KÕRVEKÜLA PÕHIKOOL

Siiri Katapult

5.E klass

AASTA LOOM 2019Referaat

Juhendaja: Karin Kilk

Kõrveküla 2021

SisukordAasta loom 2019 – kobras...............................................................................................................3

Kopra tunnusjooned.........................................................................................................................3

Elupaik.............................................................................................................................................3

Toidubaas.........................................................................................................................................4

Kobras mõjutab ökosüsteeme..........................................................................................................5

Vaenlased.........................................................................................................................................5

Jahiuluk............................................................................................................................................5

Levik ja arvukus Eestis....................................................................................................................6

Eluiga...............................................................................................................................................6

Huvitavaid tähelepanekuid:.............................................................................................................6

Aasta loomast:.............................................................................................................................6

Varasemad aasta loomad:............................................................................................................7

2

Aasta loom 2019 – kobras2019. aasta looma tiitlit kannab kobras kui võimas ehitaja, kes loob ka teistele elupaiku.

Kobras ehk piiber kuulub kobraslaste perekonda, kus on esindatud kaks liiki – euroopa kobras ja

kanada kobras. Mõlema elutegevus on võrdlemisi sarnane ja neid peetakse olulisteks

ökosüsteemi muutjaliikideks.

Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise

sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille

kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud

puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele.

Kopra tunnusjooned

Koprad on suured närilised: tüvepikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas.

Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba

küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning

välisparasiite eemaldada.

Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad.

Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku

värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani.

Elupaik

Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et

veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid (pajusid, papleid ja haabu) ja et oleks

külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit.

Suvel eelistavad koprad süüa rohttaimi (vesikupp, valge vesiroos, võhumõõk, pilliroog), sügisel

langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks.

3

Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Kui veekogu kaldad on järsud, siis nad kaevavad uru, aga kui

madalad soised kaldad seda ei võimalda, siis rajavad kuhilpesa. Viimane tähendab mudaga

kokku mätsitud savihunnikut, mille kõrgus võib ulatuda kolme ja läbimõõt kümne meetrini. On

täheldatud ka vahevormi, poolkuhilpesi: hävinud laega urule kuhjatakse okstest katus.

Uruava või pesaväljakäik asub veepinnast allpool. Pesas on talvel temperatuur üle nulli, vesi ei

külmu ja koprad saavad väljuda jääalusesse vette.

Toidubaas

Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas

jne) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis

tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate

hammaste abil.

Pilt 1. Kanada kobras.1

1 https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/88/Beaver_Yearling_Grooming_Alhambra_Creek_2008.jpg/1200px-Beaver_Yearling_Grooming_Alhambra_Creek_2008.jpg

4

Kobras mõjutab ökosüsteeme

Kobras rajab oma elutegevusega märgalasid, tiike, tamme ja kanaleid ning seeläbi elupaiku eri

liikidele. Kobrast võib seetõttu pidada ökosüsteemi muutjaliigiks. See on organism, kes säilitab,

muudab või loob endale ja teistele liikidele elukohti, reguleerides eluta ja elusressursside

olemasolu.

Ökosüsteemi muutjaliik suudab vähendada inimese rolli looduse muutmisel või taastamisel. Nii

võib ta olla odavaim ja lihtsaim lahendus mingi ala taastamiseks. Eesti looduses on kobras üks

olulisemaid tugiliike, kes tagab loodusliku mitmekesisuse.

Koprad suudavad elutseda väga eripalgelistes kohtades, nii kuivematel kui ka niiskematel ja nii

külmematel kui ka soojematel aladel. Seetõttu on kobras võimeline oma elutegevusega

mõjutama ökosüsteeme.

Vaenlased

Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest kui üks

kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada. Selliselt

väheneb vaenlasel võimalus kobrast ootamatult rünnata.

Jahiuluk

Kobras on Eestis tavaline jahiuluk. Koprajaht on lubatud aastaringselt kopra tekitatud korduvate

kahjustuste korral, varitsus- või hiilimisjahina või loomapüügina taksi või terjerit kasutades

maakonna keskkonnateenistuse loal. Tavalise loaga eri jahipidamisviisidega 1. augustist kuni 15.

aprillini.

5

Levik ja arvukus Eestis

Kobras on Eestis levinud kõikjal – va. väikesaared. Isendite arv 18 000 ümber ja on tõusmas

vähese küttimise ja väheste looduslike vaenlaste tõttu.

Eluiga

Kopra eluiga võib küündida kuni 17. eluaastani metsikus looduses, kuid tavaliselt jääb kopra

eluiga 10 aasta ümber.

Huvitavaid tähelepanekuid:

Kopratammi oksad on asetatud alati vooluga pikuti, muutes tammi väga tugevaks.

Sabalöök vastu vett on hoiatus teistele kobrastele läheneva ohu eest.

Kopra arenenud meelteks on kuulmine ja haistmine.

Lühikesel maismaa distantsil on kobras kiirem kui inimene.

Aasta loomast:Mida oodata kopra-aastalt?

Jahimees rääkis Terevisioonis aasta loomast

Nikolai Laanetu arutleb kopra käekäigu üle

Loomaaias toimub kopra-aasta avasündmus

Koprad mürgeldasid Põlva kesklinnas

Koprakaamera tulekul!

“Osoon” vaatles Tartus kobraste tegemisi

Ökoskoop võttis vaatluse alla aasta looma

Koprakaamera lõpetas ülekande Uras

Osale aasta looma luulevõistlusel!

6

Varasemad aasta loomad:2018 – ilves

2017 – metskits

2016 – mäger

2015 – metssiga

2014 – viigerhüljes

2013 – hunt2

2https://www.ejs.ee/aasta-loom-2019-kobras/

7

Aasta loom 2019 – kobrasKopra tunnusjoonedElupaikToidubaasKobras mõjutab ökosüsteemeVaenlasedJahiulukLevik ja arvukus EestisEluigaHuvitavaid tähelepanekuid:Aasta loomast:Varasemad aasta loomad: