aliisi koolitöödaliis.weebly.com/.../8/2/7/5827030/timpri_talu_uurimist.docx · web viewmina...
Post on 22-Jan-2021
0 Views
Preview:
TRANSCRIPT
Võru Kesklinna Gümnaasium
TIMPRI TALU
Kodu-uurimistöö
Autor: Aliis Udras
9.B klass
Juhendajad: Aigi Musto
Sirje Künnapuu
Evi Tarro
Võru 2011
SISUKORDSISUKORD.......................................................................................................................2
SISSEJUHATUS...............................................................................................................3
1. TALU HOONED...........................................................................................................4
1.1 Elumaja....................................................................................................................4
1.2 Ait............................................................................................................................5
1.3 Laut..........................................................................................................................6
1.4 Keldrid.....................................................................................................................7
1.5 Saun.........................................................................................................................7
2. TALUTÖÖD.................................................................................................................8
2.1 Põlluharimine ja karjakasvatus................................................................................8
2.2 Lubja põletamine.....................................................................................................8
2.3 Sepatööd...................................................................................................................8
2.4 Turbalõikamine........................................................................................................8
3. PÕLVKONNAD.........................................................................................................10
3.1 Seitsmes põlv.........................................................................................................10
3.2 Kuues põlv.............................................................................................................10
3.3 Viies põlv...............................................................................................................10
3.4 Neljas põlv.............................................................................................................11
3.5 Kolmas põlv...........................................................................................................12
3.6 Teine põlv..............................................................................................................14
3.7 Esimene põlv..........................................................................................................15
KOKKUVÕTE................................................................................................................16
KASUTATUD ALLIKAD..............................................................................................17
LISAD.............................................................................................................................18
Lisa 1 Vidriku pere koosseis 1920. aastal....................................................................18
Lisa 2 Vidrik Allase isikutunnistus..............................................................................19
Lisa 3 Vidriku perekonna pärismatuse-plati raamat aastast 1924...............................20
Lisa 4 Liiwimaa mõisate Kreditseltsi makse dokument..............................................21
Lisa 5 Oskari kiri vanematele......................................................................................22
Lisa 6 Põllumajanduslike tööde riiklik plaan aastast 1947..........................................23
Lisa 7 Talundi loomakasvatuse riiklik plaan aastast 1948..........................................24
Lisa 8 Vidrik Allase testament 1959 aastal.................................................................25
Lisa 9 Talu pärandamine põlvkonniti..........................................................................26
SISSEJUHATUSMina otsustasin uurimistöö teha enda vanaema sünnikoha kohta, milleks on Timpri talu,
Kogre külas, Rõuge vallas. Valik ei tulnud kergelt, kuna kaalusin ka oma isa poolse
vanaema eluloo kirjapanemist. Peale pikka kaalumist, otsustasin uurimistöö teha ikkagi
Timpri talu kohta.
Töö käigus sain palju uut põnevat teada põlvkondade kohta ning sellest, kuidas talus elu
käis. Olin eelnevalt mõnikord vanaema jutustusi talu ja selle inimeste kohta kuulnud,
kuid polnud päris täpselt aru saanud, kes kelle poeg on jne. Kuid nüüd, kui töö on
valmis, on mulle kõik väga selge. Saan nüüd ka paremini aru, kuidas vanasti talus töö
käis ja millised olid talutööd. Eriti meeldis mulle uurida põlvkondi, sest see on minu
jaoks kõige huvitavam.
Timpri talus on suur töö ära tehtud minu vanaema ja vanaisa poolt. Minu pere ja ka
minu tädi pere on palju abis käinud, kuid põhilise töö on teinud siiski vanaema ja
vanaisa. Kõik hooned on korda tehtud ning majja on veetud ka elekter. Timpri talust on
saanud hea puhkekoht, kus mina olen oma sünnipäevi pidanud ning on toimunud ka
mitmeid kokkutulekuid.
Uurimistöös on kasutatud vanaema mälestusi ning vanaisa tehtud pilte. Vaatasin läbi ka
sugulase Tiit Mõttuse pildid, kes veetis Võrumaal ühe suve. Vestlesime vanaemaga
mitmel korral ning sai ka kogu vanaisa tehtud pildialbumid mitu korda läbi vaadatud.
Töö on jaotatud kolmeks peatükiks. Esimene kirjeldab talu hooneid. Teises peatükis
tuleb juttu talutöödest ning kolmandas peatükis tutvustan sugupuud, mis on seotud
Timpri taluga.
Sooviksin tänada kõiki, kes on mind selle töö juures aidanud. Eriti tänan vanaema
Liivit, kes jagas minuga oma mälestusi, mis nüüd on kirja pandud. Tänan ka vanaisa,
kelle pilte ma kasutasin.
1. TALU HOONED
1.1 Elumaja
Vana rehetuba on juba kolhoosi algusaastatel (1945-1951) hävinenud. Rehetoa kohta
tähistavad suured kivid maa sees.
Elumajal on vanust 90 aastat ja see on väga hästi säilinud. See on ristpalkehitis, millel
on laudadest vooder. Möödunud suvel sai maja uuesti üle värvitud, et laudvoodrit
kaitsta.
Vanasti oli ehituse juures tähtis teha kõiki töid arvestades kuufaase ja rahvatarkusi.
Näiteks tuli valida hea ja sobiv koht, kust puitmaterjal lõigata. Isegi nädalapäev oli
oluline. Arvati, et reedene päev ei sobi töö alustamiseks. Töid tuli alustada neljapäeval,
laupäeval või teisipäeval. Vanarahva tarkuse kohaselt pidi kõiki neid tegureid
arvestama, et majal ja seal elavatel inimestel oleks hea käekäik ja elus õnne. Materjal
Timpri talu elumaja ehitamiseks on lõigatud õigel ajal, sest majal on hea aura.
Timpri talu eestoa laes on auk, kust riputati üles häll, mis rippus kuuseridva küljes.
Selles on maganud ka minu vanaema.
5
Timpri talu elumaja aastal 2005. Trepil istub minu vanavanaema Lydia Allas. Fotograaf: Paul Silk
1.2 Ait
Ait oli talus väga vajalik hoone, sest seal hoiti vilja, tangu, jahu, liha ja mett. Timpri talu
ait on kahjuks hävinenud. Alles on vaid aida alumine suur nurgakivi. Ait pidi olema
maast palju kõrgemal, sest muidu ei saanud selles hoida toiduaineid ja vilja. Veel pidi
ait olema kuiv ja õhuline, nii käis tuul ja õhk aida alt läbi.
6
Timpri talu elumaja 2010. aasta suvel. Fotograaf: Paul Silk
Ait aastal 2006. Fotograaf: Paul Silk
1.3 Laut
Lautasid oli talus kaks: ühe katuse all oli hobusetall, küün ja suur kariloomade laut.
Eraldi katuse all asus sealaut. Nüüd kasutatakse sealauta garaažina ning hobusetalli
puukuurina.
7
Sealaut 2005. aastal. Fotograaf: Paul Silk
Sealaut garaažina aastal 2008. Fotograaf: Paul Silk
1.4 Keldrid
Keldreid oli talus kolm, sest neid oli hea kaevata ja ehitada, kuna maja asus mäe
kallakul ja pinnaseks on saviliiv. Maja veranda all oli väike kelder, kus hoiti toiduaineid
ja piima. Maja all oli ka teine kelder. See oli suur ja kõrge võlvlaega. Põhiliselt hoiti
seal keldris kasutatavaid põllutööriistu ja kogu talu juur- ja köögivilju. Kolmas kelder
asus ühise katuse all sepikojaga. Seal sai hoida talvehoidiseid nagu hapukapsad ja –
kurgid ning õunu. Keldris hoiti ka jõhvikaid, mida sai korjata Luhasoost, mis asub talust
1.5 km kaugusel. Kõik kolm keldrit on taastatud ja kasutuses ka tänapäeval.
1.5 Saun
Vanasti oli saun kindlasti igal talul olemas. Timpri talu saun asub majast kaugemal
olevas orus, sest seal on allikas. Vana saun oli ka ristpalkehitis ja eeskojaga. Saunaruum
oli väike, kõigest üks ruutmeeter. Kohe sauna ukse ees asus allikas ja sealt sai sauna
tarbeks vett võtta. Saunas küpsetati kevadel liha, mis oli talvest üle jäänud. Kevadel
köeti sauna mitu päeva järjest ja oli oht, et saun võib põlema minna. Seetõttu ehitati
saun sageli teistest hoonetest kaugemale.
8
Uus saun ja külakiik aastal 2010. Fotograaf: Paul Silk
2. TALUTÖÖD
2.1 Põlluharimine ja karjakasvatus
1908. aastal oli talus põllu all 12 ha, heinamaad 2 ha, karjamaad 5 ha ja metsa all 1 ha.
Lehmi ja lambaid oli talus 6, kaks hobust ning kanad. Talus on peetud ja peetakse ka
praegu mesilasi. Kuna taimestik on mitmekesine on mesilaste korjeala rikkalik.
Tarbeajas kasvatati kartuleid, juurvilju ja õunapuid.
Maapõu peitis endas veel palju vajalikku: näiteks liiva, kruusa ja savi. Talu maad olid
mitmekesised: niidult varuti loomadele talveks toitu, põldudel kasvatati teravilja, lina,
tatart ja kartulit. Kõik see aitas talu inimestel paremini toime tulla. Linnast osteti
põhiliselt petrooli, suhkrut, soola ja jalatseid. Müüdi talussaadusi: võid, mune, liha,
õunu ja lina. Kui midagi oli tarvis linnast osta, viidi ühtteist müügiks, et raha saada.
2.2 Lubja põletamine
Timpri talu maad olid väga kivised, seega on ka kõik sealsed hooned kivimüüridel ning
see on aidanud hoonetel paremini säilida. Veel praegugi ei kujuta keegi täpsemalt ette
kuidas oli võimalik nii suured kivid kohale toimetada ja paika asetada. Leidus nii
raudkive ehk graniitkive kui lubjakive. Lubjakividest põletati lupja. Lubjaahi asus mäe
sees ja sellest on tänaseks alles auk, mida ümbritsevad tugevad vanad männid. Lupja
kasutati talu uute hoonete ehituseks ja müüdi ka teistele taludele. Vanasti kinnitati liiv
kivide vahele lubjaga.
2.3 Sepatööd
Sepikoda oli vajalik talus põllutööriistade parandamiseks ja ka tegemiseks. Igal talul
sepikoda ei olnud. Sepikoda koos keldriga taastati 2010. aastal ning seal teeb vanaisa
sepatöid.
2.4 Turbalõikamine
Timpri talul on veel teisigi iseärasusi, mida kõikidel taludel ei ole. Talust mitte kaugel
üle põllu on soo, kust sai oma tarbeks turvast lõigata. Turbast lõigati suured
9
neljakandilised tükid ja pandi puude peale kuivama. Kuivatatud turvast kasutati
loomadele allapanemiseks ja pärast väetiseks põllule ja viljapuudele. Turba
väljalõikamiseks oli eriline labidas, mis on tänapäevani säilinud. Vähe on jäänud
inimesi, kes selle tööriista ära tunnevad. Turba lõikamise tagajärjel tekkisid suured
augud umbes 3×5 m. Pärast kasutati neid auke, mis täitusid veega, linade leotamiseks.
Lina varte leotamine oli vajalik korraliku linase riidematerjali saamiseks. Need augud
on alles ja looduses ära tuntavad. Linasest niidist kooti talus kõik vajalik: voodipesu,
käterätid, laudlinad, särgid ja pesu.
Juba ligi aasta on talumaja pööningul ülesveetud lõimega kangasteljed. Seal koob
vanaema kaltsuvaipasid. Olen ka ise proovinud kududa, see on põnev töö, kui ei pea
pikka aega järjest tegema. Praegugi on mu voodi ees vanaema kootud vaip.
10
3. PÕLVKONNAD
3.1 Seitsmes põlv
Teadaolevalt on Juhan Allas (1811-1875) ja tema naine Kats Listago (1808-1875)
esimesed Allased, kes olid Viitina mõisa käest saanud Timpri talu, mis asub Rõuge
vallas, Kogre külas.
3.2 Kuues põlv
Neil oli poeg Peeter Allas (1840-1927), kes oli abielus Liisu Pihhuga (1848-1927). Neil
oli viis last: Mai (1873-1961), Eduard Julius (1875-1961), Julie (1882-1956), Vidrik
(1885-1959) ja Minna (1890-1964). Peeter ja Liisu elasid talus rehetoas ja nende lapsed
sündisid ja kasvasid seal. Peeter Allase eluajal talu poolitati ja poeg Vidrik jäi põhitallu.
Poeg Eduardile ehitati sama põhitalu maale kõrvuti uus talu. Eraldi majad ehitati 1920-
1930-ndatel aastail, kui maa oli mõisa käest päriseks saadud. Peale isa Peeter Allase
surma jäi ema Liisu elama poja Vidriku juurde põhitallu (vaata lisa 1). Noorim poeg
Armin polnud siis veel sündinud. Elust rehetares on vähe teada, sest rehetare pole
säilinud. Timpri talu oli algselt Viitina mõisa omand. Pärast müüdi Peeter Allasele, kes
oli mõisa pärisori ja temast sai taluperemees. Timpri talu jagati kahe poja Eduardi ja
Vidrik Allase vahel.
3.3 Viies põlv
Mai, Eduard Julius, Julie, Vidrik, Minna
Talu tütred Mai ja Minna said päranduseks loomi ja raha. Säilinud on dokument aastast
1919, kus Timpri talu osa antakse õde Juuliele, kuid ta ütles sellest lahti ja jättis selle
vend Vidrikule
Vidrik Allas ehitas talu põhimaja. Säilinud on Eesti Vabariigi Isikutunnistus 232376,
mis on välja antud 30. oktoobril 1925. aasta (vaata lisa 2). Vidrik abiellus 1909. aastal
Hargla kirikus, 24 aastasena Minnaga, kes oli 27 aastane. Peale abiellumist Minnaga
sündisid neil pojad: Valter (1910-1984), Erich(1911-1974), Volli(1913-1987),
Oskar(1915-1981) ja Armin (1920-2007). 1924. aastal sündis Vidrikul ja Minnal surnult
11
poeg. Säilinud on dokument, mis tõestab hauaplatsi ostmist, kuhu on maetud Vidrik,
Minna,Volli ja Oskar, 500 marga eest. (vaata lisa 3).
Timpri talu Nr. 44 oli Viitina (Kosse) mõisast eraldatud, kuid selle talu omanikel
Virdrikul ja vend Eduardil oli veel maksta Liivimaa mõisate Krediidiseltsile 3412
marka ja 97 penni. Pärast maksmist oli talu päriselt nende oma (vaata lisa 4).
Timpri eraldi elumaja hakati ehitama 1923. aastal. Ehitajad olid palgatud Venemaalt ja
ka talurahvas oli abiks. Palgid lõigati riigi metsast, sest tolleaegne riigi valitsus
soodustas talude ehitamist müües materjali poole hinnaga. Raha maja ehitamiseks saadi
talust ja väga suure osa andis Vidriku naise Minna kasuisa vend Reinhold, kellel oli tol
ajal Valgas ja Riias veini- ja õlletehas. Ehituse eest maksja oli perenaine Minna, kes
maksis kullas. Elu talus edenes ning kui maja sai valmis, koliti rehetalust majja. Talus
kasvasid 5 poega. Talul oli 4 hobust ja hobuseriistad talutööde tegemiseks. Uute
hoonetena ehitati veel kelder, sepikoda ja ait.
3.4 Neljas põlv
Valter, Erich, Volli, Oskar, Armin
Minu vanavanaisa Erich Allas (18.okt 1911-12.juuni 1974) abiellus 12. mail 1940.
aastal Lydia Pihuga. Erich oli 29-aastane ja Lydia 22-aastane. Lydia tuli Timprisse
noorperenaiseks. Lydia on sündinud 17. märtsil 1918. aastal. Minu vanavanaema nime
saamis lugu on vahva. Nimelt oli tema isa sel ajal Soomes Talvesõjas ning saatis kirjaga
koju naisele tütre nime Lydia.
Timpri talus hakati koos istutama noori õunapuid ja rajama marjaaeda. Veel praegugi on
aias alles paar vanavanaema istutatud õunapuud. Veel on alles väga kõrge ja suur
hobukastan, mille istutas minu vanavanaema 1941. aastal. Noorperenaise Lydia talusse
tulek langes kokku keerulisse ajaga. Puhkesid sõjad ja tuli kokku saada saksa ja vene
sõduritega. Sakslased tahtsid võtta talust hobuseid, et edasi liikuda. Vanaperemees
Vidrik oli kaval ja peitis 2 kõige paremat hobust sepikoja taha asuvasse kambrisse.
Vanavanaema on rääkinud kuidas tema viis ühe hobuse keldri juurde ja mäletas, kuidas
hobune lasi selja nõgusaks allapoole, et madalast uksest sisse mahtuda. Nii jäid need
kaks hobust alles. Kolmas hobune oli hall ruun, kes oli võõrastega väga kuri. Teda ei
12
tahtnud ei sakslased ega venelased. Neljas hobune oli vana ja teda ei tahetud ka. Nii jäid
kõik neli hobust alles.
3.5 Kolmas põlv
Erichi ja Lydia perre sündis 1941. aastal poeg Kalju. 1944. aastal sündis perre tütar,
kellele pandi nimeks Liivi. Tema on minu vanaema. Vanaema on esimene tütar, kes on
Timpri tallu sündinud. See sünd oli imeks ja rõõmuks, sest talus oli enne sündinud 5
poega ja Erichi esimene laps oli ka poeg. Vanaema on oma nime saanud raamatulehe
järgi. Nimelt oli tema isa läinud pühapäeva hommikul hobuseid söötma ja leidnud
heinte seest ühe raamatulehe, kus oli kirjas Liivi ja Agu muinasmaal. Isa oli läinud
tuppa tagasi ja öelnud naisele, et leidis tütrele nime ja nii saigi nimeks Liivi.
Ajad olid talu jaoks rasked ning lapsed olid väiksed. Taluperemees Vidrik jäi vanemaks
ja tervis kehvemaks. Talus lisatööjõudu ei kasutanud, sest perepojad olid talutöödel
abiks.
Küll oli aega, kui sõjaväljadel olid selle talu pojad Valter ja Oskar. (vaata lisa 5). Nad
varjasid ennast kodumetsades metsavendade punkris. Kui vallast tuli hoiatus, et tuleb
läbiotsimisi, siis perenaine Lydia pani pööningu aknast maja otsa külge valge
katuselaastu, mis oli kaugele näha. Kahjuks ei ole teada, kui kaua meespere metsas
redutas ja mis nendega seal juhtus.
1945. aastast alates tuli talul hakata tööle Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi
põllumajandusliku tööde riikliku plaani alusel. Loomade arv oli piiratud: talul tohtis olla
kuni kolm siga, kuus kodulindu, kaks üle ühe aasta vanust hobust, keda ei võinud
paaritada. Samas nägid seadused ette, et pidi müüma piima, liha, mune (vaata lisa 6).
Seadustega kitsendati ka loomapidamist ja põlluharimist: kevadkülvi kuni 3 ha (vaata
lisa 7).
Vidrik Allas jätkas visalt talutöödega ja püüdis kõigega toime tulla. Pojad olid talust
lahkunud ja said harva abiks käia. Nõukoguaegsed kohustused talule olid suured ja neid
oli raske täita. Poeg Erich oli tööl Võru Teedevalitsuses ja elas edasi Timpris koos naise
ja lastega.
13
1950. a. moodustati kolhoos Ühis-Elu, mille liikmeks pidi astuma Vidrik Allas. Poeg
Erich, kes elas perega talus, ei astunud kolhoosi liikmeks, vaid jätkas töötamist Võru
Teedevalitsuses. Selle tulemusena pandi Vidrik Allasele nii suured maksud, et neid
polnud võimalik ära maksta ja poeg perega lahkus talust aastal 1954. Asuti elama
Kangstisse. Kolhoosis töötatud töö eest sai Vidrik väga vähe tasu, umbes 1-2 kopikat
tööpäeva eest ja nii aitasid kõik pojad talu rahaliselt. Kolhoos oli võtnud talust loomad,
tööriistad ja hooned. See kõik oli Vidrikule ja Minnale raske löök ja jättis neisse tugeva
jälje. Minna tervis halvenes ja ta viibis Tartu haiglas närve ravimas mitmel korral. Talu
hooneid kasutas kolhoos: loomalaut oli täis vasikaid, hiljem hobuseid. Minna suri 1957.
aastal. Vidrik Allas haigestus 1959. aastal ja ei paranenud enam. 12 augustil 1959.
aastal kirjutas ta testamendi, ta elas surmani Timpri talus (vaata lisa 8).
Pärast Vidrik Allase surma jäi Timpri talu tühjaks- elanikke polnud. Maja seisis tühjana
väga kaua, ligikaudu 40 aastat. Ajutiselt elasid seal üks vana naine ja hiljem noormees
ja noor naine lapsega.
Nii see majapidamine seal seisis ja lagunes. Kolhoos aitas sellele kaasa ja vana
loomalauta kasutas külarahvas küttepuudena. Kolhoosi ajal muutus talu ümbrus
tundmatuseni. Näiteks kaevati õunaaia kohale silohoidla. See on alles tänaseni. Silo ei
pandud sinna hoidlasse kunagi, sest valmis uus karjalaut, mille juurde rajati betoonist
silohoidlad.
Aastad läksid ning hooneid lammutati ja need lagunesid ka ise.
Talu hooned omandas pärinemisõiguse alusel Lydia Allas 1975. aastal 28. märtsil oma
surnud mehe Erich Allase pärijana. Maja seisis tühjana, kuid vahel käidi seal ringi
vaatamas. Sügisel sai aiast võtta õunu ja suvel mõningaid marju.
4. aprillil aastal 2005 sai kinkelepinguga talu kinnistu omanikuks teise põlve Allas,
Liivi Silk, minu vanaema. Minu vanaema meenutas, kuidas oli raske olla kohas, mis oli
olnud kunagi kallis ja ilus. Nüüd vaatasid vastu sissevajunud katused ja olematud aknad.
Kõige enne sai elumaja uue katuse. Järgmisel aastal aknad. Päästeti kõik, mis oli
võimalik. Hobusetallist sai grillkoda. Vana aita oli ajahammas aga nii palju purenud, et
see tuli ära lammutada. Vanast aidast on alles jäetud üks nurgakivi, mis on suur ja ilus.
Seal kus oli vanasti ait on nüüd lillepeenrad. Maja pööningule on kokku korjatud ja alles
hoitud talust leitud vanaaegsed esemed. Kogust on nüüdseks saanud väike muuseum.
14
Korda on saanud maja all olev kelder, kuhu varjuvad mõnel talvel isegi nahkhiired. On
taastatud-ehitatud uus saun, mis on suitsusaun. Saun asub uues kohas ja loodab koos
Võrumaa suitsusaunadega Unesco rivistusse pääseda. Aastal 2010 sai teoks mõte
taastada ja üles ehitada sepikoda-kelder, mis on ühe katuse all. Seal saab jätkata
sepatööde tegemist ja õpetamist. On olemas sepikojale vajalikud tööriistad ja vahendid.
Talul on maad kokku 27.6 ha. Põllule on kasvanud kuused ja männid. Vanast metsast
saab küttepuid ja uutest kuuskedest jõulupuid. Talul on oma lõkkeplats, külakiik ning
mini tuuleveski, mis ei jää märkamata. Külakiik valmis Teema Ära talgute raames.
Vana sauna juures on vana allikas, kust saab väga head allikavett. (L.Silgu mälestused)
3.6 Teine põlv
Minu vanaema Liivi ja vanaisa Pauli (1942) perre sündis kaks tütart: Silja (1967) ja
Milja (1971). Silja on minu tädi, kes töötab Parksepa Keskkoolis muusika õpetajana.
Milja, minu ema, töötab Punamütsikese lasteaias muusika õpetajana. Nemad pole
Timpri talus elanud, kuid käivad seal tihti vanematel abis või puhkamas.
15
Pööningu muuseum 2009. aastal. Fotograaf: Tiit Mõttus
Talu mini tuuleveski aastal 2010. Tagaplaanil elumaja. Fotograaf: Paul Silk
3.7 Esimene põlv
Minu ema Milja ja isa Aivari (1971) peres on kolm last: Aira (1993), Aliis (1995) ja
Uku (2007). Vanim õde Aira õpib Kreutzwaldi Gümnaasiumis ja Uku käib lasteaias
Punamütsike. Mina õpin Kesklinna Gümnaasiumis. Meie saame Timpri talust talveks
küttepuid ja mett. Käime seal puhkamas ja seal on väga rahulik (vaata lisa 9).
16
KOKKUVÕTEMinu kodu-uurimistöö Timpri talu koosneb .. leheküljest. Töö on koostatud Liivi Silgu
intervjuude põhjal.
Talu hooned on uuesti üles ehitatud ning osa on ka hävinenud. Hävinenud on ait ning
saun. Elumaja on üle värvitud ning on pandud ka uus katus ning uued aknad. Talu
kahest laudast on nüüd üks kasutusel garaažina ning teine puukuurina. Kõik kolm talu
keldrit on kasutusel tänapäevani. Vanast saunast, mis asus allika juures, on järele jäänud
mõned palgid. Uus saun asub majale lähemal.
Timpri talus on tegeletud põlluharimisega, karjakasvatamisega, lubja põletamisega,
sepatöödega ning turbalõikamisega. Need kõik tööd on aidanud talul hästi toime tulla
ning talus lisa tööjõude ei kasutatud.
Timpri taluga on seotus seitse põlvkonda. Neist viis põlvkonda on seal elanud. Juhan
Allas ja Kats Listago said Timpri talu Viitina mõisa käest. Neil oli poeg Peeter, kes
abiellus Liisu Pihhuga. Neil oli viis last: Mai, Eduard Julius, Julie, Vidrik ja Minna.
Talu poolitati ning Vidrik jäi põhitallu ning Eduardile ehitati Timpri talu kõrvale teine
talu. Vidrik on ehitanud talu põhimaja, mida hakati ehitama 1923. aastal ning mille eest
tasus Vidriku naine kullas. Vidrikul oli viis poega: Valter, Erich, Volli, Oskar ja Armin.
Minu vanavanaisa Erich abiellus Lydia Pihuga, nende perre sündis poeg Kalju ning
tütar Liivi, kes on minu vanaema.
Uurimistööd tehes sain teada palju oma esivanemate kohta ning talu kohta. Vanaema on
mulle ka varem rääkinud vendadest ja selle talu jagamisest, kuid siis ei saanud ma
sellest päris hästi aru. Nüüd võib aga kindalt väita, et tean kuidas elu Timpri talus käis.
17
KASUTATUD ALLIKAD
Suulised allikad: Pensionär Liivi Silgu (sündinud 1944, Võru linn) mälestused (kirja
pandud november 2010 kuni jaanuar 2011 Aliis Udrase poolt).
18
LISAD
Lisa 1 Vidriku pere koosseis 1920. aastal
19
Lisa 2 Vidrik Allase isikutunnistus
20
Lisa 3 Vidriku perekonna pärismatuse-plati raamat aastast 1924
21
Lisa 4 Liiwimaa mõisate Kreditseltsi makse dokument
22
Lisa 5 Oskari kiri vanematele
23
Lisa 6 Talundi loomakasvatuse riiklik plaan aastast 1948
24
25
26
Lisa 7 Põllumajanduslike tööde riiklik plaan aastast 1947
27
Lisa 8 Vidrik Allase testament 1959 aastal
28
Lisa 9 Talu pärandamine põlvkonniti
1. Aliis Udras
06.07.19952. Milja Udras, Silk
20.08.19713. Liivi Silk, Allas
12.10.19444. Erich Allas
08.10.1911-12.06.1974 Naine Lydia Pihu 17.03.1918-09.03.2008
5. Vidrik Allas
24.06.1885-30.08.1959 Naine Minna Toop 19.12.1882-06.04.1957 Taluperemees Timpri talus
6. Peeter Allas
20.05.1840-14.01.1909 1. Naine Liso Pettai 13.02.1835-30.12.1871
Laulatus 15.11.1859 Rõuge kirikus 2. Naine Liisu Pihhu 15.09.1848-27.02.1927
Laulatus 1872 veebruaris7. Juhan Allas (Sarlase)
17.02.1811-10.12.1875 Naine Listago Sissask Kats 09.10.1808-02.03.1875
29
top related