aive luigela retseptiraamatlihatoidud 166 2. kalatoidud 185 suu magusaks 198 tervislikud küpsetised...

Aive Luigela retsep raamatToidud valmistanud, seadnud ja pildistanud Kaire Tali

AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT 5

Sisukord

Sataeks 7

1. OSA Aastad annavad, aastad võtavad 12

2. OSA Kõik, mida sööme, mõjutab tervist 16

Seedeelundkonna vananemismuutused 16

Üle viiekümneste toitumine 17

Toiduained ja toitained 18

Süsivesikud on organismi peamine energiaallikas 19

Valk on elu alus 20

Lipiidide ehk toidurasvade vajadus ja allikad 21

Vitamiinide vajadus ja allikad 23

Mis on bioaktiivsed ained 25

Ensüümid kui organismi käivitajad 25

Mineraalained hoiavad korras luid ja lihaseid 25

Vedeliku tasakaal organismis 28

Tervisliku toitumise kuldreeglid 29

Mis on tasakaalustatud toit 29

Toitumissoovitused 29

Esmatähtis on puhas toit 33

Miks ja millal on vaja toitu rikastada toidulisanditega 35

Üle viiekümneste energiavajadus 36

Eakate vaegtoitumine 37

3. OSA Menüü koostamine 40

4. OSA Retsepte tervislikuks toitumiseks 48

Pudrud toovad kehasse ja hinge rahu 48

Värsket väge köögi- ja puuviljasalatitest 62

Supid kosutavad ja annavad jõudu 88

Kõhu- ja südamesõbralikud kerged road 113

Turgutavad köögiviljakotletid ja -vormiroad 113

Pasta- ja makaronimaiale 127

Igat sorti pannkooke 136

Hõrgud panniroad kiirelt ja lihtsalt 146

Kasulikud munatoidud 153

Toekad põhiroad 166

1. Lihatoidud 166

2. Kalatoidud 185

Suu magusaks 198

Tervislikud küpsetised 223

5. OSA Tervendavad joogid 268

Lisa: Kaalud ja mahud

Register

saateks 7

SaateksLihtsalt, maitsvalt ja tervislikult ... võiksin kokku võtta selle retseptiraamatu sisu. Midagi uut siin tõepoolest pole, nende kaante vahele olen kogunud hulgaliselt oma igapäevaste lemmiktoitude ning huvitavate kulinaarsete katsetuste retsepte. Jagan neid siin kõigiga, kellel on tahtmist tervise ja hea enesetunde nimel söögilauale väikest vaheldust tuua. Pole hullu, kui retseptides midagi oma maitse ja kogemuse järgi muudate. Tähtis on, et köögis toimetav inimene tunneks end õnnelikult. Nii söögitegemise ajal kui ka süües, ja muidugi pikemas plaanis.

Olen vana kooli kokakunsti pooldaja: tooraine olgu võimalusel kohalik, veel parem kui see on pärit oma aiast. Toidu olemus olgu lihtne ja maitse selge. Kasutan küll meelsasti ürte ja maitsetaimi, kuid hoidun liialdustest. Huvitun uutest toiduainetest ning maitsetest, samal ajal ei oska ma kaugelt saabuvat toidueksootikat eriti hinnata. Söögivalmistamise rutiinile lisab pisut teistmoodi suhtumine kohe uue sära. Toit kui ravim on olnud juba aastaid minu lemmikteema. Meeldib ka leidlik serveerimine ning kaunis lauakatmine.

Igas eas on inimesel erinev toiduvajadus. Energiliste laste ja teismeliste eelistused on tihti teised kui tasakaalukatel vanematel. Elatud aastad kulutavad igaühe organismi isemoodi. On paratamatus, et vanemas eas avalduvad mitmed haigusseisundid, mida nooremana ei osanud mõista ega ettegi kujutada. Kunagi pole hilja end lihtsa igapäevase söögi-joogiga käsile võtta. Pidades meeles, et lihtsus ei tähenda ühekülgsust! Täisväärtuslik toit peab sisaldama kõiki vajalikke valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine, mineraale ja fütokemikaale. Aastatega ainevahetus aeglustub, organismis toimuvad mitmed muutused. Teeme uusi vali-kuid, jätame mõnedki endised lemmikroad ja hakkame kasutama hoopis uusi toidu aineid. Muutume teadlikumaks ja õpime tunnetama oma keha vajadusi. Uued ning teadlikud valikud on mitmeti kasulikud ja võimaldavad ka raha kokku hoida.

Eestis on toiduainetetööstuse sortiment piisavalt mitmekesine, valikuid tuleb teha iga päev. Olles targemad, oskame endale meeldivat, kasulikku ja soodsamat poes või turul ker-gemini leida. Palju häid suundumusi on kinnistunud. Puu- ja köögivilju on värvikas valikus saadaval aasta ringi. Rasva, peidetud soola või süsivesikute ja säilitusainete suhtes oskame olla kriitilised. Täisteratooted on väga hästi omaks võetud.

8 AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT

Minu retseptides on puu- ja köögivilju ohtralt. Neist saab igapäevaselt mineraalseid ja bioaktiivseid aineid ning vitamiine, see on normaalse ainevahetuse garantii nii noorelt kui ka vanemas eas. Armastan väga täisteratooteid, mulle meeldib küpsetada! Lisaks tervislik-kusele on neist valmistatu isegi maitsvam kui rafineeritud valgest jahust või lihvitud riisist. Tumedamate ja segujahude tarbimise harjumus mõjutab kindlasti igaühe vere kolesterooli-sisaldust ja tagab normaalse seedimise. Retseptides on tihti mainitud ka kama-, riisi-, hirsi-, maisi-, herne- või tatrajahu – tasub proovida! Varem olen söögivalmistamisel kasutanud harjumuspäraselt võid, nüüdseks aga selle enamjaolt vahetanud kvaliteetsete õlide vastu. Juba aastaid tunnen aina väiksemat kiusatust süüa lihatoite. Loomseid valke ja rasvu on siiski igas vanuses vaja, kuid mõõdukalt. Kui süüa vaid väherasvast ja kvaliteetset liha, võib peagi tajuda, et vähem ongi parem. Loomse valgu suurepärased asendajad on mitmesugu-sed oad, läätsed ja teised kaunviljad – neid võiksime igapäevaselt hoopis rohkem tarvi-tada. Tunnistan, et olen maias. Seetõttu valmistan tihti magustoite ning igat sorti küpse-tisi. Needki on tavatud ja teistmoodi, mõned askeetlikult lihtsad, aga teised taas patuga pooleks magusad ning rammusad.

Retseptiraamatutest puudust pole, neid on saadaval tõepoolest igast valdkonnast, mit-mete rõhuasetustega. On eestimaiseid ja kuulsate maailmanimedega kaunistatuid, kuid minu huvi paljud neist ei ärata. Olen oma toidumaailmas otsimas hoopis teisi väärtusi. Tervise ja igapäevase söögi suhetest olen kirjutanud ka oma eelmised viis raamatut. Selle raamatuga panen värvika punkti. Võtke või jätke – minu retseptikogumik kedagi tervis-likkusele ei manitse ega kohusta. Pigem usun, et püüdlus tegusama ning elurõõmsama enesetunde poole on piisav ahvatlus, et mõningaid oma pikaajalisi harjumusi muuta ning end köögis hoopis uute maitsetega harjutada.

Aive Luigela

Vääna-Jõesuus 2014. aastal


Iga elav organism vananeb ja inimene pole erand. Keegi ei ole täna täpselt samasugu-ne, kui oli eile, sest inimese keha muutub lakkamatult. Kudede ja elundite ehituses ning talitluses tekkivad nihked kujunevad igaühel iselaadselt ja erineva kiirusega. Eali-ne muutus ei ole haigus. Aastate lisandu-des küll haigused sagenevad, kuid vanane-mine ja haigused on kaks eri asja. Haiguste sagenemise põhjusteks vananemisel on

• tervisekahjulike tegurite mõju kuhjumine (kaasa arvatud vale toitumine),

• organismi vastupanu- ja kohanemisvõime nõrgenemine.

Vananemine on pärilikkuse ja keskkonna-tegurite koosmõjul ilmnev bioloogiline nähtus, mida mõjutavad haigused. Haigusi saab ravida, vanadusmuutusi leevendada. Elundite ja elundkondade talitlusvõime muutumine ea kasvades avaldub väga kirju ja isikupärase pildina.

Igal rakul on kindel eluiga. Olgugi et ena-mik koerakke asendub inimese elu jooksul palju kordi, muutuvad regenereeruvad rakud organismi vananemise tõttu aasta-aastalt.

• Ei kortsu üksnes näonahk. Kogu meie keha nahk lõtvub ja õheneb, kaotab elastsuse ning vastupidavuse. Nahahaa-vad paranevad halvasti.

• Südame löögimaht ja varujõud vähene-vad: raske on koormustega toime tulla. Veresooned lubjastuvad, nad ei reageeri

enam adekvaatselt elundite ja kudede verevajadusele.

• Juuksed hallinevad, katkevad, kaotavad läike ja hõrenevad.

• Kopsude elastsus ja hingamispind vähe-neb, kahaneb rindkere liikuvus.

• Seedenäärmete nõredes jääb toitaineid lõhustuvaid ensüüme üha vähemaks. Mao ja seedekulgla toonus langeb ning rütmilised kokkutõmbed nõrgenevad. Väheneb toitainete imendumine vererin-gesse.

• Neerude võime keha ainevahetust kahju-likest jääkidest puhastada väheneb.

• Peaaju võimekus langeb. Kergesti tekib väsimus ja ärritatus. Mälu nõrgeneb, vähenevad meeldivad emotsioonid ja võimust kipuvad võtma muserdavad elamused.

• Lülisammas jäigastub ja kõverdub, lii-geste liikuvus väheneb. Lihased kaotavad senise jõu ja elastsuse.

Trööstitu pilt, tõsi küll, aga just selline ongi vananemine. Teisalt on meil võima-lus mõistliku elustiili ja tasakaalustatud toitumisega kirjeldatud protsesse tundu-valt edasi lükata. Aastaid tuleb vääristada eluga, st elada aktiivselt ning toituda mitmekülgselt ja tervislikult. Vanaduse edasilükkamise kõrval parandab mitme-külgne toit sööja enesetunnet ja aitab hai-gusi ennetada. Elukvaliteedi parandamiseks

Aastad annavad, aastad võtavad

AASTAD ANNAVAD, AASTAD VÕTAVAD 13

tuleb süüa iga päev tervislikult ja regulaar-selt. Iga päeva iga toidukord olgu paigas.

Vananemine toob kaasa probleeme, mis tekitavad toitumispiiranguid ning takista-vad seniste eluviiside jätkamist. Samal ajal on igal eakal inimesel õigus täisväärtusli-kule ja maitsvale toidule. Vananemine olgu täisväärtusliku elu jätk.

Vananemisega kaasnevate haiguste vastu pole paremat rohtu kui elurõõm ja tasa-kaalustatud toitumine. Iga haiguse ravi on tulemuslikum, kui sellele varakult jaole jõutakse. Ei tohiks oodata seni, kuni valu enam elada ei lase. Arsti juures peab käima regulaarselt ja kuulama ka nõuandeid ter-vislikuma toitumise kohta.

Igas inimeses on peidus kaitsesüsteem, mida tuleks tähele panna ja käituda vasta-valt organismi vajadustele, siis paraneb ka elulaad. Inimene on loodud liikuma, aga kui näiteks mõni päev on hull ilm ja pole tahtmist välja minna, siis ühe päeva võib õueskäigu ka vahele jätta, kuid iga päev seda siiski teha ei tohi. Elu ei käi protokolli järgi, tuleb jälgida oma vajadusi, sel juhul säilib ka elurõõm, ilma milleta nõrgeneb vastupanuvõime haigustele.

Meeldiva vanaduse nimel võib teha üht-teist juba nooruses, mil sellele veel ei mõelda, kuid keskeas peaks küll tuleviku nimel mõnest halvast harjumusest loo-buma ja pühenduma meeldivatele harras-tustele, tervislikule toitumisele jms, mis hoiavad vaimu virgena ja keha sirgena.

Kui mõtleme sellele, et inimene võib elada 120-aastaseks, on pensioniea saabudes justkui pool elu veel ees. Seetõttu ongi 65–75-aastane veel noor vana. Selles eas võiks olla veel hea tervis. Bioloogiliselt ei peakski siis väga olulisi vananemismärke olema – muidugi võib peeglisse vaadates

mingeid muutusi ikka näha. See on kuldne vanadus, juhul kui tervis on korras ja saab tegeleda asjadega, mis jäid tegemata siis, kui pidi tööl käima.

75–80-aastaselt võivad paljudel tekkida terviseprobleemid. Kui inimene vananeb normaalselt, peaks ta iseenda ja eluga toime tulema vähemalt 90. eluaastani. Muidugi tuleb leppida, et eakana pole meil enam seda jõudu, mis kunagi oli, kuid elukvaliteeti peaksime küll saama enam-vähem säilitada.

Hingerahu, rõõmus meel, tasakaalustatud toit ning liikumine on õnne, tervise ja pikaealisuse alustalad.


Putru on lihtne valmistada. Tangud tuleb alustuseks sorteerida ja külma veega pesta. Mannat ja kaerahelbeid (ka teisi teraviljahelbeid) ei pesta. Sõmera tatra- ja nisutangupudru tegemiseks on vaja tangu röstida. Odrakruupe ja kaunviljalisi on vaja eelnevalt leotada. Tangud tuleb puistata keedunõusse pikkamööda, hoolega ülalt alla segades.

Putru võib keeta nii vee, piima kui ka mahlaga ning mitmesuguste lisanditega, nagu riivitud kõrvits, õun, porgand, kaalikas jms. Lisandid muudavad pudru mahlakaks ja annavad sellele mõnusa maitse. Vesi või piim tuleb lasta keema, maitsestada, valada sisse tangud (kuivained) ja keeta, samal ajal segades; kui tangud on vedeliku endasse imenud, lõpetada segamine, sulgeda keedunõu kaas ja lasta pudrul tasasel tulel valmida. Sõltuvalt vedeliku hulgast võib saada sõmera, paksu või poolpaksu pudru.

Hommikuks valmistatakse enamasti paksu või poolpaksu putru, mida süüakse näiteks moosi, mee, või, piima või hapukoorega. Soolaga maitsestatud sõmer puder on hea liha- ja kalatoitude lisand. Magusad pudrud sobivad ka magustoiduks puu-vilja- ja marjakisselli või mahlakastmetega. Hommikune puder on organismile kasulik, sest hommikusöök peab keha puhastama – aitama sel vabaneda öö jooksul kogunenud kahjulikest ainetest (ainevahetusjäägid, val-gulised laguproduktid, mürkained). Samuti tagab hommikuse pudrusöömise tervisliku tava järgimine organismile päeva esimeseks pooleks vajaliku energia. Pudrusöömi-sega alustavad päeva paljud rahvad, isegi Ameerikas on toitumisteadlased hakanud kiitma kaerahelbeputru, mida süüakse igal hommikul eri lisanditega. Peale kaerahel-veste on müügil ka teisi pudruhelbeid ja enamasti on need kõik täisteratooted,

Retsepte tervislikuks toitumiseks

Pudrud toovad kehasse ja hinge rahuPuder on tervislik ja toitev roog. Soe puder hellitab kõhtu ja maitsemeelt. Olgugi et putru peetakse hommikusöögi sünonüümiks, võiks seda süüa ka teistel söögikordadel: magusamaitselisi järelroaks, soolaseid põhiroogade lisandiks või hoopis iseseisva vahepalana. Puder on hea kõhutäide, mis ei lase näljatundel kaua tekkida, sest teraviljades ja aedviljades olevad kiudained annavad organismile jõudu ja hoiavad ära vere suhkrusisalduse kiire languse.

RETSEPTE TERVISLIKUKS TOITUMISEKS 49

millest lisaks energiale saab ka vajalikke toitaineid.

Toitumine peab olema mitmekesine ja seepärast peab toiduvalikusse kuuluma erinevatest teraviljasaadustest pudrud. Teraviljasaadused sisaldavad kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Inimese orga-nism vajab kiudaineid (35−40 g päevas) ja suuresti saab seda rahuldada teraviljades leiduvate kiudainetega. Kui mannas, jahus või helvestes pole piisavalt kiudaineid, et päevast normi täita, siis tuleks tavaput-rudele lisada nisu- või kaerakliisid. Eriti head on kaerakliid, sest need sisaldavad beetaglükaani, mis seob vett ja moodustab

soolestikus geelitaolise aine. See oma-korda seob kolesterooli, aidates hoida vere normaalset kolesteroolisisaldust.

Toitumisasjatundjate uusim seisukoht on, et üle poole toiduenergiast peaks päri-nema süsivesikuterikastest toiduainetest, eeskätt tangainetest, täisteraviljapasta-dest, täisteraviljahelvestest ja teistest täisteraviljatoodetest. Just putrudes on hea teraviljasaadusi kasutada. Putrude valik on äärmiselt suur. Järgnevalt väike valik pea-miselt teraviljadest valmistatud iseseisva roana söödavatest hommikuputrudest, millest paljud sobivad ka liha- või kalatoi-tude lisandiks.


Rukkijahupuder mahlaga

1 l vett

1 kl marja- või õunamahla

6–8 sl suhkrut

1,5 kl täisterarukkijahu

Vala keevasse vette mahl, lisa suhkur ja

hoolikalt segades rukkijahu. Keeda putru

20–25 minutit. Lase jahtuda, puista soovi

korral peale suhkrut. Söö putru külmalt või

soojalt piimaga.

Pihlaka-rukkijahupuder

1,5 kl pihlakamarju

1,5 kl õunatükke

1,5 l vett

0,5 kl suhkrut

1,5 kl jämedat rukkijahu

soola

Keeda marjad ja õunatükid madalal kuu-

musel pehmeks. Lisa suhkur ja vispelda

vähehaaval juurde rukkijahu, maitsesta

soolaga. Hauta tasasel tulel kuni 30 minu-

tit, sega aeg-ajalt. Söö putru rõõsa koore

või piimaga.

Punasesõstra-odrajahupuder

1 kl punaseid sõstraid

0,5 kl suhkrut

4 kl vett

1 kl odrajahu

(noaotsaga soola)

Lase marjad, suhkur ja vesi keema. Vispelda

juurde jahu ja hauta tasasel tulel umbes 10

minutit. Lase pudrul veidi jahtuda ja sega

siis mikseriga kohevaks. Söö putru piimaga.

Mustika-rukkijahupuder

2 kl rukkijahu

3,5–4 kl vett

noaotsaga soola

2 kl mustikaid

0,5 kl suhkrut

Kalla jahu keevasse vähese soolaga

maitsestatud vette ja sega hoolikalt.

Hauta tasasel tulel umbes 45 minutit. Lisa

mustikad koos suhkruga ja hauta veel mõni

minut, kuni mustikad on lagunenud. Söö

putru piimaga.

Kartuli-odrajahupuder

1 l keskmisi poolitatud puhastatud

kartuleid

1,5 l vett

1 tl soola

0,5 kl odrajahu

Keeda kartulid pehmeks ja tambi puruks,

seejärel lisa sool ja puista kloppides juurde

jahu, kuni segu muutub paksuks pudruks.

Keeda koos veel 30 minutit tasasel tulel

aeg-ajalt segades. Söö putru praetud singi-

tükkide ja piimaga.

Kruubipuder sealihaga

400 g värsket või soolatud sealiha

1 l kruupe

3,5 l vett

(soola)

Lõika liha kuubikuteks ja pane koos pestud

kruupidega ahjuvormi, vala veega üle.

Soola lisa vaid värske liha kasutamise

korral.Hauta putru ahjus 3 tundi. Söö putru

piima ja pohlamoosiga.


Maisipuder

1 kl maisitangu

3 kl vett

suhkrut

soola

1 sl võid

2 peotäit rosinaid

Pese tangud, pane ahjupotti, vala keeva

veega üle. Lisa suhkur, sool ja või ning

korralikult pestud rosinad. Sega hoolikalt

läbi ja lase kaane all ahjus haududa, kuni

tangud on pehmed. Söö putru moosi või

hapukoorega.

NB! Samamoodi võid putru valmistada riisist ja hirsitangudest.


Maasika-porgandisalat

oliiviõli

2 sl sidrunimahla

2–3 suurt porgandit

1,5 kl hakitud maasikaid

(suhkrut)

Sega kausis oliiviõli (või rapsiõli) ja sidru-

nimahl. Sega riivitud porgandid hakitud

maasikatega. Väga hapude maasikate korral

lisa veidi suhkrut. Vala õlikastmega üle.

Lase maitse ühtlustumiseks paar tundi

külm kapis seista. Söö salatit eelroana või

linnu- ja vasikaliha- või kalatoitude kõrvale.

Peedi-küüslaugusalat

4 keskmist keedetud peeti

4–5 küüslauguküünt

3 sl õuna- või veiniäädikat

suhkrut

Maasika-porgandisalat


Riivi keedetud peet või osta poest pakk

valmis riivitud peeti. Lisa peeneks hakitud

(või pressitud mahlana) küüslauk, äädikas

ja maitse järgi suhkrut. Sule keeratava kaa-

nega purki ja hoia paar nädalat külmkapis.

Söö võileiva peal või prae kõrvale.

• • •

Peedi-kodujuustusalat

2 keskmist keedupeeti

1 tl mädarõikahoidist

1–2 küüslauguküünt

köömneid

300 g kodujuustu

3 tomatit

3 sl hakitud petersellilehti

pipart

KASTE:

0,5 kl maitsestamata jogurtit või hapukoort

1 tl mett

terake soola

(idandeid)

Maitsesta poolpehmeks keedetud riivitud

peet mädarõika, köömnete (maitse järgi)

ja küüslauguga, lase pool tundi seista, et

maitse ühtlustuks. Sega kodujuust tükel-

datud tomati, hakitud peterselli ja pipraga.

Pane maitsestatud riivitud peet vaheldu-

misi kodujuustuga salativaagnale. Vala üle

kastmega ja kaunista tervete peterselli-

lehtedega (võimalusel ka idanditega). Söö

salatit eelroana või prae kõrvale.

Sügissalat

1 keskmine porgand

1 väiksem naeris või kaalikas

veerand juursellerit

veerand keskmist valget peakapsast või

pool hiina kapsast

1–2 keskmist haput õuna

1 keskmine tomat

pool värsket lavakurki

1 kl maitsestamata jogurtit või majoneesi-

hapukooresegu

mett

maitserohelist, idandeid, seemneid

pealeriputamiseks

Riivi juurviljad, lõika kapsas ribadeks, viiluta

õun, haki tomat ja kurk. Tõsta kõik suurde

kaussi ja sega meega maitsestatud jogur-

tiga või majoneesi- ja hapukooreseguga.

Lauale andmisel riputa peale idandeid,

meelepäraseid seemneid ja maitserohelist.

Söö salatit eelroana või prae kõrvale.

• • •

Porgandisalat I

2 keskmist porgandit

1 kl tikri- või rabarberikompotti

2 sl idandeid või hakitud hernevõrseid

Riivi porgand peenelt ja sega idandite või

hernevõrsete ning kompotimarjadega.

Lisa nii palju kompotivedelikku, et saaks

parajalt mahlane salat. Söö eelroana või

põhiroa kõrvale.


Porgandisalat II

2 väikest porgandit

2 värsket õuna

1 sl purustatud pähkleid või

päevalilleseemneid

1 sl õli või majoneesi

maitseks suhkrut, kaunistuseks melissilehti

Riivi porgand ja õun (sega viljaliha tumene-

mise vältimiseks veidikese sidrunimahla või

sidrunhappega), lisa seemned või pähklid

ja sega õli või majoneesiga. Söö salatit

eelroana või prae kõrvale.

Juustu-köögiviljasalat

1 jääsalat või punt lehtsalatit

2 keskmist tomatit

0,5 kl konservherneid

0,5 kl tükeldatud kompotiõunu

2 sl riivitud juustu

100 g kodujuustu

KASTE:

0,5 kl maitsestamata jogurtit või hapukoort

3 sl kompotivedelikku

1 suur peenestatud küüslauguküüs

hakitud peterselli või tilli

1 sl purustatud kõrvitsaseemneid

(idandeid)

soola

Vooderda salatikauss salatilehtedega ja

tõsta ülejäänud ained segamini nende

peale. Sega kokku kaste ja vala see salatile.

Söö eraldi roana.

Hapukapsasalat I

2 kl hapukapsast

2 sl sügavkülmutatud jõhvikaid, pohli või

astelpajumarju

1 sl külmpressi-oliiviõli

1–2 sl mett või fariinsuhkrut

Sega kõik koostisained kokku, ja ime lihtne

C-vitamiinirikas salat ongi valmis! Söö

salatit prae kõrvale.

Hapukapsasalat II

2 kl hapukapsast

1 paprikakaun

1 keskmine õun

1 keskmine punane sibul

köömneid

õli

suhkrut või mett

seemneid pealeriputamiseks

Haki hapukapsas peenemaks. Lisa peeneks

hakitud paprika, õun, sibul ja köömned (kui

neid pole juba hapendamise ajal kapsale

lisatud). Sega korralikult õliga ja maitsesta

suhkru või meega (kogus oleneb kapsa

happesusest). Puista salat seemnetega üle.

Söö salatit prae kõrvale.

• • •


Kartulipüreesupp spinati, juustu ja munaga

7–8 keskmist jahust kartulit

1 suure porru valge osa

4 kl vett või puljongit

200 g külmutatud spinatit

1 tl soola

100 g maitsestamata toorjuustu

LISANDIKS:

4 muna

Keeda õhukesteks viiludeks lõigatud koori-

tud kartulid ja peenestatud porru kaane all

vees või puljongis pehmeks, lisa spinat ja

sool. Püreesta saumikseriga. Lisa lusikas-

haaval toorjuust, sulata segades. Kuumuta

supp auravaks (ära lase keema!). Löö munad

ükshaaval väikesesse tassi ja kalluta lähe-

dalt supi pinnale. Kata keedunõu kaanega,

lase madalal kuumusel kuni 7 minutit

seista. Tõsta kulbiga taldrikusse hüübinud

munad ja seejärel supp. Söö kohe soojalt

röstitud leivaga.

NB! Muna võib ka eraldi keeta ja taldri-kusse viilutada.


Suvine keefirisupp

1 l keefirit

(hapukoort)

soola, suhkrut, sinepit

1 lavakurk

3 keskmist tomatit

200 g keedetud liha

2 keedetud muna

3 sl peeneks hakitud rabarberit

2 sl hakitud sibulapealseid või murulauku

2 sl hakitud tilli

3 sl hakitud melissi

Vala keefir kaussi ja maitsesta, soovi

korral lisa ka hapukoort. Puhasta kurgid ja

tomatid seemnetest, tükelda kuubikuteks

ja sega koos lihatükkide, hakitud munade,

rabarberitükkide ja maitserohelisega keefiri

hulka. Maitsesta lõplikult. Söö röstitud

leivakuubikutega.

Kaljasupp liha ja aedviljadega okroška

1 l kalja

2 keedetud muna

sool, sinep, suhkur

0,5 kl hapukoort

200 g keedetud liha, keelt või sinki (võib

kasutada mitut koos)

2 keskmist värsket kurki

2 sl hakitud sibulapealseid

1 sl hakitud tilli

Jahuta kali külmaks. Eralda keedetud muna-

del rebu valgest. Munavalged haki, rebud

hõõru vähese soola, suhkru ja sinepiga ning

sega kõik hapukoore ja kaljaga. Supilisandid

lõika väikesteks kuubikuteks või ribadeks,

maitseroheline haki peeneks ning sega

ettevalmistatud supivedelikuga. Söö suppi

külmalt leivaga.

NB! Külma kaljasuppi võib valmistada ka keedetud kalaga. Sel juhul sobivad supi

sisse hästi spinat ja hapuoblikas. Sinepi

asemel kasuta riivitud mädarõigast.

Külm peedisupp

4 peotäit noori peeditaimi koos juurtega

1 l leivakalja ja peedikeeduleent

2 keskmist värsket kurki

2 keedetud muna

punt rohelist sibulat

2 sl hapukoort

soola, suhkrut

maitserohelist (petersell, till, tüümian jt)

Pese hoolikalt noored peedid koos pealse-

tega (need saad peenralt peete harvenda-

des). Eralda juurikad ja keeda neid väheses

vees umbes 20 minutit. Pane samasse

keeduvette enne keetmise lõpetamist ka

eelnevalt minutiks keevasse vette pandud

peedipealsed. Nõruta ja lase vedelikul jah-

tuda. Tükelda peedid ja pealsed peeneks.

Pane uuesti keedunõusse, lisa väikesteks

tükkideks lõigatud värsked kurgid, tükel-

datud keedetud munad, peenestatud sibu-

lapealsed, hapukoor. Maitsesta suhkru ja

vähese soolaga ning vala peale leivakali ja

külm peedikeeduleem. Söö suppi rikkaliku

maitserohelisega ülepuistatult.

NB! Soovi korral võib supi sisse tükeldada ka taist sinki.


Porgandi-kohupiimavorm

2–3 suurt porgandit

400 g 5% kohupiima

3 sl maisimannat või -jahu

3 muna

1 sl suhkrut

2 sl võid

noaotsatäis soola

hapukoort (magusroa korral vahukoort)

(magusroa korral rosinaid, marju jm)

Riivi porgandid jämedalt, sega ülejäänud

ainete ja munakollasega, munavalge lisa

lõpus vahustatult. Pane võiga määritud

küpsetusvormi, määri pealt hapukoorega ja

kata võitükikestega. Küpseta 200-kraadises

ahjus umbes 40 minutit. Söö kohe kuumalt

hapukoore või moosiga.

NB! See maitsev vormiroog sobib nii külmalt kui ka soojalt, samuti magusroaks

kisselli kõrvale ning vahukoore ja marjadega

kaunistatult isegi tordiks. Kui valmistada vormi

magusroaks, võiks lisada rohkem suhkrut ja

kasutada segus puuviljatükikesi või marju.


Köögiviljavorm juustuga

1,5–2 l tükeldatud keedetud köögivilju

valikus

150 g riivitud juustu

2 muna

1,5 kl piima

soola

riivitud muskaati

2 sl võid

Sega tükeldatud köögivili ühe osa riivitud

juustuga ja tõsta võiga määritud ahjuvormi.

Löö lahti munad, sega juurde teine osa

riivitud juustu, piim ja maitseained ning

vala köögiviljadele. Pane peale võitükike-

sed. Küpseta madalamas kuumuses 15–20

minutit. Söö soojalt toorsalatiga.


Lill- ja spargelkapsavorm1 porru

1 väike lillkapsas

1 väike spargelkapsas

1 tl valget pipart

3 sl hakitud tilli

võid

KASTE:

2 kl piima

1–2 muna

2 sl maisijahu

1 tl soola

Puhasta porru ja viiluta. Lõika kapsad

õisikuteks, varreosad tükelda. Pane võiga

määritud ahjuvormi segamini kapsad ja

porrurõngad. Vahele riputa valget pipart ja

hakitud tilli. Sega kokku kaste ja kalla vormi.

Peale pane võitükikesi. Liiga kiire pruunistumise

vältimiseks kata vorm pealt fooliumiga.

Küpseta 180-kraadises ahjus umbes tund aega.

Söö kohe soojalt.


Kartuli-tomativorm

10 keskmist kartulit

soola, ürdisegu

1 suur peenestatud sibul

5–6 keskmist tomatit

2 muna

2 kl kohvikoort

1 kl riivitud juustu

võid

maitserohelist

Viiluta kooritud kartulid ja lao kolmandik

neist võiga määritud ahjuvormi. Riputa

peale maitseaineid ja pool peenestatud

sibulast. Korda sama veel kord ja lõpeta

ülejäänud kartuliviiludega. Lao kartulitele

tomatirattad, riputa üle soola ja ürdise-

guga. Klopi munad koorega lahti, maitsesta

soolaga. Kalla segu ühest nurgast aeglaselt

vormi, nii et segu pinnast jääb natuke

puudu. Riputa üle riivjuustuga, kata foo-

liumiga, küpseta 200-kraadises ahjus tund

aega. Eemalda viimaseks veerandtunniks

foolium, et roa pind pruunistuks. Puista

enne sööma asumist maitserohelisega üle.


Peedi-õunavorm

3 keskmist õuna

1 suur keedetud peet

200 g kohupiima

0,5 kl hapukoort

3–4 sl suhkrut

0,5 kl täisteranisujahu

3 muna

soola

nisukliisid

võid

Riivi pestud koorimata kodumaised õunad.

Sega riivitud peedi, kohupiima, hapukoore,

suhkru, jahu ja lahtiklopitud munadega,

maitsesta. Tõsta võiga määritud ja nisuklii-

dega üle puistatud ahjuvormi, riputa peale

kliisid ja võitükikesi. Küpseta 200-kraadi-

ses kuumuses helepruuniks. Söö soojalt

või külmalt hapukoore, piima või hoopis

vanilli kastmega kui magustoitu.

Kaalikavorm

2 suurt kaalikat

0,5 kl täisteranisujahu või 1 kl keedetud riisi

2 muna

1 kl kohvikoort

4 sl võid

2 sl suhkrusiirupit või suhkrut

pipart, nelki, muskaatpähklit

soola

Koori ja tükelda kaalikad, hauta väheses

vees pehmeks. Nõruta vesi ja püreesta

kaalikad. Lisa kloppides ülejäänud ained,

lõpuks keeduleem, maitsesta. Kalla õhu-

liseks vahustatud mass võiga määritud

vormi, kata pealt võitükikestega ja küpseta

150-kraadises ahjus paar tundi. Söö eraldi

roana või liharoa kõrvale.

Peedi-kruubikotletid

200 g hakkliha

2 keskmist keedupeeti

1, 5 kl keedetud odrakruupe

1–2 muna

2 sl täisterajahu või mannat

jahu paneerimiseks

õli praadimiseks

soola

KASTE:

200 g teralist kohupiima või jogurtit/

keefirit

maitsetaimi (majoraani, tüümiani või

punet)

Hauta hakkliha pannil õlis kergelt läbi,

jahuta. Riivi puhastatud peedid ja sega

odrakruupide, lahtiklopitud muna, jahu ja

hakklihaga, maitsesta. Tõsta kahe lusika

abil või jahuste käte vahel valmistatud

väikesed kotletid õlisele küpsetuspaberiga

kaetud ahjuplaadile. Küpseta ahjus umbes

10 minutit. Sega kokku kaste. Söö kotlette

soojalt külma kastmega.

Tomati-hirsivorm

1 kl hirssi

2 keskmist sibulat

5 keskmist tomatit

4 keskmist kartulit

soola, pipart

2,5 kl köögiviljapuljongit

1 sl õli

Kalla pestud hirss õliga määritud ahjuvormi

põhja. Kata sibularõngaste ja tomatiratas-

tega, kõige peale lao õhukeselt viilutatud

kartulid. Kihtide vahele puista soola ja

pipart. Vala puljong vormi ning pintselda


kartulikihti õliga. Küpseta ahjus umbes

tund aega. Söö võitükikestega, mis on

maitsestatud tilli ja sinepiga.

Kaalika-kartulivorm

1 suur kaalikas

7 keskmist kartulit

soola

jahvatatud muskaati

valget pipart

küüslaugupulbrit

võid

2 kl kohvikoort

maitserohelist

peale 1 kl riivjuustu

Lõika kooritud kaalikad ja kartulid kangi-

deks või õhukesteks viiludeks, sega maitse-

ainetega. Kalla segu võiga määritud ahju-

vormi, vajuta käega tihedamaks. Kalla ühest

nurgast aeglaselt vormi nii palju rõõska

koort, et segu pinnast jääb natuke puudu.

Kata vorm fooliumiga, küpseta 175-kraa-

dises ahjus tund aega. Eemalda foolium,

riputa peale riivjuustu. Küpseta veel umbes

15–20 minutit, kuni kõik on küps. Söö kuu-

malt maitserohelisega ülepuistatult.


2. Pasta- ja makaronimaialeKui on vaja teha kiiresti valmivat hom-miku-, lõuna- või õhtusööki, võiks valik langeda maitsvale ja toitvale pastale (itaalia keeles pasta ’tainas’), millest saab valmistada sadu toite. Roogade mitme-kesistamiseks peaks iga toiduvalmistaja pöörduma oma fantaasia poole. Pastatoo-dete valik on tänapäeval väga suur, kuid tervislikumad on ikkagi täisterajahutooted (nt tumedad makaronid, tumedad spagetid jne). Suurtest kaubamajadest ja ökopoo-didest leiab ka mitmesuguste tervistavate lisanditega ja eri teraviljadest valmistatud pastatooteid (nt maitsetaimedega makaro-nid, tatramakaronid, rukkijahust pastatoo-ted jms). Loomulikult on müügil ka kõige parematest spetsiaalsetest nisusortidest pastatooted (erikujuga lintnuudlid, kure-pesad jt), mis sobivad peenemate roogade valmistamiseks. Pastatoodete hulka kuu-luvad meile kõigile tuntud makaronid ja neidki on palju sorte: sarvekesed, mitme-sugused nuudlid, teokarbid jne. Pastaroad on maitsvad ja küllaltki mitmekesised: soolased, magusad või teravamaitselised. Neid võib valmistada või, juustu, kohu-piima, tomati, juurvilja, liha, seente, muna, hapukoore ja teiste toiduainetega – selline vapustav mitmekesisus ei jäta ükskõikseks ka kõige hellikumaid maiasmokki, olgu nad lapsed või eakamad inimesed. Pealegi ei tee, vastupidi laialt levinud arvamusele, pastaroad kedagi paksuks, kui neile just ei lisata liigselt rasvainet, rasvast liha või suure rasvasisaldusega juustu.

Pastatoodete väärtus seisneb võimaluses toit kiiresti valmis saada, kuid ka selle juu-res on oma peensused, väikesed kulinaar-sed saladused.

Kõige lihtsam saladus peitub selles, et pastatooteid on vaja õigesti keeta, järgida pakendil olevat juhendit. Keedetud pasta-tooteid ei pesta kunagi külma veega. Kui pesemiseks on üldse vajadust, siis tuleb varuda piisaval hulgal keeva vett.

100 g makaronide keetmiseks võetakse üldjuhul 2 kl vett ja 0,5 tl soola, keedetakse umbes 20 minutit ja nõrutatakse sõelal. On ka võimalus võtta 100 g makaronide kohta kuni 1 l vett, keeta 5–6 minutit ja lasta tulelt võetuna tiheda kaane all ja froteerä-tikusse mähitud potis 15–20 minutit seista. Seejärel tuleb pastat korralikult sõelal nõrutada. Keetmisviise on veel teisigi, enamasti on juhend kirjas pakendil. Keedu-vette võib alati valada sortsukese õli, siis ei kleepu keedetud pasta kokku.

Pastatoodetest valmistatud toidud sobivad nii eraldi kui ka paljude põhiroogade kõr-vale, magusal kujul ka desserdiks.

Makaroni-juustusalat

2 kl keedetud makarone või muud pastat

2 kl riivitud kapsast

1 kl jämedalt riivitud juustu

0,25 kl hakitud pikleid (marineeritud

köögivilju)

1 suur viilutatud õun

0,5 tl soola

0,75 kl majoneesiga salatikastet

Sega makaronid kapsa, juustu, õuna ja

piklitega, lisa majoneesiga salatikaste ja

maitsesta soolaga, sega korralikult läbi. Söö

salatit rohelise salatilehe pealt.


Makaroni-singivormiroog

100 g suitsusinki

1 keskmine sibul

2 küüslauguküünt

2 keskmist tomatit

2–3 sl võid

1 kl keedetud makarone

3 muna

0,75 kl vett

soola, valget pipart

basiilikut

Kuumuta singitükke, hakitud sibulat,

peenestatud küüslauku ja tomativiile kergelt

võis. Lisa kuumutatud segule keedetud

makaronid ja soola, pipra ning basiilikuga

maitsestatud muna-veesegu. Pane segu

võiga määritud ahjuvormi. Küpseta keskmise

kuumusega ahjus, kuni muna hüübib ja roa

pind pruunistub. Söö vormirooga soojalt. Enne

sööma asumist puista hakitud maitserohelisega

üle.


Juustu-krevetisalat

1,5 kl väiksemakujulisi pastatooteid

150–200 g kooritud krevette

1 kl riivitud juustu

0,25 kl hakitud sinki

2 sl hakitud tilli

0,5 pead jääsalatit (või hiina kapsast)

0,75 kl majoneesi või salatikastet

Keeda pastat pakendil toodud juhendi järgi

ja kurna. Sega pasta nõrutatud krevettidega

ja pane külmkappi. Sega sisse riivjuust,

hakitud sink ja till ning salatiribad vahetult

enne lauale andmist. Vala üle majoneesi

või salatikastmega. Enne sööma asumist

puista hakitud tilliga üle.

Nuudlid lillkapsaga

1 suur lillkapsas

2 keskmist porgandit

1 paprika

250 g nuudleid


3 sl õli

soola, pipart

3–4 sl riivjuustu

Lõika lillkapsas õisikuteks ning keeda

õisikuid soolvees 3 minutit, hoia soojas.

Puhasta ja tükelda ülejäänud köögi-

viljad: porgandid lõika ratasteks, paprikad

ribadeks. Keeda pastat vähese soolaga

maitsestatud vees karbil oleva juhendi

järgi. Kuumuta porgandirattaid pannil õlis

umbes 8 minutit ja lisa peeneks hakitud

küüslauk, kuumuta veel veidi. Lisa lõpuks

paprikaribad ja kuumuta veel 2–3 minutit.

Maitsesta soola ja pipraga, sega nõrutatud

pasta köögiviljadega. Enne sööma asumist

kata nuudlid lillkapsaõisikute ja riivitud

juustuga.

Makaronid frikadellidega

1 keskmine sibul

3–4 keskmist tomatit

õli

150 g loomahakkliha

1 küüslauguküüs

1 sl peeneks hakitud petersellilehti

0,5 kl riivitud juustu

1 muna

soola, pipart

riivitud muskaatpähklit

puljongit või vett

400 g tumedaid makarone või teisi

pastatooteid

maitserohelist

Pruunista hakitud sibulat kergelt õlis, lisa

peeneks lõigatud tomatid, maitsesta soola

ja pipraga ning hauta umbes 20 minutit.

Hoia soojas. Sega hakkliha läbi pressi suru-

tud küüslaugu ja peterselliga. Lisa juurde

riivitud juust, munakollane. Maitsesta

soola, pipra ja muskaatpähkliga. Veereta

saadud massist frikadellid (Ø 2 cm) ja pane

laia poti põhja keevasse soolaga maitses-

tatud vette või puljongisse, keeda umbes

10 minutit. Keeda makaronid, pane minu-

tiks sõelale nõrguma. Lisa makaronidele

hautatud köögiviljad, tõsta eelsoojendatud

vaagnale või otse taldrikule ja kata pealt

frikadellidega. Enne sööma asumist puista

makaronid maitserohelisega üle.

• • •


Pasta suvikõrvitsa- ja tomatikastmes

2 väiksemat sibulat


3 sl õli

1 loorberileht

4 keskmist tomatit

0,5 kl musti kivideta oliive

soola, pipart

200 g linnupesa- või muud pastatoodet

1 väike suvikõrvits

4 hõbeheigifileed

2 sl petersellilehti

1 sl hakitud tilli

Haki puhastatud sibulad ja küüslauk

peeneks ning prae õlis läbi. Lisa pannile

loorberileht ning kooritud hakitud toma-

tid (võivad olla ka konserveeritud) ning

poolitatud mustad oliivid. Lase kaane all

madalal temperatuuril haududa umbes

20 minutit. Maitsesta soola ja pipraga. Pane

pasta rohke veega keema ja keeda pakendil

oleva juhendi järgi pehmeks. Kalla pasta

tomatikastme hulka, sega. Lõika suvikõrvits

peenikesteks ribadeks ja prae kuumal pan-

nil kiiresti läbi, maitsesta soola ja pipraga.

Prae kalafileetükid (kaheks või kolmeks

lõigatud) õlis kuldkollaseks ja riputa pärast

praadimist peale soola ja pipart. Võta pann

tulelt ja puista kalatükid peterselliga üle.

Tõsta tomatikastmes pasta taldrikule,

aseta peale suvikõrvitsaribad ja kalatükid.

Enne sööma asumist puista roog hakitud

tilliga üle.

• • •

Spagetid krevettidega

1 väike porru

1 väike suvikõrvits


1 sl õli

2 sl tomatipüreed või tomatihoidist

(1 sl tšillikastet)

0,5 tl musta pipart

0,5 tl punase pipra pulbrit

noaotsaga soola

1,5 kl kirsstomateid

200 g krevette

200 g tumedaid spagette

basiilikut, murulauku

Puhasta ja viiluta porru, tükelda suvikõrvits

ja küüslauk. Kuumuta tükeldatud porrut

pannil õlis, lisa sinna suvikõrvitsaviilud,

tomatipüree, soovi korral ka tšillikaste ja

muud maitseained. Lisa poolitatud kirssto-

matid ja krevetid, kui suvikõrvits on juba

pehme. Kuumuta kastet ja sega see äsja

keedetud spagettidega. Enne sööma asu-

mist puista spagetid maitserohelisega üle.

Pasta juustuga

350 g suuri teokarpe

1 sl oliiviõli

125 g ricotta’t

1 suur peotäis värsket spinatit

75 g juustu

noaotsatäis paprikapulbrit

Keeda pastat pakendil oleva juhendi järgi.

Tõsta nõrutatud pasta kuuma serveerimis-

nõusse, piserda õliga üle ja kata ricotta’ga.

Blanšeeri spinat ja nõruta, haki peeneks

ning lisa teokarpidele. Enne sööma asumist

riputa pasta peale riivitud juustu ja puista

paprikapulbrit.


Muna-piimasupp õuntega

2 munarebu

3 sl suhkrut

0,75 l piima

3 suurt õuna

kaneeli

Hõõru munarebud 1 sl suhkruga vahule, lisa

vähehaaval kuum piim ning kuumuta, kuni

segu muutub paksemaks. Hauta puhas-

tatud õunaviilud vähese vee ja suhkruga

pehmeks, maitsesta kaneeliga ning lisa

jahtunud muna-piimasegule. Söö suppi

külmalt magusroana.

Keefirisupp kaerahelveste või riivleivaga

3 kl keefirit

4 sl suhkrut

1 kl porgandi-, kõrvitsa- või ploomimehu

1,5 kl riivitud leiba või kaerahelbeid

2 sl võid

kaneeli

4 sl moosi

Sega keefir 3 sl suhkru ja mehuga. Rösti

riivitud leib või kaerahelbed 1 sl suhkruga

pannil võis, jahuta, maitsesta kaneeliga.

Tõsta magustoidukaussi supivedelik, puista

peale röstitud riivleib või kaerahelbed. Söö

külma suppi moosiga magustoiduks.

Rabarberisupp kohupiimaklimpidega

500 g (5–6 vart) rabarberit

1,25 l vett

6–7 sl ebaküdooniasiirupit või muud haput

siirupit

2 sl suhkrut

1,5 sl kartulitärklist

KLIMPIDEKS:

250 g kohupiima

1 muna

1 sl jahu

2 sl suhkrut

soola

Lõika pestud rabarberivarred õhukesteks

tükkideks, pane keevasse vette ja keeda

6–8 minutit. Lisa suhkur ja siirup ning

vähese külma veega segatud tärklis, keeda

1 minut, jahuta. Hõõru kohupiim muna,

suhkru ja jahuga läbi, lisa ka veidi soola.

Keeda kahe lusikaga vormitud klimpe

vähese suhkruga maitsestatud vees, kuni

need pinnale kerkivad. Söö suppi peale

tõstetud klimpidega.

Kuivatatud puuvilja supp leivaleemega

1 l tükkideks lõigatud leivakoorikuid

2 l vett

1 kl kuivatatud puuvilja

0,5 kl suhkrut

0,5 kl meelepärast mahla

1–2 sl kartulitärklist

0,5 tl kaneeli

Pane leivakoorikud mõneks tunniks 1 l

veega likku, kurna vedelik ja keeda läbi.

Leota valitud ja pestud puuvilja paar tundi

ning keeda leovees poolpehmeks. Vala

keedus koos leoveega leivaleeme hulka,

keeda veel veidi aega. Lisa suhkur, mahl ja

vähese veega segatud tärklis ning keeda

1 minut, maitsesta kaneeliga. Söö suppi

piima või vahukoorega.


Leivasupp I

7–8 viilu tahket leiba

1 l vett

0,5 kl rosinaid

0,5 kl suhkrut

kaneeli

Riivi tahke leib. Keeda pehmeks vees

leotatud rosinad, lisa suhkur ja riivitud leib

ning keeda, kuni supp pakseneb. Maitsesta

kaneeliga. Söö suppi jahtunult piima, rõõsa

või hapukoore, jäätise või vahukoorega.

Leivasupp II

8–9 viilu tahket leiba

0,75 l vett

0,5 kl suhkrut

0,5 kl rosinaid (või õunamoosi, õunatükke)

kaneeli

Rösti tükeldatud leiba veidi aega ahjus.

Pane leivatükid veega keema, keeda pea-

aegu katki ja suru läbi sõela või püreesta

saumikseriga. Pane uuesti keema, lisa

vajaduse järgi vett või mahla. Lisa suhkur

ja leotatud rosinad ning keeda pidevalt

segades supp valmis, maitsesta kaneeliga.

Söö jahtunult piima, hapukoore või vahu-

koorega.

aive luigela retseptiraamatlihatoidud 166 2. kalatoidud 185 suu magusaks 198 tervislikud küpsetised...

Documents