aaastatel 1995-1999 kasvas usa’s produktiivsus ja majandus terviku-

Aaastatel 1995-1999 kasvas USA’s produktiivsus ja majandus terviku-na tempos, mis ületas “kuldajastut” 1913-1972. Uut majandust (inter-net ning sellega kaasnev arvutite ja telekommunikatsiooni tehnilineareng) on nimetatud industriaalseks revolutsiooniks, mis oma tähtsu-selt isegi ületab 2. Industriaalset revolutsiooni 1860-1900, mis andismaailmale elektri, mootori, õhutranspordi, kino, koduse kanalisatsioo-ni, ja mis tegi “kuldajastu” produktiivsuse kasvu võimalikuks.

Uus majandus

90ndatel on USA majandus näidanud enneolematut kasvutempot.Seda on seostatud arvutite üha madalamate hindade ning nende ühalaialdasema kasutamisega. Uus majandus infotehnoloogia arengul baseeruv ja kasvav maj.See on avaldanud mõju inflatsioonile, EA-defitsiidile, produktiivsuse-le ja majandustsüklile.Tehnoloogiliste entusiastide hulka kuulub ka Alan Greenspan (“teh-noloogiliste innovatsioonide kiirus tekitab hüpoteesi, et hiljutine töö produktiiv-suse kasv ei ole lihtsalt tsükliline fenomen vaid vihjab sügavamale muutuselemajandusmaastikul”)

Siiski on interneti osa ületähtsustatud:* Tarbija aeg on piiratud, internet lihtsalt asendab teisi lõbustuste ja informatsiooni hankimise viise;* Suur osa investeeringutest internetti on seletatav konkurentsiga turgude pärast (see jagab müüki ümber, mitte ei loo juurde);* Suur osa interneti sisust pole tegelikult uus, lihtsalt vanad informatsiooni vormid on mugavamalt kättesaadavamad;* Suur osa weebilehekülgede arengust lihtsalt dubleerib olemasole- vaid info ja turunduse vorme (kasvatades kulusid, mitte tulusid);* Kogemus näitab, et suur osa võrgutarbimisest leiab aset töökohal.

MAJANDUSE ABC 19b. MAAILMAMAJANDUSE ARENGUTENDENTSID

ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL1

Uus majandusOn oluline eristada arvuteid tootvaid majandusharusid arvuteid kasu-tavatest. Arvutitootmine on kasvanud kiiresti ja muutunud ka efektiiv-semaks. Samal ajal 96% majandusest kasutab arvuteid, mitte ei too-da neid.

Vaadates mitte-arvuti majandusharusid saab rääkida arvutite 2-sugu-sest mõjust:* investeerimisbuum, mis kasvatab kapitali kasvumäära (kapitali sü- venemine)* Samal ajal mitte-arvuti harudes kasv ei kiirene (88% majandusest)



Martin Neil Bailey, IX’01

* 90ndatel on olnud märke, et juba pikka aega arenenud uued tehno-loogiad hakkavad mõju avaldama majanduse üldseisundile (vaid vii-mased 5 a.);* Majanduskasv on seotud produktiivsuse kasvuga. Kõrgtehnoloogiasektor on olnud investeerimisbuumi peamine vedur – investeerimis-kaupade hind on langenud;* USA majandus on soodustanud tehnoloogilisi uuendusi – konku-rents koos kasvavalt dereguleeritud majandusega, terav konkurentsvälisturgudel, soodus raha- ja EA-poliitika;* Kasv el. kohta on Jaapanis ja Euroopas olnud aeglasem. Need ma-jandused on olnud rohkem reguleeritud ja väiksema konkurentsiga.IT kasutamist stimuleerib just konkurents;* Töötajate reaalpalk on kasvanud alates 1995 aastast kiiremini;* Spekulatiivne mull börsidel. Siiski on ettevõtete suurema turuväär-tuse taga ka intangible capital ja uued tehnoloogiad. Suuremad tulu-ootused on toonud USA’sse väljast täiendavat kapitali;* Kuigi USA majandus on languses, kasvab produktiivsus endiselt,mis annab lootust väljuda langusest;* Eeskujulik rahapoliitika on siiski piiratud võimalustega. EA-poliitikabaseerub liiga optimistlikel tuleviku-Prognoosidel.



USA sõjajärgeset majandust iseloomustas kiire SKT kasv, suht. ma-dal tööpuudus ja mõõdukas inflatsioon. 1973 see ilus pilt tuhmus(Vt. Tabel 1).Viimane kümnend (1900-2000) võrreldes perioodiga 1973-1990 näebhea välja. Kasv on siiski olnud aeglasem kui 60ndatel – enamus kas-vust dekaadi 2. pooles. Uue majanduse tähelepanuväärseim märk – USA aktsiaturgude tuge-Vus (hoolimata langusest viimasel aastal):

1947-1959 oli tulumäär 13,9%1959-1972 – 6,1%

Alates 1972 tulumäär alanes oluliseltOluline tõus alates 1995

2000’IQ – 25,6%2001’IQ – 15,6%

80ndatel oli USA ettevõtete turuväärtus allpool füüsilise kapitali asen-dusmaksumust (Tobini Q oli < 1). 1990 see muutus (q = 1) ja 2000 oliq väärtus lähedal 2-le. Samal ajal suur jooksevkonto puudujääk: 2000 – 4,5% SKT’st. Samalajal tugev väliskapitali sissevool (tugevad aktsiaturud). Samal ajal $on kogu aeg tugevnenud (- kaubandusdefitsiit)

USA edukas kümnendKasvu aluseks: produktiivsuse tõus



Uus majandus teistes industriaalmaades

Konvergents arenenud riikides?Eriti terav on erinevus USA ja Jaapani vahel. 1950-1991 lähenes Jaa-pan kiiresti – 89% USA SKT’st el kohta, 2000 – 74%.1980-1995 kasvas SKT el. kohta USA’s ja Euroopas võrdselt; alates1995 vahe suurenes. Kui USA tase 2000 oli 100, siis Euroopas 69(sh. Prantsusmaa – 72, Saksamaa – 73, Itaalia – 70, Suurbr. – 69).Järeldus: Euroopa industriaalmaad ja EL tervikuna, samuti Jaapan opereerivad u. 2/3 peal USA majanduslikust tasemest. Viimased 5 a.on USA hõive ja töö produktiivsus kasvanud kiiremini kui teistel.



0 0,5 1 1,5 2 2,5

SKP töötajakohta

SKP töötatudtunni kohta

euro piirkondUSA

0 0,5 1 1,5 2 2,5

SKP töötajakohta

SKP töötatudtunni kohta

euro piirkondUSAeuro piirkondUSA

Joonis 19.4. Produktiivsuse kasv 1996 2000, aasta keskmine %. Allikas: Economist

SKT el. kohta saab jagada kaheks: kuipalju tehakse tööd + kuipalju toodetakse igas tunnisAlaneval joonel on selgitus: kui tööpanus on väike, siis järelikult onsee kontsentreerunud produktiivsemasse sektorisse (Prantsusmaa).Samal ajal USA’l on nii suur hõive kui kõrge produktiivsus.Erinevate riikide kodanikud langetavad erinevalt valiku töö koguse jasaadava tulu vahel. Eurooplased valivad rohkem vaba aega ja mada-lama SKT.Kuidas on see seotud uue e. informatsiooni-majandusega?Äkki ei olegi. On ju Jaapanis arenenud kõrgtehnoloogia sektor. OECDandmetel oli 2000 IT sektori osakaal SKT’s Jaapanis suurem kui USA’l.Samal ajal Euroopa lakkas lähenemast USA’le 80ndatel – so juba enne infotehnoloogilist revolutsiooni.Ehk ei tohi IT osa majanduskasvus üle hinnata. IT üksinda ei põhjus-ta selliseid kasvuerinevusi.



Selgitus: Kuna Jaapan ja Euroopa alustasid konvergentsi madalamalt tase-melt kui USA – pidanuks nad arenema kiiremini. Kuna nii Jaapan kuiEuroopa kaotasid suure osa oma kvalifitseerimata tööjõust USA’le,oleks produktiivsus kasvama mujal kiiremini kui USA’s. Kuna sedaei juhtunud, siis annab see tunnistust, et Euroopa ja Jaapan ei kasu-tanud efektiivselt ära uue tehnoloogia võimalusi.2001 läbi viidud (Bart van Ark) uurimus näitas, et kasvuerinevusedon suures osas seletatavad USA suurema ja efektiivsema IT-sekto-riga, kuid ka selle sektori mõjuga ülejäänud majandusele. Euroopahädade peapõhjus on just mitte-IT-sektori aeglasem areng.

USA majandus on avatum ja konkurentsitihedam.Uuriti – milline on hinnatase konkreetses riigis võrreldes madalaima hinnaga maailmaturul:

USA’s keskmiselt oli see 15% kõrgemSaksamaal 62%Suurbritannias 42%Hollandis 60%Jaapanis 85%

Tööturu paindlikkus:Üks selgitus tööpuuduse kasvule Euroopas – vanades harudes hõivelanges aga uutes ei loodud samavõrra juurde. Euroopas väga heldedTööüuuduse, töövõimetuse ja varajase pensioni soodustused. + kõr-ged miinimumpalgad.USA’s loodi palju töökohti madalapalgalistele väheste oskustega töö-listele (kuid mitte ainult). 90ndatel loodi 1,5 milj. töökohta IT-teenus-te valdkonnas.



Nõudmise-poolne majandus:Jaapan peab kasvu taastamiseks lahendama finantsturu probleemid.Ent peapõhjus on siiski majanduse struktuuris. Jaapanlased tegidrohkem tööd ja nende tootmine on kapitalimahukam: kui nad siis see-Juures tootsid 2000 vaid 74% USA toodangust, siis viitab see finants-probleemide kõrval ka olulistele strukturaalsetele efektiivsuse prob-leemidele. Kapitali on paigutatud valedesse harudesse – pangad eisaanud laenudis tagasi – kuhjusid probleemid panganduses.Ka Euroopas pole rangem rahapoliitika aidanud kasvule kaasa. Iiri-maa on näidanud head eeskuju: avatus, välisinvesteeringud. 2000 oliIirimaa SKT 81% USA omast (1986 – 43%).

Järeldused: USA–Euroopa–Jaapan:USA kasv baseerub suurele ja dünaamilisele kõrgtehnoloogia sekto-rile. USA on kasutanud esimese käigu eelist – USA firmad dominee-rivad mitmetes turuosades. Kuid kogemus näitab, et see eelis ei kestakaua. Konkurents IT’d kasutavates harudes suurendab nõudlust ITjärele. Iga riik võib osta IT’d, isegi siis kui ta seda ise ei tooda.Euroopa ja Jaapani võimalus saada kasu uutest tehnoloogiatest, onlasta toimida majanduslikul evolutsioonil. Seejuures, see pole mitteUus võimalus.



Uus majandus ja tsükkelOn avaldatud arvamust, et uues majanduses on tsükkel surnud. Entviimaste kvartalite langus on selle kummutanud. Viimase tsükli ana-lüüsi saab teha alles hulga aja pärast.Pärastsõjajärgne suhteline stabiilsus oli meeldivaks kogemuseks võr-reldes ennesõjaaegse ebastabiilsusega.

Kuigi 2000 hakkas tempo langema, oli see enne hirmuäratav.Huvitav asjaolu: uue majanduse laovarude juhtimine ei suutnud ärahoida klassikalist laovarude-tsüklit. Ka kõrgtehnoloogilistel firmadelkuhjusid liigsed varud. Siiski – efektiivsus jae- ja hulgikaubanduseson samuti oluliselt tõusnud. Informatsiooni töötlemine on efektiivne.Ent järsk kasvu aeglustumine mõjus sellele vaatamata.Järeldus: tsükkel pole surnud, ent väljumine langusest on kiire.



Uus majandus ja makropoliitika

80ndatest alates on tsükkel olnud pehmem; ka käesolev langus polemidagi eriskummalist. Majanduslik ebakindlus pole süvenenud. Entsituatsioon on sellegipoolest väga erinev.Küsimus kas uus majandus võib viia aastakümneid kestvale kas-vule, või ootab ees uus ebastabiilsuse periood?Varem oli poliitikute jaoks olukord lihtsam. Arthur Okun defineerispotentsiaalse tootmismahu (QPOT), mis kasvab määraga, mis sõltubproduktiivsuse ja tööjõu kasvu määrast – kumbki on prognoositavad.See aga ei tähendanud, et lühiajaline majanduslik või eelarvelineprognoosimine oleks olnud lihtne ülesanne, vastupidi. Jooksev SKTei tarvitse = potentsiaalne. Kõigele vaatamata on valitsused jäänudviimasel 25 aastal hätta nii pot.Q kasvu kui pikaajalise EA-positsiooniprognoosimisega. 90ndate keskel oodati, et majandus hakkab kohe langema, kuid …..Peamine vigade allikas on produktiivsuse trendi äraarvamatus – misteeb pot.Q äraarvamise raskeks.

Jaanuaris’01 hindas Kongressi komitee järgmise 10 a. EA-ülejäägiks3,1 trlj.$. See võimaldas esitada ettepaneku maksude alandamiseks1,35 trlj.$. Tegelikult on aga langus olnud suurem + kasvavad kaitse-kulutused.



EA-poliitilised järeldused:* Olla maksukärbetega ettevaatlik ja püüda säilitada EA-ülejääki. Pika-ajaline EA-positsioon pole eriti optimistlik; baby-boomer’id hakkavadpensioniikka jõudma;* Jõuline maksude kärpimine pole kasulik ka suure jooksevkonto def.juures (4,5% SKT’st). Rahvuslikku säästu on vaja tõsta;* Maksukärped mõjutavad raha&EA-pol. mõju - % tõuseb, pärsib in-vesteeringuid ja produktiivsust;* Majandus on kasvanud range EA-distsipliini tingimustes, pole vajaseda muuta;* Pikaajaline EA-ülejäägi prognoos ei tarvitse paika pidada.

Raha-poliitilised järeldused:Kümnendi rahapoliitika on olnud suurepärane. See aga ei tähenda, etees ei seisaks raskeid valikuid ja poliitika efektiivsus ei tarvitse ollaka edaspidi samasugune – tingimustes, kus kasvupotentsiaal on olu-liselt kahanenud.2000 keskpaigast algas langus ja FED’lt oodatakse jõulisi samme

/FED alandas 11x %/



Järeldused uue majanduse makroökonoomiliste rakenduste osas:Kaasaegse infotehnoloogia rakendamine kasvava globaliseerumise,terava konkurentsi ja range raha&EA-poliitika keskkonnas on paran-danud majandusarengut 90ndatel.90ndate II poole produktiivsuse kasv on olnud majanduskasvu, ma-dala inflatsiooni ja tööpuuduse, kasvava reaalpalga, tugeva aktsia-turu, kapitali sissevoolu, EA-ülejäägi ja kasvava elatustaseme pea-mine põhjus.IT-sektor on kasvanud ise kiiresti +kapitalikaupade hinnad on alane-nud. IT-sektorit on hoidnud kasva-ma peamiselt kasvav nõudlus tee-nuste sektori pooltEuroopa IT-sektor on tunduvalt ta-gasihoidlikum, Jaapanis on see ole-mas. Mõlemad jäävad USA’le alla ITproduktiivsel rakendamisel. Põh-jused: takistatud on struktuursedmuutused majanduses, konku-rents on piiratud.Uus majandus on küll parim terminiseloomustamaks toimunud muu-tusi, kuid ta on ka ohtlik termin, kuna sisendab tuleviku suhtes liig-set optimismi. Kui juhtub, et pro-duktiivsuse kasv aeglustub – lööbsee segi paljud toiminud skeemid.

Aug 9th 2001 From The Economist print edition



aaastatel 1995-1999 kasvas usa’s produktiivsus ja majandus terviku-

Documents