“Seasons and biomes”

Tiiu Ehrenpreis

Projektikoolituste korraldaja: Alaska Fairbanksi Ülikool

toimumiskoht: Rahvusvaheline Arktika Uurimise Keskus, Fairbanks, Alaska

I koolitus: 21-25 märts 2007

II: 27.sept. – 1.okt. 2007

Fairbanks

Seattle

Lennureis Kopenhaagenisse 1,5 tundi

Kopenhaagen-Seattle 9 tundi

Üle Alaska aheliku Fairbanksi 3,5 tundi

Fairbanks märtsis, külma –15 kraadi

Naftajuhe Põhja-Alaskast kuni Valdezi jäävaba sadamani

Ekskursioon igikeltsa sisse kaevatud tunnelisse

USA armee poolt igikeltsa sisse kaevatud tunnel ei vaja erilist toestust

Keskel on näha 14000 aasta vanust mammuti luutükki

Hot Springsi kuumaveeallikatel…

..märtsis…

..ja septembris

Märtsis õnnestus vaadata eskimokoerte kasvandust…

..ja jääskulptuure maailma meistrivõistlustelt (The World Ice Art Championship)

Arktika muuseumis

Fairbanksi linn ja Chena jõgi septembris

Igahommikune vaade loengusaalist linnale

Sõit Denali Rahvusparki septembris 2007

Esiplaanil pajupuhmad

Seal kuskil on McKinley – Põhja-Ameerika kõrgeim tipp, 6194 m

Nägime peale jänese ja orava veel kaugelt mägilambaid ja karusid

Projekti põhirõhk 2007-2008 on jäävööndi, tundra, taiga ja segametsa loodusvöönditel (C, D ja E)

Osalejad:

Juhendajad, 10 teadlast (USA, Kanada,Saksamaa)

17 õpetajat - USA osariikidest (Alaska, Minnesota, Michigan,Lõuna-Dakota, Lääne-Virgiinia, New Jersey, Illinois)

10 õpetajat – teistest riikidest (Norra, Gröönimaa, Eesti, Saksamaa, Šveits, Mongoolia, Argentiina)

6   GLOBE vilistlast (Tšehhi, Kamerun, Bahrein, Tai, Argentiina, USA)

 

Oma elukohta näitavad kaardil Norra, Eesti, Alaska, Lõuna-Dakota ja Gröönimaa õpetajad

Koolituste sisu:

1. Ettekanded Rahvusvahelise Polaaraasta ja Maakera globaalse soojenemise kohta

2. Ettekanded GLOBE vilistlastelt erinevate loodusvööndite tutvustamiseks

3. Fenoloogilised vaatlused, andmete kogumine kevadel ja sügisel, GLOBE protokollide täitmine

4. Veekogude jääkatte tekkimine ja lagunemine, kliima soojenemise mõjud. GLOBE protokollid, kuidas andmeid saata

5. Igikelts ja selle paksuse muutumine erinevatel aastatel

Dr. Martin Jeffries globaalsest soojenemisest"The Earth is a system.  No part works without the other parts.  The parts are all connected." 

Kõik looduskomponendid on omavahel seotud ja sõltuvad üksteisest

Ettekandes toodud andmed näitavad globaalse soojenemise tagajärgi - liustike sulamist ja muutusi Gröönimaa mandriliustikul

MIDA HUVITAVAT SAIN TEADAGröönimaa jääliustiku pindala on aastatel 1979-2002 vähenenud 16% võrra

Jääkatte õhenemine põhjustab varasemat jääminekut kevadel. Jääkarud on sunnitud minema kaldale, ilma et nad oleks söönud piisavalt hülgeid ja kogunud rasvatagavara suveks.

Ringed seal, Phoca hispida

Hudsoni lahe läänekaldal elavad jääkarud jäävad kõhnaks ja toovad ilmale vähem poegi ja osa neist surevad enne aastaseks saamist. Miks?

(Source: Parkinson, 2000)

Arktika jääkatte õhenemise tõttu on elusloodus ohus

Martha K. Raynoldsi ettekanne tundra taimkatte kaardistamisest (www.arcticatlas.org )

Slaidiesitlus Tai kliimast ja loodusest

Dr. Elena Sparrow ettekanne näitab taimede kasvuperioodi pikenemist 10 % võrra , fenoloogia

andmed 1981 - 1994

Rühmatöö: pungade vaatlemine ja võrdlemine kõikide meelte abil, erinevuste ja sarnasuste leidmine

Arutelu: millest sõltub pungade puhkemise algus kevadel

• Alustada pungade vaatlemisega 2 nädalat varem, vaadelda 2 korda nädalas

• Kanda vaatlusprotokolli kuupäev, mil pungad puhkevad vähemalt kolmel oksal igal valitud puul

Juhend fenoloogiavaatluseks:Pungade puhkemine

• Kevadine vaatlus (green-up). Märkida üles kuupäevad, mil pungad puhkevad ja mõõta lehe pikkust 2 korda nädalas. Lõpetada vaatlus, kui leht enam ei kasva

• Sügisene vaatlus (green-down)Vaadelda lehti 2 korda nädalas, märkida üles lehe värvuse muutumine (koodnumber), kuni lehe värvus enam ei muutu või leht langeb

Fenoloogilised vaatlused kevadel

ja sügisel

Näide GLOBE andmebaasist

Sügisvaatluste tulemused

Buenos Airese kooli vaatlustulemustest (Ameerika saar)

Tüüpilised lehtpuud Alaskas

Ameerika haab Paberikask Karvaseviljaline pappelPopulus tremuloides Betula papyrifera Populus trichocarpa

Taimi Alaska loodusest

Lehti õpilaste herbaariumist

Must kuusk – Picea mariana

Kanada kuusk – Picea glauca

Õnnelik Argentiina tudeng puurimas: igikelts on sulanud sel aastal ligi meetri võrra

Jääminek Tanana jõel Alaskal

Kuidas teha jäävaatlusi kevadel ja sügisel

                 

 

Bridge

a.

b.

flow

flow

1

2

1

Limit of View Limit of View

Limit of View Limit of

View

2

a) Fotod sillalt

b) Fotod kaldalt

1. Valida vaatluskoht ja teha 2 korda nädalas fotosid, et kogu jõgi oleks näha

C

1

2

a. b.

1

E

A

B

C

D

A

B

D

Järvejää vaatlusteks märgistada üks punkt vaiaga või märgistada puu ja teha 2 korda nädalas samast punktist fotosid, et kogu järv oleks näha

Vaatluste alustamine

1. Koha koordinaatide määramine GPS abil

2. Vaatluskoha märgistamine vaiaga või paelaga ümber puu

3. Kevadel alustada jäämineku vaatlusi, kui jääkate on veel 100% ja õhutemperatuur hakkab tõusma üle nulli

4. Sügisel alustada vaatlustega, kui jääkatet on 0% ja õhutemperatuur langeb alla nulli

5. Fotode märgistamine ja saatmine GLOBE andmebaasi

Näide:jõest on tehtud 3 fotot, allavoolu, pärivoolu ja risti üle jõe

CHENA_110706_across.

Pildistatud 7.nov.2006

Näide: järvejääst tehtud fotoseeria

läänest

idast

Hüvasti, Fairbanksi lennujaam !

Seattle Space Needle`i 41.korruse kohvikust avaneb vaade linnale ja Mount Rainieri vulkaanile

Seattle´i akvaariumis

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!