2012

4/35

Praktiku sõnumitooja

Kirjandi- ja esseevõistlus „Minu elu kutse“ parimad

Juba kümme aastat on SA Innove karjääri- ja nõusta-

misteenuste arenduskeskus andnud noortele võimaluse oktoobrikuus oma tuleviku-

mõtteid paberile kirjutada. Ka sellel aastal oli 15-19 aas-

tastel noortel võimalus ene-sesse vaadata ja mõelda juba

täna oma homsetele valiku-tele. Kokku pani oma mõt-ted paberile ja saatis meile

174 noort.

Võistluse žürii valis välja saade-tud tööde seast kolm parimat. Žüriisse kuulusid: Kaja Sarapuu

(Eesti Emakeeleõpetajate Selts), Sirli Kriisa (Kesk-Eesti Noorsoo-

töö keskus), Aleksandra Kami-lova (Eesti Noorteühenduste Liit),

Elina Randoja (Postimees).

Parimate tööde valikul hinnati sobivat teemalahendust, sisukust, stiiliühtsust, ülesehitust, meelde-

jäävat teostust, autori eripära. Žürii hinnangul olid võistlustööd väga ühtlase tasemega, esile tõstmist

väärib noorte optimism tuleviku osas ning nende suurepärane ene-

seanalüüsioskus oma tulevikutee valimisel.

Esikolmiku moodustasid: I - Marii Rikken, Aravete KeskkoolII - Ingrid Margus, Hugo Treffneri

GümnaasiumIII – Gerda Haritonov, Jõgeva

Ühisgümnaasium

Lisainfo: rajaleidja.ee/minuelukutse

Euroguidance’i võrgustik tähistab sünnipäeva

Kristi KoortSA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste

arenduskeskuse teavitusspetsialist

Euroguidance’i koostöövõrgustik tähistab tänavu oma 20. aastapäeva. 1992. aastal loodud võrgustik tegutseb Euroopa elukestva õppe programmi raames ja hõlmab 68 keskust 34st Euroopa riigist. Võrgustiku missioon on edendada riiklikes karjääri-teenuste süsteemides elukestva õppe kaudu Euroopa mõõdet.

Võrgustik kogub ja levitab õppimisvõimalustega seotud infot Euroopa eri riikides ning on sillaks teiste Euroopa maade karjääriteenuste ja haridussüsteemide juurde. Võrgustiku eesmärk on tutvustada õpirännet ja aidata nii ELi kodanikel paremini mõista oma võimalusi kõikjal Euroopas. Eestisse laienes võrgustik aastal 1998. Samal aastal asutati ka õppe- ja praktikakeskus (praegune karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus, mis on SA Innove üksus).

Euroguidance on riikliku tasandi ühenduslüli karjääriteenuste kõigi pea-miste sidusrühmade vahel, alates karjäärispetsialistidest ning lõpetades tead-laste ja poliitikakujundajatega. Paljud Euroguidance’i keskused asuvad haridus- või tööturuministeeriumi või muu vastava ametiasutuse juures, mis suurendab veelgi võrgustiku suutlikkust toetada karjääriteenuste arengut. Euroguidance’i võrgustiku peamine sihtrühm on karjäärispetsialistid, kuid mitmed kesku-sed on suunanud oma tähelepanu ka õpilastele, õpetajatele, lastevanematele ja poliitikakujundajatele nii haridus- kui ka tööturusektorist.

Euroguidance’i keskused täidavad riiklikul tasan-dil väga mitmekesiseid ülesandeid, mis kajas-tavad konk reetse riigi vajadusi karjääri-teenuste süsteemi arendamisel.

Jätkub pöördel »

Teisalt järgib aga iga riik ka laiemalt Euroopa karjääri-teenuste arendamise prioriteete. See omakorda toetab Euroguidance’i kui õppiva võrgustiku üldist toimimist ja häid tulemusi.

Euroguidance’i riikide karjääriteenuste praktikatega ja projektidega ning ELi maade karjääriteenuste süsteemide kirjeldustega saab tutvuda veebisaidil euroguidance.net.

Artikli kirjutamisel on kasutatud Euroopa karjääriteenuste poliitika võrgustiku novembrikuises uudiskirjas ilmunud artiklit „The Euroguidance Network: 20 years of supporting guidance and mobility in Europe”, mille autor on Fotini Vlachaki.

«Noppeid Euroguidance Eesti tegemistest:

• karjäärispetsialistide õppevisiidid (Academia)

• iga-aastased karjäärispetsialistide suvekoolid

• info- ja metoodiliste materjalide väljaandmine ning levitamine karjäärispetsialistide ja muude sihtrüh-made seas

• teavitustoodete tootmine ja levitamine

• koostöö õpirännet pakkuvate asutuste ja organisat-sioonidega ehk toimiv õpirände koostöövõrgustik

Oktoobrikuus toimunud Euroguidance võrgustiku töökohtu-misel Küprosel tähistati ka võrgustiku 20 aastapäeva.

Jätkub lk 3 »2

Karjääriteenuste poliitika: uudiseid Euroopast

Margit Rammo

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse

juhataja

Oktoobrikuus olid Küprosel Larnacas koos 31 Euroopa riigi haridus- ja tööhõivesektori esindajad ning Euroopa karjääriteenuste poliitika võrgustiku (ELGPN) partnerid. Põhiteemadeks olid kogu euroliidu, sh ELi ees istujariigi Küprose karjääriteenuste süsteemi areng ja võrgustiku järgmise kahe aasta tegevuskava.

Perioodil 2011–2012 töötasid võrgustiku liikmed neljas töö-rühmas, kus käsitleti karjääriplaneerimisoskusi, teenuste kättesaadavust, koostööd ja kvaliteeti. Kogu õhkkonna muu-tis pidulikuks ja ühtaegu asjalikuks ühine rõõm vastvalmi-nud materjalide üle:

• „Karjääriteenuste poliitika väljatöötamine: Euroopa poliitikakujundaja käsiraamat”;

• „Karjääriplaneerimisoskused: eduka poliitika elluvii-mise tegurid”;

• „Turvaline paindlikkus: mõju karjääriteenustele”;

• ELGPNi 2011.–12. aasta tegevusaruanne.

Kohtumise materjalide ja trükistega saab tutvuda veebisaidil elgpn.eu.

With the support of the Lifelong Learning Programme of the European Union

DORIANNE GRAVINA MIHA LOVŠIN

Career Management SkillsFACTORS IN IMPLEMENTING POLICY SUCCESSFULLY

ELGPN Concept Note No. 3

t ot ofof f tf ththehe e LiLifefelot ng Learning ee Ee EEuEururoropopepeaan n Union

Career MaFFFAFAAACCTCTOORS IN IMPLEM

t Note No. 3

With the support of the Lifelong Learning

Programme of the European Union

ELGPN TOOLS

ELGPN Tools No. 1

Lifelong Guidance Policy Development:

A European Resource Kit

LIFELON

G G

UIDAN

CE POLICY D

EVELOPM

ENT: A EU

ROPEAN

RESOU

RCE KIT

With the support of the Lifelong Learning

Programme of the European Union

A REPORT ON THE WORK OF THE EUROPEAN

European LifelongGuidance Policies:

Progress Report 2011–12

EURO

PEAN LIFELO

NG

GU

IDANCE PO

LICIES: PROG

RESS REPORT 2011-12

ELGPN

ELGPNN CCCoonnncceeptt

T oN TooPN Too

LGPN TooELGPN TELGPNELGEL

1l No. 1ls No. ls Nls

With the ssupppppopoorrtt t oofof tf ththehe e LiffelonProgrammme ooff tf ththhee e EEuEuuroropopepeanan Un

AA

ELGPNELGPN

With the support of the Lifelong Learning Programme of the European Union

RONALD G. SULTANA

ELGPN Concept Note No. 1

FlexicurityIMPLICATIONS FOR LIFELONG CAREER GUIDANCE

3

„Karjääriõpetuse tund – üks parimaid tunde maailmas”

Kõige põnevam kogemus on ilmselt veel alles ees, kuna karjäärikoordinaator olen olnud alles nõnda lühikest aega. Ent siiski.

Üks põnev kogemus oli motivatsioonikirja koosta-mine, et ühineda pilootkoolide võrgustikuga (selleks tuli suhelda ja arutleda kolleegidega ning lähedastega).

Teine kogemus oli hoopis teist laadi, ent samas väga täh-tis:

• oma kooli õpetajatele läbi viidud koolitus/grupi-töö, mis hõlmas karjääriõppe tutvustamist,

• oma kooli jaoks sobivama tegevuse valimist ning elukestva õppe ja karjääriplaneerimise teema käsitlemist ainetundides läbiva teemana.

Kõige tähtsamaks pean aga õpilaste tagasisidet. Mõned nopped neist:

• „Ootan põnevusega kevadel toimuvat konverentsi,” vastas töövarjupäevalt saabunud õpilane.

• „Ega te ometi haigeks hakka jääma? Homme on ju karjääriõpetuse tund, üks parimaid tunde maailmas,” vastas 8. klassi õpilane.

Mõned väga põnevad kogemused pean aga enda teada jätma, kuna kõike ei saa ega tohi karjäärikoordinaator välja lobise-dagi.

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arendus-keskus pöördus oma partnerkoolide poole

ning palus karjäärikoordinaatoritel

Karoliina Tõnisson

Tallinna Järveotsa gümnaasiumi karjäärikoordinaator

Karjääriõpet väärtustatakse Eesti koolides järjest enam

Mare Lehtsalu

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse karjääriõppe juhtivspetsialist

Karjääriõppe edendamisel on SA Innove karjääri- ja nõus-tamisteenuste arenduskeskusel partnerkoolide võrgus-tik. Neid Eesti eri piirkondades paiknevaid missioonitun-dega üldhariduskoole on kokku 52. Käesoleva õppeaasta alguses laienes karjääriõpet edendavate koolide koos-töövõrgustik – lisandus 30 kooli. Selleks et koostöövõr-gustikus kaasa lüüa, peab koolis töötama karjäärikoordi-naator, kelle koormus on vähemalt 0,2 kohta. 2013. aasta

esimesel poolel on nende koolide karjäärikoordinaatoritel võimalus osaleda karjäärikoordinaatori baaskoolitusel.

Koolide nimekirjad on SA Innove kodulehel innove.ee/koolide-koostoovorgustik.

Tegevus toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud prog-rammi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine” raames.

SA Innove karjääri- ja nõustapa

ääri

SA Innovve karjääri jaj nõukeskus pöördus oma

ning pppalalusu karjä

Karjääriõpe aitab noorel samm sammult oma tuleviku tee läbi mõelda.

jagada oma kõige põnevamat kogemust seoses karjääri-õppe korraldamisega oma koolis.

4

Raili Vahermägi

Tallinna Mustamäe gümnaasiumi karjäärikoordinaator

Anne Martis

Laupa põhikooli karjäärikoordinaator

Minu põnevaim kogemus on olnud abiturientide töövarju-päev. See on põnev ettevõtmine, tõhus ja motiveeriv prakti-line vaheldus akadeemilisele õppetööle.

Õpilaste eelistused ja vajadused uuritud ning juhtkonnalt luba saadud, asusin looma kontakte ettevõtete ja ametiasu-tustega. Kogesin ääretult palju vastutulelikkust ja abival-midust, toetust meie kooli ettevõtmisele ning valmisolekut noortele oma elukutset töövarjupäeva kaudu tutvustada. Rõõmsaks teeb teadmine, et nii mõnelegi noorele tehti pärast töövarjupäeva tööpakkumine ning mõni noor hakkas hoopis tõsisemalt suhtuma riigieksami ainesse, et pääseda õppima tõeliselt huvipakkuvat eriala. Sel sügisel kutsus Põhja pre-fektuur meie õpilasi omaalgatuslikult politsei- ja piirivalve tööga tutvuma. Ma olen väga tänulik ettevõtetele ja asu-tustele, kes noorte silmaringi sellisel moel avardasid! Suurimaks boonuseks on muidugi see, kui töötajad usaldavad noori üht-teist ka ise proovima ja katsetama.

Minu parimad mälestused karjääriõppest on seotud tunnivä-liste sündmuste korraldamisega.

Esiteks oleme järjest parandanud meeskonnatööd teiste õpe-tajatega. Kui algul oligi nurinat, et jälle vist üks uus kam-paania, siis nüüd mõtleme koos sündmusi välja. Kolmandat aastat on hästi õnnestunud mardilaat, mis on seotud nii majandustarkuste, ametite tutvustamise kui ka heategevu-sega. Iga-aastaseks on saanud tööteemalised joonistus- ja fotonäitused. Veerandi viimased päevad on kujunenud küla-listega projektipäevadeks, kus jagub tegemist tervele kooli-perele.

Eelmisel aastal jagasid õpilased pärast töövarjupäeva tun-nis muljeid ja uusi teadmisi. Ühest koolitunnist ei piisa-nud kõigi ärakuulamiseks. Nende silmad särasid kogemus-test ja põnevatest teadmistest, mida nad sellest päevast kaasa said! Töövarjupäev andis õpilasele nii eriala-valikuks kui ka edasiõppimiseks palju motivatsiooni ja kindlustunnet. Kiidusõnu kuulsin ka suurepäraste töökollektiivide kohta – noored tundsid, et nad olid ooda-tud ning nendega tegeleti rohkemgi veel, kui nad ise või mina oleks osanud loota.

Tänan koostööpartnereid, et andsite noortele midagi väga väärtuslikku õpikuteooria kõrvale! Õpilaste säravad sil-mad ja positiivne tagasiside oli ja on väärtus omaette!

Juba esimesel aastal saatsime oma üheksandikud töövar-jupäevale. See on jäänud oodatud päevaks siiani. Meeldiv on see, et kusagil pole lastele ära öeldud ning õpilased on saanud varjutada igasuguseid inimesi, müüjatest medit-siiniõdede, raudteeparandajate ja „Aktuaalse kaamera” reporterini välja. Päeva kokkuvõtte oleme alati sidunud mõne muu ainega – viinud läbi esitluse, seminari või kir-jutanud ühise blogi.

Olen avastanud kooli vilistlased. Hea meelega on nad aidanud korraldada karjääripäevi ja võtnud õpilasi vastu oma töökohtades.

Väga oluline on siduda õpingud reaalse eluga.

Koostöö ettevõtetega aitab noort erialavalikul.

5

Koostöö piirkondliku Rajaleidja keskusega: Kiili gümnaasiumi ja Ida-Harju karjäärikohviku kogemus

Kiili gümnaasium on juba teist perioodi Innove partnerkool karjääriteenuste süsteemi arendamise programmis. Oleme kindlaks määranud oma karjääriteemalise tegevuse, vajadused, välja töötanud tegevusplaani ja loonud karjäärimeeskonna. Programmis osalemise boonuseks on see, et meil on ametis osakoormusega karjäärikoordinaator ning loodud karjäärimeeskond, kellega koostöös eesmärke püstitatakse ja täidetakse. Jõudu ja indu annab teadmine, et oleme osa suuremast võrgustikust ning Innove spetsialistid on alati nõu ja jõuga toeks.

Karjääriteemadest rääkides ei saa üle ega ümber Raja-leidjast. See on Innove loodud märk, uks karjäärimaa-ilma, mis kätkeb endas kogu infot karjäärivaldkonnast. Seega, et edendada koolis karjääriõpet ja tagada selle kvaliteet, tuleb tingimata teha koostööd piirkondliku Rajaleidja keskusega – meie puhul Ida-Harju karjäärikoh-vikuga.

Põhjuseid, miks teha koostööd, on mitu. Karjäärikoor-dinaatorid (kui nad koolis üldse on) teevad tööd osa-koormusega ja sageli jääb puudu nii ajast, võimalustest, oskustest kui ka rahast, et kõike ideaalis kujutletut ellu viia. Rajaleidja keskus on lisaressursiks nii inimeste, teabe, ideede kui ka raha (buss, auhinnad, lektorid) näol. Karjäärikohvik pakub mitmesuguseid teenuseid, töötubadest-loengutest karjääri- ja õppenõustamiseni. Et igal Rajaleidja karjäärikohvikul on oma piirkond, mille koole nad „teenindavad”, on sihtrühm lai ja erinevate vajadustega. Meil Innove partnerkoolina on karjääriõpet puudutav läbi töötatud ja lahti mõtestatud ning mitmed karjääriteemalised ettevõtmised on traditsiooniliseks kujunenud. Peale selle on koolis olemas toimiv tugikes-kus erispetsialistide võrgustikuga. Seetõttu olid ootu-sed koostööks Ida-Harju karjäärikohvikuga suured. Meie vajame rätsepaülikonda. Ja et ühe käega plaksutada ei saa, astusimegi dialoogi. Koostööd ei tee mitte kõlava nimega keskused, vaid inimesed, kes keskustes töötavad. Nüüdseks on meie isiklikust kontaktist ja koostoimeta-mise tahtest sündinud sisuline ja toimiv koostöö.

Viisime kokku oma vajadused ja Ida-Harju karjäärikohviku võimalused ning sõnastasime koostöö eesmärgid: mitmeke-sistada karjääriõpet (loengud, väljasõidud, üritused); pak-kuda õpilastele kvaliteetset teenust nii koolis kui ka Anijal karjäärikohvikus (erinevad karjäärispetsialistid); välistada nende teemade kattumine, mida käsitleb koolis karjääri-koordinaator ja mida käsitletakse karjääriõpetuse tundides. Sisuliselt tähendab see tööplaanide kooskõlastamist, aga ka teenuste vastavusse viimist õpilaste individuaalsete erine-vuste ja vajadustega.

Selle tulemusena on toimunud palju edukaid ettevõtmisi: töö-toad 8.–12. klassidele ja infovahetunnid koolis, väljasõidud Anijale ja kevadel Kose gümnaasiumisse noortekonverentsile ning kõige värskem, 19.  oktoobril toimunud noortekonve-rents „Püüa päeva!: ametite maailm” meie majas. Meie siht-rühmaks on olnud ka lastevanemad, kellele eelmisel õppe-aastal peeti loeng teemal „Lapsevanem – karjäärivalikute toetaja”. Ida-Harju karjäärikohviku töötajad on usaldusväär-sed ja pühendunud partnerid, kellega kindlasti ka edaspidi innustavaid ja si lmaringi avardavaid plaane ellu viime.

Igas valdkonnas on edu ja kvaliteet võimalik vaid süsteemse tegevuse ja koostöö kaudu. Karjäärivaldkonna arendamisel koolis on edu võti koostöö Rajaleidja keskusega.

Anu Pärn

Kiili gümnaasiumi karjäärikoordinaator

Koostöös peitub jõud. Ühised eesmärgid on need, mis viivad sihile.

6

Haridusliku erivajaduse (HEV) teema karjäärinõustamises

Karjäärinõustaja kogemus töös HEV-noortega

Sirli Kriisa

Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse karjäärinõustaja, Karjäärinõustajate Ühingu esinaine

(karjäärinõustaja IV kvalifi katsioon)

Saateks SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuselt:

2011. a kohta tehtud karjääriteenuste pakkujate tagasisideuuringus

märkisid mitmed spetsialistid, et vajavad lisateavet tööks

erivajadustega klientidega. Eestis on välja antud mitmeid

sisukaid materjale, mis pakuvad kasulikke nõuandeid tervislikest

eriseisunditest, käitumis- ja tundeeluhäiretest, vaimsetest/

füüsilistest puuetest vms tingitud olukordade märkamiseks

ning nendega toime tulemiseks. Koondame HEV- teemalisi

mõttearendusi, materjale, infoallikaid jms portaali Rajaleidja

rubriiki rajaleidja.ee/erivajadus, toetamaks karjäärispetsialiste

töös HEV-klientidega. Lisaks on karjäärispetsialistidel nõu

saamiseks võimalus pöörduda õppenõustamiskeskuste

spetsialistide poole, kellega koostöös leitakse eriliste lastega

seotud küsimustele parimad lahendused.

Karjäärispetsialistil on väga oluline piiritleda oma päde-vus ja eesmärgid, millist abi ja kuidas HEV-noorele anda. Olenemata sellest, kas on tegemist füüsilise, vaimse puude või käitumusliku eripäraga, tuleb karjäärispetsialistil esmalt alustada noore enesekindluse ja väärikuse arendamisest. Olu-line on, et alati peab olema valmis piisavate selgituste jaga-miseks – edu ei pruugi tulla kergelt, see nõuab pingutust. Tuleb olla valmis ka võimalikeks tagasilöökideks ning püüda vältida negatiivsetele olukordadele keskendumist.

HEV-noorte nõustamine ei erine suuresti meie muust igapäevasest nõustamistööst, küll aga tuleb silmas pidada erivajaduse spetsiifi kat. Kui räägime füüsilistest puuetest, siis karjäärispetsialist (nõustaja, infospetsialist või kooli karjäärikoordinaator) peaks teadma, millise puudega millised elukutsed sobivad või millises ametis töötamine on raskendatud. HEV-noorte karjäärinõustamise kogemustele toetudes võin öelda, et nad on suhtlemisel otsekohesemad ja vajavad rohkem aega nii tegevuse mõistmiseks kui ka aru-teludeks. Nad on mõjutatavad välistest asjaoludest, näiteks ühel kokkusaamisel on selge soov ja huvi hakata tegelema haljastustöödega (sest eelmisel päeval oli saanud kooliõuel muru niita), järgmisel kokkusaamisel meeldib aga hoopis koka amet (sest koolis algasid kokandustunnid). Siin on olu-line ühest küljest järjepidevus, et erivajadusega lapsega tege-

Mõistmaks HEV-teema ulatuslikkust, meenutagem siinkohal –

kes on HEV-õpilane (PGS §46):

Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilane on õpilane, kelle

andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja

tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või

kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse

teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis,

õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu

õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel

või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal,

spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates

õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks

koostatud töökavas.

leks enamasti üks ja sama isik, teisest küljest igapäevase eluga harjutamine, et anda võimalus erinevate inimestega kokku puutuda.

Töös HEV-noortega tuleb välja selgitada noorte reaal-sed võimed ja oskused, et pakkuda neile sobivaimat võimalust edasiõppimiseks. Näide minu kogemustest: üks noormees tahtis saada arvutispetsialistiks ja kirjel-das, kuidas ta oli matemaatikaolümpiaadil saanud auhin-nalise koha, kuid jättis ütlemata, et see oli erikoolide õpilaste olümpiaad. Kuna nõustaja teadis seda, oskas ta noorele soovitada arvutihooldaja eriala, mida õpetatakse ka lihtsustatud õppekava järgi lõpetanutele. Andekate noorte individuaalnõustamistel olen tähele pannud, et otsustamine ja valikute tegemine on neile kõige keeru-lisem. Üldjuhul on ka nende usalduse võitmine raskem, sest pakutavad meetodid võivad tunduda naiivsed või hoopiski mõttetud.

Takistused, miks ei jõua HEV-noored karjäärispet-sialisti juurde, võivad olla isiklikud või praktilised. Isiklikud takistused: madal enesehinnang ja enesekind-luse puudumine, julgustuse puudumine (nt lapsevanema, sõbra, õpetaja poolt), vale ettekujutus karjäärinõusta-misest, ebahuvitav või mittejõukohane tegevus vms.

7

Praktilised takistused: info puudumine (mida, kus, mil-lal), aja või energia puudumine, liikuvusega seotud prob-leemid jms. Siinkohal on karjäärispetsialistile kõige tõhusamaks lahenduseks tugispetsialistide kaasa-mine karjäärispetsialistide võrgustikku. Nii enne kui ka pärast karjäärinõustamist on arukas pidada nõu nende tugispetsialistidega, kes on nõustatava HEV-noorega eel-nevalt juba kokku puutunud.

HEV-noorte karjäärivõimaluste kohta info leidmine on karjäärispetsialistidele, koolidele ja lastevanematele üks suuremaid probleeme. Seda aitab mõnevõrra leeven-dada SA Innove väljaanne „Karjääriinfo erivajadusega noorele” (Tallinn 2009), kus antakse ülevaade erivaja-dustega õpilaste võimalustest Eesti haridussüsteemis, puuetega inimeste organisatsioonide võrgustikust ning rehabilitatsiooni võimalustest. Persoonilood aitavad näha praktilisi lahendusi. Abi võib leida ka Eesti Puuetega Ini-meste Kojast (epik.ee), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse programmist „Praktikalt tööle” (astangu.ee), MTÜst THINK, kes edendab puuetega inimeste haridus- ja

karjäärivõimalusi (think.ee), ning Eesti Töötukassast (tootu-kassa.ee). HEV-noortel on kõigi teiste tööotsijatega võrdne võimalus saada tööturuteenuseid. HEV-õpilaste õppevara, projektide, täiendusõppekursuste ja teemakohase kirjanduse kohta leidub väärt infot veebikeskkonnas hev.edu.ee.

Lisaks HEV-noortele, nende vanematele ja õpetajatele vajavad tuge ka karjäärispetsialistid. Me tunneme puudust eripedagoogika lähtealuste teooriast, tihedamast võrgustiku-tööst puuetega inimeste ühendustega ning nende kutse- ja kõrgkoolidega, kes õpetavad erivajadustega noori. SA Innove, Eesti Töötukassa ja Karjäärinõustajate Ühing teevad üha roh-kem koostööd HEV-valdkonnas asjatundlike spetsialistidega, kaasates vastava valdkonna inimesi oma seminaridele ja koo-litustele. Hea on tõdeda, et erivajadustega inimeste ühen-dused pakuvad ja tutvustavad ka ise oma karjääriteenuseid. Termini „erivajadus” mõtestamine annab karjäärispetsialis-tile HEV-noorega töötamiseks võtme kätte – igal konkreetsel juhtumil tuleb läheneda erineval viisil, arvestades nõusta-tava vajadusi.

Lapsevanem, kas sa tead, kuidas toetada oma lapse valikuid?

Tänapäeval räägitakse karjäärist rohkem kui varem – vali-kuvõimalusi on enam ja tööturu muutlikkus nõuab pidevat kohanemist uute oludega. Lapsevanem ei pruugi teada, mida tähendab sõna „karjäär”, kas selle kavandamine on lapse-vanema või kooli vastutusalas ning milliseid samme astuda. Siiski ootavad noored lastevanemate nõuandeid tulevikusam-mude kavandamisel – seda kinnitab 2011. aastal tehtud üle-riigiline karjääriteenuste uuring.

Lastevanemate teadlikkuse suurendamiseks koostati SA Innove, Rajaleidja keskuste ja Lastevanemate Liidu koostöös juhendmaterjal „Lapsevanem, kas sa tead, kuidas toetada oma lapse valikuid?”. Teatmikus on soovitusi, elulisi näi-teid ja vajalikku infot hariduse, elukutsete ja tööturu kohta. Samuti saab teemale läheneda küsimuste kaudu, millele võib

vanem omaette või koos lapsega vastuseid leida. Märgid teksti kõrval aitavad lugeja tähelepanu suunata olulis-tele tekstiosadele: internetiallikad, koostöövõimalu-sed, Rajaleidja keskuste karjääriabi, oluline info.

Teatmikku levitatakse karjääriõppe arendustegevusse kaasatud koolides ehk partnerkoolides, Rajaleidja keskus-tes ja keskraamatukogudes ning see saadetakse ajakirja Pere ja Kodu tellijatele.

Loodetavasti leiavad lastevanemad materjalist kasulikke teadmisi, kust saada abi lapse tulevikuvalikute toetami-seks, ning mõtteid, mida pereringis või iseseisvalt aru-tada ja ellu viia.

Trükise tellimise soovi saab edastada Innove kodul ehe kaudu (innove.ee/e-pood). Teatmiku elektrooniline ver-sioon asub portaalis Rajaleidja (rajaleidja.ee/lapsevane-male).

*Leitav aasdressilt: innove.ee/karjaariteenused/uuringud

UUS TRÜKIS:

8

Õpirändekoolitus eile ja homme Kadri Eensalu

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus,

õpirändekoolituse korraldaja ja läbiviija

2009. ja 2011. aastal toimusid aprillist kuni septembrini Eesti ja Soome karjäärispetsialistide ühised koolitused „Innovative guidance methods to support mobility”. Koolitus oli ingliskeelne ja kestis mõlemal korral kokku kümme päeva, millest kuus olid seminari ning neli töövarjutamise vormis. Kokku osales kahel aastal koolitusel 21 Eesti ja 17 Soome karjäärispetsialisti.

Mõlema riigi karjäärispetsialistid said koolituse käigus nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi õpi- ja töörändest, kul-tuuridevahelistest erinevustest ning elulistest asjadest, mil-lele tuleks ühest riigist teise minekul tähelepanu pöörata.

Et selline koolitus oli nii Eesti kui ka Soome karjäärispet-sialistide jaoks esmakordne, pidasime vajalikuks uurida üks aasta pärast viimase koolituse lõppu ka koolituste pikema-ajalist mõju ja kasutegureid. Uuringufi rma Psience uurijad tegid käesoleva aasta suvel ja sügisel fookusgrupi intervjuud õpirändekoolitustel osalenutega Eestis. Täieliku ülevaate huvides toimus samalaadne uuring paralleelselt ka Soomes. Eestis küsitleti 13 ja Soomes 9 koolitusel osalenut.

Koolituse kasutegur on olnud suur

Uuringus osalenud hindasid kõrgelt nii koolituse sisu, kooli-tuse käigus tekkinud uusi kontakte kui ka koolituse Soome-Eesti mõõdet, mis andis olulist lisaväärtust. Enim oldi rahul töövarjuks olemise võimalusega. Oma igapäevatöösse on võe-tud koolituselt kaasa üks-kaks uut meetodit ning regulaarselt suheldakse ka kolleegidega, kellega koolituse käigus tutvuti. Lisaks mitteametlikule suhtlemisele on mõningad koolitusel osalenud jätkanud koostööd ka ühiste projektide raames.

Toodi välja viis põhjust, miks koolitusel osaleda:

• põhjalik, huvitav ja energiat andev programm;• uued kontaktid oma töövaldkonnas;• uued ideed ja meetodid, mida oma töös kasutada;• teadmised ja oskused õpi- ja töörändest ning kul-

tuuridevahelistest erinevustest;• võimalus tutvuda kolleegide tööga välisriigis.

Uusi teadmisi ja oskusi õpirändest vajatakse ka edaspidi

Peale koolituse pikemaajalise mõju uuriti ka osalenute arva-must, kas oleks vaja jätkukoolitust. Enamik osalejaid on ühel meelel, et jätkukoolitus on vajalik. Eesti osalejad hindavad selle vajalikkust 10 palli skaalal* lausa 8,62 palliga (Soome

karjäärispetsialistid ei hinnanud jätkukoolituse vajalik-kust numbriliselt).

Jätkukoolituselt oodatakse ennekõike eelmiste kooli-tuste teemadega sügavuti edasi minemist. Samuti soo-vitakse, et jätkukoolitus aitaks varem õpitut meenutada ning jagada parimaid tavasid õpitu rakendamisest töö-keskkonnas. Samas tuntakse puudust infost välisriigis õppimise ja töötamise võimaluste kohta, soovitakse roh-kem teada saada kultuurilistest erinevustest ning noorte võimalustest ja vabatahtlikust tööst. Veel tuntakse huvi migratsiooniteemade ning tööturutrendide ja statistika vastu. Edasiarenduseks pakutakse välja koolituse eel- ja jätkutegevust, mis ei laseks õpitul soiku vajuda.

Uuringu tagasiside andis kinnitust, et osalejate huvi jät-kukoolituse vastu on endiselt suur. Sellele tuginedes on Eesti ja Soome Euroguidance’i ja Eurese keskused taas sel-jad kokku pannud ning planeerivad 2013. aastasse õpi- ja töörände teemalist jätkukoolitust. Osalejate leidmiseks kuulutame juba veebruari alguses välja konkursi.

Uuringu ingliskeelse aruandega saab tutvuda aadressil innove.ee/trainings/mobility.

* 10 palli tähistab maksimumhinnangut ja 0 palli miini-mumhinnangut.

2011. a koolitusgrupp

9

Tööalaste suundumuste hindamisest uue küsimustikuga TASK

Liisa Raudsepp

Tripod Grupp OÜ

Tõenäoliselt ei leidu Eestis karjäärinõustajat, kes poleks kunagi kuulnud John Hollandist ja tema kutse-eelistuste teooriast. Küll aga võiks hea uudisena kõlada see, et Eestis on nüüdseks olemas päris oma test, mis loodud sellesama teooria alusel ning mis hindab ikka neidsamu kuut põhilist huvide rühma, pakkudes tulemuseks ka usaldusväärset võrdlust kogu Eesti noorte eelistustega.

Testi nimetus on tööalase suundumuse küsimustik ehk TASK. Selle on välja töötanud Tripodi spetsialistid ning see on normeeritud 2010. aastal enam kui 1000 noore vastuste põhjal. Augusti lõpus läbisid kasutajakoolituse ja omandasid litsentsid Rajaleidja keskuste 26 karjääri-nõustajat.

Küsimustik sisaldab 110 tegevuse kirjeldust ning noorel palutakse hinnata, kuivõrd talle meeldiks üht või teist nendest oma igapäevatööna teha (näiteks õpetada koolis lapsi, parandada kodumasinaid, kujundada rõivaid jne). Testitulemusena joonistub välja noore huvide profi il kuue töösuundumuse lõikes, suundumused aga on saanud ees-tikeelsemad nimetused: sotsiaalne, ettevõtlik, teostav, rakenduslik, uuriv ja loominguline. Teste saab täita nii internetiühendusega arvutis kui ka paberil ning tulemuse saab pärast andmete laekumist hetkega teada. Test on olemas nii eesti kui ka vene keeles.

Testi kasutamine Eesti Töötukassa näitel

Eesti Töötukassa karjäärinõustajad on kahe aasta jook-sul kasutanud karjäärinõustamisel kolme Tripodi testi ja statistika näitab, et kõige enam on kasutatud just nimelt TASKi. Ühelt poolt võiks sellest järeldada, et tõenäoliselt pöördutakse karjäärinõustaja poole kõige enam ikka sobiva õpi- või töövaldkonna määratlemiseks. Karjääri-nõustajate sõnul on Töötukassa kliendid testide kasuta-misega väga rahule jäänud.

Teisalt võib oletada, et ka karjäärinõustajad ise näevad abistamist töövalikute tegemisel ühe oma olulise ülesan-dena. Peale TASKi kasutasid Eesti Töötukassa karjäärinõus-tajad kõige rohkem isiksuseküsimustikke, mis erinevalt TASKist aitavad välja selgitada pigem loomupäraseid eel-dusi teatud ametis töötamiseks kui huvi valdkonna vastu.

Tõlgendamise lihtsus

Lisaks tulemuste põhjalikule ja selgele esitamisele on ka tulemust suhteliselt lihtne tõlgendada. TASK ei nõua psüh-holoogi eriharidust ning testi tegemiseks alaealise noorega ei ole tarvis lapsevanema kirjalikku nõusolekut. Siinkohal on tegu erandiga, sest enamiku psühholoogiliste testide läbiviimiseks tuleb nõusolek siiski hankida. TASKi tulemusi kirjeldatakse lihtsas ja arusaadavas keeles ning lisatud on konkreetsed näited mitmesuguste ametite kohta, mis võiksid testitäitjale meeldida või sobida.

Peamised komistuskivid

Ehkki TASK on võrreldes paljude muude testide ja küsimus-tikega suhteliselt lihtsasti tõlgendatav, peituvad siingi omad väärtõlgenduse ohud. Supervisioonikohtumiste ja iseseisvate juhtumianalüüside põhjal on kerkinud esile mõned tüüp-vead, mida tuleks vältida:

1) test ei mõõda isiksuseomadusi, vaid ainult huvisid. Seega kui Mari tunneb huvi loominguliste alade vastu, ei pruugi see veel tähendada, et ta ise on loo-mupäraselt loominguline inimene;

2) test ei näita inimese võimet teatud tööl edukalt hakkama saada. Näiteks ettevõtlike huvidega Jürile ei saa me garanteerida edu isikliku fi rma käivitami-sel ja edaspidisel majandamisel. Aga loomulikult ei kuuluta me Jürile ka ebaedu, lihtsalt keskendume huvide uurimisele;

3) tulemuse tõlgendamisel tuleks vältida absoluutseid hinnanguid nagu „kindlasti“, „ ilmselt“ ning rääkida pigem tõenäosuslikus keeles: „tõenäoliselt”, „pais-tab, et”, „pigem” jne. Oluline on kuulata kliendi aru-saama oma testitulemustest.

Kokkuvõtteks võib öelda, et samamoodi nagu kvaliteetse haamriga annab teha nii head kui ka halba ehitustööd, ei ole ka psühholoogilisel testil iseenesest suuremat kaalu kui nõustaja ja nõustatava koostööl. Seega pakub TASK vestlu-seks inspireerivat materjali, lõppkokkuvõttes aga sünnivad tähtsaimad tulemused nõustaja sisulisest tööst kliendiga.

10

Novembris toimus iga-aastane karjääriteenuste vald-konna teavituskonverents. Konverentsi „Teadlik valik“ keskne teema oli täiskasvanud inimeste läbimõeldud valikud haridus- ja tööelus ning karjäärispetsialistide kogemused nende toetamisel.

11

Rajaleidja noortekonverentsil „Sinu võimalused- väliskogemus“ (10. November 2012)

Inspireerivad ettekanded noortele noortekonverentsil „Sinu võimalused- väliskogemus“ (10. November 2012). I pildil noortele rääkimas majandusteadlane Andres Arrak ja II pildil fi nantsgurude ja globaalsete majandustrendide arvamusliider Peeter Koppel.

Ajalehe KARJÄÄRITUUL täispikk elektrooniline versioon asub rajaleidja.ee/karjaarituul12