Mart Keskküla, AS Restor peaarhitekt

Arhitekt -ekspert

Ehitusseadus Vastu võetud 15.05.2002

§ 18. Ehitusprojekt

Ehitusprojekt koostatakse detailsuses ja ulatuses (eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt), mis võimaldab: -selle järgi ehitusluba väljastada ja ehitada; -ehitist kasutada ja hooldada; -kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile; -kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.

§2. Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda;

Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded Vastu võetud 27.10.2004 nr 315

Tuleohutuse seadus Vastu võetud 05.05.2010

§2.(3) Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks,..... .................................. 4) arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil on tõestatud ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele, kusjuures on arvestatud tulekahju võimaliku puhkemise ja kustutamisega. .......................................... (5) Ehitis, mille suhtes kohaldatakse määruses toodud erisusi, peab vastama olulistele tuleohutusnõuetele.

6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega.

Mälestise mõiste Mälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on käesolevas seaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks.

Muinsuskaitseseadus Vastu võetud 27.02.2002

• mälestise või ehitise ilme muutmine, sealhulgas värvilahenduse muutmine, samuti ehitusdetailide ümberpaigutamine;

• algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine

• Konserveerimine on tööde kompleks, millega tõkestatakse mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise edasine hävimine, kindlustades tehniliselt selle konstruktiivseid ja dekoratiivseid elemente, jättes need muutmata ning säilitades ajaloolise kihistuse.

• Restaureerimine on tööde kompleks, millega tagatakse mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise autentne ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimine, eemaldades vajaduse korral väheväärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ning kihistusi ja taastades puuduvaid osi teaduslikult põhjendatud kujul, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele.

• katusemaastiku ja ehitise fassaadi, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms muutmine;

Väljavõte muinsuskaitse seadusest-

Rahvusvahelised kokkulepped VENEETSIA HARTA 1964 Definitsioon Ajaloomälestise all mõistetakse nii üksikuid arhitektuurilisi ehitisi kui ka terveid komplekse nii linnas kui maal, mis on seotud teatud kultuuriga, tähtsate faktide või ajaloosündmustega. See mõiste hõlmab mitte ainult väljapaistvaid mälestisi, vaid ka tagasihoidlikumaid, mis aegade jooksul on omandanud tähelepanuväärse kultuurilise väärtuse. Mälestise konserveerimine ja restaureerimine on distsipliin, mis vajab kõigi nende teadus-ja tehnikaharude kaasabi, mis võivad kaasa aidata ajaloomälestiste tundmaõppimisele ja säilitamisele.

Konserveerimine Mälestiste konserveerimise peamiseks ülesandeks on nende säilitamine. Mälestiste konserveerimine tuleb läbi viia esmajärjekorras neil juhtudel, kui mälestis teenib ühiskondlikult kasulikku eesmärki; mälestise kasutamine sellistel eesmärkidel on soovitatav ainult juhul, kui sellega ei kaasne tema üldlahenduse ja kujunduse kahjustamist. Ainult neis raamides võib ette võtta ja lubada ümberehitusi, mis on kooskõlas uute, kaasaegsete tsivilisatsiooninõuetega.

Restaureerimine Restaureerimist võib teostada erandjuhtudel- kui seda dikteerib mälestise säilitamise vajadus või püüe alla kriipsutada tema esteetilist ja ajaloolist väärtust; Restaureerimistööd ei tohi sealjuures kahjustada vanu substantse ning peavad tuginema originaaldokumentidel. Reastaureerimine peab lõppema seal, kus algab hüpotees; igasugused uued, äärmiselt vajalikud detailid peavad olema kooskõlas arhitektuurilise kompositsiooniga ja kandma meie aja iseloomu.

Skandinaavia riikide kogemus: Identifitseerida ja võimendada elamust, ehitise ajaloolise väärtuse või sisu loetavust ning parandada ajaloo vältel tekkinud aastaringe (vanaduse ilu). Jälgida, et toimuks katkematu läbimõeldud hooldus – see päästab maksimaalse hulga mateeriat tuleviku tarvis. Pikad vaheajad hoolduses valmistavad ette soodsa pinnase täielikuks asendamiseks. Hooldada materjalidega, mis vananevad samas tempos ümbritsevaga, mis ei muuda oma ümbruse tehnilisi eeldusi. Vajalik sobivate materjalide kättesaadavus. Koolitada restaureerimise alal pidevalt asjatundjaid, näiteks insenere ja käsitöölisi, muidu on kõik pingutused asjatud. Aktsepteerida vananemist kui vältimatut eluavaldust, nõrkade eluavaldust, mitte tugevate ega perfektsete. Näha vananemise ilu.

Ove Hiidemark

Elamu Nõmmel

John Ruskin 1819-1900

RUSKIN JOHN (08.11.1819-20.01.1900) inglise arhitekt oma raamatus “Arhitektuuri seitse lampi” (1849) käsitleb arhitektuurikriitikuna oma arusaamisi restaureerimisest ja konserveerimisest. Selles raamatus kuues peatükk kannab nimetust “Mälu lamp”:

• Ilma arhitektuurita võib elada ja palvetada, kuid ilma selleta ei saa mäletada.

• Rahvuslikul arhitektuuril on kaks ülesannet, mille tähendust on võimatu ülehinnata. Esiteks tuleb kaasaegset arhitektuuri käsitleda ajaloolisena ja teiseks möödunud aegade ehitusi säilitada, restaureerida kui kõige hinnalisemat pärandust.

• Kõlbelise inimese (elu) maja on püha nagu tempel. • Hoone ilu ei seisne mitte kivides ega kullas, vaid vanuses. • Restaureerimine on täiuslikum häving, mis ühele hoonele

osaks võib saada; häving, millega kaasneb hävitatud asja vale kirjeldus.

• Mineviku ehitisi pole õigust puutuda, sest need ei kuulu meile. Need kuuluvad osalt neile, kes neid ehitasid, osalt kõigile sugupõlvedele, kes tulevad pärast meid.

• Kui hoone eest pidevalt hoolt kanda , siis pole vaja seda ka restaureerida

Tuli

Diele ja dornse tüüpi elamu

DORNSE

DIELE

HÜPOKAUSTAHI

MANTELKORSTEN

Lai tn. 23 Tallinn

Vihula mõis

Lai tn. 38/40/Pikk tn. 55

KOLM VENDA

I korrus- arhitektuur

Lai 38

Lai 40

--------------

Pikk 55

------------

I korrus- veevarustus, kanalisatsioon , sprinkler

iI I korrus- küte ja ventilatsioon

I korrus- küte ja ventilatsioon I korrus- elekter ja nõrkvool

Lõige

Lai 40 pööning

Lai tn. 23 pööning

Padisse klooster

Suitsu- eraldus

Uksed

Lai 29

Ehitusseadus Toote nõuetele vastavuse seadus Vabariigi Valitsuse määrus nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" Ehitustoodete määrus nr 305/2011 Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 49 "Ehitusmaterjalidele ja- toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord"

Meie põhijoonteks on kliendikesksus, kliendi vajaduste ja ootuste täitmine ning vastutulelik teenindus, mida tagab asjatundlik ja motiveeritud personal ning iga töötaja iseseisev ja vastutustundlik tegevus.

Inspecta Estonia OÜ ei tolereeri altkäemaksu andmist ja võtmist. Inspecta Estonia OÜ personal ei paku, maksa, palu ega võta vastu otseselt või kaudselt altkäemaksu.

Inspecta Inspecta Estonia OÜ eraõiguslik äriühing

Töö nr 2014-1 Tellimuse kuupäev: 25.03.2014 Tellija: MTÜ Kohila Mõisakool

Hoone: Kohila Mõisa peahoone Aadress: Tööstuse tn 17, Kohila alev, Raplamaa

Kohila Mõisa peahoone (mälestise reg nr 15524) eksperthinnang ehitise koolihoone vastavusse viimiseks tuleohtusnõuetega.

Õppused

Kogemused

Bergen Norra

Kustutamine

KULTUURIMÄLESTIS

VALITSUS

SEADUSED

AMETKONNAD, KONTROLL

KULTUURIMÄLESTIS

VALITSUS

SEADUSED

AMETKONNAD, KONTROLL

LASTEAED KASVATUS

KOOL HARIDUS

KOGUKOND TEADLIKUSE TÕSTMINE

ÜLDSUS MÕISTMINE

Kõik tulevastele põlvedele Tänan!