ala pÕhikooli arengukava 2015-2017alapk.weebly.com/uploads/1/3/7/8/13785041/arengukava... · 2018....

1

Helme vald

Ala Põhikool

ALA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA

2015-2017

2014

2

Sisukord

I SISSEJUHATUS

Lk

1.1. Arengukava koostamise eesmärk 3

1.2. Üldandmed 3

1.3. Kooli visioon 6

1.4. Kooli missioon 6

1.5. Põhiväärtused 6

1.6. Huvigrupid 6

II HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

2.1. Olulised aspektid õppeasutuse toimivuse seisukohalt 6

2.2. Parendustegevused tulenevalt sisehindamisest 15

2.3. Kooli tugevad ja nõrgad küljed SWOT analüüsi põhjal 17

III TEGEVUSKAVA JA STRATEEGILISED EESMÄRGID KOLMEKS AASTAKS

3.1. Eestvedamine ja juhtimine 20

3.2. Personalijuhtimine 20

3.3. Koostöö huvigruppidega 21

3.4. Ressursside juhtimine 22

3.5. Õppe- ja kasvatusprotsess 23

3.6. Õpilastega seotud tulemused 24

3.7. Õppekeskkond 24

3.8. Huvitegevus 25

IV ARENGUKAVA UUENDAMINE JA TÄIENDAMINE

4.1. Arengukava täitmise kontroll ja ettepanekute esitamine ning kogumine 26

4.2. Esitatud ettepanekute arutelu, analüüs ja süntees . 26

4.3. Arengukava täiendamine ja uuendamine, paranduste sisseviimine 26

3

I SISSEJUHATUS

1.1. Arengukava koostamise eesmärk

Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse kooli arengukava. Arengukava

põhieesmärgiks on Ala Põhikooli õpilaste vajadustele, huvidele, võimetele vastava ja

turvalise õpikeskkonna loomise kavandamine. Arengukava eesmärgid kolmeks aastaks

esitatakse valdkonniti eraldi.

1.2. Üldandmed

Asutatud 1919. aastal

EELLUGU

Köstrikool Taageperra ehitati 1742. aastal. Antud aastat võib lugeda Taagepera-Ala

kandi hariduselu alguseks.

1876. aastal avati Köstrimäe kool. Koolis oli 3 klassi, õpetajateks Jakob

ROSENBERG ja Reinhold PÕLD. 1884. aastal põles koolimaja maha.

1820. aastal ehitati koolimajaks praegune Ida Kooritsa elumaja, mis ühtlasi oli ka

esimeseks majaks Alal peale kõrtsi. Kool oli 2-klassiline ning mõeldud õigeusklike lastele.

Arvatavasti töötas õpetajana Peeter KOLK.

2-klassiline kool on olnud ka Taageperas Karl Käsperi elumajas, seal oli õpetajaks

Kangru talu vanaperenaine.

1860. aastal asutati Karjatnurme kool. Esimene ja ainus õpetaja ning ühtlasi ka

koolijuhataja oli aastatel 1860-1890 Peeter STELLMACHER. 1890. aastal põles kool maha.

Aasta pärast ehitati uus koolimaja. 1901. aastal põles kool uuesti maha. Lootust kaotamata

ehitati kohe uus maja, mis on säilinud tänaseni (endine haigla maja). 1906. aastal oli

koolijuhatajaks hr KRIMM. 1907. aastal avati koolis 4 klassi, koolijuhatajaks oli Andres

RUSI, õpetajana töötas HION. Rusi töötas aastatel 1907-1936. 1938. aastal suleti

Karjatnurme kool õpilaste vähesuse tõttu. Õpilased hakkasid käima Ala Algkoolis.

Kool asus ka Aaval moonakate majas. Õpetajaks oli seal Aadu KAUBER. 1902. aastal

põles kool maha. Pärast põlemist ehitas hr. Steinfeld uue kooli Alale lähemale. Koolis käisid

õigeusklikud, sellepärast hakkas rahvas kooli nimetama Vene koolitareks. Õpetajaks oli seal

hr KUKK. Kool on säilinud tänaseni (Evi Kase elumaja).

Taagepera mõisa, millest tänaseni on säilinud kaunis lossl rajas kooli ja pidas seda ka

ülal mõisaproua von STRYK. Koolimaja on säilinud tänaseni (perek Ehatähe elamu). Kool

oli mõeldud Taagepera mõisa töötajate lastele.

4

ALA KOOLI ASUTAMINE

1919. aastal asutati endise Ala kõrtsi hoonesse Ala Algkool. Ruumide vähesuse tõttu

hakkas algkoolis tööle ainult 3 klassi. Esimeseks õpetajaks ja koolijuhatajaks oli

Jaak PEHME. Ala kõrtsi hoone oli ehitatud maakividest. Hoone kahel pool otsas asusid rehealused ning

keskel kõrtsiruumid. Hiljem töötasid kõrtsis 1.-4. klass, 5. ja 6. klass töötasid kõrtsi lähedal

Aadu Niilenderi maja.

1927. aastal muudeti Ala Algkool 6-klassiliseks.

1934. aastal lõhuti Ala kõrtsihoone ja kohandati koolimajaks. Oma välimuse on ta

säilitanud tänaseni. Ehitamise ajal töötasid 1.-2. klass Aadu Niilenderi majas ja 3.-6. klassi

õpilased õppisid Karjatnurme koolis.

1936. aastal taasavati Ala 6-klassiline Algkool. Koolijuhatajaks oli Karl MEOS.

1944. aasta oktoobris muudeti kool 7-klassiliseks.

1961. aastal muudeti kool 8-klassiliseks.

1964. aasta kevadel hakati ehitama Ala koolile uut õppehoonet, mis valmis 28. märtsil

1966. aastal.

1988. aastast töötab kool 9-klassilisena.

1991. aastal nimetati kool Ala Põhikooliks.

1997. aasta maikuus valmis kultuuri- ja spordikompleks.

1998. aastal avati arvutiklass.

2001. aastal saime GLOBE’i kooliks.

2002. aastal avati 15-kohaline õpilaskodu, mis tänaseks on kasvanud 30-kohaliseks.

2003. aastal avati ettevalmistusrühm 3-6-aastastele lastele; saime Öko koolide Rohelise lipu

omanikuks; Olümpiakomitee eesotsas Mart Siimanniga avas vastvalminud pallimänguväljaku.

2006. aastal osalesime Unicef `i noorteprojektis „Väike heategu”, mille eest sai kool

tänukirja.

2006. aastal osales kool Eesti Haigekassa projektis „Kooli tervisenõukogude tegevuse

arendamine” raames valmistati kogumik „Eesti koolide tervisedenduslike tegevuste hea

praktika” koostamise eest; kool sai tänukirja.

2007. aastal osales kool Pikapäevakoolide projektis, sai ainukesena Valgamaalt

Pikapäevakooli staatuse.

2007. aastal sai kool tänukirja loodusteadusliku ja keskkonnahariduse edendamise eest

ülemaailmses haridus-ja teadusprogrammi GLOBE raames.


tänukirja.


tänukirja.

2008. aastal osalesime Helme valla heakorrakonkursil, mille eest omistati koolile nimetus

„Parim heakorrastatud objekt Helme vallas”.

5

2008. aastal osalesime kodukaunistamise konkursil ning kool sai Eesti Vabariigi

Peaministrilt tänukirja „Kaunile Eesti kodule” ning mastivimpli.


tänukirja.

2010. aastal liideti kool lasteaiaga – lasteaed-põhikool.

2011. aastal esines „Tagasi kooli „ projekti raames ühiskonnaõpetuse tunnis riigikogu

aseesimees Jüri Ratas , kellelt sai kool ka tänukirja 18.04.2011.

2012. aastal sai kooli õpilasesindus tänukirja aktiivse koostöö eest Noorte Koolitus- ja

Arenduskeskuselt

2013. aastal saime tänukirja Mulgi Kultuuri Instituudilt aktiivse osalemise eest 17. Mulgimaa

folklooripäeval

2013. aastal saime tänukirja aktiivse osalemise eest projektis „Prügi vahetund“, mille

organiseerijateks olid KIK, Teeme ära! Tvo

2014. aastal saime tänukirja Kaitseväe erioperatsioonide üksuselt koostöö ja toetuse eest

õppusel „Kevadtorm „

2014. aastal saime tänukirja Tarvastu Vallavalitsuselt ja Mulgi Kultuuri Instituudilt aktiivse

osalemise eest Mulgimaa laste folklooripäeval 2014.

2014-2015. aastal saime Haridus-ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja

Justiitsministeeriumi tänukirja osalemise ja abi eest projekti „Põhikooli õpilaste psüühiliste

protsesside hindamisvahendite komplekti koostamine ja tugispetsialistide koolitamine“

elluviimisel; Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programm 2014-2015;

Riskilapsed ja –noored.

2015. aastal saavutas 6.kl. õpilane Kadri Aria õpetaja Evelyn Tamme juhendamisel

maakondlikul bioloogiaolümpiaadil esikoha.

Kooli eripäraks on: 1) asend: Lõuna-Eesti kaunis ja puhas looduskeskkond Õhne jõe

ürgorus; 2) koolimaja vanemas hoones on sündinud Eesti-Soome kirjanik Hella Murrik-

Wuolijoki, mille tõttu on koolil ka tihedad sidemed Soome Hauho vallaga; 3)koolil on

õpilaskodu ja lasteaed ( 1 liitrühm 2-7-aastaste laste tarvis); 4) koolil on kooliaed (ilupõõsad,

marjapõõsad,õunapuud, lilled, kiviktaimla, maitsetaimed , muru); 5) läheduses asuvad

arhitektuuriliselt huvitavad objektid: Taagepera kirik asukohaga Alal; esimese eestisoost

mõisniku Mats Erdelli kabel Ala kalmistul; Taagepera loss. Ala küla läbib Valga –Uulu

maantee. Lähedusse jääb ka Sakala kõrgustik ja selle üks kõrgematest punktidest –Rutu mägi

(144 m üle merepinna).

6

1.3. Kooli visioon

Kooli visiooniks on kujuneda kooliks, kus on isiksust arendav , koostööd arvestav ja turvaline

õpikeskkond. Õpiharjumused ja inimlikkus kogu eluks, elukestev õpe.

1.4. Kooli missioon

Ala kool on õpilaste võimetekohast arengut soodustav õpikeskkond, mis võimaldab

kujuneda inimeseks, kes tuleb toime edasiste õpingutega ja oma eluga. Töötajate

missiooniks on luua tingimused ja toetada iga õpilase arengut. Tagada antava hariduse

stabiilsus ja usaldatavus. Arendada akadeemilisi võimeid ja toetada loominguliste võimete

arengut.

1.5. Põhiväärtused

Ala Põhikooli põhiväärtused on:

Inimlikkus ja õpitahe – olles üksteise vastu inimlikud, tundes kodaniku õiguseid ja vastutust

loome ühiselt keskkonna, kus õppimine on elustiil. Kodutunde saavutamiseks ja arenguks

soodsa keskkonna loomine õpilaskodu kaudu.

Turvalisus ja sõprus – olles üksteise vastu sõbralikud loome turvalise koolipäeva.

Teadmised ja areng – olles iseenda teadmiste suhtes nõudlik loome õpiharjumused kogu

eluks. Kõik arenguetapid on hästi jälgitavad, sest koos asuvad nii lasteaed, kool kui ka

õpilaskodu.

1.6. Huvigrupid

Kooli huvigrupid: õpilased, lastevanemad, hoolekogu, kohalik kogukond, kooli pidaja,

töötajad, vilistlased, lasteaed.

Olulisemad koostööpartnerid: Valga Maavalitsus, Helme Vallavalitsus, Ritsu Lasteaed-

Algkool.

II HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

2.1. Olulised aspektid õppeasutuse toimivuse seisukohalt

Õppeaasta jooksul töölt lahkunud õpetajate ametikohtade osakaal õpetajate ametikohtade koguarvust protsentides

2010/11 2011/12 2012/13 Eesmärk

Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine

19,8% 11,1% - 14,9% - -

7

Õpetaja loetakse koolist lahkunuks ainult juhul kui tal ei ole antud ajal ühtegi kehtivat lepingut

mistahes pedagoogilisel ametikohal. 2010-11 õppeaastal oli lahkujaid pisut rohkem vabariigi

keskmisest näitajast, kuid 2011-12 ja 2012-13 õppeaastal lahkujaid ei olnud.

Liikuvuse % on samuti madalam ka võrdlusgrupi keskmisest.

Tulemus näitab kaadri stabiilsust, samuti viitab juhtimise ja eestvedamise ning

personalijuhtimise mõjususele.

Nõutava kvalifikatsiooniga õpetajate arv vastab riiklikule eesmärgile ning on tunduvalt

kõrgem võrdlusgrupi keskmisest (ametikohtade põhjal):

Kooliaste

2010/11 2011/12 2012/13

Eesmärk

Koolis Grupi

keskmine Koolis

Grupi

keskmine Koolis

Grupi

keskmine

I kooliaste - 1.-3. klass 100% 93,7% 100% 83,3% 100% 84,2%

100%

II kooliaste - 4.-6. klass 100% 88,3% 95,5% 77,8% 100% 79,9%

III kooliaste - 7.-9. klass 100% 80,8% 96,9% 69,7% 100% 72,9%

gümnaasium - 10.-12.

klass - 69,2% - - - -

Õpetajate ametikohtade hulka loetakse kehtivad õpetaja, klassiõpetaja, õpiabirühma õpetaja ja

eripedagoogi ametikohad. Ametikoht arvutatakse iga õppeaine juures eraldi tundide ja

koormusnormi jagatisena.

Kolme aasta jooksul on suudetud enam-vähem stabiilsena hoida õpetajate vanuselist

struktuuri:

Õpetajate vanuseline jaotus (protsentides)

Vanusegrupp

2010/11 2011/12 2012/13

Koolis Grupi

keskmine Koolis

Grupi

keskmine Koolis

Grupi

keskmine

Kuni 29-aastased - (-) 0,9 (6,3%) 1 (7,7%) 1,1 (9,2%) - (-) 0,9 (7,8%)

30- kuni 39-

aastased

2

(15,4%) 2,5 (16,9%) 1 (7,7%) 2,2 (18,5%)

3

(23,1%) 2 (17,8%)

40-kuni 49aastased 3 5,1 (34%) 4 3,9 (33,3%) 2 3,2 (29%)

8

(23,1%) (30,8%) (15,4%)

50-kuni 59-aastased 3

(23,1%) 4,4 (29,4%)

4

(30,8%) 2,8 (23,5%)

4

(30,8%) 3,3 (30,2%)

Üle 60-aastased 5

(38,5%) 2 (13,4%)

3

(23,1%) 1,8 (15,5%)

4

(30,8%) 1,7 (15,2%)

Kokku 13 14,9 13 11,7 13 11

Õpetajate vanuseline jaotus kooliastmete vahel (ametikohtade järgi)

2010/11

Vanusegrupp

I kooliaste

1.-3. klass

II kooliaste

4.-6. klass

III kooliaste

7.-9. klass

gümnaasium

10.-12. klass

Koolis Grupi

keskmine Koolis

Grupi

keskmine Koolis

Grupi

keskmine Koolis

Grupi

keskmine

Kuni 29 aastased - 0,1 - 0,2 - 0,2 - -

30- kuni 39-

aastased 0,4 0,4 0,5 0,5 1 0,7 - 0

40- kuni 49-

aastased 0,9 1 0,8 1,2 1,3 1,4 - -

50- kuni 59-

aastased - 0,7 0,8 0,9 1,3 1,3 - 0

60- aastased ja

vanemad 0,9 0,2 0,9 0,4 0,7 0,7 - -

Kokku 2,3 2,5 3 3,2 4,2 4,3 0 0

2011/12

Vanusegrupp I kooliaste

1.-3. klass

II kooliaste

4.-6. klass

III kooliaste

7.-9. klass

gümnaasium

10.-12. klass

9

Koolis Grupi

keskmine Koolis

Grupi

keskmine Koolis

Grupi

keskmine Koolis

Grupi

keskmine

Kuni 29 aastased 0,1 0,2 0,4 0,2 0,4 0,2 - -

30- kuni 39-

aastased - 0,5 0,5 0,4 0,6 0,4 - -

40- kuni 49-

aastased 1 0,7 0,8 0,8 1,5 0,8 - -

50- kuni 59-

aastased 0,2 0,5 0,9 0,5 1,4 0,8 - -

60- aastased ja

vanemad 0,9 0,1 0,3 0,3 0,4 0,5 - -

Kokku 2,1 2 2,9 2,2 4,3 2,8 0 0

2012/13

Vanusegrupp

I kooliaste

1.-3. klass

II kooliaste

4.-6. klass

III kooliaste

7.-9. klass

gümnaasium

10.-12. klass

Koolis Grupi

keskmine Koolis

Grupi

keskmine Koolis

Grupi

keskmine Koolis

Grupi

keskmine

Kuni 29 aastased - 0,1 - 0,2 - 0,2 - -

30- kuni 39-

aastased 0,1 0,4 1 0,4 1,1 0,5 - -

40- kuni 49-

aastased 0,1 0,7 0,6 0,6 1,3 0,8 - -

50- kuni 59-

aastased 0,9 0,5 0,9 0,7 1,4 0,9 - -

60- aastased ja

vanemad 0,8 0,2 0,8 0,3 0,3 0,5 - -

Kokku 2 1,8 3,4 2,1 4,1 2,9 0 0

10

Õpilastega seotud statistika

Üldnäitajad

03.06.2014

2010/11 2011/12 2012/13

Koolis Grupi

keskmine Koolis

Grupi

keskmine Koolis

Grupi

keskmine

Õpilaste arv kokku 57 56 72,2 49 35,5 46 36,8

I kooliaste - 1.-3. klass 10 11 20,6 10 12,1 8 11

II kooliaste - 4.-6.

klass 18 19 23,9 13 11,5 14 11,9

III kooliaste - 7.-9.

klass 29 26 27,6 26 13,2 24 14,2

gümnaasium - 10.-12.

klass 0 0 0 - - - -

Õpilaskodu kohtade

arv 0 30 2,7 30 21,9 30 21,2

Klassi täituvus

põhikoolis 7 8 9,4 7 7,3 6,6 6,8

Klassi täituvus

gümnaasiumis - - 3 - - - -

Tabelitest on näha, et I kooliastmes on õpilaste arv väiksem vabariigi võrdlusgrupi

keskmisest , II ja III kooliastmes on õpilaste arv suurem vabariigi grupi keskmisest

võrdlusnäitajast. Klassikomplektide keskmine täituvus on olnud enam-vähem sama vabariigi

keskmise näitajaga.

Tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste osakaal õpilaste üldarvust (protsentides)

2010/11 2011/12 2012/13


11

1,8% 28% 20,4% 30,4% 17,4% 28,9%

Tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste arvu hulka loetakse õppurid, kellele on rakendatud

õppeaasta jooksul vähemalt üks tugisüsteemidest (Õpiabirühm ajutiste õpiraskustega õpilastele,

õpiabirühm logopeedilise abi osutamiseks, individuaalne õppekava, individuaalne õppekava

pikendatud õppel, koduõpe tervislikel põhjustel, koduõpe vanemate soovil, koduõpe

psühhiaatriahaiglas, koduõpe lastehaiglas, tugiisik koolikorraldusliku meetmena, tugiisik SoM

määruse kohaselt). Vajalik oleks tööle rakendada pidevalt koolis viibiv eripedagoog.

Põhikooli ühtsete ülesannetega eksamite tulemused õppeaineti keskmisena hinnetes

Õppeaine 2010/11 2011/12 2012/13

Koolis Riigi keskmine Koolis Riigi keskmine Koolis Riigi keskmine

keel ja kirjandus, emakeel 3,2 3,7 3,5 3,7 - 3,8

matemaatika 2,5 3,5 3 3,6 - 3,7

Põhikooli ühtsete ülesannetega eksamitulemuste keskmised arvutatakse välja õppeainete lõikes, kui

vastava eksami sooritas 5 või enam õpilast. 2012-13 õppeaastal oli vastava eksami sooritajaid alla 5.

Õpilasi arvuti kohta

2010/11 2011/12 2012/13


3:1 7:1 3:1 6:1 3:1 5:1

Olukord on koolis vabariigi keskmisest näitajast tunduvalt parem

Õpetajaid arvuti kohta

2010/11 2011/12 2012/13 Eesmärk


1:1 1:1 1:1 2:1 1:1 1:1 5:1

Eesmärk on täidetud.

Edasiõppijate osakaal põhikooli lõpetajate üldarvust (protsentides)

2010/11 2011/12 2012/13 Eesmärk

12


100% 96,5% 100% 94,1% 66,7% 95,5% 100%

KOOLIEELSE LASTEASUTUSE TEGEVUSNÄITAJAD

Õpilaste koguarv õppeasutuses: 17

A. LAPSEGA SEOTUD NÄITAJAD

Lasteasutuse külastatavus

A1. Laste kohalkäimise määr (protsentides)

2012/13 Eesmärk

Õppeasutus Grupi keskmine

71,3% 62,1% 80%

Rühma täituvus

A2. Keskmine laste arv rühmas

2012/13 Eesmärk


16 14,8 18

Hariduslike erivajadustega arvestamine

A3. Tugisüsteemide kaudu toetatud laste osakaal toetust vajavate laste koguarvust lasteasutuses

(protsentides)

2012/13 Eesmärk


- 92,3% 100%

Tugisüsteemide kaudu toetatud laste arvu hulka loetakse lapsed, kellele on rakendatud õppeaasta jooksul vähemalt üks

tugisüsteemidest (tugiõpe eesti keel teise keelena, eripedagoogiline abi, individuaalne arengukava, logopeediline abi,

tugiisik).

B. PERSONALIGA SEOTUD NÄITAJAD

Pedagoogide kvalifikatsioon

B1. Nõutava kvalifikatsiooniga pedagoogide osakaal pedagoogide üldarvust (ametikohtade järgi,

protsentides)

2012/13 Eesmärk


100 % 83,4% 100%

13

Pedagoogide vanuseline koosseis

B3. Pedagoogide vanuseline koosseis vanusegrupiti (protsentides)

2012/13


Kuni 29-aastased 33,3% 4,8%

30- kuni 39-aastased - 14,5%

40- kuni 49-aastased - 36,3%

50- kuni 59-aastased 66,7% 36,2%

60a. ja üle - 8,2%

Pedagoogide liikuvus

B4. Töölt lahkunud pedagoogide osakaal pedagoogide üldarvust (ametikohtade järgi, protsentides)

2012/13 Eesmärk


- - 10%

C. KOOLIEELSE LASTEASUTUSE NÄITAJAD

Laste ja õpetajate suhtarv

C1. Keskmine laste arv õpetaja ametikoha kohta rühmas

2012/13 Eesmärk


16 8,6 10

Füüsiline kasvukeskkond

C2. Keskmine õppe- ja kasvatustegevuse rühmaruumide suurus lapse kohta (ruutmeetrites)

2012/13 Eesmärk


15 6,7 3.5

C3. Keskmine mänguväljaku suurus lapse kohta (ruutmeetrites)

2012/13 Eesmärk


5 63,4 7.5

Arvutitega varustatus

C4. Keskmine pedagoogide arv ühe internetiühendusega arvuti kohta

2012/13 Eesmärk


0,1 0,3 3

14

Eelarve

C5. Lasteaiakoha arvestuslik maksumus lapse kohta kuus

2012/13 Eesmärk


192€ 246€ -

C6. Pedagoogi ametijärguga õpetaja palgamäär

2012/13 Eesmärk


645€ 559€ Eesti keskmine palk

C7. Lastevanemate poolt kaetava osa kogumaht lapse kohta aasta keskmisena kuus (välja arvatud

toit)

2012/13 Eesmärk


- 21€ 20% VV poolt kehtestatud palga alammäärast

Õpilaste rahulolu Rahulolu-uuringuid on läbi viidud kahel korral, III kooliastmes kolmel

korral .Küsitlused on läbi viidud õppeainete ja ürituste kaupa , kuid tulemusi on võimalik

seostada konkreetse õpetajaga. Tundi läheb meelsasti enamasti keskmiselt 53% õpilastest,

alati läheb meelsasti tundi 27 % , harva läheb meelsasti tundi 15% ja mitte kunagi ei lähe

meelsasti tundi 5% õpilastest. 52 % õpilastest saab aru, et mida tunnis õpib, on eluks vajalik ;

34 % õpilastest arvas , et enamasti on vajalik; 12% leidis, et tunnis õpitu on elus harva vajalik;

2% jättis vastamata. 37% õpilastest arvas, et õpiku tekst on õpetaja selgitusteta tema jaoks

alati arusaadav ; 50 % õpilastest leidis, et see on enamasti arusaadav ; 13 % õpilastest leidis,

et õpetaja selgitusteta on õpiku tekst neile harva arusaadav. 27 % õpilaste arvates valitseb

tundides alati õppimiseks vajalik kord; 56 % õpilaste arvates valitseb tundides enamasti

vajalik distsipliin; 13 % arvas, et tundides valitseb õppimiseks vajalik kord harva ning 4

% õpilaste arvates ei valitse tundides mitte kunagi vajalikku korda.

Klassikomplekte on olnud kolme viimase aasta jooksul järgmiselt:

1. kl+3. kl (liitklass)

2. kl+4. kl (liitklass)

5.kl.+ 6.kl. (liitklass)

7.kl.

8.kl.

9.kl.

Kokku 6 kl. komplekti.

Esimesse klassi astujate prognoos ja võrdlus lõpetajatega

15

Õppeaasta 2010/11 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17

1. kl astujad 4 4 3 5 6 7 6

9. kl lõpetajad 6 8 3 12 4 7 6

2.2. Parendustegevused tulenevalt sisehindamisest

Eestvedamine ja juhtimine 1.Mikrokliima küsimustiku tulemuste põhjal võib öelda, et parendamist vajab teavitustöö

mittepedagoogilise personali hulgas , kes mõningates küsimustes ei asu mõnikord positiivsel

poolel; kollektiivis on paar inimest, kes ei tunneta mikrokliimat sedavõrd hästi nagu seda on

pedagoogilise kaadri puhul. Rohkem on vaja edaspidi kooli koostöögruppidesse kaasata

teenindavat personali.

2. Infovahetus: kooli üldiste tegevusvaldkondade arutelu jaoks jääb aega väheks.

3. Arengukava kolmeaastase perioodi väljatöötamisse kaasata rohkem teenindavat personali.

Personalijuhtimine

1.Seoses õpilaste arvu vähenemisega eelnevate aastate jooksul, praegu on õpilaste arv

stabiliseerunud, töötab osa inimesi osalise koormusega , mistõttu ka nende perede

sissetulekud on vähenenud ning see ei toeta hariduseesmärkide ja sotsiaalsete vajaduste

rahuldamist. Alla 1,0 ametikoha on koolis 9 pedagoogil ning 6 töötajal teenindava personali

hulgast.

2.Täiendkoolituse kaudu jõuda nii kaugele , et pedagoogid oleksid võimelised õpetama

erinevaid aineid saamaks normkoormuse. Raskusi on tekkinud spetsiifilistes IT-küsimustes

personali nõustamisel ja juhendamisel ning arvutivõrgu hooldamisel.

3. Mõned ametijuhendid, lähtuvalt PGS-st , vajavad korrigeerimist.

Personali kaasamine ja toetamine, arendamine.

1.Koolitussummade stabiilsena hoidmine kooli eelarves.

2. Koolituse tõhususe hindamine sagedamini kui üks kord õppeaastas.

3. Koolitusjärgse aruandlus-ja tugisüsteemi arendamine (tagasiside).

Personali hindamine ja motiveerimine.

1.Õpetaja igakülgset töö kvaliteeti on raske mõõta.

2.Enesehindamissüsteemi on raske kaasata teenindavat personali.

3.Uues arengukavas planeerida enesehindamise koolitused nii pedagoogilisele kui ka

teenindavale personalile.

Personali rahulolu

16

Töötajate rahulolu –uuringud näitavad, et kooli töökeskkonna osas on muutused kõige

positiivsemas suunas arenenud(93%). Töötajatest 76 % leidis, et tema tööd hinnatakse

täielikult, 24 % oli sellega osaliselt nõus. Edu eest olümpiaadidel ja konkurssidel tunnustab

juhtkond kõiki juhendajaid, selle poolt oli 100% pedagoogidest.

Töötajate rahulolu-uuringute tulemused näitavad, et järgneval kolme aastal tuleb:

1.Suuremat tähelepanu pöörata mittepedagoogilise personali motivatsiooni-ja

tunnustussüsteemile.

Koostöö huvigruppidega

1.Koostöö kvaliteedi parandamine mõningate huvigruppidega ( teistest piirkondadest meie

kooli ja õpilaskodusse asunud laste omavalitsuste töötajatega; probleemsete perekondadega).

2.Puuduvad vastavad kriteeriumid selle valdkonna töö edukuse hindamiseks.

3.Lastevanemate vähene huvi osaleda koolielus.

4.Koostöö õpilasesindusega vähene.

Propageerida klassidevahelisi võistlusi ürituste osalusprotsendi arvestamisel.

Määrata probleemsetele peredele ka koolipoolsed tugiisikud ja koostada kava koostööks

nendega.

5.Koostöö õpilaskodu õpilaste vanematega raskendatud pika vahemaa tõttu.

Luua ühine alus huvigruppidega koostöö kavandamiseks, arendamiseks ja hindamiseks

(2015.a.).

Huvigruppide kaasamine

1.Õpilaste seas leidub vähe aktiivseid noori, kes ise sooviksid midagi oma arengu huvides ära

teha; ka pole vahel õpilasesindus vajalikul määral osalenud ürituste planeerimisel ja

läbiviimisel.

2.Lastevanemate apaatsuse kasv koolis toimuvate kl. ja üldkoosolekute vastu , stabiilselt

madal osalusprotsent viimastel aastatel ( osalus jääb 20 ja 30% vahele ) - kas põhjuseks

majandusprobleemid või pole lastega tegelemiseks aega ; tavaliselt osalevad arenguvestlustes

lastevanematest emad.

4. Püüelda lastevanemate huvi äratamisele ning kaasata edaspidi vähemalt 45%

lastevanemate koosolekutel osalemine , I kooliastmes 100 %; haarata isasid arenguvestlusele

vähemalt 25%.

3. Rohkem tähelepanu pöörata õpilasesinduse kaasamisele ja suunamisele ( huvijuht).

4. Püüelda lastevanemate huvi äratamisele ning kaasata edaspidi vähemalt 45%

lastevanemate koosolekutel osalemisele , I kooliastmes 100 %; haarata isasid arenguvestlusele

vähemalt 25%.

17

5.Kaasata rohkem õpilaskodu lapsevanemaid kontakteerudes vähemalt 1 x nädalas (tel.,

internet, e-kool ).

Ressursside juhtimine

Puudu jääb informatsioonist hankimaks koolielu mitmekesistamiseks lisaressursse

projektidest, info on kaootiline ja ebapiisav. Puudub ka vastav inimene, kellel oleks aega

sellega tegelemiseks.

1.Aktiviseerida tegevust saamaks vajalikku ja õigeaegset informatsiooni koolide rahastamise

tarvis toimuvatest projektidest.

2. Planeerida vahendid õuesõppe vajadusteks ning arendada vastavat õpikeskkonda.

Koolil oleksid olemas kõik vajalikud eelarvelised vahendid oma missiooni elluviimiseks.

Eelarve arutelu on demokraatlik, arvestatakse kõikide huvigruppide ettepanekuid lähtudes

kooli missioonist, visioonist ja õppeaasta prioriteetidest.

Eesmärgid: ressursside juhtimine toimub lähtuvalt riigi poolt kehtestatud seadustest,

õppekavast ja kooli põhimäärusest ning arengukavast ja et vahendid oleksid piisavad nende

eesmärkide saavutamiseks.

Tegevused eesmärkide saavutamiseks: eelarve projekt koostatakse kogu kollektiivi osavõtul;

välja on töötatud vastav kooli eelarve projekti vorm , millesse personal saab märkida oma

põhjendatud vajadused kooli ees seisvate eesmärkide saavutamiseks; eelarveprojekti

läbiarutamine toimub direktori poolt koolis ning kohaliku omavalitsuse raamatupidamise ja

vallavalitsusega ning selle kinnitab vallavolikogu.

Vajadusel toimub aasta lõpul eelarveartiklite osas korrigeerimine , mis on tingitud aasta

jooksul toimunud ettenägematutest vajadustest

2.3. Kooli tugevad ja nõrgad küljed SWOT analüüsi põhjal

Eestvedamine ja juhtimine

TUGEVUSED

Kooli ühisüritused

Kooli ja lasteaia liitmine

Õpilaskodu olemasolu ja arendamine

Kooliaia olemasolu ja arendamine

NÕRKUSED

Juhtkonna ja õpetajate töö vähene presenteerimine

Tegevuste ja tulemuste vaheliste seoste vähene väljatoomine

Sisehindamissüsteem pole kõigile üheselt arusaadav

Personalijuhtimine

TUGEVUSED

Kõrge kvalifikatsioonitase pedag. personalil

Õpetajad täiendavad aktiivselt end metoodiliselt

Täiendavate ametikohtade olemasolu (õppealajuhataja, huvijuht, õpilasnõustaja-sots.ped.)

Arenguvestlused

Teenindava personali koolitamine.

18

Ühised väljasõidud

NÕRKUSED

Seoses teatud reformidega haridusvallas on viimastel aastatel kadunud õpetajate motivatsioon

Majanduspersonalile vähe koolitusi

Ametijuhendid vajavad ülevaatamist ja täpsustamist

Tunnustamise süsteem vajab täiustamist ja rahalist katet

Tagasiside koolitustelt vähene

Seoses õpilaste arvu vähenemisega on vähenenud õpetajate koormused.

Koostöö huvigruppidega

TUGEVUSED

Interaktiivse päeviku ( eKool) rakendamine ja arendamine.

Koolielu kajastamine vallalehes on positiivne

Lastevanemate kaasamine ühistele väljasõitudele, ühisüritustele.

Traditsiooniliste tähtpäevade tähistamine on tore ja vajalik.

Tihe koostöö vallaga toimib

Tihe koostöö politseiga

Sagedased õppeekskursioonid õpilastele

Projektidest raha juurdesaamine (eriti KIK-i projektid) koolielu mitmekesistamiseks.

NÕRKUSED

Lastevanemate vähene huvi koolis toimuva vastu

Õpilaste ja lastevanemate vähene terviseteadlikkus

Lastevanemad pole kursis laste ja õpetaja tööga

Huvigruppide kaasamine pole kahjuks alati efektiivne

Koostöö õpilasomavalitsusega väike (aktiivsus madal)

Vähene huvi mõne lapsevanema poolt , kelle laps on mujalt piirkonnast meie õpilaskodus

elama ja õppima asunud, koostöö nendega raskendatud.

Ressursside juhtimine

TUGEVUSED

Eelarve koostamise protsessis on võimalik osaleda kõigil kollektiivi liikmetel

Projektide kaudu on suudetud hankida lisaressursse.

Tihe koostöö kohaliku omavalitsusega

Lasteaia ja õpilaskodu finantseerimine

NÕRKUSED

Koolimööbel vananeb

IT-süsteem aeglane

Vana maja katusega probleeme

Vana maja kanalisatsiooni ühendamine kooli üldise kanalisatsiooniga

Vana maja fassaadi remont

Spordisaali välisfassaadi remont

Õppe- ja kasvatusprotsess

TUGEVUSED

Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilastele pööratakse piisavalt tähelepanu

Õpilaste individuaalsete vajadustega ja võimetega arvestamine väikestes klassides

Arenguvestlused õpilastega

Diferentseeritud õpetamine on tulemuslik

Ainetundide läbiviimine arvutiklassis ja õuesõpe

Töökava koostamisel lähtutakse õpilastest

Toimib õpiabi

Võimalused järelõppeks toimivad (õpetajate konsultatsioonid)

19

NÕRKUSED

Andekad jäävad tahaplaanile

Tihedama koostöö puudumine tugisüsteemidega

Õpilastel puuduvad tööharjumused (oskused õppida)

Käitumisprobleemid

Vanemad ei jälgi e-kooli

Õpilastega seotud tulemused

TUGEVUSED

Vaimselt ja füüsiliselt turvalise keskkonna olemasolu

Konsultatsioonide rakendamine

Lihtsustatud õppekava ja diferentseeritud õppe rakendamine

Karjäärinõustaja olemasolu

4-5-tele õppijate arv

NÕRKUSED

Probleemid koolikohustuse täitmisega ( nt Pukast, Õrust ja Valgast õpilaskodus olevad õpil.)

Palju puudulikke hindeid, eriti riskigrupi lastel

Puudub oma kooli tunne

Õpilaste arvu vähene tõus

Vähene tagasiside pärast kooli – kas saab elus hakkama

Õppekeskkond

TUGEVUSED

Säästlik majandamine ja keskkonnahoidlik suhtumine

Aktiivne projektitöö loodusainete valdkonnas, sagedased loodushariduslikud õppekäigud

Õpetajad saavad piisavalt kontoritarbeid ja muid õppevahendeid

Lasteaia olemasolu

Õpilaskodu olemasolu

Oma söökla olemasolu

Oma katlamaja olemasolu

Kool on korralikult remonditud

Õpilassõbralik ja turvaline keskkond

Õuesõppe varikatused ning lauad-pingid

Kooliaed

NÕRKUSED

Lasteaia mänguväljak (atribuutika) vajab renoveerimist

Vana maja katus ja välisfassaad vajab remonti

Spordisaali välisfassaad vajab remonti

Huvitegevus

TUGEVUSED

Õpilased esinevad edukalt koolisisestel ja koolivälistel üritustel

Külalisesinejad

Koostöö projektides

Sagedased väljasõidud-õppeekskursioonid KIK-i projektidest saadud vahenditest

Õppeköögi olemasolu

Kooride ja ansamblite olemasolu

Jõusaali ja võimla olemasolu

NÕRKUSED

Vähe projekte

Vähene huvi ringide vastu

Õpilased passiivsed

20

III TEGEVUSKAVA JA STRATEEGILISED EESMÄRGID KOLMEKS AASTAKS

3.1. Eestvedamine ja juhtimine

Eesmärgid:

1. Kooli juhtimisstrateegiate täiustamine

2. Meeskonnatöö tähtsustamine

3. Rakendada osalusdemokraatia põhimõtteid

4. Omavalitsuste ühinemise järel jätkatakse õpetamist põhikoolina Parendusvaldkonnad Tegevused Oodatavad

tulemused Tähtaeg Vastutaja

Tõhustada

innustamist ja

julgustamist

Viia läbi

arengvestlused kõigi

töötajatega

Läbi viidud

arenguvestlused Igal aastal Direktor

Vastuvõtt õpetajatele 3 vastuvõttu aastas ( õpetajate päev,

jõulud, õ-a lõpu

vastuvõtt)

Toimunud

vastuvõtud Igal aastal Direktor

Ühised eesmärgid Oma maja – tugevama

meeskonnatunde

kasvatamine

Koostöö

suurenemine 2015-2017

Lea Abolkaln

Metoodikakomisjoni

töö täiustamine Viia läbi koosolekud

vähemalt kaks korda

aastas

Ainetevaheline

koostöö, õpetajad

saavad kaasa

rääkida kooli

arendustegevuses

Igal aastal Lea Abolkaln

Üldtööplaani

aktualiseerimine Töötab välja sobiliku

vormi Olemas toimiv

tööplaan 2015 Lea Abolkaln

Arenguseminar Vähemalt üks arenguseminar aastas

Uued ideed ja

mõtted Igal aastal Karjäärikoordinaator

Infoleviku

parandamine , eriti

õpilaskodu

personaliga.

Igal veerandil toimub

koosolek

Efektiivsed

koosolekud

vastavalt tekkinud

vajadusele.

2014-17 Direktor Lea Abolkaln

Sisehindamissüsteem

kõigile arusaadav Ettekanne

sisehindamisest Loeng toimunud 2015 Direktor

Õpilaskodu

osatähtsuse

suurendamine

Riskiperedest laste

kaardistamine,

õpilaskodu vajaduse

selgitamine peredele

Lapsed ja nende

vanemad on

riigipoolsest abist

teadlikud,

vajadusest aru

saanud

2016-17 Direktor

Väikeklasside

vajaduse selgitamine

haridusmaastikul

Erinevate

võimaluste-vajaduste

selgitamine vastavalt

lapse

isikuomadustele

Lapsevanemad ja

üldsus on aru

saanud eri

vajadustest meie

haridusmaastikul

2016-17 Direktor

3.1.1 Personalijuhtimine

Eesmärgid:

1. Anda ja saada tagasisidet läbi arenguvestluste 2. Edasi arendada töötajaid motiveeriv tunnustussüsteem 3. Jätkata personali ühiskoolitusi, täiendkoolitusi

21

4. Pöörata suuremat tähelepanu õpilaskodu kaadri töökvaliteedi parandamisele. Parendusvaldkonnad Tegevused Oodatavad tulemused Tähtaeg Vastutaja Majanduspersonali

koolitused üks üldarendav koolitus

igal aastal(suhtlemine)

Majanduspersonali

teadlikkuse tõus

2017 Direktor

Ametijuhendite

täpsustamine ,

kaasajastamine

Üle vaadata

ametijuhendid ning

kaasajastada

Kehtivad kaasajastatud

ametijuhendid 2015 Direktor

Arenguvestlused

töötajatega Läbi viia

arenguvestlused,

täiustada ühtset

arenguvestluse

läbiviimise vormi

Läbiviidud

arenguvestlused , mille

tulemusena paranenud

töökvaliteet

Igal aastal Direktor

Koolitusplaanide

konkretiseerimine Õppeaasta 1. veerandil

õppenõukogus teavitada

õpetajaid

sisekoolitustest

Toimunud loengud

2.,3.,4.veerandil Igal aastal Lea

Abolkaln

Ühised väljasõidud Vähemalt korra aastas toimub koolitus

väljasõiduga

Toimunud väljasõidud jätkub Direktor

Tunnustamise

süsteemi

parendamine

Kirjeldada tunnustamise

süsteem Toimiv tunnustamise

süsteem 2016 Direktor

Parandada

tagasisidet

koolitustelt saadud

teadmiste osas

Viia läbi

metoodikapäevi kaks

korda aastas tagasiside

saamiseks ja kogemuste

levitamiseks

Metoodikapäev läbi viidud,

töötajatel kirjalik tagasiside

esitatud

jätkub Lea Abolkaln

Õpilaskodu

kasvatajate

kvalifikatsiooni

tõstmine

Leida võimalusi kooli-

tuste leidmiseks õpilas-

kodu personalile. Kooli-

tusjärgse aruandlussüs-

teemi arendamine.

Käidud koolitustel ja

omandatud vastav

kvalifikatsioon

2015 Direktor; Lea

Abolkaln

3.2. Koostöö huvigruppidega

Eesmärgid:

1. Rohkem aktiviseerida erinevaid huvigruppe 2. Saada tagasisidet huvigruppide ootustest ja vajadustest.

Parendusvaldkonnad Tegevused Oodatavad tulemused

Tähtaeg Vastutaja

Lastevanemate

vähene huvi koolis

toimuva vastu

Klassikoosolekutel

kirjeldada lastevanematele

seadusest tulenevaid

kohustusi ja õigusi.

Teadlikumad

lastevanemad jätkub Direktor

Kl.juhataja

Parandada ülevaadet

hoolekogu tegevusest Kajastatakse kooli

kodulehel

Olemas ülevaade

hoolekogu

tegemistest

2015 Direktor

Efektiivsemaks

muuta huvigruppide

Kaasata arenguseminarile.

Võimalusel huvigruppide

Kaasatud, huvitatus

tõusnud. 2016 Direktor

22

kaasamine koolitamine; koosolekute korraldamine.

Vallalehe ja

maakonnalehe

kaasamine koolielu

kajastamisse

Õpilaste ja teiste

huvigruppide kaasamine Vähemalt üks

artikkel koolielust

iga kuu

2015 Direktor Õpetajad

Huvijuht

Lastevanematele

korraldatud

töövarjupäevad,

avatud tunnid

Jätkata lastevanematele

mõeldud töövarjupäeva-

dega ja avatud tundidega.

Pöörata tähelepanu

vanavanematele.

Lastevanemate

rahulolu kooliga

suurenenud

2016 Lea Abolkaln

Perepäev Kevadel viia läbi perepäev

Toimunud perepäev Igal aastal Huvijuht

Parendada

välismeediaga

suhtlemise süsteemi

Kirjeldada meediaga

suhtlemine Valminud on vastav

dokument 2015-16 Direktor

Koostöö

õpilasomavalitsusega

väike (aktiivsus

madal)

Kohtumine juhtkonnaga 1

x veerandis Toimiv koostöö 2015 Lea

Abolkaln

Huvijuht

3.3. Ressursside juhtimine

Koolil oleksid olemas kõik vajalikud eelarvelised vahendid oma missiooni elluviimiseks.

Eelarve arutelu on demokraatlik, arvestatakse kõikide huvigruppide ettepanekuid lähtudes

kooli missioonist, visioonist ja õppeaasta prioriteetidest.

Eesmärgid: ressursside juhtimine toimub lähtuvalt riigi poolt kehtestatud seadustest,

õppekavast ja kooli põhimäärusest ning arengukavast ja et vahendid oleksid piisavad nende

eesmärkide saavutamiseks.

Tegevused eesmärkide saavutamiseks: eelarve projekt koostatakse kogu kollektiivi osavõtul;

välja on töötatud vastav kooli eelarve projekti vorm , millesse personal saab märkida oma

põhjendatud vajadused kooli ees seisvate eesmärkide saavutamiseks; eelarveprojekti

läbiarutamine toimub direktori poolt koolis ning kohaliku omavalitsuse raamatupidamise ja

vallavalitsusega ning selle kinnitab vallavolikogu.

Vajadusel toimub aasta lõpul eelarveartiklite osas korrigeerimine , mis on tingitud aasta

jooksul toimunud ettenägematutest vajadustest.

Parendusvaldkonnad Tegevused Oodatavad tulemused Tähtaeg Vastutaja Info puudulikkus

hankimaks koolielu

mitmekesistamiseks

lisaressursse

projektidest

Uurida erinevatest allikatest

ressursside saamise

võimalikkusest projektide

kaudu (KIK,

kult.kapital,Partnerluskogu)

Leitud infokanalid,

mille kaudu hakatakse

infot edastama.

2015-

16 Huvijuht

Karjäärikoordinaator

IT-süsteem

puudulik- liiga

aeglane

Kirjeldada puudused ja

leida võimalus

kitsaskohtade

kõrvaldamiseks

Toimiv IT-süsteem 2015 Lea Abolkaln

23

Arvutipargi ja

operatsioonisüsteemi

uuendamine

Vanemate arvutite

väljavahetamine uuemate

vastu, Windows XP

asendamine uuemaga

Arvutid uuendatud,

operatsioonisüsteemid

uuemad ja kiiremad-

turvalisemad

2016 Lea Abolkaln

Majandusjuhataja

Vana maja katuse

osaline remont Üle kontrollida vee

lekkimise kohad ning

parandada katus

kiviplaatidega

Katus on veekindel. 2016 Majandus- juhataja

Spordisaali

välisfassaadi remont Välisfassaadi

krohviparandused Välisfassaad

remonditud

2016 Majandusjuhataja

Koolimööbel

vananeb Uuendada koolimööblit

vastavalt vajadusele (amor-

tiseerumisele)reguleeritavad

lauad-toolid

Osaline vahetamine

pidevalt Igal

aastal Direktor

Majandusjuhataja

Säästlik

majandamine ja

keskkonnahoid

Tähelepanelikumalt jälgida

ressursside kasutamist, olla

kokkuhoidlik (paber, vesi,

el., küte )

Toimiv säästurežiim Igal

aastal

Majandusjuhataja

3.4. Õppe- ja kasvatusprotsess

Eesmärgid:

1. Vajalikud muudatused-täiendused õppekavas 2. Pöörata tähelepanu iga õpilase võimetekohasele arengule 3. Välja töötada meetodid iga õpilase motiveerimiseks 4. Tähelepanu pöörata andekamatele õpilastele 5. Õpiabi aktualiseerimine ( HEV õpilased)

Parendusvaldkonnad Tegevused Oodatavad tulemused Tähtaeg Vastutaja HEV õpilastele

piisavalt tähelepanu Rühmade moodustamine Olemasolev rühmaõpe 2015 Kaidi

Kuškis

Lea

Abolkaln Paindlik

hindamissüsteem Pidada arvestust ja

tegeleda individuaalselt

üksikute „3”dega

õpilastega ning

motiveerida neid

Kvaliteedi tõus jätkub Lea Abolkaln

Ainetundide

läbiviimine

arvutiklassis

Motiveerida õpetajaid

ainetunde läbi viima

arvutiklassis

Ainetunde viiakse

rohkem läbi

arvutiklassis


Kaidi

Kuškis Paljundus, paberite

kulu Üle vaadata paberi- ja

paljunduskasutus.

Selgitada õpetajatele

Töölehed ratsionaalselt

moodustatud jätkub Lea

Abolkaln

Töökava koostamisel

lähtutakse õpilastest Kontrollida töökavade

rakendatavust Toimivad töökavad 2015 Lea

Abolkaln Andekad jäävad

tahaplaanile Aineõpetajad arvestavad

töökava planeerimisel

andekate lastega Leida võimalus ette

valmistada andekaid

Erineva tasemega

töölehed ainetunnis Individuaalne

õppekava andekatele

2015-16 Lea Abolkaln

24

3.5. Õpilastega seotud tulemused

Eesmärgid:

1. Tagada koolikohustuse 100 % täitmine

2. Vaadata läbi hindamise põhimõtted (kujundav hindamine; hindamine

väljundipõhise õppe korral.)


Tähtaeg Vastutaja

4-5-tele õppijate arv

normaalne Tegelemine kuni paari

„3”ga õpilastega Kvaliteedi tõus 2015-17 Lea

Abolkaln Koolikohustuse

tagamine Pidev kontroll,

võrgustikutöö

Kõik õpilased

omandavad

põhihariduse


Kl. juh.

Rohkem tähelepanu

andekatele õpilastele Kasutada rohkem õppetöö

individualiseerimist Toimiv

individ.õppetöö 2015-17 Lea

Abolkaln

Aineõpet. Kujundava hindamise

arendamine

Süsteemi kirjeldamine,

väljaõppe korraldamine

pedagoogidele

Toimiv hindamis-

süsteem

jätkub Direktor

Lea

Abolkaln

3.6. Õppekeskkond

Eesmärgid:

1. Tegeleda õppekeskkonna parandamisega. 2. Kaasajastada õppevahendid.

õpilasi ja leida võimalus

tasustada juhendavaid

õpetajaid Õpilastel puuduvad

tööharjumused

(oskused õppida)

Selgitada õpilastele

õpetajapoolseid

ainealaseid ootusi ja

nõudmisi Õppima õppimise koolitus

õpetajatele

Õpilased oskavad ainet

paremini omandada Igal aastal Lea

Abolkaln

Toimib logopeedilise

(õpiabi) andmine pide-

valt

Esitab kokkuvõtte

õppeaasta lõpus

Olemas kokkuvõte Igal aastal Lea Abolkaln

Viivi

Kuus Vanemad ei vaata e-

kooli Veerandi keskel

saadetakse hinnetelehed e-kooli kasutamine

suurenenud jätkub Lea

Abolkaln Puudub kolleegide

vaheline tunnustus Luua tunnustussüsteem

„Hea kolleegi” valimine Süsteem kehtestatud 2016 Huvijuht

Raamatukogu

kasutusaktiivsuse

suurendamine

Raamatukogus saavad

õpilased tegeleda

õppetegevusega ja

ilukirjandusega või oodata

bussi

Raamatukogu toetab

õppekasvatustegevust 2015-17 Huvijuht

Kl.juh-d

Raamatukogu tegevus Raamatukogu koostab oma tegevusplaani

Toimiv tegevusplaan 2015 Huvijuht

25


Tähtaeg Vastutaja

Kvaliteetse

magnetofoni vajadus

võõrkeeleeksami

lindistamiseks

Leida eelarves võimalus

kvaliteetse magnetofoni

soetamiseks

Koostöö tulemusel

lahendatakse

probleem

2015 Direktor Majandus

-juh.

Videoprojektoreid

vähe Soetada vähemalt üks

statsionaarne projektor Klassides on

statsionaarsed

projektorid

2016 Direktor

Õppevahendite

nappus

Kaasajastada

õppevahendeid Õpetajad kasutavad

tundides uusi

õppevahendeid

2015 Direktor

Lasteaia riietusruum

vajab laiendamist Laiendada riietusruumi

endise kinoruumi arvelt

Riietusruum on

laiendatud 2017 Majandus

-juhataja

Lasteaia

mänguväljaku

atribuutika

amortiseerunud

Uuendada atribuutikat Atribuutika on

uuendatud

2016 Majandus

juhataja

Aiatööriistad

amortiseerunud

Soetada uued aiatööriistad Uued aiatööriistad

olemas

2016 Direktor

3.7. Huvitegevus

Eesmärgid:

1. Kirjutada rohkem projektitaotlusi. 2. Motiveerida õpilasi rohkem osalema huviringides. 3. Läbi ühisürituste süvendada oma kooli tunnet.


Tähtaeg Vastutaja

Osaleda rohkem

projektides Kirjutada projekte

kultuurkapitali, KIK,

Leida uusi ideid

Elluviidud projekt Igal aastal Huvijuht

Osalemine

koolivälistel üritustel Info levitamine Osaletud

koolivälistel üritustel Jätkub Huvijuht

Külalisesinejad Jätkuv toetus külaliste kutsumisele

Õpilaste silmaring

avardunud jätkub Huvijuht

Kl.-juh-d Vähene huvi ringide

vastu Korraldada ringide

tutvustamist .

Õpilased on

teadlikud ringist ja

selle sisust. Ringid

toimuvad selleks

ettenähtud ajal

jätkub Huvijuht Ringide

juhendajad

Passiivsed õpilased Infopäev, (kaasata ringid, lasteaed, õpilaskodu)

Õpilased võtavad osa

ringidest jätkub Huvijuht

26

IV ARENGUKAVA UUENDAMINE JA TÄIENDAMINE

1.1. Arengukava täitmise kontroll ja ettepanekute esitamine ning kogumine

Arengukava ülesannete ja eesmärkide eest vastutab direktor, kes kaasab ülesannete

täitmiseks õppealajuhataja , majandusjuhataja ning vajalikud töögrupid.

Arengukava ülesannete ja eesmärkide täiendamiseks vajaminev informatsioon

saadakse Helme Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktidest, riiklike õigusaktide

muudatustest, kooli sisehindamise tulemustest, riikliku järelevalve aktidest, Ala

Põhikooli hoolekogu otsustest ja lastevanemate kirjalikest ettepanekutest.

Ettepanekud arengukava täiendamiseks esitatakse kirjalikult kooli direktorile.

1.2. Esitatud ettepanekute arutelu, analüüs ja süntees

Õppeaasta jooksul laekunud ettepanekute ja sisehindamise tulemuste põhjal viib

direktor läbi igal kevadel arenguseminari.

Arenguseminari päevakorras on arengukava eesmärkide ja ülesannete täitmise

kontroll, muudatusettepanekute arutelu, analüüs ja muudatuste sõnastamine

1.3. Arengukava täiendamine ja uuendamine, paranduste sisseviimine

Arengukavva viiakse sisse täiendused ja parandused arengukava töökoosolekule

järgnevas õppenõukogus.

Arengukava kinnitab Helme Vallavalitsus.

Arengukava läbi arutatud Ala Põhikooli hoolekogu koosolekul 18.09.2015

Arengukava läbi arutatud Ala Põhikooli õppenõukogu koosolekul 19.10.2015

ala pÕhikooli arengukava 2015-2017alapk.weebly.com/uploads/1/3/7/8/13785041/arengukava... · 2018....

Documents