8.6.2000 el epßrglg eugleqßda sxm etqxpaœjþm · pdf filec) oi...

I

(PqÜneiy cia sgm irvý sxm opoßxm apaiseßsai dglorßetrg)

ODGCIA 2000/32/EJ SGR EPISQOPGR

sgy 19gy LaÀot 2000

rvesijÜ le cia sgm pqoraqlocÞ, cia eijorsÞ Ýjsg uoqÜ, rsgm sevmijÞ pqüodo sgy odgcßay 67/548/EOJsot Rtlbotkßot peqß pqoreccßrexy sxm molohesijþm, jamomirsijþm jai dioijgsijþm diasÜnexm pot

auoqoým sgm sanimülgrg, rtrjetarßa jai epirÞlamrg sxm epijßmdtmxm otriþm (*)

(Jeßlemo pot paqotriÜfei emdiauÝqom cia som EOV)

G EPISQOPG SXM ETQXPAÚJXM JOIMOSGSXM,

¸vomsay tpüwg:

sg rtmhÞjg cia sgm ßdqtrg sgy EtqxpaújÞy Joimüsgsay,

sgm odgcßa 67/548/EOJ sot Rtlbotkßot, sgy 27gy Iotmßot 1967,peqß pqoreccßrexy sxm molohesijþm, jamomirsijþm jai dioijgsijþmdiasÜnexm pot auoqoým sgm sanimülgrg, rtrjetarßa jai epirÞ-lamrg sxm epijßmdtmxm otriþm (1), üpxy sqopopoiÞhgje seketsaßaapü sgm odgcßa 1999/33/EJ sot Etqxpaújoý Joimobotkßot jaisot Rtlbotkßot (2), jai idßxy so Üqhqo 28,

Ejsilþmsay sa ajükotha:

(1) So paqÜqsgla I sgy odgcßay 67/548/EOJ peqiÝvei jasÜkocoepijßmdtmxm otrßxm, lafß le sa vaqajsgqirsijÜ sxm diadi-jariþm sanimülgrgy jai epirÞlamrgy xy pqoy ejÜrsg otrßa.Oi rgleqimÝy epirsglomijÝy jai sevmijÝy cmþreiy Ýdeinam üsiepibÜkkesai ma pqoraqlorseß o jasÜkocoy sxm epijßmdtmxmotriþm sot em kücx paqaqsÞlasoy. Re oqirlÝmey ejdüreiy sgyodgcßay rsiy diÜuoqey ckþrrey apaisoýmsai dioqhþreiy rertcjejqilÝma slÞlasa sot pqokücot jai sot pßmaja A sotpaqaqsÞlasoy I.

(2) So paqÜqsgla III sgy odgcßay 67/548/EOJ peqiÝvei jasÜkocouqÜrexm pot tpodgkþmotm som vaqajsÞqa sxm eidijþmjimdýmxm pot rvesßfomsai le siy epijßmdtmey otrßey jai sapaqarjetÜrlasa. So paqÜqsgla IV sgy odgcßay 67/548/EOJpeqiÝvei jasÜkoco sxm uqÜrexm le rtlbotkÝy aruakoýyvqÞrgy cia epijßmdtmey otrßey jai paqarjetÜrlasa. RsopaqÜqsgla VI sgy odgcßay 67/548/EOJ peqikalbÜmesaiodgcüy cia sgm sanimülgrg jai epirÞlamrg sxm epijßmdtmxmotriþm jai paqarjetarlÜsxm. Re oqirlÝmey ejdüreiy sgy odg-cßay rsiy diÜuoqey ckþrrey apaisoýmsai dioqhþreiy re rtcje-jqilÝma slÞlasa sxm paqaqsglÜsxm III, IV jai VI.

(3) Rso paqÜqsgla V sgy odgcßay 67/548/EOJ eluaßmomsai oilÝhodoi pqordioqirloý sxm utrijovglijþm idiosÞsxm, sgysonijüsgsay jai sgy oijosonijüsgsay otriþm jai paqa-rjetarlÜsxm. Eßmai amÜcjg ma pqoraqlorseß so paqÜqsglaatsü rsgm sevmijÞ pqüodo.

(4) So paqÜqsgla IX sgy odgcßay 67/548/EOJ peqiÝvei siydiasÜneiy peqß sxm rtrsglÜsxm jkeirßlasoy aruakeßay cia sapaidiÜ. Oi em kücx diasÜneiy epibÜkkesai ma pqoraqlorsoýmrsa rýcvqoma dedolÝma. Eßmai amÜcjg ma epejsaheß so pedßoeuaqlocÞy sgy vqÞrgy rtrsglÜsxm jkeirßlasoy aruakeßay ciasa paidiÜ.

(5) Sa lÝsqa pot pqobkÝpomsai rsgm paqoýra odgcßa eßmairýluxma le sg cmþlg sgy episqopÞy cia sgm pqoraqlocÞ rsgmsevmijÞ pqüodo sxm odgciþm oi opoßey apobkÝpotm rsgmenÜkeiwg sxm sevmijþm elpodßxm rsiy rtmakkacÝy, rsom solÝasxm epijßmdtmxm otriþm jai paqarjetarlÜsxm,

ENEDXRE SGM PAQOTRA ODGCIA:

¢qhqo 1

G odgcßa 67/548/EOJ sqopopoießsai xy enÞy:

1. So paqÜqsgla I sqopopoießsai xy enÞy:

a) g rgleßxrg Q rso paqÜqsgla 1A sgy paqoýray odgcßayamsijahirsÜ sgm amsßrsoivg rgleßxrg rsom pqükoco·

b) oi reiqÝy rso paqÜqsgla 1B sgy paqoýray odgcßay amsi-jahirsoým siy amsßrsoivey reiqÝy rsom pßmaja A·

c) oi jasavxqÞreiy sot paqaqsÞlasoy 1C sgy paqoýray odg-cßay amsijahirsoým siy amsßrsoivey jasavxqÞreiy·

d) pqorsßhemsai oi jasavxqÞreiy sot paqaqsÞlasoy 1D sgypaqoýray odgcßay.

2. G uqÜrg jimdýmot sot paqaqsÞlasoy 2 sgy paqoýray odg-cßay amsijahirsÜ sgm amsßrsoivg uqÜrg rso paqÜqsgla III.

3. So paqÜqsgla IV sqopopoießsai xy enÞy:

a) oi uqÜreiy aruakoýy vqÞrgy sot paqaqsÞlasoy 3A sgypaqoýray odgcßay amsijahirsoým siy amsßrsoivey uqÜreiysot paqaqsÞlasoy IV·

(*) Ejdühgje lesÜ sgm eijorsÞ Ýbdolg pqoraqlocÞ.(1) EE 196 sgy 16.8.1967, r. 1.(2) EE L 199 sgy 30.7.1999, r. 57.

8.6.2000 L 136/1Epßrglg Eugleqßda sxm Etqxpaújþm JoimosÞsxmEL

b) oi rtmdtarlÝmey uqÜreiy aruakoýy vqÞrgy sotpaqaqsÞlasoy 3B sgy paqoýray odgcßay amsijahirsoýmsiy amsßrsoivey uqÜreiy sot paqaqsÞlasoy IV.

4. So lÝqoy B sot paqaqsÞlasoy V sqopopoießsai xy enÞy:

a) so jeßlemo sot paqaqsÞlasoy 4A sgy paqoýray odgcßayamsijahirsÜ so jeuÜkaio B.10·

b) so jeßlemo sot paqaqsÞlasoy 4B sgy paqoýray odgcßayamsijahirsÜ so jeuÜkaio B.11·

c) so jeßlemo sot paqaqsÞlasoy 4C sgy paqoýray odgcßayamsijahirsÜ so jeuÜkaio B.12·

d) so jeßlemo sot paqaqsÞlasoy 4D sgy paqoýray odgcßayamsijahirsÜ sa jeuÜkaia B.13 jai B.14·

e) so jeßlemo sot paqaqsÞlasoy 4E sgy paqoýray odgcßayamsijahirsÜ so jeuÜkaio B.17·

rs) so jeßlemo sot paqaqsÞlasoy 4RS sgy paqoýray odgcßayamsijahirsÜ so jeuÜkaio B.23. AkkÜfei amsirsoßvxy o sß-skoy sot jeuakaßot B.23 rsgm epengcglasijÞ rgleßxrg·

f) pqorsßhesai so jeßlemo sot paqaqsÞlasoy 4F sgypaqoýray odgcßay.

5. DiacqÜuesai g sÝsaqsg peqßpsxrg sgy cemijÞy eiracxcÞy rsolÝqoy C sot paqaqsÞlasoy V.

6. Sa jeßlema sot paqaqsÞlasoy 5 sgy paqoýray odgcßay amsija-hirsoým sa amsßrsoiva jeßlema sot paqaqsÞlasoy VI.

7. So paqÜqsgla IX sqopopoießsai üpxy jahoqßfesai rsopaqÜqsgla 6 sgy paqoýray odgcßay.

¢qhqo 2

1. Sa jqÜsg lÝkg hÝsotm re irvý siy amacjaßey molohesijÝy,jamomirsijÝy jai dioijgsijÝy diasÜneiy pqojeilÝmot ma rtlloq-uxhoým le sgm paqoýra odgcßa so aqcüseqo Ýxy sgm 1g Iotmßot2001. Emgleqþmotm alÝrxy sgm EpisqopÞ rvesijÜ.

¼sam sa jqÜsg lÝkg herpßfotm siy em kücx diasÜneiy, oi seketsaßeyatsÝy peqiÝvotm paqapolpÞ rsgm paqoýra odgcßa Þ rtmodeýomsaiapü paqüloia paqapolpÞ jasÜ sgm epßrglg dglorßetrÞ soty. Osqüpoy sgy paqapolpÞy jahoqßfesai apü sa jqÜsg lÝkg.

2. Sa jqÜsg lÝkg joimopoioým rsgm EpisqopÞ siy jýqieydiasÜneiy sgy ehmijÞy moloherßay pot ecjqßmotm rsom solÝa potjakýpsei g paqoýra odgcßa, jahþy jai pßmaja amsirsoivßay lesanýsgy paqoýray odgcßay jai sxm ecjejqilÝmxm ehmijþm diasÜnexm.

¢qhqo 3

G paqoýra odgcßa aqvßfei ma irvýei sgm sqßsg glÝqa apü sg dglo-rßetrÞ sgy rsgm Epßrglg Eugleqßda sxm Etqxpaújþm Joi-mosÞsxm.

¢qhqo 4

G paqoýra odgcßa apethýmesai rsa jqÜsg lÝkg.

BqtnÝkkey, 19 LaÀot 2000.

Cia sgm EpisqopÞ

Margot WALLSTRÖM

LÝkoy sgy EpisqopÞy

L 136/2 8.6.2000Epßrglg Eugleqßda sxm Etqxpaújþm JoimosÞsxmEL

PAQAQSGLA 1A

PQOKOCOR PAQAQSGLASOR I

EpenÞcgrg sxm rgleiþrexm rvesijÜ le sgm satsopoßgrg, sanimülgrg jai epirÞlamrg otriþm

DA:

Note Q:

Klassificeringen som kræftfremkaldende kan udelades for fibre, som opfylder en af følgende betingelser:

� en kortvarig biopersistensprøve ved inhalation har vist, at fibre, der er længere end 20 µm, har en vægtet halve-ringstid på mindre end 10 dage

� en kortvarig biopersistensprøve ved intratrakeal instillation har vist, at fibre, der er længere end 20 µm, har envægtet halveringstid på mindre end 40 dage

� en egnet intra-peritoneal prøve ikke har vist kræftfremkaldende virkning, eller

� en egnet langvarig inhalationsprøve ikke har vist relevante sygdomsfremkaldende virkninger eller neoplastiske for-andringer.

SV:

Note Q:

Ämnet behöver inte klassificeras som cancerframkallande om det kan visas att det uppfyller ett av följande villkor:

� ett korttidstest för att bestämma den biologiska beständigheten vid inhalation har visat att fibrer längre än 20 µmhar en viktad halveringstid på mindre än 10 dagar

� ett korttidstest för att bestämma den biologiska beständigheten vid intratrakeal instillation har visat att fibrer längreän 20 µm har en viktad halveringstid på mindre än 40 dagar

� ett lämpligt intraperitonealt test har inte givit belägg för förhöjd cancerogenitet

� frånvaro av relevant patogenitet eller neoplastiska förändringar i ett lämpligt långtids inhalationstest.

(Dem auoqÜ sgm ES ckþrra)

(Dem auoqÜ sgm DE ckþrra)

(Dem auoqÜ sgm EL ckþrra)

(Dem auoqÜ sgm EN ckþrra)

(Dem auoqÜ sgm FR ckþrra)

(Dem auoqÜ sgm IT ckþrra)

(Dem auoqÜ sgm NL ckþrra)

(Dem auoqÜ sgm PT ckþrra)

(Dem auoqÜ sgm FI ckþrra)


L136/4

8.6.2000Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm

EL

PAQAQSGLA 1B

PIMAJAR A

Z Symb. ES DA DE EL EN FI FR IT NL PT SV

«18 Ar Argón Argon Argon Aqcü Argon Argon Argon Argon Argon Árgon Argon»

«64 Gd Gadolinio Gadolinium Gadolinium Cadokßmio Gadolinium Gadolinium Gadolinium Gadolinio Gadolinium Gadolínio Gadolinium»

8.6.2000L

136/5Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm

ELPAQAQSGLA 1C

Index No VglijÞ omolarßaRgleiþreiy

rvesijÝyle otrßey

Aqih. EJ Aqih. CAS Sanimülgrg EpirÞlamrg ¼qia rtcjÝmsqxrgy

RgleiþreiyrvesijÝy le

paqa-rjetÜrlasa

006-011-00-7 Carbaryl (ISO)Lehtkojaqbalidijü 1�mauhýkio

200-555-0 63-25-2 Carc. Cat. 3; R40Xn; R22N; R50

Xn; NR: 22-40-50S: (2-)22-24-36/37-46-61

006-013-00-8 Metam-sodium (ISO)LesÜl-mÜsqioN-lehtkodiheiojaqbalidijü mÜsqio

205-293-0 137-42-8 Xn; R22R31C; R34R43N; R50-53

C; NR: 22-31-34-43-50/53S: (1/2-)26-36/37/39-45-60-61

006-015-00-9 Diuron (ISO)3-(3,4-divkxqouaimtko)-1,1-dilehtkotqßa

206-354-4 330-54-1 Carc. Cat. 3; R40Muta. Cat. 3; R40Xn; R22-48/22N; R50-53

Xn; NR: 22-40-48/22-50/53S: (2-)13-22-23-37-46-60-61

006-016-00-4 Propoxur (ISO)N-lehtkojaqbalidijüy2-iropqopontuaimtkersÝqay

204-043-8 114-26-1 T; R25N; R50-53

T; NR: 25-50/53S: (1/2-)37-45-60-61

006-017-00-X Aldicarb (ISO)2-lehtko-2-(lehtkoheio)pqopiomakdeûdo-O-(lehtkojaqbaloûk)onßlg

204-123-2 116-06-3 T+; R26/28T; R24N; R50-53

T+; NR: 24-26/28-50/53S: (1/2-)22-36/37-45-60-61

006-018-00-5 Aminocarb (ISO)Lehtkojaqbalidijü 4-dilehtkalimo-3-sokýkio

217-990-7 2032-59-9 T; R24/25N; R50-53

T; NR: 24/25-50/53S: (1/2-)28-36/37-45-60-61

006-019-00-0 di-allate (ISO)N,N-diiropqoptkoheiojaqbalidijüyS-2,3-divkxqoakktkersÝqay

218-961-1 2303-16-4 Carc. Cat. 3; R40Xn; R22N; R50-53

Xn; NR: 22-40-50/53S: (2-)25-36/37-60-61

006-020-00-6 Barban (ISO)N-(3-vkxqouaimtkojaqbalidijüy)4-vkxqobots-2-imtkersÝqay

202-930-4 101-27-9 Xn; R22R43N; R50-53

Xn; NR: 22-43-50/53S: (2-)24-36/37-60-61

006-023-00-2 Mercaptodimethur (ISO)Lehtkojaqbalidijüy4-lehtkoheio-3,5-ntktkersÝqay

217-991-2 2032-65-7 T; R25N; R50-53

T; NR: 25-50/53S: (1/2-)22-37-45-60-61

006-024-00-8 Proxan-sodium (ISO)O-iropqoptkodiheiojaqbalidijü mÜsqio

205-443-5 140-93-2 Xn; R22Xi; R38N; R51-53

Xn; NR: 22-38-51/53S: (2-)13-61

L136/6

8.6.2000Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm

EL


rvesijÝyle otrßey



paqa-rjetÜrlasa

006-026-00-9 Carbofuran (ISO)Lehtkojaqbalidijüy2,3-ditdqo-2,2-dilehtkobemfouotqam-7-tkersÝqay

216-353-0 1563-66-2 T+; R26/28N; R50-53

T+; NR: 26/28-50/53S: (1/2-)36/37-45-60-61

006-028-00-X Dinobuton (ISO)Amhqajijüy 2-dets.-botstko-4,6-dimisqouaimtk-iropqoptkersÝqay

213-546-1 973-21-7 T; R25N; R50-53

T; NR: 25-50/53S: (1/2-)37-45-60-61

006-029-00-5 Dioxacarb (ISO)N-lehtkojaqbalidijüy2-(1,3-dionokam-2-tk)uaimtkersÝqay

230-253-4 6988-21-2 T; R25N; R51-53

T; NR: 25-51/53S: (1/2-)37-45-61

006-033-00-7 Lesonotqüm (ISO)3-(3-vkxqo-4-lehontuaimtko)-1,1-dilehtkotqßa

243-433-2 19937-59-8 N; R50-53 NR: 50/53S: 60-61

006-034-00-2 Pebulate (ISO)(Aihtko)botstkoheiojaqbalidijüyS-pqoptkersÝqay

214-215-4 1114-71-2 Xn; R22N; R51-53

Xn; NR: 22-51/53S: (2-)23-61

006-035-00-8 Pirimicarb (ISO)N,N-dilehtkojaqbalidijüy 2-dilehtkalimo-5,6-dilehtkoptqilidim-4-tkersÝqay

245-430-1 23103-98-2 T; R25N; R50-53

T; NR: 25-50/53S: (1/2)22-37-45-60-61

006-037-00-9 Promecarb (ISO)Lehtkojaqbalidijüy5-iropqoptko-3-sokotokersÝqay

220-113-0 2631-37-0 T; R25N; R50-53

T; NR: 25-50/53S: (1/2-)24-37-45-60-61

006-038-00-4 Sulfallate (ISO)Dilehtkodiheiojaqbalidijüy2-vkxqoakktkersÝqay

E 202-388-9 95-06-7 Carc. Cat. 2; R45Xn; R22N; R50-53

T; NR: 45-22-50/53S: 53-45-60-61

006-039-00-X Tri-allate (ISO)DiiropqoptkoheiojaqbalidijüyS-2,3,3-sqivkxqoakktkersÝqay

218-962-7 2303-17-5 Xn; R22-48/22R43N; R50-53

Xn; NR: 22-43-48/22-50/53S: (2-)24-37-60-61

006-042-00-6 Monuron (ISO)3-(4-vkxqouaimtko)-1,1-dilehtkotqßa

205-766-1 150-68-5 Carc. Cat. 3; R40Xn; R22N; R50-53

Xn; NR: 22-40-50/53S: (2-)36/37-60-61

006-043-00-1 Monuron-TCASqivkxqoonijü3-(4-vkxqouaimtko)-1,1-dilehtkotqümio

� 140-41-0 Xi; R36/38Carc. Cat. 3; R40N; R50-53

Xn; NR: 36/38-40-50/53S: (2-)36/37-60-61

8.6.2000L

136/7Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm

ELIndex No VglijÞ omolarßa

RgleiþreiyrvesijÝy

le otrßeyAqih. EJ Aqih. CAS Sanimülgrg EpirÞlamrg ¼qia rtcjÝmsqxrgy


paqa-rjetÜrlasa

006-045-00-2 Methomyl (ISO)LehtkojaqbalidijÞ 1-lehtkoheioaihtkidemalßmg

240-815-0 16752-77-5 T+; R28N; R50-53

T+; NR: 28-50/53S: (1/2-)22-36/37-45-60-61

006-046-00-8 Bendiocarb (ISO)Lehtkojaqbalidijüy2,2-dilehtko-1,3-bemfodionok-4-tkersÝqay

245-216-8 22781-23-3 T; R23/25Xn; R21N; R50-53

T; NR: 21-23/25-50/53S: (1/2-)22-36/37-45-60-61

006-047-00-3 Bufencarb (ISO)Leßcla sxm: lehtkojaqbalidijüy 3-(1-lehtkobot-stko)uaimtkersÝqay jai lehtkojaqbalidijüy3-(1-aihtkopqoptko)uaimtkersÝqay (3:1)

� 8065-36-9 T; R24/25N; R50-53

T; NR: 24/25-50/53S: (1/2-)28-36/37-45-60-61

006-048-00-9 Ethiofencarb (ISO)Lehtkojaqbalidijüy2-aihtkoheiolehtkouaimtkersÝqay

249-981-9 29973-13-5 Xn; R22N; R50-53

Xn; NR: 22-50/53S: (2-)60-61

006-050-00-X Fenuron-TCASqivkxqoneijü 1,1-dilehtko-3-uaimtkotqümio

� 4482-55-7 Xi; R38N; R50-53

Xi; NR: 38-50/53S: (2-)60-61

006-053-00-6 Isoprocarb (ISO)Lehtkojaqbalidijüy o-jotlemtkersÝqay

220-114-6 2631-40-5 Xn; R22N; R50-53

Xn; NR: 22-50/53S: (2-)60-61

006-054-00-1 Mexacarbate (ISO)Lehtkojaqbalidijüy4-dilehtkalimo-3,5-ntktkersÝqay

206-249-3 315-18-4 T+; R28Xn; R21N; R50-53

T+; NR: 21-28-50/53S: (1/2-)36/37-45-60-61

006-057-00-8 Nitrapyrin (ISO)2-vkxqo-6-sqivkxqolehtkoptqidßmg

217-682-2 1929-82-4 Xn; R22N; R51-53

Xn; NR: 22-51/53S: (2-)24-61

006-060-00-4 4,4-dioneido-2-lehtko-5,6-ditdqo-1,4-onaheiimo-3-jaqbonamikßdio

226-066-2 5259-88-1 Xn; R22R52-53

XnR: 22-52/53S: (2-)61

006-069-00-3 Thiophanate-methyl (ISO)4,4¡-(O-uaimtkemo)diy(3-heioakkouamijü)lehýkio

245-750-7 23564-05-8 Muta. Cat. 3; R40N; R50-53

Xn; NR: 40-50/53S: (2-)36/37-60-61

006-070-00-9 FurmecycloxN-jtjkoentko-N-lehont-2,5-dilehtko-3-uotqalßdio

262-302-0 60568-05-0 Carc. Cat. 3; R40N; R50-53

Xn; NR: 40-50/53S: (2-)36/37-60-61

L136/8

8.6.2000Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm

EL


rvesijÝyle otrßey



paqa-rjetÜrlasa

006-088-00-7 Benfuracarb (ISO)N-[2,3-dieûdqo-2,2-dilehtkobemfouotqamo-7-tkontjaqbomt(lehtk)alimoheio]-N-iropqoptko-b-akamimijü aihýkio

� 82560-54-1 T; R23/25N; R50-53

T; NR: 23/25-50/53S: (1/2-)36/37-45-60-61

007-012-00-5 N,N-dilehtktdqafßmg1,1-dilehtktdqafßmg

E 200-316-0 57-14-7 F; R11Carc. Cat. 2; R45T; R23/25C; R34N; R51-53

F; T; NR: 45-11-23/25-34-51/53S: 53-45-61

007-013-00-0 N,N¡-dilehtktdqafßmg1,2-dilehtktdqafßmg

E � 540-73-8 Carc. Cat. 2; R45T; R23/24/25N; R51-53

T; NR: 45-23/24/25-51/53S: 53-45-61

C Å 25 %: T;R45-23/24/253 % Ä C < 25 %: T;R45-20/21/220,01 % Ä C < 3 %: T; R45

009-003-00-1 Tdqouhoqijü oný � % B 231-634-8 7664-39-3 T+; R26/27/28C; R35

T+; CR: 26/27/28-35S: (1/2-)7/9-26-36/37-45

C Å 7 %: T+; C;R26/27/28-351 % Ä C < 7 %: T;R23/24/25-340,1 % Ä C < 1 %: Xn;R20/21/22-36/37/38

015-039-00-9 Azinphos-methyl (ISO)Diheiouxruoqijüy O,O-dilehtko-4-onobemfosqia-fim-3-tklehtkersÝqay

201-676-1 86-50-0 T+; R26/28T; R24R43N; R50-53

T+; NR: 24-26/28-43-50/53S: (1/2-)28-36/37-45-60-61

015-048-00-8 Fenthion (ISO)Heiouxruoqijüy O,O-dilehtk-O-(4-lehtkoheio-µ-soktkersÝqay

200-231-9 55-38-9 Muta. Cat. 3; R40T; R23-48/25Xn; R21/22N; R50-53

T; NR: 21/22-23-40-48/25-50/53S: (1/2-)36/37-45-60-61

015-056-00-1 Azinphos-ethyl (ISO)Diheiouxruoqijüy O,O-diaihtko-4-onobemfosqiafim-3-tklehtkersÝqay

220-147-6 2642-71-9 T+; R28T; R24N; R50-53

T+; NR: 24-28-50/53S: (1/2-)28-36/37-45-60-61

015-140-00-8 Triazophos (ISO)Heiouxruoqijü O,O-diaihýkio-O-1-uaimtko-1H,2,4-sqiafok-3-ýkio

245-986-5 24017-47-8 T; R23/25Xn; R21N; R50-53

T; NR: 21-23/25-50/53S: (1/2-)36/37-45-60-61

016-013-00-X Divkxqßdio sot heßotDivkxqioývo heßo

234-129-0 10545-99-0 R14C; R34N; R50

C; NR: 14-34-50S: (1/2-)26-36/37/39-45-61

C Å 10 %: C; R345 % Ä C < 10 %: Xi;R36/37/38

8.6.2000L

136/9Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm





paqa-rjetÜrlasa

016-014-00-5 Sesqavkxqioývo heßo � 13451-08-6 R14C; R34N; R50

C; NR: 14-34-50S: (1/2-)26-36/37/39-45-61

C Å 10 %: C; R345 % Ä C < 10 %: Xi;R36/37/38

016-023-00-4 Heiijüy dilehtkersÝqay E 201-058-1 77-78-1 Carc. Cat. 2; R45Muta. Cat. 3; R40T+; R26T; R25C; R34R43

T+R: 45-25-26-34-43S: 53-45

C Å 25 %: T+;R45-25-26-34-4310 % Ä C < 25 %: T+;R45-22-26-34-437 % Ä C < 10 %: T+;R45-22-26-36/37/38-435 % Ä C < 7 %: T;R45-22-23-36/37/38-433 % Ä C < 5 %: T;R45-22-23-431 % Ä C < 3 %: T;R45-23-430,1 % Ä C < 1 %: T;R45-200,01 % Ä C < 0,1 %: T;R45

016-024-00-X Dimexano (ISO)Diy(lehontheiojaqbomoûko)dirotkußdio

215-993-8 1468-37-7 Xn; R22N; R50-53

Xn; NR: 22-50/53S: (2-)60-61

016-071-00-6 3-alimo-6,13-divkxqo-10-((3-((4-vkxqo-6-(2-rotk-uouaimtkalimo)-1,3,5-sqiafim-2-tk)alimo)pqo-ptk)alimo)-4,11-sqiuaimontdionafimo dirotkuomijüsqimÜsqio

410-130-3 136248-03-8 R43 XiR: 43S: (2-)22-24-37

022-001-00-5 Sesqavkxqioývo sisÜmio 231-441-9 7550-45-0 R14C; R34

CR: 14-34S: (1/2-)7/8-26-36/37/39-45

C Å 10 %: C; R345 % Ä C < 10 %: Xi;R36/37/38

030-004-00-8 DilehtkowetdÜqctqoy [1]DiaihtkowetdÜqctqoy [2]

208-884-1 [1]209-161-3 [2]

544-97-8 [1]557-20-0 [2]

R14F; R17C; R34N; R50-53

F; C; NR: 14-17-34-50/53S: (1/2-)16-43-45-60-61

050-002-00-0 Jtenasßmg (ISO)TdqontsqijtjkoentkojarriseqÜmio

236-049-1 13121-70-5 Xn; R20/21/22N; R50-53

Xn; NR: 20/21/22-50/53S: (2-)13-60-61

L136/10

8.6.2000Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm

EL


rvesijÝyle otrßey



paqa-rjetÜrlasa

050-012-00-5 SesqajtjkoentkojarriseqÜmio [1]VkxqosqijtjkoentkojarriseqÜmio [2]BotstkosqijtjkoentkojarriseqÜmio [3]

215-910-5 [1]221-437-5 [2]230-358-5 [3]

1449-55-4 [1]3091-32-5 [2]7067-44-9 [3]

Xn; R20/21/22N; R50-53

Xn; NR: 20/21/22-50/53S: (2-)26-28-60-61

C Å 1 %: Xn; R20/21/22 1

050-017-00-2 Oneßdio sot dir(sqir(2-lehtko-2-uaimtkopqoptko)jarrisÝqot)

236-407-7 13356-08-6 T+; R26Xi; R36/38N; R50/53

T+; NR: 26-36/38-50/53S: (1/2-)28-36/37-45-60-61

082-009-00-X Heiovqxlijoý lokýbdot, jßsqimoCI Pigment Yellow 34 (AtsÞ g otrßa satsopoi-eßsai rso Colour Index le som aqihlü CI 77603)

215-693-7 1344-37-2 Carc. Cat. 3; R40Repr. Cat. 1; R61Repr. Cat. 3; R62R33N; R50-53

T; NR: 61-33-40-50/53-62S: 53-45-60-61

1

082-010-00-5 Heiijoý loktbdaimijoý vqxlijoý lokýbdot eqt-hqü CI Pigment Red 104 (AtsÞ g otrßa satso-poießsai rso Colour Index le som aqihlü CI77605)

235-759-9 12656-85-8 Carc. Cat. 3; R40Repr. Cat. 1; R61Repr. Cat. 3; R62R33N; R50-53

T; NR: 61-33-40-50/53-62S: 53-45-60-61

1

601-024-00-X JotlÝmio [1]Pqoptkobemfükio [2]

202-704-5 [1]203-132-9 [2]

98-82-8 [1]103-65-1 [2]

R10Xn; R65Xi; R37N; R51-53

Xn; NR: 10-37-51/53-65S: (2-)24-37-61-62

4

601-032-00-3 Bemfo[a]ptqÝmioBemfo[def]vqtrÝmio

200-028-5 50-32-8 Carc. Cat.2; R45Muta. Cat. 2; R46Repr. Cat. 2;R60-61N; R50-53

T; NR: 45-46-60-61-50/53S: 53-45-60-61

601-034-00-4 Bemfo[e]ajeuaimamhqtkÝmio 205-911-9 205-99-2 Carc. Cat.2; R45N; R50-53

T; NR: 45-50/53S: 53-45-60-61

602-035-00-2 1,4-divkxqobemfükiop-divkxqobemfükio

203-400-5 106-46-7 Xi; R36N; R50-53

Xi; NR: 36-50/53S: (2-)24/25-46-60-61

602-054-00-6 3-ixdopqÝmioakktkoúxdßdio

209-130-4 556-56-9 R10C; R34

CR: 10-34S: (1/2-)7-26-45

8.6.2000L

136/11Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm





paqa-rjetÜrlasa

603-076-00-9 Bots-2-imo-1,4-diükg 203-788-6 110-65-6 T; R23/25Xn; R21-48/22C; R34

TR: 21-23/25-34-48/22S: (1/2-)26-36/37/39-45

C Å 50 %: T;R21-23/25-34-48/2225 % Ä C < 50 %: T;R21-23/25-36/38-48/2210 % Ä C < 25 %: Xn;R20/22-48/223 % Ä C < 10 %: Xn;R20/22

603-091-00-0 Enx-4-iropqoptko-1-lehtk-1,4-epontjtjkoenam-2-ükg

402-470-6 87172-89-2 O; R8Xn; R22Xi; R36

O; XnR: 8-22-36S: (2-)26

603-093-00-1 Enx-(+/-)-1-lehtko-2-(2-lehtkobemftkont)-4-iropqo-ptko-7-onadijtjko[2.2.1]epsÜmio

402-410-9 87818-31-3 Xn; R20N; R51-53

Xn; NR: 20-51/53S: (2-)23-61

603-097-00-3 1,1¡,1¢-misqikosqipqopam-2-ükg 204-528-4 122-20-3 Xi; R36R52-53

XiR: 36-52/53S: (2-)26-61

603-117-00-0 Pqopam-2-ükgIropqoptkijÞ akjoükg

200-661-7 67-63-0 F; R11Xi; R36R67

F; XiR: 11-36-67S: (2-)7-16-24/25-26

6

604-020-00-6 Diuaimtk-2-ükg2-tdqontdiuaimýkio

201-993-5 90-43-7 Xi; R36/37/38N; R50

Xi; NR: 36/37/38-50S: (2-)22-61

604-021-00-1 Diuaimtk-2-tkijü mÜsqio 205-055-6 132-27-4 Xn; R22Xi; R37/38-41N; R50

Xn; NR: 37/38-41-50S: (2-)22-26-61

604-024-00-8 4,4¡-irobotstkaihtkidÝmodiuaimükg 401-720-1 6807-17-6 Repr. Cat. 2; R60Xi; R36N; R50-53

T; NR: 60-36-50/53S: 53-45-60-61

604-041-00-0 5-[2-vkxqo-4-(sqiuhoqolehtko)uaimont]-2-misqo-bemfoújü oný [1]5-[2-vkxqo-4-(sqiuhoqolehtko)uaimont]-2-misqo-bemfoújü mÜsqio [2]

256-634-5 [1]263-560-7 [2]

50594-66-6 [1]62476-59-9 [2]

Xn; R22Xi; R38-41N; R50-53

Xn; NR: 22-38-41-50/53S: (2-)24-39-60-61

L136/12

8.6.2000Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm

EL


rvesijÝyle otrßey



paqa-rjetÜrlasa

604-043-00-1 Lomobemfümg4-tdqontuaimtko-bemftkaihÝqay

203-083-3 103-16-2 Xi; R36R43

XiR: 36-43S: (2-)24/25-26-37

604-044-00-7 Lejimükg4-lehontuaimükg

205-769-8 150-76-5 Xn; R22Xi; R36R43

XnR: 22-36-43S: (2-)24/25-26-37/39-46

605-016-00-7 CktonÜkg � % B 203-474-9 107-22-2 Muta. Cat. 3; R40Xn; R20Xi; R36/38R43

XnR: 20-36/38-40-43S: (2-)36/37

C Å 10 %: Xn;R20-36/38-40-431 % Ä C < 10 %: Xn;R40-43

606-016-00-X Pindone (ISO)2-pibakoûkimdam-1,3-diümg

201-462-8 83-26-1 T; R25-48/25N; R50-53

T; NR: 25-48/25-50/53S: (1/2-)37-45-60-61

606-018-00-0 Dichlone (ISO)2,3-divkxqo-1,4-mauhojimümg

204-210-5 117-80-6 Xn; R22Xi; R36/38N; R50-53

Xn; NR: 22-36/38-50/53S: (2-)26-60-61

606-019-00-6 Chlordecone (ISO)Dejavkxqopemsajtjko[5,2,1,02,6,03,9,05,8]dejam-4-ümg

205-601-3 143-50-0 Carc. Cat. 3; R40T; R24/25N; R50-53

T; NR: 24/25-40-50/53S: (1/2-)22-36/37-45-60-61

606-034-00-8 Metribuzin (ISO)4-alimo-6-tert-botstko-3-lehtkheio-1,2,4-sqiafim-5-(4H)-ümg

244-209-7 21087-64-9 Xn; R22N; R50-53

Xn; NR: 22-50/53S: (2-)60-61

606-035-00-3 Chloridazon (ISO)5-alimo-4-vkxqo-2-uaimtkoptqidafim-3-(2H)-ümg

216-920-2 1698-60-8 R43N; R50-53

Xi; NR: 43-50/53S: (2-)24-37-60-61

606-036-00-9 Chinomethionat (ISO)6-lehtko-1,3-diheioko(4,5-b)-jimonakim-2-ümg

219-455-3 2439-01-2 Repr. Cat. 3; R62Xn;R20/21/22-48/22Xi; R36R43N; R50-53

Xn; NR: 20/21/22-36-43-48/22-50/53-62S: (2-)24-37-60-61

606-037-00-4 Triadimefon (ISO)1-(4-vkxqouaimont)-3,3-dilehtko-1-(1,2,4-sqiafxk-1-tko)botsamümg

256-103-8 43121-43-3 Xn; R22N; R51-53

Xn; NR: 22-51/53S: (2-)61

8.6.2000L

136/13Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm





paqa-rjetÜrlasa

606-044-00-2 2,4,6-sqilehtkobemfouaimümg 403-150-9 954-16-5 Vm; Q22Vi; Q36M; Q50-53

Vm; MQ: 22-36-50/53R: (2-)26-60-61

607-043-00-V Dicamba (ISO)MsijÜlpa3,6-divkxqo-2-lehontbemfoújü oný

217-635-6 1918-00-9 Xn; R22Xi; R41R52-53

Xn; NR: 22-41-52/53S: (2-)26-61

607-057-00-6 Coumachlor3-[1-(4-vkxqouaimtk-3-onobotstk]-4-tdqontjot-laqßmg

201-378-1 81-82-3 Xn; R48/22R52-53

XnR: 48/22-52/53S: (2-)37-61

607-058-00-1 Coumafuryl (ISO)Jotlauotqýk4-tdqont-3-[3-ono-1-(2uotqtko)botstko]jotlaqßmg

204-195-5 117-52-2 T; R25-48/25R52-53

TR: 25-48/25-52/53S: (1/2-)37-45-61

607-079-00-6 Kelevan (ISO)5-(1,2,3,5,6,7,8,9,10,10-dejavkxqo-4-tdqontpe-msajtjko(5,2,1,02,6,03,9,05,8)deja-4-tk)-4-onoba-keqamijü aihýkio

� 4234-79-1 T; R24Xn; R22N; R51-53

T; NR: 22-24-51/53S: (1/2-)36/37-45-61

607-097-00-4 1,2-amtdqßsgy sot bemfoko-1,2,4-sqijaqbontkijoýonÝoy

209-008-0 552-30-7 Xi; R37-41R42/43

XnR: 37-41-42/43S: (2-)22-26-36/37/39

607-143-00-3 Bakeqiamijü oný 203-677-2 109-52-4 C; R34R52-53

CR: 34-52/53S: (1/2-)26-36-45-61

607-152-00-2 2,3,6-TBA (ISO)2,3,6-sqivkxqobemfoújü oný

200-026-4 50-31-7 Xn; R22N; R51-53

Xn; NR: 22-51/53S: (2-)61

607-153-00-8 Benazolin (ISO)4-vkxqo-2,3-diûdqo-2-ono-1,3-bemfoheiafokim-3-tkoneijü oný

223-297-0 3813-05-6 Xi; R36/38R52-53

XiR: 36/38-52/53S: (2-)22-61

607-156-00-4 Chlorfenson (ISO)4-vkxqobemfokorotkuomijü 4-vkxqouaimýkio

201-270-4 80-33-1 Xn; R22Xi; R38N; R50-53

Xn; NR: 22-38-50/53S: (2-)37-60-61

607-158-00-5 Vkxqonijü mÜsqio 223-498-3 3926-62-3 T; R25Xi; R38N; R50

T; NR: 25-38-50S: (1/2-)22-37-45-61

L136/14

8.6.2000Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm

EL


rvesijÝyle otrßey



paqa-rjetÜrlasa

607-159-00-0 Chlorobenzilate (ISO)4,4¡-divkxqobemftkijüy aihtkersÝqay

208-110-2 510-15-6 Xn; R22N; R50-53

Xn; NR: 22-50/53S: (2-)60-61

607-176-00-3 Leßcla sxm: a-3-(3-(2H-bemfosqiafok-2-tko)-5-sqisosanÝy-botstk-4-tdqontuaimtko)pqopiomtk-x-tdqontpokt(ontaihtkÝmio),a-3-(3-(2H-bemfosqia-fok-2-tko)-5-sqisosacÝy-botstk-4-tdqontuaimtko)pqopiomtko-x-3-(3-(2H-bemfosqiafok-2-tko)-5-sqi-sosanÝy-botstk-4-tdqontuaimtko)pqopiomtkont-pokt(ontaihtkÝmio)

400-830-7 � R43N; R51-53

Xi; NR: 43-51/53S: (2-)36/37-61

607-188-00-9 N-jaqbontkoaihtko-N-dejaojs-9-emtkolgkeúmijüünimo mÜsqio

402-970-4 � R43N; R51-53

Xi; NR: 43-51/53S: (2-)24/37-61

607-209-00-1 Leßcla apü: (sqiheio) diheioltqlgjijü O,O¡-dii-ropqopýkio, (sesqaheio)diheioltqlgjijü O,O¡-dii-ropqopýkio, (pemsaheio)diheioltqlgjijüO,O¡-diiropqopýkio

403-030-6 � Xn; R22R43N; R50-53

Xn; NR: 22-43-50/53S: (2-)36/37-60-61

607-213-00-3 3,3-diy[(1,1-dilehtkopqoptk)tpeqont)botstqijüaihýkio

403-320-2 67567-23-1 E; R2O; R7R10N; R51-53

E; NR: 2-7-10-51/53S: (2-)3/7-14-33-36/37/39-61

607-217-00-5 2-(4-(2,6-diono-2,6-ditdqo-7-uaimtko-1,5-dionaim-dajem-3-tko)uaimont)onijü 2-aihontaihýkio

403-960-2 � R43R53

XiR: 43-53S: (2-)24-37-61

607-243-00-7 3,6-divkxqo-o-amirijü mÜsqio [1]3,6-divkxqo-o-amirijü oný, Ýmxrg le 2,2¡-ilimodi-aihamükg (1:1) [2]3,6-divkxqo-o-amirijü oný, Ýmxrg le 2-alimoaiha-mükg (1:1) [3]

217-846-3 [1]246-590-5 [2]258-527-9 [3]

1982-69-0 [1]25059-78-3 [2]53404-28-7 [3]

R52-53 R: 52/53S: 61

607-248-00-4 Naptalam-sodium 205-073-4 132-67-2 Xn; R22 XnR: 22S: (2)

8.6.2000L

136/15Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm





paqa-rjetÜrlasa

607-249-00-V Diajqtkijü (1-lehtk-1,2-aihamoditko)diy[ont(lehtk-2,1-aihamodiýkio)]

256-032-2 42978-66-5 Xi; R36/37/38R43N; R51-53

Xi; NR: 36/37/38-43-51/53S: (2-)24-37-61

C Å 10 %: Xi;R36/37/38-431 % Ä C < 10 %: Xi; R43

607-252-00-6 k-jtakohqßmg (ISO) 415-130-7 91465-08-6 T+; R26T; R25Xn; R21N; R50-53

T+; NR: 21-25-26-50/53S:(1/2-)28-36/37/39-38-45-60-61

607-255-00-2 Fluroxypyr (ISO)4-alimo-3,5-divkxqo-6-uhoqo-2-ptqidtkontonijüoný

� 69377-81-7 R52-53R: 52/53S: 61

608-003-00-4 Ajqtkomisqßkio DE

203-466-5 107-13-1 F; R11Carc. Cat. 2; R45T; R23/24/25Xi; R37/38-41R43N; R51-53

F; T; NR: 45-11-23-/24/25-37/38-41-

43-51/53S: 9-16-53-45-61

C Å 20 %: T;R45-23/24/25-37/38-41-4310 % Ä C < 20 %: T;R45-23/24/25-41-435 % Ä C < 10 %: T;R45-23/24/25-36-431 % Ä C < 5 %: T;R45-23/24/25-430,2 % Ä C < 1 %: T;R45-20/21/220,1 % Ä C < 0,2 %: T; R45

608-016-00-5 1,4-dijtamo-2,3,5,6-sesqa-vkxqo-bemfükio 401-550-8 1897-41-2 R43N; R50-53

Xi; NR: 43-50/53S: (2-)24-37-60-61

609-030-00-4 Dinoterb (ISO)2-sqisosacÞy botstko-4,6-dimisqouaimükg

E 215-813-8 1420-07-1 Repr. Cat. 2; R61T+; R28T; R24R44N; R50-53

T+; NR: 61-24-28-44-50/53S: 53-45-60-61

609-040-00-9 Nitrofen (ISO)2,4-divkxqouaimtko-4-misqouaimtkijüy aihÝqay

E 217-406-0 1836-75-5 Carc. Cat. 2; R45Repr. Cat. 2; R61Xn; R22N; R50-53

T; NR: 45-61-22-50/53S: 53-45-60-61

609-044-00-0 Tecnazene (ISO)1,2,4,5-sesqavkxqo-3-misqobemfükio

204-178-2 117-18-0 Xn; R22R43N; R50-53

Xn; NR: 22-43-50/53S: (2-)24-37-60-61

L136/16

8.6.2000Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm

EL


rvesijÝyle otrßey



paqa-rjetÜrlasa

611-008-00-4 4-alimoafobemfükio 200-453-6 60-09-3 Carc. Cat. 2; R45N; R50-53

T; NR: 45-50/53S: 53-45-60-61

611-013-00-1 1-tdqont-7-(3-rotkuomijoamikimo)-2-(3-lehtko-4-(2-lehont-4-(3-rotkuomijouaimtkanx)uaimt-kanx)uaimtkanx)-mauhakemo-3-rotkuomijüsqikßhio

403-650-7 117409-78-6 E; R2N; R51-53

E; NR: 2-51/53S: (2-)35-61

611-031-00-X 4,4¡-(4-ilimojtjkoena-2,5-diemtkidÝmioleht-kemo)diamikßmg tdqovkxqijÞCI Basic Red 9

209-321-2 569-61-9 Carc. Cat. 2; R45 TR: 45S: 53-45

612-035-00-4 2-lehontamikßmgo-amiridßmg

E 201-963-1 90-04-0 Carc. Cat. 2; R45Muta. Cat. 3; R40T; R23/24/25

TR: 45-23/24/25S: 53-45

612-042-00-2 Bemfidßmg4,4¡-dialimo-1,1¡-diuaimýkio

E 202-199-1 92-87-5 Carc. Cat. 1; R45Xn; R22N; R50-53

T; NR: 45-22-50/53S: 53-45-60-61

C Å 25 %: T; R45-220,01 % Ä C < 25 %: T; R45

612-051-00-1 4,4¡-dialimodiuaimtkolehÜmio4,4¡-lehtkemodiamikßmg

E 202-974-4 101-77-9 Carc. Cat. 2; R45Muta. Cat. 3; R40T; R39/23/24/25Xn;R48/20/21/22R43N; R51-53

T; NR: 45-39/23/24/25-43-48/20/

21/22-51/53S: 53-45-61

612-081-00-5 ¢kasa sgy 4,4¡-di-osokoûdßmgy AE

210-322-5265-294-7277-985-0

612-82-864969-36-474753-18-7

Carc. Cat. 2; R45Xn; R22N; R51-53

T; NR: 45-22-51/53S: 53-45-61

612-099-00-3 4-lehtko-l-uaimtkemodialßmg E 202-453-1 95-80-7 Carc. Cat. 2; R45T; R25Xn; R21Xi; R36R43N; R51-53

T; NR: 45-21-25-36-43-51/53S: 53-45-61

612-105-00-4 2-(pipeqafim-1-tk)aihtkalßmg 205-411-0 140-31-8 Xn, R21/22C; R34R43R52-53

CR: 21/22-34-43-52/53S: (1/2-)26-36/37/39-45-61

8.6.2000L

136/17Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm





paqa-rjetÜrlasa

612-111-00-7 2-lehtko-l-uaimtkemodialßmg 212-513-9 823-40-5 Muta. Cat. 3; R40Xn; R21/22R43N; R51-53

Xn; NR: 21/22-40-43-51/53S: (2-)24-36/37-61

612-125-00-3 2-lehtko-p-uaimtkemodialßmg 202-442-1 95-70-5 T; R25Xn; R20/21R43N; R51-53

T; NR: 20/21-25-43-51/53S: (1/2-)24-37-45-61

612-144-00-7 Flumetralin (ISO)N-(2-vkxqo-6-uhoqobemftk)-N-aihtk-a,a,a-sqiu-hoqo-2,6-dimisqo-p-sokotúdßm g

� 62924-70-3 Xi; R36/38R43N; R50-53

Xi; NR: 36/38-43-50/53S: (2-)36/37-60-61

612-151-00-5 Dialimosokotükio E 246-910-3 25376-45-8 Carc. Cat. 2; R45T; R25Xn; R20/21Xi; R36R43N; R51-53

T; NR: 45-20/21-25-36-43-51/53S: 53-45-61

613-018-00-4 LoqualjotÜs (ISO)iüm sot 1,1¡-dir(3,5-dilehtkoloquokkimojaqbomot-kolehtko)-4,4¡-diptqidikßot

� 7411-47-4 Xn; R22Xi; R36/37/38R52-53

XnR: 22-36/37/38-52/53S: (2-)22-36-61

613-031-00-5 RtljkorÝmioSqivkxqoúrojtamotqijü oný

201-782-8 87-90-1 O; R8Xn; R22R31Xi; R36/37N; R50-53

O; Xn; NR: 8-22-31-36/37-50/53S: (2-)8-26-41-60-61

613-038-00-3 6-uaimtko-1,3,5-sqiafimo-2,4-ditkodialßmg 202-095-6 91-76-9 Xn; R22R52-53

XnR: 22-52/53S: (2-)61

613-042-00-5 Imazalil (ISO)1-[2-(akktkont)-2-(2,4-divkxqouaimtk)aihtko]-1H-ilidafükio

252-615-0 35554-44-0 Xn; R20/22N; R41N; R50-53

Xn; NR: 20/22-41-50/53S: (2-)26-39-60-61

613-043-00-0 Tdqocomoheiijü 1-[2-(akktkont)aihtko-2-(2,4-di-vkxqouaimtko)]-1H-ilidafükio [1]Tdqocomoheiijü (±)-1-[2-(akktkont)aihtko-2-(2,4-divkxqouaimtko)]-1H-ilidafükio [2]

261-351-5 [1]281-291-3 [2]

58594-72-2 [1]83918-57-4 [2]

Xn; R20/22Xi; R41N; R50-53

Xn; NR: 20/22-41-50/53S: (2-)26-39-60-61

L136/18

8.6.2000Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm

EL


rvesijÝyle otrßey



paqa-rjetÜrlasa

613-066-00-6 Terbumeton (ISO)2-sqis-botstkalimo-4-aihtkalimo-6-lehont-1,3,5-sqiafßmg

251-637-8 33693-04-8 Xn; R22N; R50-53

Xn; NR: 22-50/53S: (2-)60-61

613-091-00-2 Morfamquat dichloride [1]Morfamquat sulfate [2]

225-062-8 [1] 4636-83-3 [1]29873-36-7 [2]

Xn; R22Xi; R36/37/38R52-53

Xn;R: 22-36/37/38-52/53S: (2-)22-36-61

613-098-00-0 N-(g-ojstko)-2-ptqqokidimümg 403-700-8 2687-94-7 C; R34N; R51-53

C; NR: 34-51/53S: (1/2-)23-26-36/37/39-45-61

613-130-00-3 Hexaconazole (ISO)(RS)-2-(2,4-divkxqouaimtk)-1-(1H-1,2,4-sqiafok-1-tk)enam-2-ükg

� 79983-71-4 R43N; R51-53

Xi; NR: 43-51/53S: (2-)24-37-61

613-131-00-9 Pyroquilon (ISO)1,2,5,6-sesqaûdqoptqqoko[3,2,1-ij]jimokim-4-ümg

� 57369-32-1 Xn; R22R52-53

XnR: 22-52/53S: (2-)61

613-134-00-5 Myclobutanil (ISO)2-(4-vkxqouaimtk)-2-(1H-1,2,4-sqiafok-1-tklehtk)enamomisqßkio

� 88671-89-0 Repr. Cat. 3; R63Xn; R22Xi; R36N; R51-53

Xn; NR: 22-36-51/53-63S: (2-)36/37-46-61

613-137-00-1 Methabenzthiazuron (ISO)1-(1,3-bemfoheiafok-2-tk)1,3-dilehtkotqßa

242-505-0 18691-97-9 N; R50-53 NR: 50/53S: 60-61

613-139-00-2 Metsulfuron-methyl2-(4-lehont-6�lehtko-1,3,5-sqiafim-2-tkjaqba-loûkorotkuomtko)bemfoújü lehýkio

� 74223-64-6 N; R50-53 NR: 50/53S: 60-61

614-001-00-4 Mijosßmg (ISO) 200-193-3 54-11-5 T+; R27T; R25N; R51-53

T+; NR: 25-27-51/53S: (1/2-)36/37-45-61

614-006-00-1 Bqtjßmg 206-614-7 357-57-3 T+; R26/28R52-53

T+R: 26/28-52/53S: (1/2-)13-45-61

8.6.2000L

136/19Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm





paqa-rjetÜrlasa

614-007-00-7 HeiijÞ bqotjßmg [1]MisqijÞ bqotjßmg [2]Rsqtvmidim-10-ümg, 2,3-dilehont-, lomo[(R)-1-lehtkepsýkio 1,2-bemfokodijaqbontkijü] [3]Rsqtvmidim-10-ümg, 2,3-dilehont-, Ýmxrg le1,2-bemfokodijaqbontkijü-(S)-lomo(1-lehtko-epsýkio) (1:1) [4]

225-432-9 [1]227-317-9 [2]269-439-5 [3]269-710-8 [4]

4845-99-2 [1]5786-97-0 [2]

68239-26-9 [3]68310-42-9 [4]

T+; R26/28R52-53

T+R: 26/28-52/53S: (1/2-)13-45-61

615-006-00-4 Diirojtamijü 2-lehtko-m-uaimtkÝmio [1]Diirojtamijü 4-lehtko-m-uaimtkÝmio [2]Diirojtamijü m-soktkidÝmio [3]2,6-diirojtamijü sokotükio [1]2,4-diirojtamijü sokotükio [2]Diirojtamijü sokotükio [3]

C 202-039-0 [1]209-544-5 [2]247-722-4 [3]

91-08-7 [1]584-84-9 [2]

26471-62-5 [3]

Carc. Cat. 3; R40T+; R26Xi; R36/37/38R42/43R52-53

T+R: 26-36/37/38-40-42/43-52/53S: (1/2-)23-36/37-45-61

C Å 20 %: T+;R26-36/37/38-40-42/437 % Ä C < 20 %: T+;R26-40-42/431 % Ä C < 7 %: T;R23-40-42/430,1 % Ä C < 1 %: Xn;R20-42

2

616-010-00-9 Sortkvkxqalßdio sot masqßot 204-854-7 127-65-1 Xn; R22R31C; R34R42

CR: 22-31-34-42S: (1/2-)7-22-26-36/37/39-45

616-034-00-X Pyracarbolid (ISO)3,4-ditdqo-6-lehtko-2H-ptqamo-5-jaqbonamikßdio

246-419-4 24691-76-7 R52-53R: 52/53S: 61

616-035-00-5 Cymoxanil2-jtamo-N-[(aihtkalimo)jaqbomtko]-2-(lehontúlim)ajesalßdio

261-043-0 57966-95-7 Xn; R22R43N; R50-53

Xn; NR: 22-43-50/53S: (2-)36/37-60-61

617-004-00-9 Tdqoûpeqoneidio sot1,2,3,4�sesqaûdqo-1-mauthkßot

212-230-0 771-29-9 O; R7Xn; R22C; R34N; R50-53

O; C; NR: 7-22-34-50/53S:(1/2-)3/7-14-26�36/37/39-45-60-61

C Å 25 %: C; R22-3410 % Ä C < 25 %: C; R345 % Ä C < 10 %: Xi;R36/37/38

617-006-00-X Tpeqoneßdio sot diy(a,a-dilehtkobemftkßot) 201-279-3 80-43-3 O; R7Xi; R36/38N; R51-53

O; Xi; NR: 7-36/38-51/53S: (2-)3/7-14-36/37/39-61

617-008-00-0 Tpeqoneßdio sot dibemfoûkßot 202-327-6 94-36-0 E; R2Xi; R36R43

E; Xi;R: 2-36-43S: (2-)3/7-14-36/37/39

650-007-00-3 Chlordimeform (ISO)N2-(4-vkxqo-o-sokotoko)-N1,N1-dilehtkouoqlalidßmg

228-200-5 6164-98-3 Carc. Cat. 3; R40Xn; R21/22N; R50-53

Xn; NR: 21/22-40-50/53S: (2-)22-36/37-60-61

L136/20

8.6.2000Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm

EL


rvesijÝyle otrßey



paqa-rjetÜrlasa

650-008-00-9 Drazoxolon (ISO)4-(2-vkxqouaimtktdqafomo)-3-lehtk-5-ironafokümg

227-197-8 5707-69-7 T; R25N; R50-53

T; NR: 25-50/53S: (1/2-)22-24-36/37-45-60-61

650-009-00-4 Chlordimeform hydrochlorideN¡-(4-vkxqo-o-soktko)-N,N-dilehtkouoqlalidßmglomoûdqovkxqijÞ

243-269-1 19750-95-9 Carc. Cat. 3; R40Xn; R22N; R50-53

Xn; NR: 22-40-50/53S: (2-)22-36/37-60-61

650-033-00-5 EsfenvalerateBotstqijü (S)-a-jtamo-3-uaimontbemftk-(S)-2-(4-vkxqouaimtk)-3-lehýkio

� 66230-04-4 T; R23/25R43N; R50-53

T; NR: 23/25-43-50/53S: (1/2-)24-36/37/39-45-60-61

650-041-00-9 Triasulfuron1-[2-(2-vkxqoaihont)uaimtkrotkuomtk]-3-(4-lehont-6-lehtko-1,3,5-sqiafim-2-tk)otqßa

� 82097-50-5 N; R50-53 NR: 50/53S: 60-61

8.6.2000L

136/21Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm

ELPAQAQSGLA 1D

Index Mo VglijÞ omolarßaRgleiþreiyrvesijÝy le

otrßeyAqih. EJ Aqih. CAS Sanimülgrg EpirÞlamrg ¼qia rtcjÝmsqxrgy

RgleiþreiyrvesijÝyle paqa-

rjetÜrlasa

006-090-00-8 Uaimtkojaqbalidijü 2-(3-ixdopqop-2-tm-1-tkont)aihýkio

408-010-0 88558-41-2 Xn; R20Xi; R41R52-53

XnR: 20-41-52/53S: (2-)22-26-39-61

014-016-00-0 Leßcla apü: 1,3-dien-5-em-1-tko-k-1,1,3,3-sesqalehtkodirikonÜmio; 1,3-dien-n-5-em-1-tko-1,1,3,3-sesqalehtkodirikonÜmio

406-490-6 � N; R51-53 NR: 51/53S: 61

015-164-00-9 P,P¡-(1-tdqontaihtkÝmio)diy(ünimouoruxmijü)di-Ýmtdqo arbÝrsio

400-480-5 36669-85-9 R52-53 R: 52/53S: 61

015-165-00-4 Leßcla apü: diyenauhoqouxruoqijü S,S,S¡,S¡-sesqauaimtkoheiodiy (4,1-uaimtkemo)dirotkuümio,enauhoqouxruomijü diuaimtko(4-uaimtkoheiouai-mtko)rotkuümio

404-986-7 � Xi; R41N; R50-53

Xi; NR: 41-50/53S: (2-)15-26-39-60-61

015-166-00-X 3,9-diy(2,6-di-sqisosacÝy-botstko-4-lehtkouai-mont)-2,4,8,10-sesqaona-3,9-diuxruarpei-qo[5.5]emdejÜmio

410-290-4 80693-00-1 R53 R: 53S: 61

015-167-00-5 3-(tdqontuaimoktuxruimtko)pqopamoújü oný 411-200-6 14657-64-8 Xi; R41 XiR: 41S: (2-)26-39

601-050-00-1 Bemfokßot, C10-13-akjtkopaqÜcxca 267-051-0 67774-74-7 N; R50 NR: 50S: 61

601-051-00-7 4-uaimtkobots-1-Ýmio 405-980-7 768-56-9 Xi; R38N; R51-53

Xi; NR: 38-51/53S: (2-)37-61

602-083-00-4 Diuaimtk-aihÝqay, pemsabqxlo paqÜcxco 251-084-2 32534-81-9 Xn; R48/21/22R64N; R50-53

Xn; NR: 48/21/22-50/53-64S: (1/2-)36/37-45-60-61

602-084-00-X 1,1-uhoqo-1-divkxqoaihÜmio 404-080-1 1717-00-6 N; R52-53-59 NR: 52/53-59S: 59-61

603-128-00-0 2-(uaimtkolehont)mauhakÝmio 405-490-3 613-62-7 R53 R: 53S: 61

L136/22

8.6.2000Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm

EL




rjetÜrlasa

603-129-00-6 1-sqisopacÞy-botsontpqopam-2-ükg 406-180-0 57018-52-7 R10Xi; R41

XiR: 10-41S: (2-)26-39

603-130-00-1 Leßcla apü iroleqÞ sot a-((dilehtko)diuaimtko)-x-tdqontpokt(ontaihtkÝmiot)

406-325-8 � Xn; R22R52-53

XnR: 22-52/53S: (2-)39-61

603-131-00-7 Leßcla (3:1) apü: 1-deront-1-[lehtk-(1-onodx-dejtk)alimo]-D-cktjisükg, 1-deront-1-[lehtk-(1-onodejasesqajtk)alimo]-D-cktjisükg

407-290-1 � Xi; R41 XiR: 41S: (2-)26-39

603-132-00-2 2-iropqoptko-9-lehtko-1,4-dionarpeiqo[4.5]dej-2-tkolehamükg

408-200-3 63187-91-7 Xi; R38-41R52-53

XiR: 38-41-52/53S: (2-)26-37/39-61

603-133-00-8 Leßcla apü: 3-[(4-alimo-2-vkxqa-5-misqouai-mtk)alimo]pqopam-1,2-diükg;3,3¡-5-misqo-2-vkxqo-1,4-uaimtkemodiltmo)diy(pqopam-1,2-diükg)

408-240-1 � Xn; R22R52-53

XnR: 22-52/53S: (2-)22-36-61

603-134-00-3 Leßcla apü amsijasersglÝmoty dxdejtko Þ/jaisesqadejtko, diuaimtk aihÝqey. G otrßa paqÜcesaijasÜ sgm amsßdqarg Friedel Crafts. O jasakýsgyapolajqýmesai apü so pqoúüm sgy amsßdqargy. OdiuaimtkaihÝqay amsijahßrsasai apü C1-C10akjtkolÜdey. Oi akjtkolÜdey rtmdÝomsai stvaßaamÜlera re C1 jai C6. CqallijÜ C12 jai C14,vqgrilopoioýmsai re amakocßa 50/50.

410-450-3 � R53 R: 53S: 61

603-135-00-9 Diy[[2,2¡,2¢-misqikosqiy(aihamokijo)]-1-M,O]diy[2-(2-lehontaihont)aihont]-sisÜmio

410-500-4 � Xi; R41N; R51-53

Xi; NR: 41-51/53S: (2-)26-39-61

603-136-00-4 3-((4-(diy(2-tdqontaihtko)alimo)-2-misqouaimt-ko)alimo)-1-pqopamükg

410-910-3 104226-19-9 R43R52-53

XiR: 43-52/53S: (2-)24-37-61

603-137-00-X Leßcla apü 1-diont-1-[lehtko-(1-onoenade-jtko(alimo]-D-cktjisükg, 1-diont-1-[lehtko-(1-onoojsadejtko)alimo]-D-cktjisükg

411-130-6 � Xi; R41 XiR: 41S: (2-)26-39

603-138-00-5 3-(2,2-dilehtko-3-tdqontpqoptko)sokotükio 403-140-4 103694-68-4 R52-53 R: 52/53S: 61

8.6.2000L

136/23Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm

ELIndex Mo VglijÞ omolarßa




rjetÜrlasa

604-050-00-V 4-vkxqo-o-jqefükg 216-381-3 1570-64-5 T; R23C; R35N; R50

T; C; NR: 23-35-50S: (1/2-)26-36/37/39-45-61

C Å 25 %: T; C; R23-3510 % Ä C < 25 %: C;R20-355 % Ä C < 10 %: C;R20-343 % Ä C < 5 %: Xn;R20-36/37/381 % Ä C < 3 %: Xi;R36/37/38

604-051-00-5 3,5-diy((3,5-di-sqisosacÞy-botstk-4-tdqont)bem-ftko)-2,4,6-sqilehtkouaimükg

401-110-5 87113-78-8 R52-53 R: 52/53S: 61

604-052-00-0 2,2¡-lehtkÝmodiy(6-(2G-bemfosqiafok-2-tko)-4-(1,1,3,3-sesqalehtkobotstko)uaimükg)

403-800-1 103597-45-1 R53 R: 53S: 61

604-053-00-6 2-lehtko-4-(1,1-dilehtkoaihtko)-6-(1-lehtko-dejapemstko)-uaimükg

410-760-9 157661-93-3 Xi; R38R43N; R50-53

Xi; NR: 38-43-50/53S: (2-)24-37-60-61

604-054-00-1 Leßcla apü 2-lehont-4-(sesqaûdqo-4-lehtkemo-2H-ptqam-2-tko)-uaimükg; 4-(3,6-ditdqo-4-lehtko-2G-ptqam-2-tko)-2-lehontuaimükg

412-020-0 � R43R52-53

XiR: 43-52/53S: (2-)24-37-61

604-055-00-7 2,2¡-((3,3¡,5,5¡-sesqalehtko-(1,1¡-diuaimtko)-4,4¡-ditko)-diy(ontlehtkÝmio))-diy-oniqÜmio

413-900-7 85954-11-6 Muta.Cat.3; R40 XnR: 40S: (2-)22-36-37

605-027-00-7 Leßcla apü: 3a,4,5,6,7,7a-enaûdqo-4,7-lehamo-1q-imdemo-6-jaqbontakdeadg;3a,4,5,6,7,7a-enaûdqo-4,7-lehamo-1q-imdemo-5-jaqbontakdeadg

410-480-7 � R43N; R51-53

Xi; NR: 43-51/53S: (2-)24-37-61

606-051-00-0 4-pemstkojtjkoenamümg 406-670-4 61203-83-6 N; R51-53 NR: 51/53S: 61

606-052-00-6 4-(M,M-dibotstkalimo)-2-tdqont-2¡-jaqbont-bemfouaimümg

410-410-5 54574-82-2 R52-53 R: 52/53S: 61

607-272-00-5 Fluoroxypyr-meptyl (ISO) [1]Fluroxypyr-butometyl (ISO) [2]

279-752-9 [1]�

81406-37-3 [1]154486-27-8 [2]

N; R50-53 NR: 50/53S: 60-61

L136/24

8.6.2000Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm

EL




rjetÜrlasa

607-273-00-0 7-(2,6-dilehtko-8-(2,2-dilehtkobotstqtkont)-1,2,6,7,8,8a-enaûdqo-1-mauhtko)-3,5-ditdqonte-psamoijü allþmio

404-520-2 � R52-53 R: 52/53S: 61

607-274-00-6 3-alimojqosomijü 2-(M-bemftko-M-lehtkalimo)aih 405-350-1 54527-73-0 R43N; R51-53

Xi; NR: 43-51/53S: (2-)24-37-61

607-275-00-1 4-(bemfoûkont)bemfokorotkuomijü mÜsqio 405-450-5 66531-87-1 R43 XiR: 43S: (2-)24-37

607-276-00-7 Rýlpkojo wetdaqcýqot sot diy[(1-lehtkoúlida-foko)-(2-aihtko-enamoújoý)] ersÝqa

405-635-0 � Xi; R38-41N; R50-53

Xi; NR: 38-41-50/53S: (2-)26-37/39-60-61

607-277-00-2 Leßcla apü: 2-(entkoheio)aihtkalßmg tdqovkx-qijÞ, pqopiomijü mÜsqio

405-720-2 � Xn; R22Xi; R41R43N; R51-53

Xn; NR: 22-41-43-51/53S: (2-)24-26-37/39-61

607-278-00-8 Leßcla sxm iroleqþm sxm: uaimaihtkomauhakemo-rotkuomijü mÜsqio, mauhtkoaihtkobemfokorotk-uomijü mÜsqio

405-760-0 � Xi; R41R43R52-53

XiR: 41-43-52/53S: (2-)24-26-37/39-61

607-279-00-3 Leßcla sot: n-dejaojstkoalimodiaihýkio diy(ünimolgkijü), n-dejaojstkoalimodiaihýkio ünimo lgkijüünimo uhakijü

405-960-8 � R43N; R51-53

Xi; NR: 43-51/53S: (2-)24-37-61

607-280-00-9 4-vkxqo-1-tdqontbotsamo-1-rotkuomijü mÜsqio 406-190-5 54322-20-2 Xn; R22Xi; R36R43

XnR: 22-36-43S: (2-)22-26-36/37

607-281-00-4 Leßcla apo diajkadirlÝma jai cqallijÜC7-C9-akjýkia-3-[3-(2G-bemfosqiafok-2-tko)-5-(1,1-dilehtkoaihtko] (pqopiomijÜ C7+C9 6 %,C8 92 %)

407-000-3 127519-17-9 N; R51-53 NR: 51/53S: 61

607-282-00-X Onijüy 2-ajesontlehtko-4-bemftkontbots-1-tkersÝqay

407-140-5 131266-10-9 R52-53 R: 52/53S: 61

8.6.2000L

136/25Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm





rjetÜrlasa

607-283-00-5 4-ono-4-uaimtkojqosomijüy E-aihtkersÝqay 408-040-4 15121-89-8 Xn; R21/22Xi; R38-41R43N; R50-53

Xn; NR: 21/22-38-41-43-50/53S: (2-)26-36/37/39-60-61

607-284-00-0 Leßcla (9:1) apü 3,3¡-[1,4-uaimtkemodiy(jaqbomt-kilimo-3,1-pqopamoditkiltmo)]diy(10-alimo-6,13-divkxqo)-4,11-sqiuaimodionafimo dirotkuo-mijü mÜsqio, 3,3¡-[1,4-uaimtkemodiy(jaqbomtki-limo-3,1-pqopamoditkiltmo)]diy(10-alimo-6,13-di-vkxqo)-4,11-sqiuaimodionafimo dirotkuomijü kßhio

410-040-4 136213-76-8 N; R51-53 NR: 51/53S: 61

607-285-00-6 Leßcla apü 7-(((3-alimouaimtko)rotkuo-mtko)alimo)-mauhakemo-1,3-rotkuomijoý onÝoy,7-(((3-alimouaimtko)rotkuomtko)alimo)-mauha-kemo-1,3-rotkuomijoý masqßot, 7-(((3-alimouai-mtko)rotkuomtko)alimo)-mauhakemo-1,3-rotkuo-mijoý jakßot

410-065-0 � R43 XiR: 43S: (2-)22-24-37

607-286-00-1 Leßcla apü: 7-[[[3-[[4-((2-tdqont-ma-uhtk)afx)uaimtk]afx]uaimtk]rotkuo-mtk]alimo]mauhakemo-1,3-dirotkuomijümÜsqio/jÜkio

410-070-8 141880-36-6 R43R52-53

XiR: 43-52/53S: (2-)22-24-37-61

607-287-00-7 O¡-lehtko-O-(1-lehtko-2-lehajqtkoûkont-aihtko)-1,2,3,6-sesqaûdqouhakijüy ersÝqay

410-140-8 � R52-53 R: 52/53S: 61

607-288-00-2 (w-(3-(1-(3-(e-6-divkxqo-5-jtamoptqilidimo-f-tko(lehtko)alimo)pqoptko)-1,6-ditdqo-2-tdqont-4-lehtko-6-ono-3-ptqidtkafx)-4-rotk-uomijouaimtkorotkualoûko)uhakojtamimo-a,b,d-sqirotkuomijü(6-))mijekijü II sesqamÜsqio,üpot a eßmai 1 Þ 2 Þ 3 Þ 4 b eßmai 8 Þ 9 Þ 10 Þ11, c eßmai 15 Þ 16 Þ 17 Þ 18, d eßmai 22 Þ 23 Þ24 Þ 25 jai üpot e jai f lafß eßmai 2 jai 4 Þ 4jai 2 amsirsoßvxy

410-160-7 148732-74-5 Xi; R36R43R52-53

XiR: 36-43-52/53S: (2-)22-26-36/37-61

607-289-00-8 3-(3-(4-(2,4-diy(1,1-dilehtkopqoptko)uai-mont)botstkoalimojaqbomtko-4-tdqont-1-mauha-kemtko)heio)pqopamoújü oný

410-370-9 105488-33-3 R53 R: 53S: 61

607-290-00-3 Leßcla [Ücmxrsgy amakocßay) apü allxmiajüy1-C14-C18-akjtkontjaqbomtko-2-(3-akktkont-2-tdqontpqopantjaqbomtko)aihtko-1-rotkuo-mijüy ersÝqay, allxmiajüy 2-C14-C18-akjtkont-jaqbomtko-1-(3-akktkont-2-tdqontpqopontjaq-bomtko)aihtko-1-rotkuomijüy ersÝqay

410-540-2 � Xi; R38R43N; R50-53

Xi; NR: 38-43-50/53S: (2-)24-37-60-61

607-291-00-9 dxdejtko-w-(C5/C6-jtjkoakjtko)akjtko jaqbo-ntkijüy ersÝqay

410-630-1 104051-92-5 R53 R: 53S: 61

L136/26

8.6.2000Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm

EL




rjetÜrlasa

607-292-00-4 Leßcla apü: [1-(lehontlehtko)-2-(C12-akjont)-aihont]onijü oný [1-(lehontlehtko)-2-(C14-ak-jont)-aihont]onijü oný

410-640-6 � Xi; R38-41N; R50-53

Xi; NR: 38-41-50/53S: (2-)26-37/39-60-61

607-293-00-X Leßcla apü: di-rotkuomijüy M-alimoaihtkopipe-qafomijüy lomo-2,4,6-sqilehtkoemmaûkodiuaimt-kaihÝqay, di-rotkuomijüy M-alimoaihtkopipeqafo-mijüy di-2,4,6-sqilehtkoemmaûkodiuaimtkaihÝqay

410-650-0 � Xi; R41R43N; R51-53

Xi; NR: 41-43-51/53S: (2-)26-36/37/39-61

607-294-00-5 2-bemfoûkont-1-tdqontaihamo-rotkuomijü mÜsqio 410-680-4 � R43 XiR: 43S: (2-)24-37

607-295-00-0 Leßcla apü: uxruxmoaihÜmio-1,2-dijaqbontkijüsesqamÜsqio, uxruxmobotsÜmo-1,2,3,4-sesqajaq-bontkijü enamÜsqio

410-800-5 � R43N; R51-53

Xi; NR: 43-51/53S: (2-)24-37-61

607-296-00-6 Leßcla sxm sesqaersÝqxm sgy pemsaeqthqiükgy leepsamoújü oný jai 2-aihtkenamoújü oný

410-830-9 � R53 R: 53S: 61

607-297-00-1 (E-E)-3,3¡-(1,4-uaimtkemodilehtkidemo)diy(2-ono-baqmamo-10-rotkuomijü oný)

410-960-6 92761-26-7 Xi; R41 XiR: 41S: (2-)26-39

607-298-00-7 2-sqilehtkallxmiajüy aihontjaqbontbemfoko-4-rotkuomijüy ersÝqay

411-010-3 � R43 XiR: 43S: (2-)22-36/37

607-299-00-2 3-(ajestkoheio)-2-lehtko-pqopamoújüylehtkersÝqay

411-040-7 97101-46-7 Xn; R22R43N; R50-53

Xn; NR: 22-43-50/53S: (2-)24-37-60-61

607-300-00-6 [2-(2,6-diuhoqo-5-vkxqoptqilidim4-tkalimo)-5-(b-rotkualoûko-c,d-rotkuomijouha-kojtamim-a-tko-J4,M29,M30,M31,M32-rotkuomt-kalimo)bemfoújü(5-)]vakjijü(II) sqimÜsqio, üpot a= 1, 2, 3, 4 b = 8, 9, 10, 11 c = 15, 16, 17,18 d = 22, 23, 24, 25

411-430-7 � R43 XiR: 43S: (2-)22-24-37

607-301-00-1 Leßcla apü: dxdejamoújü oný, pokt(1-7)-cakajsi-joß ersÝqey sot dejasesqamoújoý onÝoy

411-860-5 � Xi; R38-41R43N; R51-53

Xi; NR: 38-41-43-51/53S: (2-)24-26-37/39-61

8.6.2000L

136/27Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm





rjetÜrlasa

607-302-00-7 Leßcla apü: dejasesqamoújü oný, pokt(1-7)-caka-jsijoß ersÝqey sot dejasesqamoújoý onÝoy

411-910-6 � Xi; R38-41R43N; R51-53

Xi; NR: 38-41-43-51/53S: (2-)24-26-37/39-61

607-303-00-2 1-jtjkopqoptko-6,7-diuhoqo-1,4-diûdqo-4-onoji-mokimo-3-jaqbontkijü oný

413-760-7 93107-30-3 Repr. Cat.3; R62R52-53

XnR: 62-52/53S: (2-)22-36/37-61

608-023-00-3 4-(4-vkxqouaimtko)-2-uaimtko-2-[(1G-1,2,4-sqiafok-1-tko)lehtko]botsamomisqßkio

406-140-2 114369-43-6 N; R50-53 NR: 50/53S: 60-61

608-024-00-9 2-(4-(M-botstko-M-uaimaihtkalimo)uaimtko)aiht-kemo-1,1,2-sqijaqbomisqßkio

407-650-8 97460-76-9 R53 R: 53S: 61

608-025-00-4 2-misqo-4,5-diy(bemftkont)uaimtkoajesomisqßkio 410-970-0 117568-27-1 R53 R: 53S: 61

609-053-00-X Sqimisqolehamoûdqafßmg 414-850-9 � E; R3O; R8Carc. Cat. 2; R45T; R23/25R43

E; TR: 45-3-8-23/25-43S: 53-45

610-010-00-2 2-bqxlo-2-misqo-1-(2-uotqtk)aihtkÝmio 406-110-9 35950-52-8 Xn; R22-48/22C; R34R43N; R50-53

C; NR: 22-34-43-48/22-50/53S: (1/2-)22-26-36/37/39-45-

60-61

611-043-00-5 Leßcla 2:1:1 apü: M(1¡)-M(2):M(1£)-M(2¢)-g-6-[2-alimo-4-(Þ 6)-tdqont-(Þ 4-alimo-2-tdqont)uaimtkafx]-6¢-(1-jaqbamikoûko-2-tdqo-ntpqop-1-emtkafx)-5¡,5£-dirotkualoûko-3,3¢-di-rotkuomijodiy(mauhakemo-2,1¡-afxbemfoko-1,2¡-diokijü O(1),O(2¡))-vqxlijü sqimÜsqio M(1¡)-M(2):M(1£)-M(2¢)-g-6,6¢-diy(1-jaqbamtkoûko-2-tdqontpqop-1-emtkafx)-5¡,5£-dirotkualoûko-3,3¢-dirotkuomijodiy(mauhakemo-2,afxbemfoko-1,2¡-diokijü-O(1),O(2¡))-vqxlijü sqimÜsqio-M(1¡)-M(2):M(1£)-M(2¢)-g-6,6¢-diy[2-alimo-4-(Þ6)-tdqont-(Þ 4-alimo-2-tdqont)uaimt-kafx]5¡,5£-dirotkualoûko-3,3¢-dirotkuomi-jodiy(mauhakemo-2,1¡afxbemfoko-1,2¡-diokijü-O(1),O(2¡))-vqxlijü sqimÜsqio

402-850-1 Xi; R41R52-53

XiR: 41-52/53S: (2-)26-39-61

L136/28

8.6.2000Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm

EL




rjetÜrlasa

611-044-00-0 Leßcla apü: diy [1-[(2-tdqont-5-misqouai-mtko)afx]-2-mauhakemokijüy(2-)]-sqisosacÞy-ak-jtko(C12-C14) allxmiajüy vqxlijüy ersÝqay(1-),diy[1-[(2-tdqont-4-misqouaimtko)afx]-2-mauhake-mokijüy(2-)]-sqisosacÞy-akjtko(C12-C14) allx-miajüy vqxlijüy ersÝqay (1-), diy[1-[[5-(1,1-dile-htkopqoptko)-2-tdqont-3-misqouaimtko]afx]-2-mauhakemokijüy(2-)]-sqisosacÞy-akjtko(C12-C14) allxmiajüy vqxlijüy ersÝqay(1-), diy[[1-[(2-tdqont-5-misqouaimtko)afx]-2-mauhakemo-kijü(2-)]-[1-[(2-tdqont-5-misqouaimtko)afx]-2-ma-uhakemokijüy(2-)]]- sqisosacÞy-akjtko(C12-C14)allxmiajüy vqxlijüy ersÝqay(1-), [[1-[[5-(1,1-di-lehtkopqoptko)-2-tdqont-3-misqouaimtko]afx]-2-mauhakemokijü(2-)]-[1-[(2-tdqont-5-misqouai-mtko)afx]-2-mauhakemokijüy(2-)]]-sqisosacÞy-ak-jtko(C12-C14) allxmiajüy vqxlijüy ersÝqay(1-),[[1-[[5-(1,1-dilehtkopqoptko)-2-tqont-3-misqo-uaimtko]afx]-2-mauhakemokijü(2-)]-[1-[(2-tdqont-4-misqouaimtko)afx]-2-mauhakemokijü(2-)]]-sqiso-sacÞy-akjtko(C12-C14) allxmiajüy vqxlijüyersÝqay (1-)

403-720-7 117527-94-3 N; R51-53 NR: 51/53S: 61

611-045-00-6 2-[4-[M-(4-ajesantbotstko)-M-aihtko]alimo-2-lehtkouaimtkafx]-3-ajestko-5-misqoheiuaßmio

404-830-8 � R53 R: 53S: 61

611-046-00-1 4,4¡-dialimo-2-lehtkafxbemfükio 407-590-2 43151-99-1 T; R25Xn; R48/22R43N; R50-53

T; NR: 25-43-48/22-50/53S: (1/2-)22-28-36/37-45-60-61

611-047-00-7 Leßcla 1:1 apü: 2-[[4-[M-aihtko-M-(2-ajesontai-htk)alimo]uaimtk]afx]-5,6-divkxqobemfoheiafü-kio,2-[[4-[M-aihtkoM-(2-ajesontaihtk)alimo]uai-mtk]afx]-6,7-divkxqobemfoheiafükio

407-890-3 111381-11-4 R53 R: 53S: 61

611-048-00-2 Leßcla 1:1 apü: 2-[[4-[diy(2-ajesontai-htk)alimo]uaimtk]afx]-5,6-divkxqobemfoheiafü-kio, 2-[[4-[diy(2-ajesontaihtk)alimo]uai-mtk]afx]-6,7-divkxqobemfoheiafükio

407-900-6 111381-12-5 R53 R: 53S: 61

8.6.2000L

136/29Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm





rjetÜrlasa

611-049-00-8 7-[4-(3-diaihtkalimopqoptkalimo)-6-(3-diaihtkal-lxmiopqoptkalimo)-1,3,5-sqiafim-2-tkalimo]-4-tdqont-3-(4-uaimtkafxuaimtkafx)-mauhakemo-2-rotkuomijü, onijü oný, cakajsijü oný (2:1:1)

408-000-6 118658-98-3 Xn; R48/22R43R52-53

XnR: 43-48/22-52/53S: (2-(22-36/37-61

611-051-00-9 Vkxqßdio sot 2-(4-(M-aihtko-M-(2-tdqont)ai-htko)alimo-2-lehtkouaimtk)afx-6-lehont-3-lehtko-bemfoúroheiafokßot

411-110-7 136213-74-6 N; R50-53 NR: 50/53S: 60-61

611-052-00-4 LomomÜsqio ýdxq-[5-[[2,4-ditdqont-5-[(2-tdqont-3,5-dimisqouaimtko)afx]uaimtko]afx]-2-mauhakemorotkuomijü], rýlpkojo ridÞqot

400-720-9 � R52-53 R: 52/53S: 61

612-156-00-2 Leßcla apü: sqidejaentkolehtkallþmio vkx-qioývo, didejaentkodilehtkallþmio vkxqioývo

405-620-9 � Xi; R41N; R50-53

Xi; NR: 41-50/53S: (2-)26-39-60-61

612-157-00-8 TdqovkxqijÞ(F)-1-bemfo[b]heiem-2-tkaihamonßlg 410-780-8 � Xn; R22-48/22Xi; R41R43N; R51-53

Xn; NR: 22-41-43-48/22-51/53S: (2-)22-26-36/37/39-61

612-158-00-3 Leßcla apü: diy(5-dxdejtko-2-tdqontbemfakd-oni-lijüy) vakjüy(II) C12-akjtkijÝy olÜdey eßmai dia-jkadirlÝmey, 4-dxdejtkorakijtkakdonßlg

410-820-4 � R53 R: 53S: 61

612-159-00-9 Pqoúümsa amsßdqargy sxm sqilehtkoenalehtkemo-dialßmg Ýma leßcla apü 2,2,4-sqilehtko-1,6-ena-modialßmg jai 2,4,4-sqilehtko-1,6-enamodialßmg,jasÜkocoy EINECS), eponeßdio 8 (lomo[(C10-C16-akjtkont)lehtko]oniqamßot paqÜcxca) jaip-sokotemo-rotkuamijü oný

410-880-1 � Xn; R22C; R34N; R50-53

C; NR: 22-34-50/53S: (1/2-)23-26-36/37/39-45-

60-61

613-149-00-7 2-sqisosacÝy-botstko-5-(4-sqisosacÝy-botstko-bemftkoheio)-4-vkxqoptqidafim-3(2G)-ümg

405-700-3 96489-71-3 T; R23/25N; R50-53

T; NR: 23/25-50/53S: (1/2-)36/37-45-60-61

613-150-00-2 2,2¡-[3,3¡-(pipeqafimo-1,4-ditko)dipqoptko]diy-(1G-bemfilidafx[2,1-b]bemfo[l,m,n][3,8]uaimam-hqokimo-1,3,6-sqiümg)

406-295-6 � R53 R: 53S: 61

L136/30

8.6.2000Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm

EL




rjetÜrlasa

613-151-00-8 1-(3-lertkont-5-sqistkontlehtko-2-D-hqeouotqtko)htlßmg

406-360-9 104218-44-2 R53 R: 53S: 61

613-152-00-3 M-(4,6-dilehontptqilidim-2-tko)jaqbalidijüuaimýkio

406-600-2 89392-03-0 R43N; R51-53

Xi; NR: 43-51/53S: (2-)24-37-61

613-153-00-9 2,3,5-sqivkxqoptqidßmg 407-270-2 16063-70-0 R52-53 R: 52/53S: 61

613-154-00-4 2-alimo-4-vkxqo-6-lehontptqilidßmg 410-050-9 5734-65-5 Xn; R22 XnR: 22S: (2-)22

613-155-00-X 2,3-diuhoqo-5-vkxqo-ptqidßmg 410-090-7 89402-43-7 R10Xn; R22R52-53

XnR: 10-22-52/53S: (2-)23-36-61

613-156-00-5 2-botstko-4-vkxqo-5-uoqltkoúlidafükio 410-260-0 83857-96-9 R43N; R51-53

Xi; NR: 43-51/53S: (2-)24-37-61

613-157-00-0 2,4-dialimo-5-lehontlehtkoptqilidßmg 410-330-0 54236-98-5 Xn; R22-48/22Xi; R36

XnR: 22-36-48/22S: (2-)22-26-36

613-158-00-6 2,3-divkxqo-5-sqiuhoqolehtko-ptqidßmg 410-340-5 69045-84-7 Xn; R20/22Xi; R41R43N; R51-53

Xn; NR: 20/22-41-43-51/53S: (2-)24-26-37/39-61

613-159-00-1 4-[2-[4-(1,1-dilehtkaihtko)uaimtk]-aihont]jtmafokßmg

410-580-0 120928-09-8 T; R25Xn; R20N; R50-53

T; NR: 20-25-50/53S: (1/2-)37-45-60-61

613-160-00-7 Ditdqobqxlßdio sot (1S)-2-lehtko-2,5-diafxdi-jtjko[2.2.1]epsamßot

411-000-9 125224-62-6 R43 XiR: 43S: (2-)24-37

615-022-00-1 3-irojtamorotkuomtko-2-heiouaimo-jaqbontkijülehýkio

410-550-7 79277-18-2 E; R2R14Xn; R48/22R42/43

E; XnR: 2-14-42/43-48/22S: (2-)22-30-35-36/37

8.6.2000L

136/31Epßrglg

Eugleqßdasx

mEtqx

paújþm

JoimosÞsxm





rjetÜrlasa

615-023-00-7 2-(irojtamorotkuomtkolehtko)bemfoújoýonÝoylehtkersÝqay

410-900-9 83056-32-0 R10R14Muta. Cat.3; R40Xn; R20-48/22Xi; R41R42

XnR: 10-14-20-40-41-42-48/22S: (2-)23-26-36/37/39

616-044-00-4 M-(4-aihtko-2-tdqontuaimtko-3,5-divkxqo)-2-(3-dejapemstkouaimont)-botsamalßdio

402-510-2 � N; R51-53 NR: 51/53S: 61

616-045-00-X 2¡-(4-vkxqo-3-jtamo-5-uoqltko-2-heiemtkafx)-5¡-diaihtkalimo-2-lehontajesamikßdio

405-190-2 122371-93-1 R43R53

XiR: 43-53S: (2-)22-24-37-61

616-046-00-5 M-(2-(6-vkxqo-7-lehtkoptqafoko(1,5-b)-1,2,4-sqiafok-4-tko)pqoptko)-2-(2,4-di-sqisosacÝy-pemstkouaimont)ojsamalßdio

406-390-2 � N; R50-53 NR: 50/53S: 60-61

616-047-00-0 Leßcla apü: 2,2¡,2¢,2£-(aihtkemodimisqikose-sqajiy-M,M-di(C16)akjtkajesalßdio; 2,2¡,2¢,2£-(aihtkemodimisqikosesqajiy-M,M-di(C18)akjtkajesalßdio

406-640-0 � R43 XiR: 43S: (2-)24-37

616-048-00-6 3¡-sqiuhoqolehtkirobotstqamikßdio 406-740-4 1939-27-1 Xn; R48/22N; R51-53

Xn; NR: 48/22-51/53S: (2-)22-36-61

616-049-00-1 2-(2,4-diy(1,1-dilehtkoaihtko)uaimont)-M-(3,5-divkxqo-4-aihtko-2-tdqontuaimtko)-enamalßdio

408-150-2 99141-89-6 R53 R: 53S: 61

616-050-00-7 M-[2,5-divkxqo-4-(1,1,2,3,3,3-enauhoqopqopont)-uaimtko-alimojaqbomtko]-2,6-diuhoqobem-falßdio

410-690-9 103055-07-8 R43N; R50-53

Xi; NR: 43-50/53S: (2-)24-37-60-61

616-051-00-2 Leßcla apü: 2,4 -diy(M¡-(4-lehtkouaimtko)-otqeúdo)-sokotükio, 2,6-diy(M¡-(4-lehtkouai-mtko)-otqeúdo)-sokotükio

411-070-0 � R53 R: 53S: 61

617-015-00-9 Diy(4-lehtkobemfoûko)tpeqoneßdio 407-950-9 895-85-2 E; R2O; R7N; R50-53

E; NR: 2-7-50/53S: (2-)7-14-36/37/39-47-60-61

650-032-00-X Cyproconazol (ISO)(2RS,3RS;2RS,3SR)-2-(4-vkxqouaimtko)-3-jtjkopqoptko-1-(1G-1,2,4-sqiafok-1-tko)botsom-2-ükg

� 94361-06-5 Repr. Cat. 3; R63Xn; R22N; R50-53

Xn; NR: 22-50/53-63S: (2-)36/37-60-61

PAQAQSGLA 2

R 66

IT: L'esposizione ripetuta può provocare secchezza e screpolature della pelle.


(Dem auoqÜ sg DA ckþrra)

(Dem auoqÜ sg DE ckþrra)



(Dem auoqÜ sg FR ckþrra)



(Dem auoqÜ sg FI ckþrra)

(Dem auoqÜ sg SV ckþrra)


PAQAQSGLA 3A

S 23

FR: Ne pas respirer les gaz/fumées/vapeurs/aérosols [terme(s) approprié(s) à indiquer par le fabricant].


(Dem auoqÜ sgm DA ckþrra)

(Dem auoqÜ sgm DE ckþrra)







(Dem auoqÜ sgm SV ckþrra)

S 26

DE: Bei Berührung mit den Augen sofort gründlich mit Wasser abspülen und Arzt konsultieren.











S 56

DE: Diesen Stoff und seinen Behälter der Problemabfallentsorgung zuführen.

EN: Dispose of this material and its container to hazardous or special waste collection point.

IT: Smaltire questo materiale e i relativi contenitori in un punto di raccolta di rifiuti pericolosi o speciali.










PAQAQSGLA 3B

S 27/28

DE: Bei Berührung mit der Haut beschmutzte, getränkte Kleidung sofort ausziehen und Haut sofort mit viel �abwaschen (vom Hersteller anzugeben).











S 29/56

ES: No tirar los residuos por el desagüe; elimínese esta sustancia y su recipiente en un punto de recogida pública deresiduos especiales o peligrosos.

DE: Nicht in die Kanalisation gelangen lassen; diesen Stoff und seinen Behälter der Problemabfallentsorgung zuführen.

EN: Do not empty into drains, dispose of this material and its container to hazardous or special waste collectionpoint.

IT: Non gettare i residui nelle fognature; smaltire questo materiale e i relativi contenitori in un punto di raccolta dirifiuti pericolosi o speciali.

NL: Afval niet in de gootsteen werpen; deze stof en de verpakking naar een inzamelpunt voor gevaarlijk of bijzonderafval brengen.

SV: Töm ej i avloppet, lämna detta material och dess behållare till insamlingsställe för farligt avfall.







PAQAQSGLA 4A

«B.10. LESAKKANICEMERG � IN VITRO DOJILG VQXLORXLIJXM EJSQOPXM RE HGKARSIJA

1. LEHODOR

G paqoýra lÝhodoy aposekeß amsicqauÞ sgy OECD TG 473, In Vitro Mammalian Chromosome Aberration Test (1997).

1.1. EIRACXCG

Rjopüy sgy in vitro dojilÞy vqxlorxlijþm ejsqopþm eßmai o emsopirlüy paqacümsxm pot pqojakoým dolijÝy vqx-lorxlijÝy ejsqopÝy re jakkieqcglÝma jýssaqa hgkarsijþm (1) (2) (3). Oi dojilÝy ejsqopÝy lpoqeß ma eßmai dýosýpxm, vqxlorxlijÝy Þ vqxlasidijÝy. Sa peqirrüseqa vglijÜ lesakkanicüma pqojakoým ejsqopÝy vqxlasidijoýsýpot, apamsþmsai ülxy jai ejsqopÝy vqxlorxlijoý sýpot. Stvüm aýngrg rsgm poktpkoeidßa lpoqeß ma rglaßmeiüsi lßa vqglijÞ otrßa Ývei sg dtmasüsgsa ma epÜcei aqihlgsijÝy ejsqopÝy. Emsoýsoiy, g paqoýra lÝhodoy dem Ýveirvediarseß cia sg lÝsqgrg aqihlgsijþm ejsqopþm jai dem vqgrilopoießsai rtmÞhxy cia so rjopü atsü. Oi vqxlorx-lijÝy lesakkÜneiy jai sa rtmauÞ rtlbÜmsa aposekoým aßsio pokkþm cemesijþm arhemeiþm sot amhqþpot jaitpÜqvotm rglamsijÝy emdeßneiy üsi oi vqxlorxlijÝy lesakkÜneiy jai sa rtmauÞ rtlbÜmsa pot pqojakoýmakkoiþreiy re ocjocomßdia jai ocjocemÞ apojasarsasijÜ comßdia rxlasijþm jtssÜqxm rvesßfomsai le sgm eluÜmirgjaqjßmot re amhqþpoty jai re peiqalasÜfüxa.

Rsgm in vitro dolijÞ vqxlorxlijþm ejsqopþm lpoqoým ma vqgrilopoighoým jakkiÝqceiey jahieqxlÝmxm jtssaqijþmreiqþm, jtssaqijþm rsekevþm Þ jakkiÝqceiey aqvÝcomxm jtssÜqxm. Sa vqgrilopoioýlema jýssaqa epikÝcomsai lebÜrg sgm ijamüsgsa amÜpstnÞy soty rsgm jakkiÝqceia, sg rsaheqüsgsa sot jaqtosýpot, som aqihlü sxm vqxlo-rxlÜsxm, sgm poijiküsgsa sxm vqxlorxlÜsxm jai sgm athüqlgsg rtvmüsgsa vqxlorxlijþm ejsqopþm.

Oi dojilÝy pot dienÜcomsai in vitro apaisoým em cÝmei sg vqÞrg enxcemoýy pgcÞy lesabokijÞy emeqcopoßgrgy. Sorýrsgla atsü lesabokijÞy emeqcopoßgrgy dem lpoqeß ma lilgheß en okojkÞqot siy in vivo rtmhÞjey sxm hgka-rsijþm. PqÝpei ma kalbÜmesai pqümoia þrse ma apoueýcesai g vqÞrg rtmhgjþm pot lpoqeß ma odgcÞrotm rsg kÞwgaposekerlÜsxm sa opoßa lpoqeß ma lgm oueßkomsai re eccemÞ lesakkanicÝmerg akkÜ ma pqoÝvomsai apü akkacÝy rsopH, sgm xrlxloqiajüsgsa Þ twgkÜ epßpeda jtssaqosonijüsgsay (4) (5).

G paqoýra dojilÞ vqgrilopoießsai cia som emsopirlü pihamþm lesakkanicümxm jai jaqjimocümxm otriþm rsa hgka-rsijÜ. PokkÝy emþreiy pot eluamßfomsai hesijÝy rsgm paqoýra dojilÞ eßmai jaqjimocümey cia sa hgkarsijÜ. DemtpÜqvei ülxy apüktsg rtrvÝsirg lesaný atsÞy sgy dojilÞy jai sot uaimolÝmot sgy jaqjimocemesijüsgsay. GrtrvÝsirg enaqsÜsai apü sg vglijÞ sÜng jai tpÜqvotm aýnotrey emdeßneiy üsi tpÜqvotm jaqjimocüma pot dem ami-vmeýomsai apü sg dojilÞ atsÞ ciasß dqotm lÝrx lgvamirlþm pot dem Ývotm rvÝrg le Ülerg bkÜbg sot DNA.

BkÝpe epßrgy cemijÞ eiracxcÞ lÝqoy B.

1.2. OQIRLOI

EjsqopÞ vqxlasidijoý sýpot: dolijÞ vqxlorxlijÞ bkÜbg pot eluamßfesai xy qÞng lelomxlÝmxm vqxlasidþm ÞqÞng jai epamÝmxrg lesaný vqxlasidþm.

EjsqopÞ vqxlorxlijoý sýpot: dolijÞ vqxlorxlijÞ bkÜbg pot eluamßfesai xy qÞng, Þ qÞng jai epamÝmxrg, jaisxm dýo vqxlasidþm rsgm ßdia hÝrg.

Emdoamadipkariarlüy: dieqcarßa jasÜ sgm opoßa Ýpeisa apü lßa S uÜrg amsicqauÞy DNA, o ptqÞmay dem tußrsa-sai lßsxrg akkÜ nejimÜ lßa mÝa S uÜrg. So aposÝkerla eßmai vqxlorþlasa le 4, 8, 16, � vqxlasßdey.

VÜrla: avqxlasijÞ bkÜbg lijqüseqg apü so pkÜsoy liay vqxlasßdgy jai le ekÜvirsg apethtcqÜllirg sxm vqxla-sßdxm.

Lisxsijüy deßjsgy: o kücoy sxm jtssÜqxm re lesÜuarg diÜ sot rtmokijoý aqihloý sxm jtssÜqxm pot paqa-sgqoýmsai re Ýma jtssaqijü pkghtrlü· aposekeß Ýmdeing sot bahloý pokkapkariarloý sot pkghtrloý.

AqihlgsijÞ ejsqopÞ: lesabokÞ sot aqihloý sxm vqxlorxlÜsxm apü som jamomijü vaqajsgqirsijü aqihlü sxmvqgrilopoiotlÝmxm jtssÜqxm.


Poktpkoeidßa: pokkapkÜrio sot apkoeidoýy vqxlorxlijoý aqihloý (n) pÝqam sot dipkoeidoýy aqihloý (dgkadÞ3n, 4n j.o.j.)???

DolijÞ ejsqopÞ: lesabokÞ sgy dolÞy sxm vqxlorxlÜsxm pot emsopßfesai le paqasÞqgrg rso lijqorjüpio sotrsadßot sgy lesauÜrexy sgy diaßqergy sxm jtssÜqxm jai cßmesai amsikgpsÞ le sg loquÞ apakeßwexm jaihqatrlÜsxm, emdoamsakkacþm Þ amsakkacþm.

1.3. AQVG SGR LEHODOT DOJILGR

JtssaqijÝy jakkiÝqceiey ejsßhemsai rsgm tpü dojilÞ otrßa le jai vxqßy lesabokijÞ emeqcopoßgrg. Re pqojaho-qirlÝma diarsÞlasa lesÜ sgm Ýjherg sxm jtssaqijþm jakkieqceiþm rsgm tpü dojilÞ otrßa, atsÝy tpobÜkkomsai rejaseqcarßa le lßa otrßa amarsokÞy sgy lesÜuargy (p.v. Colcemid® Þ jokvijßmg), rtkkÝcomsai, vqxlasßfomsai jaisa lesauarijÜ jýssaqa enesÜfomsai le lijqorjüpio cia ma diapirsxheß am tpÜqvotm vqxlorxlijÝy ejsqopÝy.

1.4. PEQICQAUG SGR LEHODOT DOJILGR

1.4.1. Pqoesoilarßey

1.4.1.1. Jýssaqa

Lpoqoým ma vqgrilopoighoým diÜuoqey jtssaqijÝy reiqÝy, rsekÝvg Þ jakkiÝqceiey aqvÝcomxm jtssÜqxm, rtlpeqi-kalbamolÝmxm jai amhqþpimxm jtssÜqxm (p.v. imobkÜrsey jimÝfijxm jqijgsþm, amhqþpima peqiueqijÜ keluojýssaqaaßlasoy Þ keluojýssaqa aßlasoy Ükkxm hgkarsijþm).

1.4.1.2. LÝro jai rtmhÞjey jakkiÝqceiay

Cia siy jakkiÝqceiey pqÝpei ma vqgrilopoioýmsai jasÜkkgko lÝro jakkiÝqceiay jai rtmhÞjey epxÜrexy (doveßajakkiÝqceiay, rtcjÝmsqxrg CO2, heqlojqarßa jai tcqarßa). Oi jahieqxlÝmey jtssaqijÝy reiqÝy jai rsekÝvg pqÝpeima ekÝcvomsai re sajsijÞ bÜrg xy pqoy sg rsaheqüsgsa sot tpohesijoý vqxlorxlijoý aqihloý jai sgm apotrßalüktmrgy apü ltjüpkarla jai dem ha pqÝpei ma vqgrilopoioýmsai euürom Ývotm loktmheß. Ha pqÝpei ma eßmai cmx-rsüy o jamomijüy vqümoy sot jtssaqijoý jýjkot cia sa jýssaqa jai siy vqgrilopoioýlemey rtmhÞjey jakkiÝqceiay.

1.4.1.3. Esoilarßa sxm jakkieqceiþm

JahieqxlÝmey jtssaqijÝy reiqÝy jai rsekÝvg: jýssaqa pokkapkariÜfomsai apü Ýsoiley jakkiÝqceiey, amajak-kieqcoýmsai re lÝro jakkiÝqceiay le ptjmüsgsa sÝsoia þrse oi jakkiÝqceiey ma lg uhÜmotm re jasÜrsarg rtqqoÞypqim apü so vqümo rtkkocÞy jai epxÜfomsai rsoty 37 °C.

Keluojýssaqa: pkÞqey aßla jaseqcarlÝmo le Ýma amsihqolbxsijü (p.v. gpaqßmg) Þ diavxqirlÝma keluojýssaqakguhÝmsa apü tciÞ tpojeßlema pqorsßhemsai rso lÝro jakkiÝqceiay pot peqiÝvei Ýma lisxcümo (p.v. utsoailortcjok-kgsßmg) jai epxÜfomsai rsoty 37 °C.

1.4.1.4. LesabokijÞ emeqcopoßgrg

Sa jýssaqa pqÝpei ma ejsßhemsai rsgm tpü dolijÞ otrßa paqotrßa jai apotrßa jasÜkkgkot rtrsÞlasoy lesabokijÞyemeqcopoßgrgy. So rtmghÝrseqa vqgrilopoioýlemo rýrsgla eßmai Ýma lesalisovomdqiajü jkÜrla elpkotsirlÝmo lertlpaqÜcomsa (S9) pot paqarjetÜfesai apü Þpaq sqxjsilþm pot Ývei tpobkgheß re jaseqcarßa le emftloepacx-cijoýy paqÜcomsey üpxy Aroclor 1254 (6) (7) (8) (9) Þ leßcla uaimobaqsisümgy jai b-mauhoukabümgy (10) (11)(12).

So lesalisovomdqiajü jkÜrla vqgrilopoießsai rtmÞhxy re rtcjemsqþreiy sgy sÜnexy sot 1-10 % v/v rso sekijülÝro dojilÞy. G jasÜrsarg emüy rtrsÞlasoy lesabokijÝy emeqcopoßgrgy lpoqeß ma enaqsÜsai apü sgm sÜng sgytpü dojilÞ vglijÞy otrßay. Re oqirlÝmey peqipsþreiy lpoqeß ma vqeiÜfesai ma vqgrilopoighoým peqirrüseqey apülßa rtcjemsqþreiy lesalisovomdqiajoý jkÜrlasoy.

Le oqirlÝmey akkacÝy, rsiy opoßey peqikalbÜmesai jai g paqarjetÞ epeneqcarlÝmxm le lehüdoty cemesijÞy lgva-mijÞy jtssaqijþm reiqþm pot ejuqÜfotm eidijÜ emeqcopoigsijÜ Ýmftla, emdÝvesai ma lpoqeß ma cßmei jai emdocemÞyemeqcopoßgrg. G epikocÞ sxm vqgrilopoiotlÝmxm jtssaqijþm reiqþm pqÝpei ma aisiokoceßsai epirsglomijþy (p.v. apüsg rvÝrg sot jtsovqxlijoý P450 iroemfýlot le so lesabokirlü sgy tpü dojilÞ otrßay).


1.4.1.5. Tpü dojilÞ otrßa/Pqoesoilarßa

Oi rseqeÝy tpü dojilÞ otrßey pqÝpei ma diakýomsai Þ ma sßhemsai tpü loquÞ emaixqÞlasoy re jasÜkkgkotydiakýsey Þ uoqeßy jai ma aqaiþmomsai, euürom apaiseßsai, pqim apü sgm jaseqcarßa sxm jtssÜqxm. Oi tcqÝy otrßeylpoqoým ma pqorsßhemsai apetheßay rsa rtrsÞlasa dojilÞy Þ/jai ma aqaiþmomsai pqim apü sgm jaseqcarßa. PqÝpeima vqgrilopoioýmsai pqüruasa paqarjetÜrlasa sgy tpü dojilÞ otrßay ejsüy ji am sa rvesijÜ le sg rsaheqüsgsasgy otrßay rsoiveßa episqÝpotm sg vqÞrg Ýsoilxm paqarjetarlÜsxm.

1.4.2. RtmhÞjey dojilÞy

1.4.2.1. Diakýsgy/uoqÝay

Dem pqÝpei ma tpÜqvotm tpümoiey cia pihamÞ vglijÞ amsßdqarg sot diakýsg/uoqÝa le sgm tpü dojilÞ otrßa emþatsüy ha pqÝpei ma eßmai rtlbasüy le sgm epibßxrg sxm jtssÜqxm jai sg dqarsijüsgsa S9. Euürom o vqgrilo-poioýlemoy diakýsgy/uoqÝay dem eßmai apü soty cmxrsoýy, g vqÞrg sot ha pqÝpei ma rsgqßfesai rsgm ýpaqng rsoi-veßxm pot apodeijmýotm sg rtlbasüsgsÜ sot. RtmirsÜsai, euürom eßmai dtmasü, ma enesÜfesai pqþsa am lpoqeß mavqgrilopoigheß tdasijüy diakýsgy/uoqÝay. ¼sam enesÜfomsai otrßey pot dem eßmai rsaheqÝy rso meqü, oi vqgrilo-poioýlemoi oqcamijoß diakýsey ha pqÝpei ma eßmai apakkaclÝmoi ýdasoy. So meqü lpoqeß ma auaiqeheß le sgmpqorhÞjg loqiajoý jorjßmot.

1.4.2.2. Rtcjemsqþreiy ejhÝrexy

Lesaný sxm jqisgqßxm pot pqÝpei ma kalbÜmomsai tpüwg üsam jahoqßfesai g lÝcirsg pqoy vqÞrg rtcjÝmsqxrg eßmaig jtssaqosonijüsgsa, g diaktsüsgsa rso rýrsgla dojilÞy jai oi lesabokÝy rso pH Þ sgm orlxloqiajüsgsa.

G jtssaqosonijüsgsa ha pqÝpei ma pqordioqßfesai le jai vxqßy lesabokijÞ emeqcopoßgrg rso jýqio peßqala vqgri-lopoiþmsay pqoy soýso lßa jasÜkkgkg Ýmdeing sgy ajeqaiüsgsay jai amÜpstngy sxm jtssÜqxm üpxy o bahlüyrtqqoÞy, o aqihlüy sxm biþrilxm jtssÜqxm Þ o lisxsijüy deßjsgy. VqÞrilo lpoqeß ma eßmai o pqordioqirlüy sgyjtssaqosonijüsgsay jai diaktsüsgsay ma cßmei re Ýma pqojasaqjsijü peßqala.

Cia sgm amÜktrg ha pqÝpei ma vqgrilopoioýmsai sqeiy sotkÜvirsom rtcjemsqþreiy. Euürom eluamßfomsai uaimülemajtssaqosonijüsgsay, oi rtcjemsqþreiy atsÝy ha pqÝpei ma jakýpsotm lßa peqiovÞ apü sg lÝcirsg lÝvqi lijqÞ Þ jailgdemijÞ sonijüsgsa. Atsü rglaßmei rtmÞhxy üsi oi rtcjemsqþreiy dem ha pqÝpei ma diauÝqotm peqirrüseqo apü ÝmartmsekersÞ lesaný 2 jai Ó 10. JasÜ so vqümo sgy rtkkocÞy, g lÝcirsg rtcjÝmsqxrg ha pqÝpei ma eluamßfei rglam-sijÞ leßxrg rso bahlü rtqqoÞy, som aqihlü sxm jtssÜqxm Þ so lisxsijü deßjsg (üka peqirrüseqo apü 50 %). Olisxsijüy deßjsgy aposekeß Ýllerg lümo lÝsqgrg sxm jtssaqosonijþm/jtssaqorsasijþm aposekerlÜsxm jaienaqsÜsai apü so vqümo pot lerokÜbgre apü sgm jaseqcarßa. Emsoýsoiy, o lisxsijüy deßjsgy eßmai apodejsüy ciajakkiÝqceiey loquÞy emaixqÞlasoy cia siy opoßey Ükkey lesqÞreiy sonijüsgsay lpoqeß ma eßmai Übokey jai lg pqa-jsijÝy. Rsoiveßa rvesijÜ le sgm jimgsijÞ sot jtssaqijoý jýkot, üpxy o lÝroy vqümoy cemeÜy (LVC), lpoqoým mavqgrilopoioýmsai xy rtlpkgqxlasijÝy pkgqouoqßey. Emsoýsoiy, o LVC eßmai lßa cemijÞ lÝrg silÞ pot dem apo-jakýpsei pÜmsose sgm ýpaqng jahtrseqglÝmxm tpopkghtrlþm, ajülg de jai poký lijqÝy atnÞreiy rso lÝro vqümocemeÜy lpoqoým ma rtmdÝomsai le poký rglamsijÞ jahtrsÝqg rso vqümo sgy Üqirsgy amÜpstngy sxm ejsqopþm.

Cia rvesijÜ lg jtssaqosonijÝy otrßey, g lÝcirsg rtcjÝmsqxrg dojilÞy ha pqÝpei ma eßmai 5 µl/ml, 5 mg/ml Þ0,01 L, üpoia apü siy sqeiy eßmai valgküseqg.

Cia rvesijÜ adiÜktsey otrßey pot dem eßmai sonijÝy re rtcjemsqþreiy valgküseqey apü sg rtcjÝmsqxrg lÝcirsgy dia-ktsüsgsay, g lÝcirsg vqgrilopoioýlemg dürg ha pqÝpei ma amsirsoiveß re rtcjÝmsqxrg lecakýseqg apü so üqio dia-ktsüsgsay rso sekijü lÝro jakkiÝqceiay rso sÝkoy sgy peqiüdot jaseqcarßay. Re oqirlÝmey peqipsþreiy (p.v. üsamuaimülema sonijüsgsay eluamßfomsai lümo re twgküseqey apü sg valgküseqg rtcjÝmsqxrg lÝcirsgy diaktsüsgsay)rtmirsÜsai ma dienÜcesai dojilÞ re peqirrüseqey apü lßa rtcjemsqþreiy le oqasÞ psþrg ifÞlasoy. Lpoqeß ma eßmaivqÞrilo ma ejsilgheß g diaktsüsgsa rsgm aqvÞ jai so pÝqay sgy jaseqcarßay jahþy g diaktsüsgsa lpoqeß maakkÜfei jasÜ sg diÜqjeia sgy Ýjhergy rso rýrsgla dojilÞy kücx sgy paqotrßay jtssÜqxm, S9, oqoý, j.kp. G lÝci-rsg diaktsüsgsa lpoqeß ma amivmetheß le ctlmü auhaklü. So ßfgla dem pqÝpei ma paqelbaßmei rsgm ejsßlgrg atsÞ.

1.4.2.3. Aqmgsijoß jai hesijoß lÜqstqey

Re jÜhe peßqala ha pqÝpei ma peqikalbÜmomsai paqÜkkgka hesijoß jai aqmgsijoß (diakýsgy Þ uoqÝay) lÜqstqey, lejai vxqßy lesabokijÞ emeqcopoßgrg. ¼sam vqgrilopoießsai lesabokijÞ emeqcopoßgrg, xy hesijüy lÜqstqay ha pqÝpeima vqgrilopoießsai otrßa pot apaiseß emeqcopoßgrg cia sgm paqovÞ lesakkanocümot apüjqirgy.

Xy hesijoß lÜqstqey ha pqÝpei ma vqgrilopoioýmsai cmxrsÜ jkarsocüma re epßpeda Ýjhergy pot amalÝmesai madþrotm amapaqacþcilg jai amivmeýrilg aýngrg pÜmx apü so barijü üqio pot apodeijmýei sgm etairhgrßa sotrtrsÞlasoy dojilÞy.


Oi rtcjemsqþreiy sxm hesijþm laqsýqxm ha pqÝpei ma epikÝcomsai Ýsri þrse sa aposekÝrlasa ma eßmai rauÞ akkÜma lgm apojakýpsotm alÝrxy sgm satsüsgsa sxm jxdijopoiglÝmxm amsijeilemouüqxm rsom paqasgqgsÞ. Paqadeßc-lasa otriþm hesijþm laqsýqxm eßmai:

JasÜrsarg lesabokijÞy emeqcopoßgrgy Otrßa Aqih. CAS Aqih. EINECS

Apotrßa enxcemoýy lesabokijÞyemeqcopoßgrgy

LehamorotkuomijüylehtkersÝqay

66-27-3 200-625-0

LehamorotkuomijüyaihtkersÝqay

62-50-0 200-536-7

Aihtko misqofotqßa 759-73-9 212-072-2

Lisoltjßmg C 50-07-7 200-008-6

4-Misqojimokim-M-oneßdio 56-57-5 200-281-1

Paqotrßa enxcemoýy lesabokijÞyemeqcopoßgrgy

Bemfo[a]ptqÝmio 50-32-8 200-028-5

Jtjkouxrualßdio 50-18-0 200-015-4

LomoÝmtdqo jtjkouxrualßdio 6055-19-2

Xy hesijoß lÜstqey lpoqoým ma vqgrilopoighoým jai Ükkey jasÜkkgkey otrßey. Euürom tpÜqvotm, ha pqÝpei maenesÜfesai g dtmasüsgsa vqÞrgy xy hesijþm laqsýqxm otriþm rvesijÞy vglijÞy sÜngy.

Re jÜhe rtkkocÞ, ha pqÝpei ma peqikalbÜmomsai jai aqmgsijoß lÜqstqey, aposekoýlemoi apü lümo som diakýsg ÞuoqÝa rso lÝro jaseqcarßay jai jaseqcarlÝmoi le som ßdio sqüpo le ejeßmo sxm jakkieqceiþm sgy tpü dojilÞotrßay. EpipkÝom, ha pqÝpei ma vqgrilopoioýmsai jai lg tporsÜmsey jaseqcarßa lÜqstqey ejsüy am tpÜqvotm pqü-seqa rsoiveßa pot jasadeijmýotm üsi o epikeceßy diakýsgy dem epiuÝqei epibkabÞ Þ lesakkanicüma aposekÝrlasa.

1.4.3. Diadijarßa

1.4.3.1. Jaseqcarßa le sgm tpü dojilÞ otrßa

PokkapkariarlÝma jýssaqa tpobÜkkomsai re jaseqcarßa le sgm tpü dojilÞ otrßa paqotrßa jai apotrßartrsÞlasoy lesabokijÞy emeqcopoßgrgy. G jaseqcarßa sxm keluojtssÜqxm pqÝpei ma aqvßfei 48 þqey peqßpot lesÜsg licxlümo diÝceqrg.

1.4.3.2. Cia jÜhe rtcjÝmsqxrg ha pqÝpei ma vqgrilopoioýmsai jakkiÝqceiey eiy dipkoým, emþ so ßdio rtmirsÜsai Ýmheqla jaicia siy aqmgsijÝy/le diakýsg jakkiÝqceiey. ¼sam apü pqüseqa tuirsÜlema rsoiveßa lpoqeß ma apodeivheß üsi g diauo-qopoßgrg lesaný sxm dipkþm jakkieqceiþm eßmai ekÜvirsg (13) (14), lpoqeß ma cßmei dejsÞ g vqÞrg liay lümgyjakiÝqceiay cia jÜhe rtcjÝmsqxrg.

Oi aÝqiey Þ psgsijÝy otrßey pqÝpei ma tpobÜkkomsai re dojilÞ le jasÜkkgkey lehüdoty üpxy p.v. re ruqacirlÝmadoveßa jakkieqceiþm (15) (16).

1.4.3.3. Vqümoy rtkkocÞy jakkiÝqceiay

Rso pqþso peßqala, sa jýssaqa ha pqÝpei ma ejsßhemsai rsgm tpü dojilÞ otrßa, le jai vxqßy lesabokijÞ emeqco-poßgrg, cia 3-6 þqey jai ma kalbÜmesai deßcla Ýpeisa apü vqomijü diÜrsgla pot amsirsoveß le so 1,5 peqßpot sgyjamomijÞy diÜqjeiay sot jtssaqijoý jýjkot lesÜ sgm Ýmaqng sgy jaseqcarßay (12). EÜm so pqxsüjokko atsü dßmeiaqmgsijÜ aposekÝrlasa, süro le üro jai vxqßy emeqcopoßgrg, ha pqÝpei ma dienÜcesai lßa pqürhesg dojilÞ vxqßyemeqcopoßgrg, le rtmevÞ jaseqcarßa lÝvqi sg deiclasokgwßa re vqümo pot irodtmaleß le so 1,5 peqßpot sgy jamo-mijÞy diÜqjeiay sot jtssaqijoý jýjkot. OqirlÝmey otrßey lpoqeß ma amivmeýomsai etjoküseqa üsam o vqümoy jaseq-carßay/deiclasokgwßay eßmai lecakýseqoy apü so 1,5 sgy diÜqjeiay sot jýjkot. Sa aqmgsijÜ aposekÝrlasa le lesa-bokijÞ emeqcopoßgrg pqÝpei ma epibebaiþmsai peqßpsxrg pqoy peqßpsxrg. Rsiy peqipsþreiy üpot dem jqßmesai amac-jaßa g epibebaßxrg sxm aqmgsijþm aposekerlÜsxm, atsü ha pqÝpei ma aisiokoceßsai.


1.4.3.4. Pqoesoilarßa sxm vqxlorxlÜsxm

JtssaqijÝy jakkiÝqceiey tpobÜkkomsai re jaseqcarßa le Colcemid® Þ jokvijßmg cia lßa Ýxy sqeiy þqey rtmÞhxypqim apü sg rtkkocÞ. JÜhe jtssaqijÞ jakkiÝqceia rtkkÝcesai jai tpobÜkkesai re vxqirsÞ epeneqcarßa cia sgm pqo-esoilarßa sxm vqxlorxlÜsxm. G pqoesoilarßa sxm vqxlorxlÜsxm peqikalbÜmei jaseqcarßa sxm jtssÜqxm le tpü-somo diÜktla, rseqÝxrg jai vqþrg.

1.4.3.5. AmÜktrg

¼key oi amsijeilemouüqoi, rtlpeqikalbamolÝmxm jai ejeßmxm sxm hesijþm jai aqmgsijþm laqsýqxm, ha pqÝpei mapaßqmotm Ýma nevxqirsü jxdijü pqim apü sgm enÝsarg rso lijqorjüpio. EpeidÞ oi diadijarßey rseqÝxrgy apokÞcotmrtvmÜ rsg qÞng emüy lÝqoty sxm lesauarijþm jtssÜqxm le apþkeia vqxlorxlÜsxm, sa jasalesqoýlema jýssaqaha pqÝpei rtmepþy ma peqiÝvotm aqihlü jemsqoleqidßxm ßro le som tpohesijü aqihlü ± 2 cia üka sa eßdg jtssÜqxm.Ha pqÝpei ma jasalesqoýmsai sotkÜvirsom 200 jakþy amepstclÝmey lesauÜreiy amÜ rtcjÝmsqxrg jai lÜqstqa, loi-qarlÝmey enßrot lesaný sxm eiy dipkoým jakkieqceiþm, euürom cßmesai. O aqihlüy atsüy lpoqeß ma leixheß üsampaqasgqeßsai twgküy aqihlüy ejsqopþm.

Am jai rjopüy sgy dojilÞy eßmai ma amivmethoým vqxlorxlijÝy dolijÝy ejsqopÝy, eßmai rglamsijü so ma jasa-cqauoým stvüm uaimülema poktpkoeidßay jai emdoamadipkariarloý, euürotm paqasgqghoým.

2. DEDOLEMA

2.1. EPENEQCARIA SXM APOSEKERLASXM

G peiqalasijÞ lomÜda eßmai so jýssaqo, epolÝmxy ha pqÝpei ma tpokocßfesai so pororsü sxm jtssÜqxm le dolijÞÞ dolijÝy vqxlorxlijÝy ejsqopÝy. Oi diÜuoqoi sýpoi dolijþm vqxlorxlijþm lesabokþm ha pqÝpei ma jasacqÜuom-sai le som aqihlü jai sg rtvmüsgsa pot eluamßfomsai rsiy peiqalasijÝy jai rsiy jakkiÝqceiey sot lÜqstqa. SavÜrlasa jasacqÜuomsai nevxqirsÜ jai peqikalbÜmomsai rsgm Ýjherg, cemijÜ ülxy dem peqikalbÜmomsai rsg rtmo-kijÞ rtvmüsgsa ejsqopþm.

Ha pqÝpei epßrgy ma jasacqÜuomsai jai oi paqÜkkgkey lesqÞreiy jtssaqosonijüsgsay cia ükey siy tpobkgheßrey rejaseqcarßa jahþy jai siy aqmgsijÝy jakkiÝqceiey lÜqstqa rsa jýqia peiqÜlasa ejsqopÞy.

Ha pqÝpei ma dßmomsai rsoiveßa cia jÜhe jakkiÝqceia vxqirsÜ. EpipkÝom, üka sa rsoiveßa ha pqÝpei ma rtmowßfomsaile sg loquÞ pßmaja.

Dem apaiseßsai epakÞhetrg sxm rauþm hesijþm apojqßrexm. Stvüm diauoqoýlema aposekÝrlasa ha pqÝpei ma apora-ugmßfomsai le peqaisÝqx dojilÝy sqopopoiþmsay jasÜ pqosßlgrg siy peiqalasijÝy rtmhÞjey. G amÜcjg epibebaßxrgysxm aqmgsijþm aposekerlÜsxm Ývei rtfgsgheß rso rgleßo 1.4.3.3. Rsa epamakgpsijÜ peiqÜlasa ha pqÝpei maenesÜfesai g sqopopoßgrg sxm paqalÝsqxm sgy dojilÞy þrse ma jakýpsotm ükg sgm Ýjsarg sxm ejsiloýlemxm rtm-hgjþm. Rsiy paqalÝsqoty pot lpoqoým ma sqopopoighoým peqikalbÜmesai so eýqoy sxm rtcjemsqþrexm jai oirtmhÞjey lesabokijÞy emeqcopoßgrgy.

2.2. ANIOKOCIRG JAI EQLGMEIA SXM APOSEKERLASXM

Cia ma hexqgheß Ýma aposÝkerla xy hesijü tpÜqvotm diÜuoqa jqisÞqia üpxy g rvesifülemg le sgm rtcjÝmsqxrgaýngrg Þ g amapaqacþcilg aýngrg rsom aqihlü sxm jtssÜqxm le vqxlorxlijÝy ejsqopÝy. Pqþsa ha pqÝpei maenesÜfesai g biokocijÞ rvesijüsgsa sxm aposekerlÜsxm. Xy boÞhgla rsgm aniokücgrg sxm aposekerlÜsxm sxmdojilþm lpoqoým ma vqgrilopoioýmsai jai rsasirsijÝy lÝhodoi (3) (13). Re lßa hesijÞ apüjqirg dem ha pqÝpei xylomadijüy apouarirsijüy paqÜcomsay ma kalbÜmesai g rsasirsijÞ rglamsijüsgsa.

Stvüm aýngrg rsom aqihlü sxm poktpkoeidþm jtssÜqxm lpoqeß ma rglaßmei üsi g tpü dojilÞ otrßa lpoqeß maamarsÝkkei siy lisxsijÝy dieqcarßey jai ma epÜcei aqihlgsijÝy vqxlorxlijÝy ejsqopÝy. Stvüm aýngrg rsom aqihlüsxm jtssÜqxm le emdoamadipkariarlÝma vqxlorþlasa lpoqeß ma rglaßmei üsi g tpü dojilÞ otrßa lpoqeß ma elpodß-fei sgm pqüodo sot jtssaqijoý jýjkot (17) (18).

Euürom sa aposekÝrlasa cia lßa tpü dojilÞ otrßa dem pkgqoým sa amxsÝqx jqisÞqia, g otrßa atsÞ hexqeßsai xylg lesakkanocümoy rso rýrsgla atsü.

Am jai sa peqirrüseqa peiqÜlasa ha dßmotm rauþy hesijÜ Þ aqmgsijÜ aposekÝrlasa, re rpÜmiey peqipsþreiy sadedolÝma emdÝvesai ma lgm episqÝpotm sgm enacxcÞ oqirsijoý rtlpeqÜrlasoy rvesijÜ le sg dqarsijüsgsa sgy tpüdojilÞ otrßay. Sa aposekÝrlasa lpoqeß ma paqalÝmotm diuoqoýlema Þ aluirbgsÞrila Ürvesa le so pürey uoqÝyha epamakguheß so peßqala.


HesijÜ aposekÝrlasa apü sgm in vitro dojilÞ vqxlorxlijþm ejsqopþm deßvmotm üsi g tpü dojilÞ otrßa epÜceidolijÝy vqxlorxlijÝy ejsqopÝy re jakkieqcglÝma rxlasijÜ jýssaqa hgkarsijþm. AqmgsijÜ aposekÝrlasa deßvmotmüsi, tpü siy rtmhÞjey sgy dojilÞy, g tpü dojilÞ otrßa dem epÜcei vqxlorxlijÝy ejsqopÝy re jakkieqcglÝma rxla-sijÜ jýssaqa hgkarsijþm.

3. AMAUOQA APOSEKERLASXM

EJHERG DOJILGR

G Ýjherg dojilÞy pqÝpei ma peqikalbÜmei sa ajükotha rsoiveßa:

Diakýsgy/uoqÝay:

� aisiokücgrg sgy epikocÞy sot uoqÝa,

� diaktsüsgsa jai rsaheqüsgsa sgy tpü dojilÞ otrßay rso diakýsg/uoqÝa, euürom eßmai cmxrsÝy.

Jýssaqa:

� sýpoy jai pgcÞ sxm jtssÜqxm,

� vaqajsgqirsijÜ jaqtosýpot jai jasakkgküsgsa sot vqgrilopoighÝmsoy sýpot jtssÜqxm,

� apotrßa ltjopkÜrlasoy, euürom rtmsqÝvei peqßpsxrg,

� pkgqouoqßey cia sg diÜqjeia sot jtssaqijoý jýjkot,

� uýko sxm dxqgsþm aßlasoy, pkÞqey aßla Þ diavxqirlÝma keluojýssaqa, vqgrilopoighÝm lisxcümo,

� aqihlüy diekeýrexm, euürom rtmsqÝvei peqßpsxrg,

� lehüdoty rtmsÞqgrgy sgy jtssaqijÞy jakkiÝqceiay, euürom rtmsqÝvei peqßpsxrg,

� tpohesijüy aqihlüy vqxlorxlÜsxm.

RtmhÞjey dojilÞy:

� satsüsgsa sgy otrßay amarsokÞy sgy lesÜuargy, rtcjÝmsqxrg atsÞy jai diÜqjeia Ýjhergy sxm jtssÜqxm,

� aisiokocßa cia sgm epikocÞ sxm rtcjemsqþrexm jai sot aqihloý sxm jakkieqceiþm rtlpeqikalbamolÝmxm, p.v.rsoiveßxm jtssaqosonijüsgsay jai peqioqirlþm apü pketqÜy diaktsüsgsay, euürom rtmsqÝvei peqßpsxrg,

� rýrsarg sot lÝrot jakkiÝqceiay jai rtcjÝmsqxrg CO2, euürom rtmsqÝvei peqßpsxrg,

� rtcjÝmsqxrg sgy tpü dojilÞ otrßay,

� ücjoy sot uoqÝa jai sgy pqorseheßray tpü dojilÞ otrßay,

� heqlojqarßa epxÜrexy,

� vqümoy epxÜrexy,

� diÜqjeia sgy jaseqcarßay,

� ptjmüsgsa sxm jtssÜqxm rsgm amajakkiÝqceia, euürom rtmsqÝvei peqßpsxrg,

� sýpoy jai rýrsarg sot rtrsÞlasoy lesabokijÞy emeqcopoßgrgy, rtlpeqikalbamolÝmxm jai jqisgqßxm apo-dovÞy,

� hesijoß jai aqmgsijoß lÜqstqey,

� lÝhodoi pqoesoilarßay sxm amsijeilemouüqxm,

� jqisÞqia jasalÝsqgrgy sxm ejsqopþm,


� aqihloß sxm amaktheirþm lesauÜrexm,

� lÝhodoi cia siy lesqÞreiy sonijüsgsay,

� jqisÞqia jasÜsangy sgy dojilÞy xy hesijÞy, aqmgsijÞy Þ diuoqoýlemgy.

AposekÝrlasa:

� rglÜdia sonijüsgsay, p.v. bahlüy rtqqoÞy, rsoiveßa jtssaqijoý jýjkot, aqihlüy jtssÜqxm, lisxsijüy deßjsgy,

� rglÜdia jahßfgrgy,

� rsoiveßa cia so pH jai sgm orlxloqiajüsgsa sot lÝrot jaseqcarßay, euürom pqordioqßrsgjam,

� oqirlüy sxm ejsqopþm, rtlpeqikalbamolÝmxm sxm varlÜsxm,

� aqihlüy jtssÜqxm le vqxlorxlijÝy ejsqopÝy jai sýpo vqxlorxlijþm ejsqopþm nevxqirsÜ cia jÜhe jaseqca-rheßra jakkiÝqceia jai jakkiÝqceia-lÜqstqa,

� akkacÝy rsgm pkoeidßa, euürom paqasgqÞhgjam,

� rvÝrg dürgy-apüjqirgy, üpot eßmai dtmasü,

� rsasirsijÝy amakýreiy, euürom tpÜqvotm,

� paqÜkkgka rsoiveßa cia soty aqmgsijoýy (diakýsgy/uoqÝay) jai hesijoýy lÜqstqey,

� irsoqijÜ rsoiveßa cia soty aqmgsijoýy (diakýsgy/uoqÝay) jai hesijoýy lÜqstqey, le eýqg, lÝrey silÝy jaistpijÝy apojkßreiy.

EnÝsarg sxm aposekerlÜsxm.

RtlpeqÜrlasa.

4. BIBKIOCQAUIA

(1) Evans, H. J. (1976), Cytological Methods for Detecting Chemical Mutagens, in: Chemical mutagens, Princi-ples and Methods for their Detection, Vol. 4, Hollaender, A. (ed) Plenum Press, New York and London, pp.I-29.

(2) Ishidate, M. Jr. and Sofuni, T. (1985), The In Vitro Chromosomal Aberration Test Using Chinese Ham-ster Lung (CHL) Fibroblast Cells in Culture, in: Progress in Mutation Research, Vol. 5. Ashby, J. et al., (eds)Elsevier Science Publishers, Amsterdam-New York-Oxford. pp. 427�432.

(3) Galloway, S. M., Armstrong, M. J., Reuben, C., Colman, S., Brown, B., Cannon, C., Bloom, A. D., Naka-mura, F., Ahmed, M., Duk, S., Rimpo, J., Margolin, G. H., Resnick, M. A., Andersen, G. and Zeiger, E.(1978), Chromosome aberration and sister chromatic exchanges in Chinese hamster ovary cells: Evalua-tion of 108 chemicals, Environs. Molec. Mutagen 10 (suppl. 10), pp. 1�175.

(4) Scott, D., Galloway, S. M., Marshall, R. R., Ishidate, M. Jr., Brusick, D., Ashby, J. and Myhr, B. C. (1991),Genotoxicity under Extreme Culture Conditions. A report from ICPEMC Task Group 9, Mutation Res.,257, pp. 147�204.

(5) Morita, T., Nagaki, T., Fukuda, I. and Okumura, K. (1992), Clastogenicity of low pH to Various CulturedMammalian Cells, Mutation Res., 268, pp. 297�305.

(6) Ames, B. N., McCann, J. and Yamasaki, E. (1975), Methods for Detecting Carcinogens and Mutagenswith the Salmonella/Mammalian Microsome Mutagenicity Test, Mutation Res., 31, pp. 347�364.

(7) Maron, D. M. and Ames, B. N. (1983), Revised Methods for the Salmonella Mutagenicity Test, MutationRes., 113, pp. 173�215.


(8) Natarajan, A. T., Tates, A. D., van Buul, P. P. W., Meijers, M. and de Vogel, N. (1976), CytogeneticEffects of Mutagen/Carcinogens after Activation in a Microsomal System In Vitro, J. Induction of Chro-mosome Aberrations and Sister Chromatid Exchange by Diethylnitrosamine (DEN) and Dimethylnitro-samine (DMN) in CHO Cells in the Presence of Rat-Liver Microsomes, Mutation Res., 37, pp. 83�90.

(9) Matsuoka, A., Hayashi, M. and Ishidate, M. Jr. (1979), Chromosomal Aberration Tests on 29 ChemicalsCombined with S9 Mix In Vitro, Mutation Res., 66, pp. 277�290.

(10) Elliot, B. M., Combes, R. D., Elcombe, C. R., Gatehouse, D. G., Gibson, G. G., Mackay, J. M. and Wolf,R. C. (1992), Report of UK environmental Mutagen Society Working Party. Alternatives to Aroclar1254-induced S9 in In Vitro Genotoxicity Assays, Mutagenesis, 7, pp. 175�177.

(11) Matsushima, T., Sawamura, M., Hara, K. and Sugimura, T. (1976), A Safe Substitute for PolychlorinatedBiphenyls as an Inducer of Metabolic Activation Systems, in: de Serres, F. J., Fouts, J. R., Berid, J. R. andPhilpot, R. M. (eds), In Vitro Metabolic Activation in Mutagenesis Testing, Elsevier, North-Holland, pp.85�88.

(12) Galloway, S. M., Aardema, M. J., Ishidate, M. Jr., Iven, J. L., Kirkland, D. J., Morita, T., Mosesso, P.,Sofuni, T. (1994), Report from Working Group on in In Vitro Tests for Chromosomal Aberrations,Mutation Res., 312, pp. 241�261.

(13) Richardson, C., Williams, D. A., Allen, J. A., Amphlett, G., Chanter, D. O. and Phillips, B. (1989), Analy-sis of Data from In Vitro Cytogenetic Assays, in: Statistical Evaluation of Mutagenicity Test Data, Kirkland,D. J., (ed) Cambridge University Press, Cambridge, pp. 141�154.

(14) Soper, K. A. and Galloway, S. M. (1994), Replicate Flasks are not Necessary for In Vitro ChromosomeAberration Assays in CHO Cells, Mutation Res., 312, pp. 139�149.

(15) Krahn, D. F., Barsky, F. C. and McCooey, K. T. (1982), CHO/HGPRT Mutation Assay: Evaluation ofGases and Volatile Liquids, in: Tice, R. R., Costa, D. L., Schaich, K. M. (eds), Genotoxic Effects of AirborneAgents, New York, Plenum, pp. 91�103.

(16) Zamora, P. O., Benson, J. M., Li, A. P. and Brooks, A. L. (1983), Evaluation of an Exposure SystemUsing Cells Grown on Collagen Gels for Detecting Highly Volatile Mutagens in the CHO/HGPRT Muta-tion Assay, Environmental Mutagenesis, 5, pp. 795�801.

(17) Locke-Huhle, C. (1983), Endoreduplication in Chinese hamster cells during alpha-radiation induced G2arrest, Mutation Res., 119, pp. 403�413.

(18) Huang, Y., Change, C. and Trosko, J. E. (1983), Aphidicolin-induced endoreduplication in Chinese ham-ster cells, Cancer Res., 43, pp. 1362�1364.»


PAQAQSGLA 4B

«B.11. LESAKKANICEMERG � IN VIVO DOJILG VQXLORXLIJXM EJSQOPXM LTEKOT SXM ORSXM REHGKARSIJA

1. LEHODOR

G paqoýra lÝhodoy aposekeß amsicqauÞ sgy OECD TG 475, Mammalian Bone Marrow Chromosome Aberra-tion Test (1997).

1.1. EIRACXCG

G in vivo dojilÞ vqxlorxlijþm ejsqopþm re hgkarsijÜ vqgrilopoießsai cia sgm amßvmetrg dolijþm vqxlorxlijþmejsqopþm pot pqojakoýmsai apü sgm tpü dojilÞ otrßa rsa jýssaqa sot ltekoý sxm orsþm fþxm, rtmÞhxy sqx-jsijþm (1) (2) (3) (4). Oi dolijÝy vqxlorxlijÝy ejsqopÝy lpoqeß ma eßmai dýo sýpxm, vqxlorxlijÝy Þ vqxlasidijÝy.Stvüm aýngrg rsgm poktpkoeidßa lpoqeß ma rglaßmei üsi lßa vglijÞ otrßa Ývei sg dtmasüsgsa ma epÜcei aqihlgsijÝyejsqopÝy. Sa peqirrüseqa vglijÜ lesakkanicüma pqojakoým ejsqopÝy vqxlasidijoý sýpot, apamsþmsai ülxy jaiejsqopÝy vqxlorxlijoý sýpot. Oi vqxlorxlijÝy lesakkÜneiy jai sa rtmauÞ rtlbÜmsa aposekoým aßsio pokkþmcemesijþm arhemeiþm sot amhqþpot jai tpÜqvotm otriarsijÝy emdeßneiy üsi oi vqxlorxlijÝy lesakkÜneiy jai sartmauÞ rtlbÜmsa pot pqojakoým akkoiþreiy re ocjocomßdia jai ocjocemÞ apojasarsasijÜ comßdia rxlasijþmjtssÜqxm rtmdÝomsai le sgm eluÜmirg jaqjßmot re amhqþpoty jai re peiqalasijÜ rtrsÞlasa.

Rsgm paqoýra dojilÞ vqgrilopoioýmsai rtmÞhxy sqxjsijÜ. Rsg dojilÞ atsÞ, irsüy rsüvoy eßmai o lteküy sxmorsiþm epeidÞ paqotriÜfei Ýmsomg acceßxrg jai peqikalbÜmei jýssaqa le savý jtssaqijü jýjko pot lpoqoýmeýjoka ma alolomxhoým jai ma tpobkghoým re jaseqcarßa. Sa tpükoipa eßdg jai irsoß rsüvoi dem elpßpsotm rsohÝla sgy paqoýray lehüdot.

G paqoýra dojilÞ vqxlorxlijþm ejsqopþm Ývei Ülerg rvÝrg le sgm ejsßlgrg sot jimdýmot lesakkanicÝmergydedolÝmot üsi episqÝpei sgm enÝsarg paqacümsxm in vivo lesabokirloý, uaqlajojimgsijÞy jai dieqcariþm epidiüq-hxrgy DNA am jai oi paqÜcomsey atsoß lpoqeß ma diauÝqotm lesaný eidþm jai lesaný irsþm. G in vivo dojilÞ eßmaiepßrgy vqÞrilg cia peqaisÝqx dieqeýmgrg stvüm lesakkanicümot dqÜrgy pot emsopßfesai re in vitro dojilÞ.

EÜm tpÜqvotm emdeßneiy üsi g tpü dojilÞ otrßa, Þ oi emeqcoß lesabokßsey sgy, dem uhÜmei rsom irsü rsüvo, dempqoruÝqesai g vqÞrg sgy paqoýray dojilÞy.

BkÝpe epßrgy cemijÞ eiracxcÞ, lÝqoy B.

1.2. OQIRLOI



Emdoamadipkariarlüy: dieqcarßa jasÜ sgm opoßa Ýpeisa apü lßa S uÜrg amsicqauÞy DNA, o ptqÞmay dem tußrsa-sai lßsxrg akkÜ nejimÜ lßa mÝa S uÜrg. So aposÝkerla eßmai vqxlorþlasa le 4, 8, 16, � vqxlasßdey.

VÜrla: avqxlasijÞ bkÜbg lijqüseqg apü so pkÜsoy liay vqxlasßdgy jai le ekÜvirsg apethtcqÜllirg sgy Þ sxmvqxlasidþm.

AqihlgsijÞ ejsqopÞ: lesabokÞ sot aqihloý sxm vqxlorxlÜsxm apü som jamomijü vaqajsgqirsijü aqihlü sxmvqgrilopoiotlÝmxm jtssÜqxm.

Poktpkoeidßa: pokkapkÜrio sot apkoeidoýy vqxlorxlijoý aqihloý (n) pÝqam sot dipkoeidoýy aqihloý (dgk. 3n,4n j.o.j.).

DolijÞ ejsqopÞ: lesabokÞ sgy dolÞy sxm vqxlorxlÜsxm pot emsopßfesai le paqasÞqgrg rso lijqorjüpio sotrsadßot sgy lesauÜrexy sgy diaßqergy sxm jtssÜqxm jai cßmesai amsikgpsÞ le sg loquÞ apakeßwexm jaihqatrlÜsxm, emdoamsakkacþm Þ amsakkacþm.



Sa fþa ejsßhemsai rsgm tpü dojilÞ otrßa apü lßa jasÜkkgkg odü ejhÝrexy jai htriÜfomsai re jasÜkkgkey vqomijÝyrsiclÝy lesÜ sgm acxcÞ. Pqim apü sg htrßa, sa fþa tpobÜkkomsai re acxcÞ le Ýma paqÜcomsa amarsokÞylesauÜrexy (p.v. jokvijßmg Þ Colcemid®). Rsg rtmÝveia, apü sa jýssaqa sot ltekoý sxm orsþm, paqarjetÜfomsaivqxlorxlijÜ paqarjetÜrlasa sa opoßa vqxlasßfomsai jai sa lesauarijÜ jýssaqa enesÜfomsai pqoy emsopirlüstvüm vqxlorxlijþm ejsqopþm.



1.4.1.1. EpikocÞ fxijþm eidþm

RtmÞhxy vqgrilopoioýmsai epßltey, pomsijoß jai jimÝfijoi jqijgsoß, am jai lpoqeß ma vqgrilopoigheß jaiopoiodÞpose Ükko jasÜkkgko eßdoy hgkarsijoý. Ha pqÝpei ma vqgrilopoioýmsai rtmÞhxy vqgrilopoioýlemey eqca-rsgqiajÝy utkÝy meaqþm tciþm emÞkijxm fþxm. Rsgm aqvÞ sgy dojilÞy, oi diauoqÝy rsa bÜqg sxm fþxm ha pqÝpeima eßmai ekÜvirsey jai ma lgm tpeqbaßmotm so ± 20 % sot lÝrot bÜqoty jÜhe uýkot.

1.4.1.2. RtmhÞjey rsÝcargy jai diasqouÞy

Euaqlüfomsai oi cemijÝy rtmhÞjey pot amauÝqomsai rsgm cemijÞ eiracxcÞ sot lÝqoty B, am jai o rsüvoy cia sgmtcqarßa ha pqÝpei ma eßmai 50-60 %.

1.4.1.3. Pqoesoilarßa sxm fþxm

TciÞ meaqÜ emÞkija fþa vxqßfomsai stvaßa re olÜdey laqstqßay jai acxcÞy. Sa jkotbiÜ ha pqÝpei ma diasÜrromsaile sÝsoio sqüpo þrse ma ekavirsopoioýmsai stvüm pihamÝy epidqÜreiy apü sg hÝrg sxm jkotbiþm. JÜhe fþo paßqmeinevxqirsÞ satsüsgsa. Sa fþa ecjkilasßfomsai rsiy eqcarsgqiajÝy rtmhÞjey cia pÝmse sotkÜvirsom glÝqey.

1.4.1.4. Pqoesoilarßa sxm dürexm

RseqeÝy tpü dojilÞ otrßey ha pqÝpei ma diakýomsai Þ ma sßhemsai tpü loquÞ emaixqÞlasoy re jasÜkkgkotydiakýsey Þ uoqeßy jai ma aqaiþmomsai, euürom vqeiÜfesai, pqim ma voqgcghoým rsa fþa. Oi tcqÝy tpü dojilÞ otrßeylpoqoým ma voqgcoýmsai apetheßay xy Ývotm Þ aqaixlÝmey. Ha pqÝpei ma vqgrilopoioýmsai pqüruasa paqa-rjetÜrlasa sgy tpü dojilÞ otrßay ejsüy ji am sa rsoiveßa sa rvesijÜ le sg rsaheqüsgsa sgy otrßay episqÝpotm sgvqÞrg Ýsoilxm paqarjetarlÜsxm.



O diakýsgy/uoqÝay dem ha pqÝpei ma eluamßfei sonijÞ dqÜrg rsa vqgrilopoioýlema epßpeda dürexm akkÜ oýse jaima tpÜqvotm tpümoiey cia pihamÞ vglijÞ amsßdqarÞ sot le sgm tpü dojilÞ otrßa. Euürom o vqgrilopoioýlemoydiakýsgy/uoqÝay dem eßmai apü soty cmxrsoýy, g vqÞrg sot ha pqÝpei ma rsgqßfesai rsgm ýpaqng rsoiveßxm potapodeijmýotm sg rtlbasüsgsÜ sot. RtmirsÜsai, euürom eßmai dtmasü, ma enesÜfesai pqþsa am lpoqeß ma vqgrilopoi-gheß tdasijüy diakýsgy/uoqÝay.

1.4.2.2. LÜqstqey

Re jÜhe dojilÞ ha pqÝpei ma peqikalbÜmomsai paqÜkkgka hesijoß jai aqmgsijoß (diakýsgy Þ uoqÝay) lÜqstqey ciajÜhe uýko. Le enaßqerg sgm acxcÞ le sgm tpü dojilÞ otrßa, sa fþa rsiy olÜdey laqstqßay ha pqÝpei ma amsilesx-pßfomsai le som ßdio ajqibþy sqüpo le ejeßmo sxm fþxm rsiy tpobakkülemey re acxcÞ olÜdey.

Oi hesijoß lÜqstqey ha pqÝpei ma pqojakoým dolijÝy ejsqopÝy in vivo re epßpeda Ýjhergy pot amalÝmesai madþrotm amivmeýrilg aýngrg pÜmx apü so barijü üqio. Oi düreiy sxm hesijþm laqsýqxm ha pqÝpei ma epikÝcomsaiÝsri þrse sa aposekÝrlasa ma eßmai rauÞ akkÜ ma lgm apojakýpsotm alÝrxy sgm satsüsgsa sxm jxdijopoiglÝmxmamsijeilemouüqxm rsom paqasgqgsÞ. Oi hesijoß lÜqstqey lpoqoým ma voqgcoýmsai jai apü odü diauoqesijÞ apü


ejeßmg sgy tpü dojilÞ otrßay jai ma deiclasßfomsai lümo lßa uoqÜ. Euürom tpÜqvotm, lpoqeß ma enesÜfesai gvqÞrg hesijþm laqsýqxm paqüloiay vglijÞy sÜngy. Paqadeßclasa otriþm hesijþm laqsýqxm eßmai:

Otrßa Aqih. CAS Aqih. EINECS

Lehamorotkuomijüy aihtkersÝqay 62-50-0 200-536-7


Lisoltjýmg C 50-07-7 200-008-6



Sqiaihtkemolekalßmg 51-18-3 200-083-5

Re jÜhe deiclasokgwßa ha pqÝpei ma peqikalbÜmomsai jai aqmgsijoß lÜqstqey, tpobkghÝmsey re acxcÞ lümo lediakýsg Þ uoqÝa akkÜ le som ßdio jasÜ sa Ükka sqüpo le ejeßmo sxm olÜdxm sgy tpü dolijÞ otrßay, ejsüy ji amapü pqoûpÜqvomsa rsoiveßa cia soty lÜqstqey pqojýpsotm apodejsÝy diauoqopoiÞreiy jai rtvmüsgsey jtssÜqxm levqxlorxlijÝy ejsqopÝy. EÜm cia soty aqmgsijoýy lÜqstqey cßmesai lßa lümo deiclasokgwßa, o jasakkgküseqoyvqümoy eßmai o vqümoy sgy pqþsgy deiclasokgwßay. EpipkÝom, ha pqÝpei ma vqgrilopoioýmsai jai lg tpobkghÝmseyre acxcÞ lÜqstqey ejsüy am tpÜqvotm irsoqijÜ Þ dglorietlÝma rsoiveßa pot apodeijmýotm üsi o epikeceßydiakýsgy/uoqÝay dem epiuÝqei epibkabÞ Þ lesakkanocüma aposekÝrlasa.

1.5. DIADIJARIA

1.5.1. Aqihlüy jai uýko sxm fþxm

JÜhe tpobakkülemg re acxcÞ olÜda jai olÜda-lÜqstqay pqÝpei ma peqikalbÜmei 5 sotkÜvirsom pqoy enÝsarg fþaamÜ uýko. EÜm jasÜ so vqümo sgy dojilÞy tpÜqvotm diahÝrila dedolÝma apü lekÝsey rso ßdio eßdoy fþot le sg ßdiaodü Ýjhergy pot apodeijmýotm üsi dem tpÜqvotm otriarsijÝy diauoqÝy rsgm sonijüsgsa lesaný uýkxm, aqjeß süse gdienacxcÞ dojilÞy re Ýma lümo uýko. Rsiy peqipsþreiy üpot g Ýjherg sxm aqhqþpxm rsiy vglijÝy otrßey enaqsÜsaiapü so uýko, üpxy p.v. lpoqeß ma rtlbeß rsgm peqßpsxrg oqirlÝmxm uaqlajetsijþm paqacümsxm, g dojilÞ ha pqÝpeima ejsekeßsai le fþa sot amsßrsoivot uýkot.

1.5.2. VqomodiÜcqalla acxcÞy

Oi tpü dojilÞ otrßey voqgcoýmsai jasÜ pqosßlgrg le euÜpan acxcÞ. Oi tpü dojilÞ otrßey lpoqoým epßrgy mavoqgcghoým jai diajejollÝma, dgkadÞ dýo acxcÝy sgm ßdia glÝqa pot ma lgm apÝvotm vqomijÜ peqirrüseqo apüleqijÝy þqey, cia ma dietjoktmheß g voqÞcgrg lecÜkgy porüsgsay otrßay. ¢kkoi stvüm vqgrilopoioýlemoi sqüpoiacxcÞy ha pqÝpei ma aisiokocoýmsai epirsglomijþy.

Sa deßclasa ha pqÝpei ma kalbÜmomsai re dýo diauoqesijÝy vqomijÝy rsiclÝy lesÜ sgm acxcÞ sgy lßay glÝqay. Ciasa sqxjsijÜ, g pqþsg deiclasokgwßa cßmesai re vqümo pot amsirsoiveß rso 1,5 sgy jamomijÞy diÜqjeiay sot jtssa-qijoý jýjkot (o seketsaßoy eßmai jamomijÜ 12-18 þqey) lesÜ sgm acxcÞ. EpeidÞ o apaisoýlemoy vqümoy cia sgmpqürkgwg jai so lesabokirlü sgy tpü dojilÞ otrßay jahþy epßrgy jai g epßdqarÞ sgy rsgm jimgsijÞ sot jtssa-qijoý jýjkot lpoqeß ma epgqeÜrei som Üqirso emdeijmtülemo vqümo cia sgm amßvmetrg vqxlorxlijÞy ejsqopÞy,rtmirsÜsai ma cßmesai lßa deýseqg deiclasokgwßa 24 þqey lesÜ sgm pqþsg. Euürom g voqÞcgrg sgy otrßay cßmesaire vqomijü diÜrsgla pot tpeqbaßmei sg lßa glÝqa, g deiclasokgwßa ha pqÝpei ma cßmesai Ýpeisa apü vqomijüdiÜrsgla pot ma amsirsoiveß rso 1,5 sgy jamomijÞy diÜqjeiay sot jtssaqijoý jýjkot lesqoýlemo apü sgm sekijÞacxcÞ.

Pqim apü sg htrßa, rsa fþa ecvýesai emdopeqisomaújþy jasÜkkgkg dürg paqÜcomsa amarsokÞy lesÜuargy (p.v. Col-cemid® Þ jokvijßmg). Re jasÜkkgkg lesacemÝrseqg vqomijÞ rsiclÞ pqaclasopoießsai rsa fþa deiclasokgwßa. Ciasoty pomsijoýy, g jasakkgküseqg rsiclÞ peqßpot 3-5 þqey, emþ cia soty jimÝfijoty jqijgsoýy so diÜrsgla atsüamsirsoiveß peqßpot re 4-5 þqey. RtkkÝcomsai jýssaqa apü so ltekü sxm orsþm jai enesÜfomsai apü pketqÜy vqx-lorxlijþm ejsqopþm.


1.5.3. Epßpeda dürexm

EÜm ejsekerseß dojilÞ ameýqergy eýqoty epeidÞ dem tpÜqvotm jasÜkkgka diahÝrila dedolÝma, atsÞ ha pqÝpei maejsekeßsai rso ßdio eqcarsÞqio, le so ßdio eßdoy, utkÞ, uýko ja sqüpo acxcÞy pot vqgrilopoießsai rsgm jýqiadojilÞ (5). Euürom tpÜqvei sonijüsgsa, cia sgm pqþsg deiclasokgwßa vqgrilopoioýmsai sqßa epßpeda dürexm. Saepßpeda atsÜ dürexm ha pqÝpei ma jakýpsotm lßa peqiovÞ apü sg lÝcirsg lÝvqi sg valgkÞ Þ lgdemijÞ sonijüsgsa.Cia sg lesacemÝrseqg deiclasokgwßa, vqeiÜfesai ma vqgrilopoigheß lümo g lÝcirsg dürg. G lÝcirsg dürg oqßfesaixy g dürg pot paqÝvei rgleßa sonijüsgsay sÝsoia þrse stvüm twgküseqa epßpeda dürgy, le bÜrg som ßdio sqüpovoqÞcgrgy, ma amalÝmesai utriokocijÜ ma odgcÞrotm re uaimülema hmgrilüsgsay. Otrßey le eidijÝy biokocijÝydqÜreiy re valgkÝy lg sonijÝy düreiy (üpxy oqlümey jai lisxcüma) lpoqeß ma aposekoým enaiqÝreiy rsa jqisÞqiaqýhlirgy sxm dürexm jai ha pqÝpei ma aniokocoýmsai jasÜ peqßpsxrg. G lÝcirsg dürg lpoqeß epßrgy ma oqirseß jaixy g dürg pot paqÝvei oqirlÝmey emdeßneiy sonijüsgsay rso ltekü sxm orsþm (p.v. lecakýseqg apü 50 % leßxrg rsolisxsijü deßjsg).

1.5.4. DojilÞ oqiajÞy dürgy

EÜm lßa dojilÞ le Ýma epßpedo dürgy sotkÜvirsom 2 000 mg/kg bÜqoty rþlasoy rsgm opoßa vqgrilopoießsai lßalümg acxcÞ, Þ dýo acxcÝy sgm ßdia lÝqa, dem dþrei oqasÜ sonijÜ aposekÝrlasa, jai euürom dem amalÝmesai geluÜmirg comosonijüsgsay le bÜrg rsoiveßa apü otrßey rvesijÞy dolÞy, süse lpoqeß ma jqiheß xy lg amacjaßa gejsÝkerg pkÞqoty lekÝsgy le sqßa epßpeda dürgy. Re dojilÝy lecakýseqgy diÜqjeiay, g oqiajÞ dürg eßmai2 000 mg/kg bÜqoty rþlasoy/glÝqa cia acxcÞ lÝvqi 14 glÝqey jai 1 000 mg/kg bÜqoty rþlasoy/glÝqa ciaacxcÞ lecakýseqg apü 14 glÝqey. G amalemülemg amhqþpimg Ýjherg lpoqeß ma aposekÝrei Ýmdeing üsi pqÝpei mavqgrilopoigheß twgküseqo epßpedo dürgy rsg dojilÞ oqiajÞy dürgy.

1.5.5. VoqÞcgrg sxm dürexm

G tpü dojilÞ otrßa voqgceßsai rtmÞhxy le diarxkÞmxrg vqgrilopoiþmsay rsolavijü rxkÞma Þ jasÜkkgko rxkÞmadiarxkÞmxrgy Þ le emdopeqisomaújÞ Ýcvtrg. Lpoqoým ma vqgrilopoighoým jai Ükkey odoß Ýjhergy euürom lpoqoýmma aisiokocghoým. O lÝcirsoy ücjoy tcqoý pot lpoqeß ma voqgcgheß le diarxkÞmxrg Þ Ýcvtrg euÜpan enaqsÜsaiapü so lÝcehoy sot peiqalasüfxot. O ücjoy dem ha pqÝpei ma tpeqbaßmei sa 2 ml/100 g bÜqoty rþlasoy. Am vqg-rilopoighoým lecakýseqoi ücjoi, atsü pqÝpei ma aisiokoceßsai. Le enaßqerg siy eqehirsijÝy Þ diabqxsijÝy otrßey oiopoßey jamomijÜ eluamßfotm emsomüseqa aposekÝrlasa re twgküseqey rtcjemsqþreiy, oi diauoqopoiÞreiy rsom ücjoha pqÝpei ma ekavirsopoioýmsai pqoraqlüfomsay sg rtcjÝmsqxrg þrse ma diaruakßfesai rsaheqüy ücjoy re üka saepßpeda dürexm.

1.5.6. Pqoesoilarßa sxm vqxlorxlÜsxm

AlÝrxy lesÜ sg htrßa kalbÜmesai lteküy sxm orsþm, ejsßhesai re tpüsomo diÜktla jai rseqeþmesai. Sa jýssaqajasüpim apkþmomsai re amsijeilemouüqoty pkÜjey jai vqxlasßfomsai.

1.5.7. AmÜktrg

Ha pqÝpei ma pqordioqßfesai o lisxsijüy deßjsgy xy lÝsqo sgy jtssaqonijüsgsay re 1000 sotkÜvirsom jýssaqaamÜ fþo cia üka sa tpobkghÝmsa re acxcÞ fþa (rtlpeqikalbamolÝmxm jai sxm hesijþm laqsýqxm) jai sa lg tpo-bkghÝmsa re acxcÞ fþa-aqmgsijoýy lÜqstqey.

Cia jÜhe fþo ha pqÝpei ma enesÜfomsai sotkÜvirsom 100 jýssaqa. O aqihlüy atsüy lpoqeß ma leixheß üsam paqasg-qeßsai twgküy aqihlüy ejsqopþm. ¼key oi amsijeilemouüqoi, rtlpeqikalbamolÝmxm jai ejeßmxm sxm hesijþm jaiaqmgsijþm laqsýqxm, ha pqÝpei ma kalbÜmotm Ýmam amenÜqsgso jxdijü pqim apü sgm enÝsarg rso lijqorjüpio.EpeidÞ oi diadijarßey pqoesoilarßay sxm amsijeilemouüqxm apokÞcotm rtvmÜ rsg qÞng emüy pororsoý lesauÜrexmle apþkeia vqxlorxlÜsxm, sa jasalesqoýlema jýssaqa ha pqÝpei rtmepþy ma peqiÝvotm Ýmam aqihlü jemsqoleqi-dßxm ßro le som aqihlü 2n ± 2.

2. DEDOLEMA


Ha pqÝpei ma paqotriÜfomsai le loquÞ pßmaja epilÝqoty rsoiveßa cia sa fþa. G peiqalasijÞ lomÜda eßmai so fþo.Cia jÜhe fþo ha pqÝpei ma ejsilÜsai o aqihlüy sxm jasalesqghÝmsxm jtssÜqxm, o aqihlüy sxm ejsqopþm amÜjýssaqo jai so pororsü sxm jtssÜqxm le dolijÞ Þ dolijÝy vqxlorxlijÝy ejsqopÝy. Oi diÜuoqoi sýpoi dolijþmvqxlorxlijþm ejsqopþm ha pqÝpei ma jasacqÜuomsai le som aqihlü jai sg rtvmüsgsÜ soty rsiy tpobkgheßrey reacxcÞ olÜdey jai siy olÜdey lÜqstqey. Sa vÜrlasa jasacqÜuomsai nevxqirsÜ jai peqikalbÜmomsai rsgm Ýjherg,cemijÜ ülxy dem peqikalbÜmomsai rsg rtmokijÞ rtvmüsgsa ejsqopþm. Euürom dem tpÜqvotm emdeßneiy diauoqÜy apo-jqßrexy amÜkoca le so uýko, sa dedolÝma apü sa dýo uýka lpoqoým ma rtmdtÜfomsai cia rsasirsijÞ amÜktrg.


2.2. ANIOKOCGRG JAI EQLGMEIA SXM APOSEKERLASXM

Cia ma hexqgheß Ýma aposÝkerla xy hesijü tpÜqvotm diÜuoqa jqisÞqia üpxy g rvesifülemg le sg dürg aýngrg rsorvesijü aqihlü jtssÜqxm le vqxlorxlijÝy ejsqopÝy Þ g rauÞy aýngrg rsom aqihlü sxm jtssÜqxm le ejsqopÝy reolÜda lßay lümgy dürgy le lßa lümg deiclasokgwßa. Pqþsa ha pqÝpei ma enesÜfesai g biokocijÞ rvesijüsgsa sxmaposekerlÜsxm. Xy boÞhgla rsgm aniokücgrg sxm aposekerlÜsxm sxm dojilþm lpoqoým ma vqgrilopoioýmsai jairsasirsijÝy lÝhodoi (6). Re lßa hesijÞ apüjqirg dem ha pqÝpei xy lomadijüy apouarirsijüy paqÜcomsay ma kalbÜme-sai g rsasirsijÞ rglamsijüsgsa. Stvüm diuoqoýlema aposekÝrlasa ha pqÝpei ma diaraugmßfomsai le peqaisÝqxdojilÝy, sqopopoiþmsay, jasÜ pqosßlgrg, siy peiqalasijÝy rtmhÞjey.

Stvüm aýngrg rsgm poktpkoeidßa lpoqeß ma rglaßmei üsi g tpü dojilÞ otrßa lpoqeß ma epÜcei aqihlgsijÝy vqxlo-rxlijÝy ejsqopÝy. Stvüm aýngrg rsom emdoamadipkariarlü lpoqeß ma rglaßmei üsi g tpü dojilÞ otrßa lpoqeß mapaqelpodßfei sgm pqüodo sot jtssaqijoý jýjkot (7) (8).

Euürom sa aposekÝrlasa cia lßa tpü dojilÞ otrßa dem pkgqoým sa amxsÝqx jqisÞqia, g otrßa atsÞ hexqeßsai xylg lesakkanicümoy rsg dojilÞ atsÞ.


HesijÜ aposekÝrlasa apü sgm in vivo dojilÞ vqxlorxlijþm ejsqopþm deßvmotm üsi g tpü dojilÞ otrßa epÜcei vqx-lorxlijÝy ejsqopÝy ltekü sxm rso orsþm sxm enesarhÝmsxm eidþm. AqmgsijÜ aposekÝrlasa deßvmotm üsi, tpü siyrtmhÞjey sgy dojilÞy, g tpü dojilÞ otrßa dem epÜcei vqxlorxlijÝy ejsqopÝy rso ltekü sxm orsþm sxm ene-sarhÝmsxm eidþm.

Ha pqÝpei ma enesÜfesai g pihamüsgsa pqürbargy sgy tpü dojilÞ otrßay Þ sxm lesabokþm sgy rsg cemijÞ jtjkouo-qßa Þ eidijüseqa rsom irsü rsüvo (p.v. rtrselijÞ sonijüsgsa).


EJHERG DOJILGR


Diakýsgy/uoqÝay:


� diaktsüsgsa jai rsaheqüsgsa sgy tpü dojilÞ otrßay rso diakýsg/uoqÝy, euürom eßmai cmxrsÝy.

EnesarhÝmsa fþa:

� vqgrilopoighÝm eßdoy/utkÞ,

� aqihlüy, gkijßa jai uýko sxm fþxm,

� pgcÞ, rtmhÞjey rsÝcargy, dßaisa, j.kp.,

� bÜqoy sxm lelomxlÝmxm fþxm rsgm Ýmaqng sgy dojilÞy, rtlpeqikalbamolÝmot sot eýqoty sxm baqþm rþlasoy,sgy lÝrgy silÞy jai sgy stpijÞy apüjkirgy cia jÜhe olÜda.

RtmhÞjey dojilÞy:

� hesijüy jai aqmgsijüy (uoqÝay/diakýsgy) lÜqstqey,

� rsoiveßa apü sg lekÝsg sot eýqoty, euürom Ýcime,

� aisiokocßa sgy epikocÞy sot epipÝdot dürexy,

� kepsolÝqeiey cia sgm pqoesoilarßa sgy tpü dojilÞ otrßay,


� kepsolÝqeiey cia sg voqÞcgrg sgy tpü dojilÞ otrßay,

� aisiokocßa sgy vqgrilopoigheßray odoý voqÞcgrgy,

� lÝhodoi epakÞhetrgy sot üsi g tpü dojilÞ otrßa Ýuhare rsg cemijÞ jtjkouoqßa Þ rsom rsüvo, euüromrtmsqÝvei peqßpsxrg,

� lesasqopÞ sgy rtcjÝmsqxrgy (ppm) sgy tpü dojilÞ otrßay rsg dßaisa/pürilo meqü rsgm pqaclasijÞ dürg(mg/kg bÜqoty rþlasoy/glÝqa), euürom vqeiÜfesai,

� rsoiveßa cia sgm poiüsgsa sgy sqouÞy jai sot meqoý,

� kepsoleqÞy peqicqauÞ sxm rvglÜsxm acxcÞy jai deiclasokgwßay,

� lÝhodoi cia siy lesqÞreiy sgy sonijüsgsay,

� satsüsgsa sgy otrßay amarsokÞy sgy lesÜuargy, rtcjÝmsqxrg atsÞy jai diÜqjeia sgy acxcÞy,

� lÝhodoi pqoesoilarßay amsijeilemouüqxm,

� jqisÞqia jasalÝsqgrgy sxm ejsqopþm,

� aqihlüy enesarhÝmsxm jtssÜqxm amÜ fþo,


AposekÝrlasa:

� rglÜdia sonijüsgsay,

� lisxsijüy deßjsgy,

� sýpoy jai aqihlüy ejsqopþm nevxqirsÜ cia jÜhe fþo,

� okijüy aqihlüy ejsqopþm amÜ olÜda le lÝrey silÝy jai stpijÝy apojkßreiy,

� aqihlüy jtssÜqxm le ejsqopÝy amÜ olÜda le lÝrey silÝy jai stpijÝy apojkßreiy,

� akkacÝy rsgm pkoeidßa, euürom paqasgqÞhgjam,



� paqÜkkgka rsoiveßa cia soty aqmgsijoýy (diakýsgy/uoqÝay) lÜqstqey,

� irsoqijÜ rsoiveßa cia soty aqmgsijoýy (diakýsgy/uoqÝay) lÜqstqey, le eýqg, lÝrey silÝy jai stpijÝy apojkß-reiy,

� sa paqÜkkgka rsoiveßa cia soty hesijoýy lÜqstqey.


RtlpeqÜrlasa.

4. BIBKIOCQAUIA

(1) Adler, I. D. (1984), Cytogenetic Tests in Mammals, in: Mutagenicity Testing: a Practical Approach, S. Venittand J. M. Parry (eds.). IRL Press, Oxford, Washington D. C., 275�306.

(2) Preston, R. J., Dean, B. J., Galloway, S., Holden, H., McFee, A. F. and Shelby, M. (1987), Mammalian InVivo Cytogenetic Assays: Analysis of Chromosome Aberrations in Bone Marrow Cells, Mutation Res., 189,157�165.


(3) Richold, M., Chandly, A., Ashby, J., Gatehouse D. G., Bootman, J. and Henderson, L. (1990), In VivoCytogenetic Assays, in: D. J. Kirkland, (ed.), Basic Mutagenicity Tests, UKEMS Recommended Procedures.UKEMS Sub-Committee on Guidelines for Mutagenicity Testing Report. Part I revised, Cambridge UniversityPress, Cambridge, New Cork, Port Chester, Melbourne, Sydney, pp. 115�141.

(4) Tice, R. R. Hayashi, M., MacGregor, J. T., Anderson, D., Blakey, D. H., Holden, H. E., Kirch-Volders, M.,Oleson Jr., F. B., Paccierotti, F., Preston R. J., Romagna F., Shimada, H., Sutou, S. and Vannier, B. (1994),Report from the Working Group on the In Vivo Mammalian Bone Marrow Chromosomal AberrationTest, Mutation Res., 312, pp. 305�312.

(5) Fielder, R. J., Alleen, J. A., Boobis, A. R., Botham, P. A., Doe, J., Esdaile, D. J., Gatehouse, D. G., Hodson-Walker, G., Morton, D. B., Kirkland, D. J. and Richold, M. (1992), Report of British Toxicology Society/UK, Environmental Mutagen Society Working Group: Dose setting in In Vivo Mutagenicity Assays, Muta-genesis, 7, pp. 313�319.

(6) Lovell, D. P., Anderson, D., Albanese, R., Amphlett, G. E., Clare, G., Ferguson, R., Richold, M., Papworth,D. G. and Savage, J. R. K. (1989), Statistical Analysis of In Vivo Cytogenetic Assays, in: UKEMS Sub-Com-mittee on Guidelines for Mutagenicity Testing. Report Part III. Statistical Evaluation of Mutagenicity Test Data, D.J. Kirkland, (ed.) Cambridge University Press, Cambridge, pp. 184�232.

(7) Locke-Huhle, C. (1983), Endoreduplication in Chinese hamster cells during alpha-radiation-induced G2arrest, Mutation Res. 119, pp. 403�413.

(8) Huang, Y., Change, C. and Trosko, J. E. (1983), Aphidicolin-induced endoreduplication in Chinese ham-ster cells, Cancer Res., 43, pp. 1363�1364.»


PAQAQSGLA 4C

«B.12. LESAKKANICEMERG � IN VIVO DOJILG LIJQOPTQGMXM EQTHQOJTSSAQXM HGKARSIJXM

1. LEHODOR

G paqoýra lÝhodoy aposekeß amsicqauÞ sgy OECD TG 474, Mammalian Erythrocyte Micronucleus Test (1997).

1.1. EIRACXCG

G in vivo dojilÞ lijqoptqÞmxm re hgkarsijÜ vqgrilopoießsai cia sgm amßvmetrg bkÜbgy pqojakoýlemgy apü sgmtpü dojilÞ otrßa rsa vqxlorþlasa Þ sg lisxsijÞ rtrjetÞ eqthqobkarsþm le enÝsarg eqthqojtssÜqxm kalba-molÝmxm apü so ltekü sxm orsþm Þ/jai peqiueqijÜ ailojýssaqa fþxm, rtmÞhxy sqxsijþm.

Rjopüy sgy dojilÞy lijqoptqÞmxm eßmai g amacmþqirg otriþm pot pqojakoým jtssaqocemesijÞ bkÜbg pot apokÞceirso rvglasirlü lijqoptqÞmxm pot peqiÝvotm kamhÜmomsa vqxlorxlijÜ hqaýrlasa Þ oküjkgqa vqxlorþlasa.

¼sam Ýmay eqthqobkÜrsgy ltekoý sxm orsþm amapstvheß re poktvqxlijü eqthqojýssaqo, o jýqioy ptqÞmayejbÜkkesai jai oi lijqoptqÞmey pot Ývotm rvglasirseß lpoqeß ma paqaleßmotm pßrx rso Ükkxy apýqgmo jtssaqü-pkarla. G paqasÞqgrg sxm lijqoptqÞmxm dietjokýmesai rsa jýssaqa atsÜ epeidÞ dem Ývotm jýqio ptqÞma. Stvümaýngrg rsg rtvmüsgsa sxm peqievümsxm lijqoptqÞmey poktvqxlijþm eqthqojtssÜqxm rsa fþa pot Ývotm tpobkg-heß re acxcÞ aposekeß Ýmdeing pqojkgheßray vqxlorxlijÞy bkÜbgy.

Rsg dojilÞ atsÞ vqgrilopoießsai rtmÞhxy lteküy sxm orsþm sqxjsijþm epeidÞ rsom irsü atsü paqÜcomsai poktvqx-lijÜ eqthqojýssaqa. Enßrot apodejsÞ eßmai jai g lÝsqgrg ueqümsxm lijqoptqÞmey Üxqxm (poktvqxlijþm) eqthqo-jtssÜqxm rso peqiueqijü aßla re opoiodÞpose eßdoy rso opoßo Ývei jasadeivheß üsi o rpkÞmay dem lpoqeß ma apo-lajqýmei eqthqojýssaqa pot uÝqotm lijqoptqÞmey Þ so opoßo eluamßfei ijamÞ etairhgrßa rsgm amßvmetrg paqacü-msxm pot pqojakoým dolijÝy Þ aqihlgsijÝy vqxlorxlijÝy ejsqopÝy. Oi lijqoptqÞmey lpoqoým ma diajqihoým lebÜrg oqirlÝma jqisÞqia. Rsa jqisÞqia atsÜ peqikalbÜmesai o emsopirlüy sgy paqotrßay Þ apotrßay DNA jimg-sovþqot Þ jemsqoleqidßot rsoty lijqoptqÞmey. Barijü sekijü rgleßo eßmai g eýqerg sgy rtvmüsgsay sxm ueqümsxmlijqoptqÞmey Üxqxm (poktvqxlijþm) eqthqojtssÜqxm. Xy barijü sekijü rgleßo sgy dojilÞy lpoqeß ma vqgrilopoi-gheß jai g eýqerg sot aqihloý sxm þqilxm (oqhovqxlijþm) eqthqojtssÜqxm rso peqiueqijü aßla pot peqiÝvotmlijqoptqÞmey lesaný emüy dedolÝmot aqihloý þqilxm eqthqojtssÜqxm üsam sa fþa tpobÜkkomsai re acxcÞrtmevþy epß sÝrreqiy ebdolÜdey Þ peqirrüseqo.

AtsÞ g in vivo dojilÞ lijqoptqÞmxm rsa hgkarsijÜ Ývei Ülerg rvÝrg le sgm ejsßlgrg sot jimdýmot lesakka-nicÝmergy dedolÝmot üsi episqÝpei sgm enÝsarg paqacümsxm sot in vivo lesabokirloý, sgy uaqlajojimgsijÞy jaisxm dieqcariþm epidiüqhxrgy DNA am jai atsoß lpoqeß ma poijßkkotm amÜkoca le so eßdoy, amÜkoca le som irsüjai amÜkoca le sa cemesijÜ sekijÜ rgleßa. Oi in vivo dojilÝy eßmai epßrgy vqÞriley cia sgm peqaisÝqx dieqeýmgrgsgy lesakkanicemoýy dqÜrgy pot amivmeýesai apü Ýma in vitro rýrsgla.

EÜm tpÜqvotm emdeßneiy üsi g tpü dojilÞ otrßa, Þ o emeqcüy lesabokßsgy sgy, dem ha uhÜrei rsom irsü rsüvo, dempqoruÝqesai g vqÞrg sgy paqoýray dojilÞy.


1.2. OQIRLOI

Jemsqoleqßdio (jimgsovþqoy): peqiovÞ Þ peqiovÝy emüy vqxlorþlasoy le siy opoßey sa imßdia sgy asqÜjsotemþmomsai jasÜ sg diÜqjeia sgy diaßqergy sot jtssÜqot dßmomsay sg dtmasüsgsa lehodetlÝmgy jßmgrgy sxm htca-sqijþm vqxlorxlÜsxm pqoy soty pükoty sxm htcasqijþm jtssÜqxm.

LijqoptqÞmey: lijqoß ptqÞmey, diÜjqisoi jai epipkÝom sxm jýqixm ptqÞmxm sxm jtssÜqxm, pot paqÜcomsai jasÜ sgdiÜqjeia sgy seküuargy sgy lßsxrgy (leßxrg) apü kamhÜmomsa vqxlorxlijÜ hqaýrlasa Þ oküjkgqa vqxlorþlasa.

Oqhovqxlijü eqthqojýssaqo: þqilo eqthqojýssaqo vxqßy qiborþlasa pot diajqßmesai apü sa Üxqa, poktvqx-lijÜ eqthqojýssaqa lÝrx epikejsijþm cia sa qiborþlasa vqþrexm.


Poktvqxlijü eqthqojýssaqo: ¢xqo eqthqojýssaqo, re emdiÜlero rsÜdio amÜpstngy, pot peqiÝvei ajülgqiborþlasa jai rtmepþy lpoqeß ma diajqiheß apü sa þqila, oqhovqxlijÜ eqthqojýssaqa le vqþreiy eidijÝy cia saqiborþlasa.

1.3. AQVG SGR LEHODOT

Sa fþa sejsßhemsai rsgm tpü dojilÞ otrßa lÝrx jasÜkkgkgy odoý voqÞcgrgy. Euürom vqgrilopoießsai lteküy sxmorsþm, sa fþa htriÜfomsai re jasÜkkgkey vqomijÝy rsiclÝy lesÜ sgm acxcÞ, enÜcesai o lteküy sxm orsþm jai rsgrtmÝveia sa kalbamülema paqarjetÜrlasa vqxlasßfomsai (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7). ¼sam vqgrilopoießsai peqiue-qijü aßla, so aßla rtkkÝcesai re jasÜkkgkey vqomijÝy rsiclÝy lesÜ sgm acxcÞ jai sa kalbamülema paqa-rjetÜrlasa epßrsqxrgy vqxlasßfomsai (4) (8) (9) (10). Rsiy dojilÝy le peqiueqijü aßla ha pqÝpei ma lerokabeß üroso dtmasü kicüseqoy vqümoy lesaný sgy seketsaßay Ýjhergy jai sgy rtkkocÞy sxm jtssÜqxm. Sa paqarjetÜrlasaenesÜfomsai cia ma diapirsxheß g paqotrßa Þ lg lijqoptqÞmxm.




Euürom cia sg dojilÞ vqgrilopoießsai lteküy sxm orsþm, rtmirsÜsai g vqÞrg pomsijþm Þ epßltxm am jai lpoqeß mavqgrilopoigheß opoiodÞpose jasÜkkgko eßdoy hgkarsijoý. ¼sam vqgrilopoießsai peqiueqijü aßla, rtmirsÜsai gvqÞrg pomsijþm. Emsoýsoiy, lpoqeß ma vqgrilopoigheß opoiodÞpose jasÜkkgko eßdoy hgkarsijoý tpü sgm pqoûpü-herg üsi eßmai eßdoy rso opoßo o rpkÞmay dem apolajqýmei sa uÝqomsa lijqoptqÞmey eqthqojýssaqa Þ eßdoy poteluamßfei ijamÞ etairhgrßa rsgm amßvmetrg paqacümsxm pot pqojakoým dolijÝy Þ aqihlgsijÝy vqxlorxlijÝyejsqopÝy. Lpoqoým ma vqgrilopoighoým rtmÞhxy vqgrilopoioýlemey eqcarsgqiajÝy utkÝy meaqþm tciþm fþxm. RsgmaqvÞ sgy dojilÞy, g diauoqopoßgrg rsa bÜqg sxm fþxm ha pqÝpei ma eßmai ekÜvirsg jai ma lgm tpeqbaßmei so ±20 % sot lÝrot bÜqoty jÜhe uýkot.


Euaqlüfomsai oi cemijÝy rtmhÞjey pot amauÝqomsai rsg cemijÞ eiracxcÞ sot lÝqoty B, am jai o rsüvoy cia sgmtcqarßa ha pqÝpei ma eßmai 50-60 %.


TciÞ meaqÜ emÞkija fþa vxqßfomsai stvaßa re olÜdey-lÜqstqey jai acxcÞy. Re jÜhe fþo dßmesai lßa nevxqirsÞ sat-süsgsa. Sa fþa ecjkilasßfomsai rsiy eqcarsgqiajÝy rtmhÞjey cia pÝmse sotkÜvirsom glÝqey. Sa jkotbiÜ ha pqÝpeima diasÜrromsai le sÝsoio sqüpo þrse ma ekavirsopoioýmsai stvüm pihamÝy epidqÜreiy apü sg hÝrg sxm jkotbiþm.


RseqeÝy tpü dojilÞ otrßey ha pqÝpei ma diakýomsai Þ ma sßhemsai tpü loquÞ emaixqÞlasoy re jasÜkkgkotydiakýsey Þ uoqeßy jai ma aqaiþmomsai, euürom vqeiÜfesai, pqim ma voqgcghoým rsa fþa. Oi tcqÝy tpü dojilÞ otrßeylpoqoým ma voqgcoýmsai apetheßay xy Ývotm Þ aqaixlÝmey pqim apü sg voqÞcgrg. Ha pqÝpei ma vqgrilopoioýmsaipqüruasa paqarjetÜrlasa sgy tpü dojilÞ otrßay ejsüy ji am rsoiveßa pot tpÜqvotm rvesijÜ le sg rsaheqüsgsasgy otrßay episqÝpotm sg vqÞrg Ýsoilxm paqarjetarlÜsxm.



O diakýsgy/uoqÝay dem ha pqÝpei ma eluamßfei sonijÞ dqÜrg rsa vqgrilopoioýlema epßpeda dürexm akkÜ oýse jaima tpÜqvotm tpümoiey cia pihamÞ vglijÞ amsßdqarÞ sot le sgm tpü dojilÞ otrßa. Euürom o vqgrilopoioýlemoydiakýsgy/uoqÝay dem eßmai apü soty cmxrsoýy, g vqÞrg sot ha pqÝpei ma rsgqßfesai rsgm ýpaqng rsoiveßxm potapodeijmýotm sg rtlbasüsgsÜ sot. RtmirsÜsai, euürom eßmai dtmasü, ma enesÜfesai pqþsa am lpoqeß ma vqgrilopoi-gheß tdasijüy diakýsgy/uoqÝay.

1.4.2.2. LÜqstqey

Re jÜhe dojilÞ ha pqÝpei ma peqikalbÜmomsai paqÜkkgka hesijoß jai aqmgsijoß (uoqÝay/diakýsgy) lÜqstqey ciajÜhe uýko. Le enaßqerg sgm acxcÞ le sgm tpü dojilÞ otrßa, sa fþa rsiy olÜdey-lÜqstqey ha pqÝpei ma amsilesxpß-fomsai le som ßdio ajqibþy sqüpo le ejeßmo sxm fþxm pot amÞjotm rsiy olÜdey acxcÞy.


Oi hesijoß lÜqstqey ha pqÝpei ma paqÜcotm lijqoptqÞmey in vivo re epßpeda Ýjhergy pot amalÝmesai ma dþrotmamivmeýrilg aýngrg pÜmx apü so barijü üqio. Oi düreiy sxm hesijþm laqsýqxm ha pqÝpei ma epikÝcomsai Ýsri þrsesa aposekÝrlasa ma eßmai rauÞ akkÜ ma lgm apojakýpsotm alÝrxy sgm satsüsgsa sxm jxdijopoiglÝmxm amsijeile-mouüqxm rsom paqasgqgsÞ. Oi hesijoß lÜqstqey lpoqoým ma voqgcoýmsai jai apü odü diauoqesijÞ apü ejeßmg sgytpü dojilÞ otrßay jai ma deiclasßfomsai lümo lßa uoqÜ. Euürom tpÜqvotm, lpoqeß ma enesarheß g vqÞrg hesijþmlaqsýqxm paqüloiay vglijÞy sÜngy. Paqadeßclasa otriþm hesijþm laqsýqxm eßmai:


Lehamorotkuomijüy aihtkersÝqay 62-50-0 200-536-7

M-aihtko-M-misqofotqßa 759-73-9 212-072-2

Lisoltjßmg C 50-07-7 200-008-6




Cia jÜhe deiclasokgwßa ha pqÝpei ma peqikalbÜmomsai jai aqmgsijoß lÜqstqey, lümo le diakýsg Þ uoqÝa, akkÜ tpo-bkghÝmsey rsgm ßdia jasÜ sa Ükka acxcÞ le ejeßmg sxm olÜdxm sgy tpü dojilÞ otrßay, ejsüy ji am apüpqoûpÜqvomsa rsoiveßa cia soty lÜqstqey pqojýpsotm apodejsÝy diauoqopoiÞreiy jai rtvmüsgsey jtssÜqxm lelijqoptqÞmey lesaný sxm fþxm. EÜm cia soty aqmgsijoýy lÜqstqey cßmesai lßa lümo deiclasokgwßa, o jasakkgkü-seqoy vqümoy eßmai o vqümoy sgy pqþsgy deiclasokgwßay. EpipkÝom, ha pqÝpei ma vqgrilopoioýmsai jai lg tpo-bkghÝmsey re acxcÞ lÜqstqey ejsüy am tpÜqvotm irsoqijÜ Þ dglorietlÝma rsoiveßa pot apodeijmýotm üsi o epike-ceßy diakýsgy/uoqÝay dem epiuÝqei epibkabÞ Þ lesakkanicüma aposekÝrlasa.

Euürom vqgrilopoießsai peqiueqijü aßla, lpoqeß epßrgy ma cßmei apodejsü xy paqÜkkgkoy aqmgsijüy lÜqstqay jaiÝma deßcla pqo-acxcÞy, akkÜ lümo rsiy bqavtvqümiey dojilÝy le peqiueqijü aßla (p.v., 1-3 acxcÝy) üsam sapqojýpsomsa rsoiveßa etqßrjomsai rsgm amalemülemg bÜrei irsoqijoý peqiovÞ cia so lÜqstqa.

1.5. DIADIJARIA


JÜhe tpobakkülemg re acxcÞ olÜda jai olÜda-lÜqstqay pqÝpei ma peqikalbÜmei pÝmse sotkÜvirsom fþa amÜ uýko(11). EÜm jasÜ so vqümo sgy dojilÞy tpÜqvotm diahÝrila dedolÝma apü lekÝsey rso ßdio eßdoy fþot le sgm ßdiaodü Ýjhergy pot apodeijmýotm üsi dem tpÜqvotm otriarsijÝy diauoqÝy rsgm sonijüsgsa lesaný uýkxm, aqjeß süse gdienacxcÞ dojilÞy re Ýma lümo uýko. Rsiy peqipsþreiy üpot g Ýjherg sxm amhqþpxm rsiy vglijÝy otrßey enaqsÜsaiapü so uýko, üpxy p.v. lpoqeß ma rtlbeß rsgm peqßpsxrg oqirlÝmxm uaqlajetsijþm paqacümsxm, g dojilÞ ha pqÝpeima ejsekeßsai re fþa sot amsßrsoivot uýkot.


Dem lpoqeß ma pqosaheß jamÝma stpopoiglÝmo vqomodiÜcqalla acxcÞy (dgkadÞ lßa, dýo Þ peqirrüseqey acxcÝy rediarsÞlasa 24 xqþm). Sa deßclasa apü paqasesalÝmey dorokocijÝy acxcÝy eßmai apodejsÜ euürom tpÜqvei apode-deiclÝmo hesijü aposÝkerla rsg dojilÞ atsÞ Þ, rsgm peqßpsxrg aqmgsijÞy dojilÞy, euürom Ývei apodeivheß gýpaqng sonijüsgsay Þ Ývei vqgrilopoigheß g oqiajÞ dürg jai g voqÞcgrg rtmevßrsgje lÝvqi sg rsiclÞ sgy deicla-sokgwßay. Oi tpü dojilÞ otrßey lpoqoým epßrgy ma voqgcghoým jai re diajejollÝmg dorokocßa, dgkadÞ dýoacxcÝy sgm ßdia glÝqa pot ma lgm apÝvotm vqomijÜ peqirrüseqo apü kßcey þqey, cia ma dietjoktmheß g voqÞcgrglecÜkgy porüsgsay otrßay.

G dojilÞ lpoqeß ma ejsekerseß le dýo sqüpoty:

a) sa fþa tpobÜkkomsai re euÜpan acxcÞ le sgm tpü dojilÞ otrßa. Rsgm peqßpsxrg sot ltekoý sxm orsþmkalbÜmomsai deßclasa sotkÜvirsom dýo uoqÝy, nejimþmsay so mxqßseqo 24 þqey lesÜ sgm acxcÞ, akkÜ lgmtpeqbaßmomsay siy 48 þqey apü sgm acxcÞ le jasÜkkgka diarsÞlasa lesaný sxm deiclÜsxm. Stvüm kÞwg deßc-lasoy pqim apü sgm paqÝketrg 24 xqþm lesÜ sgm acxcÞ ha pqÝpei ma aisiokoceßsai. Rsgm peqßpsxrg sot peqi-


ueqijoý aßlasoy kalbÜmomsai deßclasa sotkÜvirsom dýo uoqÝy, nejimþmsay so mxqßseqo 36 þqey lesÜ sgmacxcÞ jai auÞmomsay ma peqÜrei jasÜkkgko vqomijü diÜrsgla apü sgm pqþsg deiclasokgwßa cia sg kÞwg sxmepolÝmxm akkÜ üvi aqcüseqa apü siy 72 þqey. Euürom re lßa deiclasokgwßa emsopirseß hesijÞ apüjqirg, demapaiseßsai g kÞwg Ükkot deßclasoy·

b) euürom cßmotm dýo Þ peqirrüseqey gleqÞriey acxcÝy (p.v. dýo Þ peqirrüseqey acxcÝy re diÜrsgla 24 xqþm),ha pqÝpei ma cßmei lßa lümo deiclasokgwßa rso vqomijü diÜrsgla lesaný 18 jai 24 xqþm lesÜ sgm sekijÞacxcÞ cia so ltekü sxm orsþm jai lßa pÜki deiclasokgwßa rso vqomijü diÜrsgla lesaný 36 jai 48 xqþm apüsgm sekijÞ acxcÞ cia so peqiueqijü aßla (12).

Lpoqoým ma vqgrilopoighoým epipqorhÝsxy jai Ükkoi vqümoi deiclasokgwßay, üsam vqeiÜfesai.


EÜm ejsekerseß dojilÞ ameýqergy eýqoty epeidÞ dem tpÜqvotm jasÜkkgka diahÝrila dedolÝma, atsÞ ha pqÝpei maejsekeßsai rso ßdio eqcarsÞqio, le so ßdio eßdoy, utkÞ, uýko jai sqüpo acxcÞy pot vqgrilopoießsai rsgm jýqiadojilÞ (13). Euürom tpÜqvei sonijüsgsa, cia sgm pqþsg deiclasokgwßa vqgrilopoioýmsai sqßa epßpeda dürexm. Saepßpeda atsÜ dürexm ha pqÝpei ma jakýpsotm lßa peqiovÞ apü sg lÝcirsg lÝvqi valgkÞ Þ lgdemijÞ sonijüsgsa. RsglesacemÝrseqg deiclasokgwßa, vqeiÜfesai ma vqgrilopoigheß lümo g lÝcirsg dürg. G lÝcirsg dürg oqßfesai xy gdürg pot paqÝvei rgleßa sonijüsgsay sÝsoia þrse stvüm twgküseqa epßpeda dürgy, le bÜrg so ßdio dorokocijüjahersþy, ma amalÝmesai utriokocijÜ ma odgcÞrotm re uaimülema hmgrilüsgsay. Otrßey le eidijÝy biokocijÝydqÜreiy re valgkÝy lg sonijÝy düreiy (üpxy oqlümey jai lisxcüma) lpoqeß ma aposekoým enaiqÝreiy rsa jqisÞqiaqýhlirgy sxm dürexm jai ha pqÝpei ma aniokocoýmsai jasÜ peqßpsxrg. G lÝcirsg dürg lpoqeß epßrgy ma oqirseß jaixy g dürg pot paqÝvei emdeßneiy sonijüsgsay rso ltekü sxm orsþm (p.v. leßxrg rso pororsü Üxqxm eqthqo-jtssÜqxm lesaný pkÞqxm eqthqojtssÜqxm rso ltekü sxm orsþm Þ so peqiueqijü aßla).


EÜm lßa dojilÞ le Ýma epßpedo dürgy sotkÜvirsom 2 000 mg/kg bÜqoty rþlasoy rsgm opoßa euaqlüfesai lßa lümgacxcÞ, Þ dýo acxcÝy sgm ßdia lÝqa, dem dþrei oqasÜ sonijÜ aposekÝrlasa, jai euürom dem amalÝmesai g eluÜmirgcomosonijüsgsay le bÜrg rsoiveßa apü otrßey rvesijÞy dolÞy, süse lpoqeß ma hexqgheß xy lg amacjaßa g ejsÝkergpkÞqoty lekÝsgy le sqßa epßpeda dürgy. Re lekÝsey lecakýseqgy diÜqjeiay, g oqiajÞ dürg eßmai 2 000 mg/kgbÜqoty rþlasoy/glÝqa cia acxcÞ lÝvqi 14 glÝqey jai 1 000 mg/kg bÜqoty rþlasoy/day cia acxcÞ lecakýseqgapü 14 glÝqey. G amalemülemg amhqþpimg Ýjherg lpoqeß ma aposekÝrei Ýmdeing üsi pqÝpei ma vqgrilopoigheß twgkü-seqo epßpedo dürgy rsg dojilÞ oqiajÞy dürgy.

1.5.5. VoqÞcgrg dürexm

G tpü dojilÞ otrßa voqgceßsai rtmÞhxy le diarxkÞmxrg vqgrilopoiþmsay rsolavijü rxkÞma Þ jasÜkkgko rxkÞmadiarxkÞmxrgy Þ le emdopeqisomaújÞ Ýcvtrg. Lpoqoým ma vqgrilopoighoým jai Ükkey odoß Ýjhergy euürom lpoqoýmma aisiokocghoým. O lÝcirsoy ücjoy tcqoý pot lpoqeß ma voqgcgheß le diarxkÞmxrg Þ le Ýcvtrg euÜpanenaqsÜsai apü so lÝcehoy sot peiqalasüfxot. O ücjoy dem ha pqÝpei ma tpeqbaßmei sa 2 ml//100 g bÜqotyrþlasoy. Am vqgrilopoighoým lecakýseqoi ücjoi, atsü pqÝpei ma aisiokoceßsai. Le enaßqerg siy eqehirsijÝy Þ dia-bqxsijÝy otrßey oi opoßey jamomijÜ eluamßfotm emsomüseqa aposekÝrlasa le twgküseqey rtcjemsqþreiy, oi diauo-qopoiÞreiy rsom ücjo ha pqÝpei ma ekavirsopoioýmsai pqoraqlüfomsay sg rtcjÝmsqxrg þrse ma diaruakßfesai rsa-heqüy ücjoy re üka sa epßpeda dürgy.

1.5.6. Pqoesoilarßa sot ltekoý/aßlasoy

Sa jýssaqa sot ltekoý sxm orsþm kalbÜmomsai rtmÞhxy apü sa lgqiaßa orsÜ Þ sa orsÜ sxm jmglþm alÝrxy lesÜsg htrßa. RtmÞhxy, sa jýssaqa apolajqýmomsai apü sa em kücx orsÜ, loquþmomsai re paqarjetÜrlasa jai vqxla-sßfomsai vqgrilopoiþmsay jahieqxlÝmey lehüdoty. So peqiueqijü aßla kalbÜmesai apü sgm otqaßa ukÝba Þ ÜkkojasÜkkgko ailouüqo acceßo. Sa ailojýssaqa vqxlasßfomsai alÝrxy tpeqfxijþy (8) (9) (10) Þ kalbÜmomsai epi-rsqxlÝma paqarjetÜrlasa jai jasüpim vqxlasßfomsai. Vqgrilopoiþmsay lßa eidijÞ cia so DNA vqxrsijÞ [p.v. poq-sojaküvqotm ajqidßmgy (14) Þ Hoechst 33258 jai pyronin-Y (15)] lpoqoým ma enakeiuhoým oqirlÝma apü sasevmijÜ ruÜklasa pot pqojakoýmsai apü sg vqÞrg lg eidijÞy cia so DNA vqxrsijÞy. So pkeomÝjsgla atsü demapojkeßei sg vqÞrg rtlbasijþm vqxrsijþm (p.v. Giemsa). Lpoqoým epßrgy ma vqgrilopoighoým jai pqürhesartrsÞlasa [p.v. rsÞkey jtssaqßmgy cia sgm apolÜjqtmrg elpýqgmxm jtssÜqxm (16)] tpü sgm pqoûpüherg üsi sartrsÞlasa atsÜ Ývotm apodeivheß jasÜkkgka cia sgm paqarjetÞ lijqoptqÞmxm rso eqcarsÞqio.

1.5.7. AmÜktrg

G amakocßa sxm Üxqxm rso rýmoko (Üxqa + þqila) sxm eqthqojtssÜqxm pqordioqßfesai cia jÜhe fþo lesqþmsayÝma rýmoko sotkÜvirsom 200 eqthqojtssÜqxm cia so ltekü sxm orsþm jai 1 000 eqthqojtssÜqxm cia so peqiue-qijü aßla (17). ¼key oi amsijeilemouüqoi, rtlpeqikalbamolÝmxm jai ejeßmxm sxm hesijþm jai aqmgsijþm laqsýqxm,


ha pqÝpei ma kalbÜmotm Ýma diauoqesijü jxdijü pqim apü sgm enÝsarg rso lijqorjüpio. Cia som pqordioqirlü sgyrtvmüsgsay eluÜmirgy Üxqxm eqthqojtssÜqxm le lijqoptqÞma jasalesqoýmsai sotkÜvirsom 2 000 Üxqa eqt-hqojýssaqa amÜ fþo. Lpoqoým ma kguhoým jai Ükkey pkgqouoqßey jasalesqþmsay þqila eqthqojýssaqa cialijqoptqÞmey. JasÜ sgm enÝsarg sxm amsijeilemouüqxm, g amakocßa sxm Üxqxm rso rýmoko sxm eqthqojtssÜqxmdem ha pqÝpei ma eßmai lijqüseqg apü so 20 % sgy silÞy sot lÜqstqa. ¼sam sa fþa tpobÜkkomsai re acxcÞrtmevþy cia sÝrreqiy Þ jai peqirrüseqey ebdolÜdey, cia sg rtvmüsgsa eluÜmirgy lijqoptqÞmxm lpoqoým ma jasale-sqghoým epßrgy sotkÜvirsom 2 000 þqila eqthqojýssaqa amÜ fþo. Xy emakkajsijüy sqüpoy ejsßlgrgy amsß ejeßmotle sa vÝqia, lpoqoým ma cßmotm dejsÜ jai rtrsÞlasa atsülasgy amÜktrgy (amÜktrg eijümay jai jtssaqolesqßaqoÞy jtssaqijþm emaixqglÜsxm), euürom tpÜqvei jasÜkkgkg aisiokücgrg jai epijýqxrg.

2. DEDOLEMA


Ha pqÝpei ma paqotriÜfomsai le loquÞ pßmaja epilÝqoty rsoiveßa cia jÜhe fþo. G peiqalasijÞ lomÜda eßmai sofþo. Cia jÜhe enesafülemo fþo ha pqÝpei ma jasacqÜuesai vxqirsÜ o aqihlüy sxm jasalesqghÝmsxm Üxqxm eqthqo-jtssÜqxm, o aqihlüy sxm ueqümsxm lijqoptqÞmey Üxqxm eqthqojtssÜqxm jai o aqihlüy sxm Üxqxm rso rýmokosxm eqthqojtssÜqxm. ¼sam sa fþa tpobÜkomsai re acxcÞ rtmevþy cia sÝrreqiy Þ peqirrüseqey ebdolÜdey, hapqÝpei epßrgy ma dßmomsai jai sa rsoiveßa cia sa þqila eqthqojýssaqa, euürom ekÞuhgram. Cia jÜhe fþo dßmesai gamakocßa sxm Üxqxm rso rýmoko sxm eqthqojtssÜqxm jai, euürom rtmsqÝvei peqßpsxrg, so pororsü sxm ueqümsxmlijqoptqÞmey eqthqojtssÜqxm. Euürom dem tpÜqvotm emdeßneiy diauoqÜy apojqßrexy amÜkoca le so uýko, sadedolÝma apü sa dýo uýka lpoqoým ma rtmdtÜfomsai cia rsasirsijÞ amÜktrg.


Cia ma hexqgheß xy hesijü Ýma aposÝkerla tpÜqvotm diÜuoqa jqisÞqia üpxy g rvesifülemg le sg dürg aýngrg rsomaqihlü sxm jtssÜqxm le lijqoptqÞmey Þ g rauÞy aýngrg rsom aqihlü sxm jtssÜqxm le lijqoptqÞmey re olÜdalßay lümgy dürgy re lßa lümg deiclasokgwßa. Pqþsa ha pqÝpei ma enesÜfesai g biokocijÞ rvesijüsgsa sxm apose-kerlÜsxm. Xy boÞhgla rsgm aniokücgrg sxm aposekerlÜsxm sxm dojilþm lpoqoým ma vqgrilopoioýmsai jai rsasi-rsijÝy lÝhodoi (18) (19). Re lßa hesijÞ apüjqirg dem ha pqÝpei xy lomadijüy apouarirsijüy paqÜcomsay makalbÜmesai g rsasirsijÞ rglamsijüsgsa. Stvüm diuoqoýlema aposekÝrlasa ha pqÝpei ma diaraugmßfomsai lepeqaisÝqx dojilÝy jai sqopopoiþmsay, jasÜ pqosßlgrg, siy peiqalasijÝy rtmhÞjey.


Am jai sa peqirrüseqa peiqÜlasa ha dßmotm rauþy hesijÜ Þ aqmgsijÜ aposekÝrlasa, re rpÜmiey peqipsþreiy sadedolÝma emdÝvesai ma lgm episqÝpotm sg enacxcÞ oqirsijoý rtlpeqÜrlasoy rvesijÜ le sg dqarsijüsgsa sgy tpüdojilÞ otrßay. Sa aposekÝrlasa lpoqeß ma paqalÝmotm diuoqoýlema Þ aluirbgsÞrila Ürvesa le so pürey uoqÝyha epamakguheß so peßqala.

HesijÜ aposekÝrlasa rsg dojilÞ lijqoptqÞmxm deßvmotm üsi g tpü dojilÞ otrßa pqojakeß sgm paqacxcÞ lijqo-ptqÞmxm pot eßmai aposÝkerla vqxlorxlijÞy bkÜbgy Þ bkÜbgy rsg lisxsijÞ rtrjetÞ rsoty eqthqobkÜrsey sotenesarhÝmsoy eßdoty. AqmgsijÜ aposekÝrlasa deßvmotm üsi, tpü siy rtmhÞjey sgy dojilÞy, g tpü dojilÞ otrßa dempaqÜcei lijqoptqÞmey rsa Üxqa eqthqojýssaqa sot enesarhÝmsoy eßdoty.

Ha pqÝpei ma enesÜfesai am g tpü dojilÞ otrßa Þ oi lesabokßsey sgy Ývotm sg dtmasüsgsa pqürbargy rsg cemijÞjtjkouoqßa Þ eidijüseqa rsom irsü rsüvo (p.v. rtrselijÞ sonijüsgsa).


EJHERG DOJILGR

G Ýjherg dojilÞy ha pqÝpei ma peqikalbÜmei sa ajükotha rsoiveßa:

Diakýsgy uoqÝay:




EnesarhÝmsa fþa:



� pgcÞ, rtmhÞjey rsÝcargy, dßaisa, j.kp,


RtmhÞjey dojilÞy:

� hesijoß jai aqmgsijoß (uoqÝay/diakýsgy) lÜqstqey,

� rsoiveßa apü sg lekÝsg eýqergy sot eýqoty, euürom Ýcime,





� lÝhodoi epakÞhetrgy sot üsi g tpü dojilÞ otrßa Ýuhare rsg cemijÞ jtjkouoqßa Þ rsom irsü rsüvo, euüromrtmsqÝvei peqßpsxrg,

� lesasqopÞ sgy rtcjÝmsqxrgy (ppm) sgy tpü dojilÞ otrßay rsg dßaisa/pürilo meqü rsgm pqaclasijÞ dürg(mg/kg bÜqoty rþlasoy/glÝqa), euürom vqeiÜfesai,



� lÝhodoi esoilarßay amsijeilemouüqxm,


� jqisÞqia cia sgm jasalÝsqgrg sxm ueqümsxm lijqoptqÞmey Üxqxm eqthqojtssÜqxm,



AposekÝrlasa:


� amakocßa Üxqxm rso rýmoko sxm eqthqojtssÜqxm,

� aqihlüy ueqümsxm lijqoptqÞmey Üxqxm eqthqojtssÜqxm, vxqirsÜ cia jÜhe fþo,

� lÝrg silÞ ± stpijÞ apüjkirg sxm ueqümsxm lijqoptqÞmey eqthqojtssÜqxm amÜ olÜda,


� rsasirsijÝy amakýreiy jai euaqlorheßrey lÝhodoi,

� paqÜkkgka jai pqoûpÜqvomsa rsoiveßa cia soty aqmgsijoýy (diakýsgy/uoqÝay) lÜqstqey,

� paqÜkkgka rsoiveßa cia soty hesijoýy lÜqstqey.


RtlpeqÜrlasa.


4. BIBKIOCQAUIA

(1) Heddle, J. A. (1973), A Rapid In Vivo Test for Chromosomal Damage, Mutation Res., 18, pp. 187�190.

(2) Schmid, W. (1975), The Micronucleus Test, Mutation Res., 31, pp. 9�15.

(3) Heddle, J. A., Salamone, M. F., Hite, M., Kirkhart, B., Mavournin, K., MacGregor, J. G. and Newell, G.W. (1983), The Induction of Micronuclei as a Measure of Genotoxicity, Mutation Res. 123, pp.61�118.

(4) Mavournin, K. H., Blakey, D. H., Cimino, M. C., Salamone, M. F. and Heddle, J. A. (1990), The In VivoMicronucleus Assay in Mammalian Bone Marrow and Peripheral Blood. A report of the U.S. Environ-mental Protection Agency Gene-Tox Program, Mutation Res., 239, pp. 29�80.

(5) MacGregor, J. T., Schlegel, R., Choy, W. N., and Wehr, C. M. (1983), Micronuclei in Circulating Erythro-cytes: A Rapid Screen for Chromosomal Damage During Routine Toxicity Testing in Mice, in: Develop-ments in Science and Practice of Toxicology, ed. A. W. Hayes, R. C. Schnell and T. S. Miya, Elsevier, Amster-dam, pp., 555�558.

(6) MacGregor, J. T., Heddle, J. A., Hite, M., Margolin, G. H., Ramel, C., Salamone, M. F., Tice, R. R. andWild, D. (1987), Guidelines for the Conduct of Micronucleus Assays in Mammalian Bone Marrow Ery-throcytes, Mutation Res., 189, pp. 103�112.

(7) MacGregor, J. T., Wehr, C. M., Henika, P. R., and Shelby, M. E. (1990), The in vivo Erythrocyte Micronu-cleus Test: Measurement at Steady State Increases Assay Efficiency and Permits Integration with ToxicityStudies, Fund. Appl. Toxicol. 14, pp. 513�522.

(8) Hayashi, M., Morita, T., Kodama, Y., Sofuni, T. and Ishidate, M. Jr. (1990), The Micronucleus Assay withMouse Peripheral Blood Reticulocytes Using Acridine Orange-Coated Slides, Mutation Res., 245, pp.245�249.

(9) The Collaborative Study Group for the Micronucleus Test (1992). Micronucleus Test with Mouse Peri-pheral Blood Erythrocytes by Acridine Orange Supravital Staining: The Summary Report of the 5th Col-laborative Study by CSGMT/JEMMS, MMS, Mutation Res., 278, pp. 83�98.

(10) The Collaborative Study Group for the Micronucleus Test (CSGMT/JEMMS, MMS: The MammalianMutagenesis Study Group of the Environmental Mutagen Society of Japan) (1995). Protocol recommen-ded for the short-term mouse peripheral blood micronucleus test, Mutagenesis, 10, pp. 153�159.

(11) Hayashi, M., Tice, R. R., MacGregor, J. T., Anderson, D., Blackey, D. H., Kirsch-Volders, M., Oleson, Jr.F. B., Pacchierotti, F., Romagna, F., Shimada, H., Sutou, S. and Vannier, B. (1994), In Vivo, Rodent Ery-throcyte Micronucleus Assay, Mutation Res., 312, pp. 293�304.

(12) Higashikuni, N. and Sutou, S. (1995), An optimal, generalised sampling time of 30 ± 6 h after doubledosing in the mouse peripheral blood micronucleus test, Mutagenesis, 10, pp. 313�319.

(13) Fielder, R. J., Allen, J. A., Boobis, A. R., Botham, P. A., Doe, J., Esdaile, D. J., Gatehouse, D. G., Hodson-Walker, G., Morton, D. B., Kirkland, D. J. and Rochold, M. (1992), Report of British ToxicologySociety/UK Environmental Mutagen Society Working Group: Dose Setting in In Vivo MutagenicityAssays, Mutagenesis, 7, pp. 313�319.

(14) Hayashi, M., Sofuni, T. and Ishidate, M. Jr. (1983), An Application of Acridine Orange Fluorescent Stai-ning to the Micronucleus Test, Mutation Res., 120, pp. 241�247.

(15) MacGregor, J. T., Wehr, C. M. and Langlois, R. G. (1983), A Simple Fluorescent Staining Procedure forMicronuclei and RNA in Erythrocytes Using Hoechst 33258 and Pyronin Y, Mutation Res., 120, pp.269�275.

(16) Romagna, F. and Staniforth, C. D. (1989), The automated bone marrow micronucleus test, MutationRes., 213, pp. 91�104.

(17) Gollapudi, B. and McFadden, L. G. (1995), Sample size for the estimation of polychromatic to normo-chromatic erythrocyte ratio in the bone marrow micronucleus test, Mutation Res., 347, pp. 97�99.

(18) Richold, M., Ashby, J., Bootman, J., Chandley, A., Gatehouse, D. G. and Henderson, L. (1990), In VivoCytogenetics Assay, in: D. J. Kirkland (ed.), Basic Mutagenicity tests. UKEMS Recommended Procedures,UKEMS Sub-Committee on Guidelines for Mutagenicity Testing Report, Part I, revised, Cambridge UniversityPress, Cambridge, New York, Port Chester, Melbourne, Sydney, pp. 115�141.

(19) Lovell, D. P., Anderson, D., Albanese, R., Amphlett, G. E., Clare, G., Ferguson, R., Richold, M., Pap-worth, D. G. and Savage, J. R. K. (1989), Statistical Analysis of In Vivo Cytogenetic Assays, in: D. J. Kirk-land (ed.), Statistical Evaluation of Mutagenicity Test Data. UKEMS Sub-Committee on Guidelines for Mutage-nicity Testing. Report, Part III, Cambridge University Press, Cambridge, New York, Port Chester, Mel-bourne, Sydney, pp. 184�232.»


PAQAQSGLA 4D

«B.13/14. LESAKKANICEMERG � DOJILG AMARSQOUGR LESAKKANGR LE VQGRG BAJSGQIXM

1. LEHODOR

G paqoýra lÝhodoy aposekeß amsicqauÞ sgy OECD TG 471 Bacterial Reverse Mutation Test (1997).

1.1. EIRACXCG

Rsg dojilÞ bajsgqiajÞy amÜrsqougy lesÜkkangy vqgrilopoioýmsai apaisoýmsa alimonÝa rsekÝvg Salmonella typhi-murium jai Escherichia coli cia som emsopirlü rgleiajþm lesakkÜnexm, pot peqikalbÜmotm tpojasÜrsarg,pqorhÞjg Þ apÜkeiwg emüy Þ leqijþm fetcþm bÜrexm DNA (1) (2) (3). G aqvÞ sgy dojilÞy atsÞy sgy bajsgqiajÞyamÜrsqougy lesÜkkangy rtmßrsasai rso üsi amivmeýei lesakkÜneiy pot amarsqÝuotm lesakkÜneiy pot tpÜqvotm rsatpü dojilÞ rsekÝvg jai apojahirsoým sg keisotqcijÞ ijamüsgsa sxm bajsgqßxm cia rýmherg emüy barijoý ali-monÝoy. Sa amarsqauÝmsa bajsÞqia amivmeýomsai apü sgm ijamüsgsÜ soty ma amapsýrromsai apotrßa sot alimonÝoypot apaiseßsai apü so comijü tpü dojilÞ rsÝkevoy.

Oi rgleiajÝy lesakkÜneiy eßmai so aßsio pokkþm cemesijþm arhemeiþm rsoty amhqþpoty jai tpÜqvotm otriarsijÝyemdeßneiy üsi oi rgleiajÝy lesakkÜneiy rsa ocjocomßdia jai rsa ocjocemÞ apojasarsasijÜ comßdia rxlasijþmjtssÜqxm elpkÝjomsai rsg dgliotqcßa ücjxm rsoty amhqþpoty jai re peiqalasüfxa. G dojilÞ bajsgqiajÞyamÜrsqougy lesÜkkangy eßmai saveßa, uhgmÞ jai rvesijÜ eýjokg ma cßmei. PokkÜ apü sa tpü dojilÞ rsekÝvgpaqotriÜfotm oqirlÝma vaqajsgqirsijÜ pot sa jahirsoým pio etaßrhgsa cia sgm amßvmetrg lesakkÜnexm jai rsaopoßa peqikalbÜmomsai apojqimülemey ajokothßey DNA rsiy hÝreiy amarsqouÞy, atnglÝmg jtssaqijÞ diapeqasüsgsarsa lecÜka lüqia jai enÜkeiwg sxm rtrsglÜsxm epdiüqhxrgy DNA Þ emßrtrg sxm epiqqepþm re ruÜklasa dieq-cariþm epidiüqhxrgy DNA. G eneidßjetrg sxm tpü dojilÞ rsekevþm lpoqeß ma paqÜrvei oqirlÝmey vqÞriley pkgqo-uoqßey cia soty sýpoty lesakkÜnexm pot pqojakoýmsai apü comosonijoýy paqÜcomsey. Cia siy dojilÝy bajsgqiajÞyamÜrsqougy lesÜkkangy tpÜqvei diahÝrilg lßa poký lecÜkg bÜrg dedolÝmxm le aposekÝrlasa cia lßa lecÜkg poi-jikßa dolþm emþ Ývotm amapstvheß aqjesÝy jahieqxlÝmey pkÝom lehodokocßey cia som Ýkecvo vglijþm otriþm le dia-uoqesijÝy utrijovglijÝy idiüsgsey, rtlpeqikalbamolÝmxm jai psgsijþm emþrexm.


1.2. OQIRLOI

G dojilÞ amÜrsqougy lesÜkkangy rsg Salmonella typhimurium Þ rsa Escherichia coli amivmeýei lesÜkkang reapaisoým alimoný rsÝkevoy (irsidßmg Þ hqtpsouÜmg, amsßrsoiva) cia sgm paqacxcÞ rsekÝvoty pot dem enaqsÜsai apüsgm Ýnxhem paqovÞ alimonÝoy.

Lesakkanocüma tpojasÜrsargy fetcþm bÜrexm eßmai paqÜcomsey pot pqojakoým akkacÞ bÜrexm rso DNA.Rsg dojilÞ amarsqouÞy g akkacÞ atsÞ lpoqeß ma rtlbeß rsg hÝrg sgy aqvijÞy lesÜkkangy Þ re lßa Ükkg hÝrg sotbajsgqiajoý comidiþlasoy.

Lesakkanocüma akkacÞy pkairßot eßmai paqÜcomsey pot pqojakoým sgm pqorhÞjg Þ apÜkeiwg emüy Þ peqir-rosÝqxm fetcþm bÜrexm rso DNA, lesabÜkkomsay Ýsri so amacmxrsijü pkaßrio rso RNA.

1.3. AQVIJER HEXQGREIR

Rsg dojilÞ bajsgqiajÞy amÜrsqougy lesÜkkangy vqgrilopoioýmsai pqojaqtxsijÜ jýssaqa sa opoßa diauÝqotm apüsa jýssaqa sxm hgkarsijþm re oqirlÝma rgleßa üpxy g pqürkgwg, o lesabokirlüy, g vqxlorxlijÞ dolÞ jai oidieqcarßey epidiüqhxrgy DNA. Oi dojilÝy pot pqaclasopoioýmsai in vitro apaisoým em cÝmei sg vqÞrg enxcemoýypgcÞy lesabokijÞy emeqcopoßgrgy. Sa in vitro rtrsÞlasa lesabokijÞy emeqcopoßgrgy dem lpoqoým ma lilghoýmpkÞqxy siy in vivo rtmhÞjey rsa hgkarsijÜ. Rtmepþy, g dojilÞ dem paqÝvei Ülerey pkgqouoqßey cia sg lesakkani-cümo jai jaqjimocümo dtmasüsgsa liay otrßay rsa hgkarsijÜ.

G dojilÞ bajsgqiajÞy amÜrsqougy lesÜkkangy vqgrilopoießsai rtmÞhxy xy lßa aqvijÞ dojilÞ pqoramasokirloýcia sg comosonijÞ dqarsijüsgsa jai, idiaßseqa, sgm epÜcotra rgleiajÝy lesakkÜneiy. Apü poktÜqihla rtkkeclÝmarsoiveßa jasadeijmýesai üsi pokkÜ vglijÜ pot eßmai hesijÜ rsg dojilÞ atsÞ eluamßfotm lesakkanicümo dqÜrg jaire Ükkey dojilÝy. TpÜqvotm paqadeßclasa lesakkanicümxm paqacümsxm pot dem amivmeýomsai le sg dojilÞ atsÞ. Oi


asÝkeiey atsÝy lpoqoým ma apodohoým rsgm eidijÞ uýrg sot amivmetülemot sekijoý rgleßot, rsiy diauoqÝy rsglesabokijÞ emeqcopoßgrg Þ rsiy diauoqÝy rsg biodiaherilüsgsa. Apü sgm Ükkg leqiÜ, paqÜcomsey pot emirvýotmsgm etairhgrßa sgy dojilÞy bajsgqiajÞy amÜrsqougy lesÜkkangy lpoqoým ma odgcÞrotm re tpeqejsßlgrg sgylesakkanicümot dqarsijüsgsay.

G dojilÞ bajsgqiajÞy amÜrsqougy lesÜkkangy lpoqeß ma lg pqoruÝqesai cia sgm aniokücgrg oqirlÝmxm sÜnexmvglijþm otriþm üpxy, p.v., cia irvtqÜ bajsgqiojsümey emþreiy (p.v. oqirlÝma amsibixsijÜ) jai emþreiy pot hexqeßsai(Þ eßmai cmxrsü) üsi paqelbaßmotm eidijÜ rso rýrsgla jtssaqijÞy amsicqauÞy sxm hgkarsijþm (p.v. oqirlÝmoi ama-rsokeßy sgy sopoúroleqÜrgy jai oqirlÝma motjkeoridijÜ amÜkoca). Cia siy peqipsþreiy atsÝy, lpoqeß ma pqoruÝqo-msai peqirrüseqo oi dojilÝy lesÜkkangy rsa hgkarsijÜ.

Am jai pokkÝy emþreiy pot eßmai hesijÝy rsg dojilÞ atsÞ eßmai jaqjimocümey rsa hgkarsijÜ, o rtrvesirlüy atsüydem eßmai apüktsoy. EnaqsÜsai apü sgm sÜng sgy vglijÞy Ýmxrgy jai tpÜqvotm jaqjimocüma pot dem amivmeýomsai lesg dojilÞ atsÞ epeidÞ dqotm lÝrx Ükkxm, lg comosonijþm, lgvamirlþm Þ lgvamirlþm pot dem tußrsamsai rsabajsgqiajÜ jýssaqa.


EmaixqÞlasa bajsgqiajþm jtssÜqxm ejsßhemsai rsgm tpü dojilÞ otrßa paqotrßa jai apotrßa enxcemoýyrtrsÞlasoy lesabokijÞy emeqcopoßgrgy. Rsg lÝhodo pqorhÞjgy re sqtbkßo, sa emaixqÞlasa atsÜ amaleicmýomsaile Ücaq epijÜktwgy jai epirsqþmomsai alÝrxy re ekÜvirsg porüsgsa hqepsijoý lÝrot. Rsg lÝhodo pqoepxÜrexy,so lßcla jaseqcarßay epxÜfesai jai jasüpim amaleicmýesai le Ücaq epirsqþrexy pqim epirsqxheß re ekÜvirsg porü-sgsa lÝrot. Jai rsiy dýo sevmijÝy, Ýpeisa apü dýo Þ sqeiy glÝqey epxÜrexy, lesqþmsai oi amÜrsqouey apoijßey jaio aqihlüy soty rtcjqßmesai le som aqihlü sxm athüqlgsxm amÜrsqouxm apoijiþm re sqtbkßa-lÜqstqey le diakýsg.

¸votm peqicqaueß diÜuoqey diadijarßey cia sgm ejsÝkerg sgy dojilÞy bajsgqiajÞy amÜrsqougy lesÜkkangy. Lesanýejeßmxm pot vqgrilopoioýmsai rtmÞhxy eßmai g lÝhodoy pqorhÞjgy re sqtbkßo (1) (2) (3) (4), g lÝhodoy pqo-epxÜrexy (2) (3) (5) (6) (7) (8), g lÝhodoy diajýlamrgy (9) (10) jai g lÝhodoy emaixqÞlasoy (11). ¸votm peqicqa-ueß epßrgy jai sqopopoiÞreiy cia sg dojilarßa aeqßxm g aslþm (12).

Oi diadijarßey pot peqicqÜuomsai rsg lÝhodo rvesßfomsai jtqßxy le siy lehüdoty pqorhÞjgy re sqtbkßo jai pqo-epxÜrexy. Jai oi dýo eßmai apodejsÝy cia sgm pqaclasopoßgrg peiqalÜsxm jai le jai vxqßy lesabokijÞ emeqco-poßgrg. OqirlÝmey otrßey lpoqoým ma amivmethoým aposekerlasijüseqa le sg lÝhodo pqoepxÜrexy. Oi otrßey atsÝyamÞjotm re lßa reiqÜ vglijþm sÜnexm rsgm opoßa peqikalbÜmomsai oi akeiuasijÝy misqofalßmey le bqaveßa aktrßda,sa dirhemÞ lÝsakka, akdeàdey, afxvqþlasa jai diafxemþreiy, ptqokkifidimijÜ akjakoeidÞ, akktkoemþreiy jaimisqoemþreiy (3). Amacmxqßfesai epßrgy üsi oqirlÝmey sÜneiy lesakkanicümxm dem amivmeýomsai pÜmsose le siy stpo-poiglÝmey diadijarßey üpxy le sg lÝhodo pqorhÞjgy re sqtbkßo Þ le sg lÝhodo pqoepxÜrexy. AtsÝy ha pqÝpei mahexqoýmsai xy �eidijÝy peqipsþreiy� jai rtmirsÜsai idiaßseqa ma vqgrilopoioýmsai cia sgm amßvmetrÞ soty emakka-jsijÝy diadijarßey. Xy �eidijÝy peqipsþreiy� lpoqoým ma amaueqhoým oi ajükothey (lafß le paqadeßclasa diadi-jariþm pot lpoqoým ma vqgrilopoighoým cia sgm amßvmetrÞ soty): afxvqþlasa jai diafxemþreiy (3) (5) (6) (13),aÝqia jai psgsijÝy otrßey (12) (14) (15) (16) jai cktjofßsey (17) (18). Stvüm paqÝjkirg apü sgm stpopoiglÝmg dia-dijarßa pqÝpei ma aisiokoceßsai epirsglomijþy.



1.5.1.1. BajsÞqia

Pqüruasey jakkiÝqceiey bajsgqßxm ha pqÝpei ma auÞmomsai ma amapstvhoým lÝvqi so seketsaßo rsÜdio sgy ejhesijÞyÞ so pqþúlo rsÜdio sgy rsasijÞy uÜrgy amapsýnexy (peqßpot 109 jýssaqa amÜ ml). Dem ha pqÝpei ma vqgrilo-poioýmsai jakkiÝqceiey pot bqßrjomsai rso seketsaßo rsÜdio sgy rsasijÞy uÜrgy. Paßfei rglamsijü qüko oi vqgri-lopoioýlemey jakkiÝqceiey ma eluamßfotm twgkü sßsko biþrilxm bajsgqßxm. O sßskoy lpoqeß ma bqeheß eßse apüpqoûpÜqvomsa rsoiveßa cia siy jalpýkey aýngrgy, eßse re jÜhe dojilÞ le som pqordioqirlü sot aqihloý sxm biþri-lxm jtssÜqxm le dojilÞ re sqtbkßo.

G rtmirsþlemg heqlojqarßa epxÜrexy eßmai 37 °C.

Ha pqÝpei ma vqgrilopoioýmsai pÝmse sotkÜvirsom rsekÝvg bajsgqßxm. Re atsÜ ha pqÝpei ma peqikalbÜmomsaisÝrreqa rsekÝvg S. typhimurium (SA 1535, SA 1537 Þ SA97a Þ SA97, SA98 jai SA100) pot Ývei apodeivheß üsießmai aniüpirsa jai paqÝvotm amapaqacþciley apojqßreiy lesaný eqcarsgqßxm. Sa sÝrreqa atsÜ rsekÝvg S. typhi-murium Ývotm GC feýcg bÜrexm rsgm pqxsaqvijÞ hÝrg amarsqouÞy jai eßmai cmxrsü üsi dem lpoqoým ma emsopß-rotm oqirlÝma oneidxsijÜ lesakkanicüma, paqÜcomsey rsatqoeidoýy rýmdergy jai tdqafßmey. Oi otrßey atsÝylpoqoým ma amivmethoým le rsekÝvg E. coli WP2 Þ S. typhimurium SA102 (19) pot Ývotm Ýma feýcoy bÜrexm ASrsgm pqxsaqvijÞ hÝrg amarsqouÞy. Rtmepþy, o rtmirsþlemoy rtmdtarlüy rsekevþm eßmai:


� S. typhimurium SA1535 jai

� S. typhimurium SA1537 Þ SA97 Þ SA97a jai



� E. coli WP2 uvrA Þ E. coli WP2 uvrA (pKM101) Þ S. typhimurium SA102.

Cia ma amivmethoým lesakkanicüma rsatqoeidoýy rýmdergy lpoqeß ma eßmai rjüpilo ma peqikguheß SA102 Þ ma pqo-rseheß Ýma eidijü cia sgm epidiüqhqxrg DNA rsÝkevoy E. coli [p.v. E. coli WP2 Þ E. coli WP2 (pKM101)].

Cia sgm paqarjetÞ Ýsoilxm jakkieqceiþm, sgm epakÞhetrg ivmghesþm jai sgm apohÞjetrg ha pqÝpei ma vqgrilo-poioýmsai jahieqxlÝmey diadijarßey. Cia jÜhe jasewtclÝmo paqarjeýarla Ýsoilgy jakkiÝqceiay ha pqÝpei ma jasa-deijmýesai üsi apaiseß alimoný cia ma amapstvheß (irsidßmg cia rsekÝvg S. typhimurium jai hqtpsouÜmg cia rsekÝvgE. coli). Ha pqÝpei oloßxy ma ekÝcvomsai pqoy epibebaßxrg jai Ükka uaimostpijÜ vaqajsgqirsijÜ, rtcjejqilÝma: gpaqotrßa Þ apotrßa pkarlidßxm R-paqÜcomsa üpot vqeiÜfesai [dgkadÞ amsßrsarg alpijikkßmgy re rsekÝvg SA98,SA100 jai SA97a Þ SA97, WP2 uvrA jai WP2 uvrA (pKM101), jai amsßrsarg alpijikkßmgy + sesqajtjkßmgy rersÝkevoy SA102], g paqotrßa vaqajsgqirsijþm lesakkÜnexm (dgkadÞ rfa lesÜkkang re S. typhimurium lÝrx sgyetairhgrßay re jqtrsakkijü iþdey jai uvrAlesÜkkang re E. coli Þ uvrB lesÜkkang re S. typhimurium lÝrx sgyetairhgrßay re tpeqiþdey uxy) (2) (3). Sa rsekÝvg ha pqÝpei epßrgy ma dßmotm Ýmam aqihlü athüqlgsxm amÜrsqouxmapoijiþm re sqtbkßo pot ma pÝusei lÝra rsiy peqiovÝy rtvmosÞsxm pot amalÝmomsai apü sa pqoûpÜqvomsa eqcarsg-qiajÜ dedolÝma, jai jasÜ pqosßlgrg, lÝra rsgm peqiovÞ pot amauÝqesai rsg bibkiocqaußa.

1.5.1.2. Hqepsijü lÝro

Vqgrilopoießsai jasÜkkgko ekÜvirso Ücaq (p.v. Ücaq pot peqiÝvei ekÜvirso lÝro E Vogel-Bonner jai cktjüfg) jaiÜcaq epßrsqxrgy pot peqiÝvei irsidßmg jai biosßmg Þ hqtpsouÜmg cia ma lpoqoým ma cßmotm leqijÝy jtssaqijÝydiaiqÝreiy (1) (2) (9).


Sa bajsÞqia ha pqÝpei ma ejsßhemsai rsgm tpü dojilÞ otrßa paqotrßa jai apotrßa jasÜkkgkot rtrsÞlasoy lesabo-kijÞy emeqcopoßgrgy. So rtmghÝrseqa vqgrilopoioýlemo rýrsgla eßmai Ýma lesalisovomdqiajü jkÜrla elpkot-sirlÝmo le rtlpaqÜcomsa (S9) pot paqarjetÜfesai apü so Þpaq sqxjsijþm pot Ývei tpobkgheß re jaseqcarßa leemftloepacxcijoýy paqÜcomsey üpxy so Aroclor 1254 (1) (2) Þ leßcla uaimobaqbisümgy jai b-mauhoukabümgy(18) (20) (21). So lesalisovomdqiajü jkÜrla vqgrilopoießsai rtmÞhxy re rtcjemsqþreiy sgy sÜnexy sot 5 Ýxy30 % v/v rso S9�leßcla. G epikocÞ jai jasÜrsarg emüy rtrsÞlasoy lesabokijÞy emeqcopoßgrgy lpoqeß maenaqsÜsai apü sgm sÜng sgy tpü dojilÞ vglijÞy otrßay. Re oqirlÝmey peqipsþreiy lpoqeß ma vqeiÜfesai ma vqgrilo-poighoým peqirrüseqey apü lßa rtcjemsqþreiy lesalisovomdqiajoý jkÜrlasoy. Rsgm peqßpsxrg sxm afxvqxlÜsxmjai sxm afxemþrexm, lpoqeß ma eßmai jakýseqa ma vqgrilopoigheß amacxcijü rýrsgla lesabokijÞy emeqcopoßgrgy(6) (13).

1.5.1.4. Tpü dojilÞ otrßa/pqoesoilarßa

Oi rseqeÝy tpü dojilÞ otrßey pqÝpei ma diakýomsai Þ ma sßhemsai tpü loquÞ emaixqÞlasoy re jasÜkkgkotydiakýsey Þ uoqeßy jai ma aqaiþmomsai euürom apaiseßsai pqim apü sgm jaseqcarßa sxm bajsgqßxm. Oi tcqÝy otrßeylpoqoým ma pqorsßhemsai apetheßay rsa rtrsÞlasa dojilÞy Þ/jai ma aqaiþmomsai pqim apü sgm jaseqcarßa. PqÝpeima vqgrilopoioýmsai pqüruasa paqarjetÜrlasa sgy tpü dojilÞ otrßay ejsüy ji am sa rvesijÜ le sg rsaheqüsgsasgy otrßay rsoiveßa episqÝpotm sg vqÞrg Ýsoilxm paqarjetarlÜsxm.

Dem pqÝpei ma tpÜqvotm tpümoiey cia pihamÞ vglijÞ amsßdqarg sot diakýsg/uoqÝa le sgm tpü dojilÞ otrßa emþ hapqÝpei ma eßmai rtlbasüy le sgm epibßxrg sxm bajsgqßxm jai sg dqarsijüsgsa S9 (22). Euürom o vqgrilopoioýlemoydiakýsgy/uoqÝay dem amÞjei rsoty cmxrsoýy, g vqÞrg sot ha pqÝpei ma rsgqßfesai rsgm ýpaqng rsoiveßxm pot apo-deijmýotm sg rtlbasüsgsÜ sot. RtmirsÜsai, euürom eßmai dtmasü, ma enesÜfesai pqþsa g vqÞrg emüy tdasijoýdiakýsg/uoqÝa. ¼sam enesÜfomsai otrßey pot dem eßmai rsaheqÝy rso meqü, oi vqgrilopoioýlemoi oqcamijoß diakýseyha pqÝpei ma eßmai apakkaclÝmoi ýdasoy.


1.5.2.1. Tpü dojilÞ rsekÝvg (bkÝpe rgleßo 1.5.1.1)

1.5.2.2. RtcjÝmsqxrg ejhÝrexy

Lesaný sxm jqisgqßxm pot pqÝpei ma kalbÜmomsai tpüwg cia som jahoqirlü sgy lÝcirsgy cia vqÞrg porüsgsay tpüdojilÞ otrßay eßmai g jtssaqosonijüsgsa jai g diaktsüsgsa rso sekijü lßcla jaseqcarßay.


Lpoqeß ma eßmai rjüpilo ma pqordioqirseß g sonijüsgsa jai g dtrdiaktsüsgsa le lßa pqojasaqjsijÞ dojilÞ. G jts-saqosonijüsgsa lpoqeß ma bqeheß apü sg leßxrg sot aqihloý sxm amÜrsqouxm apoijiþm, so lgdemirlü Þ sgmekÜssxrg sot tporsqþlasoy Þ so bahlü epibßxrgy sxm enesafolÝmxm jakkieqceiþm. G jtssaqosonijüsgsa liayotrßay lpoqeß ma lesabkgheß paqotrßa rtrsglÜsxm lesabokijÞy emeqcopoßgrgy. G dtrdiaktsüsgsa ha pqÝpei maejsilÜsai le bÜrg sgm psþrg ifÞlasoy rso sekijü lßcla tpü siy pqaclasijÝy rtmhÞjey dojilÞy pot eßmai eluamÞyle ctlmü ouhaklü.

G rtmirsþlemg lÝcirsg rtcjÝmsqxrg dojilÞy cia diaktsÝy lg jtssaqosonijÝy otrßey eßmai 5 mg/sqtbkßo Þ5 µl/sqtbkßo. Cia lg jtssaqosonijÝy otrßey pot dem eßmai diaktsÝy re epßpeda rtcjemsqþrexy 5 mg/sqtbkßo Þ5 µl/sqtbkßo, lßa Þ peqirrüseqey apü siy vqgrilopoioýlemey rsg dojilÞ rtcjemsqþreiy ha pqÝpei ma jahirsoým sgmotrßa adiÜktsg rso sekijü lßcla jaseqcarßay. Oi tpü dojilÞ otrßey pot eßmai jtssaqosonijÝy Þdg apü epßpedartcjemsqþrexy jÜsx sxm 5 mg/sqtbkßo Þ 5 µl/sqtbkßo ha pqÝpei ma tpobÜkkomsai rsg dojilÞ lÝvqi sot epipÝdotsgy jtssaqosonijÞy rtcjÝmsqxrgy. So ßfgla dem ha pqÝpei ma paqelbaßmei rsgm ejsßlgrg.

Rsa aqvijÜ peiqÜlasa ha pqÝpei ma vqgrilopoioýmsai sotkÜvirsom pÝmse diauoqesijÝy amakýriley rtcjemsqþreiy sgytpü dojilÞ otrßay le glikocaqihlijÜ peqßpot diarsÞlasa (dgkadÞ Ó10) lesaný sxm rgleßxm dojilÞy. ¼sam die-qetmÜsai g rvÝrg rtcjÝmsqxrgy/apüjqirgy, lpoqeß ma eßmai rjüpilo ma vqgrilopoighoým lijqüseqa diarsÞlasa.¼sam aniokocoýmsai otrßey pot peqiÝvotm rglamsijÝy porüsgsey dtmgsijÜ lesakkanicümxm pqorleßnexm, lpoqeß maenesarseß jai g diemÝqceia dojilÞy re rtcjemsqþreiy lecakýseqey apü sa 5 mg/sqtbkßo Þ 5 µl/sqtbkßo.

1.5.2.3. Aqmgsijoß jai hesijoß lÜqstqey

Re jÜhe dojilÞ ha pqÝpei ma peqikalbÜmomsai paqÜkkgka jai jakkiÝqceiey le eneidijetlÝmoty cia so rsÝkevoyhesijoýy jai aqmgsijoýy (diakýsgy Þ uoqÝay) lÜqstqey. Ha pqÝpei ma epikÝcomsai rtcjemsqþreiy hesijþm laqsýqxmpot apodeijmýotm sgm aposekerlasijüsgsa jÜhe dojilÞy.

Re dojilÝy rsiy opoßey vqgrilopoießsai rýrsgla lesabokijÞy emeqcopoßgrgy, o Þ oi hesijoß lÜqstqey amauoqÜy hapqÝpei ma epikÝcomsai le bÜrg so eßdoy sxm vqgrilopoiotlÝmxm bajsgqiajþm rsekevþm.

Paqadeßclasa jasÜkkgkxm hesijþm laqsýqxm cia dojilÝy le lesabokijÞ emeqcopoßgrg aposekoým oi paqajÜsxotrßey:


9,10-dilehtkamhqajÝmio 781-43-1 212-308-4

7,12-dilehtkobemf[a]amhqajÝmio 57-97-6 200-359-5

bemfo[a]ptqÝmio 50-32-8 200-028-5

2-alimoamhqajÝmio 613-13-8 210-330-9



G ajükothg otrßa eßmai Ýmay jasÜkkgkoy hesijüy lÜqstqay cia sg lÝhodo amacxcijÞy lesabokijÞy emeqcopoßgrgy:


Eqthqü sot Jomcjü 573-58-0 209-358-4

So 2-alimoamhqajÝmio dem ha pqÝpei ma vqgrilopoießsai xy apojkeirsijüy deßjsgy sgy aposekerlasijüsgsay sotS9-Leßclasoy. EÜm vqgrilopoigheß 2�alimoamhqajÝmio, jÜhe paqsßda S9 ha pqÝpei ma vaqajsgqßfesai jai le Ýmalesakkanicümo pot apaiseß lesabokijÞ emeqcopoßgrg apü lijqorxlijÜ Ýmftla, p.v. bemfo[a]ptqÝmio, dilehtkobem-famhqajÝmio.


Oi otrßey pot ajokothoým aposekoým paqadeßclasa eneidijetlÝmxm jasÜ rsÝkevoy hesijþm laqsýqxm cia dojilÝypot ejsekoýmsai vxqßy enxcemÝy rýrsgla lesabokijÞy emeqcopoßgrgy:

Otrßa Aqih. CAS Aqih. EINECS RsÝkevoy

Afßdio sot masqßot 26628-22-8 247-852-1 SA 1535 jai SA 100

2-misqouhoqÝmio 607-57-8 210-138-5 SA 98

9-alimoajqidßmg 90-45-9 201-995-6 SA 1537, SA 97 jai SA 97a

ICR 191 17070-45-0 241-129-4 SA 1537, SA 97 jai SA 97a

Tdqopeqoneßdio sot jotlemßot 80-15-9 201-254-7 SA 102

Lisoltjßmg C 50-07-7 200-008-6 WP2 uvrA jai SA 102

M-aihtko-M-misqo-M-misqofocotamidßmg 70-25-7 200-730-1 WP2, WP2uvrA jaiWP2uvrA(pKM101)

4-misqojimokim-1�oneßdio 56-57-5 200-281-1 WP2, WP2uvrA jaiWP2uvrA(pKM101)

Uotqtkouotqalßdio (AF2) 3688-53-7 RsekÝvg peqiÝvomsai pkarlßdio

Xy hesijoß lÜqstqey lpoqoým ma vqgrilopoighoým jai Ükkey jasÜkkgkey otrßey amauoqÜy. Euürom tpÜqvotm, hapqÝpei ma enesÜfesai g dtmasüsgsa vqÞrgy xy hesijþm laqsýqxm otriþm rvesijÞy vglijÞy sÜngy.

Ha pqÝpei ma peqikalbÜmomsai jai aqmgsijoß lÜqstqey, aposekoýlemoi apü lümo som diakýsg Þ uoqÝa rso lÝro,vxqßy sgm tpü dojilÞ otrßa, jai tpobakkülemoi rsgm ßdia jaseqcarßa le ejeßmg sxm tpü dojilÞ jakkieqceiþm,EpipkÝom, ha pqÝpei ma vqgrilopoioýmsai jai lg tpobkghÝmsey re jaseqcarßa lÜqstqey ejsüy am tpÜqvotm pqüseqarsoiveßa pot apodeijmýotm üsi o epikeceßy diakýsgy dem epiuÝqei epibkakÞ Þ lesakkanicüma aposekÝrlasa.

1.5.3. Diadijarßa

Rsg lÝhodo sgy pqorhÞjgy re sqtbkßo (1) (2) (3) (4), vxqßy lesabokijÞ emeqcopoßgrg, amaleicmýomsai rtmÞhxy0,05 ml Þ 0,1 ml sxm diaktlÜsxm dojilÞy, 0,1 ml pqüruasgy bajsgqiajÞy jakkiÝqceiay (pot peqiÝvei peqßpot 108

biþrila jýssaqa) jai 0,5 ml rseßqot qthlirsijoý diakýlasoy le 2,0 ml Ücaq epirsqþrexy. Rsg dojilÞ le lesabo-kijÞ emeqcopoßgrg, amaleicmýomsai rtmÞhxy 0,5 ml lßclasoy lesabokijÞy emeqcopoßgrgy pot peqiÝvei jasÜkkgkgporüsgsa lesalisovomdqiajoý jkÜrlasoy (sgy sÜnexy sot 5 Ýxy 30 % v/v rso leßcla lesabokijÞy emeqcopoßgrgy)le so Ücaq epirsqþrexy (2,0 ml), lafß le sa bajsÞqia jai sgm otrßa dojilÞy/diÜktla dojilÞy. So peqievülemojÜhe rxkÞma amajaseýesai jai uÝqesai rsgm epiuÜmeia sqtbkßot le ekÜvirso Ücaq. So Ücaq epirsqþrexy auÞmesaima rseqeopoigheß pqim apü sgm epþarg.

Rsg lÝhodo sgy pqoepxÜrexy (2) (3) (5) (6), g otrßa dojilÞy/diÜktla dojilÞy pqoepxÜfesai le so tpü dojilÞrsÝkevoy (pot peqiÝvei peqßpot 108 biþrila jýssaqa) jai rseßqo qthlirsijü diÜktla Þ so rýrsgla lesabokijÞyemeqcopoßgrgy (0,5 ml) rtmÞhxy cia 20 kepsÜ Þ jai peqirrüseqo rsoty 30-37 °C pqim ma amaleivheß le so Ücaqepirsqþrexy jai ma epirsqxheß rsgm epiuÜmeia sqtbkßot le ekÜvirso Ücaq. RtmÞhxy, 0,05 Þ 0,1 ml sgy tpü dojilÞotrßay/diakýlasoy dojilÞy, 0,1 ml bajsgqßxm jai 0,5 ml S9�leßclasoy Þ rseßqot qthlirsijoý amaleicmýomsai le2,0 ml Ücaq epirsqþrexy. Oi rxkÞmey, jasÜ sg diÜqjeia sgy pqepþargy, ha pqÝpei ma aeqßfomsai le sg vqÞrg ama-saqÜjsg.

Cia sg rxrsÞ ejsßlgrg sgy diajýlamrgy, re jÜhe epßpedo dürexy ha pqÝpei ma vqgrilopoießsai sqipkÞ epßrsqxrg.Euürom aisiokoceßsai epirsglomijþy, lpoqeß ma vqgrilopoigheß jai dipkÞ epßrsqxrg. Stvaßa apþkeia sqtbkßot demjahirsÜ jas' amÜcjg Üjtqg sg dojilÞ.

AÝqiey Þ psgsijÝy otrßey ha pqÝpei ma tpobÜkkomsai re dojilÞ le jasÜkkgkey lehüdoty, üpxy p.v. re ruqacirlÝmadoveßa (12) (14) (15) (16).


1.5.4. Epþarg

¼ka sa sqtbkßa re lßa dedolÝmg dojilÞ ha pqÝpei ma epxÜfomsai rsoty 37 °C cia 48-72 þqey. LesÜ sgm peqßodoepþargy, lesqÜsai o aqihlüy sxm amÜrsqouxm apoijiþm amÜ sqtbkßo.

2. DEDOLEMA

2.1. Epeneqcarßa sxm aposekerlÜsxm

Sa dedolÝma ha pqÝpei ma paqotriÜfomsai xy o aqihlüy sxm amÜrsqouxm apoijiþm amÜ sqtbkßo. Ha pqÝpei epßrgyma dßmesai jai o aqihlüy sxm amÜrsqouxm apoijiþm rsa sqtbkßa pot vqgrilopoiÞhgjam xy aqmgsijüy(diakýsgy-lÜqstqay jai lg tpobkgheßy re jaseqcarßa lÜqstqay, euürom vqgrilopoießsai) jai hesijüy lÜqstqay. Ciasgm tpü dojilÞ otrßa jahþy jai cia so hesijü jai aqmgsijü (lg jaseqcarheßy Þ/jai diakýsgy) lÜqstqa ha pqÝpei madßmomsai rsoiveßa le soty epilÝqoty jasÜ sqtbkßo aqihloýy, so lÝro aqihlü sxm amÜrsqouxm apoijiþm amÜ sqtbkßojai sgm stpijÞ apüjkirg.

Dem apaiseßsai epakÞhetrg sxm rauþm hesijþm apojqßrexm. Stvüm diuoqoýlema aposekÝrlasa ha pqÝpei ma apora-ugmßfomsai le peqaisÝqx dojilÝy sqopopoiþmsay jasÜ pqosßlgrg siy peiqalasijÝy rtmhÞjey. Sa aqmgsijÜ apo-sekÝrlasa pqÝpei ma epibebaiþmomsai jasÜ peqßpsxrg. Rsiy peqipsþreiy üpot dem hexqeßsai amacjaßa g epibebaßxrgsxm aqmgsijþm aposekerlÜsxm, ha pqÝpei ma paqÝvesai rvesijÞ aisiokücgrg. Rsa epamakgpsijÜ peiqÜlasa ha pqÝpeima enesÜfesai g sqopopoßgrg sxm paqalÝsqxm sgy dojilÞy þrse ma jakýpsotm ükg sgm Ýjsarg sxm ejsiloýlemxmrtmhgjþm. Rsiy paqalÝsqoty pot lpoqoým ma sqopopoighoým peqikalbÜmesai so eýqoy sgy rtcjÝmsqxrgy, glÝhodoy jaseqcarßay (pqorhÞjg re sqtbkßo Þ pqoepþarg re tcqü peqibÜkkom) jai oi rtmhÞjey lesabokijÞy emeqco-poßgrgy.


Cia ma hexqgheß Ýma aposÝkerla xy hesijü euaqlüfomsai diÜuoqa jqisÞqia üpxy g rvesifülemg le sgm rtcjÝmsqxrgaýngrg rsgm peqiovÞ dojilÞy Þ/jai lßa amapaqacþcilg aýngrg tpü lßa Þ peqirrüseqey rtcjemsqþreiy rsom aqihlüsxm amÜrsqouxm apoijiþm amÜ sqtbkßo re Ýma sotkÜvirsom rsÝkevoy le Þ vxqßy rýrsgla lesabokijÞy emeqco-poßgrgy (23). Ha pqÝpei ma enesÜfesai pqþsa g biokocijÞ rvesijüsgsa sxm aposekerlÜsxm. Xy boÞhgla rsgm anio-kücgrg sxm aposekerlÜsxm sxm dojilþm lpoqoým ma vqgrilopoioýmsai jai rsasirsijÝy lÝhodoi (24). Emsoýsoiy, relßa hesijÞ apüjqirg dem ha pqÝpei xy lomadijüy apouarirsijüy paqÜcomsay ma kalbÜmesai g rsasirsijÞ rglamsijü-sgsa.

Euürom sa aposekÝrlasa cia lßa tpü dojilÞ otrßa dem pkgqoým sa amxsÝqx jqisÞqia, g otrßa atsÞ hexqeßsai xylg lesakkanicümoy rso rýrsgla atsü.


HesijÜ aposekÝrlasa apü sg dojilÞ bajsgqiajÞy amÜrsqougy lesÜkkangy deßvmotm üsi g tpü dojilÞ otrßa epÜceirgleiajÝy lesakkÜneiy le tpojasarsÜreiy bÜrexm Þ akkacÝy pkairßot rso comidßxla sgy Salmonella typhimuriumÞ/jai Escherichia coli. AqmgsijÜ aposekÝrlasa deßvmotm üsi, tpü siy rtmhÞjey sgy dojilÞy, g tpü dojilÞ otrßa demeßmai lesakkanicümoy rso enesafülemo eßdoy.

3. EJHERG AMAUOQAR

EJHERG DOJILGR


Diakýsgy/uoqÝay:

� aisiokücgrg sgy epikocÞy sot diakýsg/uoqÝa,


RsekÝvg:

� vqgrilopoighÝmsa rsekÝvg,

� aqihlüy jtssÜqxm amÜ jakkiÝqceia,

� vaqajsgqirsijÜ sxm rsekevþm.


RtmhÞjey dojilÞy:

� porüsgsa sgy tpü dojilÞ otrßay amÜ sqtbkßo (mg/sqtbkßo Þ µl/sqtbkßo) le aisiokücgrg sgy epikocÞy sgydürexy jai sot aqihloý sxm sqtbkßxm amÜ rtcjÝmsqxrg,

� vqgrilopoighÝm hqepsijü lÝro,

� sýpoy jai rýrsarg sot rtrsÞlasoy lesabokijÞy emeqcopoßgrgy, rtlpeqikalbamolÝmxm jai sxm jqisgqßxm apo-dovÞy,

� diadijarßey jaseqcarßay.

AposekÝrlasa:



� epilÝqoty jasÜ sqtbkßo aposekÝrlasa lesqÞrexm,

� lÝroy aqihlüy sxm amÜrsqouxm apoijþm amÜ sqtbkßo jai stpijÞ apüjkirg,



� paqÜkkgka rsoiveßa cia soty aqmgsijoýy (diakýsgy/uoqÝay) jai hesijoýy lÜqstqey, le eýqg, lÝrey silÝy jaistpijÝy apojkßreiy,

� PqoûpÜqvomsa rsoiveßa cia soty aqmgsijoýy (diakýsgy/uoqÝay) jai hesijoýy lÜqstqey, le eýqg, lÝrey silÝyjai stpijÝy apojkßreiy.


RtlpeqÜrlasa.

4. BIBKIOCQAUIA

(1) Ames, B. N., McCann, J. and Yamasaki E. (1975), Methods for Detecting Carcinogens and Mutagenswith the Salmonella/Mammalian-Microsome Mutagenicity Test, Mutation Res., 31, pp. 347�364.


(3) Gatehouse, D., Haworth, S., Cebula, T., Gocke, E., Kier, L., Matsushima, T., Melcion, C., Nohmi, T.,Venitt, S. and Zeiger, E. (1994), Recommendations for the Performance of Bacterial Mutation Assays,Mutation Res., 312, pp. 217�233.

(4) Kier, L. D., Brusick, D. J., Auletta, A. E., Von Halle, E. S., Brown, M. M., Simmon, V. F., Dunkel, V.,McCann, J., Mortelmans, K., Prival, M., Rao, T. K. and Ray V. (1986), The Salmonella typhimurium/Mam-malian Microsomal Assay: A Report of the U.S. Environmental Protection Agency Gene-Tox Program,Mutation Res., 168, pp. 69�240.

(5) Yahagi, T., Degawa, M., Seino, Y.Y., Matsushima, T., Nagao, M., Sugimura, T. and Hashimoto, Y. (1975),Mutagenicity of Carcinogen Azo Dyes and their Derivatives, Cancer Letters, 1, pp. 91�96.

(6) Matsushima, M., Sugimura, T., Nagao, M., Yahagi, T., Shirai, A. and Sawamura, M. (1980), FactorsModulating Mutagenicity Microbial Tests, in: Short-term Test Systems for Detecting Carcinogens, ed. Nor-poth K. H. and Garner, R. C., Springer, Berlin-Heidelberg-New York, pp. 273�285.

(7) Gatehouse, D. G., Rowland, I. R., Wilcox, P., Callender, R. D. and Foster R. (1980), Bacterial MutationAssays, in: Basic Mutagenicity Tests: UKEMS Part 1 Revised , ed. D. J. Kirkland, Cambridge UniversityPress, pp. 13�61.

(8) Aeschacher, H. U., Wolleb, U. and Porchet, L. (1987), Liquid Preincubation Mutagenicity Test for Foods,J. Food Safety, 8, pp. 167�177.


(9) Green, M. H. L., Muriel, W. J. and Bridges, B. A. (1976), Use of a simplified fluctuation test to detectlow levels of mutagens, Mutations Res., 38, pp. 33�42.

(10) Hubbard, S. A., Green, M. H. L., Gatehouse, D. and J. W. Bridges (1984), The Fluctuation Test in Bacte-ria, in: Handbook of Mutagenicity Test Procedures , 2nd Edition, ed. Kilbey, B. J., Legator, M., Nichols, W.and Ramel, C., Elsevier, Amsterdam-New York-Oxford, pp. 141�161.

(11) Thompson, E. D. and Melampy, P. J. (1981), An Examination of the Quantitative Suspension Assay forMutagenesis with Strains of Salmonella typhimurium, Environmental Mutagenesis, 3, pp. 453�465.

(12) Araki, A., Noguchi, T., Kato, F. and T. Matsushima (1994), Improved Method for Mutagenicity Testingof Gaseous Compounds by Using a Gas Sampling Bag, Mutation Res., 307, pp. 335�344.

(13) Prival, M. J., Bell, S. J., Mitchell, V. D., Reipert, M. D. and Vaughan, V. L. (1984), Mutagenicity of Benzi-dine and Benzidine-Congener Dyes and Selected Monoazo Dyes in a Modified Salmonella Assay, Muta-tion Res., 136, pp. 33�47.

(14) Zeiger, E., Anderson B. E., Haworth, S., Lawlor, T. and Mortelmans, K. (1992), Salmonella MutagenicityTests. V. Results from the Testing of 311 Chemicals, Environ. Mol. Mutagen., 19, pp. 2�141.

(15) Simmon, V., Kauhanen K. and Tardiff, R. G. (1977), Mutagenic Activity of Chemicals Identified in Drin-king Water, in Progress in Genetic Toxicology, D. Scott, B. Bridges and F. Sobels (eds.) Elsevier, Amsterdam,pp. 249�258.

(16) Hughes, T. J., Simmons, D. M., Monteith, I. G. and Claxton, L. D. (1987), Vaporisation Technique toMeasure Mutagenic Activity of Volatile Organic Chemicals in the Ames/Salmonella Assay, EnvironmentalMutagenesis, 9, pp. 421�441.

(17) Matsushima, T., Matsumoto, A., Shirai, M., Sawamura, M. and Sugimura T. (1979), Mutagenicity of theNaturally Occurring Carcinogen Cycasin and Synthetic Methylazoxy Methane Conjugates in Salomonellatyphimurium, Cancer Res., 39, pp. 3780�3782.

(18) Tamura, G., Gold, C., Ferro-Luzzi, A. and Ames, B. N. (1980), Fecalase: A Model for Activation of Die-tary Glycosides to Mutagens by Intestinal Flora, Proc. Natl. Acad. Sci. USA, 77, pp. 4961�4965.

(19) Wilcox, P., Naidoo, A., Wedd, D. J. and Gatehouse, D. G. (1990), Comparison of Salmonella typhimuriumTA 102 with Escherichia coli WP2 Tester strains, Mutagenesis, 5, pp. 285�291.

(20) Matsushima, T., Sawamura, M., Hara, K. and Sugimura T. (1976), A Safe Substitute for PolychlorinatedBiphenyls as an Inducer or Metabolic Activation Systems, in: In Vitro Metabolic Activation in MutagenesisTesting, eds. F. J. de Serres et al. Elsevier, North Holland, pp. 85�88.

(21) Elliot, B. M., Combes, R. D., Elcombe, C. R., Tatehouse, D. G., Gibson, G. G., Mackay, J. M. and Wolf,R. C. (1992), Alternatives to Aroclor 1254�induced S9 in in vitro Genotoxicity Assays, Mutagenesis, 7,pp. 175�177.

(22) Maron, D., Katzenellenbogen, J. and Ames, B. N. (1981), Compatibility of Organic Solvents with theSalmonella/Microsome Test, Mutation Res., 88, pp. 343�350.

(23) Claxton, L. D., Allen J., Auletta, A., Mortelmans, K., Nestmann, E. and Zeiger, E. (1987), Guide for theSalmonella typhimurium/Mammalian Microsome Tests for Bacterial Mutagenicity, Mutation Res., 189, pp.83�91.

(24) Mahon, G. A. T., Green, M. H. L., Middleton, B., Mitchell, I., Robinson, W. D. and Tweats, D. J. (1989),Analysis of Data from Microbial Colony Assays, in: UKEMS Sub-Committee on Guidelines for MutagenicityTesting. Part II. Statistical Evaluation of Mutagenicity Test Data, ed. Kirkland, D. J., Cambridge UniversityPress, pp. 28�65.»


PAQAQSGLA 4E

«B.17. LESAKKANICEMERG � IN VITRO DOJILG JTSSAQIJGR COMIDIAJGR LESAKKANGR RE HGKARSIJA

1. LEHODOR

G paqoýra lÝhodoy aposekeß amsicqauÞ sgy OECD TG 476, In Vitro Mammalian Cell Gene Mutation Test(1997).

1.1. EIRACXCG

G in vitro dojilÞ jtssaqijÞy comidiajÞy lesÜkkangy rsa hgkarsijÜ lpoqeß ma vqgrilopoigheß cia sgm amßvmetrgcomidiajþm lesakkÜnexm pot pqojakoýmsai apü vglijÝy otrßey. Rsiy jasÜkkgkey jtssaqijÝy reiqÝy peqikalbÜmomsaiL5178Y keluxlasijÜ jýssaqa pomsijoý, oi CHO, CHO-AS52 jai V79 reiqÝy jtssÜqxm jimÝfijot jqijgsoý jaiTK6 amhqþpima keluobkarsoeidÞ jýssaqa (1). Rsiy jtssaqijÝy atsÝy reiqÝy sa rtmghÝrseqa vqgrilopoioýlema ceme-sijÜ sekijÜ rgleßa lesqoým lesÜkkang re htlidimojimÜrg (TK) jai uxruoqiboftkosqamrueqÜrg tponamhßmgy-cota-mßmgy (HPRT) jahþy jai Ýma diacomßdio uxruoqiboftkosqamrueqÜrgy namhßmgy-cotamßmgy (XPRT). Oi dojilÝylesÜkkangy TK, HPRT jai XPRT amivmeýotm diÜuoqa uÜrlasa cemesijþm rtlbÜmsxm. So cecomüy üsi oi TK jaiXPRT bqßrjomsai re atsorþlasa lpoqeß ma episqÝwei sgm amßvmetrg cemesijþm rtlbÜmsxm (p.v. lecÜkey apakeßweiy)pot dem amivmeýomsai rso cemesijü süpo HPRT re V-vqxlorþlasa (2) (3) (4) (5) (6).

Rsgm in vitro dojilÞ jtssaqijÞy comidiajÞy lesÜkkangy re hgkarsijÜ, lpoqoým ma vqgrilopoighoým jakkiÝqceieyjahieqxlÝmxm jtssaqijþm reiqþm Þ jtssaqijþm rsekevþm. Sa vqgrilopoioýlema jýssaqa epikÝcomsai le bÜrg sgmijamüsgsa amÜpstnÞy soty re jakkiÝqceia jai sg rsaheqüsgsa sgy rtvmüsgsay athüqlgsgy lesÜkkangy.

Rsiy dojilÝy pot dienÜcomsai in vitro apaiseßsai em cÝmei g vqÞrg enxcemoýy pgcÞy lesabokijÞy emeqcopoßgrgy. Sorýrsgla atsü lesabokijÞy emeqcopoßgrgy dem lpoqeß ma lilgheß en okojkÞqot siy in vivo rtmhÞjey sxm hgka-rsijþm. PqÝpei ma kalbÜmesai pqümoia þrse ma apoueýcomsai rtmhÞjey pot lpoqeß ma odgcÞrotm rsg kÞwg apose-kerlÜsxm sa opoßa dem amsipqorxpeýotm eccemÞ lesakkanicÝmerg. HesijÜ aposekÝrlasa pot dem amsijasopsqßfotmeccemÞ lesakkanicÝmerg lpoqeß ma pqoÝqvomsai apü akkacÝy rso pH, sgm orlxloqiajüsgsa Þ twgkÜ epßpeda jtssa-qosonijüsgsay (7).

G paqoýra dojilÞ vqgrilopoießsai cia som emsopirlü pihamþm lesakkanicümxm jai jaqjimocümxm rsa hgkarsijÜ.PokkÝy emþreiy pot eluamßfomsai hesijÝy rsgm paqoýra dojilÞ eßmai jaqjimocümey cia sa hgkarsijÜ. Emsoýsoiy, demtpÜqvei apüktsg rtrvÝsirg lesaný atsÞy sgy dojilÞy jai sot uaimolÝmot sgy jaqjimocÝmergy. G rtrvÝsirgenaqsÜsai apü sg vglijÞ sÜng jai tpÜqvotm aýnotrey emdeßneiy üsi tpÜqvotm jaqjimocüma pot dem amivmeýomsaiapü sg dojilÞ atsÞ ciasß dqotm lÝrx Ükkxm, lg comosonijþm lgvamirlþm Þ lgvamirlþm pot apotriÜfotm rsabajsgqiajÜ jýssaqa (6).


1.2. OQIRLOI

EnekijsijÞ lesÜkkang: comidiajÞ lesÜkkang apü so comijü sýpo pqoy so pqoúüm lesÜkkangy pot pqojakeßakkoßxrg Þ apþkeia sgy emftlasijÞy dqarsijüsgsay sgy keisotqcßay sgy jxdijopoiglÝmgy pqxseÀmgy.

Lesakkanicüma tpojasÜrsargy fetcþm bÜrexm: otrßey pot pqojakoým tpojasÜrsarg emüy Þ peqirrosÝqxmfetcþm bÜrexm rso DNA.

Lesakkanicüma akkacÞy pkairßot: Otrßey pot pqojakoým pqorhÞjg Þ apÜkeiwg emüy Þ pokkþm fetcþm bÜrexmrso lüqio DNA.

Vqümoy uaimostpijÞy Ýjuqargy: peqßodoy jasÜ sgm opoßa lg akkoixlÝma comidiajÜ pqoúümsa tußrsamsai leßxrgapü mexrsß lesakkaclÝma jýssaqa.

Rtvmüsgsa pqoúümsxm lesÜkkangy: o aqihlüy sxm paqasgqotlÝmxm lesakkaclÝmxm jtssÜqxm diÜ sot aqihloýbiþrilxm jtssÜqxm.

RvesijÞ rtmokijÞ amÜpstng: aýngrg sot aqihloý sxm jtssÜqxm le so vqümo re rýcjqirg le Ýma jtssaqijü pkg-htrlü lÜqstqa. Tpokocßfesai xy so cimülemo sgy amÜpstngy emaixqÞlasoy re rvÝrg le som aqmgsijü lÜqstqa epßsgm aposekerlasijüsgsa jkxmopoßgrgy re rvÝrg le som aqmgsijü lÜqstqa.

RvesijÞ amÜpstng emaixqÞlasoy: aýngrg sot aqihloý sxm jtssÜqxm jasÜ sgm peqßodo Ýjuqargy re rvÝrg le somaqmgsijü lÜqstqa.


Bixrilüsgsa: g aposekerlasijüsgsa jkxmopoßgrgy sxm jaseqcarlÝmxm jtssÜqxm rso vqümo sgy epßrsqxrgy resqtbkßo tpü epikejsijÝy rtmhÞjey lesÜ sgm peqßodo Ýjuqargy.

Epibßxrg: g aposekerlasijüsgsa jkxmopoßgrgy sxm jaseqcarlÝmxm jtssÜqxm üsam epirsqþmomsai re sqtbkßo rsosÝkoy sgy peqiüdot jaseqcarßay. G epibßxrg ejuqÜfesai rtmÞhxy re rvÝrg le sgm epibßxrg sot jtssaqijoý pkght-rloý lÜqstqa.


Sa jýssaqa pot paqotriÜfotm Ýkkeiwg htlidimojimÜrgy (TK) kücx sgy lesÜkkangy TK+/¯ R TK¯/¯ paqotriÜfotmamsßrsarg rsgm jtssaqosonijÞ epßdqarg sot ptqilidimijoý amakücot sqiuhoqohtlidßmg (TFT). Sa jýssaqa le htli-dimojimÜrg eßmai etaßrhgsa rsgm TFT, pqÜcla so opoßo elpodßfei som jtssaqijü lesabokirlü jai rsalasÜei sgmpeqaisÝqx jtssaqijÞ diaßqerg. ¸sri, sa lesakkaclÝma jýssaqa lpoqoým ma pokkapkariÜfomsai paqotrßa TFT, emþsa jamomijÜ jýssaqa, sa opoßa peqiÝvotm htlidimojimÜrg, dem lpoqoým. Oloßxy, jýssaqa sa opoßa paqotriÜfotmÝkkeiwg re HPRT Þ XPRT epikÝcomsai epeidÞ paqotriÜfotm amsßrsarg rsgm 6-heiocmotamßmg (TG) Þ 8-afacotamßmg(AG). EÜm re jÜpoia apü siy dojilÝy jtssaqijÞy comidiajÞy lesÜkkangy re hgkarsijÜ tpobÜkkesai re dojilÞamÜkocg bÜrg Þ Ýmxrg rvesijÞ le som paqÜcomsa epikocÞy, ha pqÝpei ma enesÜfomsai pqorejsijÜ oi idiüsgsey sgytpü dojilÞ otrßay. Cia paqÜdeicla, ha pqÝpei ma dieqetmÜsai opoiadÞpose stvüm tpümoia epikejsijÞy sonijüsgsaysgy tpü dojilÞ otrßay Ýmamsi sxm lesakkaclÝmxm jai lg jtssÜqxm. JasÜ sgm tpobokÞ koipüm re dojilÞ vglijþmotriþm pot Ývotm rvÝrg apü pketqÜy dolÞy le som paqÜcomsa epikocÞy, ha pqÝpei ma epibebaiþmesai g apüdorgsot rtrsÞlasoy epikocÞy/paqÜcomsa (8).

Sa tpü loquÞ emaixqÞlasoy Þ lomorsqxlasijÞy jakkiÝqceiay jýssaqa ejsßhemsai rsgm tpü dojilÞ otrßa, le jaivxqßy lesabokijÞ emeqcopoßgrg, cia jasÜkkgko vqomijü diÜrsgla jai jasüpim uÝqomsai re tpojakkiÝqceiey cia sompqordioqirlü sgy jtssaqosonijüsgsay jai cia ma episqapeß g uaimostpijÞ Ýjuqarg pqim apü sgm epikocÞ sxm pqo-úümsxm lesÜkkangy (9) (10) (11) (12) (13). G jtssaqosonijüsgsa pqordioqßfesai rtmÞhxy lesqþmsay sg rvesijÞ apo-sekerlasijüsgsa jkxmopoßgrgy (epibßxrg) Þ sg rvesijÞ rtmokijÞ amÜpstng sxm jakkieqceiþm lesÜ sgm peqßodojaseqcarßay. Oi jaseqcafülemey jakkiÝqceiey diasgqoýmsai re hqepsijü lÝro cia ijamü vqomijü diÜrsgla pot eßmaivaqajsgqirsijü cia jÜhe epikecülemo cemesijü süpo jai jtssaqijü sýpo, þrse ma lpoqÝrei ma episetvheß g ÜqirsgdtmasÞ uaimostpijÞ Ýjuqarg sxm pqojkgheirþm lesakkÜnexm. G rtvmüsgsa sxm pqoúümsxm lesÜkkangy pqordioqßfe-sai amajakkieqcþmsay cmxrsoýy aqihloýy jtssÜqxm re hqepsijü lÝro pot peqiÝvei som paqÜcomsa epikocÞy cia sgmamßvmetrg lesakkaclÝmxm jtssÜqxm jai re hqepsijü lÝro vxqßy paqÜcomsa epikocÞy cia som pqordioqirlü sgy apo-sekerlasijüsgsay jkxmopoßgrgy (bixrilüsgsa). ¸peisa apü jasÜkkgko vqümo epxÜrexy, lesqþmsai oi apoijßey. Grtvmüsgsa sxm pqoúümsxm lesÜkkangy enÜcesai apü som aqihlü sxm lesakkaclÝmxm apoijiþm rso lÝro epikocÞy jaisom aqihlü sxm apoijiþm re lg epikejsijü lÝro.



1.4.1.1. Jýssaqa

TpÜqvotm diÜuoqoi jtssaqijoß sýpoi pot lpoqoým ma vqgrilopoighoým rsg dojilÞ atsÞ, rsoty opoßoty peqi-kalbÜmomsai tpojkþmoi sxm L5178Y, CHO, CHO-AS52, V79 Þ TK6 jtssÜqxm. Oi jtssaqijoß sýpoi pot vqgrilo-poioýmsai rsg dojilÞ atsÞ ha pqÝpei ma Ývotm apodedeiclÝmg etairhgrßa re vglijÜ lesakkanicüma, twgkÞ aposeke-rlasijüsgsa jkxmopoßgrgy jai rsaheqÞ athüqlgsg rtvmüsgsa pqoúümsxm lesÜkkangy. Sa jýssaqa ha pqÝpei maekÝcvomsai cia stvüm paqotrßa ltjopkÜrlasoy jai euürom eßmai loktrlÝma ma lg vqgrilopoioýmsai.

G dojilÞ ha pqÝpei ma rvediÜfesai Ýsri þrse ma Ývei pqojahoqirlÝmg etairhgrßa jai irvý. O aqihlüy sxm jtssÜqxm,oi jakkiÝqceiey jai oi rtcjemsqþreiy sgy tpü dojilÞ otrßay ha pqÝpei ma amsijasopsqßfotm atsÝy siy jahoqirlÝmeypaqalÝsqoty (14). O ekÜvirsoy aqihlüy biþrilxm jtssÜqxm pot epifoým sgy jaseqcarßay jai vqgrilopoioýmsai rejÜhe rsÜdio sgy dojilÞy ha pqÝpei ma barßfesai rsg rtvmüsgsa athüqlgsgy lesÜkkangy. ¸may cemijüy jamümay eßmaima vqgrilopoießsai aqihlüy jtssÜqxm pot ma eßmai sotkÜvirsom dejapkÜrioy sot amsirsqüuot sgy rtvmüsgsayathüqlgsgy lesÜkkangy. RtmirsÜsai pÜmsxy ma vqgrilopoioýmsai sotkÜvirsom 106 jýssaqa. Ha pqÝpei ma tpÜqveiirsoqijü jasÜkkgkxm rsoiveßxm cia so vqgrilopoioýlemo jtssaqijü rýrsgla pot ma apodeijmýei sg rtmepÞ apodosi-jüsgsa sgy dojilÞy.

1.4.1.2. HqepsijÜ lÝra jai rtmhÞjey jakkiÝqceiay

Ha pqÝpei ma vqgrilopoioýmsai jasÜkkgka lÝra jakkiÝqceiay jai rtmhÞjey epxÜrexy (doveßa jakkiÝqceiay, heqlo-jqarßa, rtcjÝmsqxrg CO2 jai tcqarßa). Sa hqepsijÜ lÝra ha pqÝpei ma epikÝcomsai amÜkoca le sa rtrsÞlasa epi-kocÞy jai som jtssaqijü sýpo pot vqgrilopoioýmsai rsg dojilÞ. Paßfei rglamsijü qüko oi rtmhÞjey jakkiÝqceiayma epikÝcomsai Ýsri þrse ma diaruakßfesai g Üqirsg amÜpstng sxm jtssÜqxm jasÜ sg diÜqjeia sgy peqiüdotejuqÜrexy jai g ijamüsgsa rvglasirloý apoijiþm lesakkaclÝmxm jai lg jtssÜqxm.


1.4.1.3. Pqoesoilarßa sxm jakkieqceiþm

Sa jýssaqa pokkapkariÜfomsai apü Ýsoiley jakkiÝqceiey, amajakkieqcoýmsai re hqepsijü lÝro jai epxÜfomsai rsoty37 °C. Pqim ma vqgrilopoighoým rsg dojilÞ atsÞ, oi jakkiÝqceiey emdÝvesai ma vqeiÜfesai ma jahaqirsoým apüpqoûpÜqvomsa lesakkaclÝma jýssaqa.


Sa jýssaqa ha pqÝpei ma ejsßhemsai rsgm tpü dojilÞ otrßa paqotrßa jai apotrßa jasÜkkgkot rtrsÞlasoy lesabo-kijÞy emeqcopoßgrgy. So rtmghÝrseqa vqgrilopoioýlemo rýrsgla eßmai Ýma lesalisovomdqiajü jkÜrla elpkot-sirlÝmo le rtlpaqÜcomsa (S9) pot paqarjetÜfesai apü Þpaq sqxsijþm pot Ývei tpobkgheß re jaseqcarßa le emft-loepacxcijoýy paqÜcomsey üpxy Aroclor 1254 (15) (16) (17) (18) Þ leßcla uaimobaqbisümgy jai b-mauhouka-bümgy (19) (20).

So lesalisovomdqiajü jkÜrla vqgrilopoießsai rtmÞhxy re rtcjemsqþreiy sgy sÜnexy sot 1-10 % v/v rso sekijülÝro dojilÞy. G epikocÞ jai jasÜrsarg emüy rtrsÞlasoy lesabokijÞy emeqcopoßgrgy lpoqeß ma enaqsÜsai apü sgmsÜng sgy tpü dojilÞ vglijÞy otrßay. Re oqirlÝmeyy peqipsþreiy lpoqeß ma vqeiÜfesai ma vqgrilopoighoým peqirrü-seqey apü lßa rtcjemsqþreiy lesalisovomdqiajoý jkÜrlasoy.

Le oqirlÝmey akkacÝy, rsiy opoßey peqikalbÜmesai jai g paqarjetÞ epeneqcarlÝmxm le lehüdoty cemesijÞy lgva-mijÞy jtssaqijþm reiqþm pot ejuqÜfotm eidijÜ emeqcopoigsijÜ Ýmftla, emdÝvesai ma lpoqeß ma cßmei jai emdocemÞyemeqcopoßgrg. G epikocÞ sxm vqgrilopoiotlÝmxm jtssaqijþm reiqþm pqÝpei ma aisiokoceßsai epirsglomijþy (p.v. apüsg rvÝrg sot jtsovqxlijoý Q450 iroemfýlot rso lesabokirlü sgy tpü dojilÞ otrßay).


Oi rseqeÝy tpü dojilÞ otrßey pqÝpei ma diakýomsai Þ ma sßhemsai tpü loquÞ emaixqÞlasoy re jasÜkkgkotydiakýsey Þ uoqeßy jai ma aqaiþmomsai euürom apaiseßsai pqim apü sgm jaseqcarßa sxm jtssÜqxm. Oi tcqÝy otrßeylpoqoým ma pqorsßhemsai apetheßay rsa rtrsÞlasa dojilÞy Þ/jai ma aqaiþmomsai pqim apü sgm jaseqcarßa. PqÝpeima vqgrilopoioýmsai pqüruasa paqarjetÜrlasa sgy tpü dojilÞ otrßay ejsüy ji am sa rvesijÜ le sg rsaheqüsgsasgy otrßay rsoiveßa episqÝpotm sg vqÞrg Ýsoilxm paqarjetarlÜsxm.



Dem pqÝpei ma tpÜqvotm tpümoiey cia pihamÞ vglijÞ amsßdqarg sot diakýsg/uoqÝa le sgm tpü dojilÞ otrßa emþ hapqÝpei ma eßmai rtlbasüy le sgm epibßxrg sxm jtssÜqxm jai sg dqarsijüsgsa S9. Euürom o vqgrilopoioýlemoydiakýsgy/uoqÝay dem amÞjei rsoty cmxrsoýy, g vqÞrg sot ha pqÝpei ma rsgqßfesai rsgm ýpaqng rsoiveßxm pot apo-deijmýotm sg rtlbasüsgsÜ sot. RtmirsÜsai, euürom eßmai dtmasü, ma enesÜfesai pqþsa g vqÞrg emüy tdasijoýdiakýsg/uoqÝa. ¼sam enesÜfomsai otrßey pot dem eßmai rsaheqÝy rso meqü, oi vqgrilopoioýlemoi oqcamijoß diakýseyha pqÝpei ma eßmai apakkaclÝmoi ýdasoy. So meqü lpoqeß ma auaiqeheß le sgm pqorhÞjg loqiajoý jorjßmot.

1.4.2.2. Rtcjemsqþreiy ejhÝrexy

Lesaný sxm jqisgqßxm pot pqÝpei ma kalbÜmomsai tpüwg üsam jahoqßfesai g lÝcirsg pqoy vqÞrg rtcjÝmsqxrg eßmaig jtssaqosonijüsgsa, g diaktsüsgsa rso rýrsgla dojilÞy jai oi lesabokÝy rso pH Þ sgm orlxloqiajüsgsa.

G jtssaqosonijüsgsa ha pqÝpei ma pqordioqßfesai le jai vxqßy lesabokijÞ emeqcopoßgrg rso jýqio peßqala vqgri-lopoiþmsay lßa jasÜkkgkg Ýmdeing sgy ajeqaiüsgsay jai amÜpstngy sxm jtssÜqxm üpxy g rvesijÞ aposekerlasijü-sgsa jkxmopoßgrgy (epibßxrg) Þ g rvesijÞ rtmokijÞ amÜpstng. VqÞrilo lpoqeß ma eßmai o pqordioqirlüy sgy jtssa-qosonijüsgsay jai diaktsüsgsay ma cßmei re Ýma pqojasaqjsijü peßqala.

Cia sgm amÜktrg ha pqÝpei ma vqgrilopoioýmsai sÝrreqiy sotkÜvirsom rtcjemsqþreiy. Euürom eluamßfomsai uaimü-lema jtssaqosonijüsgsay, oi rtcjemsqþreiy atsÝy ha pqÝpei ma jakýpsotm lßa peqiovÞ apü sg lÝcirsg lÝvqi lijqÞÞ jai lgdemijÞ sonijüsgsa. Atsü rglaßmei rtmÞhxy üsi oi rtcjemsqþreiy dem ha pqÝpei ma diauÝqotm peqirrüseqoapü Ýma rtmsekersÞ lesaný 2 jai Ó10. Euürom g lÝcirsg rtcjÝmsqxrg barßfesai rsgm jtssaqosonijüsgsa, ha pqÝpeima Ývei xy aposÝkerla Ýma pororsü 10-20 % (üvi ülxy kicüseqo apü 10 %) rvesijÞy epibßxrgy (rvesijÞy aposeke-rlasijüsgsay jkxmopoßgrgy) Þ rvesijÞy rtmokijÞy amÜpstngy. Cia rvesijþy lg jtssaqosonijÝy otrßey, g lÝcirsgrtcjÝmsqxrg dojilÞy ha pqÝpei ma eßmai 5 µl/ml, 5 mg/ml Þ 0,01 L, üpoia apü siy sqeiy eßmai valgküseqg.

RvesijÜ adiÜktsey otrßey ha pqÝpei ma tpobÜkkomsai re dojilÞ lÝvqi Þ jai pÝqam pot oqßot diaktsüsgsÜy sotytpü siy rtmhÞjey jakkiÝqceiay. Sa rvesijÜ le sg dtrdiaktsüsgsa rsoiveßa ha pqÝpei ma pqordioqßfomsai rso sekijülÝro jaseqcarßay rso opoßo ejsßhemsai sa jýssaqa. Lpoqeß ma eßmai vqÞrilo ma tpokocirseß g diaktsüsgsa rsgmaqvÞ jai so pÝqay sgy jaseqcarßay jahþy g diaktsüsgsa lpoqeß ma akkÜfei jasÜ sg diÜqjeia sgy Ýjhergy rsorýrsgla dojilÞy kücx sgy paqotrßay jtssÜqxm, S9, oqoý, j.kp. G lÝcirsg diaktsüsgsa lpoqeß ma amivmetheß lectlmü ouhaklü. So ßfgla dem pqÝpei ma paqelbaßmei rsa aposekÝrlasa sgy ejsßlgrgy.


1.4.2.3. LÜqstqey

Re jÜhe peßqala ha pqÝpei ma peqikalbÜmomsai jai jakkiÝqceiey le hesijoýy jai aqmgsijoýy lÜqstqey (diakýsgy ÞuoqÝay), le jai vxqßy lesabokijÞ emeqcopoßgrg. ¼sam vqgrilopoießsai lesabokijÞ emeqcopoßgrg, xy hesijüylÜqstqay ha pqÝpei ma vqgrilopoießsai otrßa pot apaiseß emeqcopoßgrg cia sgm paqovÞ lesakkanicümot apüjqirgy.

Paqadeßclasa otriþm-hesijþm laqsýqxm eßmai:

LesabokijÞ emeqcopoßgrg Cemesijüy süpoy Otrßa Aqih. CAS Aqih. EINECS

Apotrßa enxcemoýy lesabo-kijÞy emeqcopoßgrgy

HPRT LehamorotkuomijüyaihtkersÝqay

62-50-0 200-536-7

Aihtkomisqofotqßa 759-73-9 212-072-2

TK (lijqÝy jailecÜkeyapoijßey)

LehamorotkuomijüylehtkersÝqay

66-27-3 200-625-0

XPRT LehamorotkuomijüyaihtkersÝqay

62-50-0 200-536-7


Paqotrßa enxcemoýy lesabo-kijÞy emeqcopoßgrgy

HPRT 3-lehtkovokamhqÝmio 56-49-5 200-276-4

M-Misqofxdilehtkalßmg 62-75-9 200-549-8

7,12-dilehtkobemfamhqajÝmio 57-97-6 200-359-5

TK (lijqÝy jailecÜkeyapoijßey)



Bemfo[a]ptqÝmio 50-32-8 200-028-5

3-lehtkovokamhqÝmio 56-49-5 200-276-5

XPRT M-misqofxdilehtkalßmg (ciatwgkÜ epßpeda S9)

62-75-9 200-549-8

Bemfo[a]ptqÝmio 50-32-8 200-028-5

Xy hesijoß lÜqstqey amauoqÜy lpoqoým ma vqgrilopoighoým jai Ükkey otrßey, p.v. eÜm Ýma eqcarsÞqio Ývei Ýmairsoqijü le rsoiveßa cia sgm 5-bqxlo-2¡-deontotqidßmg (aqih. CAS 59-14-3, aqih. EINECS aqih. 200-415-9), lpo-qeß ma vqgrilopoigheß jai atsÞ g otrßa amauoqÜy. Euürom tpÜqvotm, ha pqÝpei ma enesÜfesai g vqÞrg xy hesijþmlaqsýqxm otriþm rvesijÞy vglijÞy sÜngy.

Ha pqÝpei ma peqikalbÜmomsai jai aqmgsijoß lÜqstqey, aposekoýlemoi apü lümo som diakýsg Þ so uoqÝa rso lÝrojaseqcarßay, jai jaseqcarlÝmoi le som ßdio sqüpo le ejeßmo sxm jakkieqceiþm sgy tpü dojilÞ otrßay. EpipkÝom, hapqÝpei ma vqgrilopoioýmsai jai lg tporsÜmsey epeneqcarßay lÜqstqey ejsüy am tpÜqvotm pqüseqa rsoiveßa potapodeijmýotm üsi o epikeceßy diakýsgy dem epiuÝqei epibkabÞ Þ lesakkanicüma aposekÝrlasa.

1.4.3. Diadijarßa

1.4.3.1. Jaseqcarßa le sgm tpü dojilÞ otrßa

PokkapkariarhÝmsa jýssaqa ha pqÝpei ma ejsßhemsai rsgm tpü dojilÞ otrßa le jai vxqßy lesabokijÞ emeqcopoßgrg.G Ýjherg ha pqÝpei ma diaqjeß cia jasÜkkgko vqomijü diÜrsgla (rtmÞhxy 3-6 þqey eßmai aqjesü). O vqümoy Ýjhergylpoqeß ma amsirsoiveß re Ýma Þ peqirrüseqoty jtssaqijoýy jýjkoty.


Cia jÜhe rtcjÝmsqxrg, lpoqoým ma vqgrilopoighoým apkÝy Þ dipkÝy jakkiÝqceiey sgy tpü dojilÞ otrßay. ¼sam vqg-rilopoioýmsai apkÝy jakkiÝqceiey, o aqihlüy sxm rtcjemsqþrexm ha pqÝpei ma atnÜmesai þrse ma enaruakßfesai ojasÜkkgkoy aqihlüy jakkieqceiþm cia amÜktrg (p.v. sotkÜvirsom ojsþ pqoy amÜktrg rtcjemsqþreiy). OijakkiÝqceiey pot vqgrilopoioýmsai cia aqmgsijoß lÜqstqey (diakýsgy), ha pqÝpei ma eßmai eiy dipkoým.

Oi aÝqiey Þ psgsijÝy otrßey ha pqÝpei ma enesÜfomsai le jasÜkkgkey lehüdoty, üpxy p.v. re ruqacirlÝma doveßajakkiÝqceiay (21) (22).

1.4.3.2. LÝsqgrg epibßxrgy, bixrilüsgsay jai rtvmüsgsay pqoúümsxm lesÜkkangy

Rso sÝkoy sgy peqiüdot Ýjhergy, sa jýssaqa pkÝmomsai jai jakkieqcoýmsai cia som pqordioqirlü sgy epibßxrgy jaicia ma lpoqÝrei ma episetvheß g Ýjuqarg sot uaimosýpot sxm pqoúümsxm lesÜkkangy. G lÝsqgrg sgy jtssaqosoni-jüsgsay le som pqordioqirlü sgy rvesijÞy aposekerlasijüsgsay jkxmopoßgrgy (epibßxrgy) Þ sgy rvesijÞy rtmo-kijÞy amÜpstngy sxm jakkieqceiþm cßmesai rtmÞhxy lesÜ sgm peqßodo jaseqcarßay.

JÜhe cemesijüy süpoy Ývei jahoqirlÝmey vqomijÝy apaisÞreiy cia ma pqaclasopoigheß g jas' otrßa Üqirsg uaimost-pijÞ Ýjuqarg pqoruÜsxy paqavhÝmsxm pqoúümsxm lesÜkkangy (oi HPRT jai XPRT apaisoým sotkÜvirsom 6-8glÝqey jai g TK sotkÜvirsom 2 glÝqey). Sa jýssaqa atnÜmomsai re hqepsijü lÝro le jai vxqßy paqÜcomsa ÞpaqÜcomsey epikocÞy cia som pqordioqirlü sot aqihloý sxm pqoúümsxm lesÜkkangy jai sgy aposekerlasijüsgsayjkxmopoßgrgy, amsßrsoiva. G lÝsqgrg sgy bixrilüsgsay (pot vqgrilopoießsai cia som tpokocirlü sgy rtvmüsgsaypqoúümsxm lesÜkkangy) nejimÜ rso sÝkoy sot vqümot Ýjuqargy le epßrsqxrg re lg epikejsijü lÝro.

EÜm g tpü dojilÞ otrßa eßmai hesijÞ rsg dojilÞ L5178Y TK+/¯, ha pqÝpei ma pqaclasopoießsai lÝsqgrg lecÝhotysxm apoijiþm re lßa sotkÜvirsom apü siy jakkiÝqceiey sgy dojilÞy (le sgm twgküseqg hesijÞ rtcjÝmsqxrg) jahþyjai rsom aqmgsijü jai hesijü lÜqstqa. EÜm g tpü dojilÞ otrßa eßmai aqmgsijÞ rsg dojilÞ L5178Y TK+/¯, ha pqÝpeima pqaclasopoießsai lÝsqgrg lecÝhoty apoijiþm rsom aqmgsijü jai hesijü lÜqstqa. Re dojilÝy rsiy opoßey vqgrilo-poießsai TK6TK+/¯, lpoqeß epßrgy ma cßmei lÝsqgrg lecÝhoty apoijiþm.

2. DEDOLEMA


Rsa kalbamülema rsoiveßa ha pqÝpei ma peqikalbÜmesai pqordioqirlüy sgy jtssaqosonijüsgsay jai bixrilüsgsay, oaqihlüy sxm apoijiþm jai g rtvmüsgsa sxm pqoúümsxm lesÜkkangy jai cia siy tpü dojilÞ jakkiÝqceiey jai cia sotylÜqstqey. Re peqßpsxrg hesijÞy apojqßrexy rsg dojilÞ L5178Y TK+/¯, oi apoijßey jasalesqoýmsai le bÜrg sajqisÞqia cia siy lijqÝy jai lecÜkey apoijßey cia lßa sotkÜvirsom rtcjÝmsqxrg sgy tpü dojilÞ otrßay (lÝcirsghesijÞ rtcjÝmsqxrg) jai rsom aqmgsijü jai som hesijü lÜqstqa. G loqiajÞ jai jtssaqocemesijÞ uýrg jai sxmlijqþm jai sxm lecÜkxm apoijiþm pqoúümsxm lesÜkkangy Ývei lekesgheß kepsoleqþy (23) (24). Rsgm dojilÞ TK+/¯,oi apoijßey jasalesqoýmsai le bÜrg sa jqisÞqia cia siy apoijßey jamomijÞy amÜpstngy (lecÜkey) jai bqadeßayamÜpstngy (lijqÝy) (25). Sa lesakkaclÝma jýssaqa pot Ývotm tporseß siy pkÝom ejsesalÝmey cemesijÝy bkÜbey ÝvotmpaqasesalÝmo vqümo dipkariarloý jai Ýsri rvglasßfotm lijqÝy apoijßey. Oi bkÜbey atsÝy lpoqoým ma jtlaßmomsaiapü apþkeia oküjkgqot sot comidßot lÝvqi jaqtostpijþy oqasÝy vqxlorxlijÝy ejsqopÝy. G eluÜmirg pqoúümsxmlesÜkkangy re lijqÝy apoijßey rtmdÝesai le vglijÝy otrßey pot pqojakoým robaqÝy vqxlorxlijÝy ejsqopÝy (26).Sa lesakkaclÝma jýssaqa pot Ývotm pkgceß kicüseqo robaqÜ, amapsýrromsai le qthloýy paqüloioty le ejeßmotysxm comijþm jtssÜqxm jai rvglasßfotm lecÜkey apoijßey.

Ha pqÝpei ma dßmesai g epibßxrg (rvesijÞ aposekerlasijüsgsa jkxmopoßgrgy) Þ g rvesijÞ rtmokijÞ amÜpstng. Grtvmüsgsa sxm pqoúümsxm lesÜkkangy ha pqÝpei ma ejuqÜfesai xy o aqihlüy sxm lesakkaclÝmxm jtssÜqxm pqoysom aqihlü sxm epibixrÜmsxm jtssÜqxm.

Ha pqÝpei ma dßmomsai rsoiveßa cia jÜhe lelomxlÝmg jakkiÝqceia. EpipkÝom, üka sa dedolÝma ha pqÝpei ma dßmomsaile sg loquÞ pßmaja.

Dem apaiseßsai epakÞhetrg sxm rauþm hesijþm apojqßrexm. Stvüm diuoqoýlema aposekÝrlasa ha pqÝpei ma apora-ugmßfomsai le dojilÝy sqopopoiþmsay jasÜ pqosßlgrg siy peiqalasijÝy rtmhÞjey. Sa aqmgsijÜ aposekÝrlasa pqÝpeima epibebaiþmomsai jasÜ peqßpsxrg. Rsiy peqipsþreiy üpot dem jqßmesai amacjaßa g epibebaßxrg sxm aqmgsijþm apo-sekerlÜsxm, ha pqÝpei ma paqÝvesai rvesijÞ aisiokücgrg. Rsa epibebaixsijÜ peiqÜlasa, süro cia sa diuoqoýlemaüro jai cia sa aqmgsijÜ aposekÝrlasa, ha pqÝpei ma enesÜfesai g sqopopoßgrg sxm paqalÝsqxm sgy lekÝsgy þrsema jakýpsotm ükg sgm Ýjsarg sxm ejsiloýlemxm rtmhgjþm. Rsiy paqalÝsqoty pot lpoqoým ma sqopopoighoým peqi-kalbÜmesai so eýqoy sxm rtcjemsqþrexm jai oi rtmhÞjey lesabokijÞy emeqcopoßgrgy.


Cia ma hexqgheß Ýma aposÝkerla xy hesijü euaqlüfomsai diÜuoqa jqisÞqia üpxy g rvesifülemg le sgm rtcjÝmsqxrgaýngrg Þ g amapaqacþcilg aýngrg rsg rtvmüsgsa sxm pqoúümsxm lesÜkkangy. Pqþsa ha pqÝpei ma enesÜfesai gbiokocijÞ rvesijüsgsa sxm aposekerlÜsxm. Xy boÞhgla rsgm aniokücgrg sxm aposekerlÜsxm sxm dojilþm lpoqoýmma vqgrilopoioýmsai jai rsasirsijÝy lÝhodoi. Re lßa hesijÞ apüjqirg dem ha pqÝpei xy lomadijüy apouarirsijüypaqÜcomsay ma kalbÜmesai g rsasirsijÞ rglamsijüsgsa.


Euürom sa aposekÝrlasa cia lßa tpü dojilÞ otrßa dem pkgqoým sa amxsÝqx jqisÞqia, g otrßa atsÞ hexqeßsai xylg lesakkanicümoy rso rýrsgla atsü.


HesijÜ aposekÝrlasa apü sgm in vitro dojilÞ jtssaqijÞy comidiajÞy lesÜkkangy re hgkarsijÜ deßvmotm üsi g tpüdojilÞ otrßa epÜcei comidiajÝy lesakkÜneiy rsa vqgrilopoighÝmsa jakkieqcghÝmsa jýssaqa hgkarsijoý. G peqß-psxrg le sg lecakýseqg rglamsijüsgsa eßmai ejeßmg üpot tpÜqvei hesijÞ jai amapaqacþcilg rtmÜqsgrg apüjqirgyle rtcjÝmsqxrg. AqmgsijÜ aposekÝrlasa deßvmotm üsi, tpü siy rtmhÞjey sgy dojilÞy, g tpü dojilÞ otrßa demepÜcei comidiajÝy lesakkÜneiy rsa vqgrilopoighÝmsa jakkieqcghÝmsa jýssaqa hgkarsijoý.

3. EJHERG AMAUOQAR

EJHERG DOJILGR


Diakýsgy uoqÝay:

� aisiokücgrg sgy epikocÞy sot uoqÝa/diakýsg,

� diaktsüsgsa jai rsaheqüsgsa sgy tpü dojilÞ otrßay rso diakýsg/uoqÝa euürom eßmai cmxrsÝy.

Jýssaqa:

� sýpoy jai pgcÞ sxm jtssÜqxm,

� aqihlüy sxm jtssaqijþm jakkieqceiþm,

� aqihlüy jtssaqijþm diekeýrexm, euürom rtmsqÝvei peqßpsxrg,

� lÝhodoi rtmsÞqgrgy sgy jtssaqijÞy jakkiÝqceiay, euürom rtmsqÝvei peqßpsxrg,

� apotrßa ltjopkÜrlasoy.

RtmhÞjey dojilÞy:

� aisiokocßa cia sgm epikocÞ sxm rtcjemsqþrexm jai sot aqihloý sxm jakkieqceiþm rtlpeqikalbamolÝmxm, p.v.rsoiveßxm jtssaqosonijüsgsay jai peqioqirlþm apü pketqÜy diaktsüsgsay, euürom rtmsqÝvei peqßpsxrg,

� rýrsarg sot lÝrot jakkiÝqceiay, rtcjÝmsqxrg CO2,

� rtcjÝmsqxrg sgy tpü dojilÞ otrßay,

� ücjoy sot uoqÝa jai sgy pqorsihÝlemgy tpü dojilÞ otrßay,

� heqlojqarßa epxÜrexy,

� vqümoy epxÜrexy,

� diÜqjeia sgy jaseqcarßay,

� ptjmüsgsa sxm jtssÜqxm jasÜ sgm jaseqcarßa,

� sýpoy jai rýrsarg sot rtrsÞlasoy lesabokijÞy emeqcopoßgrgy, rtlpeqikalbamolÝmxm jai jqisgqßxm apo-dovÞy,

� hesijoß jai aqmgsijoß lÜqstqey,

� diÜqjeia sgy peqiüdot Ýjuqargy (rtlpeqikalbamolÝmot sot aqihloý sxm amajakkieqcghÝmsxm jtssÜqxm jaisxm tpojakkieqceiþm jai diacqallÜsxm diasqouÞy, euürom rtmsqÝvei peqßpsxrg),

� paqÜcomsey epikocÞy,

� jqisÞqia cia sgm jasÜsangy liay dojilÞy xy hesijÞy, aqmgsijÞy Þ diuoqoýlemgy,


� lÝhodoi pot vqgrilopoiÞhgjam cia sgm jasacqauÞ sot aqihloý sxm biþrilxm jai sxm lesakkaclÝmxmjtssÜqxm,

� oqirlüy sxm apoijiþm rvesijÜ le so lÝcehoy jai som sýpo soty (rtlpeqikalbamolÝmxm sxm jqisgqßxmjasÜsangy re �lijqÝy� jai �lecÜkey� apoijßey, euürom rtmsqÝvei peqßpsxrg).

AposekÝrlasa:



� rsoiveßa cia so pH jai sgm orlxloqiajüsgsa jasÜ sg diÜqjeia sgy Ýjhergy rsgm tpü dojilÞ otrßa, euürompqordioqßrsgjam,

� lÝcehoy sxm apoijiþm, euürom jasacqÜugje, sotkÜvirsom cia soty hesijoýy jai aqmgsijoýy lÜqstqey,

� epÜqjeia sot eqcarsgqßot rsgm amßvmetrg lijqoapoijiajþm pqoúümsxm lesÜkkangy le so rýrsglaL5178Y TK+/¯, üpot rtmsqÝvei peqßpsxrg,




� pqoûpÜqvomsa rsoiveßa cia soty aqmgsijoýy (diakýsgy/uoqÝay) jai hesijoýy lÜqstqey, le eýqg, lÝrey silÝy jaistpijÝy apojkßreiy,

� rtvmüsgsa sxm pqoúümsxm lesÜkkangy.


RtlpeqÜrlasa.

4. BIBKIOCQAUIA

(1) Moore, M.M., DeMarini, D. M., DeSerres, F. J. and Tindall, K. R. (eds.) (1987), Banbury Report 28:Mammalian Cell Mutagenesis, Cold Spring Harbor Laboratory, New York.

(2) Chu, E. H. Y. and Malling, H. V. (1968), Mammalian Cell Genetics. II. Chemical Induction of SpecificLocus Mutations in Chinese Hamster Cells In Vitro, Proc. Natl. Acad. Sci. USA, 61, pp. 1306�1312.

(3) Liber, H. L. and Thilly, W. G. (1982), Mutation Assay at the Thymidine Kinase Locus in DiploidHuman Lymphoblasts, Mutation Res., 94, pp. 467�485.

(4) Moore, M. M., Harington-Brock, K., Doerr, C. L. and Dearfield, K. L. (1989), Differential MutantQuantitation at the Mouse Lymphoma TK and CHO HGPRT Loci, Mutagenesis, 4, pp. 394�403.

(5) Aaron, C. S. and Stankowski, Jr. L. F. (1989), Comparison of the AS52/XPRT and the CHO/HPRTAssays: Evaluation of Six Drug Candidates, Mutation Res., 223, pp. 121�128.

(6) Aaron, C. S., Bolcsfoldi, G., Glatt, H. R., Moore, M., Nishi, Y., Stankowski, Jr. L. F., Theiss, J. andThompson, E. (1994), Mammalian Cell Gene Mutation Assays Working Group Report. Report of theInternational Workshop on Standardisation of Genotoxicity Test Procedures. Mutation Res., 312, pp.235�239.

(7) Scott, D., Galloway, S. M., Marshall, R. R., Ishidate, M., Brusick, D., Ashby, J. and Myhr, B. C. (1991),Genotoxicity Under Extreme Culture Conditions. A report from ICPEMC Task Group 9, Mutation Res.,257, pp. 147�204.

(8) Clive, D., McCuen, R., Spector, J. F. S., Piper, C. and Mavournin, K. H. (1983), Specific Gene Mutationsin L5178Y Cells in Culture. A Report of the U. S. Environmental Protection Agency Gene-ToxProgram, Mutation Res., 115, pp. 225�251.

(9) Li, A. P., Gupta, R. S., Heflich, R. H. and Wasson, J. S. (1988), A Review and Analysis of the ChineseHamster Ovary/Hypoxanthine Guanine Phosphoribosyl Transferase System to Determine theMutagenicity of Chemical Agents: A Report of Phase III of the U. S. Environment Protection AgencyGene-Tox Program, Mutation Res., 196, pp. 17�36.


(10) Li, A. P., Carver, J. H., Choy, W. N., Hsie, A. W., Gupta, R. S., Loveday, K. S., O'Neill, J. P., Riddle, J. C.,Stankowski, L. F. Jr. and Yang, L. L. (1987), A Guide for the Performance of the Chinese HamsterOvary Cell/Hypoxanthine-Cuanine Phosphoribosyl Transferase Gene Mutation Assay, Mutation Res.,189, pp. 135�141.

(11) Liber, H. L., Yandell, D. W. and Little, J. B. (1989), A Comparison of Mutation Induction at the TK andHPRT Loci in Human Lymphoblastoid Cells: Quantitative Differences are Due to an Additional Class ofMutations at the Autosomal TK Locus, Mutation Res., 216, pp. 9�17.

(12) Stankowski, L. F. Jr., Tindall, K. R. and Hsie, A. W. (1986), Quantitative and Molecular Analyses ofEthyl Methanosulphonate � and ICR 191-Induced Molecular Analyses of Ethyl Methanosulphonate �and ICR 191-Induced Mutation in AS52 Cells, Mutation Res., 160, pp. 133�147.

(13) Turner, N. T., Batson, A. G. and Clive, D. (1984), Procedures for the L5178Y/TK+/¯ � TK+/¯ MouseLymphoma Cell Mutagenicity Assay, in: Kilbey, B. J. et al (eds.) Handbook of Mutagenicity Test Procedures,Elsevier Science Publishers, New York, pp. 239�268.

(14) Arlett, C. F., Smith, D. M., Clarke, G. M., Green, M. H. L., Cole, J., McGregor, D. B. and Asquith, J. C.(1989), Mammalian Cell Gene Mutation Assays Based upon Colony Formation, in: Statistical Evaluationof Mutagenicity Test Data, Kirkland D. J., ed., Cambridge University Press, pp. 66�101.

(15) Abbondandolo, A., Bonatti, S., Corti, G., Fiorio, R., Loprieno, N. and Mazzaccaro, A. (1977), Inductionof 6-Thioguanine-Resistant Mutants in V79 Chinese Hamster Cells by Mouse-LiverMicrosome-Activated Dimethylnitrosamine, Mutation Res., 46, pp. 365�373.

(16) Ames, B. N., McCann, J. and Yamasaki, E. (1975), Methods for Detecting Carcinogens and Mutagenswith the Salmonella/Mammalian-Microsome Mutagenicity Test, Mutation Res., 31, pp. 347�364.

(17) Clive, D., Johnson, K. O., Spector, J. F. S., Batson, A. G. and Brown M. M. M. (1979), Validation andCharacterisation of the L5178Y/TK+/¯ Mouse Lymphoma Mutagen Assay System, Mutat Res., 59, pp.61�108.


(19) Elliott, B. M., Combes, R. D., Elcome, C. R., Gatehouse, D. G., Gibson, G. G., Mackay, J. M. and Wolf,R. C. (1992), Alternatives to Aroclor 1254-Induced S9 in In Vitro Genotoxicity Assays, Mutagenesis, 7,pp. 175�177.

(20) Matsushima, T., Sawamura, M., Hara, K. and Sugimura, T. (1976), A Safe Substitute for PolychlorinatedBiphenyls as an Inducer of Metabolic Activation Systems, in In Vitro Metabolic Activation in MutagenesisTesting, de Serres, F. J., Fouts, J. R., Bend, J. R. and Philpot. R. M. (eds.) Elsevier, North-Holland, pp.85�88.

(21) Krahn, D. F., Barsky, F. C. and McCooey, K. T. (1982), CHO/HGPRT Mutation Assay: Evaluation ofGases and Volatile Liquids, In: Tice, R. R., Costa, D. L., Schaich, K. M. (eds.), Genotoxic Effects of AirborneAgents, New York, Plenum, pp. 91�103.

(22) Zamora, P. O., Benson, J. M., Li, A. P. and Brooks, A. L. (1983), Evaluation of an Exposure SystemUsing Cells Grown on Collagen Gels for Detecting Highly Volatile Mutagens in the CHO/HGPRTMutation Assay, Environmental Mutagenesis, 5, pp. 795�801.

(23) Applegate, M. L., Moore, M. M., Broder, C. B., Burrell, A. and Hozier, J. C. (1990), Molecular Dissectionof Mutations at the Heterozygous Thymidine Kinase Locus in Mouse Lymphoma Cells, Proc. Natl. Acad.Sci. USA, 87, pp. 51�55.

(24) Moore, M. M., Clive, D., Hozier, J. C. Howard, B. E., Batson, A. G., Turner, N. T. and Sawyer, J. (1985),Analysis of Trifluorothymidine-Resistant (TFTr) and Mutants of L5178Y/TK+/¯ Mouse Lymphoma Cells,Mutation Res, 151, pp. 161�174.

(25) Yandell, D. W., Dryja, T. P. and Little, J. B. (1990), Molecular Genetic Analysis of Recessive Mutationsat a Heterozygous Autosomal Locus in Human Cells, Mutation Res., 229, pp. 89�102.

(26) Moore, M. M. and Doerr, C. L. (1990), Comparison of Chromosome Aberration Frequency andSmall-Colony TK-Deficient Mutant Frequency in L5178Y/TK+/¯ � 3.7.2C Mouse Lymphoma Cells,Mutagenesis 5, pp. 609�614.»


PAQAQSGLA 4RS

«B.23. DOJILG RPEQLOCOMIAJGR VQXLORXLIJGR EJSQOPGR RE HGKARSIJA

1. LEHODOR

G paqoýra lÝhodoy aposekeß amsicqauÞ sgy OECD TG 483, Mammalian Spermatogonial Chromosome Aberra-tion Test (1997).

1.1. EIRACXCG

Rjopüy sgy in vivo dojilÞy rpeqlocomiajÞy vqxlorxlijÞy ejsqopÞy eßmai o emsopirlüy sxm otriþm ejeßmxm potpqojakoým dolijÝy vqxlorxlijÝy ejsqopÝy re rpeqlocomiajÜ jýssaqa hgkarsijþm (1) (2) (3) (4) (5). Oi dolijÝyejsqopÝy lpoqeß ma eßmai dýo sýpxm, vqxlorxlijÝy Þ vqxlasidijÝy. Sa peqirrüseqa vglijÜ lesakkanicüma pqo-jakoým ejsqopÝy vxlasidijoý sýpot, apamsþmsai ülxy jai ejsqopÝy vqxlorxlijoý sýpot. G paqoýra lÝhodoy demÝvei rvediarseß cia sg lÝsqgrg aqihlgsijþm ejsqopþm jai dem vqgrilopoießsai rtmÞhxy cia so rjopü atsü. Oi vqx-lorxlijÝy lesakkÜneiy jai sa rtmauÞ rtlbÜmsa aposekoým so aßsio pokkþm cemesijþm arhemeiþm rsom Ümhqxpo.

Le sgm paqoýra dojilÞ lesqoýmsai vqxlorxlijÜ rtlbÜmsa re rpeqlocomiajÜ cemmgsijÜ jýssaqa jai, rtmepþy,pirseýesai üsi lpoqeß le atsÞm ma pqobkeuheß g epacxcÞ jkgqomolijþm lesakkÜnexm rsa cemmgsijÜ jýssaqa.

Rsg dojilÞ atsÞ vqgrilopoioýmsai rtmÞhxy sqxjsijÜ. AtsÞ g in vivo jtssaqocemesijÞ dojilÞ amivmeýei vqxlorx-lijÝy ejsqopÝy re rpeqlocomiajÝy lisþreiy. ¢kka jýssaqa rsüvoi dem aposekoým amsijeßlemo sgy lehüdot atsÞy.

Cia sgm amßvmetrg ejsqopþm vqxlasidijoý sýpot re rpeqlocomiajÜ jýssaqa, ha pqÝpei ma enesÜfesai g pqþsg lisx-sijÞ jtssoqijÞ diaßqerg lesÜ sgm jaseqcarßa pqim oi akkoiþreiy atsÝy apxkerhoým rsiy epülemey jtssaqijÝydiaiqÝreiy. Pqürhesey pkgqouoqßey apü sa tpobkghÝmsa re jaseqcarßa rpeqlocomiajÜ bkarsojýssaqa lpoqoým makguhoým apü leixsijÞ vqxlorxlijÞ amÜktrg cia vqxlorxlijoý sýpot ejsqopÝy rso rsÜdio sgy diajß-mgrgy-lesÜuargy I üsam sa tpü jaseqcarßa jýssaqa cßmotm rpeqlasojýssaqa.

AtsÞ g in vivo dojilÞ Ývei rvediarseß cia ma dieqetmÜsai am lesakkanicüma rxlasijþm jtssÜqxm eßmai dqarsijÜ jaire cemmgsijÜ jýssaqa. EpipkÝom, g apeqlocomiajÞ dojilÞ rvesßfesai le sgm ejsßlgrg sot jimdýmot lesakka-nocÝmergy dedolÝmot üsi le atsÞ lpoqoým ma enesarsoým paqÜcomsey sot in vivo lesabokirloý, sgy uaqlajojimg-sijÞy jai sxm dieqcariþm epidiüqhxrgy DNA.

Rsoty üqveiy tpÜqvotm diÜuoqey cemeÝy rpeqlocomßxm le Ýma oqirlÝmo uÜrla bahloý etairhgrßay rsiy vglijÝyotrßey. ¸sri, oi emsopifülemey ejsqopÝy amsipqorxpeýotm sg rtmokijÞ apüjqirg sxm tpü jaseqcarßa rpeqloco-miajþm jtssaqijþm pkghtrlþm, üpot derpüfotra hÝrg jasakalbÜmotm sa poktaqihlüseqa diauoqopoiglÝma rpeq-locomiajÜ jýssaqa. AmÜkoca le sg hÝrg soty rsoty üqveiy, oi diÜuoqey cemeÝy rpeqlocomßxm lpoqoým ma ejsehoýmÞ üvi rsg cemijÞ jtjkouoqßa kücx sot utrijoý jai utriokocijoý uqacloý sxm Reqsokießxm jtssÜqxm jai sotuqacloý aßlasoy-üqvexm.

Euürom tpÜqvotm emdeßneiy üsi g tpü dojilÞ otrßa, Þ oi lesabokßsey sgy, dem pqüjeisai ma uhÜrotm rsom irsü-rsüvo, dem eßmai rjüpilo ma vqgrilopoießsai g dojilÞ atsÞ.


1.2. OQIRLOI



VÜrla: avqxlasijÞ bkÜbg lijqüseqg apü so pkÜsoy liay vqxlasßdgy jai le ekÜvirsg apethtcqÜllirg sxm vqxla-sidþm.

AqihlgsijÞ ejsqopÞ: lesabokÞ sot aqihloý sxm vqxlorxlÜsxm apü som jamomijü vaqajsgqirsijü aqihlü sxmvqgrilopoiotlÝmxm fþxm.


Poktpkoeidßa: pokkapkÜrio sot apkoeidoýy vqxlorxlijoý aqihloý (n) pÝqam sot dipkoeidoýy aqihloý (dgkadÞ3n, 4n j.o.j.).

DolijÞ ejsqopÞ: lesabokÞ sgy dolÞy sxm vqxlorxlÜsxm pot amivmeýesai le paqasÞqgrg le lijqorjüpio sot rsa-dßot sgy lesauÜrexy sgy diaßqergy sxm jtssÜqxm jai cßmesai amsikgpsÞ le sg loquÞ apakeßwexm, emdoamsakkacþmÞ amsakkacþm.


Sa fþa ejsßhemsai rsgm tpü dojilÞ otrßa apü lßa jasÜkkgkg odü ejhÝrexy jai htriÜfomsai re jasÜkkgkey vqomijÝyrsiclÝy lesÜ sgm acxcÞ. Pqim apü sg htrßa, sa fþa tpobÜkkomsai re acxcÞ le Ýma paqÜcomsa amarsokÞylesauÜrexy (p.v. jokvijßmg Þ Colcemid®). Rsg rtmÝveia, paqarjetÜfomsai paqarjetÜrlasa apü cemmgsijÜ jýssaqa,vqxlasßfomsai jai sa lesauarijÜ jýssaqa enesÜfomsai pqoy emsopirlü stvüm vqxlorxlijþm ejsqopþm.




RtmÞhxy vqgrilopoioýmsai aqremijoß jimÝfijoi jqijgsoß jai pomsijoß. Emsoýsoiy, lpoqoým ma vqgrilopoighoým jaiaqremijÜ apü Ükka jasÜkkgka eßdg hgkarsijþm. Ha pqÝpei ma vqgrilopoioýmsai rtmÞhxy vqgrilopoioýlemey eqca-rsgqiajÝy utkÝy meaqþm tciþm emÞkijxm fþxm. Rsgm aqvÞ sgy dojilÞy, oi diauoqÝy rsa bÜqg sxm fþxm ha pqÝpeima eßmai ekÜvirsey jai ma lgm tpeqbaßmotm so ± 20 % sot lÝrot bÜqoty.




TciÞ meaqÜ emÞkija aqremijÜ vxqßfomsai stvaßa re olÜdey laqstqßay jai acxcÞy. Sa jkotbiÜ ha pqÝpei madiasÜrromsai le sÝsoio sqüpo þrse ma ekavirsopoioýmsai stvüm pihamÝy epidqÜreiy apü sg hÝrg sxm jkotbiþm. Safþa kalbÜmotm lßa apojkeirsijÞ cia so jahÝma satsüsgsa. Sa fþa ecjkilasßfomsai rsiy eqcarsgqiajÝy rtmhÞjeycia pÝmse sotkÜvirsom glÝqey pqim apü sgm Ýmaqng sgy dojilÞy.


RseqeÝy tpü dojilÞ otrßey ha pqÝpei ma diakýomsai Þ ma sßhemsai tpü loquÞ emaixqÞlasoy re jasÜkkgkotydiakýsey Þ uoqeßy jai ma aqaiþmomsai, euürom vqeiÜfesai, pqim ma voqgcghoým rsa fþa. Oi tcqÝy tpü dojilÞ otrßeylpoqoým ma voqgcoýmsai apetheßay xy Ývotm Þ ma aqaiþmomsai pqim apü sg voqÞcgrg. Ha pqÝpei ma vqgrilo-poioýmsai pqüruasa paqarjetÜrlasa sgy tpü dojilÞ otrßay ejsüy ji am sa rsoiveßa rvesijÜ le sg rsaheqüsgsasgy otrßay episqÝpotm sg vqÞrg Ýsoilxm paqarjetarlÜsxm.



O diakýsgy/uoqÝay dem ha pqÝpei ma eluamßfei sonijÞ dqÜrg rsa vqgrilopoioýlema epßpeda dürexm akkÜ oýse jaima tpÜqvotm tpümoiey cia pihamÞ vglijÞ amsßdqarÞ sot le sgm tpü dojilÞ otrßa. Euürom o vqgrilopoioýlemoydiakýsgy/uoqÝay dem amÞjei rsoty cmxrsoýy, g vqÞrg sot ha pqÝpei ma rsgqßfesai rsgm ýpaqng rsoiveßxm pot apo-deijmýotm sg rtlbasüsgsÜ sot. RtmirsÜsai, euürom eßmai dtmasü, ma enesÜfesai pqþsa g vqÞrg emüy tdasijoýdiakýsg/uoqÝa.

1.4.2.2. LÜqstqey

Re jÜhe dojilÞ ha pqÝpei ma peqikalbÜmomsai paqÜkkgka hesijoß jai aqmgsijoß (diakýsgy Þ uoqÝay) lÜqstqey. Leenaßqerg sgm acxcÞ le sgm tpü dojilÞ otrßa, sa fþa rsiy olÜdey laqstqßay ha pqÝpei ma amsilesxpßfomsai le somßdio ajqibþy sqüpo le ejeßmo sxm fþxm rsiy tpobakkülemey re acxcÞ olÜdey.


Oi hesijoß lÜqstqey ha pqÝpei ma pqojakoým dolijÝy vqxlorxlijÝy ejsqopÝy in vivo re rpeqlocomiajÜ jýssaqa reepßpeda Ýjhergy pot amalÝmesai ma dþrotm amivmeýrilg aýngrg pÜmx apü so barijü üqio.

Oi düreiy sxm hesijþm laqsýqxm ha pqÝpei ma epikÝcomsai Ýsri þrse oi epidqÜreiy ma eßmai raueßy akkÜ ma lgm apo-jakýpsotm alÝrxy sgm satsüsgsa sxm jxdijopoiglÝmxm amsijeilemouüqxm rsom paqasgqgsÞ. Oi hesijoß lÜqstqeylpoqoým ma voqgcoýmsai jai apü odü diauoqesijÞ apü ejeßmg sgy tpü dojilÞ otrßay jai ma deiclasßfomsai lümolßa uoqÜ. Euürom tpÜqvotm, lpoqeß ma enesÜfesai g vqÞrg hesijþm laqsýqxm paqüloiay vglijÞy sÜngy. Paqadeßc-lasa otriþm-hesijþm laqsýqxm eßmai:




Jtjkoentkalßmg 108-91-8 203-629-0

Lisoltjßmg C 50-07-7 200-008-6

LomoleqÝy ajqtkalßdio 79-06-1 201-173-7


Cia jÜhe deiclasokgwßa ha pqÝpei ma peqikalbÜmomsai jai aqmgsijoß lÜqstqey, tpobkghÝmsey re acxcÞ lümo lediakýsg Þ uoqÝa akkÜ le som ßdio jasÜ sa Ükka sqüpo le ejeßmo sxm olÜdxm sgy tpü dojilÞ otrßay, ejsüy ji amapü pqoûpÜqvomsa rsoiveßa cia soty lÜqstqey pqojýpsotm apodejsÝy diauoqopoiÞreiy jai rtvmüsgsey jtssÜqxm levqxlorxlijÝy ejsqopÝy lesaný sxm fþxm. EpipkÝom, ha pqÝpei ma vqgrilopoioýmsai jai lg tpobkghÝmsey re acxcÞlÜqstqey ejsüy am tpÜqvotm irsoqijÜ Þ dglorietlÝma rsoiveßa pot apodeijmýotm üsi o epikeceßy diakýsgy/uoqÝaydem epiuÝqei epibkabÞ Þ lesakkanicüma aposekÝrlasa.

1.5. DIADIJARIA

1.5.1. Aqihlüy fþxm

JÜhe tpobakkülemg re acxcÞ olÜda jai olÜda lÜqstqay pqÝpei ma aposekeßsai apü pÝmse sotkÜvirsom pqoyenÝsarg aqremijÜ.


Oi tpü dojilÞ otrßey voqgcoýmsai jasÜ pqosßlgrg lßa Þ dýo uoqÝy (dgkadÞ xy lßa Þ dýo acxcÝy). Oi tpü dojilÞotrßey lpoqoým epßrgy ma voqgcghoým jai diajejolÝma, dgkadÞ dýo acxcÝy sgm ßdia glÝqa pot ma lgm apÝvotmvqomijÜ peqirrüseqo apü leqijÝy þqey, cia ma dietjokýmesai g voqÞcgrg lecÜkgy porüsgsay otrßay. ¢kkoi stvümvqgrilopoioýlemoi sqüpoi acxcÞy ha pqÝpei ma aisiokocoýmsai epirsglomijþy.

Rsgm olÜda rsgm opoßa dßmesai g lecakýseqg dürg, cßmomsai dýo deiclasokgwßey lesÜ sgm acxcÞ. EpeidÞ g jimgsijÞsot jtssaqijoý jýjkot lpoqeß ma epgqearseß apü sgm tpü dojilÞ otrßa, pqaclasopoioýmsai lßa pqþsg deiclasokg-wßa jai lßa deýseqg deiclasokgwßa aqcüseqa, 24 jai 48 þqey peqßpot amsßrsoiva lesÜ sgm acxcÞ. Cia siy tpü-koipey düreiy, ha pqÝpei ma cßmesai lßa deiclasokgwßa rsiy 24 þqey Þ re vqümo pot amsirsoiveß rso 1,5 sgy vqo-mijÞy diÜqjeiay sot jtssaqijoý jýjkot lesÜ sgm acxcÞ, ejsüy ji am eßmai cmxrsü üsi cia sgm amßvretrg sxmepidqÜrexm eßmai jasakkgküseqoy jÜpoioy Ükkoy vqümoy deiclasokgwßay (6).

EpipkÝom, lpoqoým ma pqaclasopoighoým deiclasokgwßey jai re Ükkey vqomijÝy rsiclÝy. Cia paqÜdeicla, rsgm peqß-psxrg otriþm pot lpoqeß ma epacÜcotm vqxlorxlijÞ trsÝqgrg, Þ lpoqeß ma arjÞrotm S-amenÜqsgsey epidqÜreiy,lpoqeß ma eßmai jakü ma cßmei mxqßseqa g deiclasokgwßa (1).

So am pqÝpei ma tpÜqnei Þ üvi vqomodiÜcqalla epameikgllÝmgy acxcÞy, atsü vqeiÜfesai ma enesÜfesai jasÜ peqß-psxrg. Rsgm peqßpsxrg epameikgllÝmgy acxcÞy, sa fþa ha pqÝpei ma htriÜfomsai 24 þqey (1,5 jtssaqijü jýjko)lesÜ sgm seketsaßa acxcÞ. ¼pot vqeiÜfesai, lpoqoým ma tpÜqnotm pqürhesey deiclasokgwßey re Ükkoty vqümoty.

Pqim apü sg htrßa, rsa fþa ecvýesai emdopeqisomaújþy jasÜkkgkg dürg paqÜcomsa amarsokÞy lesÜuargy (p.v. Col-cemid® Þ jokvijßmg). Re jasÜkkgkg vqomijÞ rsiclÞ pqaclasopoießsai deiclasokgwßa rsa fþa. Cia soty pomsijoýy, gjasakkgküseqg rsiclÞ eßmai peqßpot 3-5 þqey, emþ cia soty jimÝfijoty jqijgsoýy so diÜrsgla atsü amsirsoiveßpeqßpot re 4-5 þqey.



EÜm ejsekerseß dojilÞ ameýqergy eýqoty epeidÞ dem tpÜqvotm jasÜkkgka diahÝrila dedolÝma, atsÞ ha pqÝpei maejsekeßsai rso ßdio eqcarsÞqio, le so ßdio eßdoy, utkÞ jai sqüpo acxcÞy pot vqgrilopoießsai rsgm jýqia dojilÞ (7).Euürom tpÜqvei sonijüsgsa, rsgm pqþsg deiclasokgwßa vqgrilopoioýmsai sqßa epßpeda dürexm. Sa epßpeda atsÜdürexm ha pqÝpei ma jakýpsotm lßa peqiovÞ apü sg lÝcirsg lÝvqi sg valgkÞ Þ lgdemijÞ sonijüsgsa. Cia sg deýseqgdeiclasokgwßa, aqjeß ma vqgrilopoießsai lümo g lÝcirsg dürg. G lÝcirsg dürg oqßfesai xy g dürg pot paqÝveirgleßa sonijüsgsay sÝsoia þrse stvüm twgküseqa epßpeda dürgy, le bÜrg som ßdio sqüpo voqÞcgrgy, ma amalÝmesaiutriokocijÜ ma odgcÞrotm re uaimülema hmgrilüsgsay.

Otrßey le eidijÝy biokocijÝy dqÜreiy re valgkÝy lg sonijÝy düreiy (üpxy oqlümey jai lisxcüma) lpoqeß ma apo-sekoým enaiqÝreiy rsa jqisÞqia qýhlirgy sxm dürexm jai ha pqÝpei ma aniokocoýmsai jasÜ peqßpsxrg. G lÝcirsgdürg lpoqeß epßrgy ma oqirseß jai xy g dürg pot paqÝvei emdeßneiy sonijüsgsay rsa rpeqlocomiajÜ jýssaqa (p.v.ekÜssxrg sot kücot sxm rpeqlocomiajþm lisþrexm pqoy sgm pqþsg jai deýseqg leixsijÞ lesÜuarg. G ekÜssxrgatsÞ dem ha pqÝpei ma tpeqbaßmei so 50 %).


EÜm lßa dojilÞ le Ýma epßpedo dürgy sotkÜvirsom 2 000 mg/kg bÜqoty rþlasoy/glÝqa rsgm opoßa vqgrilopoießsailßa lümg acxcÞ, Þ dýo acxcÝy sgm ßdia lÝqa, dem dþrei oqasÜ sonijÜ aposekÝrlasa, jai euürom dem amalÝmesai geluÜmirg comosonijüsgsay le bÜrg rsoiveßa apü otrßey rvesijÞy dolÞy, süse lpoqeß ma hexqgheß xy lg amacjaßa gejsÝkerg pkÞqoty lekÝsgy le sqßa epßpeda dürgy. G amalemülemg amhqþpimg Ýjherg lpoqeß ma dþrei lßa Ýmdeingsgy amÜcjgy cia vqgrilopoßgrg twgküseqot epßpedot dürgy rsg dojilÞ oqiajÞy dürgy.


G tpü dojilÞ otrßa voqgceßsai rtmÞhxy le diarxkÞmxrg vqgrilopoiþmsay rsolavijü rxkÞma Þ jasÜkkgko rxkÞmadiarxkÞmxrgy Þ le emdopeqisomaújÞ Ýcvtrg. Lpoqoým ma vqgrilopoighoým jai Ükkey odoß Ýjhergy euürom lpoqoýmma aisiokocghoým. O lÝcirsoy ücjoy tcqoý pot lpoqeß ma voqgcgheß le diarxkÞmxrg Þ Ýcvtrg euÜpan enaqsÜsaiapü so lÝcehoy sot peiqalasüfxot. O ücjoy dem ha pqÝpei ma tpeqbaßmei sa 2 ml/100 g bÜqoty rþlasoy. Am vqg-rilopoighoým lecakýseqoi ücjoi, atsü pqÝpei ma aisiokoceßsai. Le enaßqerg siy eqehirsijÝy Þ diabqxsijÝy otrßey oiopoßey jamomijÜ eluamßfotm emsomüseqa aposekÝrlasa re twgküseqey rtcjemsqþreiy, oi diauoqopoiÞreiy rsom ücjoha pqÝpei ma ekavirsopoioýmsai pqoraqlüfomsay sg rtcjÝmsqxrg þrse ma diaruakßfesai rsaheqüy ücjoy re üka saepßpeda dürgy.

1.5.6. Pqoesoilarßa sxm vqxlorxlÜsxm

AlÝrxy lesÜ sg htrßa, kalbÜmomsai apü som Ýma Þ jai soty dýo üqveiy, emaixqÞlasa jtssÜqxm pot ejsßhemsai retposomijü diÜktla jai rseqeþmomsai. Sa jýssaqa jasüpim epirsqþmomsai re amsijeilemouüqoty pkÜjey jai vqxlasß-fomsai.

1.5.7. AmÜktrg

Cia jÜhe fþo ha pqÝpei ma enesÜfomsai sotkÜvirsom 100 jakþy amapstclÝmey lesauÜreiy (dgkadÞ 500 jas' ekÜvi-rso lesauÜreiy amÜ olÜda). O aqihlüy atsüy lpoqeß ma leixheß üsam paqasgqeßsai twgküy aqihlüy ejsqopþm. ¼keyoi amsijeilemouüqoi, rtlpeqikalbamolÝmxm jai ejeßmxm sxm hesijþm jai aqmgsijþm laqsýqxm, ha pqÝpei makalbÜmotm Ýmam amenÜqsgso jxdijü pqßm apü sgm enÝsarg rso lijqorjüpio. EpeidÞ oi diadijarßey rseqÝxrgyapokÞcotm rtvmÜ rsg qÞng emüy pororsoý lesauÜrexm le apþkeia vqxlorxlÜsxm, sa jasalesqoýlema jýssaqa hapqÝpei ma peqiÝvotm aqihlü jemsqoleqidßxm ßro le som aqihlü 2n ± 2.

2. DEDOLEMA


Sa rsoiveßa cia sa epilÝqoty fþa ha pqÝpei ma paqotriÜfomsai le loquÞ pßmaja. G peiqalasijÞ lomÜda eßmai sofþo. Cia jÜhe fþo ha pqÝpei ma ejsilÜsai o aqihlüy sxm jtssÜqxm le dolijÝy vqxlorxlijÝy ejsqopÝy jai o aqihlüysxm ejsqopþm amÜ jýssaqo. Oi diÜuoqoi sýpoi dolijþm vqxlorxlijþm ejsqopþm ha pqÝpei ma jasacqÜuomsai lesom aqihlü jai sg rtvmüsgsÜ soty rsiy tpobkgheßrey re acxcÞ olÜdey jai rsiy olÜdey lÜqstqey. Sa vÜrlasajasacqÜuomsai nevxqirsÜ jai peqikalbÜmomsai rsgm Ýjherg, cemijÜ ülxy dem peqikalbÜmomsai rsg rtmokijÞ rtvmü-sgsa ejsqopþm.

Euürom paqasgqgheß lßsxrg jahþy epßrgy jai leßxrg, ha pqÝpei ma pqordioqßfesai o kücoy sxm lisþrexm rpeqlo-comßxm pqoy sgm pqþsg jai deýseqg leixsijÞ lesÜuarg xy lÝsqo sgy jtssaqosonijüsgsay cia üka sa tpobkghÝmsare acxcÞ fþa jai soty aqmgsijoýy lÜqstqey re rtmokijü deßcla 100 diaiqelÝmxm jtssÜqxm amÜ fþo cia som pqor-dioqirlü sgy dtmasÞy jtssaqosonijÞy epßdqargy. Euürom paqasgqeßsai lümo lßsxrg, ha pqÝpei ma pqordioqßfesai odeßjsgy lisþrexy re 1 000 sotkÜvirsom jýssaqa cia jÜhe fþo.



Cia ma hexqgheß Ýma aposÝkerla xy hesijü euaqlüfomsai diÜuoqa jqisÞqia üpxy g rvesifülemg le sg dürg aýngrgrso rvesijü aqihlü jtssÜqxm le vqxlorxlijÝy ejsqopÝy Þ g rauÞy aýngrg rsom aqihlü sxm jtssÜqxm le ejsqopÝyre lßa lümg dürg re lßa lümg deiclasokgwßa. Pqþsa ha pqÝpei ma enesÜfesai g biokocijÞ rvesijüsgsa sxm apose-kerlÜsxm. Xy boÞhgla rsgm aniokücgrg sxm aposekerlÜsxm sxm dojilþm lpoqoým ma vqgrilopoioýmsai jai rsasi-rsijÝy lÝhodoi (8). Re lßa hesijÞ apüjqirg dem ha pqÝpei xy lomadijüy apouarirsijüy paqÜcomsay ma kalbÜmesai grsasirsijÞ rglamsijüsgsa. Stvüm diuoqoýlema aposekÝrlasa ha pqÝpei ma diaraugmßfomsai le peqaisÝqx dojilÝysqopopoiþmsay, jasÜ pqosßlgrg, siy peiqalasijÝy rtmhÞjey.



HesijÜ aposekÝrlasa apü sgm in vivo dojilÞ rpeqlocomiajÞy vqxlorxlijÞy ejsqopÞy deßvmotm üsi g tpü dojilÞotrßa epÜcei dolijÝy vqxlorxlijÝy ejsqopÝy rsa cemmgsijÜ jýssaqa sxm enesarhÝmsxm eidþm. AqmgsijÜ apo-sekÝrlasa deßvmotm üsi, tpü siy rtmhÞjey sgy dojilÞy, g tpü dojilÞ otrßa dem epÜcei vqxlorxlijÝy ejsqopÝy rsacemmgsijÜ jýssaqa sxm enesarhÝmsxm eidþm.

Ha pqÝpei ma enesÜfesai g pihamüsgsa sgy tpü dojilÞ otrßay Þ sxm lesabokisþm sgy ma uhÜmei rsom irsü rsüvo.

3. EJHERG AMAUOQAR

EJHERG DOJILGR


Diakýsgy/uoqÝay:



EnesarhÝmsa fþa:


� aqihlüy jai gkijßa sxm fþxm,



RtmhÞjey dojilÞy:

� rsoiveßa apü sg lekÝsg sot eýqoty, euürom Ýcime,





� aisiokocßa sot vqomijoý rgleßot sgy htrßay,


� lesasqopÞ sgy rtcjÝmsqxrgy (ppm) sgy tpü dojilÞ otrßay rsg dßaisa/pürilo meqü rsgm pqaclasijÞ dürg(mg/kg bÜqoty rþlasoy/glÝqa), euürom rtmsqÝvei peqßpsxrg,




� satsüsgsa sgy otrßay amarsokÞy sgy lesÜuargy, rtcjÝmsqxrg atsÞy jai diÜqjeia sgy acxcÞy,

� lÝhodoi esoilarßay amsijeilemouüqxm,

� jqisÞqia cia sg lÝsqgrg sxm ejsqopþm,



AposekÝrlasa:


� lisxsijüy deßjsgy,

� kücoy rpeqlocomiajþm lisþrexm pqoy pqþsg jai deýseqg leixsijÝy lesauÜreiy,

� sýpoy jai aqihlüy ejsqopþm nevxqirsÜ cia jÜhe fþo,

� okijüy aqihlüy ejsqopþm amÜ olÜda,

� aqihlüy jtssÜqxm le ejsqopÝy amÜ olÜda,



� paqÜkkgka rsoiveßa cia soty aqmgsijoýy lÜqstqey,

� pqoûpÜqvomsa rsoiveßa cia soty aqmgsijoýy (diakýsgy/uoqÝay) lÜqstqey, le eýqg, lÝrey silÝy jai stpijÝy apo-jkßreiy,

� paqÜkkgka rsoiveßa cia soty hesijoýy lÜqstqey,

� akkacÝy rsgm pkoeidßa, euürom paqasgqÞhgjam.


RtlpeqÜrlasa.

4. BIBKIOCQAUIA

(1) Adler, I. D. (1986), Clastogenic Potential in Mouse Spermatogonia of Chemical Mutagens Related to theirCell-Cycle Specifications, in: Genetic Toxicology of Environmental Chemicals, Part B: Genetic Effects and AppliedMutagenesis, Ramel, C., Lambert B., and Magnusson, J. (eds.) Liss, New York, pp. 477�484.

(2) Adler, I. D. (1984), Cytogenic tests in Mammals, in: Mutagenicity Testing: a Practical Approach, ed. S. Venittand J. M. Parry, IRL Press, Oxford, Washington DC, pp. 275�306.

(3) Evans, E. P., Breckon, G. and Ford, C. E. (1964), An Air-Drying Method for Meiotic Preparations fromMammalian Testes, Cytogenetics and Cell Genetics, 3, pp. 289�294.


(4) Richold, M., Ashby, J., Chandley, A., Gatehouse, D. G. and Henderson L. (1990), In Vivo CytogeneticAssays, in: D. J. Kirkland (ed.), Basic Mutagenicity Tests, UKEMS Recommended Procedures. UKEMSSubcommittee on Guidelines for Mutagenicity Testing. Report. Part I revised, Cambridge University Press,Cambridge, New York, Port Chester, Melbourne, Sydney, pp. 115�141.

(5) Yamamoto, K. and Kikuchi, Y. (1978), A New Method for Preparation of Mammalian SpermatogonialChromosomes, Mutation Res., 52, pp. 207�209.

(6) Adler, I. D., Shelby, M. D., Bootman, J., Favor, J., Generoso, W., Pacchierotti, F., Shibuya, T. and Tanaka,N. (1994), International Workshop on Standardisation of Genotoxicity Test Procedures. Summary Reportof the Working Group on Mammalian Germ Cell Tests, Mutation Res., 312, pp. 313�318.

(7) Fielder, R. J., Allen, J. A., Boobis, A. R., Botham, P. A., Doe, J., Esdaile, D. J., Gatehouse, D. G.,Hodson-Walker, G., Morton, D. B., Kirkland D. J. and Richold, M. (1992), Report of British ToxicologySociety/UK Environmental Mutagen Society Working group: Dose setting in In Vivo Mutagenicity Assays,Mutagenesis, 7, pp. 313�319.

(8) Lovell, D. P., Anderson, D., Albanese, R., Amphlett, G. E., Clare, G., Ferguson, R., Richold, M., Papworth,D. G. and Savage, J. R. K. (1989), Statistical Analysis of In Vivo Cytogenetic Assays, in: D. J. Kirkland(ed.), Statistical Evaluation of Mutagenicity Test Data. UKEMS Sub-Committee on Guidelines for MutagenicityTesting, report, Part III, Cambridge University Press, Cambridge, New York, Port Chester, Melbourne,Sydney, pp. 184�232.»


PAQAQSGLA 4F

«B.39. DOJILG LG PQOCQALLASIRLEMGR RTMHERGR DNA (UDS) LE GPASIJA JTSSAQA HGKARSIJXMIN VIVO

1. LEHODOR

G paqoýra lÝhodoy aposekeß amsßcqauo sgy OECD TG 486, Unscheduled DNA Synthesis (UDS) Test with Mam-malian Liver Cells In Vivo (1997).

1.1. EIRACXCG

Rjopüy sgy dojilÞy lg pqocqallasirlÝmgy rýmhergy DNA (UDS) le gpasijÜ jýssaqa hgkarsijþm in vivo eßmai gamacmþqirg otriþm pot epÜcotm epidiüqhxrg sot DNA rsa gpasijÜ jýssaqa tpobkghÝmsxm re acxcÞ fþxm (1) (2)(3) (4).

AtsÞ g in vivo dojilÞ paqÝvei lÝhodo cia sg dieqeýmgrg sxm comosonijþm epidqÜrexm vglijþm otriþm rso Þpaq.So lesqoýlemo sekijü rgleßo eßmai emdeijsijü sgy bkÜbgy sot DNA jai sgy epajükothgy epidiüqhxrgy rsa gpasijÜjýssaqa. So Þpaq eßmai rtmÞhxy o jtqiüseqoy süpoy lesabokirloý sxm apoqqouotlÝmxm emþrexm. Aposekeßrtmepþy pqüruoqo süpo cia sg lÝsqgrg sgy bkÜbgy sot DNA in vivo.

Euürom tpÜqvotm emdeßneiy üsi g tpü dojilÞ otrßa dem ha uhÜrei rsom irsü rsüvo, dem emdeßjmtsai ma vqgrilopoi-eßsai g dojilÞ atsÞ.

So sekijü rgleßo sgy lg pqocqallasirlÝmgy rýmhergy DNA (UDS) lesqiÝsai pqordioqßfomsay sgm pqürkgwg epirg-larlÝmxm motjkeoridßxm re jýssaqa pot dem tpüjeimsai re pqocqallasirlÝmg (S-uÜrg) rýmherg DNA. G etqýseqavqgrilopoioýlemg sevmijÞ eßmai o pqordioqirlüy sgy pqürkgwgy epirglarlÝmgy le sqßsio htlidßmgy (3H-TdR) leatsoajsimocqÜugrg. Cia siy in vivo dojilÝy UDS vqgrilopoießsai jasÜ pqosßlgrg Þpaq apü epßltey. Lpoqoým mavqgrilopoighoým jai Ükkoi irsoß amsß cia Þpaq, atsü ülxy dem aposekeß amsijeßlemo sgy paqoýray lehüdot.

G amßvmetrg apojqßrexy UDS enaqsÜsai apü som aqihlü sxm bÜrexm DNA pot apojüpgjam jai amsijasarsÜhgjamrso rgleßo sgy bkÜbgy. Rtmepþy, g dojilÞ UDS Ývei idiaßseqg anßa cia sgm amßvmetrg ejsesalÝmxm epidioqhþrexm(20-30 bÜreiy) pot pqojakoýmsai apü otrßey. AmsihÝsxy, oi peqioqirlÝmey epidioqhþreiy (1-3 bÜreiy) amivmeýomsaile poký lijqüseqg etairhgrßa. PeqaisÝqx, lesakkanicüma rtlbÜmsa lpoqeß ma pqojýwotm kücx lg epidiüqhxrgy,jajÞy epidiüqhxrgy Þ jajÞy amsicqauÞy akkoiþrexm DNA. G Ýjsarg sgy apüjqirgy UDS dem aposekeß Ýmdeing ciasgm pirsüsgsa sgy dieqcarßay epidiüqhxrgy. EpipkÝom, lpoqeß Ýma lesakkanocümo ma amsidqÜ le so DNA akkÜ gbkÜbg sot DNA ma lgm epidioqhþmesai le sg dieqcarßa sgy epidiüqhxrgy apojopÞy. G Ýkkeiwg eneidijetlÝmxm pkg-qouoqiþm cia sg lesakkanicümo dqarsijüsgsa apü sg dojilÞ UDS amsirsahlßfesai apü sgm em dtmÜlei etairhgrßaatsoý sot sekijoý rgleßot epeidÞ lesqiÝsai re oküjkgqo so comidßxla.


1.2. OQIRLOI

Jýssaqa re epidiüqhxrg: jahaqüy ptqgmijüy jüjjoy (NNG) lecakýseqoy apü lßa pqojahoqirlÝmg silÞ potpqÝpei ma aisiokoceßsai apü so eqcarsÞqio pot dienÜcei sg dojilÞ.

Jahaqoß ptqgmijoß jüjjoi (NNG): porosijü lÝsqo sgy UDS dqarsijüsgsay jtssÜqxm re atsoajsimocqauijÝydojilÝy UDS pot tpokocßfesai auaiqþmsay so lÝro aqihlü jtssaqopkarlasijþm jüjjxm re ptqgmoúrodýmaley jts-saqopkarlasijÝy peqiovÝy (CG) apü som aqihlü sxm ptqgmijþm jüjjxm (NG): NNG=NG¯CG. O aqihlüy sxm NNGtpokocßfesai cia sa lelomxlÝma jýssaqa jai jasüpim ahqoßfomsai cia sa jýssaqa liay jakkiÝqceiay, paqÜkkgkxmjakkieqceiþm, j.kp.

Lg pqocqallasirlÝmg rýmherg DNA (UDS): EpidioqhxsijÞ rýmherg DNA lesÜ sgm apojopÞ jai apolÜjqtmrgslÞlasoy DNA pot peqikalbÜmei peqiovÞ pot Ývei tporseß bkÜbg pqojkgheßra apü vglijÝy otrßey Þ utrijoýypaqÜcomsey.

1.3. AQVG SGR LEHODOT

G dojilÞ UDS le gpasijÜ jýssaqa hgkarsijþm in vivo deßvmei epidioqhxsijÞ rýmherg DNA lesÜ sgm apojopÞ jaiapolÜjqtmrg slÞlasoy DNA pot peqikalbÜmei peqiovÞ pot Ývei tporseß bkÜbg apü vglijÝy otrßey Þ utrijoýypaqÜcomsey. G dojilÞ rsgqßfesai rtmÞhxy rsgm pqorhÞjg 3H-TdrR rso DNA gpasijþm jtssÜqxm pot eluamßfotmvalgkÞ rtvmüsgsa jtssÜqxm rsgm S -uÜrg sot jtssaqijoý jýjkot. G pqürkgwg 3H-TdR pqordioqßfesai rtmÞhxyle atsoajsimocqÜugrg epeidÞ g sevmijÞ atsÞ dem eßmai süro epidejsijÞ re paqelbokÝy apü jýssaqa S-uÜrgy üpxy,p.v., g tcqÞ rpimhgqocqaußa.


1.4. PEQICQAUG SGR LEHODOT



RtmÞhxy vqgrilopoioýmsai epßltey, am jai lpoqoým ma vqgrilopoighoým jai Ükka jasÜkkgka eßdg hgkarsijþm. HapqÝpei ma vqgrilopoioýmsai rtmÞhxy vqgrilopoioýlemey eqcarsgqiajÝy utkÝy meaqþm tciþm emÞkijxm fþxm. RsgmaqvÞ sgy dojilÞy, oi diauoqÝy rsa bÜqg sxm fþxm ha pqÝpei ma eßmai ekÜvirsey jai ma lgm tpeqbaßmotm so ± 20 %sot lÝrot bÜqoty cia jÜhe uýko.




TciÞ meaqÜ emÞkija fþa vxqßfomsai stvaßa re olÜdey laqstqßay jai acxcÞy. Sa jkotbiÜ ha pqÝpei ma diasÜrromsaile sÝsoio sqüpo þrse ma ekavirsopoioýmsai stvüm epidqÜreiy apü sg hÝrg sxm jkotbiþm. Sa fþa kalbÜmotm lßa jailomadijÞ satsüsgsa jai paqalÝmotm rsa jkotbiÜ soty sotkÜvirsom pÝmse glÝqey pqim apü sgm Ýmaqng sgy dojilÞycia ma lpoqÝrotm ma ecjkilasirsoým rsiy eqcarsgqiajÝy rtmhÞjey.


RseqeÝy tpü dojilÞ otrßey ha pqÝpei ma diakýomsai Þ ma sßhemsai tpü loquÞ emaixqÞlasoy re jasÜkkgkotydiakýsey Þ uoqeßy jai ma aqaiþmomsai, euürom vqeiÜfesai, pqim ma voqgcghoým rsa fþa. Oi tcqÝy tpü dojilÞ otrßeylpoqoým ma voqgcoýmsai apetheßay xy Ývotm Þ ma aqaiþmomsai pqim apü sg voqÞcgrg. Ha pqÝpei ma vqgrilo-poioýmsai pqüruasa paqarjetÜrlasa sgy tpü dojilÞ otrßay ejsüy ji am sa rsoiveßa rvesijÜ le sg rsaheqüsgsasgy otrßay episqÝpotm sg vqÞrg Ýsoilxm paqarjetarlÜsxm.



O diakýsgy/uoqÝay dem ha pqÝpei ma eluamßfei sonijÞ dqÜrg rsa vqgrilopoioýlema epßpeda dürexy akkÜ oýse jaima tpÜqvotm tpümoiey cia pihamÞ vglijÞ amsßdqarÞ sot le sgm tpü dojilÞ otrßa. Euürom o vqgrilopoioýlemoydiakýsgy/uoqÝay dem amÞjei rsoty cmxrsoýy, g vqÞrg sot ha pqÝpei ma rsgqßfesai rsgm ýpaqng rsoiveßxm pot apo-deijmýotm sg rtlbasüsgsÜ sot. RtmirsÜsai, euürom eßmai dtmasü, ma enesÜfesai pqþsa g vqÞrg emüy tdasijoýdiakýsg/uoqÝa.

1.4.2.2. LÜqstqey

Re jÜhe amenaqsÞsxy ejsekoýlemo lÝqoy sgy dojilÞy, ha pqÝpei ma peqikalbÜmomsai satsüvqoma hesijoß jai aqmgsi-joß (diakýsgy Þ uoqÝay) lÜqstqey. Le enaßqerg sgm acxcÞ le sgm tpü dojilÞ otrßa, sa fþa rsiy olÜdey laqstqßayha pqÝpei ma amsilesxpßfomsai le som ßdio ajqibþy sqüpo le ejeßmo sxm fþxm rsiy tpobakkülemey re acxcÞ olÜdey.

Oi hesijoß lÜqstqey ha pqÝpei ma eßmai otrßey pot eßmai cmxrsü üsi eluamßfotm so uaimülemo sgy UDS üsamvoqgcoýmsai re düreiy ejhÝrexy pot amalÝmesai ma dþrotm amivmeýrilg aýngrg pÜmx apü so barijü üqio. HesijoßlÜqstqey pot vqeiÜfomsai lesabokijÞ emeqcopoßgrg ha pqÝpei ma vqgrilopoioýmsai re düreiy pot paqÝvotm lÝsqiaapüjqirg (4). Oi düreiy lpoqoým ma epikÝcomsai Ýsri þrse sa aposekÝrlasa ma eßmai rauÞ akkÜ ma lgm apo-jakýpsotm alÝrxy sgm satsüsgsa sxm jxdijopoiglÝmxm amsijeilemouüqxm rsom paqasgqgsÞ. Paqadeßclasa otriþmpot lpoqoým ma vqgrilopoighoým xy hesijoß lÜqstqey eßmai:

Vqümoy deiclasokgwßay Otrßa Aqih. CAS Aqih. EINECS

Pqþsey deiclasokgwßey (2-4 þqey) M-misqofxdilehtkalßmg 62-75-9 200-249-8

Deýseqey deiclasokgwßey (12-16þqey)

M-2-ukhoqemtkoajesalßdio(2-AAF)

53-96-3 200-188-6

Xy hesijoß lÜqstqey lpoqoým ma vqgrilopoighoým jai Ükkey jasÜkkgkey otrßey. Epßrgy, oi hesijoß lÜqstqeylpoqoým ma voqgcoýmsai jai apü odü diauoqesijÞ apü ejeßmg sgy tpü dojilÞ otrßay.


1.5. DIADIJARIA


Ha pqÝpei ma vqgrilopoießsai jasÜkkgkoy aqihlüy fþxm þrse ma kalbÜmesai tpüwg g utrijÞ biokocijÞ poijikßarsgm apüjqirg. JÜhe olÜda ha pqÝpei ma aposekeßsai apü sqßa sotkÜvirsom fþa cia enÝsarg. Euürom tpÜqvotmrglamsijÜ pqüseqa rsoiveßa, cia siy olÜdey lÜqstqey, hesijoýy jai aqmgsijoýy, apaisoýmsai lümom Ýma Þ dýo fþa.

EÜm jasÜ so vqümo sgy Ýqetmay tpÜqvotm diahÝrila rsoiveßa apü lekÝsey rso ßdio eßdoy jai le sgm ßdia odüÝjhergy pot apodeijmýotm üsi dem tpÜqvotm otriarsijÝy diauoqÝy rsgm sonijüsgsa lesaný sxm uýkxm, süse aqjeß gdojilÞ ma cßmei re fþa emüy uýkot, jasÜ pqosßlgrg aqremijÜ. Euürom g Ýjherg re lia vglijÞ otrßa auoqÜ lümoso Ýma uýko, üpxy p.v. rsgm peqßpsxrg uaqlajetsijþm otriþm, g dojilÞ ha pqÝpei ma pqaclasopoießsai le fþa sotamsßrsoivot uýkot.


Oi enesafülemey otrßey voqgcoýmsai em cÝmei le lßa lümg acxcÞ.


JamomijÜ, vqgrilopoioýmsai sotkÜvirsom dýo epßpeda dürexm. G lÝcirsg dürg oqßfesai xy g dürg pot paqÝveirglÜdia sonijüsgsay sÝsoia þrse stvüm twgküseqa epßpeda dürgy, le bÜrg so ßdio dorokocijü jahersþy, maamalÝmesai utriokocijÜ ma odgcÞrotm re uaimülema hmgrilüsgsay. CemijÜ, g valgküseqg dürg amsirsoiveß rso 50 %Ýxy 25 % sgy twgkÞy dürgy.

Otrßey le eidijÝy biokocijÝy dqÜreiy re valgkÝy lg sonijÝy düreiy (üpxy oqlümey jai lisxcüma) lpoqeß ma apo-sekoým enaiqÝreiy rsa jqisÞqia qýhlirgy sxm dürexm jai ha pqÝpei ma aniokocoýmsai jasÜ peqßpsxrg. EÜm pqacla-sopoigheß lekÝsg diapßrsxrgy sot eýqoty epeidÞ dem tpÜqvotm jasÜkkgka diahÝrila dedolÝma, g lekÝsg atsÞ hapqÝpei ma pqaclasopoießsai rso ßdio eqcarsÞqio, le so ßdio eßdoy, utkÞ, uýko jai acxcÞ pot vqgrilopoioýmsai jairsgm jýqia lekÝsg.

G lÝcirsg dürg lpoqeß epßrgy ma oqirseß jai xy g dürg pot paqÝvei emdeßneiy sonijüsgsay rso Þpaq (p.v. ptjmx-sijoýy ptqÞmey).


EÜm lßa dojilÞ le Ýma epßpedo dürgy sotkÜvirsom 2 000 mg/kg bÜqoty rþlasoy rsgm opoßa vqgrilopoießsai lßalümg acxcÞ, Þ dýo acxcÝy sgm ßdia lÝqa, dem dþrei oqasÜ sonijÜ aposekÝrlasa, jai euürom dem amalÝmesai geluÜmirg comosonijüsgsay le bÜrg rsoiveßa apü otrßey rvesijÞy dolÞy, süse lpoqeß ma lgm eßmai amacjaßa g pqac-lasopoßgrg pkÞqoty lekÝsgy. G amalemülemg amhqþpimg Ýjherg lpoqeß ma dþrei lßa Ýmdeing cia so am vqeiÜfesaima vqgrilopoigheß twgküseqo epßpedo dürgy rsg dojilÞ oqiajÞy dürgy.


G tpü dojilÞ otrßa voqgceßsai rtmÞhxy le diarxkÞmxrg vqgrilopoiþmsay rsolavijü rxkÞma Þ jasÜkkgko rxkÞmadiarxkÞmxrgy. Lpoqoým ma vqgrilopoighoým jai Ükkey odoß Ýjhergy euürom lpoqoým ma aisiokocghoým. DemrtmirsÜsai pÜmsxy g emdopeqisomaújÞ odüy epeidÞ le som sqüpo atsü so Þpaq lpoqeß ma ejseheß apetheßay rsgm tpüdojilÞ otrßa amsß lÝrx sot jtjkouoqiajoý rtrsÞlasoy. O lÝcirsoy ücjoy tcqoý pot lpoqeß ma voqgcgheß le dia-rxkÞmxrg Þ Ýcvtrg euÜpan enaqsÜsai apü so lÝcehoy sot peiqalasüfxot. O ücjoy dem ha pqÝpei ma tpeqbaßmei sa2 ml/100 g bÜqoty rþlasoy. Am vqgrilopoighoým lecakýseqoi ücjoi, atsü pqÝpei ma aisiokoceßsai. Le enaßqergsiy eqehirsijÝy Þ diabqxsijÝy otrßey oi opoßey jamomijÜ eluamßfotm emsomüseqa aposekÝrlasa re twgküseqey rtc-jemsqþreiy, oi diauoqopoiÞreiy rsom ücjo ha pqÝpei ma ekavirsopoioýmsai pqoraqlüfomsay sg rtcjÝmsqxrg þrsema diaruakßfesai rsaheqüy ücjoy re üka sa epßpeda dürgy.

1.5.6. Pqoesoilarßa sxm gpasijþm jtssÜqxm

Sa gpasijÜ jýssaqa kalbÜmomsai apü tpobkghÝmsa re acxcÞ fþa jamomijÜ 12-16 þqey lesÜ sg voqÞcgrg. VqeiÜfe-sai em cÝmei lßa pqürhesg pqþilg deiclasokgwßa (jamomijÜ 2-4 þqey lesÜ sgm acxcÞ) ejsüy ji am tpÜqvei rauÞyhesijÞ apüjqirg rsiy 12-16 þqey. Emsoýsoiy, lpoqoým ma cßmotm deiclasokgwßey re emakkajsijÜ vqomijÜ diarsÞlasaeuürom soýso aisiokoceßsai le bÜrg sonijojimgsijÜ dedolÝma.


Bqavtpqüherley jakkiÝqceiey gpasijþm jtssÜqxm hgkarsijþm paqarjetÜfomsai rtmÞhxy ecvýomsay episopßxy rsoÞpaq jokkacemÜrg jai auÞmomsay sa pqoruÜsxy diarsahÝmsa gpasijÜ jýssaqa ma pqorjokkghoým re jasÜkkgkgepiuÜmeia. Sa gpasijÜ jýssaqa apü aqmgsijoýy lÜqstqey ha pqÝpei ma eluamßfotm bixrilüsgsa (5) sotkÜvirsom50 %.

1.5.7. Pqordioqirlüy sgy UDS

PqoruÜsxy apolomxhÝmsa gpasijÜ jýssaqa hgkarsijþm epxÜfomsai rtmÞhxy re lÝro pot peqiÝvei 3H-TdR ciajasÜkkgko vqomijü diÜrsgla, p.v. 3-8 þqey. Rso sÝkoy sgy peqiüdot epxÜrexy, so lÝro pqÝpei ma apolajqýmesaiapü sa jýssaqa sa opoßa lpoqoým jasüpim ma epxarsoým re lÝro pot peqiÝvei peqßrreia lg epirglarlÝmgy htli-dßmgy cia ma leixheß g lg emrxlasxlÝmg qadiÝmeqceia (�cold chase�). Sa jýssaqa jasüpim ejpkÝmomsai, rseqeþmomsaijai ngqaßmomsai. Cia lecakýseqoty vqümoty epxÜrexy, lpoqeß ma lg vqeiÜfesai g uÜrg sgy �cold chase�. Oi amsijei-lemouüqoi pkÜjey bthßfomsai re atsoajsimocqauijü cakÜjsxla, ejsßhemsai rso rjüsoy (p.v. wývomsai cia 7-14glÝqey), amapsýrromsai, vqxlasßfomsai jai lesqoýmsai oi ejseheilÝmoi jüjjoi aqcýqot. Cia jÜhe fþo esoilÜfomsaidýo Ýxy sqeßy amsijeilemouüqoi pkÜjey.

1.5.8. AmÜktrg

Sa amsijeilemouüqa paqarjetÜrlasa ha pqÝpei ma peqiÝvotm ijamü aqihlü jtssÜqxm jamomijÞy loquokocßay cia malpoqeß ma cßmei rglamsijÞ ejsßlgrg sgy UDS. Sa paqarjetÜrlasa enesÜfomsai le lijqorjüpio cia ma diapirsxheßam tpÜqvotm rglÜdia Ýjdgkgy jtssaqosonijüsgsay (p.v. pýjmxrg, leixlÝma epßpeda qadioepirÞlamrgy).

Oi amsijeilemouüqoi ha pqÝpei ma kalbÜmotm Ýma jxdijü pqim apü sgm jasalÝsqgrg sxm jüjjxm. JamomijÜlesqoýmsai 100 jýssaqa apü jÜhe fþo apü dýo sotkÜvirsom amsijeilemouüqoty pkÜjey. Stvüm jasalÝsqgrg kicüse-qxm sxm 100 jtssÜqxm/fþo ha pqÝpei ma aisiokoceßsai. Cia soty ptqÞmey S-uÜrexy dem lesqiÝsai o aqihlüy jüjjxm,lpoqeß ülxy ma jasacqaueß g amakocßa sxm jtssÜqxm S-uÜrexy.

G porüsgsa sgy emrxlasxlÝmgy 3H-TdR rsoty ptqÞmey jai so jtssaqüpkarla loquokocijþy jamomijþm jtssÜqxm,üpxy deijmýesai apü sgm emapüherg jüjjxm aqcýqot, ha pqÝpei ma pqordioqßfesai le jasÜkkgkey lehüdoty.

Pqordioqßfesai o aqihlüy jüjjxm rsoty ptqÞmey (ptqgmijoß jüjjoi, NG) jai rsiy ptqgmoúrodýmaley peqiovÝy rsojtssaqüpkarla (jtssaqopkarlasijoß jüjjoi, CG). Oi CG lesqiþmsai eßse apü sgm irvtqüseqa epirglarlÝmg peqiovÞsot jtssaqopkÜrlasoy, eßse apü so lÝro üqo dýo Þ sqiþm stvaßxm aqihlþm jtssaqopkarlasijþm jüjjxm jomsÜrsom ptqÞma. Lpoqoým ma vqgrilopoighoým jai Ükkey lÝhodoi jasalÝsqgrgy (p.v. jasalÝsqgrg re oküjkgqo sojýssaqo) euürom tpÜqvei jasÜkkgkg aisiokücgrg (6).

2. DEDOLEMA


Ha pqÝpei ma dßmomsai epilÝqoty aposekÝrlasa cia jÜhe amsijeilemouüqo jai jÜhe fþo. EpipkÝom, üka sa dedolÝmaha pqÝpei ma rtmowßfomsai le sg loquÞ pßmaja. O aqihlüy sxm jahaqþm ptqgmijþm jüjjxm (NNG) ha pqÝpei matpokocßfesai cia jÜhe jýssaqo, cia jÜhe fþo jai cia jÜhe dürg jai vqomijÞ rsiclÞ auaiqþmsay som aqihlü sxm CGapü som aqihlü sxm NG. Euürom lesqghoým sa �jýssaqa re epidiüqhxrg�, ha pqÝpei sa jqisÞqia cia som oqirlüsxm �jtssÜqxm re epidiüqhxrg� ma aisiokocoýmsai jai ma rsgqßfomsai re pqoûpÜqvomsa Þ paqÜkkgka rsoiveßa aqmg-sijþm laqsýqxm. AqihlgsijÜ aposekÝrlasa lpoqoým ma enavhoým le rsasirsijÝy lehüdoty. Euürom vqgrilo-poioýmsai, oi rsasirsijÝy dojilÝy ha pqÝpei ma epikÝcomsai jai ma aisiokocoýmsai pqim apü sg dienacxcÞ sgyÝqetmay.


Paqadeßclasa jqisgqßxm cia apojqßreiy hesijÝy/aqmgsijÝy eßmai sa ajükotha:

hesijÝy (i) silÝy NNG lecakýseqey emüy pqojahoqirlÝmot jasþseqot oqßot pot aisiokoceßsai le bÜrg eqca-rsgqiajÜ pqoûpÜqvomsa dedolÝma,

Þ (ii) silÝy NNG rglamsijÜ lecakýseqey apü sot paqÜkkgkot lÜqstqa,

aqmgsijÝy (i) silÝy NNG lÝra Þ jÜsx apü sa pqoûpÜqvomsa dedolÝma cia so jasþseqo üqio lÜqstqa,

Þ (ii) silÝy NNG lg rglamsijÜ lecakýseqey apü som paqÜkkgko lÜqstqa.

Ha pqÝpei ma enesÜfesai g biokocijÞ rvesijüsgsa sxm dedolÝmxm, dgkadÞ ha pqÝpei ma kalbÜmomsai tpüwg paqÜle-sqoi üpxy g lesaný sxm fþxm diajýlamrg, g rvÝrg dürgy-apüjqirgy jai g jtssaqosonijüsgsa. Xy boÞhgla rsgmaniokücgrg sxm aposekerlÜsxm sxm dojilþm lpoqoým ma vqgrilopoioýmsai jai rsasirsijÝy lÝhodoi. PÜmsxy, re lßahesijÞ apüjqirg, dem ha pqÝpei xy lomadijüy apouarirsijüy paqÜcomsay ma kalbÜmesai g rsasirsijÞ rglamsijü-sgsa.



HesijÜ aposekÝrlasa apü sg dojilÞ USD le gpasijÜ jýssaqa hgkarsijþm in vivo deßvmotm üsi g tpü dojilÞ otrßapqojakeß bkÜbg rso DNA re gpasijÜ jýssaqa hgkarsijþm in vivo pot lpoqeß ma epidioqhxheß le lg pqocqalla-sirlÝmg rýmherg DNA in vitro. AqmgsijÜ aposekÝrlasa deßvmotm üsi, tpü siy rtmhÞjey sgy dojilÞy, g tpü dojilÞotrßa dem pqojakeß bkÜbg rso DNA pot ma lpoqeß ma amivmetheß le sg dojilÞ atsÞ.

Ha pqÝpei ma enesÜfesai g pihamüsgsa sgy tpü dojilÞ otrßay ma uhÜrei rsg cemijÞ jtjkouoqßa Þ eidijÜ rsom irsürsüvo (p.v. rtrselijÞ sonijüsgsa).


EJHERG DOJILGR


Diakýsgy/uoqÝay:



EnesarhÝmsa fþa:




� bÜqoy sxm lelomxlÝmxm fþxm rsgm Ýmaqng sgy dojilÞy, rtlpeqikalbamolÝmot sot eýqoy sxm baqþm rþlasoy,sgy lÝrgy silÞy jai sgy stpijÞy apüjkirgy cia jÜhe olÜda.

RtmhÞjey dojilÞy:

� hesijoß jai aqmgsijoß (uoqÝa/diakýsg) lÜqstqey,

� rsoiveßa apü sg lekÝsg eýqergy sot eýqoty, euürom Ýcime,

� aisiokocßa epikocÞy sot epipÝdot dürexy,



� aisiokocßa sgy epikeceßray odoý voqÞcgrgy,

� lÝhodoi epakÞhetrgy üsi g tpü dojilÞ otrßa Ýuhare rsg cemijÞ jtjkouoqßa Þ rsom irsü rsüvo, euüromrtmsqÝvei peqßpsxrg,.

� lesasqopÞ sgy rtcjÝmsqxrgy (ppm) sgy tpü dojilÞ otrßay rsg dßaisa/pürilo meqü rsgm pqaclasijÞ dürg(mg/kg bÜqoty rþlasoy/glÝqa), euürom rtmsqÝvei peqßpsxrg,

� kepsolÝqeiey cia sgm poiüsgsa sgy sqouÞy jai sot meqoý,



� lÝhodoi pqoesoilarßay jai jakkiÝqceiay sxm gpasijþm jtssÜqxm,

� vqgrilopoigheßra atsoajsimocqauijÞ sevmijÞ,


� aqihlüy amsijeilemouüqxm pkajþm jai aqihloßy jasalesqghÝmsxm jtssÜqxm,

� jqisÞqia aniokücgrgy,


AposekÝrlasa:

� lÝrey silÝy jasÜ amsijeilemouüqo, fþo jai olÜda cia soty ptqgmijoýy jüjjoty, jtssaqopkarlasijoýy jüjjotyjai jahaqoýy ptqgmijoýy jüjjoty,


� rsasirsijÝy ejsilÞreiy, euürom tpÜqvotm,



� pqoûpÜqvomsa rsoiveßa cia soty aqmgsijoýy (diakýsgy/uoqÝay) lÜqstqey, le eýqg, lÝrey silÝy jai stpijÝy apo-jkßreiy,

� aqihlü �jtssÜqxm re epidiüqhqxrg�, euürom pqordioqßrsgje,

� aqihlü jtssÜqxm S-uÜrexy, euürom pqordioqßrsgje,

� bixrilüsgsa sxm jtssÜqxm.


RtlpeqÜrlasa.

4. BIBKIOCQAUIA

(1) Ashby, J., Lefevre, P. A., Burlinson, B. and Penman, M. G. (1985), An Assessment of the In Vivo RatHepatocyte DNA Repair Assay, Mutation Res., 156, pp. 1�18.

(2) Butterworth, B. E., Ashby, J., Bermudez, E., Casciano, D., Mirsalis, J., Probst G. and Williams, G. (1987),A Protocol and Guide for the In Vivo Rat Hepatocyte DNA-Repair Assay, Mutation Res., 189, pp.123�133.

(3) Kennelly, J. C., Waters, R., Ashby, J., Lefevre, P. A., Burlinson B., Benford, D. J., Dean, S. W. andMitchell I. de G. (1993), In Vivo Rat Liver UDS Assay, in: Kirkland D. J. and Fox M., (eds.),Supplementary Mutagenicity Tests: UKEM Recommended Procedures. UKEMS Subcommittee on Guidelines forMutagenicity Testing Report. Part II revised, Cambridge University Press, Cambridge, New York, PortChester, Melbourne, Sydney, pp. 52�77.

(4) Madle, S., Dean, S. W., Andrae, U., Brambilla, G., Burlinson, B., Doolittle, D. J., Furihata, C., Hertner, T.,McQueen, C. A. and Mori, H. (1993), Recommendations for the Performance of UDS Tests In Vitro andIn Vivo, Mutations Res., 312, pp. 263�285.

(5) Fautz, R., Hussain, B., Efstathiou, E. and Hechenberger-Freudl, C. (1993), Assessment of the RelationBetween the Initital Viability and the Attachment of Freshly Isolated Rat Hepatocytes Used for the InVivo/In Vitro DNA Repair Assay (UDS), Mutation Res., 291, pp. 21�27.

(6) Mirsalis, J. C., Tyson, C. K. and Butterworth, B. E. (1982), Detection of Genotoxic Carcinogens in the InVivo/In Vitro Hepatocyte DNA Repair Assay, Environ Mutagen, 4, pp. 553�562.»


PAQAQSGLA 5

SV:

3.2.3. Farligt

R65 Farligt: kan ge lungskador vid förtäring.

Flytande ämnen och beredningar som på grund av sin låga viskositet utgör en fara för människa vid aspiration

a) För ämnen och beredningar som innehåller alifatiska, alicykliska och aromatiska kolväten i en total kon-centration av 10 % eller mer och

� har en flödestid mindre än 30 sekunder, uppmätt med en 3 mm utloppsbägare enligt ISO 2431, eller

� har en kinematisk viskositet lägre än 7 × 10¯6 m2/s vid 40 °C, uppmätt med en kalibrerad kapillärvis-kosimeter av glas , enligt ISO 3104 och ISO 3105, eller

� har en kinematisk viskositet lägre än 7 × 10¯6 m2/s vid 40 °C, bestämd från rotationsviskosimetri enligtISO 3219.

Ämnen och beredningar, som uppfyller dessa kriterier, behöver dock inte klassificeras om de har engenomsnitlig ytspänning högre än 33 mN/m vid 25 °C, uppmätt med du Noüytensiometer eller enligt detestmetoder som finns beskrivna i bilaga V del A.5.

b) För ämnen och beredningar, baserat på praktiska erfarenheter från människa.











FI:

3.2.6.1 Ihon tulehtuminen

Seuraava vaaraa osoittava lauseka määräytyy alla esiteltävien perusteitten mukaan:

R38 Ärsyttää ihoa

� Aineet ja valmisteet aiheuttavat ihon merkittävän tulehtumisen enintään neljän tunnin altistuksessa mää-ritettynä kanilla liitteessä V mainitulla ihoärsytstestillä. Tulehdus kestää vähintään 24 tuntia.

Ihon tulehdus on merkittävää, jos:

a) punoituksen ja ruvenmuodostuksen tai turvotuksen voimakkuutta kuvaavien lukuarvojen keskiarvolaskettuna kaikista koe-eläimistä on vähintään 2;

b) tai kun liitteessä V tarkoitettua testiä on täydennetty käyttämällä kolmea koe-eläintä, vähintään kahdenkoe-eläimen ihon punoituksen ja ruvenmuodostuksen tai turvotuksen voimakkuutta kuvaavienlukuarvojen keskiarvo on, jokaiselle koe-eläimelle laskettuna erikseen, vähintään 2.

Kummassakin tapauksessa keskiarvojen lasekmiseen on käytettävä kaikkia niitä lukuarvoja, jotka saadaanarvioitaessa vaikutusta 24 tunnin, 48 tunnin ja 72 tunnin välein.


Tulehdusta pidetään myös merkittävänä, jos ihon tulehtuminen jatkuu ainakin kahdella koe-eläimellähavainnointiajan päättymiseen asti. Erityiset vaikutukset kuten esimerkiksi hyperplasia, hilseileminen, värinmuutokset, halkeamat, ruvet ja karvojenlähtö on otettava huomioon.

Tähän liittyviä tietoja voidaan saada myös eläimillä tehtävistä ei-akuuttisista altistuskokeista (katso lause-ketta R48 koskevat huomautukset jaksossa 2.d). Vaikutuksia pidetään merkittävinä, jos ne vastaavat edelläkuvattuja vaikutuksia.

� Aineet ja valmisteet, jotka aiheuttavat ihmisillä merkittävää ihotulehdusta, kun kosketus on ollut välitön,jatkuva tai toistuva.

� Orgaaniset peroksidit, paitsi jos on olemassa näyttöä siitä, että tällaista vaikutusta ei ole.

Tuntoharha (�paresthesia�):

Pyretroiditorjunta-aineen ihokosketuksen aiheuttamaa tuntoharhaa ihmisessä ei pidetä ärsytysvaikutuksena, jokaoikeuttaisi luokituksen Xi; R38. S-lauseketta S24 on kuitenkin sovellettava aineisiin, joilla on tällainen vaikutus.











Reo rgleßo 6.2 (Odgcßey aruakoýy vqÞrgy cia otrßey jai paqarjetÜrlasa):

DE:

S 28 Bei Berührung mit der Haut sofort mit viel � abwaschen (vom Hersteller anzugeben)

� Anwendungsbereich:

� sehr giftige, giftige oder ätzende Stoffe und Zubereitungen;

� Verwendung:

� obligatorisch für sehr giftige Stoffe und Zubereitungen;

� empfohlen für sonstige obengenannte Stoffe und Zubereitungen, inbesondere, wenn Wasser nicht die geeigneteSpülflüssigkeit ist;

� empfohlen für ätzende Stoffe und Zubereitungen, die an die allgemeine Öffentlichkeit abgegeben werden.












FI:

S 29 Ei saa tyhjentää viemäriin

� Soveltamisala:

� erittäin helposti syttyvät tai helposti syttyvät veteen sekoittumattomat nesteet,

� erittäin myrkylliset tai myrkylliset aineet ja valmisteet,

� ympäristölle vaaralliset aineet.

� Käytön perusteet:

� pakollinen yleisessä kulutuksessa todennäkoisesti käytettäville ympäristölle vaarallisille ja tunnuksella N luokitel-luille aineille, jollei kyseessä ole aineen tarkoitettu käyttö,

� suositeltava yleisessä kulutuksessa todennäkoisesti käytettäville muille edellä mainituille aineille tai valmisteille,jollei kyseessä ole kemikaalin tarkoitettu käyttö.












PAQAQSGLA 6

«PAQAQSGLA IX

LEQOR A

DiasÜneiy rvesijÜ le rtrsÞlasa aruakeßay cia paidiÜ

Ejsüy sxm diasÜnexm sot Üqhqot 22 paqÜcqauoy 1 rsoiveßo e) sgy paqoýray odgcßay, doveßa jÜhe vxqgsijüsgsay potpeqiÝvotm otrßey paqotriÜfotrey jimdýmoty eirpmoÞy (Xn· R 65) jai sanimolglÝmey jai epirglarlÝmey rýluxma le so rgleßo3.2.3 sot paqaqsÞlasoy VI sgy paqoýray odgcßay, le enaßqerg siy otrßey pot diasßhemsai rsgm acoqÜ tpü loquÞ aeqofük Þre doveßa euodiarlÝma le ruqacirlÝmo rýmderlo wejarloý (spray), ha pqÝpei ma eßmai euodiarlÝma le rýrsglasa aruakeßaycia paidiÜ.

1. Epamajkeiülemey rtrjetarßey

Sa rtrsÞlasa aruakeßay cia paidiÜ pot vqgrilopoioýmsai re epamajkeiülemey rtrjetarßey ha rtlloquoýmsai le sgmpqodiacqauÞ ISO 8317 (Ýjdorg 1 Iotkßot 1989) rvesijÜ le �Rtrjetarßey aruakeßay cia paidiÜ � ApaisÞreiy jai lÝho-doi dojilarßay cia epamajkeiülemey rtrjetarßey� pot herpßrsgje apü so DiehmÞ Oqcamirlü Pqosýpxm [InternationalStandard Organization (ISO)].

2. Lg epamajkeiülemey rtrjetarßey

RtrsÞlasa aruakeßay cia paidiÜ pot vqgrilopoioýmsai re lg epamajkeiülemey rtrjetarßey pqÝpei ma rtlloquoýmsai lesgm pqodiacqauÞ CEN EN 862 (Ýjdorg LÜqsioy 1997) rvesijÜ le �Rtrjetarßey � Rtrjetarßey aruakeßay cia paidiÜ� ApaisÞreiy jai lÝhodoi dojilarßay cia lg epamajkeiülemey rtrjetarßey, cia lg uaqlajetsijÜ pqoúümsa� pot herpß-rsgje apü sgm EtqxpaújÞ EpisqopÞ Stpopoßgrgy (CEN).

3. PaqaqsgqÞreiy

1. G pirsopoßgrg peqß rtllüquxrgy le siy pqoamaueqülemey pqodiacqauÝy pqaclasopoießsai lümo apü eqcarsÞqia saopoßa eßmai rýluxma le sg European Standards Series EN 45 000.

2. E i d i j Ý y p e q i p s þ r e i y

Am eßmai pqouamÝy üsi g rtrjetarßa eßmai aqjesÜ aruakÞy cia paidiÜ euürom atsÜ dem lpoqoým ma usÜrotm rsopeqievülemo vxqßy sg bÞheia eqcakeßot, süse dem vqeiÜfesai ejsÝkerg dojilarßay.

Re ükey siy Ükkey peqipsþreiy jai üsam tpÜqvotm aqjesÝy emdeßneiy peqß aluibükot aruakeßay sot jkeirßlasoy ciapaidiÜ, g ehmijÞ aqvÞ lpoqeß ma fgsÞrei apü so tpeýhtmo pqürxpo, pot diahÝsai rsgm acoqÜ so pqoúüm, ma sgy pqo-rjolßrei pirsopoigsijü eqcarsgqßot üpxy peqicqÜuesai rso rgleßo 3.1 rso opoßo bebaioýsai üsi so pqoúüm eßse:

� uÝqei sýpo jkeirßlasoy pot dem apaiseß Ýkecvo le bÜrg siy pqodiacqauÝy ISO jai CEN pot amauÝqomsaipaqapÜmx

Þ

� uÝqei sýpo jkeirßlasoy pot Ývei Þdg dojilarseß jai etqeheß üsi eßmai rýluxmo le siy pqoamaueqülemey pqodia-cqauÝy.

LEQOR B

DiasÜneiy rvesijÜ le amÜcktuey pqoeidopoigsijÝy emdeßneiy

Oi sevmijÝy pqodiacqauÝy cia amÜcktuey pqoeidopoigsijÝy emdeßneiy pqÝpei ma rtlloquoýmsai le sgm pqodiacqauÞ EN ISO11683 (Ýjdorg 1997) rvesijÜ le �Rtrjetarßey � AmÜcktuey emdeßneiy jimdýmot � ApaisÞreiy�.»


8.6.2000 el epßrglg eugleqßda sxm etqxpaœjþm · pdf filec) oi...

Documents