Teadushuviringi õppekava „Uurime Universumi“ Autor: Tartu Ülikooli muuseum, Tartu tähetorn (Kadri Tinn, Triin Veskimäe, Janet Laidla)

Projekti rahastaja: näidisõppekavade valmimist on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi TeaMe + toetuse andmise tingimuste raames.

Sihtrühm: 4.–6. klassi õpilane

Aine lühikirjeldusÕppekava „Uurime Universumi“ annab 4.–6. klassi õpilasele ülevaate Maast, meie Päikesesüsteemist, tähtedest, galaktikatest, maailmaruumist ja selle uurimisest ning kosmosetehnoloogiast.

Õppekava lõimib erinevaid õppeaineid ning lähtub põhikooli maateaduse ja matemaatika õppekavadest. Kuna huviringi kitsamat teemaderingi käsitletakse kooliprogrammis lühemat aega kui huviringis, siis ei ole võimalik ega otstarbekas põhikooli õppekava täpselt jälgida. Siiski on riiklikku õppekava silmas peetud (nt sissejuhatav astronoomia osa 4. klassis, atmosfääri teema 5. klassis). Õppekava soodustab põhikooli õppekavas märgitud üldpädevuste omandamist, sh kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus ning ettevõtlikkuspädevus. Iga õppeaasta jooksul on ette nähtud ka projektikuu, mille ajal õpilased üksi või meeskonnas loovad iseseisva projekti andes hea ettevalmistuse loovtööde koostamiseks põhikooli III õppeastmes.

Õppekava ülesehitus ei järgi teadaolevalt ühegi teise õppekava struktuuri, temaatilist järjestust, ajalist jaotust ega põhiteemade valikut. Väljapakutud tegevustest on suur osa kas originaalsed või üldjoontes astronoomia või loodusteaduste õpetuses laialt levinud. Konkreetselt ja detailselt allikast võetud tegevused on selliselt viidatud. Valmiva näidisõppekava juhistele rakendatakse Creative Commons Eesti 3.0 Attribution – ShareAlike (autorile viitamine – jagamine samadel alustel) (Creative Commons BY-SA 3.0) litsentsi.

Õppekava üldised eesmärgid ja õpiväljundidÕppekava lähtub järgmistest üldistest põhimõtetest:

- õppeainete vaheliste seoste ja sarnasuste leidmine;- õpilaste võrdne kohtlemine olenemata eelteadmistest, oskustest ja soost. Ei ole olemas

tüdrukutele ja poistele sobivaid teemasid, projekte ega ülesandeid; - teaduspõhisus ja allikakriitika.

Eesmärgid:

- õppekava annab mitmekülgse pildi Maast ja maailmaruumist, nende erinevatest osadest ning maailmaruumi uurimisviisidest ja ajaloost;

- õppekava lõimib erinevaid õppeaineid, et luua mitmekesine õpikogemus ja võimalikult terviklik maailmapilt;

- õppekava arendab õpilases huvi teda ümbritseva maailma vastu; - õppekava arendab õpilase sotsiaalseid oskuseid läbi meeskonnatöö, arutluste ja

esinemisvõimaluste.

Õpiväljundid:

- õpilane tunneb huvi Maa ja selle looduse ning Maad ümbritseva maailmaruumi vastu;- õpilane oskab leida teavet teda huvitavate teemade kohta internetist, käsiraamatutest ja

ajakirjadest ning oskab seda teavet või selle allikat elementaarsel tasemel hinnata;

- õpilasel on põhiteadmised maailmaruumi toimimise kohta (raskusjõud, taevakehade liikumise põhimõtted, taevakehade põhilised tüübid ja nende olemus);

- õpilane oskab teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada ja leida lihtsamaid seoseid erinevate protsesside vahel;

- õpilane suudab juhendaja toetusel planeerida projekti, leida selleks vajaminevad vahendid, lahendada ettetulevad probleemid ja lõpetada projekt ette nähtud tähtajaks.

Huviringis osaleja eelteadmisedÕppekava on mõeldud põhikooli I õppeastme lõpetanud õpilasele. Erialased eelteadmised ja erioskused ei ole vajalikud õppekava läbimiseks. Kasuks tuleb inglise keele elementaarne oskus, kuid see ei ole kohustuslik.

Juhendaja profiilHuviringi juhendaja peaks olema eelkõige astronoomia ja kosmose valdkonnast huvitunud ja valmis lastega tegelema. Erialane haridus astronoomias või geoloogias ega kõrgem pedagoogiline haridus ei ole kohustuslikud, kuid tulevad kasuks. Erialase ja pedagoogilise hariduse puudumisel soovitame enesetäiendamist nii temaatilistel koolitustel kui õppematerjali kaudu (vt nt valikut Eesti Teadusagentuuri kodulehel http://www.etag.ee/tegevused/teadpop/teamepluss/teadushuviharidus/) Õppekava eeldab juhendajalt inglise keele oskust vähemalt kesktasemel, sest paljud viidatud materjalidest on inglise keeles.

Õppetöö korraldusOlulisemad õppemeetodid

- Uurimuslik õpe. Huviringi läbiviija tutvustab õpilastele õppekava teemasid kasutades teadustöö põhilisi osi ning teadusliku uurimistöö protsessi, mis koosneb erinevatest etappidest: teemaga tutvumine ja probleemi leidmine või tõstatamine, hüpoteesi või uurimisküsimuse püstitamine, andmete kogumine ja analüüs, järelduste tegemine ja analüüs. Erinevate tegevuste käigus võib läbi teha kogu protsessi või esile tõsta mõnda konkreetset osa sellest.

- Loov probleemilahendus ja projektõpe. Õppeaasta käigus soovitame erinevate tegevuste käigus väikemaid projekte. Iga õppeaasta jooksul on ette nähtud ka üks kuu, mille käigus õpilased saavad läbi oma projekti süvendada oma teadmisi ja oskusi just neid huvitavas valdkonnas.

- Draamaõpe. Erinevad rollimängud võimaldavad luua teadmistega emotsionaalset sidet, arendada esinemisoskusi ning süvendada empaatiat. Rollimängudeks sobivad näiteks erinevad debatid astronoomias (nt heliotsentriline versus geotsentriline maailmasüsteem), lend kosmosesse, Marsi kulguri missioon. NB! Kõik lapsed ei ole valmis kohe rollimängudega kaasa tulema. Rollide jaotamisel võib tekkida olukord, et missioone on vaja mängida läbi mitu korda, et kõik soovijad saaksid mängida seda rolli, mida soovivad.

- Töö allikatega ja allikakriitika. Õppetöö käigus tuleks võimaldada lastel töötada erinevate andmetega (pildid, skeemid, graafikud ja tekstid) ning aidata lastel erinevaid andmeid töödelda. Lisaks tasub pöörata varakult tähelepanu allikakriitikale ehk võimalusele, et esitatud andmed võivad olla vananenud, eksitavad või väärad ning arutleda selle põhjuste üle. Allikaks võivad olla ka erinevad temaatilised dokumentaal- või mängufilmid, mida leiab näiteks ka Eesti Netflixi valikust mitmeid. Kui juhendajal endal ei ole kontot, siis ehk on kellelgi ringi lastest või lapsevanematest. Film või filmilõik võiks soovitavalt olla teemaga seotud ning vaatamisele peaks järgnema arutlusring.

- Teaduskommunikatsioon. Soovitame kajastada oma ringi tegevust läbi mõne sotsiaalmeedia kanali ja anda seal ka lastele hääl.

- Individuaalsed vaatluspäevikud. Julgustage lapsi pidama vaatluspäevikut, kuhu nad panevad kirja oma tähelepanekuid ümbritseva osas (ilm, pilved, Kuu, Päike, taevakehad, keskkond, seletamatud nähtused). Päevikusse võiks saada mugavalt nii joonistada kui

2

kirjutada, selle kaaned võiksid olla võimalikult vastupidavast materjalist ja toimida kirjutusalusena.

Õppekava mahtÕppekava maht õppeaasta kohta on 70 tundi (kokku 210 tundi) ja kestus kokku kolm õppeaastat. Olenevalt ringi toimumise sagedusest, ühe kohtumise pikkusest, õppeklassis kohapeal olevatest vahenditest ja tegevuste valikust võib auditoorse ja iseseisva töö mahtude suhe olla erinev, kuid auditoorset õpet peaks toimuma vähemalt 35 tundi. Kui õppeklassis on võimalik kasutada väikest erialaraamatukogu, sülearvuteid või nutitahvleid ja ruumi jätta pooleliolevaid meisterdamisprojekte, siis soovitame suurendada auditoorse töö mahtu. Kui sellised võimalused puuduvad, siis vastavalt suureneb iseseisva töö maht. Veenduge kindlasti, et lastel on sobilik koht iseseisva töö läbiviimiseks ja vajadusel juhendage neid tasuta arvuti kasutamisvõimaluste osas ja raamatukogu kasutamisel.

HindamineHinnang õpilase edasijõudmisele antakse arutluste ja vestluste käigus jooksvalt õppetöö vältel. Kohal käimist ja kaasa mõtlemist võib soodustada skautide süsteemile sarnase templite või kleepsude kogumisega vihikusse või märkmikusse (või vaatluspäevikusse). Projektikuu lõpul võiks kindlasti koostada ühise näituse, kus teiste projekte võiksid hinnata või neile tagasisidet anda kaasõpilased. Julgustada tuleks arvamuse avaldamist, loovate lahenduste pakkumist, kuid kiita võib ka häid faktiteadmisi. Jälgige, et ka kaasõpilased annaksid üksteisele konstruktiivset ja positiivset tagasisidet.

Õppevahendite loetelu- Arvuti-projektor-ekraan või tark tahvel. - Paberist taevakaart. - Plastikust pööratav taevakaart. - Kartongist pööratavad taevakaardid Tartu tähetorni kalender 1952, 1953 järgi. - Maa gloobus (võimalusel ka teiste taevakehade gloobuseid).- Võimalus riputada kahemõõtmelisi asju seinale ja kolmemõõtmelisi asju lakke. Soovitavalt

magnettahvel, et erinevaid asju saaks sinna ajutiselt kinnitada ja muuta. - Ringil võiks käia mõni eestikeelne teadusajakiri. Kui rahalisi võimalusi ei ole, siis võite

proovida paluda mõnda lapsevanemat ringi nii toetada. Samuti võib paluda kellelgi annetada vanemaid numbreid.

- Binokkel, korralik fotostatiiv ja nende omavaheline kinnitus. Kui ei ole võimalusi neid hankida, siis paluge mõneks tunniks lapsevanematelt binokkel ja statiiv laenata, vaheosa ei maksa väga palju. Kui ringi rahalised võimalused seda lubavad, siis amatöörteleskoop.

- Meisterdamisvahendid: värvilised pliiatsid, vildikad, liim, käärid, kartong, värviline paber, grilltikud, lõng, vahtplastpallid, pabermasspallid, voolimismass/savi, jms. NB! Hindade vahe võib olla värvilisel paberil, kartongil, klambritel, vahtplastpallidel, pabermasspallidel olenevalt kauplustest väga erinev. Soovitame käia ja tutvuda olukorraga tihti.

Soovituslikud veebilehed ja vabavaralised arvutiprogrammid

Eesti astronoomia veebivärav: www.astronoomia.ee

Ameerika Ühendriikide Rahvuslik Aeronautika ja Kosmose Administratsioon NASA: https://www.nasa.gov/, vt Education nii NASA Kids Club kui For Educators. Lisaks eraldi NASA Eyes on the Skies: https://eyes.nasa.gov/

Euroopa kosmoseagentuur: http://www.esa.int/ESA, vt eraldi haridus ja õppematerjalid http://www.esa.int/Education

Planetaariumiprogramm Stellarium: http://www.stellarium.org/

Leia satelliitide ülelende jms, Heavens-Above: http://www.heavens-above.com/

3

Päike ja ilm kosmoses – Spaceweather: http://www.spaceweather.com/

Projektid, kus tavainimesed saavad astronoome aidata – Zooniverse: www.zooniverse.org

Maavärinad: Geofon http://geofon.gfz-potsdam.de/, Eesti Geoloogiakeskus: http://www.egk.ee/osakondade-teenused/seired/eesti-seismiline-seiremonitor/

Ilm, kliima ja atmosfäär. Ameerika Ühendriikide Rahvuslik Ookeani- ja Atmosfääriuuringute Administratsioon NOAA: http://www.noaa.gov/education/education-resource-collections ja Ameerika ülikoolide konsortsium atmosfääriuuringute edendamiseks University Corporation for Atmosphere Research teadushariduse leheküljelt: https://scied.ucar.edu/webweather

Meteoriidikraatrite tekkimine, kokkupõrked komeetide ja asteroididega – Purdue University ja University College London versioon: http://purdue.edu/impactearth ja Euroopa Kosmoseagentuuri ja Faulkesi observatooriumi versioon: http://simulator.down2earth.eu

Päikesesüsteemi suuruse skaala, autor Josh Worth: http://joshworth.com/dev/pixelspace/pixelspace_solarsystem.html

Kehaline kasvatus ehk kuidas treenida nagu astronaut – Train Like an Astronaut: http://trainlikeanastronaut.org/

Kodanikuteaduse portaal Zooniverse: www.zooniverse.org

Õppematerjalide kogud

Eesti Teadusagentuur: http://www.etag.ee/tegevused/teadpop/teamepluss/teadushuviharidus/

E-Koolikott: https://dop.hm.ee/

Arc of Inquiry: http://www.arkofinquiry.eu/avaleht?lang=et

AstroEdu: http://astroedu.iau.org/en/

Tartu tähetorni kodulehel: https://www.tahetorn.ut.ee/et/content/täheteadus

Kasulikud mobiilirakendused

Google Sky Map

Võimalikud tasulised hariduslikud mängud ja simulaatorid. NB! Õpetajatele võivad kehtida soodushinnad

Universe Sandbox

KerbalEdu

Gravity Simulator

Soovituslikud raamatud

Lucy ja Stephen Hawkingi raamatud Geroge’i seiklustest

Tiit Kändleri populaarteaduslikud raamatud.

Tähistaevas: entsüklopeedia: galaktikad, planeedid, tähed, tähtkujude kaardid, kosmoseuuringud. Tallinn: Koolibri, c2009

Universum. Koostanud-toimetanud Rein Veskimäe, Tallinn: Ajakiri "Horisont", 1997

Andres Kuperjanov. Eesti taevas: uskumusi ja tõlgendusi. Eesti Folkloori Instituut, 2003.

4

ÕppesisuÕppekava jaguneb igal aastal neljaks laiemaks teemaks, mille alla kuuluvad erineva pikkusega alateemad. Alateemade peale võib kulutada erinevas mahus tunde olenevalt õpilaste huvist ja ringi võimalustest. Alateemade alla on koondatud märksõnad ja suunavad küsimused, mida käsitleda ning mille kohta saab vajadusel enne teavet otsida. Lisaks on toodud võimalikke tegevusi, millele lisa leiab näiteks eelpool toodud viidetest.

Projektikuu ei pea olema kõige lõpus, eriti II ja III aastal. Esimesel aastal võib lastel olla alguses teema leidmisel ja iseseisva tööga raskusi olenevalt eelteadmistest. Projektikuu ei pea kestma ka kuu aega järjest, vaid need tunnid võivad olla jaotunud aasta lõikes laiemalt. Igal aastal on projekti mahtu suurendatud, sest iga järgmine projekt võiks olla ambitsioonikam. Soovitame võimalusel siduda projektikuu kooli või huvikooli teiste ringide tegevusega (laat, teadusnädal, teaduspäev) või mõne suurema üle-eestilise sündmusega (nt Teadlaste öö, Õpilaste teadusfestival), et lastel oleks võimalus oma vahvaid projekte laiemalt kajastada.

I aasta, 4. klass, maht 70 tundiTeema Maht

tundidesAlateemad, märksõnad, uurimisküsimused ja tegevused

Mida me taevas näeme?

20 Mida me taevas näeme? Arutelu: mis on vaatlemine ja vaatamine? Mida me juba oleme tähele pannud? Alustame vaatluspäevikuga.

Maa ja Päike1. Uurime, kust Päike tõuseb ja kuhu loojub, kas Päike tõuseb alati täpselt

idast ja loojub täpselt läände? Kordame üle põhi- ja vaheilmakaared. Pööripäevad. Uurime, millal on Päike madalal, millal kõrgel, modelleerime varjude pikkust eseme ja taskulambi abil suvel ja talvel ning hommikul, lõunaajal ja õhtul. Kodune tegevus: vaadelda päikesetõusu või loojangut, panna tähele, kas sinu kodu/toa aknast paistab päike hommikul, õhtul või päeval. Kuhu suunda on sinu aknad?Tegevus: kartongist / kividest ja toikast / vms päikesekella valmistamine.

2. Kuidas Maa pöörleb ja tiirleb? Kuidas me teame, et just maakera tiirleb ja pöörleb, mitte Päike ei tiiruta ümber Maa? Kuidas me teame, et Maa on ümmargune? Kuidas seda kontrollida saab? Natuke astronoomia ajaloost (Mikołaj Kopernik, Tycho Brahe, Johannes Kepler).

3. Miks meil on aastaajad? Räägime Maa pöörlemisteljest. Vähi ja Kaljukitse pöörijoon, polaarjooned, poolused, mis on ekvaator ja mis on ekliptika. Mis on analemma, võimalusel alustame analemma loomist. Kas Maa on mõnikord Päikesele lähemal kui muul ajal, kas see muudab meie jaoks midagi? Analemma loomiseks on vaja, et õppeklassis vms kokkulepitud ruumis oleks võimalik teha põrandale ja seinale ajutisi ja/või püsivamaid tähiseid. Selle ruumi aken peaks olema lõuna suunas ja selline, millest madal päike ka talve hommikul sisse paistaks (puud, teised hooned). Aknale tuleks kinnitada väike punkt, mille vari tuleks igal päikesepaistelisel päeval samal kellaajal (NB! suve ja talveaeg) maha märkida.

4. Kas mõlemal poolkeral on taevas samasugune? Arutelu. Uurime planetaariumiprogrammi Stellaarium abil, kas meie mõtted lähevad sellega kokku. Millest see sõltub, mida me taevas näeme? Natuke maadeavastuste ajaloost ja navigatsiooniastronoomiast.

5

5. Kui suur ja kui kaugel on Päike? Mis on päikeseplekid? Kas ja kuidas saab Päikest turvaliselt vaadelda? Natuke astronoomia ajaloost (Galileo Galilei ja teisi Päikese vaatlejaid).Tegevus: uurime lehte Space Weather. Kaardistame nädala/kuu jooksul Päikesel toimuvat, nt päikeseplekkide liikumist. Kanname tulemused oma vaatluspäevikusse.

Maa ja Kuu1. Uurime Kuu faase. Mida tähendavad esimene ja viimane veerand Kuu

puhul? Kas Kuu paistab silmapiiril suurem või väiksem või sama suur kui kõrgel taevas? Miks paistab täiskuu suvel madalal, talvel kõrgel? Millest need faasid tekivad? Tegevus: Kuu faaside miniraamatu tegemine. Kodune tegevus: Kuu vaatlemine – mis faasis, mis suunas ja mis kell Kuu paistis? (Hiljem, kui tähekaardi ja tähtkujudeni jõutakse, võib ka taevakaardile märkida, kus Kuu asub). Kus paikneb taevas täiskuu Päikese suhtes?

2. Võimalusel Kuu vaatlus binokli või teleskoobiga.

3. Uurime Kuu pinnavorme. Kas need on sarnased maiste pinnavormidega? Kuidas mõõta Kuu mägede kõrgust? Kuidas me teame, et Kuu on ümmargune? Kuidas me teame, milline Kuu tagumine külg välja näeb? Kes pani Kuu pinnavormidele nimed? Natuke ladina keelt Kuu peal. Uurime, kelle järgi on kraatreid Kuul nimetatud. Tegevused: ristsõnad Kuu kraatrite ja merede nimede kohta. Kuu kraatrite voolimine kineetilisest liivast, voolimismassist või plastiliinist.

4. Võimalusel Kuu vaatlus uuesti, seekord võiks proovida olulisemaid pinnavorme vaatluspäevikusse üles joonistada.

5. Looded. Mis on tõus ja mõõn? Mis neid põhjustab? Kui suured võivad looded olla? Miks mõned inimesed arvavad, et Kuu mõjutab ka inimest sama palju nagu Kuu mõjutab ookeane ja maakoort?

6. Varjutused. Milliseid varjutusi on olemas? Kuidas need tekivad? Millal saab Eestist mõnda varjutust näha? Kus saab järgmiseid varjutusi vaadata? Mis juhtub looduses varjutuse ajal? Kuidas seletati varjutuste tekkimist mütoloogias?

7. Uurime, kui kaugel ja kui suur on Kuu võrreldes Maa ja Päikesega, kuidas me seda teame. Uurime, mis on mudelid ja teeme Päikese, Maa ja Kuu mudeli. Arutleme, miks ei ole mudelid täpsed? Mis on täpsus? Natuke astronoomia ajaloost (kes proovisid teada saada, kui suured ja kui kaugel taevakehad on).Tegevus: käepärastest vahenditest (vahtplast- või pabermasspallidest, lõngakeradest, lõngast viltidest, õhupallidest, kartongist) valmistame igaühele oma Päikese, Kuu ja Maa ning asetame neid nii, et tekiksid varjutused. Näitame kodustele selle mudeli abil, kuidas varjutused tekivad.

6

Päikesesüsteem1. Millised planeedid on Päikesesüsteemis? Kuidas nad nimed said? Millised

on palja silmaga vaadeldavad? Millal need paistavad? Kuidas planeeti ära tunda? Tegevused: teeme Päikesesüsteemi mudeli. Kanname planeetide tänased asukohad tähekaardile. Planeetide faktikaardid. Lastele loositakse välja planeedid. Kõik peavad ise otsima raamatutest, ajakirjadest või internetist 5–7 huvitavat fakti oma planeedi kohta ja siis kas väiksemates rühmades või terve klassi peale mängime seda mängu nii, et küsija ütleb esimese fakti ja kes selle peale ära arvab, saab kaardi endale. Kui ei arvata, siis tuleb ette lugeda järgmine fakt. Lastele tasub mängu kindlasti enne selgitada ja vihjata, et alustaks vähemtuntud faktidest. Pärast paneme kõik kaardid vastavate planeetide juurde suurele vaatmikule või magnettahvlile.Kodune tegevus: proovida koos vanematega mõni planeet taevast üles leida, kui mõni juhtub olema vaadeldav.

2. Päikesesüsteemi väikekehad. Asteroidid, komeedid, meteoorid, kääbusplaneedid, planeetide kaaslased. Kus nad asuvad? Millised on vaadeldavad? Mille poolest erinevad? Uurime, mis saab siis, kui asteroid või komeet põrkab millegagi kokku – kindlasti leiame temaatilisi videoid Youtube’ist. Tegevus: komeeti on võimalik teha plastiliinist või savist, koos sulgedega või ilma. Võib teha ka õues lumest. Keerulisem ja kulukam võimalus on kasutada Euroopa Kosmoseagentuuri materjali Cooking a Comet vt üleval. Soovituslikud abimaterjalid Euroopa Kosmoseagentuur (haridus).

3. Meteoriidikraatrid. Uurime, kus on Eestis ja mujal maailmas meteoriidikraatrid ning kui suured need on ja kui suured pidid olema neid tekitanud meteoriidid. Uurime ka teisi planeete ja vaatame, kas neil on ka kraatreid. Loendame kraatreid Kuu peal, et näha, kuidas saab kraatrite loendamist kasutada hindamaks pinna vanust. Simuleerime erineva pinnakatte puhul seda, milline kraater tekib (liiv, jahu, kineetiline liiv, kõvem pinnas). Võib ka arvutist näidata simulatsioone selle kohta, kui suur kraater mingitel tingimustel tekiks, kui suured oleksid kahjustused, jne.

4. Suurused ja kaugused Päikesesüsteemis. Uurime, milliseid mõõtühikuid astronoomias kasutatakse. Uurime, kui kiiresti objektid Päikesesüsteemis liiguvad. Kui kiiresti pöörleb Maa ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese? Tegevus: proovime teha klassi Päikesesüsteemi mudeli, kus planeetide kaugused Päikesest oleksid üksteise suhtes õiged (nt kui Neptuun on 5 m kaugusel Päikesest, kui kaugel on siis teised planeedid). Tegevus: proovime teha planeetide mudelid, mis on üksteise suhtes õige suurusega. Kui suur on siis Päike?Tegevus: loosime välja planeedid, uurime nende aasta ja päeva pikkust ning telje kallet ning koostame lühitutvustused igal planeedil valitsevate tingimuste kohta võrreldes Maaga. Fantaseerime, kuidas õppeaasta ja koolipäev võiks nendel planeetidel välja näha.

Tähed 14 Põhjanael ja kompass1. Kuidas leida üles Põhjanaela? Vaatame Stellariumi abil, kuidas täistaevas

7

liigub ümber Põhjanaela. Kas Põhjanael on hele täht? Ümber mille liiguvad lõunapoolkera tähed? Kas taevas on liikunud kogu aeg ümber Põhjanaela? Pretsessioon. Vaatame Stellariumis, kuidas tähistaevas liikus mitukümmend tuhat aastat tagasi. Tegevus: teeme ise kompassi (on mitmeid võimalikke variante, vt nt Minu Maailma ajakirjas nr 43). Õpi tundma kompassi.

Tähtkujud1. Uurime taevakaarti ja õpime tundma rahvusvahelisi tähtkujusid.

Teadusajalooline vahepala: miks on tähtkujudel ladinakeelsed nimed? Õpime natuke ladina keelt (loomad ladina keeles, sõnad „suur“ ja „väike“ ladina keeles).Tegevus: võib teha üksteisele tähtkuju ristsõnu või ülesannet leia tähtede ruudustikust tähtkujude nimed.

2. Eestlaste tähistaevas. Milliseid tähtkujusid eestlased tundsid? Mida eestlased veel tähistaevast arvasid? Taustateavet leiab Andres Kuperjanovi raamatutest ja artiklitest. Mõtle ise tähtkuju lugu välja. Tegevus: joonista oma tähtkuju või kleebi see värvilistest tähekestest mustale kartongile.

3. Miks tähtkujusid vaja on? Kuidas astronoomid taevast asju üles leiavad? Tähtkujude piirid. Tegevus: mängige läbi millegi uue avastamised. Esmalt tuleb savist ja plastiliinist sündmuste nupud valmis teha (komeet, supernoova). Kõigile antakse taevakaart kahepeale kätte. Laua keskel on kaardid uue avastusega (nt „Delfiini tähtkujus avastati supernoova“). Kõik peavad panema supernoova nupu Delfiini tähtkuju peale. Kaardile võib kanda ka Päikese, Kuu ja planeetide asukohad sel päeval.

Tähtede tüübid1. Mis värvi tähti on olemas? Mis seos on värvil ja temperatuuril? Kui

suured on kõige suuremad tähed ja kui väiksed kõige väiksemad tähed? Mis tüüpi täht on meie Päike?Tegevus: valime välja 10–20 erinevat värvi ja erineva suurusega tähte (nii, et kõige suurema mahuks ka A1- kartongist välja lõikama ja kõige väiksem ei oleks liiga väike). Lõikame need ketastena värvilisest kartongist välja, kirjutame peale selle tähe nime. Järjestame tähti temperatuuri ja suuruse järgi. Uurime kui kaugel need meist on, järjestame kauguse järgi.

Tähtede elukäik1. Kuidas sündis Päike, kui vana see on ja mis temast edasi saab? Kas kõik

tähed elavad täpselt sama moodi või mõned tähed elavad natuke erinevat elu? Supernoovad.Tegevus: koostame erinevate tähtede „elulugusid“.

2. Kas kõikide tähtede ümber on planeedid? Mis on eksoplaneet?Tegevus: joonistame või meisterdame oma eksoplaneedi.

3. Kas tähed on alati üksi või moodustavad nad süsteeme, mis koosnevad mitmest tähest? Millised need süsteemid võivad olla?Tegevus: meisterdame vahtplastpallidest, lõngast või pärlitest ning hambatikkudest mitmiktähe süsteeme. Pöörame tähelepanu ka tähtede suurusele ja värvile süsteemis.

Suur 12 Suur Universum

1. Astronoomiline ühik, valgusaasta, parsek. Võtame erinevat värvi

8

Universum

lõngakerad ja mõõdulindi ning teeme ühes skaalas meie Päikesesüsteemi ja teises skaalas meie Päikesesüsteemi, valgusaasta ja parseki. Kuidas need mõõtühikud kokku lepiti ja paika pandi? Mis on Veenuse üleminek? Kuidas mõõdeti valguse kiirus?

2. Otsime videoid või simulatsioone, kus on meile lähemad tähed.Tegevus: kasutame näiteks lõnga, et näidata kui kaugel on erinevad tähed üksteisest. Võib otsida välja lähemad tähed ning nende kaugused ning arvutada need ümber ruumi sobivasse skaalasse. Seejärel võib keegi olla Päike ja iga laps mingi täht, kes on suhteliselt õigel kaugusel.

3. Kolme- ja neljamõõtmeline ruum. Milliseid kolmemõõtmelise ruumi mudeleid on võimalik teha? Proovime joonistada kolmemõõtmelist ruumi. Proovime käepärastest vahenditest (traat, grilltikud, vahtplastpallid, lõng, niit, tamiil, pärlid) teha kolmemõõtmelist mudelit meie Päikesesüsteemist või lähematest tähtedest. Mis on 3D-prillid? Kuidas see efekt tekib? Miks meie näeme „3D“-pilti?

4. Einsteini kosmos. Kes oli Albert Einstein ja miks ta nii kuulus on? Kuidas raskusjõud mõjutab ruumi? Leiame venivat riiet ja hoiame seda käte vahel. Asetame sinna erineva raskusega esemeid, et näidata, kuidas raskus kõverdab ruumi. Läheme tagasi oma varem tehtud Päikesesüsteemi või lähemate tähtede mudeli juurde ja arutame, mis mõjutab seal liikumist. Kavandame seal missioone. Kui panna juurde aja faktor, valguse liikumise kiirus, mis siis saab?

5. Kuidas Universum alguse sai? Suure paugu teooria. Mis asi on teooria teaduses? Tegevus: Õhupalli abil selgitame Universumi paisumist. Õhupallile saab vildika või markeriga märkida punktid ja kui õhupalli täis puhuda, siis need eemalduvad üksteisest nagu objektid universumiski.

6. Mis on galaktikad? Andromeeda galaktika ja kokkupõrge sellega. Leiame Youtube’ist või mujalt simulatsioone kokkupõrgetest. Arutleme, mis saab Maast? Andromeeda galaktikat näeb ka palja silmaga – millal on võimalik seda näha ja kuidas seda üles leida?

7. Milliseid galaktikaid on olemas? Hubble’i galaktikate helihark. Galaxy Zoo (vt üleval Soovituslikud veebilehed Zooniverse projekt).Tegevus: kuidas galaktika paistab? Vaja on musta kartongi ja valget kriiti. Mustale kartongile tuleb joonistada täppe aga nii, et kõik on eraldiseisvad täpid. Kui kõik on valmis, siis liikuge sellest järjest kaugemale. Kas on aru saada, miks nende nimetusena kasutati „udukogu“? Seda võib teha ka mosaiigina, erinevad seltskonnad teevad erineva osa ja pärast pannakse kokku. Nii tehakse tänapäeval ka suuri astrofotosid.

8. Mustad augud. Mis on mustad augud ja kus need asuvad? Mis meiega juhtuks, kui satuksime mustale augule väga lähedale? Tegevus: leiame oma veniva riide taas üles ja paneme sinna vahtplastpalle, mis esindavad tähti ja väga raskeid kuule, mis oleksid mustad augud.

Elu ja elutus kosmoses

16 Elu ja elutus kosmoses

1. Mida on eluks vaja? Võrdleme Maad ja Kuud, millised on sealsed tingimused. Uurime elutingimusi teistel meie Päikesesüsteemi planeetidel. Vt nt Lucy ja Stephen Hawkingi raamat „Georg ja suur pauk“, kus lapsed otsivad seale Freddy’le uut elukohta.

2. Sissejuhatus raketindusse. Newtoni seadused ja millist seadust raketid kasutavad. Tegevused: õhupalliraketi tegemine (piisab täispuhumisest ja lahti laskmisest; võib osta ka pikergusi ja panna need teibiga kõrre külge, kõrs

9

jookseb niidi või lõnga peal ühest klassi otsast teise). Erinevat tüüpi olemasolevad kosmoseraketid. Oma unistuste kosmoselaeva joonistamine-meisterdamine käepärastest vahenditest.

3. Milliseid taevakehasid oleme uurimas käinud ja kui palju? Mis on möödalend, satelliit, maandur, kulgur? Mida saab nendega uurida? Kuhu sina järgmisena lendaksid?

4. Uurime astronoomiauudised: millised masinad on praegu töös ja milliste taevakehade ümber need praegu liiguvad. Mida nad on hiljuti avastanud?

Kus elavad inimesed kosmoses praegu?

1. Mis on kosmosejaam? Kuidas seal elatakse? Milliseid kosmosejaamu on olemas olnud ja kus inimesed praegu tegutsevad?

2. Kes on Rahvusvahelisel Kosmosejaamal praegu? Kaua nad seal veel on? Mis ameteid nad peavad?

3. Vaatame läbi Youtube’i erinevaid videoid Rahvusvahelise Kosmosejaama kohta. Tegevus: kus Rahvusvaheline Kosmosejaam parajasti taevas on? Kosmosejaama saab ise samuti vaadata, sest see on palja silmaga nähtav. Uurime rakendusest Heavens-Above, millal on sobival ajal järgmine ülesõit ja lehvitame kosmosejaamale.

4. Koostame interneti abil Rahvusvahelises Kosmosejaamas viibivate astro- ja kosmonautide ankeedid ja paneme need klassi üles. Kui keegi vahetub, siis teeme uue kaardi ja vahetame ära.

5. Kuidas saada astronaudiks? Uurime eelmine kord tehtud astronautide ankeete ja elulugusid. Mida nad õppisid? Millisel alal nad enne töötasid? Kuidas on nõuded tänaseks muutunud võrreldes 1960. aastatega?

6. Mission X: Train like an astronaut (vt ülal Soovituslikud veebilehed). Mis juhtub inimesega mikrogravitatsioonis? Mis on luude hõrenemine? Milliseid harjutusi kosmoses tehakse? Kui pikalt ollakse kosmoses? Kui pikki missioone saaksid praegu inimesed ette võtta?

7. Söömine ja joomine kosmoses. Mida ja kuidas? Kuidas erineb tänapäeva menüü 1960. aastest? Põltsamaa tuubitoidud. Tegevus: igaüks võib kodust kaasa võtta erinevaid toiduaineid, mida üheskoos analüüsida – kas seda on mõistlik kaasa võtta või mitte (raske, ei säili, pudiseb kergesti, ei saa valmistada) ja milliste abivahenditega seda saaks kosmoses süüa (tuubist/kilekotist, kahvliga)? Pärast esimest ringi võime tuua juurde näiteks asjaolu, et iga kord, kui tuleb varustuse missioon, siis pannakse sinna ka värskeid puuvilju. Mis tuleks esimesena ära süüa?

8. Uurige, mida on proovitud kosmoses kasvatada. Mida on taimede kasvatamiseks vaja? Milliseid moodsaid vahendeid taimede kasvatamiseks saab tänapäeval nii Maal kui kosmoses kasutada?

9. Mängige läbi kosmosemissioone. Kuhu minna, mida kaasa võtta, milliseid erinevaid ülesandeid täitvaid inimesi on vaja?

Projektikuu

8 Esimesel kohtumisel tutvume projektikuu eesmärgi ja ülesehitusega. Selgitame ülesannet, vajadusel moodustame rühmad ning teeme esimese ajurünnaku.

Teisel kohtumisel peaksid kõikidel olema ideed olemas ja kaardistame vajalikke materjale jms ettetulevaid probleeme.

Kolmandal kohtumisel vaatame üle, kuidas projektid on edenenud, abistame, anname nõu.

10

Neljandal kohtumisel on projektid valmis. Tutvustame omi, uudistame teiste omi. Selle võib ühendada mõne muu koolis toimuva sündmusega.

Siin on toodud vaid mõned näited võimalikest projektidest.

Minu oma Päikesesüsteem. See võib olla mudel, vaatmik, raamat vms. Galaktika mudelid. Näiteks viltimislõngast, traadist, pärlitest. Kosmosejaamad ja kosmosebaasid koos maastikuga: joonistus,

arvutigraafika, savist-plastiliinist, käepärastest vahenditest, Lego klotsidest (võiks olla originaalne, mitte kärbi järgi tehtud).

Teha fotosid sellest, kuidas tähed ümber Põhjanaela liiguvad. Võib teha pika säriajaga või siis panna lihtsa tarkvara abil samast kohast pika aja jooksul tehtud väiksemad pildid kokku.

II aasta, 5. klass, 70 tundiTeema Maht Alateemad ja tegevused

Reis planeedi sisemusse

16 Reis planeedi sisemusse.

1. Maa kui kihiline planeet. Otsime videoid kihtidest ja reisist sisemusse. Tegevused: valmistame ise planeet X-i kasutades eri värvi pehmet voolimismassi või värvilist liiva klaasis. Klaasi ümber võib teibiga kinnitada paberi. Teine õpilane saab kõrrega teha voolimismassi „puuraugu“ või võtta paberi ära ja joonistada kihid. Maateemalise kihilise küpsisekoogi valmistamine. Mõelda, mis toorainetest millist kihti kõige parem teha oleks.

2. Laamad ja tektooniline tegevus. A. Wegeneri laamtektoonika teooria. Maakaardist on võimalik teha laamade pusle, mida saab kokku panna, et veel täpsemalt näha, kuidas laamade piirid lähevad. Millised lähevad kokku ja millised lahku? Millised pinnavormid seal on?

3. Kuidas ennustada maavärinat või vulkaanipurset? Kuidas loomad neid ette tajuvad? Infraheli. P-ja S-lained. Pinnalained. Seismograafid. Mis on magnituud ja mis Richteri skaala?Tegevus: jälgime nädala-kahe jooksul interneti lehtedelt (vt ülal Soovituslikud veebilehed, nt Geofon), kus toimuvad maavärinad ja kanname need oma kaardile. Järeldus-arutelu. Millised nendest maavärinatest või vulkaanipursetest jõudsid näiteks ERR uudiste portaali?

4. Tsunami teke. Milliseid purustusi kaasa toob? Tegevus: mudeli valmistamine, katsetamine (kui on võimalik kuskil suurema koguse veega katseid teha).

5. Vulkaanid ja geisrid meie Päikesesüsteemis. Kuidas tekib vulkaan, geiser? Erinevat tüüpi vulkaanid ning nende peamised tunnusjooned. Tegevused: vulkaanide kaardid. Jagame ära hulga kuulsamaid vulkaane ja otsime teavet nende kohta

11

(asukoht, kõrgus, millal viimati purskas, tüüp). Proovime neile kaardil/gloobusel õige koht leida. Erinevat tüüpi vulkaanide valmistamine voolimismassist, kineetilisest liivast või ajalehtedest ja liimist. Katsed äädika, sooda ja soovi korral nõudepesuvahendi ja toiduvärviga. Võimalus on teha katset ise, aga samas võib lastele jagada väikesed plastiktopsid ning anda neile katsevahendid kätte ja lasta erinevaid segusid teha ja arutada seejärel, mis mõjutas rektsioone. Proovime saada nii „voolavamat“ kui „venivamat“ laavat.

6. Pinnavormid ja nende uurimine Päikesesüsteemis. Kuidas uurida tiheda pilvkattega Veenuse ja Titaani pinda? Mis on radar ja lidar? Pinnavormide märgistused kaardil ja gloobusel. Tegevused: meisterdame väikeste gruppidena erinevatest käepärastest vahenditest kingakarpi maastiku nii, et teised ei näe. Karbi kaane peale teeme joonlauaga ruudustiku, mille nurkadesse teeme naaskliga augud. Teibime karbi kaane maalriteibiga kinni. Mõni teine rühm hakkab grilltikkudega maapinda läbi karbi kaane „torkima“ ja kandma erinevaid kõrgusi värviliste pliiatsitega ruudulisele paberile. Kui maastikud on valmis, siis võtame kaane ära ja vaatame, kui täpse tulemuse saime.

Atmosfäär 14 Atmosfäär

1. Maa atmosfäär, kihid, omadused. Aluspilt, millele saab kleepida pilvi, lennukeid, osoonikihi jne. Mis temperatuur on eri kihtides? Mis toimub erinevates kihtides?Tegevused: õhk võib otsa saada: katse aluse, vee, klaasi ja küünlaga (kui küünlale, mis on asetatud veega kaetud alusele, klaas peale panna, siis ühel hetkel kustub küünal ja klaasi all on rohkem vett. Miks?). Atmosfääril on rõhk: katse veeklaasiga, auguga pudeliga (auguga pudelit tuleb kukutada vanni kohal ja vaadata, kas vesi jääb august välja voolama).

2. Maa atmosfääri ajalugu. Maa atmosfääri tulevik? Loome pildiseeria. Võrdlus Veenuse ja Marsi atmosfääriga.

3. Pilved ja sademed. Uurime, miks pilved alla ei kuku. Püüame ise pilve pudelisse teha. Millal saab pilvepiisast vihmapiisk? Uurime pilvede liike, kõrgust. Tegevus: joonistame oma vaatluspäevikusse pilvemustreid (võimalusel õues, aga võib ka läbi akna).

4. Sademed ja nende liigid. Koostame mõistekaardi või piltmosaiigi. Uurime, millistes maailma osades sajab kõige rohkem/vähem? Tutvume sademegraafikuga ja ehitame klotsidest enda sademetorne-graafikuid ja kirjeldame nende alusel sademete hulka.

5. Äikesetorm ja välk. Millisest pilves võib tekkida äikesepilv? Mis toimub äikesepilves? Tahvlile võib tekitada äikesepilve eri osad ja lasta õpilastel need õigesti paigutada. Mis on staatiline elekter ja kuidas see on

12

seotud äikesega? Katsed staatilise elektriga ehk teeme ise välku. Arutleme ohutuse üle äikesetormi ajal. Kas teistel taevakehadel on ka äike võimalik?Tegevused: vaata erinevaid võimalikke lisategevusi tegevusi University Corporation for Atmosphere Research hariduse lehelt (vt üleval Soovituslikud veebilehed).

6. Atmosfääri keemiline koostis Maal, Veenusel, Marsil, Titaanil, Päikesel, Jupiteril, Pluutol. Maa atmosfääri kirjeldamine ja seos Maa elusoodsa paiknemisega Päikesesüsteemis. Kuldkihara printsiip. Peamiste gaaside tutvustus. Võrdlustabel, kus on toodud peamised atmosfäärigaasid planeetidel. Sarnasused/erinevused. Võrdlustabeli andmete alusel modelleerime eri planeetide atmosfääre, kasutades nt eri värve kummikomme. Millega peaksid astronaudid arvestama, kui nad neile planeetidele maanduksid?

7. Aine olekud – tahke, vedel, gaas. Kus sajab metallivihma? Kus voolavad metaanijõed? Erinevates tingimustes võivad ained olla eri olekutes. Tegevus: võimalusel osta natuke CO₂ jääd ja võrrelda seda H₂O jääga ning arutada selle üle, kuidas me oleme harjunud kõiki mõisteid kasutama Maast lähtuvalt.

8. Virmalised. Miks ja kuidas tekivad? Leiame internetist fotosid ja videoid Maa ja teiste taevakehade virmalistest. Helendavad torud – mis seos on neil virmalistega?Tegevus: kollaaž virmalistest – enda fotod, värvid, jm loomingulised materjalid. Näiteks rasvakriitidega musta kartongi peale joonistada tuleb väga efektne.

9. Ilmajaam. jälgime nädala jooksul ilma (andmete kogumine, kirjalik vormistamine, järeldused või fotoprojekt – ilma muutlikkus päeva jooksul).

10. Ilm ja kliima. Uurime, mis on ilma ja kliima vahe. Millest sõltub kliima? Mis juhtuks, kui Maa oleks Päikesele lähemal/kaugemal? Maa telg oleks otse? Millised tegurid Maal on kliima peamised mõjutajad? Tegevus: loosime välja teemad ja nädala jooksul kogume infot eri teguritest ja esitleme oma tulemusi.

11. Videod kliima muutumisest. Kuidas inimene mõjutab kliimat? Kuidas kliima inimest mõjutab? Tegevused: teeme ise valikküsimuste ning ei/ja vastustega täringuga ennustusmängu kliima muutuste kohta. Mõistete peale saab teha Alias-tüüpi arvamismängu. Samuti võib teha oma kliimamudeli.

Elu Maal, elu mujal?

12 Tuletame meelde, mis on eluks vajalik inimesele ja teistele elusolenditele.

1. Mida kosmoses süüakse? Toome taas kaasa erinevaid toiduaineid ja tuletame meelde, kas neid on mõistlik kosmoses süüa (st kas neid saab valmistada ja süüa). Kas valikud erinesid eelmise aasta valikutest?

2. Tasakaalustatud dieet kosmoses. Kuidas tagada kosmoses viibides tasakaalustatud dieet. Uurime, mida kõike inimesel oleks kasulik päeva/nädala jooksul süüa ja pakime selle järgi varustuse nädalaseks missiooniks ühe

13

inimese kohta. Kui palju see kokku kaalub? Kas kosmoses on midagi ekstra vaja süüa?

3. Õhk ja vesi kosmoses. Kust kosmoses vett saab? Kui palju inimene päevas õhku ja vett vajab? Õhu- ja veefiltrid kodus, tööl, lennukis.

Eksobioloogia. Millised tulnukad võiksid elada erinevate elamistingimustega planeetidel ja kuudel?

1. Minu lemmik filmi- või raamatu tulnukas. Kõik tutvustavad oma lemmik tulnukat, mis on juba kellegi teise poolt välja mõeldud. Mida rohkem tema kohta teada on, seda parem. Oma tutvustuses võib proovida analüüsida ka seda, kas ja kuidas see tulnukas päriselt Maal hakkama saaks.

2. Loosime igaühele välja kombinatsiooni tingimusi (temperatuur, raskusjõud, kaugus Päikesest, tähe tüüp ehk meeldetuletus tähtede tüüpidest ja temperatuuridest, kas geoloogiliselt aktiivne ja millest koosneb atmosfäär), seejärel joonistame oma planeedi ja kirjeldame selle taimi ja loomi.

Tuleviku missioonid

18 Võimalikud tulevased kosmosemissioonid1. Tuletame meelde, millised on tingimused Marsil, Kuul ja

Maal ning võrdleme neid. Erinevate arvuliste suuruste ümardamine ja näitlikustamine (mass, kaugus Maast, rõhk, temperatuur, läbimõõt).

2. Arutleme kas ja miks peaksid inimesed rajama baasid Kuule ja Marsile. Kas inimestel oleks kasu Kuu- või Marsibaasist? Globaalse katastroofi (kokkupõrge suure komeedi/asteroidiga või suur vulkaanipurse vms) oht kui motivatsiooniallikas baasi rajamiseks teisele planeedile või Kuule.

3. Kas on lihtsam kolida teisele planeedile ja seal tekitada meile sobivad tingimused või reguleerida inimeste mõju Maa keskkonnale? Lõiming keskkonnakaitsega. Rollimäng: Marsibaasi poolt ja vastu.

4. Uurime, milliseid kosmosebaase on ette kujutatud ulmefilmides (nt filmides Kuu, 2001: Kosmoseodüsseia). Loeme Kuu-/Marsibaaside kirjeldusi mõne ulmekirjaniku nägemuses. Joonistada, milline võiks välja näha Kuu- või Marsibaas. Hiljem oma joonistuse tutvustamine. Arutleme, mida võiks Kuu- või Marsibaasis vaja minna.

5. Uurime, kui kaua aega võtab kosmoseaparaatidel lend Kuule ja Marsile ja mujale Päikesesüsteemis ning isegi kaugemale. Uurime, kas kosmoseaparaadid lendavad otse uuritava planeedi juurde või on neil teistsugune liikumistee. Miks see nii kaua aega võtab? Miks on kosmosemissioonidel oluline startimisehetk ja planeetide asend? Kuidas kasutatakse ära gravitatsiooni, et saavutada suurem kiirus või muuta lennusuunda? Uurime, millised on planeeritavate või käimasolevate missioonide lennutrajektoorid.

6. Uurime avastatud eksoplaneete ja seal valitsevaid

14

tingimusi. Kuidas saavad astronoomid teada, kui kaugel mingi planeet tähest asub? Kuidas saab teada planeedi atmosfääri koostise? Uurime kas astronoomiauudiste juures on alati päris foto? Miks on mõnest astronoomilisest objektist pilt kunstniku nägemus?

7. Disainime Marsi astronaudi skafandri ja kulguri. Milliseid materjale oleks vaja selleks, et skafander astronauti elus hoiaks. Milliseid funktsioone skafander peab täitma? Rõhu ja temperatuuri hoidmine jne. Lõiming bioloogiaga. Uurime kosmonautide skafandreid.

8. Mida võiks Marsile kolinud inimene taga igatsema hakata. Kirjutame luuletuse või lühijutustuse koduigatsusest Marsil.

9. Uurime, mida igatsesid astronaudid kuumissioonidel, Rahvusvahelisel Kosmosejaamal ja mujal kui nad Maalt kaua eemal olid (Näiteks värsked puu- ja juurviljad, pesemisvõimalused, ujumine, perekond, linnulaul ja loodus jmt).

Projektikuu 10 Esimesel kohtumisel tutvume projektikuu eesmärgi ja ülesehitusega. Selgitame ülesannet, vajadusel moodustame rühmad ning teeme esimese ajurünnaku.

Teisel kohtumisel peaksid kõikidel olema ideed olemas ja kaardistame vajalikke materjale jms ettetulevaid probleeme.

Kolmandal ja neljandal kohtumisel vaatame üle, kuidas projektid on edenenud, abistame, anname nõu.

Viiendal kohtumisel on projektid valmis. Tutvustame omi, uudistame teiste omi. Selle võib ühendada mõne muu koolis toimuva sündmusega.

Sobivad ka eelmisel aastal antud ideed ja nende edasiarendused.

Tikitud tähistaevas, (õiget värvi) pärlid tähtedeks. Võib teha ka rühmatööna.

Kuu vaatlemine kuu aja jooksul koos joonistega ja/või fotodega.

Minu oma pilveatlas: pildistada erinevat tüüpi pilvi ja teha nendest oma raamat või vaatmik.

Oma purskav vulkaan ja selle purske demonstreerimine. Vulkaani ümber võiks olla ka maastikku, sh asulaid.

Maavärinakindlamad majad. Oma planeedi edasiarendus – meisterdada ja voolida

planeedi pind, taimed ja loomad. Marsi baas – maastik, baasi hoone, kulgur, rakett.

15