Uhke kuuse tuppa toome…

Lapsepõlve jõuludele mõeldes meenub esimesena ikka päev, kui isa läks metsa kuuse järele. Läks ja siis hakkas aeg venima. Tuli ikka mitmeid kordi nina vastu jäälilledega aknaklaasi suruda ja vaadata- kas juba tuleb. Ja kui hämarduma hakkas, siis ta tuli, kuusk õlal. Nüüd on jõulud käes!Olen püüdnud ka lasteaias muuta kuuse tuppa toomist meeldejäävaks sündmuseks.

Lapsed ärkavad, tuba on hämar nagu ikka detsembrikuus. Tuldki ei süüta veel, et nautida salapärast videvikuaega. Vaatamata hämarusele hakkab üsna varsti kellelegi silma, et päkapikunurgas on midagi helendavat. Kiri päkapikkudelt.

Kohe leidub keegi, kes suudab kirja lugeda. Mõnda kohta peab mitu korda üle lugema, et aru saada, mis üllatus? Kus?

Pärast väikest segadust tuleb alles arusaamine- õue. Tavaliselt me talvel pärast magamist kohe õue ei lähe. Aga kui olen öelnud, et ju siis tuleb minna, kui päkapikkudelt selline teade tuli, on varsti kõikidel saapad jalas, mütsid peas.

Õnneks on juba välisukse juures uus kiri, mis annab uued juhtnöörid. Ülesandeks on joonistada nööridega päkapikk,

mõõta sammudega vahemaa nõiamajast rongini, kirjutada käbidega sõna“päkapikk“,

leida kirjelduse põhjal koht, kuhu on aare peidetud ja kõige lõpuks liikuda hanereas lõkkeplatsile. Juba eemalt on näha, et lõkkeplatsil särab midagi. Küünalde ringi keskel seisab meie rühma kuusk. Selgub, et päkapikud on meile kuuse toonud, kuid pole mingil põhjusel saanud seda tuppa tuua, küll aga tahavad kuulda, kas lastel on jõululuuletused peas. Nii loeme kuuse juures küünaldesäras ette kõik õpitud salmid ja siis suundub rongkäik tuppa. Poisid kuusega ees ja tüdrukud sädistades järel. Kui nüüd keegi juhtub teel vastu tulema, peab ta kindlasti ära kuulama 20 häälse vadina, kust me tuleme, mis õues kõik juhtus ja nüüd me läheme tuppa oma kuuske ehtima.Selline on meie rühma jõulutraditsioon. Alati küll väikeste muutustega, mida tingib laste vanus ja ilmataadi vingerpussid. Nooremate lastega ei lähe õue, vaid leiame kuuse majast, vanemad peavad ikka õue minema. Iga ilmaga. Lumine talveõhtu pakub ikka rohkem elamusi- uurime jälgi lumel, äkki keegi leiab isegi päkapikujäljed, mõõdame lume sügavust, kaevame lahti tee linnu söögimaja juurde, viime toitu lindudele, teeme lumeingleid jne. Ja kui kuusk toas, kaunistame selle koos.

Urve Tamm,Tartu Lasteaed Poku