„ simple is beautiful ?“ majanduskriisist, õigusest ja sellest, mis meid võiks tulevikus...
Post on 15-Jan-2016
44 Views
Preview:
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
„Simple is beautiful?“Majanduskriisist, õigusest ja sellest,
mis meid võiks tulevikus oodata
Raul Eamets
Tartu Ülikool
Ettekanne 31. Eesti õigusteadlaste päevadel, 30. oktoober, Tartu
Eesti “lihtsad” majanduspoliitilised valikud
• Valuutakomitee süsteem rahasüsteemi alusena• Tasakaalus (ülejäägiga) riigieelarve ja olematu
riigivõlg• Madalad maksud (kuni kriisini)• Paindlik tööturg• Väike avatud majandus, lisaks (kuni 2000 aastani)
- Dotatsioonivaba põllumajandus
- Tollivaba väliskaubandus
Stabiilne liberaalne majanduspoliitika
Eesti enne kriisi: viimaste aastate edutegurid
• Majapidamiste nõudluse kasv. Tingitud madalatest intressidest väga kiiresti kasvanud laenukoormusest
• Avaliku sektori nõudluse kasv, kiire kasv→kõrgemad maksutulud→ kasvanud kulutused
• Välisinvestorite kõrge aktiivsus Eestis on tasakaalustanud jooksva konto defitsiiti, samas → rahapakkumine kasvab
• Ekspordi kasv , tuginedes peamiselt kulueelisele, eelkõige odavad tööjõukulud
• EL-ga ühinemise positiivne mõju ( ESF vahendid, välisinvestorid , turism jne)
http://www.arengufond.ee
Kriis ja Eesti
Eesti majanduse struktuur enne kriisi
• Orienteeritud (veel) odavale tööjõule
• Tootis madala lisandväärtusega toodangut
• Tugines endiselt allhankele
• Teadusmahukate ettevõtet osakaal marginaalne
Võib-olla oli kriis majanduse struktuuri muutuste seisukohalt hädavajalik?
5
Milline on maailma majanduskriisi olemus - kuidas kriis meid mõjutab?
Maailmamajanduses on kriisil mitu nägu
• Rahanduskriis (usalduse kadumine pankadevahelisel turul, aktsiaturgude järsk langus…)
• Majanduskriis (vähenev nõudlus, vähenevad investeeringud, raha muutub kallimaks, tootmisressursside kasutamise määr langeb, tööhõive väheneb…)
• Struktuurne kriis (ilmnes Eestis juba varem: a) lihttöö-mahukate sektorite suur osakaal; b) teadmusmahukate majandusharude sees
tehakse liiga palju lihtsat, madala lisandväärtuse panusega tööd);
c) siseturu teenindamine kasumlikum kui eksport
Euroopa majandused on SKP mahuga tagasi 2005–06 aastates (2000=100)
7
0
50
100
150
200
250
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Average monthly gross wage
Labor productivity
2001=100 Unit labor costs
KÕIGE VALUSAMALT REAGEERIS TÖÖTURG
Tööturg: tööpuudusChart Title
0
20000
40000
60000
80000
100000
120000
140000
160000
1.01
.199
51.
04.1
995
1.07
.199
51.
10.1
995
1.01
.199
61.
04.1
996
1.07
.199
61.
10.1
996
1.01
.199
71.
04.1
997
1.07
.199
71.
10.1
997
1.01
.199
81.
04.1
998
1.07
.199
81.
10.1
998
1.01
.199
91.
04.1
999
1.07
.199
91.
10.1
999
1.01
.200
01.
04.2
000
1.07
.200
01.
10.2
000
1.01
.200
11.
04.2
001
1.07
.200
11.
10.2
001
1.01
.200
21.
04.2
002
1.07
.200
21.
10.2
002
1.01
.200
31.
04.2
003
1.07
.200
31.
10.2
003
1.01
.200
41.
04.2
004
1.07
.200
41.
10.2
004
1.01
.200
51.
04.2
005
1.07
.200
51.
10.2
005
1.01
.200
61.
04.2
006
1.07
.200
61.
10.2
006
1.01
.200
71.
04.2
007
1.07
.200
71.
10.2
007
1.01
.200
81.
04.2
008
1.07
.200
81.
10.2
008
1.01
.200
91.
04.2
009
1.07
.200
91.
10.2
009
1.01
.201
01.
04.2
010
1.07
.201
0
ETU
Prognoos
Kriisi mõjud Eestile
2009. aastal kuulutati Eestis välja 1055 äriühingu maksejõuetus, mis on viimase kümne aasta kõrgeim tase - pankrottide arv kasvas 2008. aastaga võrreldes 632 ettevõtte võrra ehk 2,5 korda. Pankrotistus iga 133. ettevõte ehk 0,75 protsenti kõigist Eesti ettevõtetest.
Kuidas toimub kohandumine? Peame õppima elama teenimisvõimele
vastavalt
Millised on selles seisus valikud?
a) Valitsusel – eelarve kärpimine, laenamine
b) ettevõtjatel – kulude kärpimine, uued turud, uued tooted ja teenused
c) üksikisikul – tarbimise piiramine, säästmine
Valitsussektori eelarve: kärpekava oli edukas
Valitsussektori eelarvepositsioon 2002-2011(2009-2011 prognoos)
-4,0
-3,0
-2,0
-1,0
0,0
1,0
2,0
3,0
4,0
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009* 2010* 2011*
% SKPst
Mis oleks juhtunud, kui kärpimist ei oleks olnud…
"If nothing had been done" scenario public balance
-14,0
-12,0
-10,0
-8,0
-6,0
-4,0
-2,0
0,0
2,0
4,0
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009* 2010*
% of GDP
Maastricht criterion
13
Globaalne vastus kriisile: massiivne valitsuste toetuspakett
China: Interest rate cuts and $586 billion stimulus (infrastructure, rural)India: Interest rate cuts $4 billion stimulus package (infrastructure, exports, textiles)
Global Response • Governments infusing capital into financial institutions• Globally coordinated interest rate cuts • IMF offers bridge loan to meet foreign exchange requirements• Discussions, coordinated efforts (G20 summit)
BrazilSupport to real, infrastructure development under PDP (more than $64billion injected to financial system)
USA: $700 Billion bailout rapid interest rate cuts
$23 billion support for top 3 auto companies; plan to create 2.5 million jobs by 2011
UK: 250 billion pound bailoutGermany: $700 billion relief packageBelgium & Switzerland: Capital infusionECB Interest rate cutsFrance $50 billion stimulus package
Japan: Interest rate cuts, 447 billion yen stimulus package
South Korea:Interest rate cuts and efforts to keep currency stable, $11 billion stimulus package
RussiaSupport for ruble; $20 billion stimulus package
Kuidas reageerisid riigid majanduskriisile
Balti riigid EL15 Valitsuse kulutused ↓ Valitsuse kulutused ↑(NL, SE, DE) Valitsuse investeeringud ↓ Valitsuse investeeringud ↑ (AT, DE, DK, NL, PT, SE) Otsesed maksud ↑ Otsesed maksud ↓ (AT, DE, DK, ES. IE, SE, UK) Aktsiisid ↑ Aktsiisid ↑ (FI, GR, NL, IE, UK) Pensionid ↓ LAT Sotsiaalse kaitse abipaketid ↑ (BE, IE, GR) Ettevõtlustoetus ↑ EST Ettevõtlustoetus ↑ (ES, DE, FR. GR, NL, UK, PT)
Tänaseks kriisi põhi möödas:SKP kasvas 2010 a. II kvartalis 3,5%
30
32
34
36
38
40
42
44
46
I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerimata SKP
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP
Valulapseks jääb tööturg
• Odavale tööjõule orienteeritud tööstus kaob Eestist varem või hiljem
• Tööturg paindlik, reageerib kiiresti majanduses toimunud muutustele
• Kriisi tingimustes toimub (?) majanduse ümberstruktureerumine ..
• …samas tähendab see kestvalt kõrget tööpuudust
Regulatsioonid ja majanduskriis
• Maailma finantskriis: kas paremad regulatsioonid oleksid seda suutnud ära hoida ???
Näide: USA pankadele kehtestatud nõudest anda laenu ka madalapalgalistele, selleks, et saada paremat (kõrgemat) reitingut
Näide: Kaks emotsiooni, mis juhivad pangandust: HIRM ja AHNUS
Majanduspoliitika “lihtsustamine”
• Majanduspoliitikas on meil ajalooliselt palju “lihtsaid” otsuseid:
Valuutakomitee rahasüsteemi alusena: Keskpangal ei ole vahendeid, et reaalset rahapoliitikat teostada, et inflatsiooni mõjutada
Iga-aastaselt tasakaalus eelarve (kriisi tingimustes erandid) ja madal maksukoormus ning proportsionaalne tulumaks - Valitsusel napib vahendeid, et teostada aktiivset eelarvepoliitikat.
Protsükliline eelarvepoliitika
Õiguse “lihtsustamine”
Kas ka õiguses oleme jõudnud lihtsate skeemideni?• Võlaõigus lahendab sotsiaalsete partnerite teema?• Võlaõigusega võime kirjeldada ka patsiendi ja arsti
suhteid?• Kriminaalasjas kuriteoga tekitatud kahju vaatame
läbi tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi. • Kohtumenetluse asendame
kokkuleppemenetlusega.
KokkuvõtteksMillist riiki me tahame?• Kas me teame täna, millist majandusmudelit me
tahame 20 või 50 aasta pärast? • Kas meil on pikaajalised strateegiad erinevate
valdkondade arenguks (mida arvestatakse ka reaalpoliitikas)?
• Kas meil on süsteemne õigusaktide mõju majanduslik analüüs ja hilisem monitooring?
Kas me saame siis öelda, milliseid regulatsioone majandus (ja teised eluvaldkonnad) vajavad?
Tänan tähelepanu eest!
Loodusseadused ja taastumatud loodusressursid
Kultuur (sisemised ja mitteformaalsed institutsioonid)
Põhiseaduslikud raamtingimused
Taastoodetavad tootmistegurid ning majandus- ja sotsiaalpoliitika, sh alusteadmised, teadus- ja
haridussüsteem, poliitilised institutsioonid
Turusüsteem (hüvise-, tööjõu- ja kapitaliturud)
Turu struktuur
Turukäitumine
Turutulemused
Lepingud Ettevõtted
Eesti majandusvabaduse indeks 2010, Euroopas 7., maailmas 16.
Rank Country Overall Change
1 Ireland 81.3 -0.9
2 Switzerland 81.1 1.7
3 Denmark 77.9 -1.7
4 United Kingdom 76.5 -2.5
5 Luxembourg 75.4 0.2
6 The Netherlands 75 -2.0
7 Estonia 74.7 -1.7
8 Finland 73.8 -0.7
9 Iceland 73.7 -2.2
10 Sweden 72.4 1.9
Ettevõtlusvabaduse üldhinnanghttp://www.doingbusiness.org/Documents/CountryProfiles/EST.pdf
2010
Ettevõtlusvabadus Eestis (kohad)Allikas: Doing Business 2010
020406080
100120140160180
Üld
isel
t
Äri
alus
tam
ine
Ehi
tusl
oad
Töö
turg
Var
are
gist
reer
imin
e
Kre
diid
isa
amin
e
Inve
stor
ikai
tse
Mak
sud
Väl
iska
uban
dus
Lepi
ngut
eta
gam
ine
Äri
sulg
emin
e
Borromean rings: Without one, the other two fall.
Law, Technology and Economics
Functions of Law
• Facilitating orderly change
• Facilitating planning
• Providing a basis for compromise
• Maximizing individual freedom
Functions of Law
• Keeping the peace
• Shaping moral standards
• Promoting social justice • Maintaining the status quo
Borromean rings: Without one, the other two fall.
Law, Technology and Economics
• Pangandus: regulatsioonid aitaks juhul kui raharinglus sõltuks kodumaisest pangandusest
• Tööturg: tööturu jäikus versus tööturu tegelik paindlikkus
top related