 001 1437 753 1515 852 1455 874 -17 248 78 099 -59 978 -4%

Tallinn 782 123 807 638 827 683 819 664 874 712 823 109 -8 019 55 048 -51 603 -6%

Pärnu mk 319 899 328 741 330 673 326 326 352 073 338 410 -4 347 25 747 -13 663 -4%

..Pärnu linn 317 383 321 873 322 262 318 586 340 458 328 945 -3 676 21 872 -11 513 -3%

..Pärnu mk* 2 516 6 868 8 411 7 740 11 615 9 465 -671 3 875 -2 150 -19%

Tartu mk 56 284 57 531 60 705 58 467 59 470 75 718 -2 238 1 003 16 248 27%

..Tartu linn 51 674 54 029 56 929 55 125 56 057 72 206 -1 804 932 16 149 29%

..Tartu mk* 4 610 3 502 3 776 3 342 3 413 3 512 -434 71 99 3%

Saare mk 74 026 70 951 56 245 58 897 54 657 55 392 2 652 -4 240 735 1%

Harju mk 46 705 46 972 47 407 46 011 50 511 49 924 -1 396 4 500 -587 -1%

Lääne mk 61 443 63 939 58 727 53 927 51 785 46 323 -4 800 -2 142 -5 462 -11%

Ida-Viru 14 702 20 059 17 410 19 320 18 831 19 595 1 910 -489 764 4%

Lääne-Viru 19 120 19 226 21 328 20 234 20 909 18 914 -1 094 675 -1 995 -10%

Valga mk 14 067 14 836 13 450 11 802 13 285 10 476 -1 648 1 483 -2 809 -21%

Viljandi mk 5 438 5 683 5 823 6 159 4 650 4 858 336 -1 509 208 4%

Võru mk 4 589 3 444 3 552 4 338 4 768 3 842 786 430 -926 -19%

Hiiu mk 5 824 5 392 4 239 4 585 3 980 3 200 346 -605 -780 -20%

Järva mk 2 805 2 463 3 248 3 589 2 706 2 411 341 -883 -295 -11%

Põlva mk 2 517 2 425 1 882 2 011 1 732 1 768 129 -279 36 2%

Jõgeva mk 1 745 1 191 1 506 1 258 916 1 135 -248 -342 219 24%

Rapla mk 817 976 1 123 1 165 867 799 42 -298 -68 -8%

2016.a. veetsid Soome turistid ühes majutusettevõttes keskmiselt 1,9 ööd (samas suurusjärgus on see püsinud aastaid). Tartus viibivad nad keskmiselt 1,9 ööd, keskmisest lühem on viibimise kestus Tallinnas (1,5 ööd), keskmisest pikem aga sihtkohtades, kus on suurem pikemalt viibivate spaa- ja ravituristide osatähtsus: Pärnus, Lääne, Saare ja Harju maakonnas. Neis sihtkohtades on viibimise kestus pikema perioodi jooksul mõnevõrra vähenenud, samas Tallinnas ja Tartus pigem veidi kasvanud. Läänemaal ööbiti 2016.a. keskmiselt 3,3 ööd ja Pärnus 3,2 ööd, samas kümmekond aastat tagasi oli mõlemas sihtkohas keskmine viibimise kestus umbes neli ööd. Saare maakonnas viibiti 2014.-2016.a. keskmiselt 2,7 ööd, kümmekond aastat tagasi aga 3,5 ööd.

3,9

3,8

3,8

3,8

3,7

3,6

3,6

3,5

3,5

3,5

3,3

3,3

Pärn

u3

,2

3,9

3,8

4,2

3,6

4,0

3,6

3,9

3,6

3,7

3,6

3,4

3,3

Lään

e m

k3

,3

1,3 1,4 1,4 1,4 1,4 1,41,6 1,6 1,6

1,5 1,5 1,5 1,5

1,4 1,5 1,5 1,61,7 1,7

1,8 1,8 1,8 1,9 1,9 1,8 1,9

2,4

3,33,5

3,5 3,4 3,43,2 3,1

3,0 2,92,8

2,7 2,7

Saare mk2,7

0,00,20,40,60,81,01,21,41,61,82,02,22,42,62,83,03,23,43,63,84,04,24,4

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Soome turistide viibimise kestus ühes majutusettevõttes (ööde arv)

Pärnu Lääne mk Tallinn Tartu Harju mk Saare mk



Hooajalisus Soome turistide ööbimised Eesti majutusettevõtetes on veidi rohkem juulikuule keskendunud kui Eestis ööbivatel välisturistidel keskmiselt. 2015.-2016.a. moodustasid juuli ööbimised 17% soomlaste kogu aasta ööbimistest Eestis (välisturistidel keskmiselt oli see 15%). Samuti on nende ööbimised Eestis veidi rohkem juulikuule keskendunud kui nende vaba aja reisid üldiselt (nagu eespool öeldud, tegid nad juulis 12,8% kõigist vaba aja reisidest, mis sisaldasid sihtriigis ööbimist). Juuni ja augusti osatähtsus on viimastel aastatel olnud 10 ja 11% vahel, mai osatähtsus 9-10%, ning oktoobri osatähtsus 9%. Selgelt kõige madalam on nõudlus jaanuaris. Kolmel suvekuul kokku veedavad nad 37-38% Eestis veedetud öödest.

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

240

260

280

300

320

Jaan. Veebr. Märts Apr. Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets.

Soome turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes (tuh.).

2015

2016

2017

tuh.

Allikas: Statistikaamet, andmed majutusettevõtetelt

Eesti sihtkohtade vahel ilmnevad soomlaste ööbimiste hooajalises jaotuses mõningad erinevused. Kui võrrelda nende populaarsemaid sihtkohti Eestis, siis kõige rohkem on nende ööbimised suvekuudele keskendunud Saare maakonnas. Seal on nad viimastel aastatel koguni 30% kogu aasta ööbimistest veetnud juulis ning kolme suvekuu osatähtsus kokku on üle 60% kogu aasta ööbimistest.

Eesti keskmisega võrreldes tunduvalt rohkem on nende ööbimised suvekuudele keskendunud ka Pärnus. Seal veetsid nad 2016. aastal kogu aasta ööbimistest juulis 23% ja kolmel suvekuul kokku 47%.

Tartus veetsid nad 2016. aastal kogu aasta ööbimistest juulis 17% ja kolmel suvekuul kokku 41%. Juulile järgneb ööbimiste arvult august, ning suhteliselt populaarsed on ka juuni ja mai.

Eelnevalt nimetatud sihtkohtadega võrreldes on nende ööbimised Lääne- ja Ida-Virumaal mõnevõrra ühtlasemalt jaotunud ka kevad- ja sügiskuudele. Lääne-Virumaal on viimastel aastatel ööbimiste arv kõige suurem olnud maikuus, juuli on teisel kohal. Ida-Virumaal on juulis ööbimiste arv mõnevõrra suurem kui mais ja juunis, kuid suhteliselt suur on ööbimiste arv ka aprillis ning augustist oktoobrini.

Mõnevõrra veelgi ühtlasemalt on nende ööbimised kuude lõikes jaotunud Läänemaal. Nõudlus on suhteliselt kõrge aprillist novembrini ja juulis on nende kuudega võrreldes ööbimiste arv vaid veidi suurem. See tuleneb ilmselt ravispaade klientide suurest osatähtsusest Läänemaal.

Tallinnas veetsid nad 2016. aastal kogu aasta ööbimistest juulis 15% ja kolmel suvekuul kokku 1/3. Tallinn erineb muudest populaarsematest sihtkohtadest selle poolest, et suhteliselt kõrge ööbimiste arvuga on siin ka detsember (mil nad veedavad 1/10 kogu aasta ööbimistest). Tallinn on jõulueelsel ajal atraktiivne nii jõuluostude tegemiseks kui ka firmaüritusteks. Tallinnas tasakaalustavad hooajalisust osaliselt ka tööreisid.


5%

3% 3

%

2%

6%

4%

5%

4%

8%

5%

4%

7%

8%

7% 8%

11

%

9% 9

%

11

%

9%

9%

13

%

11

%

10

%

15

%

23

%

17

%

13

%

9%

12

%

13

%

9%

6%

8%

9%

11

%

9%

8% 8

%

10

%

7%

6%

5%

8%

10

%

4%

6%

6%

0%1%2%3%4%5%6%7%8%9%

10%11%12%13%14%15%16%17%18%19%20%21%22%23%

Tallinn Pärnu Tartu Lääne mk

Soome turistide ööbimised Eesti majutusettevõtetes kuude kaupa, 2016.


% näitab iga kuu osatähtsust kogu aasta jooksul tehtud reisidest


4%

1%

5%

3%

6%

1%

4% 4

%

7%

1%

4% 5

%

8%

7% 8

% 9%1

0% 11

%

16

%

12

%

9%

16

%

11

% 12

%

15

%

30

%

15

% 16

%

8%

18

%

10

%

9%

6%

6%

9%

10

%

12

%

7%

8%

11

%

8%

2%

5%

4%

8%

2%

6%

4%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

22%

24%

26%

28%

30%

Harju mk Saare mk Lääne-Viru Ida-Viru

Soome turistide ööbimised Eesti majutusettevõtetes kuude kaupa, 2016.


Allikas: Statistikaamet% näitab iga kuu osatähtsust kogu aasta jooksul tehtud reisidest

Ööbimised majutusettevõtete liikide lõikes Majutusettevõtete ametliku liigituse järgi veedeti 2016.a. Soome turistide ööbimistest 91% hotellides (k.a. spaahotellid), 2,8% külalistemajades, 2,1% külaliskorterites, 1,5% hostelites ja 2,2% muudes majutusliikides. Seega ööbivad nad hotellides rohkem kui välisturistid üldiselt (keskmiselt veedavad välisturistid hotellides 86% majutusettevõtetes veedetud öödest). Majutusliikide eelistus on pikema perioodi vältel muutunud väga vähe. Siiski on viimastel aastatel veidi kasvanud külaliskorterite osatähtsus ja samas veidi vähenenud hotellide osatähtsus.


Ööbimised: hotell külalistemaja külaliskorter hostel kodumajutus puhkemaja puhkeküla motell kokku

2010 1 564 408 43 825 10 059 16 047 8 988 11 774 4 788 4 250 1 664 139

2011 1 570 879 42 777 12 859 17 440 9 209 14 950 5 063 3 942 1 677 119

2012 1 540 646 39 903 15 614 19 417 12 149 13 858 6 801 3 577 1 651 965

2013 1 563 867 48 560 16 207 21 873 11 567 16 242 9 253 3 466 1 691 035

2014 1 550 542 54 727 22 664 24 332 12 487 13 260 8 760 2 343 1 689 115

2015 1 536 858 52 097 27 346 24 985 12 965 14 090 6 259 2 162 1 676 762

2016 1 615 172 49 193 37 217 26 181 13 474 13 211 10 085 2 090 1 766 623

Osakaal 2010 94,0% 2,6% 0,6% 1,0% 0,5% 0,7% 0,3% 0,3% 100%

Osakaal 2016 91,4% 2,8% 2,1% 1,5% 0,8% 0,7% 0,6% 0,1% 100%

LISAINFO: Mobiilpositsioneerimise statistika piiriületuste kohta Lisaks majutusstatistikale on võimalik kasutada mobiilpositsioneerimise statistikat Soome elanike saabumiste kohta Eestisse, mida avaldab Eesti Pank (allikas: Positium LBS). Silmas tuleb pidada, et erineva metoodika tõttu ei ole andmed majutusstatistikaga täpselt võrreldavad. Samuti tuleb meeles pidada, et Soomes elab ja töötab märkimisväärne hulk Eestist pärit inimesi, kes Eestisse sugulastele ja pereliikmetele külla või puhkusele tulles võivad siin ka Soome kõnekaardiga kõnetoiminguid teha ja seega kajastuvad ka mobiilpositsioneerimise statistikas Soomest saabunud külastajatena. Mobiilpositsioneerimise andmetel käis Eestis 2016.a. 2,27 miljonit Soomest saabunud külastajat, kellest 993 438 tulid üheks päevaks ja 1,28 miljonit ööbisid Eestis. Seega moodustasid külastajatest üle poole (56%) Eestis ööbinud külastajad. Kuigi majutusstatistika ei ole mobiilpositsioneerimise andmetega täpselt võrreldav, viitab andmete võrdlus sellele, et 3/4 Eestis ööbinud Soome turistidest võis kasutada tasulist majutuskohta.

Mobiilpositsioneerimise andmed: 2015 2016 muutus 2016/15 I-III kv 2016 I-III kv 2017 muutus 2017/16

Külastuste koguarv 2 242 049 2 273 315 1% 1 725 810 1 684 039 -2%

Sh. ühepäevakülastused 1 008 397 993 438 -1% 746 089 741 749 -0,6%

Sh. ööbimisega külastused 1 233 652 1 279 877 4% 979 721 942 290 -4%

Ühepäevakülastuste % külastustest 45% 44% 43% 44%

2015 2016 I-III kv 2016 I-III kv 2017

Ööbimisega külastused mobiilpositsioneerimise andmetel 1 233 652 1 279 877 979 721 942 290

Majutusettevõtetes ööbinud turistid (Statistikaameti andmed) 907 052 951 025 727 787 710 515

Majutatute % kõigist ööbimisega külastustest 74% 74% 74% 75%

TÄIENDAV INFO:

Eestis ööbinud Soome turistid 2015.-2016.a. väliskülastajate uuringu põhjal

Soome elanikkonna uuring: Eesti potentsiaal puhkusesihtkohana (dets.2016)

Soome ettevõtete ja MTÜde uuring: Eesti potentsiaal firmaürituste sihtkohana (dets.2016)

https://www.puhkaeestis.ee/et/uuringud-ja-ulevaated/valiskulastajate-uuring-2015-2016

https://www.puhkaeestis.ee/et/uuringud-ja-ulevaated/uuringud-valisriikides

https://www.puhkaeestis.ee/et/uuringud-ja-ulevaated/uuringud-valisriikides

7670 7200 7470 7750 7890 soome kulutused välisreisidele

Documents