„Alias” on seltskondlik sõnaseletusmäng, mida võib mängida nii ajaviiteks sõbraga kui ka rühmade vahel võistlusena. Siinne variant mängust on seente teemal.

Mõistekaartidel on kokku 186 erinevat mõistet (62 kaarti kolme mõistega, millest esimene on kõige kergem, teine keskmise raskusastmega ja kolmas kõige keerulisem).

Vahendid• ajamõõtja (eelistatult kahe minuti liivakell, stopper või sekundiosutiga kell)• mõistekaartide komplekt (lõika lahti ja võimalusel lamineeri)

Mängijate arv 2–24.

Reeglid lepitakse kokku enne mängu (mitmendat mõistet kaardilt seletatakse, sõnatüve ei tohi seletuses kasutada, kas võõrkeelset ja eestikeelset mõistet võib kasutada vaste seletamisel või mitte (näit. hüüf = seeneniit) jm). Suurema rühma puhul võiks olla mängujuht, kes aitab moodustada rühmad, korraldada mängu reeglite kokkuleppimist ja punktiarvestust.

Näiteid mõistete selgitusteks

JALG: seene osa, millele toetub kübar

RIISIKAS: piimmahlaga, sageli mõru maitsega seened (ainsuses)

MÜKORIISA: seenjuur, kompleksorgan, mis moodustub seene ja taimejuurte vahel

KÜBAR: paljude seente viljakehade ülemine laiem osa, mille all on eoslehed, torud või narmad

PUNANE KÄRBSESEEN: tuntud ja silmatorkav valgete täppidega, krae ja tupega mürgine olend

EOSTORUD: puravike ja tatikute kübara alumisel poolel oleva vati moodustajad

KUPATAMINE: rohke veega korralik keetmivne mürkide ja mõruainete eemaldamiseks

SEENESÄÄSK: kahetiivaline putukas, kelle vastsed elavad viljakehades ja tuntakse „ussidena“

LAGUNDAJA: surnud taimede, loomade, seente ja nende osadest toituja

KUKESEEN: kollast värvi viljakehaga hästi tuntud sügisand metsast

LOOR: ehk krae on õhuke rõngas, jäänus noore seene viljakeha ümbriskattest,

näiteks paljudel kärbseseentel

VOLDILINE TINDIK: seen, kelle noored viljakehad on söödavad, eosed musta vedelikuna ja kes

alkoholiga koos tekitab mürgistust

PURAVIK: tuntud söögiseened (ainsuses), kübara all eostorukesed

EOSED: seente levimisvahendid

PARASIIT: elusatest organismidest toituv elusolend (üldmõiste), kahjustab peremehe organismi

MÜRK: toksiin, elusorganismidele väga kahjulikult mõjuv aine, võib ka tappa

PÄRMSEENED: üherakulised kääritavad organismid, kasutatakse taigna kergitamiseks

SEENEUSSID: viljakehades vingerdavad sääskede ja kärbeste vastsed rahvakeeli

VALGE KÄRBSESEEN: üks Eesti mürgisemaid metsasaadusi, heledat värvi ja vahel aetakse

segamini šampinjoniga

AMANITIIN: surmavalt ohtlik mürk valges ja rohelises kärbseseenes, on andnud ladinakeelse

nime kärbseseente perekonnale

KASEPURAVIK: pruuni kübaraga söögiseen, sümbioosis lehtpuuga, millest tehakse vihtu

KEVADKOGRITS: tuntud aasta esimese poole kurrulise viljakehaga seen, kupatatult söödav,

muidu mürgine

SEENENIIDISTIK: peenikeste rakkude tihe võrgustik , ei taim ei loom

NÕIARING: seente viljakehade kasvamine teatud kujuga mustris, seotud mütoloogilise

tegelasega, kes kasutab liikumiseks luuda

TAVAVAHELIK: seen, mis on kergelt mürgine ja mille mürgid kuhjuvad

KOPRIIN: tindikutes esinev aine, mis koos alkoholiga põhjustab mürgistust

HALLITUS: lagundavad seened, nagu vatikiht leival

PÄRMITAINAS: nätske tooraine kringli tegemiseks

MAJAVAMM: ohtlik lagundav seen, mis kahjustab puidust ehitisi

KUUSK: okaspuu, jõulupuu

1

SAMBLIK: seene ja vetika kooseluvorm, liitorganism

SEENJUUR: mükoriisa, kompleksorgan, mis moodustub seene ja taimejuurte vahel

SUHKUR: magus energiarikas aine, näiteks glükoos ja fruktoos

EOSLEHED: teatud kujuga seente paljunemisvahendite tekkimise kohad, kübara alumisel küljel

(näiteks riisikatel, pilvikutel jt)

ARBUSKULAARNE MÜKORIISA: krohmseente ja taimede seenjuure tüüp, kus seene rakud on

taimerakkude kestade sees, kõige levinum kooselutüüp seente ja maismaataimede vahel

KASK: lehtpuu, millest tehakse saunavihtasid

ORHIDEE: käpaline, ilusate õite ja väga tillukeste seemnetega õistaim; seemned idanevad

ainult koos seenega

LIHHENISEERUNUD SEEN: samblikku moodustav mitte fotosünteesiv organism

KIVIPURAVIK: pruuni kübara ja tugeva heleda jalaga söögiseen, paljude lemmik

HÜÜF: seeneniit, ühendatud seenerakud

TULETAEL: puiduseen, torikseen, mida on vanasti kasutatud lõkke süütamisel

OKASPUU: tugeva tüvega taim, millel ei kasva lehti (näit. kuusk ja mänd), enamasti igihaljas

HABESAMBLIK: peenikestest harudest koosnev rippuv, puudel kasvav seenest ja vetikast

koosnevad organism

EKTOMÜKORIISA: seenjuure tüüp, kus taimejuure ümber on seenmantel (tihe seeneniitide kogum)

MURUMUNA: ümmarguse viljakehaga seen, noorelt valge, hiljem pruun „tossuseen“

HALLITUSJUUST: teatud seentega maitsestatud laagerdunud piimatoode

VEREV VÖÖDIK: värviseen, kellest saab punakaid ja oranže toone

VESI: eluks hädavajalik aine, mis külmub 0 kraadi juures ja keeb 100 kraadi juures

AUSTERSERVIK: söödav puiduseen, mida kasvatatakse ka kasvandustes

PENITSILLIIN: esimene antibiootikum, mis avastati hallitustest

VALGEHALLITUS: heledat värvi seeneniitide kogum, vatjas kiht näiteks Brie juustul

ŠAMPINJON: söödav seeneperekond, mida aetakse vahel segi valge kärbseseenega

GLÜKOGEEN: varuaine energia salvestamiseks seentel ja loomadel

PIRUKAS: toit, täidisega küpsetatud taignatükk

SUUR SIRMIK: pirakas vihmavarju kujuga söödav seen

VITAMIINID: olulised ained organismi toimimiseks (näiteks C, A, E, B jne)

SEENEKASVATUS: tootmisharu, kust toiduks saadakse mitte taimi ega loomi vaid kolmanda

suurema riigi esindajaid

TRÜHVEL: maa sees kasvavate viljakehadega seen, väga kallis, otsitakse sigade või koertega

KITIIN: putukatele ja seenekestadele tugevust andev aine

KOOKOS: suurte, iseloomuliku lõhnaga viljadega palmi vilja nimetus

SEENEPULBER: toidu- ja maitseaine, peenestatud puravikest või kukeseentest või teistest

söödavatest viljakehadest

TÕMMURIISIKAS: piimmahlaga tume, rohekaspruun, mõrkjas, kupatamata mürgine seen

ORAV: koheva sabaga puudel osavalt liikuv väike imetaja

VILJAKEHA: seente eoste moodustamiseks ehitatav lühiealine maapealne osa, mida tavaliselt

nimetataksegi seeneks

TUNGALTERA: mürgine parasiitseen teraviljadel

TAIM: fotosünteesiv eluvorm Maal

2

HETEROTROOF: organism, mis ei suuda fotosünteesida ja peab sööma valmis orgaanilist ainet

LOOM: ei ole seen ega ole taim, on kolmanda riigi esindaja

KÜLMASEEN: puiduseen, mille viljakehad on kobaras ja mille seeneniidistiku väädid

pimedas helendavad

KLOROFÜLL: roheline aine taimedes ja vetikates, mis võimaldab fotosünteesida

SEEN: ei ole taim ega loom, on kolmanda riigi esindaja

SÜMBIOOS: eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu

VEREV KARIKSEEN: kevadel punaste lamedate viljakehadega silmatorkav organism, kes toitub

lagunevatest lepaokstest

RAKUKEST: taimedel ja seentel esinev tugevduskiht väikeste tuumaga osakeste ümber

TOIT: söök, eluks hädavajalik kõigile organismidele

SEENENIIT: hüüf

ENSÜÜMID: fermendid, elutegevuste katalüsaatorid, bioaktiivsed ained

SÕNNIK: loomade väljaheited

MAATÄHT: ilus lilleõie kujulise viljakehaga „tossuseen“

HULKRAKNE: mitte ühest vaid paljudest, enamasti tuumaga osakestest koosnev organism

SOOJUS: tuleb ahjust, tulest ja südamest

PORGANDIRIISIKAS: maitsev söögiseen, oranž ja rohekate laikudega, piimmahlaga

TSELLULOOS: paberi tooraine, taimede rakukestade tugiaine

NÄLKJAS: ilma kojata tigu

HAPNIK: gaas, mida hingame

LIGNIIN: puitaine

HIIDMUNA: Eesti kõige suurema viljakehaga „tossuseen“, võib kasvada jalgpallist suuremaks

ETANOOL: piiritus, alkohol

KRINGEL: pärmitaignast magus, sageli rosinate ja võõbaga piduroog

SEENETRIINU: punane mustade täppidega mardikas, kelle toiduks on torikud, šampinjonid,

murumunad ja hallitused

SÜSIHAPPEGAAS: gaas, mis tekid hingamisel ja käärimisel

KARU: Eesti metsade suurim kiskja, taliuinaku meister

KUIVATAMINE: niiskuse välja aurutamine

HOOGHÄND: hüppava, väike, tiibadeta lülijalgne, palju mullas ja ka seentel

MÄGER: linnakuid ehitav imetaja, iseloomuliku musta-valge triibulise näoga

KITSEMAMPEL: kollakasbeež söögiseen, kuivade männikute asukas

SEENLILL: klorofüllita parasiittaim, saab toidu puude juurtest näiteks männiriisika niidistiku kaudu

METSSIGA: Eesti looduse tuhniv imetaja, isast kutsutakse kuldiks, emast emiseks

BAKTER: väikesed üherakuline organism, mõningad neist võivad tekitada ka haigusi

KÄÄRIMINE: anaeroobne glükolüüs, hapnikupuudusel või -vähesusel toimuv ainevahetusprotsess,

mille saaduseks on süsihappegaas ja alkohol

HIIRED: väikesed närilised, piiksuvad

SELGROOTUD LOOMAD: loomad, kellel on välisskelett ja puudub sisemine luude ja kõhrede süsteem

TIGU: keerduva kojaga limane selgrootu loom

USSITAMA: seenesääskede ja kärbeste vastsete olemasolu seenes. Mida seen siis nii-öelda teeb

(mida tegema)?

3

PRUUNMÄDANIK: puude lagunemisel tekkiv olek, kui seened on söönud ära tselluloosi;

puu pudiseb rabedateks tumedateks tükkideks

KÄRBSED: kahetiivalised putukad, kes hommikuti võivad une ära ajada, kui näo peale lendavad

LÜHITIIBLANE: mardikad, kelle lennuvahendid ei kata kogu tagakeha

VALMIK: putukate viimane, sigiv elujärk peale muna vastset ja nukku

PUTUKAS: kolme jalapaariga ja sageli tiibadega selgrootu, kõige asuurema liikide arvuga rühma

esindaja (üle 68% maailma loomastikust)

SOOMUSTINDIK: seen, mille musta vedelat eosmassiga on kasutatud kirjutamiseks ja joonistamiseks

MUNA: elu algus, lindudel lubjast koorega

ÄÄDIKAKÄRBES: puuviljadele munevad pisikesed kahetiivalised putukad, sügiseti enamuses

majapidamistes tüütud kaaslased

MOONE: protsess, kus toimuvad suured muutused (kui kullesest saab konn, nukust liblikavalmik jne)

NUKK: täismoondega putukate elujärk vastse ja valmiku vahel

KÕDU: lagunev taimede kiht mullas

MÜRGITUS: toksiliste ainete poolt kehas tekkiv haiguslik seisund

VASTNE: larv, moondelise arenguga loomade esimene arengujärk pärast munast koorumist,

erineb oluliselt valmikust (näit. röövik, vagel, kulles jne)

KÄNNUPESS: tavaline pruunmädanikku tekitav torikuline, puuseen

MUST SEATIGU: tumedat värvi suur nälkjas

KUUSEKÄBI: jõulupuu seemnete tekkimise organ

TORIK: puuseene viljakeha

SEENESULTAN: uhke nimega lühitiiblane/mardikas, kes

TATIKUD: puravikele sarnased seened, sageli libeda kübaraga

TINGLIKULT SÖÖDAV: seen, mis pole mürgine, kuid ei kõlba toiduks (üks tingmärkidest)

FUNGITSIID: seeni tõrjuvad ained

TINDIKUD: seened, kelle eoste mass on musta värvi ja vedel

KUPATATULT SÖÖDAV: muutub toiduks kasutatavaks peale keetmist (tingmärk)

VALGEMÄDANIK: puude lagunemisel tekkiv olek, kui seened on söönud ära ligniini; puit laguneb

pehmeteks heledateks tükkideks

VAHER: lehtpuu, mille viljadest saad teha „lisanina“

SEENETÕRJE: võitlus, kus püütakse lahti saada puidu lagundajatest või hallitusest

KASEKÄSNAK: pehme heleda viljakehaga puiduseen, mis elab vaid sellel lehtpuul, millest tehakse

enamik saunavihtadest

METS: elupaik looduses, kus tooni annavad puud (näit. männik, kuusik, kaasik jne)

SAPIPURAVIK: kibeda viljakehaga seen, mis rikub seeneroa

VAHTRA-PIGILAIK: musi täppe moodustav seen ühel lehtpuul

PARK: inimese hooldatav puudega elupaik, sage asulates

PUISNIIT: pärandkooslus, kus on nii metsa kui rohumaa elemendid

LEHISETATIK: rohekashalli kübaraga seen, mis kasvab heitlehise okaspuuga koos, sarnane puravikele

TAMME-KIVIPURAVIK: võrkja jalamustriga toekas seen, värvub lõikamisel siniseks

LEHTPUU: tüvega taim, millel pole okkaid

SEENEPABER: materjal, mida saab torikuliste viljakehadest, sellele saab kirjutada

KEEMILINE RÜNNAK: lahing, kus relvaks on mürgid või teised organismile ohtlikud ained

4

RÕNGAS: geomeetriline kujund; selle kujuga on loor kärbseseene jala ümber, selle kujuga

abivahendit kasutatakse ujumisel, hula-võimlemisel ja pannakse ka kaunistuseks kõrva või ninna

ROHETIKSIK: sinakasrohelise niidistiku ja viljakehaga puuseen

VARIS: metsas pealmine kiht maapinnal, mis koosneb langenud okastest, lehtedest, okstest

KOMPOSTIKAST: puidust või muust materjalist koht, kuhu saab panna biojäätmeid

lagundamise eesmärgil

SINIVÄRVIK: taevakarva viljakehaga seen, mille kübaral on valgeid täppe

HUUMUS: kõdunenud materjal, annab mulale tumeda värvuse ja on viljakuse

RESTORAN: peenem toitlustusasutus, kelneritega

HARILIK SITASEEN: mittesöödav seen, kasvab loomasõnnikul

SUUR SARVIK: kaunis kollane koralli meenutava kujuga seen

SIBUL: seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline

MARINEERIMINE: toidu töötlemise viis, kus kasutatakse hapet (näit äädikas), sageli sibulat,

porgandit ja erinevaid maitseaineid

JUUREPESS: ohtlik puiduseen, mis kahjustab eelkõige tüve alumist ja puu maa-alust osa

PORGAND: köögivili, süüakse maalust enamasti oranži värvi säilitusjuurt

MÄNNIRIISIKAS: mõrkja maitsega kupatamist vajav piimmahlaga söögiseen, kes elab koos meie

kõige pikemate okastega okaspuuga

SAPROTROOF: lagundaja, organism, kes kasutab toiduks surnud orgaanilist ainet

SEENEKASTE: toit, mida tehakse viljakehadest ja koorest ja jahust

ÄÄDIKAS: marineerimisel kasutatav happeline aine

SEENESALAT: hakitud toit viljakehadest, sibulast ja hapukoorest

SOOLAMINE: toidutehnoloogia, kus kasutatakse säilitamiseks naatriumkloriidi

METSAŠAMPINJON: söödav seen, mille sugulasi müüakse ka aastaringselt meie kauplustes

SEENENUGA: lõikav töövahend korilasele sügisese metsas

JAHUKASTE: peenestatud teraviljast ja vedelikust tehtav toit, lisatakse toidu maitsestamiseks

VARBASEEN: eostega nakkav organism, mis kahjustab põhiliselt alajäsemete harunenud osasid

ÄMBER: vedelikukindel sangaga nõu

KOLLANE TEETIGU: võililleõie värvi kojata tigu

KÜÜNESEEN: eostega nakkav organism, mis kahjustab alajäsemete harunenud osade tippe

(läikivaid tugevdusplaate)

PÄRM: kokku pressitud üherakulised kääritavate organismide kogum, kasutatakse näiteks taigna

kergitamiseks

ISLANDI KÄOKÕRV: köha raviks kasutatav samblik

KANTSEROGEEN: vähki tekitav aine

SEGAMETS: kooslus, kus kasvab koos nii okas- kui lehtpuid

OKKA-ROISKNÖÖBIK: väike seen, kes toitub langenud kuuse- ja männi varisel

SAMMAL: juurteta eostaimed, katavad sageli metsaalust

VÕITATIK: kollakas limase kübaraga seen

ALLERGIA: haigus, organismi immuunsüsteemi ebatavaline ja äge kaitsereaktsioon mõnedele ainetele

PIIMMAHL: riisikatele iseloomulik vedelik seene viljakehas

LEHTER-KUKESEEN: erkkollase varre ja pruunika kübaraga maitsev erilise kujuga söögiseen,

meie ühe tuntuma söögiseene lähisugulane

5

1. JALG

2. RIISIKAS

3. MÜKORIISA

1. SEENEUSSID

2. VALGE KÄRBSESEEN

3. AMANITIIN

1. KÜBAR

2. PUNANE KÄRBSESEEN

3. EOSTORUD

1. PURAVIK

2. EOSED

3. PARASIIT

1. KASEPURAVIK

2. KEVADKOGRITS

3. SEENENIIDISTIK

1. KUPATAMINE

2. SEENESÄÄSK

3. LAGUNDAJA

1. MÜRK

2. RIISIKAS

3. PÄRMSEENED

1. NÕIARING

2. TAVAVAHELIK

3. KOPRIIN

1. KUKESEEN

2. LOOR

3. VOLDILINE TINDIK

1. HALLITUS

2. PÄRMITAINAS

3. MAJAVAMM

1. MURUMUNA

2. HALLITUSJUUST

3. VEREV VÖÖDIK

1. KUUSK

2. SAMBLIK

3. SEENJUUR

1. KIVIPURAVIK

2. TULETAEL

3. HÜÜF

1. VESI

2. AUSTERSERVIK

3. PENITSILLIIN

1. SUHKUR

2. EOSLEHED

3. ARBUSKULAARNE MÜKORIISA

1. OKASPUU

2. HABESAMBLIK

3. EKTOMÜKORIISA

1. VALGEHALLITUS

2. ŠAMPINJON

3. GLÜKOGEEN

1. KASK

2. ORHIDEE

3. LIHHENI-SEERUNUD SEEN

1. PIRUKAS

2. SUUR SIRMIK

3. VITAMIINID

1. SEEN

2. SEENERING

3. SÜMBIOOS

1. SEENEKASVATUS

2. TRÜHVEL

3. KITIIN

1. TAIM

2. TULETAEL

3. HETEROTROOF

1. VESI

2. VEREV KARIKSEEN

3. RAKUKEST

1. KOOKOS

2. SEENEPULBER

3. TÕMMURIISIKAS

1. LOOM

2. KÜLMASEEN

3. KLOROFÜLL

1. TOIT

2. SEENENIIT

3. ENSÜÜMID

1. ORAV

2. VILJAKEHA

3. TUNGALTERA

1. SÕNNIK

2. MAATÄHT

3. HULKRAKNE

1. MÄGER

2. KITSEMAMPEL

3. SEENLILL

1. SOOJUS

2. PORGANDI-RIISIKAS

3. TSELLULOOS

1. KRINGEL

2. SEENETRIINU

3. SÜSIHAPPEGAAS

1. METSSIGA

2. BAKTER

3. KÄÄRIMINE

1. NÄLKJAS

2. HAPNIK

3. LIGNIIN

1. KARU

2. KUIVATAMINE

3. HOOGHÄND

1. HIIRED

2. SUUR SIRMIK

3. SELGROOTUD LOOMAD

1. SUHKUR

2. HIIDMUNA

3. ETANOOL

1. TIGU

2. USSITAMA

3. PRUUNMÄDANIK

1. KUUSEKÄBI

2. TORIK

3. SEENESULTAN

1. KÄRBSED

2. LÜHITIIBLANE

3. VALMIK

1. NUKK

2. KÕDU

3. MÜRGITUS

1. TATIKUD

2. TINGLIKULT SÖÖDAV

3. FUNGITSIID

1. PUTUKAS

2. SOOMUSTINDIK

3. LIGNIIN

1. VASTNE

2. KÄNNUPESS

3. MUST SEATIGU

1. TINDIKUD

2. KUPATATULT SÖÖDAV

3. VALGEMÄDANIK

1. MUNA

2. ÄÄDIKAKÄRBES

3. MOONE

1. VAHER

2. SEENETÕRJE

3. KASEKÄSNAK

1. KOMPOSTIKAST

2. SINIVÄRVIK

3. HUUMUS

1. METS

2. SAPIPURAVIK

3. VAHTRA-PIGILAIK

1. LEHTPUU

2. SEENEPABER

3. KEEMILINE RÜNNAK

1. RESTORAN

2. HARILIK SITASEEN

3. SUUR SARVIK

1. PARK

2. PUISNIIT

3. LEHISETATIK

1. RÕNGAS

2. ROHETIKSIK

3. VARIS

1. SIBUL

2. MARINEERIMINE

3. JUUREPESS

1. OKASPUU

2. KÄNNUPESS

3. TAMME-KIVIPURAVIK

1. PORGAND

2. MÄNNIRIISIKAS

3. SAPROTROOF

1. SEGAMETS

2. LOOR

3. OKKA-ROISKNÖÖBIK

1. SEENEKASTE

2. ÄÄDIKAS

3. HARILIK PALJAK

1. ÄMBER

2. KOLLANE TEETIGU

3. KÜÜNESEEN

1. SAMMAL

2. VÕITATIK

3. ALLERGIA

1. SEENESALAT

2. SOOLAMINE

3. METSA-ŠAMPINJON

1. PÄRM

2. ISLANDI KÄOKÕRV

3. KANTSEROGEEN

1. PIIMMAHL

2. TUPP

3. LEHTER-KUKESEEN

1. SEENENUGA

2. JAHUKASTE

3. VARBASEEN