1. Majanduskriisi algus

2. 24.10.1929 Must Neljapev NY brsil jrsk aktsiahindade langus 3. Probleemid Miljonid vikeaktsionrid Brsitulu osa inimeste sissetulekust Ostetakse jrelmaksuga ( ) Peale brsikrahhi ( ) kaupade lejk ( ) ttus 4. Pllumajanduses (USAs ja Euroopas) pankrotilaine (pangalaenud - ) USAs samal ajal mehhaniseerimine laostuvad () perefarmid 5. Raha kaob ringlusest (inimesed vtavad pankadest vlja) probleem sveneb 6. Kriisi tagajrjed Pessimism, eriti hiskondliku korra, poliitikute tegevuse suhtes 7. Levisid rmuslikud vaated 8. Teravnesid () rahvusvahelised vastuolud (kaubanduse piiramine maj kriisi tttu) 9. Kriis USAs 10. USA otsustab esimest korda ajaloos sekkuda () majandusse 11. Toetatakse tkohtade silimist ja uute loomist (toetused firmadele) Ehitustd teed, hiskondlikud hooned Ostetakse kokku toiduaineid (toetus farmeritele) 12. Abinudest ei piisa Pllumajanduses lisaks pud () (Dust Bowl) Farmerid lahkuvad taludest, rndavad ringi Hooverville`id (president - Hoover) 13. 1933 saab presidendiks Roosevelt Devalveerib dollari Suurendab makse ja riigivlga Suured ehitusprojektid, tlaagrid 14. Luuakse NRA (National Recovery Administration) Esimest korda mratakse miinimumpalk ja -hinnad Ametihinguseadus Tehakse ebaseaduslikuks streigimurdjate () palkamine 15. Hooveri tamm 16. Ametihingutesse nd he ettevtte vi tstusharu ttajad Toetatakse pllumajandust, eriti vikefarme 17. Kokkuvtvalt heaoluhiskonnale iseloomulik sotsiaalne tegevus 18. Thistatakse keeluseadus 1936 valitakse Roosevelt tagasi 19. Kriis Lne-Euroopas 20. Inglismaa Probleemid sarnased USAle. Erinevus on olemas sotsiaalkindlustuse ssteem. S.t kriis on leebem 21. Valitsusel rahapuudus Vhendatakse riigiametnike palku ja ttu abirahasid Tstetakse makse Raha devalveerimine jb ringlusse 22. Rahvas vastab streikide ja meeleavaldustega () Inglismaal ja Prantsusmaal saavad oluliseks juks kommunistid 23. 1931 Westminsteri statuut kolooniad iseseisvaks Briti Impeerium Briti Rahvaste hendus 24. Prantsusmaa poliitikas nihe vasakule Inglismaal paremale 25. Majanduskriis Saksamaal Viis vabariigist Hitleri diktatuurini Majanduskriis oli sarnane teistele Euroopa riikidele Erinev oli poliitiline olukord 26. Poliitiline kriis Mitu ebapopulaarset seadust, mida parlament vastu ei vta, veti vastu () presidendiotsustega. 27. Parlamendivalimistel saavad natsionaalsotsialistid ja kommunistid kokku 28% hli Vhemusvalitsus ( ) Streigid (), meeleavaldused 28. Hindenburg vidab, saadab Riigipeva laiali Presidendivalimistel Hindenburg vs Hitler 29. 2x uued valimised Parlamendis enamuses natsionaalsotsialistid ja kommunistid 30. Riigis jtkuvad meeleavaldused miitingud, kaklused tnavatel. 1933 Hitler saab riigikantsleriks. 31. 27.02.33 tulekahju () Riigipeva hoones Valitsus tleb: kommunistlik vandenu ()! President kuulutab vlja erakorralise olukorra ( ). Algab natsistlik revolutsioon. 32. Natsismi vastased arreteeritakse, hoitakse vangis kommunistid, sotsiaaldemokraadid, katoliiklased. Tugevdatakse keskvimu. 33. Keelatakse poliitilised parteid (v.a natsid) Keelatakse ametihingud Tsensuur Ettevtetes frerluse- ehk juhiprintsiip: omanik = juht, kik peavad talle alluma () 34. Kriis Luna- ja Kesk-Euroopas 35. Itaalia Faistid (juht Mussolini) vimul juba alates 1922 1926 keelatakse erakonnad, ametihingud, streigid Faistlik partei vtab 1927-29 kontrolli alla meedia, hariduse, kultuuri 36. Majanduskriisi ajal Palku vhendatakse 50% Kik kasvatavad kohustuslikus korras vilja ldiselt on Itaalias kriis nrgem 37. Hispaania 1930-31 kukutatakse valitsus ja monarhia Vabariik Majanduslik olukord raske, eriti pllumajanduses Anarhistide, kommunistide tegevus 38. Hispaania liigub kodusja poole 39. Austria 1933 lheb valitsus erru Vimule tahavad kommunistid ja natsid Vimule saavad konservatiivsed katoliiklased 40. 1934 kodusda Peale seda heparteiline riik Natsipropaganda, natsid populaarsed 41. Muud autoritaarsed reiimid Poolas (Pilsudski) Jugoslaavias Kreekas Ungaris, Bulgaarias, Rumeenias Eestis, Ltis, Leedus 42. Autoritaarsed reiimid olid populaarsed maaelanikkonna seas, nende vastu olid linnatlised ja intelligents. 43. Vljastpoolt neile toetus NL kommunistidele ja SM faistidele 44. Loe lbi lk 133-137