ANN MARVET

A A B I T S

SISUKORD

Saateks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7

Kuidas määrajat kasutada? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9

Kust alustada? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13

METSAD. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15

Arumetsad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19

Loomets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25

Sürjamets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29

Salumets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31

Pangamets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35

Laanemets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37

Palumets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39

Nõmmemets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41

Lammimets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43

Rannamets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45

Soostuvad metsad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47

Lodustuv mets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49

Rabastuv mets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51

Soometsad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53

Rabamets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53

Lodumets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57

Kõdusoomets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59

Madalsoomets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61

Siirdesoomets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63

NIIDUD ja SOOD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65

Rannaniit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 69

Aruniidud (-puisniidud) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71

Looniit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71

Sürjaniit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73

Lamminiit ehk luht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75

Liigirikas aruniit (-puisniit) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77

Liigivaene aruniit (-puisniit). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81

Soostuvad niidud (puisniidud) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85

Soostuv lamminiit ehk soostuv luht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85

Liigirikas soostuv niit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87

Liigivaene soostuv niit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89

Lage- ja puissood, roostikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91

Roostik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91

Õõtsiksoo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93

Kõdusoo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95

Siirdesoo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95

Madalsoo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97

Raba . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107

VEEKOGUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109

Riimveekooslus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111

Karstijärv või -järvik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111

Rohketoiteline (eutroofne) järv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 113

Vähetoiteline (oligotroofne) järv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115

Huumustoiteline (düstroofne) järv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115

AVAKOOSLUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117

Paekaljude kooslus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 119

Liivakivikaljude kooslus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 121

Valge rannaluide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 123

Hall rannaluide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 123

Rannasoolak (padur) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 125

Rannavall . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 127

Liivik. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 129

Nõmm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 131

Määrajas käsitletavate koosluste võrdlus

teadusliku klassifi katsiooniga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 132

Taimekoosluste ja taimeliikide register . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136

SAATEKS

Kui sul on juba Toomas Kuke „Eesti taimede kukeaabits”, mille

abil oled leidnud nime paljudele taimedele, siis oled küllap ka

märganud, et igaühel neist on looduses oma kindel elupaik.

Ei lähe ju vähegi teadja otsima rabast või kanarbikunõmmelt

sinilille, kuusiku alt jõhvikaid ega kõrgest luhaheinast karukella.

Niisiis oled tähele pannud, et teatud taimed kasvavad ikka

koos teatud elupaikades ehk kasvukohtades. Liivamaal kasvavale

metsale annavad näo mänd, kanarbik ning lapiti põdra- ja

porosamblikud, olgu see siis Lääne- või Virumaal, Saare- või

Setumaal. Jänesekapsas ja teised pisikesed valgete õitega taimed

kasvavad maakohast hoolimata ikka pimeda kuusiku all, jõhvikas

aga märjal turbasamblal. Selliseid koos kasvavaid taimeseltskondi

nimetatakse k o o s l u s t e k s.

Igal väljakujunenud kooslusel on ka nimetus, mis enamasti

pärineb rahvakeelest: nõmmemets, salumets, lodumets,

madalsoo, raba, loopealne jne.

Nii nagu taimemääraja aitab leida nimetuse tundmatule lillele

või linnumääraja sulelisele, püüab see raamat teha nimepidi

tuttavaks Eesti põhilised looduslikud ja poollooduslikud taime-

kooslused.

Just põhilised, sest kui võrrelda siin pakutavat teaduskirjan-

duses kasutusel oleva taimekoosluste liigitusega, mille leiate

Jaanus Paali raamatutest „Eesti taimkatte kasvukohatüüpide

klassifi katsioon” (1997) ja „Loodusdirektiivi elupaigatüüpide

käsiraamat” (2007), siis viimased on tunduvalt detailsemad ja

ka ulatuslikumad. Kooslustes, milleni käesolev määraja juhib,

eristatakse teaduslikus klassifi katsioonis tunnusliikide alusel

hulk peenemaid alajaotusi ning samas kirjeldatakse ka puht

inimtekkelisi taimestuid alates kultuurrohumaadest ja parkidest-

aedadest ning lõpetades prahipaikadega.

Et näidata määraja abil leitavate koosluste asukohta

teaduslikus klassifi katsioonis, on raamatu lõpus tabel. Osa

vasteid teaduskirjanduse veerus on seal antud nurksulgudes:

see tähendab, et kattuvus ei ole täielik. Põhjus: määrajas on

tavalugeja huvides süsteemi pisut lihtsustatud, käsitledes eeskätt

enamlevinud kooslusi ning haruldasematest kergesti äratuntavaid.

Mõned kooslused on selles tabelis tähistatud tärniga: see

viitab asjaolule, et neid peetakse kogu Euroopa ulatuses eriti

väärtuslikeks (vt Jaanus Paal jt „Euroopas väärtustatud elupaigad

Eestis” 2004). On kasulik teada, et Eestiski haruldaste koosluste

kõrval (näiteks pangametsad) peame kogu Euroopa huvides

hoolega säästma ka meil seni veel üsna tavalisi ning laia levikuga

kooslusi, näiteks rabasid. Mõned tärnid tabelis on nurksulgudes:

need kooslused kattuvad Euroopas eriti väärtuslikeks peetavatega

osaliselt.

Tärne võiks tinglikult panna rohkemgi: eriti väärtuslike hulka

kuulub suur osa meie metsakooslustest juhul, kui tegu on v a n a

loodusmetsaga. Samas tuntakse mujal Euroopas põlislooduse

kõrval huvi ka mõne sellise koosluse vastu, mis on kujunenud

tugeva inimmõju toimel: näiteks sinihelmikakooslused, mida

Eestis leidub eeskätt kuivendatud maadel, või aas-rebasesaba

ja ürt-punanupuga kooslused, mille puhul on tegu endiste

kultuurniitudega. Nende juurde käesolev määraja ei juhi.

24

Loomets – hõredavõitu, enamasti männi ülekaaluga mets liigirikka, õitseajal sageli värvika alustaimestikuga.

25

LOOMETS

Hõredad männikud või männi-

kuuse metsad (harva kuusikud,

kaasikud või tammikud) paealadel

Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis.

Samas võivad istutatud, noored

loometsad olla vägagi tihedad:

puistus männi ja põõsarindes tiheda

kadakaga.

Need metsad kasvavad õhukestel

kuivadel, harvem soostunud lubja-

rikastel kamarmuldadel, mis on

kujunenud paealuspõhjal või selle

murenemisel tekkinud paerähal.

Taimestik liigirikas, ent mitte

lopsakas.

Loometsadele iseloomulikud

(lubjalembesed) liigid: angerpist,

loodtimut, verev kurereha, hobu-

madar, värv-varjulill, lubikas,

nurmenukk, nendega koos

kuivalembesed vähenõudlikud

taimed, nagu kassikäpp, harilik

kukehari, nõmm-liivatee, vahel

ka mõned salumetsaliigid (sinilill, longus helmikas jt) ning

käpalised (tumepunane neiuvaip, punane tolmpea, jumalakäpp

jt). Samblarinne tavaliselt pideva kattena (välja arvatud lubika-

loomets): palusammal, loodehmik, samblikud.

Noorendikud: loometsade raie järel võtavad maad sarapikud

(tüsedama mullakihiga aladel) või kadastikud (õhema mulla-

kihiga aladel), millest inimese sekkumiseta kujunevad ajapikku

vastavalt lookuusikud või -männikud.

Angerpist kasvab nii loo- kui ka sürjametsades ja -niitudel, aga ka kuivadel liigirikastel aruniitudel.

26

1. Männikud (harva kuusega) kuivadel väga õhukestel rähksetel

(paeklibustel) muldadel: mullakiht ainult kuni 20 cm.

Männid madalad, sageli kõverad, alustaimestik väga kidur.

Põõsarinne puudub või kasvab hõredalt kadakat, pihlakat

ning harilikku kuslapuud. Puhmarinne: laiguti leesikat, harva

hõredalt pohla. Rohurinne puudub või on hõre ja väga kidur:

kassikäpp, värv-varjulill, angerpist, verev kurereha, varretu

ohakas, hobumadar; samblarindes moodustavad pideva

katte põhiliselt samblikud: põdra- ja porosamblikud, islandi

käokõrv, sammaldest peamiselt loodehmik, palusammal.

Sambliku-leesika loomets

— Männikud, kuusikud, tammikud kuivadel paerähaga

muldadel (mulda 20–30 cm) liigirikka alustaimestikuga

või siis soostuvatel kamarmuldadel – liigivaese

alustaimestikuga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2

2. Kuivad kuni niisked männikud-kuusikud (vahel lisandub

tamm). Põõsarinne liigirikas: sarapuu, verev kontpuu, harilik

lodjapuu, harilik kuslapuu, paakspuu, mage sõstar, viirpuud,

näsiniin, türnpuu, kibuvitsad. Puhmarinne enamasti puudub

või leidub hõredalt pohla. Rohurinne liigirikas: sinilill,

metskastik, võsaülane, metsülane, metsmaasikas, maikelluke,

angerpist, nurmenukk, laialehine kareputk, sulg-aruluste

jt, samuti enamik eelkirjeldatud loometsades kasvavatest

liikidest. Pidev samblakate: palusammal, metsakäharik,

laanik, lainjas kaksikhammas.

Sinilille-sarapuu loomets

— Männikud, harvem kuusikud või kaasikud niisketel, ajuti

märgadel kamarmuldadel, enamasti lohkudes. Põõsa- ja

puhmarinne tavaliselt puuduvad, vahel hõredalt kadakat,

paakspuud, lodjapuud jt. Rohurinne liigivaene: iseloomulikud

lubikas, vesihaljas tarn ja ürt-punanupp, vahel hõredalt

tedremaranat, angerpisti jt lootaimi; samblarinne nõrk, vaid

laiguti niiduehmikut, harilikku roossammalt, lehiksamblaid.

Lubika-loomets

Lubikas on tuntav hallikate, justkui lubjakirmega lehtede järgi.

Ürt-punanupp sobib ka lubika-loometsa, kuigi kasvab rohkem niitudel.

27

Sürjamets on alustaimestiku poolest salu- ja loometsade vahepealne. Pildil esiplaanil sileda tondipea sinised, vereva kurereha roosad ja mägiristiku valged õisikud.

Longus helmikas on meeldejääva välimusega kõrreline, kes kasvab nii sürja- kui ka salumetsades.

Harilik keelikurohi armastab kuiva lubjarikast kasvukohta.

28

29

SÜRJAMETS

Männikud, männi-kuuse segametsad, harva kuusikud või

kaasikud (noorendikud) ooside, moreeniküngaste või muude

kõrgemate põndakute lagedel ja nõlvadel – kuivadel õhukestel

kamarmuldadel, mis suviti läbi kuivavad.

Taimestik on liigirikas, kuid enamasti hõre – koosneb lubja-

ja kuivalembestest taimedest: metsülane, keskmine ristik,

mägiristik, verev kurereha, jänesekapsas, sinilill, metsmaasikas,

harilik ja külmamailane; palju ühiseid liike loometsaga.

Samblarindes palusammal, loodehmik, metsakäharik.

Sürjametsade raie järel kujunevad neil aladel esmalt hõredad

kaasikud-haavikud, kus ajapikku võtavad võimust taas männid ja

kuused.

1. Väga kuivad hõredad männikud. Põõsarinne puudub

või on üksikud kadakad; rohurinne kidur: kassikäpp,

kevadtarn, madalakasvulised karutubakad, harilik

hiirehernes, metsülane, keelikurohi, harilik mailane, harilik

pune, hõbemaran, mägiristik, hobumadar; samblarindes

palusammal, loodehmik.

Kassikäpa-sürjamets

— Männikud, kuusikud ja männi-kuuse segametsad liigirohke

alustaimestikuga. Põõsarinne hõre: sarapuu, harilik kuslapuu,

mage sõstar; puhmarindes hõredalt pohla ja mustikat.

Rohurindes longus helmikas, lääne-lõhnhein, aaskaerand,

mägitarn, verev kurereha, metsülane, sinilill, metsmaasikas,

värvmadar, kuldkann, angerpist, külmamailane, nurmenukk,

häiludes kilpjalg. Samblarindes metsakäharik, loodehmik,

palusammal. Noorendikud rohke metsmaasika ja kõrrelistega.

Sarapuu-maasika sürjamets

30

Salumets kevadel, pärast sinilille õitsemist. Praegu veel valgusrohke metsaalune muutub suvel lopsaka taimestiku tõttu üpris hämaraks.

Hariliku kopsurohu koht on salumetsas.

31

SALUMETS

Kuusikud või kuuse-arukase-

haava segametsad (vahel tamme,

saare või pärnaga) lubjarikkal

moreenil viljakatel kamarmuldadel.

Alustaimestik liigirohke,

tunnusliigid: sinilill, metspipar,

harilik kopsurohi, koldnõges, püsik-

seljarohi, naat, soo-koeratubakas,

rikkalikult sõnajalgu. Samblarinne

nõrk: raunikud, kähar salusammal,

tähtsamblad, metsakäharik.

1. Kuusikud (vähese arukase

ja haavaga), põõsarindes

väga hõredalt magedat

sõstart, harilikku kuslapuud;

puhmarinne puudub või

vähesel määral kasvab mustikat.

Rohurinne madal ja tihe:

jänesekapsas, leseleht, lillakas,

võsaülane, jänesesalat, neile

lisanduvad sinilill, koldnõges,

metspipar, kopsurohi. Samblarinne enam-vähem kattev:

metsakäharik.

Noorendikud: sinilille-ülase lepikud, haavikud, kaasikud

(vahel rohke metskastikuga).

Sinilille-ülase salumets

M ä r k u s: üldilmelt sarnaneb rohkem laanemetsaga ning

ongi tegelikult üleminekuaste salu- ja laanemetsade vahel.

— Kuuse-segametsad tugevama põõsarinde ja kõrgekasvulise

lopsaka rohurindega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2

Sinilill on salumetsa tunnustaim, ent kasvab ka loo- ja sürjametsas.