„maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2018–2021 ......kÄskkiri 07.08.2017 nr 90...
Post on 01-Jan-2021
1 Views
Preview:
TRANSCRIPT
KÄSKKIRI
07.08.2017 nr 90
„Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2018–2021“ kinnitamine
Käskkiri kehtestatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 3 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 80
lõikega 1, arvestades Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302
„Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise,
hindamise ja aruandluse kord“ nõudeid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus riigieelarve
seadusega, mis jõustus 23. märtsil 2014. aastal.
Kinnitan „Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2018–2021“ (Lisa).
Saata: juhtkond, osakonnad, valitsemisala asutused, Rahandusministeerium, Riigikantselei.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Tamm
Maaeluminister
1
Maaeluministeeriumi
käskkiri nr 90
Lisa
MAAELUMINISTEERIUMI VALITSEMISALA
ARENGUKAVA 2018–2021
2
Sisukord Sissejuhatus …………………………………………………………………………. 4
TULEMUSVALDKOND: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS ......................................... 7
1. Tegevusvaldkond: Toiduohutus, loomade heaolu ja tervishoid ning taimetervis ja
kvaliteetsed tootmissisendid ....................................................................................................... 7
Alavaldkond 1.1: Eestis toodetava ja tarbitava toidu ohutus ja tarbija informeeritus ...... 8
Meede 1.1.1: Tingimused ohutu toidu tagamiseks ........................................................ 8
Meede 1.1.2: Tarbija toidualase teadlikkuse tõstmine ................................................ 13
Meede 1.1.3: Toidukäitleja teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine .......... 14
Alavaldkond 1.2: Loomade heaolu ja hea tervislik seisund ning taimetervise hea
seisund ............................................................................................................................ 16
Meede 1.2.1: Tingimused loomade heaolu tagamiseks ja loomapidajate ning
tarbijate teadlikkuse tõstmiseks ................................................................................... 16
Meede 1.2.2: Tingimuste loomine, et loomad oleksid terved ..................................... 18
Meede 1.2.3: Tingimuste loomine, et taimed oleksid ohtlikest taimekahjustajatest
vabad ................................................................................................................... 20
Meede 1.2.4: Taime- ja loomakasvatajate teadmiste ja oskuste täiendamisele
kaasaaitamine .............................................................................................................. 24
Meede 1.2.5. Sihipärane põllumajandusloomade aretus ............................................. 26
Alavaldkond 1.3: Põllumajanduslike tootmissisendite nõuetekohasus ja ohutus
inimese ja looma tervisele ning keskkonnale ................................................................. 28
Meede 1.3.1: Ohutu ja keskkonnasäästliku taimekaitse ning nõuetekohase väetise
tagamine ................................................................................................................... 28
Meede 1.3.2: Kvaliteetse paljundusmaterjali tagamine ............................................... 31
Meede 1.3.3: Nõuetekohase sööda käitlemiseks vajalike tingimuste loomine ........... 34
Meede 1.3.4: Taimekasvataja, seemne- ja paljundusmaterjali tootja ning
söödakäitleja teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine ................................ 35
2. Tegevusvaldkond: Maaelu, põllumajandus ja toiduainetööstus ........................................... 37
Alavaldkond 2.1: Elujõuline toidutootmine ................................................................... 38
Meede 2.1.1: Põllumajandustootjate teadmiste ja oskuste täiendamisele
kaasaaitamine .............................................................................................................. 39
Meede 2.1.2: Tootmis- ja töötlemistehnoloogia edendamine ..................................... 40
Meede 2.1.3: Põllumajandusettevõtete edendamine tulenevalt ettevõttetasandi
struktuurimuudatusest ................................................................................................. 41
Meede 2.1.4: Stabiilse majandusruumi ja toidutootjate turujõu kasvu tagamine ........ 42
Meede 2.1.5: Põllumajandusmaa produktiivsele kasutamisele kaasaaitamine ........... 47
Alavaldkond 2.2: Traditsioonilised põllumajandusmaastikud, puhas keskkond ja
liigiline mitmekesisus ..................................................................................................... 50
Meede 2.2.1: Traditsiooniliste põllumajandusmaastike ja liigilise mitmekesisuse
säilitamine ................................................................................................................... 50
Meede 2.2.2: Keskkonnasõbraliku põllumajandustootmise edendamine.................... 52
Meede 2.2.3: Keskkonnaalaste teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine .... 54
Alavaldkond 2.3: Maamajandusega seotud piirkondade tasakaalustatud areng ja maa
elukeskkonna parandamine ............................................................................................ 57
Meede 2.3.1: Põllumajanduses vähenenud töökohtade asemel teiste töövõimaluste
loomine ................................................................................................................... 58
Meede 2.3.2: Sotsiaalmajandusliku sidususe suurendamine ning sotsiaalse
elukeskkonna parandamine ......................................................................................... 59
Meede 2.3.3: Sotsiaalmajanduslike teadmiste ja oskuste täiendamisele
kaasaaitamine .............................................................................................................. 63
3. Tegevusvaldkond: Kalandus ................................................................................................ 64
Alavaldkond 3.1: Konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik kalamajandus ......................... 65
Meede 3.1.1: Kalapüügi- ja vesiviljeluse sektori turujõu suurendamine .................... 65
Meede 3.1.2: Optimaalse ressursikasutuse tagamine kalapüügisektoris ..................... 67
Meede 3.1.3: Tugeva ekspordipotentsiaali tagamine .................................................. 68
Meede 3.1.4: Kalandusalaste teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine ....... 69
3
4. Tegevusvaldkond: Valitsemisala organisatsiooni arendamine (tugitegevused) ................... 71
Alavaldkond 4.1: Efektiivne ja tulemuslik valitsemisala juhtimine ............................... 72
Meede 4.1.1. Tõhus ja tulemuslik juhtimissüsteem .................................................... 72
Meede 4.1.2 Eesmärgipärane ja kulutõhus finantsjuhtimine ...................................... 75
Meede 4.1.3 Eesmärgipärane ja säästlik hoonete ja muude varade juhtimine ............ 76
Meede 4.1.4 Tõhus siseauditeerimine ......................................................................... 78
Meede 4.1.5 Toimiv infosüsteem ................................................................................ 79
Alavaldkond 4.2: Kompetentsed, motiveeritud ja pühendunud töötajad ....................... 81
Meede 4.2.1 Tõhus personalipoliitika ......................................................................... 81
Meede 4.2.2 Tulemuslik organisatsioonisisene info- ja teadmusjuhtimine ................ 84
Meede 4.2.3 Lihtne, tõhus ja õiguslikult korrektne asjaajamine ................................. 85
Alavaldkond 4.3: Rahulolev klient, kodanik ja koostööpartner ..................................... 86
Meede 4.3.1 Tulemuslik partnerite ja avalikkuse teavitus ning kaasatus.................... 87
Meede 4.3.2 Avalike teenuste hea kvaliteet ................................................................ 89
Meede 4.3.3 Tõhus õigusloome .................................................................................. 90
Meede 4.3.4 Tulemuslik osalemine EL otsustusprotsessis ......................................... 92
Meede 4.3.5 Tulemuslik rahvusvaheline koostöö ja osalemine rahvusvahelises
otsustusprotsessis ........................................................................................................ 94
Lisa 1: Tegevusvaldkondade olukorra analüüs ........................................................................ 96
1. Toiduohutuse, loomade heaolu ja tervishoiu ning taimetervise ja kvaliteetsete
tootmissisendite tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs ............................................ 96
2. Maaelu, põllumajanduse ja toiduainetetööstuse tegevusvaldkonna hetkeolukorra
analüüs .......................................................................................................................... 114
3. Kalanduse tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs ............................................... 159
4. Valitsemisala organisatsiooni arendamise tegevusvaldkonna hetkeolukorra
analüüs .......................................................................................................................... 166
Lisa 2: Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 meetmed ......................................................... 179
Lisa 3: Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava meetmed .............. 181
Lisa 4: Kasutatud lühendid ja mõisted ................................................................................... 182
4
Sissejuhatus
Maaeluministeeriumi 11. aprilli 2016. a käskkirjaga nr 63 „Valitsemisala arengukava
2017–2020“ (edaspidi arengukava) muutmise eesmärk on kujundada ühiskonnas ühtne
arusaam valitsemisala tegevuseesmärkidest ning nende saavutamiseks vajalikest
rakendusmeetmetest. Arengukava sätestab Maaeluministeeriumi ja tema valitsemisala
riigiasutuste ühised strateegilised eesmärgid, nende täitmiseks vajalikud ressursid
alamvaldkondade kaupa ning on aluseks nii riigieelarve strateegia, iga-aastaste
tegevuskavade kui valitsemisala riigiasutuste arengukavade koostamisele. Arengukava
koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja lähtutud teiste seas
riigi konkurentsivõime tõstmise ning säästva ja jätkusuutliku arengu strateegilistest
arengukavadest. Arengukava on koostatud, lähtudes Vabariigi Valitsuse 13. detsembri
2005. a määrusest nr 302 “Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise,
täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord”. Arengukava panustab peamiselt
riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda 2.15 Põllumajandus ja kalandus.
Maaeluministeeriumi haldusala võib tinglikult jaotada kolmeks põhitegevusvaldkonnaks:
(1) toiduohutus, taimetervis ning loomade heaolu ja tervishoid;
(2) maaelu, põllumajandus ja toiduainetetööstus;
(3) kalandus.
Kolmele põhitegevusvaldkonnale on lisatud üks tugitegevusvaldkond:
(4) valitsemisala organisatsiooni arendamine.
Teaduse ja arenduse tegevusvaldkond on integreeritud kõigi nelja tegevusvaldkonnaga.
Käesolev arengukava sisaldab tulemusvaldkonna eesmärki, tegevusvaldkonnapõhiseid
arenguvisioone, tulemusvaldkonna alaeesmärke, mõõdikuid (andmehaldurid on märgitud
tärniga vastava üksuse lühendiga), meetmeid, tegevusi ning nende vahetuid tulemusi.
Olukorra analüütiline kirjeldus on põhi- ja tugitegevusvaldkondade lõikes esitatud lisas 1.
Toiduohutuse, loomade heaolu ja tervishoiu ning taimetervise ja kvaliteetsete
tootmissisendite valdkonnal (1) on oluline roll inim- ja loomatervise ning ohutu
elukeskkonna tagamisel ning ka majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamisel
põllumajanduses. Seetõttu on käesoleva arengukava vastavas peatükis käsitletud nimetatud
valdkonnas kavandatavaid tegevusi, mille eesmärk on tagada ohutu toit, loomade heaolu ja
tervis, ohutu keskkond ning põllumajandussaaduste ja tootmissisendite nõuetekohasus.
Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigina on Eestil võimalus osaleda ühenduse maaelu ja
kalanduspoliitikas ning saada osa EL eelarvest vastavate tegevusvaldkondade (2-3) arengu
toetusteks. Sellest tulenevalt on antud valitsemisala arengukavas käsitletud mõlemates
nimetatud valdkonna arengukavades kavandatavaid tegevusi. Perioodi 2014–2020 maaelu
ja kalanduse arengukava meetmete nimekiri on lisatud käesoleva dokumendi lisadesse 2 ja
3. Ka varasema „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ mitmed meetmed sisalduvad 2018–
2019 aasta valitsemisala arengukavas põhjusel, et tegemist on meetmetega, kus taotlejad
on võtnud 5-aastase kohustuse, mis kanduvad edasi järgmisse programmiperioodi (vastav
järelhindamise aruanne esitatakse Euroopa Komisjonile hiljemalt 2018. aastal).
Seega sõltub valitsemisala arengukava rakendatavus nii riigi eelarvevahenditest kui EL
eelarvest kaasfinantseeritavate programmide rahastamisest ning valitsemisala
organisatsioonide haldusvõimekusest (4). Riigi kohustus on muuhulgas tagada EL õiguses
nõutud pädevate asutuste jätkusuutlikkus ja neile seadusega pandud ülesannete
nõuetekohane täitmine, millest sõltub oluliselt nii riskide ohjamine kui konkurentsivõime
tagamine. Oluline nimetatud ülesannete täitmisel on kindlustatus nõuetekohase
laboriteenuse ja rakenduslike teadusuuringutega.
5
Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava koostamine ja koordineerimine toimub
Maaeluministeeriumi kantsleri juhtimisel. Nii arengukava koostamise eeltöö, kui selle
täiendamise ettepanekud tehakse vastavate asekantslerite eestvedamisel ja
strateegiaosakonna koordineerimisel tegevusvaldkondade põhistes töögruppides, kuhu on
kaasatud ka Maaeluministeeriumi haldusala asutuste esindajad. Arengukava eesmärkide
saavutustaset hinnatakse vastavalt mõju-, tulemus- ja väljundindikaatorite põhjal iga aasta
algul, milledest tulenevalt täiendatakse ka arengukava. Maaeluministeeriumi valitsemisala
arengukava muutmise kinnitab maaeluminister käskkirjaga.
2019. aastal on Maaeluministeeriumil kavas üle minna valdkonnaarengukavale.
Maaeluministeeriumi valitsemisala strateegilised alused
Maaeluministeeriumi valitsemisala MISSIOON on:
Maaeluministeeriumi VÄÄRTUSED on:
hoolivus * koostöö * tulemuslikkus * uuenduslikkus * vastutustunne
Maaeluministeeriumi valitsemisala VISIOON on:
Maaeluministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkonnad:
– Toiduohutus, taimetervis ning loomade heaolu ja tervishoid
Tegevusvaldkonna arenguvisioon: Terve inimene, terve ja kaitstud loom ning ohutum
keskkond.
– Maaelu, põllumajandus ja toiduainetetööstus
Tegevusvaldkonna arenguvisioon: Kõrge elukvaliteediga jätkusuutlik maaelanikkond.
– Kalandus
Tegevusvaldkonna arenguvisioon: Kõrge elukvaliteediga jätkusuutlik kalurkond.
Maaeluministeeriumi valitsemisala tugitegevusvaldkond:
– Valitsemisala organisatsiooni arendamine
Tugitegevusvaldkonna arenguvisioon: Riiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud
administratsioon, kes suudab partnerite kaasabil täita püstitatud strateegilisi eesmärke.
Loome võimalused konkurentsivõimelise põllumajandus- ja kalandussektori
ning maapiirkondade arenguks!
Eestis on elujõuline konkurentsivõimelise põllu- ja kalamajandusega
maapiirkond, mis tagab ohutu toidu ja tarbijate rahulolu.
6
Valitsemisala strateegilised siseriiklikud alused:
1. „Säästev Eesti 21”;
2. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020”;
3. „Eesti julgeolekupoliitika alused”;
4. „Riigi eelarvestrateegia 2017–2020”;
5. „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019” ning selle rakendusplaan
6. “Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014–2020”,
7. „Eesti maaelu arengukava 2014–2020”;
8. „Eesti kalanduse strateegia 2014–2020”;
9. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020”;
10. „Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava“, „Ida-Eesti vesikonna
maaparandushoiukava“, „Koiva vesikonna maaparandushoiukava“;
11. „Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014–2020”;
12. „Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava
aastateks 2014–2021”;
13. „Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020”;
14. „Eesti aiandussektori arengukava aastateks 2015–2020”;
15. „Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava „Eesti toit 2015–2020“;
16. „Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014–2020”;
17. „Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise
tegevuskava 2012–2020”;
18. „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskavas aastateks 2013–2017”;
19. „Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava
aastateks 2015–2021”;
20. Programm „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine
aastatel 2014–2020“;
21. Riiklik programm „Sordiaretusprogramm aastatel 2009–2019“;
22. Programm „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–
2021”;
23. „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“.
24. „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“;
25. „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“;
26. „Eesti Infoühiskonna arengukava 2020“;
27. „Küberjulgeoleku strateegia 2014–2017“;
28. „Avalike teenuste korraldamise roheline raamat“ (2013);
29. "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019";
30. „Riigi kinnisvara tegevuse strateegia“ (2007);
31. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“;
32. „Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013–2020“;
33. „Maaeluministeeriumi välissuhete põhijooned 2015–2020“;
34. „Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016–2020“.
„Riigi eelarvestrateegia 2017–2020” põhiselt kuuluvad Maaeluministeeriumi
valitsemisala tegevused peamiselt tulemusvaldkondadesse „Põllumajandus ja kalandus“,
„Regionaalareng ja maaelu“ ja „Tervis“. Tervikuna panustab Maaeluministeeriumi
valitsemisala arengukava tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“, läbi alaeesmärgi
1.1 (Eestis toodetava ja tarbitava toidu ohutus ja tarbija informeeritus) panustatakse
tulemusvaldkonda „Tervis“ ning läbi alaeesmärgi 2.3 (Põllumajandusega seotud
piirkonnad on tasakaalustatult arenenud ning elukeskkond maal on paranenud)
panustatakse tulemusvaldkonda „Regionaalareng ja maaelu“.
7
TULEMUSVALDKOND: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS
Tulemusvaldkonna eesmärk:
Eestis on elujõuline konkurentsivõimelise põllu- ja kalamajandusega maapiirkond, mis
tagab ohutu toidu ja tarbijate rahulolu.
1. Tegevusvaldkond: Toiduohutus, loomade heaolu ja tervishoid ning
taimetervis ja kvaliteetsed tootmissisendid
Tegevusvaldkonna arenguvisioon:
Terve inimene, terve ja kaitstud loom, ohutum elukeskkond!
1.1 Tegevusvaldkonna lühikirjeldus
Maaeluministeeriumi valitsemisalas olev toiduohutuse, loomade heaolu ja tervishoiu ning
taimetervise ja kvaliteetsete tootmissisendite tegevusvaldkond hõlmab toiduohutuse,
loomatervise, veterinaarpraksise, loomakaitse, põllumajandusloomade aretuse,
taimetervise, taimekaitse, sortide registreerimise ja sordikaitse, seemne ja taimse
paljundusmaterjali tootmise ja turustamise, väetiste ja sööda käitlemise ning nende
nõuetele vastavuse riikliku järelevalve teostamist.
Tegevusvaldkonna arenguga enim seotud struktuurüksused
Tegevusvaldkonna õigusaktide väljatöötamise ja tegevuste koordineerimise eest vastutavad
Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakond, taimetervise osakond, teadus- ja
arendusosakond ning haldusosakond. Lisaks ministeeriumile tegelevad antud
tegevusvaldkonna eesmärkide saavutamisega Veterinaar- ja Toiduamet (VTA), Veterinaar-
ja Toidulaboratoorium (VTL), Põllumajandusamet (PMA), Põllumajandusuuringute
Keskus (PMK), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maamajanduse
Infokeskus (MMIK), Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI), Eesti Põllumajandusloomade
Jõudluskontrolli AS ja AS Vireen. Seoses riigireformiga võib 2017–2018 toimuda
muutusi.
Tegevusvaldkonna reguleerimisele ja arengule kaasaaitavad olulisemad õigusaktid
Peamisteks valdkonda reguleerivateks seadusteks on toiduseadus, veterinaarkorralduse
seadus, loomatauditõrje seadus, loomakaitseseadus, põllumajandusloomade aretuse seadus,
loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus,
alkoholiseadus, taimekaitseseadus, söödaseadus, mahepõllumajanduse seadus, taimede
paljundamise ja sordikaitse seadus, väetiseseadus, hädaolukorra seadus, rahuaja riigikaitse
seadus ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus. Kaudselt reguleerivad
muuhulgas valdkonda ravimiseadus, välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni
tunnustamise seadus, kutseseadus, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika
rakendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus, teadus- ja arendustegevuse korralduse
seadus, kutseõppeasutuse seadus ja ülikooliseadus. Lisaks reguleerivad valdkonda
otsekohalduvad Euroopa Liidu õigusaktid ning Vabariigi Valitsuse korraldus „Riigikaitse
arengukava 2013–2022“ mittesõjalised osad. Tegevusvaldkonna kohta on välja töötatud
riskianalüüsid, situatsiooniplaanid ja toimepidevuse plaanid hädaolukordade ja
eriolukordade ohjamiseks ja tegevuste koordineerimiseks.
8
1.2 Tegevusvaldkonna strateegilised eesmärgid, meetmed ja tegevused
Inimese hea tervisliku seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu ja kvaliteetse toidu
kättesaadavus kui ka võimalus teha teadlikke toitumisvalikuid. Samuti on oluline tegur
ohutu ja kvaliteetse sööda olemasolu loomade hea tervisliku seisundi ning inimesele ohutu
loomse toidu tagamisel. Ohutuma keskkonna kindlustab muuhulgas taimetervise ja
taimekaitse nõuete järgimine ning põllumajanduses kasutatavate tootmissisendite
nõuetekohasus.
Alavaldkond 1.1: Eestis toodetava ja tarbitava toidu ohutus ja tarbija informeeritus
Alaeesmärk 1.1: Eestis toodetav ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija on informeeritud
Alaeesmärgi mõõdikute tabel:
* Statistikaamet avaldab 2016. a andmed juunis 2017. Märgitud tase on 2017–2020 arengukavas planeeritud
tase.
NB! Tegemist on muuhulgas RES 2016–2019 tulemusvaldkonna „Tervis“ eesmärgile
„Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud” kaasaaitamisega, mille saavutamise
peavastutajaks on Sotsiaalministeeriumi ja üheks kaasvastutajaks Maaeluministeeriumi.
Eesmärgi saavutamiseks on Maaeluministeeriumi valitsemisalas kavandatud 3 meedet:
tingimused ohutu toidu tagamiseks;
tarbija toidualase teadlikkuse tõstmine;
toidukäitleja teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine
Kaudselt aitavad selle eesmärgi saavutamisele kaasa ka teised selle valdkonna meetmed.
Meede 1.1.1: Tingimused ohutu toidu tagamiseks
Tegevussuunad: Tingimuste loomine toiduga seotud riskide vähendamiseks,
kõrvaldamiseks või vältimiseks.
Mõõdikute tabel:
E1.1.1: Tervena (piiranguteta) elatud eeldatav aastate arv sünnimomendil (meestel,
naistel ) (ESA, TOO)
Tegelik tase
2012 2013 2014 2015 2016*
M: 53,0
N: 57,0
M: 53,7
N: 56,7
M: 53,1
N: 57,1
M: 53,6
N: 56,1
M: 57,5
N: 62,5
Sihttase
2017 2018 2019 2020 2021
M: 58,1
N: 63,1
M: 58,6
N: 63,7
M: 59,2
N: 64,4
M: 60,0
N: 65,0
M: 60,0
N: 65,0
Tegelik tase Sihttase
2016 2017 2018 2019 2020 2021
M1.1.1.1: Ametliku kontrolli korras toidust ja toiduga kokkupuutuvatest
materjalidest laboratoorselt uuritud nõuetele vastavate proovide osakaal uuritud
proovide arvust (VTA, TOO)
96,7% Eesmärk on, et vähemalt 96% laboratoorselt uuritud proovidest on
nõuetele vastavad
9
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T1.1.1.1 Valdkonnaga seotud teaduslike
riskihinnangute, ekspertarvamuste,
uuringute ning seirete tellimine,
korraldamine, teostamine. (TOO,
VTA, VTL, PMK)
Tegevus hõlmab meetmeid 1.1.1,
1.2.1, 1.2.2, 1.2.5, 1.3.3.
Omame usaldusväärseid andmeid,
ekspertarvamusi ja
riskihinnanguid inimeste ja
loomade tervise ning heaolu
tagamiseks vajalike
riskijuhtimismeetmete
kavandamiseks.
T1.1.1.2 Tõhustatakse rahvusvaheliste
organisatsioonide, eelkõige Codex
Alimentarius’e, töös osalemist.
Osaletakse aktiivsemalt istungitel
tuginedes ettepanekutes
riskihindamise tulemustele,
eksperthinnangutele ja teaduslikele
uuringutele. Tegevus hõlmab nii
toitu kui sööta. (TOO, PTKO,
KPTTO)
Rahvusvahelises kaubanduses sh
Eestis turuleviidav toit on ohutu
inimese tervisele ning sööt on
ohutu loomade ja inimeste
tervisele ning keskkonnale.
Rahvusvahelises kaubanduses
referentsina kasutatavad
standardid ja muud dokumendid
on väljatöötatud järgides
rahvatervise kaitse kõrge taseme ja
teaduslikel andmetel tuginemise
põhimõtteid. Nende
väljatöötamisel on arvestatud
Euroopa Liidu, sh Eesti seisukohti,
mis järgivad eelnimetatud
põhimõtete rakendamist.
T1.1.1.3 Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi
EFSA) kontaktasutuse (TOO)
koordineerimisel jätkatakse koostööd
EFSA-ga, osaledes Nõuandva kogu
ja koostöövõrgustike kohtumistel.
Tõhustatakse EFSA
tegevusvaldkonnas pädevate
organisatsioonide koostöövõrgu
liikmete osalemist hangetes ja
projektikutsetes ning
teadusekspertide osalemist
riskihindamispädevust tõstvates
koostööprojektides ja koolitustel.
(MEM, VTA, PMA) Tegevus
hõlmab meetmeid 1.1.1, 1.2.1, 1.2.2,
1.2.5, 1.3.3.
Toimub aktiivne koostöö ja
infovahetus teaduslike hinnangute,
andmete kogumise ja
riskihindamismetoodikate osas
EFSA ja teiste EL
liikmesriikidega.
Eesti teadus- ja pädevad asutused
osalevad EFSA projektides ja
hangetes, panustades sellega EL
toiduohutuse
riskihindamistegevustesse ning
omandades väärtuslikke
koostöökogemusi.
Eesti teadlaste riskihindamis-
pädevus on suurenenud ning
seeläbi antakse senisest rohkem ja
M1.1.1.2: Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumuse arv
100 000 elaniku kohta (eesmärk – vähendada haigestumust) (TA, TOO)
195 Eesmärk on, et toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumuse arv 100 000 elaniku
kohta on alla 200
10
asjakohasemaid sisendeid
riskijuhtimisotsuste tegemiseks.1
T1.1.1.4 Valdkonna järelevalve
kvaliteedijuhtimiskontseptsiooni
loomine ja rakendamine.
(VTA, VTL, PMK)
Jätkatakse järelevalvesüsteemi
tõhustamist vastavalt järelevalvet
reguleerivate õigusaktide nõuetele;
muuhulgas riskipõhise järelevalve
parendamine. (MEM, VTA, PMA)
Tegevus hõlmab meetmeid 1.1.1,
1.1.2, 1.2.1, 1.2.2, 1.2.5, 1.3.3.
Valdkonnas teostatav järelevalve
on tõhus, ühtlase tasemega ja
jätkusuutlik, sh kuluefektiivne.
T1.1.1.5 Riigi toidu tegevusvaru
moodustamine ning tegevused, et
oleks tagatud varu kasutamine,
kontrollimine ja aruandluse tagamine
ning uuringute läbiviimine. (HO)
Tagatud on toiduainete varu ning
on olemas valmisolek
hädaolukorras, eriolukorras ja
riigikaitse toimimiseks, et tagada
elanikkonna toidu minimaalsed
põhivajadused ning hädaolukorra
tagajärgede leevendamine või
elutähtsa teenuse toimepidevuse
katkestuse tagajärgede
leevendamine.
T1.1.1.6 Valdkonna analüüsile,
teadusuuringutele ja riskihindamise
tulemustele, eksperthinnangutele
ning erinevate osapoolte arvamustele
(kaasamine) tuginevate meetmete
väljatöötamine, sh EL
otsustusprotsessis osalemiseks Eesti
seisukohtade kujundamine ja
esitamine ning tegevus- ning
kontrollikavade koostamine. (TOO,
VTA, PMA)
Välja on töötatud ja rakendatud
toiduohutuse tagamiseks vajalikud
õigusaktid, juhendid,
tegevuskavad vm meetmed
rahvatervise kaitsmise eesmärgil.
EL otsustusprotsessis on esitatud
Eesti seisukohad. Õigusaktid ja
seisukohad toetuvad
riskihindamise tulemustele,
eksperthinnangutele, teaduslikele
uuringutele ning erinevate
osapoolte arvamustele
(kaasamine).
T1.1.1.7 Valdkonna laborite analüütilise,
diagnostilise ning teadusliku
ekspertiisialase võimekuse tagamine.
Tegevus hõlmab meetmeid 1.1.1,
1.2.1, 1.2.2, 1.2.5, 1.3.3. (TOO,
VTL, PMK)
Laborid teostavad kvaliteetseid
analüüse toidu- ja söödaohutuse
ning loomatervise tagamiseks
vajalikus ulatuses. Toimiv
referentlaborite süsteem.
T1.1.1.8 Häda-, eri- ja erakorralisteks
olukordadeks valmisoleku ning
riigikaitse ettevalmistamise
korraldamise tagamiseks kajastatud
tegevuste täitmise korraldamine ja
elluviimine. Tegevus hõlmab
Korraldatud on kriisiolukordade
operatiivseks lahendamiseks
vajalik asutustevaheline koostöö
ning tagatud õiguslik ja
protseduuriline alus tegevuste ellu
viimiseks.
1 Seotud: T1.1.1.7 ja T1.1.1.9 (laboritehnika).
11
meetmeid 1.1.1, 1.1.2, 1.1.3, 1.2.2.
(HO, VTA,VTL, TOO, ASO)
Tagatud on tegutsemine
kriisiolukorra lahendamiseks.
T1.1.1.9 Mikroobide resistentsuse (AMR)
vähendamise tegevuskava
rakendamine ja ajakohastamine,
arvestades seejuures terviklikku
lähenemist ehk seost inim- ja
veterinaarmeditsiini vahel. (TOO,
VTA, VTL)
Tegevuskava on ajakohastatud ja
rakendatud, sh AMR uuringud
käivitatud.
Koostöös Sotsiaalministeeriumi,
Terviseameti jm osapooltega on
rakendatud ühtne lähenemine AMR
vähendamiseks.
T1.1.1.10 Teaduslike riskihinnangute ja
uuringute korraldamine laiendatud
mahus. (TOO, VTA)
Tegevus hõlmab meetmeid 1.1.1,
1.2.1, 1.2.2, 1.2.5, 1.3.3.
Toimib sõltumatu, teaduspõhine
ning kindlaid põhimõtteid ja
protseduure järgiv riskihindamise
süsteem. Läbi on viidud täiendavad
uuringud, millest saadud andmed on
aluseks riskihindajatele
riskihinnangute teostamisel ja
riskijuhtidele erinevate meetmete
kavandamisel.
T1.1.1.11 Toiduohutuse seirete laiendamine.
(VTA)
Tagatud on peamised vajalikud
andmed (dioksiin jm saasteained,
lisaaine, toiduga kokkupuutuvad
materjalid, mikroobide resistentsus),
mida kasutatakse toiduohutusalaste
ülevaadete koostamiseks, teaduslike
riskihinnangute läbiviimiseks,
järelevalve planeerimiseks ja mis
aitavad kaasa kaubandustegevuse
jätkumisele ning uute turgude
avanemisele.
T1.1.1.12 Kogu toidutarneahela
järelevalvesüsteemi valmisoleku
analüüs rakendada uut EL ametliku
kontrolli määrust.
Protsesside kaardistamine, tõhususe ja
tulemuslikkuse hindamise süsteemi
loomine, sh tegevuspõhise
kuluarvestuse süsteemi väljatöötamine
ja juurutamine VTA-s, jms, et
võimaldada uue ametliku kontrolli
määruse järelevalvetasude peatüki
rakendamist. Infosüsteemide arendus.
Tegevus hõlmab meetmeid 1.1.1,
1.1.2, 1.2.1, 1.2.2, 1.2.5, 1.3.3.
(MEM, VTA, VTL, PMK)
Valminud on toidutarneahela
järelevalvesüsteemi analüüs ja
tegevuskava vajalike muudatuste
rakendamiseks. Hinnatud on ELi
ametliku kontrolli määruse
rakendamisega kaasnevad mõjud ja
koostatud on selle rakendamiseks
vajalike IT-investeeringute kava.
Hästitoimivad järelevalve protsessid
aitavad kaasa toidu ja sööda ohutuse
tagamisele. Võimaluste ja vajaduste
proportsionaalsuse tagamiseks on
loodud tegevuspõhine
kuluarvestussüsteem. Süsteem on
abivahend juhtimisotsuste
tegemiseks, organisatsiooni
üldefektiivsuse ja muudatuste
(kontrollimääruse) mõju, sh rahalise
mõju, analüüsimiseks. Vajalik
järelevalve infosüsteem toimib.
Loodud on VTA ja VTL vaheline
laborianalüüsi tulemusi edastav
infosüsteem.
T1.1.1.13 VTL seadmepargi uuendamine, labori
infosüsteemide arendamine. (VTL)
Tagatud on EL ravimijääkide seire
läbiviimine EL direktiivis 96/23
12
ettenähtud mahus ja metoodikate
alusel. Toimib toidu
mikrobioloogilise ohutuse kontroll
vastavalt ettenähtud metoodikatele.
Loodud on kaasaegne teiste
asutustega laborianalüüsi tulemusi
vahetav infosüsteem.
Referentvolituste täitmine on
volituste ulatuses nõuetekohaselt
tagatud.
T1.1.1.14 Teaduslike riskihinnangute ja neid
toetavate uuringute korraldamine
laiendatud mahus. (TOO, VTA)
Tegevus hõlmab meetmeid 1.1.1,
1.2.1, 1.2.2, 1.2.5, 1.3.3.
Teostatud on riskijuhtimismeetmete
kavandamiseks vajalikud uuringud
ja riskihinnangud.
T1.1.1.15 Toiduohutuse seire laiendamine
(lisaained, saasteained, toiduga
kokkupuutuvad materjalid, mikroobide
resistentsus). Mitmeaastase programmi
loomine, mida korrigeeritakse igal
aastal. (VTA, TOO, VTL)
Tegevus hõlmab meetmeid 1.1.1 ja
1.3.3.
Toidu- ja söödaohutuse seire toimub
ka nendes valdkondades, kus
puuduvad õigusnormid või kus on
kavas olemasolevaid üle vaadata.
Tagatud on peamised vajalikud
andmed, mida kasutatakse vastavate
õigusaktide mõjuanalüüside
läbiviimiseks, ohutusalaste
ülevaadete koostamiseks, teaduslike
riskihinnangute läbiviimiseks ja
järelevalve-tegevuse
planeerimiseks.2
T1.1.1.16 Jätkatakse kogu toiduohutuse
järelevalvesüsteemi täiustamist
tulenevalt EL uues kontrollimääruses
sisalduvatest muudatustest.
Infosüsteemide arendus. Tegevus
hõlmab meetmeid 1.1.1, 1.1.2, 1.2.1,
1.2.2, 1.2.5, 1.3.3. (MEM, VTA, VTL,
PMK, PRIA)
Vajalikud muudatused rakendatud
ning nende toimimine analüüsitud.
Valdkonna järelevalvesüsteem on
vastavuses järelevalvet
reguleerivate õigusaktide nõuetega.
T1.1.1.17 Mikroobide resistentsuse (AMR)
vähendamise tegevuskava
rakendamine (TOO, VTA)
Loodud on elektrooniline
andmekogu põllumajandus- ja
lemmikloomadel ravimite
kasutamise aruandluseks.
2 Antud tegevuste rühm on seotud mitmete ekspordi toetamisega seotud alategevustega. Järgnevalt on lisatud mõned
lisaeelarvetaotlusega seotud selgitused: 1) Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks luua põllumajandustootjatele paremad võimalused võimekuse kasvuks toidutarneahelas.
Vastav eksporti puudutav eesmärk on sõnastatud valitsuse tegevusprogrammis 2016-2019 konkreetse sihiga: Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport on 925 miljonit eurot aastas. Sel eesmärgil teeb Maaeluministeerium VV-le ettepaneku
koostada toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava. Mahemajanduse tervikprogramm on seotud valitsusliidu aluspõhimõtetega
arendada mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis looks Eesti eri paigus uusi töökohti ja luua põllumajandustootjatele paremad võimalused võimekuse kasvuks toiduainete tarneahelas. Lisaks sisaldab taotlus uute turgude avamise kulusid.
2) Ohtlikud taime- ja loomahaigused tekitavad suurt majanduslikku kahju nii riigile kui ettevõtjatele. Selleks et tagada hästi toimiv
riikliku järelevalve süsteem toiduohutuse valdkonnaga seonduvate riskide maandamiseks peab olema välja töötatud hästi toimiv kriisijuhtimissüsteem hädaolukordade kiireks ja operatiivseks lahendamiseks, senisest olulisemalt tuleb kasutada teadusuuringuid
kriisimeetmete väljatöötamises seda nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Lisarahastuse taotlus rahuldati kahe tegevussuuna osas (tegevuskava täpsustatud)
13
T1.1.1.18 Laborite seadmepargi uuendamine,
labori infosüsteemide arendamine.
(VTL, PMK)
Labori seadmepargi kaasajastamine
vastavalt VTL ja PMK seadmete
kaasajastamise ajakavale.3
2019–2021 UUED ALGATUSED VAHETUD TULEMUSED
T1.1.19A Teatud mikrotoitainete uuring
(biomonitooring) Eesti rahvastiku
seas. (TOO)
Tagatud on peamised vajalikud
andmed, mida kasutatakse
teaduslike riskihinnangute
läbiviimiseks, vastavate õigusaktide
mõjuanalüüside läbiviimiseks
(piirnormide kehtestamise vajadus
toidu rikastamisel) ja ohutusalaste
ülevaadete koostamiseks. (Uuringu
põhivastutaja
Sotsiaalministeerium).4
Meede 1.1.2: Tarbija toidualase teadlikkuse tõstmine
Tegevussuunad: toidumärgistamise ja toiduohutusalase teabematerjali koostamine ja
teavitustöö tegemine
Mõõdikute tabel:
* Edaspidi toimub Eesti elanike ostueelistuste uuring üle aasta (2016, 2018, 2020).
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T1.1.2.1 Toiduga seotud riske ja
toitumissoovitusi käsitlevate
teabematerjalide koostamine ja
avaldamine.
(VTA, TOO)
Tarbijatele on erinevate kanalite
kaudu edastatud teavet
toiduohutuse teemadega
seonduvalt. Tarbija teeb
teadlikke toitumisvalikuid.
T1.1.2.2 Tervislike toitumisvalikute
soodustamine tehes toidu märgistust
käsitlevat teavitustööd tarbijatele.
(TOO, VTA)
Tarbijatele on erinevate kanalite
kaudu edastatud teavet toidu
märgistusele esitatavatest
nõuetest ning toidu märgistuselt
saadavast teabest. Tarbijate arv,
kes teevad tervislikke
toitumisvalikuid ja loevad toidu
3 PMK: järelevalvetööde toimimiseks nõuetele vastava laboriteenuse tagamiseks on vajalik PMK laboriseadmeid etapiviisiliselt
uuendada kogu perioodi vältel (iga-aastaselt), seega, kui 2018. a rahastusotsus oli negatiivne, siis tuleks vajadust rõhutada uuesti 2019-2022 kontekstis. Laboriseadmete uuendamise vajadusega on seotud erinevad tegevused (sh T1.1.1.7, T1.1.1.13, T1.1.1.18; jt) 4 Tegemist on koostöös Sotsiaalministeeriumiga ellu viidava tegevusega. MEM oleks üks kaasrahastajatest. Lisarahastuse taotlust RES
läbirääkimistel ei rahuldatud (uus taotlus 2018.a)
Tegelik tase Sihttase
2016 2017 2018 2019 2020 2021
M1.1.2.3: Tarbijate osakaal, kes esmakordsel ostmisel vaatavad toidu märgistust* (EKI, EMOR)
78%
(alati 33%
sageli 45%)
Eesmärk on, et aastaks 2020 on tarbijate osakaal, kes loevad
toidukaupade esmakordsel ostmisel alati või sageli toidu märgistust
vähemalt 90%.
14
esmakordsel ostmisel märgistust
on kasvanud.
T1.1.2.3 Toidu- ja toitumissoovituste
rakendamine. (VTA, TOO)
Eesti toidu- ja toitumis-
soovituste rakendamiseks
ettenähtud tegevused on ellu
viidud (põhivastutaja
Sotsiaalministeerium)
T1.1.2.4 Programmi, mis aitaks vähendada
toitumisest tingitud terviseprobleeme,
meetmete rakendamine. (TOO)
Programmis kirjeldatud tegevusi
on ellu viidud (põhivastutaja
Sotsiaalministeerium).
T1.1.2.5 Tarbijate toiduohutusalast teadlikkust
hindava regulaarse uuringu
käivitamine (iga 4 a tagant) (TOO,
ASO)
Tarbijate toiduohutusalase (mh
hügieeninõuded, märgistamine)
teadlikkuse kohta on andmed.
Saadud sisend MEM teavitus-
tegevuste planeerimiseks.
Meede 1.1.3: Toidukäitleja teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine
Tegevussuunad: nõustamine; koolitus, teavitus ja haridus; teadus ja arendus
Mõõdikute tabel:
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M1.1.3.4: Valdkonna spetsiifilise kutsega konsulentide arv (TAO)
0 0 1 1 1 1 1
M1.1.3.5: Sektorile suunatud valitsemisala poolt korraldatud toiduohutuse
valdkonnaga seotud koolitus- ja teavitustegevuste arv (TAO, VTA)
50 19 30 30 30 30 30
M1.1.3.6: Koolitus- ja teavitustegevustel osalenute arv (TAO)
999 619 800 800 800 800 800
M1.1.3.7: Teadusuuringute ja muude uuringute arv valitsemisalas (TAO, TOO)
(Arvestuspõhimõtete muudatus alates 2015.a, kui mõõdikutes hakkavad kajastuma ka MAK meetme 16.2
projektid)
5 10 2 12 12 12 12
15
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T1.1.3.1
Toidukäitlejate teavitamine ja
koolitamine toiduohutusega seotud
teemadel. MAK Teadmussiirde ja
teavituse meetme rakendamine, sh
temaatiline teadmussiirde programm.
VTA ja PMA koolitused sektorile.
(TAO, TOO).
Käivitatud on temaatiline
teadmussiirde pikaajaline programm
(PIP). Avaldatud on vajalikud
teabematerjalid (mh juhendid
kestvuskatsete tegemise ja EL
õigusaktidega reguleerimata
toidugruppide mikrobioloogiliste
näitajate kohta), loodud on
temaatiline veebileht, korraldatud
on erinevaid eesmärgiga seotud
koolitus- ja teavitustegevusi. Sektori
ja ühiskonna teadlikkus on
paranenud, info on kättesaadav.
Toiduohutuse valdkonna PIP
infopäevadel ja koolitustel
osalenute tagasiside üldhinnang
teemade käsitlusele ja sisule on hea.
T1.1.3.2 Toidu käitlemise alane konsulentide
koolitamine, MAK nõustamis-teenuste
toetamise meetme rakendamine. (TAO)
Sektori ja ühiskonna teadlikkus on
paranenud. Sektorile on vajalik
nõustamisteenus kättesaadav.
T1.1.3.3 Juhendite koostamine käitlejatele
toiduohutusnõuete järgimiseks sh
hea hügieenitava juhendite välja-
töötamise soodustamine. (TOO, VTA)
Koostatud on vajalikud juhendid
erinevatele käitlejarühmadele.
T1.1.3.4
MAK meetme 16.2 (uute toodete,
tavade, protsesside ja tehnoloogiate
arendamine) rakendamise kaudu
innovatsioonialase koostöö tugevdamine
ettevõtjate ja teadus-ja arendusasutuste
vahel. (TAO, MMIK, PRIA)
Toimub innovatsioonile suunatud
koostöö ettevõtjate ja teadlaste
vahel. Viiakse läbi ühiseid
katseprojekte ning muid
üksikprojekte uute toodete, tavade,
protsesside ja tehnoloogiate
arendamiseks.
T1.1.3.5 Programmi „Põllumajanduslikud
rakendusuuringud ja arendustegevus
aastatel 2015–2021“ rakendamine.
(TAO)
Maaeluministeeriumil on teadus-
põhine sisend õigusloomeks,
riiklikuks järelevalveks ja poliitika
kujundamiseks; sotsiaal-partneritele
on antud teaduspõhist sisendit;
rahvusvahelises teaduskoostöös
osalemine ja rahastamine on
koordineeritud.
T1.1.3.6 Teaduskoostöövõrgustikes osalemine,
ühtsete prioriteetide väljatöötamine koos
partnerriikidega, projektikonkursside
korraldamine.
ERA-Net SUSFOOD
teadusvõrgustikus osalemine.
(TAO, TOO, KPTTO)
T1.1.3.7 Uutes teaduskoostöövõrgustikes
osalemine, ühtsete prioriteetide
väljatöötamine koos partnerriikidega,
projektikonkursside korraldamine.
ERA-Net Cofund Sustainable Food
Production and Consumption
(SUSFOOD 2) teadusvõrgustikus
osalemine. (TAO; TOO; KPTTO)
16
Alavaldkond 1.2: Loomade heaolu ja hea tervislik seisund ning taimetervise hea
seisund
Alaeesmärk 1.2: Loomade heaolu on kõrge, loomadel on hea tervislik seisund ning
taimetervis on hea
Alaeesmärgi mõõdikute tabel:
*Kaubapiirangute arv on tingitud kohustusest rakendada iga tuvastatud ohtliku taimekahjustaja suhtes
tõrjeabinõu, mis on saastunud kauba turustamise keeld (PMA)
Eesmärgi saavutamiseks on Maaeluministeeriumi valitsemisalas kavandatud peamiselt viis
meedet:
tingimuste loomine, et loomade heaolu oleks vähemalt rahuldav ning elanikud
oleksid loomade heaolu tagamise vajadustest teadlikud;
tingimuste loomine, et loomad oleksid terved;
tingimuste loomine, et taimed oleksid ohtlikest taimekahjustajatest vabad;
taime- ja loomakasvatajate teadlikkuse tõstmine;
sihipärase, põllumajandusloomade aretuse tagamine.
Meede 1.2.1: Tingimused loomade heaolu tagamiseks ja loomapidajate ning tarbijate
teadlikkuse tõstmiseks.
Tegevussuunad: loomade heaolu tagamiseks vajaliku õigusraamistiku ning toimiva
järelevalvesüsteemi kujundamine; loomapidajate ning tarbijate teadlikkuse tõstmine.
Mõõdikute tabel:
E1.2.2: Loomahaigustest ja taimekahjustajatest tingitud kauplemispiirangute arv (VTA, PMA)
Tegelik tase
2012 2013 2014 2015 2016
0 0 1 PMA 0*
VTA 1
PMA 0
VTA 1
Sihttase
2017 2018 2019 2020 2021
PMA 0
VTA 1
PMA 0
VTA 1
PMA 0
VTA 1
PMA 0
VTA 0
PMA 0
VTA 0
Eesmärk on taastada loomahaigustest ja taimekahjustajatest tingitud
kauplemispiirangutest vaba staatus.
Tegelik tase Sihttase
2016 2017 2018 2019 2020 2021
M1.2.1.8: Tuvastatud loomaheaolu rikkumiste osakaal läbiviidud kontrollidest (VTA)
3,5% 3,3% 3,2% 3,1% 3,0% 2,9%
17
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T1.2.1.1 Katseloomade kaitse alase tegevuse
jätkamine, mille hulka kuulub
õigusruumi pidev täiendamine seoses
uuenduste sisse viimise vajadusega
õigusaktidesse ning
loomkatseprojekti loakomisjoni ning
katseloomade kaitse komitee töö
tagamisega. Loomkatse läbiviimise
loakomisjoni töö jätkamine. (MEM,
VTA)
Katseloomade kaitse valdkonna
õigusaktidesse on viidud sisse
asjakohased muudatused, mis
tulenevad uutest teaduslikest
uuringutest. Väljastatud on
loomkatsete-projekti load, mille
puhul on hinnatud projekti
raames teostatud loomkatsete
vastavust 3R põhimõtetel.
Teostatud on loomkatse-
projektide järelhindamine.
T1.2.1.2 Loomade heaolu reguleerivate
õigusaktide ajakohastamine nii
loomade pidamise, veo kui ka
põllumajandusloomade tapmise ja
hukkamise valdkonnas ning vastavate
õigusaktide rakendamise kontroll.
(MEM ja VTA)
Loomade heaolu reguleerivad
õigusaktid on ajakohased ning
võtavad arvesse teaduslike
uuringute tulemusi. Järelevalve
loomade heaolu õigusaktide
nõuete osas on läbiviidud
tõhusalt ning järelevalve
tegevuste planeerimisel on
arvesse võetud riskitegureid.
Loomi peetakse nõuetekohastes
tingimustes. Loomade veo-
nõuded on täidetud. Tapamajad
ja loomade tapmisprotsess (sh
looma uimastamine) vastavad
nõuetele.
T1.2.1.3 Elanike üldise loomade heaolu alase
teadlikkuse tõstmine (koostöös
loomakaitse organisatsioonidega).
Elanike parem teadlikkus
loomade kohtlemisest,
vähenenud väärkohtlemiste arv.
T1.2.1.4 Lemmikloomade ning tsirkuses ja
muudes avalikes kohtades
näidatavate loomade heaolu tõstmine.
(TOO)
Välja on töötatud lemmik-
loomade ning tsirkuses ja
muudes avalikes kohtades
näidatavate loomade heaolu
tagamiseks vajalikud õigusaktid,
juhendid, tegevuskavad vm
meetmed.
T1.2.1.5 MAK 2014–2020 meetme 14
(Loomade heaolu) rakendamine.
(MAO, PRIA, VTA)
Loomade pidamistingimused on
parenenud. PRIA kaudu
rakendatakse laialdasemalt
kõrgemaid loomaheaolu
tagamise meetmeid lisaks nn
baastasemele, mis on nõutud
üldistes loomaliigi põhistes
pidamisnõuetes.
T1.2.1.6 Lemmikloomade (sh veokoerade ja
valvekoerade) heaolu tõstmise
tegevuskava koostamiseks vajalike
Uuring tellitud ja tehtud.
Kogutud on andmed, mille
alusel on aastatel 2017–2019
18
algandmete kogumine. (TOO)
võimalik koostada tegevuskava
lemmikloomade heaolu
tõstmiseks.
2019–2021 ALGATUSED VAHETUD TULEMUSED
T1.2.1.7A Lemmikloomade heaolu tõstmiseks
tegevuskava koostamine. (TOO)
Lemmikloomade heaolu
tagamiseks on koostatud
tegevuskava. Vähenenud on
hukatud soovimatute ning
hüljatud lemmikloomade hulk.
Loomade pidamisel on inimesed
vastutustundlikud (sh vastutavad
ka nendele kuuluvatel loomadel
sündivate järglaste eest).
Meede 1.2.2: Tingimuste loomine, et loomad oleksid terved
Tegevussuunad: tõhusam loomataudi ennetamine ja kontroll, loomataudi vaba staatuse
saavutamine või säilitamine
Mõõdikute tabel:
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T1.2.2.1 Loomatauditõrje programmide
väljatöötamine. (VTA)
Programmidega haaratud
loomataudidest vaba riigi staatus
on saavutatud ja säilinud.
T1.2.2.2 Valdkonna analüüsile,
teadusuuringutele ja riskihindamise
tulemustele, eksperthinnangutele
ning erinevate osapoolte arvamustele
(kaasamine) tuginevate õigusaktide
eelnõude ja juhendite väljatöötamine
ja ajakohastamine vm meetmete sh
EL otsustusprotsessis osalemiseks
Eesti seisukohtade kujundamine ning
esitamine. (TOO)
Loomatervise tagamiseks
vajalikud õigusaktid, juhendid,
programmid, tegevuskavad vm
meetmed on välja töötatud ja
ajakohased. EL otsustus-
protsessis on esitatud Eesti
seisukohad. Õigusaktid ja
seisukohad toetuvad riski-
hindamise tulemustele, ekspert-
hinnangutele, teaduslikele
uuringutele ning erinevate
osapoolte arvamustele
(kaasamine).
Tegelik tase Sihttase
2016 2017 2018 2019 2020 2021
M1.2.2.9: Leitud haigustekitajate osakaal teostatud uuringute arvust (VTA)
1,6% 1,6% 0,8% 0,5% 0,4% 0,3%
M1.2.2.10: Teatatud ja registreeritud loomataudijuhtude arv (VTA)
1255 1500 800 500 400 300
19
T1.2.2.3 VTL analüütilise/diagnostilise ning
teadusliku ekspertiisialase võimekuse
tagamine. (VTL, TOO)
VTLis tehakse kvaliteetseid ja
tellija vajadustele vastavaid
analüüse loomatervise
tagamiseks vajalikus ulatuses.
Referentvolituste täitmine on
volituste ulatuses nõuetekohaselt
tagatud.
T1.2.2.4 Valmisoleku tagamine ning
efektiivsete tõrjemeetmete
rakendamine eriti ohtlike
loomataudide kahtluse ja puhkemise
tingimustes. (VTA, VTL, Vireen)
Tagatud on operatiivne tegevus
eriti ohtlike loomataudide
kahtlusel või puhkemisel.
Kehtestatud on vajalikud tõrje
tegevusjuhendid. Toimib
koostöö erinevate asutuste ja
ametkondade vahel.
T1.2.2.5 Tõhusama praktilise veterinaarõppe
korraldamine, rahvusvahelise
akrediteeringu säilitamine. (TOO,
TAO, VTA)
Veterinaarmeditsiini eriala
õpetamine on heal tasemel,
akrediteering on kehtiv.
T1.2.2.6 Loomatervise alase infosüsteemi
loomine. (VTA, VTL; MEM-ITO)
Loomaarstide, VTA ja VTL
tõhus tegevus loomataudide
avastamisel. Loomatervise alane
järelevalve on muutunud
riskipõhisemaks ja
kulutõhusamaks.
T1.2.2.7 Loomataudide leviku tõkestamiseks
vajalike riiklike lisameetmete
rakendamine. Muuhulgas loomsete
kõrvalsaaduste käitlemise
abimeetmete laiendamine.
Riigis on õiguslik, tehniline ja
finantsiline valmisolek taudide
ennetamiseks ja taudiolukorra
võimalikult kiireks
lahendamiseks, sealhulgas
loomsete kõrvalsaaduste, eriti
loomakorjuste kõrvaldamiseks.
Ajakohased tauditõrje
korraldamise- ja
koostööskeemid.
T1.2.2.8 Mesilaste haiguste leviku
tõkestamiseks vajalike meetmete
väljatöötamine ja rakendamine.
(VTA, VTL, PRIA )
Ameerika haudmemädaniku
tõrjeprogramm on koostöös
sektoriga väljatöötatud ja
alustatud rakendamist.
T1.2.2.9 Kaasaegse teabevahetuskeskkonna
loomine ja infosüsteemi arendus.
(PRIA, VTA, MEM-ITO)
PRIA põllumajandusloomade
registri edasiarendused, loomade
registri veebipõhise kasutaja-
liidese loomine veterinaar-
arstidele ja -ametnikele.
Põllumajandusloomade
utiliseerimise vet. tõend vormi
5T elektroonilisel teel
väljastamise väljaarendamine.
BOVEX andmevahetus-
süsteemiga ühinemine.
20
T1.2.2.10 Riigi jaoks EL Loomatervise
määrusest ja Veterinaarravimite
määrusest tulenevate kohustuste
täitmiseks vajalike arenduste,
vahendite ja tööjõu vajaduse
väljaselgitamine ja planeerimine.
(PRIA, VTA, MEM)
Riigiasutustel on järgnevate
aastate eelarve, vahendite ja
tööjõu planeerimiseks vajalikud
sisendid olemas.
2019–2021 ALGATUSED VAHETUD TULEMUSED
T1.2.2.11A Riigi jaoks EL Loomatervise
määrusest ja Veterinaarravimite
määrusest tulenevate kohustuste
täitmiseks vajalike meetmete
rakendamine. (PRIA, VTA, MEM)
Riigiasutused on valmis täitma
loomatervise valdkonna EL
õigusest tulenevaid ülesandeid ja
rakendavad neid asjakohaselt ja
põhjendatult. Registrid ja
andmekogud on vastavuses
nõuetega.
T1.2.2.12A Üliõpilastele tõhusama
veterinaarmeditsiini praktilise
kliinilise õppe korraldamine ja
valmistumine rahvusvahelise
akrediteeringu taotlemiseks 2019.
Aastal. (TOO, TAO, VTA)
Lähtuvalt Veterinaarkorralduse
seaduse muudatusest toimub
MEM-i eelarve kaudu Eesti
Maaülikooli loomaarstiõppe
kliinilise õppe korraldamisega
seotud tegevuskulude katmiseks
vajalik lisafinantseerimine.
Eelarve on suurenenud ning
seeläbi õppepraktikat läbinud
üliõpilaste arv tõusnud ja
veterinaarsete menetluste arv
kasvanud. Rahvusvaheline
akrediteering on saavutatud.5
Meede 1.2.3: Tingimuste loomine, et taimed oleksid ohtlikest taimekahjustajatest
vabad
Tegevussuunad: ohtlike taimekahjustajate Eestisse sissetoomise ja leviku ennetamine ja
kontroll
Mõõdikute tabel:
5 Lisaeelarvetaotlus ei leidnud toetust, MEM esitab 2018. aastal uue taotluse aastaks 2019.
Tegelik tase Sihttase
2016 2017 2018 2019 2020 2021
M1.2.3.11: Ametliku kontrolltoimingute korras taimedest, taimsetest saadustest ja
muudest materjalidest laboratoorselt uuritud nõuetele vastavate proovide osakaal
uuritud proovide arvust (PMA)
98,9% 96,0% 96,0% 96,0% 96,0% 96,0%
M1.2.3.12: Laekunud rahvusvaheliste notifikatsioonide arv taimetervisenõuetele
mittevastavuse kohta (PMA)
5 2 2 2 1 1
M1.2.3.13: Kohaldatud tõrjemeetmete arv (PMA) (Oodatav tulemus on tõrjemeetmete arvu vähenemine, mis osutab ohtlike
21
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T1.2.3.1 Taimetervise alase regulatsiooni
arendamine, lähtudes õiguspoliitika
arengutest. (TTO, PMA)
Välja on töötatud ja rakendatud
taimetervise hea olukorra
tagamiseks vajalikud õigusaktid,
juhendid, tegevuskavad vm
meetmed.
Taimetervise valdkonna EL
õiguse normid on ülevõetud
korrektselt ja põhjendatult.
Regulatsiooni arendamisel on
arvestatud rahvusvaheliste
organisatsioonide poolt
kehtestatud õigusaktide,
standardite või soovitustega.
Vastuvõetud õigusaktid on Eesti
õigussüsteemi sobivad ja
tagavad Eesti rahvusvahelise
konkurentsivõime.
T1.2.3.2 Osalemine uute EL õigusaktide
eelnõude – taimekahjustajate vastaste
kaitsemeetmete, toidutarneahela
ametlike kontrolle ja muid ametlikke
toiminguid puudutavate ning
taimetervise valdkonnaga seotud
kulude haldamise nõuete välja
töötamisel. (TTO, PMA, PMK)
Osaletud on uute EL õigusaktide
eelnõude välja töötamisel; Eesti
seisukohad on siseriiklike
arutelude käigus ette valmistatud
ja EL tasandil esitatud.
T1.2.3.3 Osalemine rahvusvaheliste
organisatsioonide, eelkõige IPPC ja
EPPO töös ja riikide vahelises
koostöös, tuginedes ettepanekutes
eksperthinnangutele ja teaduslikele
uuringutele. (TTO, PMA, PMK)
Taimetervise valdkonna
rahvusvaheliste standardite,
nõuete ja õigusaktide
väljatöötamisel on Eesti
seisukohad kujundatud, esitatud
ja kaitstud.
T1.2.3.4 Taimetervise valdkonna pädeva
asutuse ülesannete täitmine mh
taotluste menetlemine, otsuste
väljastamine, Euroopa Komisjoni,
Maaeluministeeriumi ja
liikmesriikide vajadusel teavitamine.
(PMA, PMK)
Tagatud on kontroll ohtlike
kahjustajate leviku üle, vajadusel
on rakendatud tõrjeabinõusid.
Taimetervise valdkonnas ette
nähtud taotlused on
nõuetekohaselt menetletud.
Liikmesriigi pädeva
asutuse ülesanded on täidetud.
taimekahjustajate leviku vältimiseks rakendatava ennetustegevuse tõhususele.)
28 28 28 28 28 27
22
T1.2.3.5 Kontrolltoimingute ning asjakohaste
seirete ja monitooringute
läbiviimiseks vajalike
laboriuuringute ja -diagnostika ning
teadusliku ekspertiisialase võimekuse
tagamine. (PMK)
Pädevale asutusele (PMA-le)
vajalikud laborianalüüsid ja
ohtlike taimekahjustajate seirete
läbiviimiseks ning
järelevalveotsuste tegemiseks
vajalikud uuringud on teostatud.
T1.2.3.6 Ohtlike kahjustajate situatsiooni-
plaanide koostamine ja valmisolek
kriisireguleerimiseks. Ohtlike
taimekahjustajate tõrjemeetmete
kompenseerimise korra täiustamine.
(TTO, PMA)
Ohtlike taimekahjustajate
situatsiooniplaanid on välja
töötatud. Kohustused ja
vastutused ning käsuliinid
ohtliku kahjustaja leviku
piiramiseks ja sellest
vabanemiseks on määratletud ja
selleks vajalik ressurss tagatud.
T1.2.3.7 Kaasaegse teabevahetuskeskkonna
loomine ja infosüsteemi arendus.
(TTO, PMA, PMK, MEM-ITO)
Ettevõtjate ja pädeva asutuse
vahelist teabevahetust võimaldav
elektrooniline teabevahetus-
keskkond (MEM kliendiportaal)
on tagatud. Taimetervise register
on toimiv. Loodud on
infosüsteemide sidusus teiste
vajalike infosüsteemidega
(PMK, TRACES, E-fütosert jt)
ning kaardirakendused.
T1.2.3.8 Ohtlike kahjustajate levikust
avalikkuse teavitamine, infosüsteemi
arendus, kaardirakenduse aktiivne
kasutamine. (PMA)
EAGIS vm kaardirakendus on
kasutusele võetud.
T1.2.3.9 Ohtlike taimekahjustajate leviku
tuvastamiseks seirete ja
monitooringute läbiviimine. (PMA)
Olemas on ülevaade ohtlike
kahjustajate levikust Eestis.
Euroopa Komisjon,
Maaeluministeerium ja teised
liikmesriigid on teavitatud.
T1.2.3.10 Koostöö kaasatud asutustega
(Maksu- ja Tolliamet,
Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur
ja teised osapooled) järelevalve
teostamiseks. (PMA)
Taimede, taimsete saaduste
sisseveo ja ohtlike kahjustajate
kontroll on tagatud.
T1.2.3.11 Teadusliku riskihindamise süsteemi
tegevuse korraldamine. (TTO, PMA)
Toimib sõltumatu, teaduspõhine
ning kindlaid põhimõtteid ja
protseduure järgiv
riskihindamise süsteem. Läbi on
viidud täiendavaid uuringuid,
millest saadud andmed on
aluseks riskihinnangute
teostamisel ja erinevate
meetmete kavandamisel.
T1.2.3.12 Uute Euroopa Komisjoni otsustega
ettenähtud ohtlike taimekahjustajate
seirete korraldamine. (PMA)
Ohtliku taimekahjustaja seire on
läbiviidud, kahjustaja
avastamisel on rakendatud
tõrjeabinõusid, Euroopa
23
Komisjoni,
Maaeluministeeriumit ja teisi
liikmesriike on seiretulemustest
teavitatud.
T1.2.3.13 EL taimekahjustajate vastaste
kaitsemeetmete määruse ja ametliku
kontrolli määruse rakendamine.
Protsesside kaardistamine, tõhususe
ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi
loomine, sh tegevuspõhise
kuluarvestuse süsteemi
väljatöötamine ja juurutamine..
Infosüsteemide arendus. (TTO,
PMA, MEM-ITO)
Valminud on taimetervise
valdkonna järelevalvesüsteemi
analüüs ning tegevuskava
vajalike muudatuste
rakendamiseks.
Järelevalveprotsessid on
eesmärgipärased ja optimaalsed.
Võimaluste ja vajaduste
proportsionaalsuse tagamiseks
on loodud tegevuspõhine
kuluarvestussüsteem. Vajalik
infosüsteem toimib.
T1.2.3.14 Laboriseadmete etapiviisiline
uuendamine ja kaasajastamine.
(PMK)
Pädevale asutusele (PMA-le)
vajalik EL nõuetele vastav
laboriteenus ja –diagnostika riigi
kohustuste täitmiseks ja
järelevalveotsusteks on tagatud.
2019–2021 ALGATUSED VAHETUD TULEMUSED
T1.2.3.15A Uute EL õigusaktide eelnõude,
taimekahjustajate vastaste
kaitsemeetmete, toidutarneahela
ametlikke kontrolle ja muid
ametlikke toiminguid puudutavate
ning taimetervise valdkonnaga seotud
kulude haldamise normide üle
võtmine ja rakendamine. (TTO,
PMA, PMK)
Taimetervise valdkonna EL
õiguse normid on ülevõetud
korrektselt ja põhjendatult.
Vastuvõetud õigusaktid on Eesti
õigussüsteemi sobivad.
Kavandatud on uute nõuete
rakendamiseks vajalikud
meetmed ja nende
rakendamiseks on võimekus
loodud. Rakendatud meetmete
toimivus on analüüsitud.
T1.2.3.16A Taimetervise valdkonna
järelevalvesüsteemi täiustamine
tulenevalt EL uues taimekahjustajate
vastaste kaitsemeetmete määruses ja
kontrollimääruses sisalduvatest
muudatustest. Infosüsteemide
arendus. (TTO, PMA, PMK)
Vajalikud muudatused on
rakendatud ning nende
toimimine on analüüsitud.
Valdkonna järelevalvesüsteem
on vastavuses järelevalvet
reguleerivate õigusaktide
nõuetega.
24
T1.2.3.17A Uute Euroopa Komisjoni otsustega
ettenähtud ohtlike taimekahjustajate
seirete korraldamine. Ohtlike
taimekahjustajate mitmeaastase
järelevalve programmi loomine, mida
korrigeeritakse igal aastal.
Eriolukorra kavade loomine iga
ohtliku taimekahjustaja kohta, mis
potentsiaalselt oleks võimeline
kohastuma riigi territooriumil.
(PMA)
Mitmeaastase järelevalve
programm ning eriolukorra kava
on loodud korrektselt ja
põhjendatult. Ohtliku taime-
kahjustaja seire on läbiviidud,
kahjustaja avastamisel on
rakendatud tõrjeabinõusid,
Euroopa Komisjoni,
Maaeluministeeriumit ja teisi
liikmesriike on seiretulemustest
teavitatud.
T1.2.3.18A Laboriseadmete etapiviisiline
uuendamine ja kaasajastamine.
(PMK)
Pädevale asutusele (PMA-le)
vajalik EL nõuetele vastav
laboriteenus ja –diagnostika riigi
kohustuste täitmiseks ja
järelevalveotsusteks on tagatud.
Meede 1.2.4: Taime- ja loomakasvatajate teadmiste ja oskuste täiendamisele
kaasaaitamine
Tegevussuunad: nõustamine; koolitus, teavitus ja haridus; teadus- ja arendus.
Mõõdikute tabel:
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M1.2.4.14: Loomakasvatuse ja taimekasvatuse konsulentide arv (eesmärk: vähemalt
säilitada) (TAO)
45 48 48 48 48 48 48
M1.2.4.15: Sektorile suunatud valitsemisala poolt korraldatud loomade tervishoiu ja
taimetervise valdkonnaga seotud koolitus- ja teavitustegevuste arv (PMA, PMK, VTA,
TAO)
136 90 100 100 100 100 100
M1.2.4.3.16: Eesmärgipõhistel koolitus- ja teavitustegevustel osalenute arv (TAO)
2680 4095 3000 3000 3000 3000 3000
M1.2.4.4.17: Eesmärgipõhiste teadusuuringute ja muude uuringute arv valitsemisalas (TAO)
(Arvestuspõhimõtete muudatus alates 2015. a, kui mõõdikutes hakkavad kajastuma ka MAK meetme 16.2
projektid)
4 16 8 21 21 21 21
25
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T1.2.4.5 Konsulentide koolitamine taime- ja
loomakasvatuse valdkonnas, MAK
nõustamisteenuste toetamise meetme
rakendamine. (TAO)
Sektori ja ühiskonna teadlikkus
on paranenud, nõustamisteenus
on kättesaadav.
T1.2.4.2 Looma- ja taimekasvatajate
teavitamine ja koolitamine. MAK
Teadmussiirde ja teavituse meetme
rakendamine, sh temaatiline
teadmussiirde programm. VTA
koolitused sektorile. (TAO, TOO)
Sektori teadlikkus on paranenud,
info on kättesaadav. Sektor on
regulaarselt informeeritud
kõikidest nõuetest söödaohutuse,
loomatervise ja -heaolu ning
aretuse ja taimetervise
valdkonnas.
T1.2.4.3 Juhendite koostamine loomakasvatus
sektorile loomatervise alaste nõuete
järgmiseks. (MEM, VTA)
Koostatud vajalikud juhendid.
T1.2.4.4 MAK meetme 16.2 (uute toodete,
tavade, protsesside ja tehnoloogiate
arendamine) rakendamise kaudu
innovatsiooni-alase koostöö
tugevdamine ettevõtjate ja teadus-ja
arendusasutuste vahel. (TAO,
MMIK, PRIA)
Toimub innovatsioonile
suunatud koostöö ettevõtjate ja
teadlaste vahel. Viiakse läbi
ühiseid katseprojekte ning muid
üksikprojekte uute toodete,
tavade, protsesside ja
tehnoloogiate arendamiseks.
T1.2.4.5 Programmi "Põllumajanduslikud
rakendus-uuringud ja arendustegevus
aastatel 2015–2021" rakendamine.
(TAO)
Maaeluministeeriumil on
teaduspõhine sisend õigus-
loomeks, riiklikuks järelevalveks
ja poliitika kujundamiseks;
sotsiaalpartneritele on antud
teaduspõhist sisendit;
rahvusvahelises teaduskoostöös
osalemine ja rahastamine on
koordineeritud.
T1.2.4.6 Teaduskoostöö võrgustikes
osalemine, ühtsete prioriteetide
väljatöötamine koos partnerriikidega,
projektikonkursside korraldamine.
(TAO, TTO)
Tõusnud on teadlikkus, tootmine
ja töötlemine tugineb parimatele
kättesaadavatele teadus-
tulemustele, olemasolevaid
teadmisi levitatakse
laiaulatuslikult.
Euphresco teaduskoostöö
võrgustikus osalemine.
T1.2.4.7 Maaeluministeeriumi haldusala
teadusasutuse töökeskkonna
parendamiseks hoonete ja ruumide
renoveerimine. ETKI Jõgeva
aretuskeskuse renoveerimine ja
sisustamine. (FO, HO, TAO, ETKI)
ETKI renoveeritud Jõgeva
aretuskeskuses on töötajatele
loodud nõuetele vastavad
töötingimused. Aretuskeskus on
sisustatud teadustöö
läbiviimiseks vajaliku kaasaegse
katse- ja laboritehnikaga.
T1.2.4.8 Maaeluministeeriumi haldusala
teadusasutuse infrastruktuuri ning
Maaeluministeeriumi haldusala
teadusasutuse materiaaltehniline
26
materiaal-tehnilise baasi
kaasajastamise kava elluviimine.
Hoonete renoveerimise jätkamine
ning põldkatsete katsetehnika
uuendamine vastavalt teadustöö
vajadustele. (FO, HO, TAO, ETKI)
baas vastab tänapäevase
teadustöö tasemele.
T1.2.4.9 Uutes teaduskoostöö võrgustikes
osalemine, ühtsete prioriteetide
väljatöötamine koos partnerriikidega,
projektikonkursside korraldamine.
(TAO)
EJP One Health: zoonoses -
emerging threats.
T1.2.4.10 Programmi "Põllumajanduslikud
rakendusuuringud ja arendustegevus
aastatel 2015–2021" eelarve
suurendamine 50% teadus-
uuringuteks, mis on suunatud taime-
ja loomahaiguste leviku
tõkestamisele, haiguste ennetamisele
ja nendega võitlemise valmisoleku
tõstmisele. (TAO)
Suureneb teadus- ja
arendustegevus taime- ja
loomahaiguste ennetamise ja
leviku tõkestamise alal ning
tiheneb rahvusvaheline koostöö,
mis on antud valdkonnas
võtmetähtsusega.
T1.2.4.11 Põllu- ja maamajandusteaduse
katsebaasi ja laboratooriumite
kaasajastamine ning vajaliku tarkvara
arendamine, st digitehnoloogilise
võimekuse tõstmine. (TAO)
Põllu- ja maamajandusteadus on
kaasaegne digitaalsete
võimaluste parema rakendamise
tõttu.
2019–2021 ALGATUSED VAHETUD TULEMUSED
T1.2.4.12A Uutest toidutarneahela EL
õigusaktide paketi nõuetest sektori
teavitamine. (MEM, VTA, PMA)
Sektor on valmis nõuete
rakendamiseks.
Meede 1.2.5. Sihipärane põllumajandusloomade aretus
Tegevussuunad: aretusprogrammide täitmise järelevalve; geneetilise ekspertiisi
läbiviimine põllumajandusloomade põlvnemisandmete kontrollimiseks.
Mõõdikute tabel:
Jõudluskontrollis osalevate loomade osakaal tõuraamatusse kantud loomade arvust
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M1.2.5.18: Jõudluskontrollis osalevate loomade osakaal tõuraamatusse kantud
loomade arvust (VTA)
- 70 % 75 % 80 % 85 % 90% 95 %
27
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T1.2.5.1 Jätkatakse järelevalvet aretus-
programmide täitmise ja jõudlus-
kontrolli läbiviimise üle. (VTA)
Aretusühingute töö vastab
aretusprogrammiga seatud
eesmärkidele.
T1.2.5.2 Põllumajandusloomade aretuse alase
õigusruumi pideva ajakohastamine
võttes arvesse EL õigusaktidesse
sisseviidavaid muudatusi. (MEM)
Selged ja ajakohastatud reeglid
põllumajandusloomade aretuse
valdkonnas.
T1.2.5.3 Aretustoetuse uuendatud, kulupõhise
maksmise rakendamise hindamine.
(MEM, PRIA)
Aretustoetust makstakse kulu-
põhiselt lähtudes hindamise
tulemusena kaasajastatud ja
täiendatud maksepõhimõtetest.
T1.2.5.4 Põllumajandusloomade geneetiliste
ressursside tegevuskava
väljatöötamine. (MEM)
Koostatud on riiklik tegevus-
kava, mille elluviimine tagab
ohustatud tõugude säilimise.
T1.2.5.5 Mitmeid valdkondi siduva
järelevalve-tasude ja riigilõivude
süsteemi rakendamine. (FO, PMA,
VTA, STO)
Järelevalvetasude ja riigilõivude
süsteem on välja töötatud,
testitud ja juurutatud.
2019-2021 ALGATUSED VAHETUD TULEMUSED
T1.2.5.6A Aretustoetuse maksmine
tõuraamatupidamise ja
jõudluskontrolli teostajatele
kooskõlas riigiabi reeglitega.
Aretustoetuse uuendatud, kulupõhiste
ühikumäärade rakendamine. (MEM)
Loomad on tõuraamatusse
kantud ja jõudluskontrolli all.
Aretustoetust makstakse ühiku-
määrade järgi, mille välja-
töötamisel on aluseks võetud
ajakohastatud tegelikke kulusid
tõuraamatupidamisele ja
jõudluskontrolli läbiviimisele.6
6 2018.a lisarahastuse taotlust ei toetatud. Taust: põllumajandusloomade jõudluskontrolli on lubatud toetada kuni 70% ulatuses tehtud
tegevuste mahust. Piimaveiste jõudluskontrolli toetuse määr moodustab hetkel hinnanguliselt 15% kogu jõudluskontrolli maksumusest.
28
Alavaldkond 1.3: Põllumajanduslike tootmissisendite nõuetekohasus ja ohutus
inimese ja looma tervisele ning keskkonnale
Alaeesmärk 1.3: Põllumajanduslikud tootmissisendid on kvaliteetsed ja ohutud inimeste ja
loomade tervisele ja keskkonnale.
Alaeesmärgi mõõdikute tabel:
Eesmärgi saavutamiseks on Maaeluministeeriumi valitsemisalas kavandatud peamiselt 4
meedet:
ohutu ja keskkonnasäästliku taimekaitse ning nõuetekohase väetise tagamine;
kvaliteetse paljundusmaterjali tagamine;
nõuetekohase sööda tootmise ja kasutamise tagamine;
taimekasvataja, seemne- ja paljundusmaterjali tootja ning söödakäitleja
teadlikkuse tõstmine.
Meede 1.3.1: Ohutu ja keskkonnasäästliku taimekaitse ning nõuetekohase väetise
tagamine
Tegevussuunad: väetiste turustamise järelevalve; taimekaitsevahendite turustamise ja
kasutamise ning taimekaitseseadmete nõuetekohasuse järelevalve
Mõõdikute tabel:
E1.3.3: Tuvastatud nõuetele vastavuste protsentuaalne osakaal põllumajandus-
saaduste ja põllumajanduslikus tootmises kasutatavate tootmissisendite kvaliteedi
ja ohutuse kontrollimiste arvust (PMA)
Tegelik tase
2011 2012 2013 2014 2015
85% 85,6% 91,4% 96,6% 96,4%
Sihttase
2016 2017 2018 2019 2020
95% 90% 90% 90% 90%
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M1.3.1.19 Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal
läbiviidud kontrollide arvust (PMA)
97,5% 97,9% 95% 95% 95% 95% 95%
M1.3.1.20 Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise kontrollidel tuvastatud
nõuetekohasuse osakaal läbiviidud kontrollide arvust (PMA)
99,0% 97,3% 95% 95% 95% 95% 95%
29
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T1.3.1.1 Taimekaitse ning väetise alase
regulatsiooni uuendamine
tulenevalt EL õiguse normidest
ning rahvusvaheliste
organisatsioonide poolt kehtestatud
standarditest või soovitustest.
(TTO)
Taimekaitse ning väetiste
valdkonna EL õiguse normid on
ülevõetud korrektselt ja
põhjendatult.
Regulatsiooni arendamisel
arvestatud rahvusvaheliste
organisatsioonide poolt kehtestatud
õigusaktide, standardite või
soovitustega.
Vastuvõetud õigusaktid on Eesti
õigussüsteemi sobivad ja tagavad
Eesti rahvusvahelise
konkurentsivõime.
T1.3.1.2 Osalemine uute EL taimekaitse ja
väetise valdkonna õigusaktide
eelnõude väljatöötamisel. (TTO,
PMA)
Osaletud on uute EL õigusaktide
eelnõude välja töötamisel; Eesti
seisukohad on siseriiklike
arutelude käigus ette valmistatud ja
EL tasandil esitatud.
T1.3.1.3 Taimekaitsevahendite turustamise
ja kasutamise ning väetiste
käitlemise pädeva asutuse
ülesannete täitmine. (PMA, PMK)
Taimekaitsevahendite ja väetiste
valdkonnas ette nähtud taotlused
on nõuetekohaselt menetletud.
Turustatavate taimekaitsevahendite
ja väetiste ning nende kasutamise
nõuetekohasus on tagatud..
Kvaliteetne avalik teenus on
tagatud ning liikmesriigi pädeva
asutuse ülesanded täidetud.
T1.3.1.4 Kontrolltoiminguteks vajalike
laboriuuringute ja -diagnostikaga
kindlustamine ning teadusliku
ekspertiisialase võimekuse
tagamine. (PMK)
Pädevale asutusele (PMA-le)
vajalikud laborianalüüsid ja
järelevalveotsuste tegemiseks
vajalikud uuringud on tehtud.
T1.3.1.5 Kaasaegse teabevahetuskeskkonna
loomine ja taimekaitse
infosüsteemi arendus lõpule
viidud. (TTO, PMA, PMK, PRIA,
MEM-ITO)
Ettevõtjate ja pädeva asutuse
vahelist teabevahetust võimaldav
elektrooniline teabevahetus-
keskkond (MEM kliendiportaal)
tagatud. Taimekaitsevahendite
infosüsteem on kasutusse võetud
ning võimaldab riskipõhist
planeerimist ja kiiremat andme-
töötlust. Loodud on sidusus teiste
valdkonna toimimiseks vajalike
info-süsteemidega. (PRIA, PMK,
VTA)
30
T1.3.1.6 Taimekaitsevahendite tsonaalsest
hindamisest tulenevate liikmesriigi
ülesannete täitmine. Taimekaitse-
vahendite toimeainete hindamisest
tulenevate ülesannete täitmine.
(PMA)
Eesti kohustused EL koostöös on
täidetud.
T1.3.1.7 Koostöö kaasatud asutustega
(MTA, VTA, PRIA, PMK,
Tarbijakaitseamet) järelevalve
läbiviimiseks. (PMA)
Illegaalsed taimekaitsevahendid on
tuvastatud ja kasutusest
kõrvaldatud. Teabevahetus
taimekaitsevahendi jääkide
tuvastamisest tagatud. Toetuste
väljamaksmiseks ette nähtud
nõuetele vastavuse (CC) kontrollid
läbi viidud ja andmed PRIA-le
edastatud. Nõuetele mittevastavad
väetised on tuvastatud ja pole
turule lubatud.
T1.3.1.8 Taimekaitsevahendite säästva
kasutamise tegevuskavas aastateks
2013–2017 loetletud tegevuste
tähtaegne elluviimine. (TTO,
PMA, ETKI, EMÜ)
Taimekaitsevahendite säästva
kasutamise tegevuskava
rakendusplaanis loetletud
tegevused on ellu viidud vastavalt
ajakavale. Tagatud on turustatavate
taimekaitsevahendite ohutus
inimestele ja keskkonnale nende
nõuetekohase käitlemise korral.
T1.3.1.9 Taimekaitsevahendite säästva
kasutamise tegevuskava aastateks
2018-2022 väljatöötamine.
Taimekaitsevahendite
kasutamisega inimese tervisele
ning keskkonnale kaasnevate
riskide vähendamine.
T1.3.1.10 Taimekaitseseadmete tehnilise
kontrolli süsteemi analüüs.
Vajaminevate meetodite
väljatöötamine puhtimisseadmete
tehnilise korrasoleku
kontrollimiseks.
T1.3.1.11 Vähelevinud või väikese
kasvupinnaga kultuuridel
kasutamiseks lubatud
taimekaitsevahendite lihtsustatud
korras turule lubamise võimaluste
tutvustamine. (PMA)
Ettevõtjatele on tutvustatud
taimekaitsevahendite turule
lubamise ja kasutusala laiendamise
võimalusi. Vajadusel on
taimekaitsevahendite kohta
kogutud andmeid asjakohastest
andmebaasidest ja teiste
liikmesriikide pädevatelt asutustelt.
Osaletakse vähelevinud või
väikese kasvupinnaga kultuuride
töögrupis, ajakohastatakse
põhikultuuride ja vähelevinud
kultuuride nimekirja Eestis.
T1.3.1.12 Laboriseadmete etapiviisiline
uuendamine ja kaasajastamine
laborianalüüsidega
kindlustamiseks riiklike
järelevalvetoimingute teostamisel.
Pädevale asutusele (PMA-le)
vajalik EL nõuetele vastav
laboriteenus ja –diagnostika riigi
kohustuste täitmiseks ja
järelevalveotsusteks on tagatud.
31
Kaasaegse infosüsteemi
arendamine. (PMK; MEM-ITO)
Kaasaegne infosüsteem toimib.
T1.3.1.13 Uue EL väetisemääruse normide
üle võtmine. (TTO)
Väetise valdkonna EL õiguse
normid on ülevõetud korrektselt ja
põhjendatult. Vastuvõetud
õigusaktid on Eesti õigussüsteemi
sobivad ja tagavad Eesti
rahvusvahelise konkurentsivõime.
2019–2021 ALGATUSED VAHETUD TULEMUSED
T1.3.1.14A Uue EL väetisemääruse normide
rakendamine ning väetise
valdkonna EL otsuste
rakendamine. (TTO, PMA, PMK)
Kavandatud on uute nõuete
rakendamiseks vajalikud meetmed
ja nende rakendamiseks on
võimekus loodud. Rakendatud
meetmete toimivus on analüüsitud.
Valdkonna järelevalvesüsteem on
vastavuses järelevalvet
reguleerivate õigusaktide nõuetega.
T1.3.1.15A IMKK (toiduohutuse, taime- ja
loomatervise ning loomade heaolu
valdkonna integreeritud
mitmeaastase kontrollikava) edasi-
arendamine. (TOO, TTO, SAO)
Auditijärgses raportis on
soovitused puuduste
kõrvaldamiseks ja olukorra
parandamiseks.
Meede 1.3.2: Kvaliteetse paljundusmaterjali tagamine
Tegevussuunad: paljundusmaterjali, sh seemnete ja seemnekartuli, tootmine ja
turustamine; sortide registreerimine ja kaitse alla võtmine; tuulekaera tõrjeabinõud;
geneetiliselt muundatud (GM) sortide kasvatamine
Mõõdikute tabel:
* 2016. aasta seemnesaak on sertifitseerimisel, andmed ei ole lõplikud.
Tegelik tase Sihttase
2015 2016* 2017 2018 2019 2020 2021
M1.3.2.21 Sertifitseerimise läbinud seemne- ja seemnekartuli partiide arv (PMA,TTO.)
78% 90% 90% 90% 90% 90% 90%
M1.3.2.22 Teravilja kultuuride puhul Eestis sertifitseeritud seemne osakaal,
kasutades külvinormi 150 kg/ha, Eestis külvisena kasutatud seemnekogusest (PMA,
TTO)
48 % 47% 49% 51% 53% 55% 57%
32
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T1.3.2.1 Taimse paljundusmaterjali
tootmise ja turustamise, sortide
registreerimise ja kaitse alla
võtmise õigusaktide eelnõude
väljatöötamine ja vajadusel
täiendamine kooskõlas EL
seadusandluse ja rahvusvaheliste
reeglitega. (TTO, PMA)
Õiguslik alus taimse
paljundusmaterjali tootmise ja
turustamise, sortide registreerimise
ja kaitse alla võtmise nõuetele ja
järelevalve korraldusele on
ajakohane ja kooskõlas EL
seadusandluse ja rahvusvaheliste
reeglitega.
T1.3.2.2 Osalemine EL taimse
paljundusmaterjali tootmise ja
turustamise, sortide
registreerimise ja sortide kaitse
alla võtmise õigusaktide
väljatöötamisel, tuginedes
ettepanekutes eksperthinnangutele
ja teaduslikele uuringutele. (TTO,
PMA)
EL taimse paljundusmaterjali
tootmise ja turustamise, sortide
registreerimise ja sortide kaitse alla
võtmise õigusaktide
väljatöötamisel on Eesti seisukohad
kujundatud, esitatud ja kaitstud.
Tagatud on teabevahetus kaasatud
asutuste vahel.
T1.3.2.3 Osalemine rahvusvaheliste
organisatsioonide, eelkõige
OECD, UPOV ja ISTA, töös ja
riikide vahelises koostöös,
tuginedes ettepanekutes
eksperthinnangutele ja
teaduslikele uuringutele. (TTO,
PMA, PMK)
Taimse paljundusmaterjali
tootmise ja turustamise, sortide
registreerimise ja kaitse alla
võtmise valdkonna rahvusvaheliste
standardite, nõuete ja õigusaktide
väljatöötamisel on Eesti seisukohad
kujundatud, esitatud ja kaitstud.
Tagatud on teabevahetus kaasatud
asutuste vahel.
T1.3.2.4 Taimse paljundusmaterjali
tootmise ja turustamise valdkonna
pädeva asutuse ülesannete
täitmine. (PMA)
Eestis toodetud ja turustatav taimne
paljundusmaterjal vastab
kehtestatud kvaliteedinõuetele.
Taimse paljundusmaterjali
valdkonnas ette nähtud taotlused
on nõuetekohaselt menetletud.
Liikmesriigi pädeva
asutuse ülesanded on täidetud.
Sordilehte on võetud uued sordid.
T1.3.2.5 Sortide registreerimine ja kaitse
alla võtmine ning sordilehe
koostamine ja avaldamine. (PMA)
Sortide registreerimine ja kaitse
alla võtmine kehtestatud nõuete
kohaselt tagatud ja sordileht
koostatud ning avaldatud, teave EL
ühtsesse sordilehte edastatud.
T1.3.2.6 Laboriuuringute ja -diagnostikaga
kindlustamine, põldkatsete
läbiviimine. (PMK)
Pädev asutus on kindlustatud
taimse paljundusmaterjali
kvaliteedi määramiseks ja
järelevalveotsuste tegemiseks
vajaliku laboriteenusega. Sortide
registreerimis- ja
majandusviljelusväärtuste ning
33
järelkontrollikatsed on läbi viidud
vastavalt ettenähtud metoodikale.
T1.3.2.7 Kaasaegse teabevahetuskeskkonna
loomine ja infosüsteemi arendus.
(TTO, PMA, PMK)
Ettevõtjate ja pädeva asutuse
vahelist teabevahetust võimaldav
elektrooniline teabevahetuse
keskkond (MEM kliendiportaal) on
tagatud.
T1.3.2.8 Tuulekaera seire ja tuulekaera
tõrjeabinõude rakendamise
järelevalve korraldamine.
Senisest tulemuslikuma tuulekaera
leviku vähendamise meetmete ja
kontrollisüsteemi väljatöötamine.
(TTO, PMA)
Tuulekaeraga saastunud alad on
tuvastatud ning tagatud on kontroll
tuulekaera tõrje rakendamise üle.
Alused tuulekaera leviku
vähendamiseks on seadusega
kehtestatud, kontrollisüsteem on
kavandatud ja eeldused
rakendamiseks loodud.
T1.3.2.9 Seemnemajanduse arengukava
aastateks 2014–2020
rakendamine. (TTO, PMA, PMK,
ETKI)
Seemnemajanduse arengukava
rakendusplaanis nimetatud
tegevused on vastavalt ajakavale ja
võimalustele ellu viidud.
T1.3.2.10 Laboriseadmete etapiviisiline
uuendamine ja kaasajastamine
laborianalüüside läbiviimiseks
riiklike järelevalvetoimingute
teostamisel. (PMK)
Järelevalveotsuste tegemiseks
vajalik laboriteenus on kvaliteetne
ja vastab tänapäevastele nõuetele.
T1.3.2.11 Sortide registreerimis- ja
majanduslikke viljelusväärtuse
katseid tegevates katsekeskustes ja
katsejaamades uute tehnoloogiate
jätkuv juurutamine, seadmepargi
uuendamine ning personali
kompetentsi tõstmine. (PMK)
Uute metoodikate juurutamine ja
nüüdisaegse seadmepargi ja
inventariga varustatus tagab
katsekeskuste ja -jaamade
korraldatud katsete ja uuringute
kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse ning
aitab efektiivsemalt täita
katsekeskustele pandud riiklikke
kohustusi.
T1.3.2.12 Volitatud laboratooriumite
süsteemi loomine. (PMA, PMK)
Volitatud laboratooriumite süsteem
on ellu viidud, laborid vastavad
nõuetele ja analüüsitud seeme
vastab kvaliteedinõuetele.
T1.3.2.13 Eraettevõtjatele põldtunnustamise
ja proovivõtmise väljavolitamine.
(PMA, PMK)
Põldtunnustamise ja proovivõtmise
teenus on tootjatele kättesaadav.
T1.3.2.14 Sordiandmete kogumine
otsetoetuste taotluste raames.
(PRIA, PMA)
Külviks kasutatud sortide alane
teave on kogutud ja kättesaadav
sordi omanikele ja järelevalve
teostamiseks.
2019–2021 ALGATUSED VAHETUD TULEMUSED
T1.3.2.15A Sordi ning tuulekaera
valdkondade infosüsteemide
arendamine. (TTO, PMA, PMK)
Sordi ja tuulekaera infosüsteem on
kasutusele võetud ning võimaldab
riskipõhist tegevuste planeerimist
ja kiiret andmetöötlust. Loodud on
sidusus teiste valdkonna
toimimiseks vajalike
34
infosüsteemidega. (PMK, Euroopa
Komisjon/CPVO, UPOV, OECD)
T1.3.2.16A Laboriseadmete etapiviisiline
uuendamine ja kaasajastamine, et
kindlustada riiklike järelevalve-
toimingute teostamiseks vajalikud
laborianalüüsid. (PMK)
Järelevalveotsuste tegemiseks
vajalik laboriteenus on kvaliteetne
ja vastab tänapäevastele nõuetele.7
Meede 1.3.3: Nõuetekohase sööda käitlemiseks vajalike tingimuste loomine
Tegevussuunad: sööda bioloogilise ja keemilise ohutuse tagamine (koostisained ja
soovimatud ained; keelatud materjalid ja ained, toiduahela söödahügieen)
Mõõdikute tabel:
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T1.3.3.1 Valdkonna analüüsile, teadus-
uuringutele ja riskihindamise
tulemustele, eksperthinnangutele
ning erinevate osapoolte
arvamustele (kaasamine) tuginevate
meetmete väljatöötamine, sh EL
otsustusprotsessis osalemiseks Eesti
seisukohtade kujundamine ja
esitamine ning valdkonnale vajalike
tegevus- ning kontrollikavade
koostamine. (TOO, VTA)
Söödaohutuse tagamiseks
vajalikud õigusaktid, juhendid,
tegevuskavad vm meetmed on
välja töötatud ja ajakohased. EL
otsustusprotsessis on esitatud
Eesti seisukohad. Õigusaktid ja
seisukohad toetuvad riski-
hindamise tulemustele, ekspert-
hinnangutele, teaduslikele
uuringutele ja eri osapoolte
arvamustele (kaasamine).
Tegevuskava söödas sisalduvate
soovimatute ainete ülekandumise
vältimiseks loomsesse toitu on
väljatöötatud.
T1.3.3.2 Söödas sisalduvate soovimatute
ainete ülekandumise vältimiseks
loomsesse toitu tegevuskava
koostamiseks vajalike andmete ja
tegevuste kaardistamine. (TOO,
VTA)
Tegevuskava koostamiseks
vajalikud andmed ja tegevused
on kaardistatud.
7 2017.a esitatud 2018.aasta lisaeelarve taotlust ei rahuldatud (tööde kuhjumine). 2018.a on kavas esitad uus põhjendatud taotlus.
Tegelik tase Sihttase
2016 2017 2018 2019 2020 2021
M1.3.3.23: Nõuetele vastavate söödapartiide osakaal kontrollitud söödapartiide
arvust (VTA)
92% 92% 92% 92% 92% 92%
35
2019–2021 ALGATUSED VAHETUD TULEMUSED
T1.3.3.3A Tegevuskava loomine ja rakenda-
mine söödas sisalduvate soovimatute
ainete ülekandumise vältimiseks
loomsesse toitu. (TOO, VTA)
Tegevuskavast tulenevad uuringud
ja muud tegevused rakendatud.
Meede 1.3.4: Taimekasvataja, seemne- ja paljundusmaterjali tootja ning
söödakäitleja teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine
Tegevussuunad: nõustamine; koolitus, teavitus ja haridus; teadus ja arendus
Mõõdikute tabel:
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T1.3.4.1 Toetatakse kogu tegevusvaldkonna
heade tavade ja standardite levitamist
(väljatöötamist ja järgimist),
tõhustatakse teavitamist
eesmärkidest, nõuetest ja
välditavatest riskidest. Arendatakse
klientide teavitamise ja tagasiside
süsteemi. Avalikkuse ning
taimekaitsevahendite ning väetise
turustajate ja kasutajate teadlikkuse
tõstmine. (MEM, PMA)
Suurenenud on
tegevusvaldkonna heade tavade
ja standardite hulk ning nende
järgimine. Kasutusel on tõhus
klientide teavitamise ja
tagasiside süsteem.
Infomaterjalid koostatud,
teabepäevadel ettekannetega
osaletud.
T1.3.4.2 MAK nõustamisteenuste toetamise
meetme rakendamine, MAK
Teadmussiirde ja teavituse meetme
rakendamine, sh temaatilised
teadmussiirde programmid ja
koolitused sektorile (VTA, PMA
osalus). (TAO, TTO, TOO)
Sektori teadlikkus on paranenud,
info ja nõustamisteenus on
kättesaadavad. Avaldatud on
vajalikud teabematerjalid (sh
juhendid), korraldatud on
erinevaid eesmärgiga seotud
koolitus- ja teavitustegevusi.
T1.3.4.3 MAK meetme 16.2 (uute toodete,
tavade, protsesside ja tehnoloogiate
arendamine) rakendamise kaudu
innovatsiooni-alase koostöö
tugevdamine ettevõtjate ja teadus-ja
arendusasutuste vahel. (TAO,
MMIK)
Toimub innovatsioonile
suunatud koostöö ettevõtjate ja
teadlaste vahel. Viiakse läbi
ühiseid katseprojekte ning muid
üksikprojekte uute toodete,
tavade, protsesside ja
tehnoloogiate arendamiseks.
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M1.3.4.24: Sektorile suunatud valitsemisala poolt korraldatud koolitus- ja
teavitustegevuste arv (VTA, TAO, TOO)
5 2 5 5 5 5 5
M1.3.4.25: Eesmärgipõhiste teadusuuringute ja muude uuringute arv
valitsemisalas (TAO)
7 10 8 5 5 5 5
36
T1.3.4.4 Programmi "Põllumajanduslikud
rakendus-uuringud ja arendustegevus
aastatel 2015–2021" rakendamine.
(TAO)
Maaeluministeeriumil on
teaduspõhine sisend õigus-
loomeks, riiklikuks järelevalveks
ja poliitika kujundamiseks;
sotsiaalpartneritele on antud
teaduspõhist sisendit; rahvus-
vahelises teaduskoostöös
osalemine ja rahastamine on
koordineeritud.
T1.3.4.5 Teaduskoostöö võrgustikes
osalemine, ühtsete prioriteetide
väljatöötamine koos partnerriikidega,
projektikonkursside korraldamine.
Tõusnud on teadlikkus, tootmine
ja töötlemine tugineb parimatele
kättesaadavatele teadus-
tulemustele, olemasolevaid
teadmisi levitatakse
laiaulatuslikult. ERA-NET C-
IPM (integreeritud taimekaitse)
võrgustikus osalemine.
37
2. Tegevusvaldkond: Maaelu, põllumajandus ja toiduainetööstus
Tegevusvaldkonna arenguvisioon:
Kõrge elukvaliteediga jätkusuutlik maaelanikkond!
Tegevusvaldkonna kirjeldus
Maaelu, põllumajanduse ja toiduainetööstuse tegevusvaldkond hõlmab
Maaeluministeeriumi valitsemisalas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi
ÜPP) ja selle tulevikuotsuste kujundamises osalemist ja selle elluviimist, Eesti maaelu
arengukava ja riigiabi vastavate meetmete väljatöötamist ja rakendamist, põllumajanduse
ja kalanduse valdkonnaarengukava (sh biomajandus) koostamine, teadus- ja
arendustegevuse suunamist, põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja kaubanduse
reguleerimist, mahepõllumajandust ja põllumajandustoodete kvaliteeti, maaparanduse
korraldamist, põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamist,
keskkonnahoidu ja parandamist, maapiirkonna ettevõtluse ja elukeskkonna arengu
suunamist, sordi- ja tõuaretust.
Tegevusvaldkonna arenguga enim seotud struktuurüksused
Antud tegevusvaldkonnaga tegelevad Maaeluministeeriumi põhiosakondadest maaelu
arengu osakond, põllumajandusturu korraldamise osakond, kaubanduse ja
põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond, toiduohutuse osakond, taimetervise
osakond ning teadus- ja arendusosakond. Rakendusasutustest on peamiselt valdkonna
arenguga seotud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA),
Põllumajandusuuringute Keskus (PMK), Veterinaar- ja Toiduamet (VTA),
Põllumajandusamet (PMA) ja Maamajanduse Infokeskus (MMIK). Majandusanalüüsi
aluseks on peamiselt Maamajanduse Infokeskuse (MMIK) hallatav põllumajandusliku
raamatupidamiseandmebaas, PMA hallatav mahepõllumajanduse register,
maaparandussüsteemide register, PRIA poolt hallatav põllumajandusloomade register,
põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register ja Eesti Konjunktuuriinstituudi kogutav
turuinfo. „Eesti Maaelu arengukava 2007–2013“ (edaspidi MAK 2007–2013) tulemuste
levitamiseks ja „Eesti Maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi MAK 2014–2020)
rakendamiseks, sh meetmetest kasusaajate ja teiste maaelu arengust huvitatud osapoolte
kaasamiseks programmi elluviimisel annab lisandväärtust Maamajanduse Infokeskuse
(MMIK) struktuuriüksusena tegutsev riiklik maaelu- ja innovatsioonivõrgustik.
Maaeluministeeriumi haldusalas töötab teadus- ja arendustegevuse valdkonnas Eesti
Taimekasvatuse Instituut (ETKI). Oskuste parendamise ning haritud järelkasvu tagamisel
on peamisteks koostööpartneriteks Eesti Maaülikool, SA Kutsekoda,
põllumajandusvaldkonna erialasid õpetavad kutseõppeasutused. Nõustamissüsteemi
edendamise eesmärgil tehakse enim koostööd Maaelu Edendamise Sihtasutusega,
teadusasutustega ja konsulentidega. Põllumajandust ja maaelu tutvustava ajaloo- ja
maakultuuripärandi säilitamisega tegelevad valitsemisalas kolm riiklikku
põllumajandusmuuseumi: Eesti Põllumajandusmuuseum, Carl Robert Jakobsoni
Talumuuseum ja Eesti Piimandusmuuseum.
Tegevusvaldkonna õigusraamistik
Valdkonda reguleerivad seadused on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika
rakendamise seadus, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus,
mahepõllumajanduse seadus ning maaparandusseadus. Samuti teadus- ja arendustegevuse
korralduse seadus, täiskasvanute koolituse seadus, kutseseadus, kutseõppeasutuse seadus,
38
ülikooliseadus, muuseumiseadus. Lisaks koordineeritakse Eesti sordiaretust riikliku
programmiga „Sordiaretusprogramm aastatel 2009–2019“. Nii kirjeldatud eesmärgid kui
tegevused on tihedalt seotud MAKiga 2007–2013, MAKiga 2014–2020, Põllumajandus-,
toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukavaga aastateks 2015–2021,
Mahepõllumajanduse arengukavaga aastateks 2014–2020, Eesti metsanduse arengukavaga
2011–2020, Eesti teraviljasektori arengukavaga aastateks 2014–2020 ja Eesti
aiandussektori arengukavaga aastateks 2015–2020, Eesti Piimandusstrateegiaga aastateks
2012–2020, Eesti lihaveisesektori visioonidokumendiga aastateks 2016–2020 ja Eesti
taastuvenergia tegevuskavaga aastani 2020. Samuti on valdkond seotud muuhulgas Eesti
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiaga „Teadmistepõhine Eesti 2014–
2020”, Kõrgharidusstrateegiaga aastateks 2006–2015, Kõrghariduse rahvusvahelistumise
strateegiaga, “Eesti kutseharidussüsteemi arengukavaga aastateks 2009–2013", teaduse
ühiskavandamise initsiatiividega „Põllumajandus, toiduga kindlustatus ja kliimamuutused“
ning „Terved Ookeanid“.
Tegevusvaldkonna strateegilised eesmärgid, meetmed ja tegevused
Alavaldkond 2.1: Elujõuline toidutootmine
Alaeesmärk 2.1: Toidutootmine on elujõuline
Alaeesmärgi mõõdikute tabel:
NB! Mõõdiku E2.1.4 indikaatori saavutamisega aidatakse kaasa muuhulgas riiklikult olulise RES 2016–2019
tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus” eesmärgini jõudmiseks.
E2.1.4 Netolisandväärtuse juurdekasv aastas keskmiselt tööjõu ühiku kohta
põllumajanduses võrreldes eelnenud aastaga (%)(FADN)
Tegelik tase
2011 2012 2013 2014 2015 * FADN
2016
tegelikud
andmed dets
2017
18,4% 13,9% -18,8% -7,1%
2,5%
Sihttase
2017 2018 2019 2020 2021
3% 3% 3% 3% 3%
E2.1.5 Toiduainetööstuse lisandväärtuse juurdekasv aastas keskmiselt tööjõu ühiku
kohta võrreldes eelnenud aastaga (%) (ESA)
Tegelik tase
2011 2012 2013 2014 2015 * ESA 2016
tegelikud
andmed
2017 algus 3% 10,4% 5,6% 12% -4,1%
Sihttase
2016* 2017 2018 2019 2020 2021
3% 3% 3% 3% 3% 3%
39
Eesmärgi saavutamiseks on Maaeluministeeriumi valitsemisalas kavandatud peamiselt 6
meedet:
põllumajandustootjate teadlikkuse tõstmine;
tootmistehnoloogia edendamine;
põllumajandusettevõtete edendamine tulenevalt ettevõttetasandi
struktuurimuudatusest;
stabiilse majandusruumi ja toidutootjate turujõu kasvu tagamine;
põllumajandusmaa produktiivsele kasutamisele kaasaaitamine;
IT süsteemi MATS tegevusplaani elluviimine, mille eelduseks on
arendusvahendite ning piisav arendusmeeskonna olemasolu.
Meede 2.1.1: Põllumajandustootjate teadmiste ja oskuste täiendamisele
kaasaaitamine
Tegevussuunad: nõustamine; koolitus, teavitus ja haridus; teadus ja arendus
Mõõdikute tabel:
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T2.1.1.1 Vajadusi arvestava nõustamis-
teenuste tagamine. MAK
nõustamisteenuste toetamise
meetme rakendamine. (TAO,
PRIA)
Sihtrühma rahulolu
nõustamissüsteemiga. Sektorile
vajalik nõustamisteenus on
kättesaadav.
T2.1.1.2 Osalemine rahvusvahelistes
nõustamisalastes võrgustikes.
(TAO)
Arendatud koostööd teiste riikide
esindajatega, kes on seotud
nõustamissüsteemidega.
T2.1.1.3 MAK Teadmussiirde ja teavituse
meetme rakendamine, sh
temaatilised teadmussiirde
programmid. (TAO, PRIA)
Sektori ja ühiskonna teadlikkus on
paranenud, info on kättesaadav.
Põllumajandussektori teadlikkus
on paranenud.
T2.1.1.4 MAK meetme 16.2 (uute toodete,
tavade, protsesside ja tehnoloogiate
arendamine) rakendamise kaudu
innovatsioonialase koostöö
Toimub innovatsioonile suunatud
koostöö ettevõtjate ja teadlaste
vahel. Viiakse läbi ühiseid
katseprojekte ning muid
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M2.1.1.26: Eesmärgipõhistel koolitus- ja teavitustegevustel osalenute arv (TAO)
689 1226 1000 1000 1000 1000 1000
M2.1.1.27: Eesmärgipõhiste teadusuuringute arv ja muude uuringute arv
valitsemisalas (TAO)
12 14 9 6 6 6 6
M1.2.4.28: Nõustamistundide arv loomakasvatuse, taimekasvatuse ja
mahepõllumajanduse valdkondades (TAO)
- 4820 10 000 10 000 10 000 10 000 10 000
40
tugevdamine ettevõtjate ja teadus-
ja arendusasutuste vahel. (TAO,
PRIA, MMIK)
üksikprojekte uute toodete,
tavade, protsesside ja
tehnoloogiate arendamiseks.
T2.1.1.5 Põllumajandusteaduste alalise
komitee SCAR plenaaristungitel ja
töörühmades osalemine (TAO).
Eesti seisukohad
põllumajandusteaduste
arendamiseks on esitatud.
T2.1.1.6 Programmi "Põllumajanduslikud
rakendus-uuringud ja
arendustegevus aastatel 2015–
2021" rakendamine ja laiendamine.
(TAO)
Maaeluministeeriumil on teadus-
põhine sisend õigus-loomeks,
riiklikuks järelevalveks ja
poliitika kujundamiseks; sotsiaal-
partneritele on antud teaduspõhist
sisendit; rahvus-vahelises
teaduskoostöös osalemine ja
rahastamine on koordineeritud.
T2.1.1.7 Põllumajandusteaduste alalise
komitee (SCAR CASA)
konverentsi korraldamine.
Konverentsi eesmärk on EL
liikmesriikide suurem kaasatus EL
ERA tegevuste planeerimisel ja
rakendamisel. (TAO)
SCAR konverents on korraldatud,
Balti riikide ja Ida-Euroopa
riikide osalus konverentsil.
T2.1.1.8 Uutes teaduskoostöö võrgustikes
osalemine, ühtsete prioriteetide
väljatöötamine koos
partnerriikidega, projekti-
konkursside korraldamine. (TAO)
Tõusnud on teadlikkus, tootmine
ja töötlemine tugineb parimatele
kättesaadavatele teadustulemus-
tele, olemasolevaid teadmisi
levitatakse laiaulatuslikult.
ERA-Net Cofund Sustainable
Crop Production (SusCrop)
teadusvõrgustikus osalemine.
ERA-Net SusAn (Jätkusuutlikud
süsteemid loomakasvatuses).
Meede 2.1.2: Tootmis- ja töötlemistehnoloogia edendamine
Tegevussuunad: uue tehnoloogia juurutamine; sordi- ja tõuaretus; sordikaitse (aretaja
õiguste kaitse); tava ja geneetiliselt muundatud kooseksisteerimine; toote-, tava-,
protsessi- ja tehnoloogia arendus, kvaliteediskeemid
Mõõdikute tabel:
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M2.1.2.29: Uute Eestis aretatud sortide arv (ETKI, TAO)
2 1 4 3 6
Programm
lõpeb 2019.
aastal. Uue
programmi
ettevalmistus
algab 2017.a
Programm
lõpeb 2019.
aastal. Uue
programmi
ettevalmistus
algab 2017.a
M2.1.2.30: Toiduainetööstuse investeeringute mahu muutus võrreldes 2006. aastaga (ESA)
-4,8% 2016 andmed 3% 5% 5% 6% 6%
41
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T2.1.2.1 MAK 2014–2020 meetme 4.1
(Investeeringud põllumajandus-
ettevõtete tulemuslikkuse
parandamiseks) rakendamine.
(MAO, PRIA)
Paranenud on
põllumajandustootjate
põhivaraga varustatus,
konkurentsivõime ning vastavus
keskkonnanõuetele.
T2.1.2.2 Riikliku programmi „Sordiaretus-
programm aastatel 2009-2019“
jätkuv rakendamine. Sordiaretuse
valdkonna väljakutsetega toime-
tulekuks programmi rahastuse
suurendamine 50% võrra, uute
sortide aretus. (TAO)
Lisarahastuse toel on
suurenenud uute sortide
kasutuselevõtt ja aretatud uued
sordid (sojauba, uba).
T2.1.2.3 Teravilja kvaliteedi seiresüsteemi
rakendamine. (PMK)
Koostatud on igaaastased
teravilja kvaliteedi ülevaated.
T2.1.2.4 Tavasortides GM saaste tuvastamine.
(PMA)
Võimalik GM saaste seemnetes
on tuvastatud.
T2.1.2.5 MAK 2014–2020 meetme 16
allmeetme „Innovatsiooniklaster“
rakendamine. Põllumajandustoodete
tootja ja töötleja, teadlase, nõustaja
vahelise koostöö tugevdamine.
(TAO, MMIK, PRIA)
Toimivad innovatsiooniklastrid.
Toimib koostöö nii Eesti kui ka
Euroopa tasemel. Tegevuskavas
planeeritud uuringud on tehtud,
tulemused tootjatele/töötlejatele
ja Euroopa võrgustikule
kättesaadavad ja tulemusi
rakendatakse.
T2.1.2.6 Rahvusvahelise teaduskoostöö
(võrgustikud, koostööprojektid)
algatamine ja nendes osalemine
sordiaretuse valdkonnas. (TAO)
Ühised teadusprojektid on ellu
viidud, teadustulemusi
levitatakse Põhja- ja Balti-
maades ning EL-is. Luuakse
erinevate maade aretus-
programmides kasutatavat talve-
ja haiguskindlat lähtematerjali.
Meede 2.1.3: Põllumajandusettevõtete edendamine tulenevalt ettevõttetasandi
struktuurimuudatusest
Tegevussuunad: mitmekesistamine, laiendamine; toetuste poliitika; uute ettevõtete loomise
soodustamine ja generatsioonide vahetus
Mõõdikute tabel:
2017 lõpus
M2.1.2.31: Brutoinvesteeringute osatähtsus kogutoodangus (FADN)
17% 2016 andmed
2017 lõpus 38% 38% 38% 38% 38%
M2.1.2.32: Innovatsioonitegevuses osalevate partnerite arv (TAO, MMIK)
0 7 15 15 15 15 15
M2.1.2.33: Innovatsiooniklastrite arv (TAO, MMIK)
0 2 5 5 5 5 5
42
* 2016. a andmed selguvad 2017. a detsembris.
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T2.1.3.1 Perioodilised analüüsid sektori
olukorrast, sh toetusabinõude mõjude
hinnangud. (PTKO)
Analüüsid on koostatud ja
esitatud sektori ülevaates.
T2.1.3.2 Noorte alustavate
põllumajandustootjate toetuse
(otsetoetus) rakendamine. (PTKO,
PRIA)
Põllumajandustootjate
vanuseline struktuur on
paranenud.
T2.1.3.3 MAK 2014–2020 meetme 6.1
(Noorte põllumajandustootjate
tegevuse alustamine) rakendamine.
(MAO, PRIA)
Põllumajandusettevõtjate
vanuseline struktuur on
paranenud.
T2.1.3.4 MAK 2014–2020 meetme 6.3
(Väikeste põllumajandusettevõtete
arendamine) rakendamine. (MAO,
PRIA)
Säilib mitmekesine
põllumajandusettevõtete
struktuur, väikesed ettevõtted on
elujõulisemad.
T2.1.3.5 ÜPP I samba siseriikliku seire
korraldamine lähtuvalt EL Komisjoni
seire ja -hindamisraamistikust.
(PTKO, PRIA)
ÜPP I samba meetmete
rakendamisele on antud hinnang
läbi mõju-, tulemus-, väljund-
indikaatorite. Poliitikameetmete
mõju on hinnatud, põhjendatud
ettepanekud vajalikeks
muudatusteks esitatud
kehtestatud tähtaegadel.
T2.1.3.6 Maaelu Arendamise Toetuste
Süsteemi (MATS) arendamine.
(PRIA, MEM-ITO)
Taotlejatele on loodud võimalus
taotlusi elektrooniliselt esitada,
menetlusprotsess on
optimeeritud ja automatiseeritud,
mis võimaldab toetusi kiiremini
välja maksta.
Meede 2.1.4: Stabiilse majandusruumi ja toidutootjate turujõu kasvu tagamine
Tegevussuunad: turgudele sekkumine; baassissetuleku tagamine; ühistegevuse
arendamine; tarneahela läbipaistvus; konkurentsikeskkond; ekspordipotentsiaali
arendamine; kindlustus.
Mõõdikute tabel:
Tegelik tase Sihttase
2015 2016* 2017 2018 2019 2020 2021
M2.1.3.34: Positiivse ettevõtja tuluga ettevõtete osakaal valimist (FADN)
78% 90% 90% 90% 90% 90%
M2.1.3.35: Alla 35 aastaste ettevõtjate vanuseline suhe üle 65-aastastesse (ESA)
0,25 0,25* 0,26 0,26 0,26 0,26 0,26
43
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T2.1.4.1 Ühtse pindalatoetuse rakendamisega
jätkamine. (PTKO, PRIA)
Sissetulekutoetust saanud
põllumajandustootjad teevad
tootmisotsuseid turusignaalidest
lähtuvalt. Meetme oodatavate
tulemuste saavutamiseks on
oluline rakendada nii
omnibussist tulenevaid kui ka
uue perioodist rakenduvaid
nõudeid, mis on suunatud
klientidele toetuse lihtsamaks
taotlemiseks (kollase kaardi
nõue, püsirohumaa säilitamise
tagamine, põldude registri
nõuetekohane uuendamine).
T2.1.4.2 Põllumajanduse ja töötleva tööstuse
majandusliku seisundi,
toetusmeetmete ja
põllumajandustoodete turu olukorra
seire ning analüüs, sobivate
poliitikainstrumentide
väljatöötamine, toetuste
administreerimise parandamine,
sektori teavitamine ja kaasamine,
Euroopa Komisjoni informeerimine.
(PTKO, KPTTO)
Põllumajanduse ja töötleva
tööstuse majanduslik seisund,
toetusmeetmete ja
põllumajandustoodete turu
olukord on seiratud ning
analüüsitud, sobivad
poliitikainstrumendid välja
töötatud, administreerimine on
paranenud, sektor teavitatud ja
kaasatud, Euroopa Komisjon
informeeritud.
Tegelik
tase
Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M2.1.4.36: Toiduainete isevarustatustase (ESA) Piim
176%
Liha
90%
Teravili
173%
Munad
66%
Kartul
81%
Köögivili
55%
Marjad ja
puuvili 8%
Piim
180%
Liha
90%
Teravili
151%
Munad
65%
Kartul
90%
Köögivili
63,5%
Marjad ja
puuvili
12%
Piim
182%
Liha
92%
Teravili
163%
Munad
68%
Kartul
94%
Köögivili
65%
Marjad ja
puuvili
13%
Piim
183%
Liha
93%
Teravili 176
%
Munad
69%
Kartul
94,5%
Köögivili
68%
Marjad ja
puuvili
13,5%
Piim
184%
Liha
94%
Teravili
190%
Munad
69%
Kartul
94,5%
Köögivili
70%
Marjad ja
puuvili
14%
Piim
186%
Liha
95%
Teravili
206%
Munad
69,5%
Kartul
95%
Köögivili
73%
Marjad ja
puuvili
14,5%
Piim
190%
Liha
97%
Teravili
222%
Munad
70%
Kartul
97%
Köögivili
75%
Marjad ja
puuvili
15%
44
T2.1.4.3 Põllumajandustoodete ja toidu
turustamisvõimaluste parandamine
toetades toodete promotsiooni, turu-
uuringuid, messidel osalemist jms
ning tõhustades toiduainete ja
alkohoolsete jookide kaitstud
geograafiliste tähiste, kaitstud
päritolunimetuste ja garanteeritud
traditsiooniliste toodete kasutamise
järelevalvet ning levitades teavet
nende sisu ja registreerimise
taotlemise võimaluste kohta.
(Turuarendustoetus, teavitamis- ja
müügiedendusmeede, Eesti toidu
tutvustamise ja müügiedenduse kava
„Eesti toit 2015–2020“). (KPTTO,
PRIA, MMIK; VSO)
Põllumajandustoodete ja toidu
turustamisvõimalused on
paranenud. Teadlikkus kaitstud
geograafilistest tähistest ja
päritolunimetustest ning
garanteeritud traditsioonilistest
toodetest on kasvanud.
T2.1.4.4 Mesindusprogramm 2017–2019
jätkamine. (PTKO, PRIA)
Mesindusprogramm on
rakendunud.
T2.1.4.5 MAK 2007–2013 meetme 1.9
rakendamine (jätkub taotluste
vastuvõtt tunnustatud
tootjarühmadelt, kuid tunnustuse
taotlemine on lõppenud). (KPTTO,
PRIA)
Tootjarühmade arv kasvab, nad
on majanduslikult aktiivsemad,
nende liikmete sissetulekud
suurenevad.
T2.1.4.6 Eesti aiandussektori arengukava
aastateks 2015–2020 rakendamine.
(PTKO)
Arengukava rakendusplaanis ette
nähtud tegevused on tehtud
eelarveliste võimaluste piires.
T2.1.4.7 Eesti teraviljasektori arengukava
aastateks 2014–2020 rakendamine.
(PTKO)
Arengukava rakendusplaanis ette
nähtud tegevused on tehtud
eelarveliste võimaluste piires.
T2.1.4.8 Tootmisharudevaheliste
organisatsioonide tekkimise
võimaluste loomine. (PTKO)
Tootmisharudevaheliste
organisatsioonide tekkimiseks
on võimalused loodud,
õigusaktid on ette valmistatud ja
põllumajandustootjaid
teavitatud.
T2.1.4.9 MAK 2014–2020 meetme 9
(Tootjarühmade ja organisatsioonide
loomine) rakendamine. (KPTTO,
PRIA).
Tootjarühmade arv kasvab, nad
on majanduslikult aktiivsemad,
nende liikmete sissetulekud
suurenevad.
T2.1.4.10 Tulenevalt sektoripõhistest
analüüsidest
põllumajandustootmisega seotud
toetuse rakendamine ja vajadusel
muutmine (aianduse ja piima
sektoritele). (PTKO, PRIA)
Raskustes oleva sektori
aitamiseks on välja töötatud
(kaasates sektori esindajad)
põllumajandustootmisega seotud
toetused (otsetoetused). Analüüs
vajalikest muudatustest
teostatud.
T2.1.4.11 Väikepõllumajandustootjate
toetamiseks rakendatakse lihtsustatud
otsetoetust. (PTKO, PRIA)
Väiketootjate toetusskeem on
välja töötatud ja rakendatud.
45
T2.1.4.12 ÜPP turukorralduse
tootjaorganisatsioonide tunnustamise
rakendamine. (PTKO)
Tootjaorganisatsioonidel on
võimalus vastavalt
turukorralduse reeglitele
ametlikule tunnustusele.
T2.1.4.13 Puu- ja köögivilja sektori
tootjaorganisatsioonide toetuse
rakendamine. (PTKO; PRIA)
Puu- ja köögivilja sektori
tootjaorganisatsioonidele on
loodud võimalus taotleda
toetust, sektorit teavitatud,
õigusaktid välja töötatud.
T2.1.4.14 ÜPP turukorralduse erakorraliste
meetmete rakendamine vastavalt
vajadusele. (PTKO, PRIA)
Meetmete rakendamiseks on
võimalused loodud.
T2.1.4.15 Sekkumiskokkuostu ja
eraladustamise meetmete
rakendamine vastavalt
turuolukorrale. (PTKO, VTA, PRIA)
Meetmete rakendamiseks on
võimalused loodud.
T2.1.4.16 Laste tervislike toitumisega seotud
tarbimisharjumuste kujundamine läbi
koolikava toetuse. (PTKO, PRIA)
Lastel on kujunenud
tervislikumad toitumisalased
tarbimisharjumused.
Toetusskeem on rakendatud.
Alates 2017 augustist rakendub
uue meetmena Koolikavade
meede, mille tulemuslikuks
menetlemiseks arendatakse
MATS menetlussüsteemi 100%
elektroonne taotlemise ja
menetlemise võimekus.
T2.1.4.17 Veise-, sea- ja lambarümpade
klassifitseerimise rakendamine.
(PTKO, VTA)
Õiguslik alus on väljatöötatud,
järelevalve klassifitseerimise ja
hinnaedastuse üle tagatud.
T2.1.4.18 ÜPP turustamisstandardite (munad,
linnuliha, võiderasvad), teatud
sektorite (veise- ja vasikaliha, piima
ja piimatooted, linnuliha, munad,
võiderasvad, oliiviõli) mõistete,
nimetuste, müüginimetuste
rakendamine. (PTKO, VTA)
Õiguslik alus on väljatöötatud,
järelevalve tagatud.
T2.1.4.19 Värske puu- ja köögivilja
turustusstandarditele vastavuse
järelevalve korraldamine. (PMA)
Kvaliteetne avalik teenus
tagatud. Liikmesriigi pädeva
asutuse ülesanded täidetud.
Kontroll turustatava värske puu-
ja köögivilja kvaliteedinõuetele
vastavuse üle tagatud.
Klientidele elektroonilise
suhtluse võimalus (MEM
kliendiportaal) ja valdkonna
infosüsteemi arendus tagatud.
T2.1.4.20 Eesti maaelu arengukava 2014–2020
põllumajandustoodete töötlemist ja
turustamist, kvaliteedikavades
osalemist ning otseturustustegevusi
Meetmed on rakendatud.
46
toetavate meetmete rakendamine.
(KPTTO)
T2.1.4.21 Väliskaubanduse alaste õigusaktide
välja töötamine ja rakendamine ning
põllumajandustoodete ekspordi
edendamine. (KPTTO, KMO, VSO,
STO)
Õigusaktid on välja töötatud ja
rakendatud, ekspordi
edendamisele suunatud
tegevused ellu viidud.
T2.1.4.22 Alkoholi turukorralduse toimimise
tagamine. (KPTTO)
Tagatud on alkoholi
turukorralduse toimimine.
T2.1.4.23 MAK 2007–2013 ja 2014–2020
meetmete seire ja hindamine. (MEM,
PRIA).
Meetmete rakendamise
tulemused ja mõju on hinnatud,
vajadusel on korrigeeritud
meetmete rakendamistingimusi.
T2.1.4.24 Mesindussektori toetusmeetme
väljatöötamine (vähese tähtsusega
abi). (PTKO)
Mesindussektori toetusmeede on
välja töötatud.8
T2.1.4.25 Riiklike üleminekutoetuste
rakendamine põllumajandustootjatele
(siseriiklik juurdemakse 2017.
aastaks). (PTKO, PRIA)
Üleminekutoetused on välja
töötatud ja rakendatud. Eesti
põllumajandtootjatele on tagatud
võrdsemad konkurentsi-
tingimused võrreldes teiste EL
tootjatega. Meetme
tulemuslikuks rakendamiseks
(menetlus, tarkvaraarendus) on
vahendid olemas.
T2.1.4.26 Koolipuu ja -köögivilja ning
koolipiima kavadele vajaliku
rahastamise tagamine. (PTKO)
Kavadega jätkamiseks on vajalik
rahastamine tagatud soodustades
piima ja piimatoodete ning
puuvilja- ja köögivilja tarbimist
ning teadliku toitumisharjumuse
kujundamist alushariduses,
põhikoolis ja gümnaasiumis.9
T2.1.4.27 MAK 2014–2020 meetme 5
(Loodusõnnetuses ja katastroofides
kahjustunud põllumajandusliku
tootmise potentsiaali taastamine ning
asjakohaste ennetusmeetmete
kasutuselevõtmine) väljatöötamine.
(MAO)
Meetme põhimõtted ja
õiguslikud alused on välja
töötatud. Vajaduse tekkimisel on
rakendamisvalmidus olemas.
T2.1.4.28 Riigiabi läbipaistvusnõude
rakendamine ja riigiabi tagasinõude
(sh intressiarvestuse) regulatsiooni
ülevaatamine kooskõlas
konkurentsiseaduse muudatustega.
Riigiabi läbipaistvusnõuet
rakendatakse ja siseriikliku
otsuse alusel tehtud riigiabi
tagasinõude (sh intressi
arvestuse) regulatsioon üle
8 Taustinfo: Mesilaspere toetus avaldab positiivset mõju mesilasperede registreerimisele ning seeläbi parandab mesilaste haiguste seire
võimalusi ning mesilaste haiguste tõkestamiseks võetud meetmete rakendamist. Mesilasperede registreerimine aitab kaasa mesindusprogrammi (toetatakse 50% ulatuses EL eelarvest) rakendamisele (lisaeelarvetaotlus esitatakse 2018.a ).. 9 Taustinfo: EL koolipiimatoetuse kava eesmärkide täitmise jätkamine (Eestis alates 2004. aastast). Soodustades piima ja piimatoodete
tarbimist ja teadliku toitumisharjumuste kujundamist alushariduses, põhikooli-ja gümnaasiumiastmes. Euroopa Liidus ja Eestis kava rakendamisega saadud kogemused on näidanud, et kava kaasrahastamine on vajalik saavutamaks
efektiivset rakendamist ning laiapõhjalist osalusmäära. Koolipiimatoetuse kavaga oli 2015/16. õppeaastaks liitunud ca 96% sihtgruppi
kuuluvatest haridusasutuste õpilastest (eeskujulik näitaja EL liikmesriikide seas)..
47
(PTKO) vaadatud ning vastavad
muudatused maaelu ja
põllumajandusturu korraldamise
seadusesse tehtud.
T2.1.4.29 Eesti esindatuse suurendamine
Hiinas. (VSO)
Kaubandushuvid paremini
esindatud. Ekspordi mahud on
suurenenud.
T2.1.4.30 Euroopa Komisjoni uute nõuete
täitmine, mis on tingitud EK poolsest
soovist lihtsustada kliendivaatest (nt.
kollane kaart) kui ka perioodi 2014-
2020 lisanduvad nõuded
(põllumassiivide registri uuendamine
(kahe aasta tagant, Regulatsioon
809/2014 artikkel 49 kontrollide
põhimõtte muutumine jms.). (MEM,
PRIA)
Nõuded on siseriiklikes
määrustes kirjeldatud, kliente on
teavitatud ning Makseagentuuril
on olemas rakendamisvõimekus
(tööaeg, arendusressurss,
andmekogud jm).
2019–2021 ALGATUSED VAHETUD TULEMUSED
T2.1.4.31A Riiklike üleminekutoetuste
rakendamine põllumajandustootjatele
(sõltuvalt eelarvelistest vahenditest
siseriiklik juurdemakse aastatel
2018–2020). (PTKO)
Üleminekutoetused on välja
töötatud ja rakendatud. Eesti
põllumajandustootjatele on
tagatud võrdsemad konkurentsi
tingimused võrreldes teiste EL
tootjatega.10
T2.1.4.32A Menetlussüsteemi MATS
tegevusplaani elluviimise jätkamine.
2018.aastal alustatud pindalapõhiste
meetmete MATSi üleviimise
eelanalüüsi tulemuste rakendamine
(PRIA, MEM).11
MATSi tegevusplaani
elluviimiseks on kokkuleppe
MEM, PRIA,
Rahandusministeeriumi ning
Majandus- ja
Kommunikatsiooni-
ministeeriumiga olemas.
Tegevusplaani elluviimine tagab
menetlussüsteemi MATS
tähtaegse rakendamise
2021.aasta.
T2.1.4.33A Arengukoostöö projektide
väljatöötamine ja ellurakendamine.
(VSO; KPTTO)
Kaubanduspartnertite
majanduskeskkond on
stabiilsem.12
Meede 2.1.5: Põllumajandusmaa produktiivsele kasutamisele kaasaaitamine
Tegevussuunad: väärtuslik põllumajandusmaa, maakasutuspoliitika, maaparandus
Mõõdikute tabel:
10 Taustinfo: Vabariigi Valituse tegevusprogrammi „Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica
Liidu valitsusliidu aluspõhimõtted 2016-2019“ kohaselt eraldatakse üleminekutoetusteks riigieelarvest vahendid igaks aastaks
maksimaalse määra ulatuses. Selles tulenevalt on 2018. ja 2020. aastaks vajalik esitada maksimaalsete määrade ulatuse saavutamiseks lisataotlused. Üleminekutoetuste maksmine suurendab Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet Euroopa Liidu ühisturul. 11 Taustinfo: MAK-i perioodi 2014-2021 meetmeid on menetletud IT süsteemis, mis on kasutusel alates 2003 ning antud süsteemi pole
võimalik kasutada järgmisel perioodil 2021+ (PRIA). 12 Taustinfo : põllumajandus ja maaelu areng on Eesti arengukoostöö partnerriikide jaoks olulisel kohal ja seega me näeme suuremat
mõju kui väike osa Eesti arenguabi vahenditest suunatakse otse haruministeeriumile konkreetse valdkonna projektide elluviimiseks (NB!
2017.a esitatud arengukoostöö alast 2018.aasta lisaeelarvetaotlust ei rahuldatud, taotlus on kavas uuesti esitada 2018.aastal).
48
*2016. a andmed avaldatakse 2017. aasta 21. juulil
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
13 Kliendiportaal alustab tööd 2017. a suvel.
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M2.1.5.37: Põllumajandustootmises kasutatava maa osakaal kogu
põllumajandusmaast (SA)
87,4% 85%* 85% 85% 85% 85% 85%
M2.1.5.38: Kasutatav kindlaksmääratud põllumajandusmaa (ha) (PRIA)
977 200 979 800 980 000 990 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000
M2.1.5.39: Korrastatud (st rekonstrueeritud ja uuendatud)
maaparandussüsteemide pind aastas (ha) (PMA)
2520 522 4987 4000 4 000 4 000 4 000
M2.1.5.40: Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hoiu korraldamine (km)
(PMA)
420 410 450 450 450 450 450
M2.1.5.41: Kliendiportaali13
kaudu esitatud maaparandusalaste taotluste ja teadete
osakaal kõikidest maaparanduse taotlustest ja teadetest (PMA teenused, T2.1.5.4
tegevuse mõõdik)
- - 20% 30% 40% 50% 60%
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T2.1.5.1 Maaparanduse valdkonna taotluste,
lubade ja kooskõlastuste
menetlemine. (PMA)
Taotlused, load ja
kooskõlastused nõuetekohaselt
menetletud. Kvaliteetne avalik
teenus tagatud.
T2.1.5.2 Maaparanduse järelevalve
korraldamine. (PMA)
Kontroll maaparandushoiu ja
maaparandussüsteemide
ehitamise nõuete täitmise üle
tagatud.
T2.1.5.3 Maaparandushoiutööde korraldamine
riigi poolt korrashoitavatel
ühiseesvooludel. (PMA)
Riigi poolt korrashoitavate
ühiseesvoolude korrastamine
toimub
maaparandushoiukavades
toodud prioriteetidele.
T2.1.5.4 Maaparanduse valdkonna
infosüsteemide rakendamine. (MAO,
PMA, MEM-ITO)
Tootjatele ja pädevale asutusele
on kaasaegne infovahetus-
keskkond (MEM kliendiportaal)
ja vajalikud rakendused (MSR)
tagatud. Järelevalve infosüsteem
loodud ja toimib.
T2.1.5.5 MAK 2014–2020 meetme 4.3 (Põllu-
ja metsamajanduse taristu
Maaparandussüsteemide
seisukord paraneb.
49
arendamine) rakendamine. (MAO,
PRIA)
T2.1.5.6 Väärtusliku põllumajandusmaa
kaitsetingimuste ja sellega seotud
infosüsteemide arendamine. (PMA,
PRIA)
Väärtuslikku
põllumajandusmaad ja selle
kaitset ning sellega seotud
infosüsteemi käsitlevad
õiguslikud alused on loodud ja
rakendatud ning sellega seotud
kaasaegne infovahetus-keskkond
ja vajalikud rakendused (PRIA
registri arendus) tagatud.
T2.1.5.7 Maaparandusseire. (PMA) Põllumajandusmaa parem
kasutamine ja
maaparandussüsteemide
väljalangemise ohu
minimaliseerimine (teostatud
seire uuringud.
T2.1.5.8 Maaparanduse valdkonna
infosüsteemide täiendav arendamine.
(MEM, PMA)
PMA arhiivides olev teave
maaparandussüsteemi omanikele
on internetist saadav.
2019–2021 ALGATUSED VAHETUD TULEMUSED
T2.1.5.9A Maaparandussüsteemide
hooldustoetuste rakendamine (alates
2019.a). Hooldustoetust planeeritakse
maksta:
- kergetel hooldustöödel (kraavidel
heina ja võsa niitmine jne);
- keerulistel hooldustöödel (kraavidel
setete väljatõstmine, kollektorite
suudmete hooldus jne);
- koprapaisude likvideerimisel;
- drenaažisüsteemide korrastamisel
2019 aastal prognoositavad
töödemahud:
- korrastatakse 911 km kraave
(70% toetuse mahust);
- likvideeritakse 333
koprapaisu;
- drenaažisüsteeme hooldatakse
1250 ha põllumajandusmaal
(30% toetuse mahust);
- koostatakse 143
hooldustöödekava.
50
Alavaldkond 2.2: Traditsioonilised põllumajandusmaastikud, puhas keskkond ja
liigiline mitmekesisus
Alaeesmärk 2.2: Eestis on säilinud traditsioonilised põllumajandusmaastikud, Eestis on
puhas keskkond ning säilinud on liigiline mitmekesisus
Alaeesmärgi mõõdikute tabel:14
* 2016. aastal taotletud pind. Toetusega hõlmatud tegeliku pinna andmed selguvad 2017.
Eesmärgi saavutamiseks on Maaeluministeeriumi valitsemisalas kavandatud peamiselt
kolm meedet:
traditsiooniliste põllumajandusmaastike ja liigilise mitmekesisuse säilitamine;
keskkonnasõbraliku põllumajandustootmise edendamine;
keskkonnaalaste teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine.
Meede 2.2.1: Traditsiooniliste põllumajandusmaastike ja liigilise mitmekesisuse
säilitamine
Tegevussuunad: põllumajandusmaa kestliku kasutuse säilitamine; looduskaitseliste
kitsenduste kompenseerimine; poollooduslike koosluste, ohustatud tõugude ja sortide ning
geneetiliste ressursside säilitamine; kiviaedade taastamine, metsa kaitse.
Mõõdikute tabel:
* Eesti maatõugu veis, eesti hobune, tori universaalsuuna ja vana-tori suuna hobune, eesti
raskeveohobune ja eesti vutt.
14 Periood lõpeb siin aastaga 2020, sest MAK saab 2020. aastaga läbi ja edasised meetmed ei ole kokku lepitud.
E2.2.6: Kasutuses oleva Natura põllumajandusmaa (NAP) ja poollooduslikku
kooslusse (PLK) kuuluva maa pindala (PRIA)
Tegelik tase (ha)
2011 2012 2013 2014 2015
PLK 24 035
NAP 23 169
PLK 25 177
NAP 23 441
PLK 26 787
NAP 24 404
PLK 24 177
NAP 24 333
PLK 22 499
NAP 21 221
Sihttase (ha)
2016 2017 2018 2019 2020
PLK 26 569*
NAP 20 350*
PLK 34 000
NAP 23 400
PLK 36 000
NAP 23 400
PLK 38 000
NAP 23 400
PLK 40 000
NAP 23 400
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M2.2.1.41: Püsirohumaa osakaal (ha) (PRIA)
26,9% 24,5% 32,0% 32,0% 32,0% 32,0% Uue
programmperioodi
algus
M2.2.1.42: Säilitatavate sortide arv (ETKI, TAO)
252 122 125 125 125
Programm
lõpeb 2019
- Uue
programmperioodi
algus
M2.2.1.43: Säilitatavate ohustatud põllumajandusloomatõugude arv (VTA, TOO, MAO)
5 5* 5 5 5 5 Uue
programmperioodi
algus
51
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T2.2.1.1 MAK 2007–2013 meetmete 2.3.3
(Ohustatud tõugu looma pidamise
toetus), 2.3.4 (Kohalikku sorti
taimede kasvatamise toetus), 2.3.5
(Poolloodusliku koosluse hooldamise
toetus) rakendamine. (MAO, PRIA)
Säilib liigiline mitmekesisus, sh
kohalikud sordid ja tõud.
Toetusega hooldatud pool-
looduslike koosluste pind;
toetatud ohustatud tõugu
loomade arv; kohalikku sorti
taime kasvatamise toetust
saavate alade pind.
T2.2.1.2 FAO Geneetilise ressursi Komisjoni
mitme-aastase tööplaani tegevused,
põllumajanduskultuuride geneetilise
ressursi rahvusvahelise lepingu
tingimuste täitmine, ECPGR
töörühmade tegevused, DG AGRI
Euroopa Geneetiliste ressursside
tegevuskavas osalemine. (TAO,
TOO, TTO, KMO, VSO, EKO,
ETKI)
Geneetilise ressursi ex-situ
säilitamine on tagatud vastavalt
rahvusvahelisele lepingule, FAO
geneetilise ressursi komisjoni
mitme-aastane tegevuskava
elluviidud.
T2.2.1.3 Programmi "Põllumajandus-
kultuuride geneetilise ressursi
kogumine ja säilitamine aastatel
2014–2020" jätkuv rakendamine.
(TAO)
Taimede geneetilise ressursi ex-
situ kogumine ja säilitamine on
tagatud. Andmed on
kättesaadavad.
T2.2.1.4 MAK 2014–2020 meetmete 10. 5-7
(Põllumajanduse keskkonna- ja
kliimameede: kohaliku sorti taimede
kasvatamise, ohustatud tõugu looma
pidamise ja poolloodusliku koosluse
hooldamise toetus), 12 (Natura 2000
toetused) rakendamine.
(MAO,
PRIA)
Säilib või suureneb liigiline
mitmekesisus, sh on säilitatud
või suurenenud kohalikku sorti
taimede kasvatamine või
ohustatud tõugu loomade arv.
T2.2.1.5 MAK 2014–2020 alameetmed 8.3,
8.4 (Metsakahjustuste ennetamine,
kõrvaldamine ja kahjustatud metsa
taastamine) rakendamine. (MAO,
PRIA, EMK)
Metsakahjustuste oht väheneb,
kahjustatud mets on taastatud.
T2.2.1.6 MAK 2014–2020 meetme 4.4
(Kiviaia taastamise toetus)
rakendamine. (MAO, PRIA)
Põllumajandusmaastikes asuvad
kiviaiad taastatakse.
Vahendid kiviaedade
ekspertiiside tellimiseks
Muinsuskaitseameti käest on
olemas.
T2.2.1.7 Vee-elustiku, kalanduse, vesiviljeluse
Eesti hetkeolukorra analüüs,
mikroseente geneetilise ressursi
hindamine vastavalt rahvus-
vahelistele nõuetele. (Aruande
kohustus tuleneb FAO geneetilise
Kogud on hinnatud ning nende
kasutamine on tehtud kätte
saadavaks nii teadlastele kui
tootjatele.
52
ressursi komisjoni mitme-aastasest
tööplaanist.). (TAO, KMO, VSO)
Meede 2.2.2: Keskkonnasõbraliku põllumajandustootmise edendamine
Tegevussuunad: keskkonnasõbralikud tootmistehnoloogiad; kliima; mahepõllumajanduse
edendamine.
Mõõdikute tabel:
* 2016 taotletud pind. Toetusega hõlmatud tegeliku pinna andmed selguvad 2017.
** 2015 sihttase (2015. a kohta uuringut ei korraldatud)
*** EMOR asendatud EKI-ga
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T2.2.2.1 MAK 2007–2013 meetme 2.3.2
(Mahepõllumajandusliku tootmise
toetus) rakendamine. (TTO, PRIA)
Põllumajanduslik tootmine on
keskkonnasõbralikum.
Mahepõllumajanduslikult
majandatava maa pinna
suurenemine.
T2.2.2.2 Kliimamuutuste tegevuskava ja muud
kliimamuutuste valdkonna tegevused.
(PTKO)
Tegevuskava rakendusplaanis
ette nähtud tegevused on tehtud.
T2.2.2.3 MAK 2014–2020
mahepõllumajanduse meetme
rakendamine. (TTO, PRIA)
Põllumajanduslik tootmine on
keskkonnasõbralikum.
Mahepõllumajanduslikult
majandatava maa pinna
suurenemine.
T2.2.2.4 Mahepõllumajanduse valdkonna
õigusaktide väljatöötamine ja
vajadusel täiendamine, kooskõlas EL
seadusandluse ja rahvusvaheliste
reeglitega. Osalemine EL
mahepõllumajanduse valdkonna
õigusaktide eelnõude väljatöötamisel,
tuginedes ettepanekutes
Õiguslik alus
mahepõllumajanduse valdkonna
nõuetele ja järelevalve
korraldusele on ajakohane ja
kooskõlas EL seadusandluse ja
rahvusvaheliste reeglitega. EL
mahepõllumajanduse valdkonna
õigusaktide eelnõude
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M2.2.2.44: Keskkonnasõbralikult majandatav maa (ha) (PRIA)
433 881 453 964* 475 000 475 000 475 000 475 000
Uue
programmp
erioodi
algus
M2.2.2.45: Mahepõllumajanduslik maa (ha) (PMA)
170 797 184 754 185 000 185 000 185 000 185 000 185 000
M2.2.2.46: Mahetoidu regulaarsete (iga nädal) tarbijate osakaal Eesti elanikest (%)
(eesmärk - suurendada ) (EKI)
10%** 8%*** 14% 16% 18% 20% 22%
53
eksperthinnangutele ja teaduslikele
uuringutele. (TTO, PMA, VTA)
väljatöötamisel, on Eesti
seisukohad kujundatud, esitatud
ja kaitstud. Kaasatud asutused
on informeeritud.
T2.2.2.5 Mahepõllumajanduse valdkonna
pädeva asutuse ülesannete täitmine.
(MEM, PMA, VTA)
Mahepõllumajanduse
valdkonnas ette nähtud taotlused
on nõuetekohaselt menetletud.
Mahepõllumajanduslik tootmine
ja turustamine vastab
kehtestatud nõuetele.
Kvaliteetne avalik teenus ja
nõuetekohane järelevalve on
tagatud, vajalik teave on
Euroopa Komisjonile esitatud ja
liikmesriigi pädeva asutuse
ülesanded täidetud.
T2.2.2.6 Mahepõllumajanduse järelevalveks
vajaliku laboriteenuseosutamine.
(PMK)
Pädevale asutusele vajalikud
laborianalüüsid ja õiguspäraste
otsuste vastuvõtmiseks vajalikud
uuringud on tehtud. Vajalik
sisseseade ja töövahendid ning
kvalifitseeritud personal olemas.
T2.2.2.7 Kaasaegse teabevahetuskeskkonna
infosüsteemi arendus ja rakendamine.
(TTO, PMA, VTA, PMK, PRIA,
MEM-ITO)
Mahepõllumajanduse
valdkonnas ettevõtjate ja pädeva
asutuse vahelist teabevahetust
võimaldav elektrooniline
teabevahetuskeskkond (MEM
kliendiportaal) on kasutusel ja
teenused on tagatud.
T2.2.2.8 Mahepõllumajanduse arengukava
aastateks 2014–2020 rakendamine.
(TTO)
Mahepõllumajanduse
arengukava aastateks 2014–2020
on rakendunud, selle tulemusel
on paranenud
mahepõllumajanduse
konkurentsivõime ja suurenenud
kohaliku mahetoidu tarbimine.
T2.2.2.9 Keskkonda ja kliimat säästvate
põllumajandustavade toetuse
rakendamine ja vajadusel EKd
muudatustest teavitamine. (PTKO,
PRIA)
Keskkonda ja kliimat säästvate
põllumajandustavade toetus
rakendatud ning vajadusel on
teavitatud EK-d nõuete
muudatustest.
T2.2.2.10 MAK 2014–2020 põllumajanduse
keskkonna- ja kliimameetmete 10.1.1
(Keskkonnasõbraliku majandamise
toetus), 10.1.3 (Piirkondliku
mullakaitse toetus) ja 10.1.4
(Keskkonnasõbraliku aianduse
toetus) rakendamine. (MAO, PRIA)
Põllumajandustootmine on
keskkonnasõbralikum.
T2.2.2.11 MAK 2014–2020 meetmete 10.1.2
(Põllumajanduse keskkonna- ja
kliimameede: piirkondliku veekaitse
Piirkondliku veekaitse
toetusmeede on välja töötatud, et
seda saaks rakendada 2018.
54
toetus) väljatöötamine. (MAO) aastast.
T2.2.2.12 MAK 2014–2020 meetmete 10.1.2
(Põllumajanduse keskkonna- ja
kliimameede: piirkondliku veekaitse
toetus) rakendamine. (MAO, PRIA)
Nitraaditundliku ala
põllumajandustootjad
suunatakse majandama
keskkonnahoidlikumalt,
vähendades seeläbi
põllumajandusmaalt toitainete
leostumist.
T2.2.2.13 Muudatuste kavandamine
mahepõllumajanduse õigusaktides
tulenevalt EL-s väljatöötamisel oleva
uue mahepõllumajanduse määruse
nõuetest.
Õiguslik alus
mahepõllumajanduse valdkonna
nõuetele ja järelevalve
korraldusele on ajakohane ja
kooskõlas EL seadusandlusega.
T2.2.2.14 EL mahepõllumajanduse uute
õigusaktide paketi üle võtmine.
(TTO, PMA, VTA, PMK)
Uued EL nõuded on õigeaegselt
mahepõllumajanduse
õigusaktidesse ülevõetud.
T2.2.2.15 Keskkonda ja kliimat säästvate
põllumajandustavade toetuse
rakendamine ja vajadusel EKd
muudatustest teavitamine. (PTKO,
PRIA)
Metsasuse erisuse analüüs
perioodiks 2017–2020.
2019–2021 ALGATUSED VAHETUD TULEMUSED
T2.2.2.16A EL mahepõllumajanduse uute
õigusaktide paketi rakendamine.
(TTO, PMA, VTA, PMK)
Kavandatud on uute nõuete
rakendamiseks vajalikud
meetmed ja nende
rakendamiseks on võimekus
loodud. Rakendatud meetmete
toimivus on analüüsitud.
Valdkonna järelevalvesüsteem
on vastavuses järelevalvet
reguleerivate õigusaktide
nõuetega.
Meede 2.2.3: Keskkonnaalaste teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine
Tegevussuunad: nõustamine; koolitus, teavitus ja haridus; teadus ja arendus
Mõõdikute tabel:
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M2.2.3.47: Nõuetele vastavuse, keskkonna ning maaparanduse valdkonna
nõustamistundide arv (TAO)
- 3485 6000 6000 6000 6000 6000
M2.2.3.48: Eesmärgipõhistel koolitus- ja teavitustegevustel osalenute arv (TAO)
304 2856 500 500 500 500 500
M2.2.3.49: Eesmärgipõhiste teadusuuringute ja muude uuringute arv
valitsemisalas (TAO)
11 14 12 8 8 8 8
55
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T2.2.3.1 Keskkonnateemaline nõustajate
koolitamine, MAK
nõustamisteenuste toetamise meetme
rakendamine. (TAO)
Sektori ja ühiskonna teadlikkus
on paranenud, nõustamisteenus
on kättesaadav.
T2.2.3.2 Mahepõllumajanduse valdkonnas
koolituste korraldamine, MAK
teadmussiirde ja teavituse meetme
rakendamine, sh temaatiline
teadmussiirde programm. (TAO)
Sektori ja ühiskonna teadlikkus
on paranenud, info on
kättesaadav. Teadlikkus
mahepõllumajandusest on
paranenud.
T2.2.3.3 MAK meetme 16.2 (uute toodete,
tavade, protsesside ja tehnoloogiate
arendamine) rakendamise kaudu
innovatsiooni-alase koostöö
tugevdamine ettevõtjate ja teadus-ja
arendusasutuste vahel. (TAO,
MMIK)
Toimub innovatsioonile
suunatud koostöö ettevõtjate ja
teadlaste vahel. Viiakse läbi
ühiseid katseprojekte ning muid
üksikprojekte uute toodete,
tavade, protsesside ja
tehnoloogiate arendamiseks.
(TAO, MMIK)
T2.2.3.4 Programmi "Põllumajanduslikud
rakendus-uuringud ja arendustegevus
aastatel 2015–2021" rakendamine.
(TAO)
Maaeluministeeriumil on
teaduspõhine sisend
õigusloomeks, riiklikuks
järelevalveks ja poliitika
kujundamiseks;
sotsiaalpartneritele on antud
teaduspõhist sisendit;
rahvusvahelises teaduskoostöös
osalemine ja rahastamine on
koordineeritud.
T2.2.3.5 Teaduskoostöö võrgustikes
osalemine, ühtsete prioriteetide
väljatöötamine koos partnerriikidega,
projektikonkursside korraldamine.
(TAO)
Tagatud on kliimamuutuste ja
keskkonna küsimuste
lahendamiseks teadustugi,
olemasolevaid teadmisi
levitatakse laiaulatuslikult.
JPI FACCE juhtkomitee
tegevustes osalemine;
JPI FACCE projektis
MACSUR 2 osalemine;
JPI FACCE ERA-Net Plus
teadusvõrgustikus „Climate
Smart Agriculture“ (CSA) ja
JPI ERA-Net Cofund
FACCE „Sustainable and
resilient agriculture for food
and non-food systems“
(SURPLUS) osalemine ning
keskkonnasäästlike ja
kliimamuutuste rakendus-
uuringute koordineerimine,
56
ettepanekute esitamine
vastavalt Eesti vajadustele.
(TAO, PTKO);
ERA-Net Core Organic Plus
teadusvõrgustikus
osalemine.
T2.2.3.6 Uutes teaduskoostöö võrgustikes
osalemine, ühtsete prioriteetide
väljatöötamine koos partnerriikidega,
projektikonkursside korraldamine.
(TAO)
Tagatud on kliimamuutuste ja
keskkonna küsimuste
lahendamiseks teadustugi,
olemasolevaid teadmisi
levitatakse laiaulatuslikult.
ERA-Net Cofund Core
Organic teadusvõrgustikus
osalemine.
57
Alavaldkond 2.3: Maamajandusega seotud piirkondade tasakaalustatud areng ja maa
elukeskkonna parandamine
Alaeesmärk 2.3: Maamajandusega seotud piirkonnad on tasakaalustatult arenenud ning
elukeskkond maal on paranenud
Alaeesmärgi mõõdikute tabel:
* Prognoos (ESA avaldab 2016. a andmed 2017. a juulis)
Eesmärgi saavutamiseks on Maaeluministeeriumi valitsemisalas kavandatud peamiselt
kolm meedet:
põllumajanduses vähenenud töökohtade asemel teiste töövõimaluste loomine;
sotsiaalmajandusliku sidususe suurendamine ning sotsiaalse elukeskkonna
parandamine;
sotsiaalmajanduslike teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine.
Alaeesmärk 2.3 panustab muuhulgas tulemusvaldkonda „Regionaalareng ja maaelu“.
E2.3.7: 15–74 aastaste tööhõivemäär maa-asulates (ESA)
Tegelik tase
2012 2013 2014 2015 2016*
58% 60% 61% 61% 61%
Sihttase
2017 2018 2019 2020 2021
61% 61% 61% 61% 61%
E2.3.8: Ettevõtlusaktiivsus maapiirkonnas (sh äriühinguid 1000 elaniku kohta) (ESA)
Tegelik tase
2012 2013 2014 2015 2016*
75 (44) 77 (50) 78 (52) 81 (55) 81 (55)
Sihttase
2017 2018 2019 2020 2021
81 (55) 81 (55) 81 (55) 81 (55) 81 (55)
58
Meede 2.3.1: Põllumajanduses vähenenud töökohtade asemel teiste töövõimaluste
loomine
Tegevussuunad: mittepõllumajanduslike töökohtade loomise soodustamine;
põllumajandusettevõtluse mitmekesistamine mittepõllumajanduse suunas.
Mõõdikute tabel:
* Põllumajanduslike majapidamiste struktuuri uuring 2013. a (2 784 majapidamist muu
tegevusega, kokku üldse 19 186 põllumajanduslikku majapidamist), järgmine uuring
toimus 2016. a, andmed avaldatakse 2017. a jooksul.
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuuriüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T2.3.1.1 MAK 2014–2020 meetme 8.6
(Metsade elujõulisuse ja
majandusliku väärtuse parandamine)
rakendamine. (MAO)
Metsa majandamine on
jätkusuutlikum ja tulemuslikum.
T2.3.1.2 MAK 2014–2020 meetme 6.4
(Investeeringud majandustegevuse
mitmekesistamiseks) maapiirkonnas
rakendamine. (MAO, PRIA)
Toetatud on töökohtade loomist
ja ettevõtluse mitmekesistamist
maapiirkonnas.
T2.3.1.3 Regionaalsete Setomaa ja Peipsiveere
programmide rakendamine ning
täiendavate ettevõtlust ja kohalikku
kultuuripärandit siduvate
programmide väljatöötamine. (MAO)
Läbi piirkondliku eripära ja
arengupotentsiaali mitmekesise
kasutuse on toetatud uute
töökohtade loomist
maapiirkonnas väljaspool
suuremaid keskusi.
T2.3.1.4 Võro ja Mulgi arendustoetuste
rakendamine. (MAO)
Arendustoetuste abil on
piirkonnas ettevalmistatud
projektid välisvahenditest
toetuste taotlemiseks.15
15 Taustinfo: 2017. aasta jooksul töötatakse välja Vana-Võromaa ja Mulgimaa programm, mille rakendamist alustatakse 2018. aastal.
Programmi väljatöötamine ja rakendamine aitab kaasa Regionaalarengu strateegia 2014-2020 eesmärgile tagada kõigi piirkondade
ühtlane areng, rakendades nende eripäradest tulenevat potentsiaali. NB! 2018.a lisaeelarvetaotlust ei rahuldatud.
Tegelik tase Sihttase
2014 2016* 2017 2018 2019 2020 2021
M2.3.1.50: Hõivatute osatähtsus maa-asulates sektorite lõikes (primaarsektor,
sekundaarsektor, tertsiaarsektor) (ESA)
Prim.
10,4%
Sekund.
30,8%
Terts.
58,8%
Prim.
11,4%
Sekund.
32,8%
Terts.
55,8%
Prim.
11,2%
Sekund.
33,0%
Terts.
55,8%
Prim.
11,2%
Sekund.
33,0%
Terts.
55,8%
Prim.
11,2%
Sekund.
33,0%
Terts.
55,8%
Prim.
11,2%
Sekund.
33,0%
Terts.
55,8%
Prim.
11,2%
Sekund.
33,0%
Terts.
55,8%
M2.3.1.51: Mittepõllumajandusliku tulutoova tegevusega põllumajanduslike
majapidamiste osatähtsus, % (ESA)
14,5%* 15% 16% 16% 17% 17% 17%
59
T2.3.1.5 Põllumajanduse ja kalanduse
valdkonna arengukava koostamine,
sh biomajanduse juhtkomisjoni
rakendamine ja vastavate
horisontaalsete meetmete
kujundamine koostöös asjaomaste
ministeeriumidega. (STO, MEM)
Põllumajanduse ja kalanduse
valdkonnas on bioressursside
tõhusa ja kestliku kasutamise
võimalused kaardistatud,
analüüsitud on võimalusi
väärtusahelas kõrgema
lisandväärtuse loomiseks,
võimalikud uued arengusuunad
põllumajanduse ja kalanduse
edendamiseks on selgitatud.
T2.3.1.6 Hobumajanduse arengu
soodustamine. (MAO, VTO) Sektori esindajate vaheline
koostöö on tugevnenud.
Loodud on eeltingimused
hobuste veterinaarkontrolli
võimaluste loomiseks Narva
maanteepiiripunkti.
2019–2021 ALGATUSED VAHETUD TULEMUSED
T2.3.1.7 Programmi „Noored maale“ välja
töötamine ja rakendamine ning
olemasolevate toetustegevuste
koondamine. (MAO)
Noored on motiveeritud maal
elamisest ja töötamisest ning
noorte vähenemine maapiir-
konnas on pidurdumas.16
Meede 2.3.2: Sotsiaalmajandusliku sidususe suurendamine ning sotsiaalse
elukeskkonna parandamine
Tegevussuunad: kogukonna kaasamine; ühistegevus; traditsioonilise hajaasustuse
sotsiaalne infrastruktuur; maakultuuri areng ja traditsioonide säilitamine; maapiirkonna
atraktiivsuse suurendamine; administratiivsete põllumajandusteenuste pakkumise
koondumine keskustesse
Mõõdikute tabel:
* Tegevusgruppide liikmete arvu prognoosimisel on arvestatud sellega, et haldusreformi tulemusena väheneb
kohalike omavalitsusüksuste arv.
16 Taust: Noored maale programmi raames on kavandatud kohalikul tasandil rakendatav toetusmeede noorte ettevõtluse arendamiseks ja
elutingimuste parandamiseks maapiirkonnas, mille kaudu on kohalikul tasandil vastavalt piirkondlikele vajadustele võimalik toetada
noorte ettevõtluse alustamist, arendamist ja koolitamist ning eluruumide parendamist. NB! 2018.a lisaeelarvetaotlust ei rahuldatud.
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M2.3.2.52: Kohalike tegevusgruppide liikmete arv* (MAO)
1 789 1857 1830 1810 1810 1810 1810
M2.3.2.53: Asendusteenust kasutavate ettevõtjate arv (TAO)
179 155 200 200 200 200 200
M2.3.2.54: Valitsemisala muuseumite külastajate arv (TAO)
95 553 108 531 117066 122566 145066 150566 150566
60
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T2.3.2.1 Põllumajandustootja asendusteenust
arendavate meetmete rakendamine.
(TAO)
Põllumajandustootja
asendusteenust kasutavate
tootjate arv on stabiilne.
T2.3.2.2 Eesti kultuuripärandi tutvustamine ja
säilitamine ning tsentraalse
museaalide digitaalse infosüsteemi
MUIS rakendamine muuseumides.
(TAO ja MEM muuseumid)
Säilinud on Eesti maapiirkonna
kultuuri omanäolisus Euroopa ja
maailma kultuuripärandi osana.
Tsentraalne digitaalne
muuseumidevaheline
infosüsteem MUIS on aktiivses
kasutuses.17
T2.3.2.3 Muuseumialase koostöö edendamise
jätkamine nii siseriiklikul kui
rahvusvahelisel tasandil. (TAO,
MEM muuseumid)
Rahvusvaheline ja siseriiklik
koostöö on toimunud, mille
tulemusena on suurenenud
põllumajandusvaldkonna tuntus
ja külastajate arv.
T2.3.2.4 Teemakohaste
muuseumiprogrammide arendamine,
uute ekspositsioonide väljatöötamine,
muuseumite suurürituste ja
temaatiliste ürituste väljatöötamine ja
arendamine. (TAO, MEM
muuseumid)
Välja on töötatud ja läbiviidud
haridusprogrammid,
teemakohased
muuseumiprogrammid ning
välja on töötatud uued
ekspositsioonid. Korraldatud
näitused ja teabepäevad nii
muuseumis kui ka väljaspool
muuseumi territooriumi.
Suurüritused ja temaatilised
üritused on välja töötatud, tänu
millele on suurenenud ka
muuseumi külastajate arv.
T2.3.2.5 Põllumajandusvaldkonna
kutsekvalifikatsiooni süsteemi
arendamine. (TAO)
Osaletud
põllumajandusvaldkonna
kutsekomisjonide ja
kutsenõukogude töös. Välja on
töötatud juhised, korrad
standardid, mis on vajalikud
kutse andmiseks. Kutsesüsteem
on vajalik, et õppe- ja
koolitusasutused teaksid, milliste
oskuste ja teadmistega töötajaid
tööturul vajatakse ning mida on
vaja õpetada. Tööandjal on aga
võimalus kutsesüsteemi abil oma
töötajate oskusi hinnata ja tõsta.
17 TAO: sihtasutus luuakse 2017 sügisel. Tegevust edasi ei lükata, rahastamine toimub olemasolevate tegevuste arvelt. Kõiki muuseumite tegevusi (sh 2.3.2.2, 2.3.2.3, 2.3.2.4) hakkab ellu viima loodav sihtasutus. Samuti tegevus 2.3.2.13 (muuseumide inventar,
renoveerimine jne) saab sihtasutuse ülesandeks.
61
T2.3.2.6 Põllu- ja maamajanduse erialade
propageerimine. (TAO)
Korraldatud on noortalunike
kompleksvõistlus, noorte
künnivõistlus ning tutvustatud ja
propageeritud põllumajanduse ja
maaeluga seotud töövaldkondi ja
õppimisvõimalusi.
Aktiviseerunud on õpilaste ja
õpetajate osalemine rahvus-
vahelistel messidel,
kutsevõistlustel, konverentsidel
ja seminaridel. Koostöö-
võrgustiku EUROPEA
Internationali kaudu on
elavnenud õpilaste, õpetajate
osalemine rahvusvahelistel
messidel, kutsemeistri-
võistlustel jne, mille kaudu on
võimalik võrrelda praktiliste ja
teoreetiliste oskuste taset.
T2.3.2.7 Praktikatoetuse maksmine
ettevõttepoolsetele juhendajatele.
(PRIA)
Praktikatoetuse maksmine
ettevõtte poolsetele
juhendajatele tõstab ettevõtete
huvitatust ja ettevõtetes
toimuvate praktikate toimumise
arvu, mille tulemusena said
õpilased ja üliõpilased parimat ja
ajakohast praktikat, mis
omakorda tõstab tootmispraktika
ja väljaõppe kvaliteeti. Oluline
on tagada kvaliteetne praktika
põllumajandusvaldkonna
ettevõtetes ja hariduse senisest
paremat seostamine tööturuga.
T2.3.2.8 Maaelu- ja innovatsioonivõrgustiku
arendamine, sh MAK 2014–2020
meetme 20.2 (Tehniline abi,
Maaeluvõrgustik) rakendamine.
(MAO, FO, PRIA, MMIK)
Maaeluvõrgustiku tegevus annab
lisandväärtust MAKi
rakendamiseks, sh meetmetest
kasusaajate ja teiste maaelu
arengust huvitatud osapoolte
programmi kaasamiseks.
T2.3.2.9 MAK 2014–2020 meetme 19
(LEADER) rakendamine. (MAO,
PRIA, MMIK)
Kohalikult olulised arendus-
projektid on ellu viidud,
suurenenud on töökohtade arv ja
elanike aktiivsus maapiirkonnas.
Leader meetme taotluste
menetlemiseks on MATS
süsteem loodud.
T2.3.2.10 EUROPEA Internationali
Peaassamblee konverentsi
korraldamine Eestis 2017. a. (TAO)
Koostöö arendamine põllu- ja
maamajanduslike
organisatsioonide ja koolidega
Euroopa maades ühiste koolitus-
ja väljaõppeprogrammide ning
põllumajandusliku kutsehariduse
62
arendamise, õpilaste ja õpetajate
vahetuse organiseerimise, uute
põllumajandusega seotud
teemade juurutamise, rahvus-
vaheliste koostööprojektide
väljatöötamise ja
maamajandusega tegelevatele
inimestele täiendkoolituse
võimaldamise osas.
T2.3.2.11 Ülemaailmne
Põllumajandusmuuseumide
Assotsiatsiooni (AIMA) kongress.
(TAO)
Mille tulemusena on suurenenud
võimalus Eesti maaelu
kultuuripärandi tutvustamiseks
ja lõimumiseks rahvusvahelises
muuseumi võrgustikus (kongress
toimub 2017 a).
T2.3.2.12 MEM valitsemisala muuseumide
funktsioonide analüüs ja
optimeerimine ning juriidilise
staatuse analüüs (vt meede 4.1.1.
Tõhus ja tulemuslik
juhtimissüsteem). (TAO,
muuseumid)
Muuseumide analüüs, vajadusel
asutuste struktuurimuudatuste
või juriidilise staatuse muutmise
algatus (2017).
T2.3.2.13 Muuseumide teenuste kvaliteedi
tagamine vajalike inventaride
olemasolu eeldusel ning ruumide ja
hoonete renoveerimine. (HO,
FO,TAO, STO, muuseumid)
Muuseumide poolt pakutavate
teenuste kvaliteet on paranenud
sh muuseumi personal on
koolitatud ning turundus-
tegevused on planeeritud ja
elluviidud Muuseumite hooned
on renoveeritud ja töötajatele on
loodud nõuetele vastavad
töötingimused.
T2.3.2.14 Põllumajandustootja asendamise
toetuse laiendamine. (TAO, PRIA)
Põllumajandustootja
asendusteenust kasutatavate
tootjate arv on kasvanud.
T2.3.2.15 MEM valitsemisala muuseumide
juriidilise staatuse
ümberkorraldamine (MEM)
Muuseumide juriidiline staatus
on ümberkorraldatud.
2019-2021 ALGATUSED VAHETUD TULEMUSED
T2.3.2.16A Muuseumide teenuste kvaliteedi
tagamine vajalike inventaride
olemasolu eeldusel ning ruumide ja
hoonete renoveerimine. (HO,
FO,TAO, STO, muuseumid)
Muuseumide poolt pakutavate
teenuste kvaliteet on paranenud
sh muuseumipersonal on
koolitatud, turundustegevused
on planeeritud ja elluviidud.
Muuseumite hooned on
renoveeritud, töö- ja külastus-
tingimused vastavd nõuetele.
63
Meede 2.3.3: Sotsiaalmajanduslike teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine
Tegevussuunad: nõustamine; koolitus, teavitus ja haridus; teadus ja arendus.
Mõõdikute tabel:
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T2.3.3.1 Nõustamisteenuste arendamine,
nõustajate koolitamine. MAK
nõustamisteenuste toetamise meetme
rakendamine. (TAO)
Sektori ja ühiskonna teadlikkus
on paranenud, nõustamisteenus
on kättesaadav.
T2.3.3.2 MAK teadmussiirde ja teavituse
meetme rakendamine, sh temaatilised
programmid. (TAO, PRIA)
Sektori ja ühiskonna teadlikkus
on paranenud, info on
kättesaadav.
T2.3.3.3 MAK meetme 16.2 (uute toodete,
tavade, protsesside ja tehnoloogiate
arendamine) rakendamise kaudu
innovatsiooni-alase koostöö
tugevdamine ettevõtjate ja teadus-ja
arendusasutuste vahel. (TAO,
MMIK)
Toimub innovatsioonile
suunatud koostöö ettevõtjate ja
teadlaste vahel. Viiakse läbi
ühiseid katseprojekte ning muid
üksikprojekte uute toodete,
tavade, protsesside ja
tehnoloogiate arendamiseks.
(TAO, MMIK)
T2.3.3.4 Programmi "Põllumajanduslikud
rakendus-uuringud ja arendustegevus
aastatel 2015–2021" rakendamine.
Maaeluministeeriumil on
teaduspõhine sisend
õigusloomeks, riiklikuks
järelevalveks ja poliitika
kujundamiseks;
sotsiaalpartneritele on antud
teaduspõhist sisendit;
rahvusvahelises teaduskoostöös
osalemine ja rahastamine on
koordineeritud
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M2.3.3.55: Toetatud maaettevõtluse valdkonna nõustamistundide arv (TAO)
550 699 1000 1000 1000 1000 1000
M2.3.3.56: Eesmärgipõhistel koolitus- ja teavitustegevustel osalenute arv (TAO)
1204 355 1000 1000 1000 1000 1000
M2.3.3.57: Eesmärgipõhiste teadusuuringute ja muude uuringute arv
valitsemisalas (TAO)
3 4 1 6 6 6 6
64
3. Tegevusvaldkond: Kalandus
Tegevusvaldkonna arenguvisioon:
Kõrge elukvaliteediga jätkusuutlik kalurkond
Tegevusvaldkonna kirjeldus
Kalanduse tegevusvaldkond hõlmab Maaeluministeeriumi valitsemisalas kala- ja
vesiviljelussaaduste tootmise, töötlemise ja turustamise koordineerimist, kutselise
kalapüügi korraldamist ning Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamist (sh Eesti
kalanduse strateegia ja riigiabi vastavate meetmete väljatöötamist ja rakendamist).
Maaeluministeerium tegeleb ka kala tootmise ja töötlemise hügieeniga, kuid see osa on
kajastatud Toiduohutuse tegevusvaldkonna raames. Keskkonnaministeeriumi kalavarude
osakond tegeleb kalavarude säästliku kasutamise ja kaitse korraldamisega (sh. kalavarude
kalakasvatusliku taastootmise, kalade kudealade kaitse ja taastamise ning
harrastuskalapüügi korraldamisega).
Mitmed organisatsioonid on soovitanud üle vaadata Eesti kalandussektori
administreerimise korraldust. OECD-ga (Organisation for Economic Co-Operation and
Development) liitumise raames analüüsiti põhjalikult Eesti kalandussektori struktuuri ning
sektori haldamist ja juhtimist. Analüüsi põhjal hinnati 2009. a sügisel OECD
kalanduskomiteel Eesti kalandus vastavaks OECD poliitikatega kalandusvaldkonnas, kuid
võimaliku probleemina toodi valdkonna koordineerimise jaotust kahe ministeeriumi vahel.
Kalandusvaldkonna juhtimise ja koostöö (seal hulgas ressurssi järelevalve ja kontrolli)
efektiivsemaks muutmist soovitati ka Riigikontrolli 2009. a auditi raportis.
Maaeluministeerium on esitanud kalandussektori administreerimise ümberkorraldust
puudutavad ettepanekud Vabariigi Valitsuse kabineti istungile arutamiseks.
Loend tegevusvaldkonna olulisematest suundumustest:
Eesti huvide kaitse, positsioonide koostamise ning tulevikupoliitikate (EL ühine
kalanduspoliitika, rahvusvahelised kokkulepped, biomajanduse arendamine)
väljaarendamise diskussioonides osalemine, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
rakendamine;
Ühistegevuse ja koostöö, innovatsiooni, teaduspõhisuse, teavituse ning noorte
kaasamise kaudu kalandussektori parema maine, kohalike toodete kõrgema
kvaliteedi ning suurema turujõu saavutamine. Kohaliku kala- ja vesiviljelustoodete
väärindamise ja otseturustamise edendamine.
Tegevusvaldkonna õigusraamistik:
Kalandust reguleerivad põhiliselt 2 seadust: kalapüügiseadus ja kalandusturu korraldamise
seadus. Kalanduse majanduspoliitika põhiliseks tööriistaks on hetkel Euroopa Merendus -
Kalandusfondi (EMKF) 2014–2020 rakenduskava elluviimine. Olulisteks strateegilisteks
sidusdokumentideks on lisaks erinevate kalanduspiirkondade arengukavadele muuhulgas
Merenduspoliitika arengukava, Läänemere Strateegia, Eesti Keskkonnastrateegia aastani
2030.
Algav uus EL eelarveperiood toob kaasa võimalike uute toetusmeetmete rakendamiseks
vajaliku siseriikliku seadusandliku regulatiivse baasi (nt määruste) väljatöötamise.
Samaaegsaelt tegeletakse Euroopa kalandusfondi 2007 – 2013 perioodi lõpetamisega.
EMKF osas on Maaeluministeeriumil kanda korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeeriva
asutuse roll.
65
Tegevusvaldkonna strateegilised eesmärgid, meetmed ja tegevused
Alavaldkond 3.1: Konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik kalamajandus
Alaeesmärk 3.1: Eestis on konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik kalamajandus
Alaeesmärgi mõõdikute tabel:
* Mõõdiku E3.1.9 indikaatori saavutamisega aidatakse kaasa muuhulgas riiklikult olulise tulemusvaldkonna
„Põllumajandus ja kalandus” eesmärgini jõudmiseks. Seoses üleminekuga valdkonnaarengukavale 2019-
2022 analüüsitakse 2020-2022 sihtasemeid 2018.aastal
Eesmärgi saavutamiseks on Maaeluministeeriumi valitsemisalas kavandatud peamiselt neli
meedet:
1. kalapüügi- ja vesiviljeluse sektori turujõu suurendamine;
2. optimaalse ressursikasutuse tagamine kalapüügisektoris;
3. tugeva ekspordipotentsiaali tagamine;
4. kalandusalaste teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine.
Meede 3.1.1: Kalapüügi- ja vesiviljeluse sektori turujõu suurendamine
Tegevussuunad: tootjaorganisatsioonide teke ja arendamine; toodete ja tehnoloogiate
arendamine; kalandussektori struktuuri optimeerimine; rannapiirkondade koostöö
arendamine; ühistegevuse ja vertikaalse integratsiooni soodustamine.
Mõõdikute tabel:
E3.1.9: Kalanduse lisandväärtus töötajate kohta (EUR)* (ESA)
Tegelik tase
2012 2013 2014 2015 2016
21 569 20 389 18 248 22 242 21 100
Sihttase
2017 2018 2019 2020 2021
21 100 21 100 21 150 21 150 21 200
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M3.1.1.58: Kala ja vesiviljeluse saaduste toodangu väärtus ühe hõivatu kohta
(eurodes) (ESA)
88583 II kv 2017 83 000 83 000 83 000 85 000 85 000
M3.1.1.59: Kala tarbimine inimese kohta (kg) (KMO)
13,4 13
13 13 13 14 14
M3.1.1.60: Mikroettevõtete poolt töötlemisse ja otseturustusse suunatud projektide
arv (KMO)
42 0 43 43 44 44 44
M3.1.4.61: Rannakalanduse püügimahu väärtus (milj eurot) (KMO)
5,3 5,6 5,3 5,3 5,4 5,4 5,4
66
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T3.1.1.1 Toetatakse ühistegevuse
(tootjaorganisatsioonide) teket ja
toimimist. (KMO)
Püügi- ja vesiviljelussektoris on
loodud tootjaorganisatsioonid.
Läbi toimivate
tootjaorganisatsioonide on
tagatud hindade stabiilsus
kalaturul ja kalandustootjate
sissetulek.
T3.1.1.2 Erinevate võimaluste loomine
finantsinstrumentidele (laenud,
garantiid). (KMO)
Ettevõtetel on juurdepääs
sihtotstarbelistele
finantsinstrumentidele.
T3.1.1.3 Kalaturu stabiliseerimine. (KMO) Kala on ajutiselt turult
kõrvaldatud
turustabiliseerumiseni
(töödeldakse ning viiakse turule
tagasi, kui hinnatase on
stabiliseerunud ja kala eest on
võimalik saada väärilist tasu).
T3.1.1.4 Toetatakse kalanduse kohalike
algatusrühmade arengustrateegiate
elluviimist, kogemuste ja teadmiste
vahetamist. (KMO)
Kalanduse kohalikud
algatusrühmad on tegutsenud
eesmärgipäraselt.
Kalanduspiirkondades on
ettevõtlus mitmekesistunud ja
elukvaliteet paranenud.
Suurenenud on koostöö
siseriiklikul ja rahvusvahelisel
tasandil.
T3.1.1.5 Innovatsioon ja investeeringud
keskkonnasäästliku ja
konkurentsivõimelise vesiviljeluse
arendamiseks. (KMO)
Vesiviljeluse tootmismahud on
suurenenud ning kasvatatakse
uusi liike.
T3.1.1.6 Kalasadamate arendamise toetamine.
(KMO)
Kalasadamates on suurenenud
lossitud toodete kvaliteet,
kontroll ja järelevalve,
paranenud on ohutus ja
töötingimused.
T3.1.1.7 Toetatakse menetlussüsteemi MATS
arendusplaani elluviimist kalanduse
tulemusvaldkonnas. (MEM, PRIA)
MATS arendusplaani kohaselt
on MATS alates 2018.aastast
valmis kalandusmeetmete 100%
elektroonseks taotlemiseks ning
täisfunktsionaalseks
menetlemiseks.
67
Meede 3.1.2: Optimaalse ressursikasutuse tagamine kalapüügisektoris
Tegevussuunad: kalavarude säästev püügikorraldus; tasakaal kutselise ja
harrastuskalanduse vahel; kudealade taastamine ja arendamine
Mõõdikute tabel:
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T3.1.2.1 Kalapüügi mõju vähendamine
keskkonnale. (KMO)
Selektiivsete ja innovaatiliste
püügivahendite- ja viiside
kasutusele võtmine on
suurenenud. Kasutusele on
võetud energiasäästlikumad ja
keskkonnasõbralikumad
tehnoloogiad.
T3.1.2.2 Kutselise- ja harrastuspüügi sektorite
vahel võimalike vastuolude ja
ühishuvide kaardistamine. (KMO)
Analüütiline baas kutselise ja
harrastuspüügi teadmiste
põhisemaks suunamiseks ja
arendamiseks, eesmärgiga
tagada ühtne kalavaru
majandamine.
T3.1.2.3 Kalandussektori andmete kogumine.
(KMO)
Kalandussektoris tehtavad
otsused on teadmistepõhised
tuginedes sotsiaalmajanduslikel,
bioloogilistel, keskkonnaalastel
ja teaduslikel andmetel.
T3.1.2.4 Kalandusvaldkonna korralduse,
väljaarvatud ressursside üle
teostatava järelevalve, koondamine
Maaeluministeeriumisse. (KMO)
Maaeluministeerium vastutab
kalandusvaldkonna korralduse
eest Vabariigi Valitsuse otsuse
alusel.
T3.1.2.5 Kalapüügi korraldamine lubatud
väljapüügimahtude ületamise ära
hoidmiseks. (KMO)
Tagatud kalavarude kasutamine
lubatud väljapüügimahtude
piires.
T3.1.2.6 Kalapüügi kontrolli ja järelevalve Kalandusandmestik muutub
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M3.1.2.62: Saagikus (saak püügitonni traali kohta) (MEM)
1 433 1578 1 450 1 450 1 450 1 450 1 450
M3.1.2.63: Heas olukorras olevate, majanduslikult oluliste varude osakaal (%) (KEM)
48% 46% 48% 48% 48% 48% 48%
M3.1.2.64: EKF projektide arv kalade kudealade taastamiseks ja kalavarude
taastootmiseks ning alates 2016 a EMKF projektide arv kalade kudealade
taastamiseks (MEM)
2 20 0 0 2 2 3
68
tõhustamisele kaasaaitamine (sh
Maaeluministeeriumi kalanduse
infosüsteemide arendamine). (KMO)
kiirelt kättesaadavaks ja kogutud
andmeid on võimalik ajakohaste
vahenditega analüüsida.
T3.1.2.7 Merealade ruumiline planeerimine.
(KMO)
Eesti territoriaalmeri on 2020
aastaks vastavalt Vabariigi
Valitsuse 11.10.2012
korraldusele 441 planeeritud.
T3.1.2.8 Integreeritud merenduspoliitika
elluviimise toetamine Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondist, et
aidata kaasa integreeritud mereseire
süsteemi loomisele, merekeskkonna
bioloogilise mitmekesisuse kaitsele,
mere- ja rannikuressursside säästvale
kasutamisel ning merekeskkonna
alaste teadmiste süvendamisele.
(KMO)
Merekeskkonna bioloogiline
mitmekesisus ja ökosüsteemid
on paremini kaitstud.
Meede 3.1.3: Tugeva ekspordipotentsiaali tagamine
Tegevussuunad: tootearendus; turuarendus
Mõõdikute tabel:
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T3.1.3.1 Kaasaegsete kalandus- ja
vesiviljelustoodete tootearendusele
kaasaaitamine Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi meetmete
rakendamise toel (KMO)
Ettevõtted on juurutanud
töötlemise parendamise
süsteemid, misläbi töötlemine on
efektiivsem, turul on
innovaatilised kalandus- ja
vesiviljelustoodete
töötlemisemeetodid ja
turustamine on edukam. Seeläbi
muutuvad ettevõtjad
konkurentsivõimelisemaks.
T3.1.3.2 Aidatakse kaasa kalandus- ja
vesiviljelustoodetele uute turgude
Toimub kalandus- ja
vesiviljelustoodete efektiivsem
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M3.1.3.65: Toodangu eksport (tonni) (KMO)
110 000 2017 a
II kv 115 000 120 000 120 000 120 100 120 100
M3.1.3.66: Kala ekspordi sihtriikide arvu vähemalt säilitamine kogutoodangust
alates 5%) (KMO)
8 9 9 9 9 9 9
69
leidmisele (sihtgruppide uuringud,
messide külastused, turundus-
strateegiad, reklaamikampaaniad).
(KMO, VSO, STO)
ja teadlikum turustamine.
Meede 3.1.4: Kalandusalaste teadmiste ja oskuste täiendamisele kaasaaitamine
Tegevussuunad: nõustamine; koolitus, teavitus ja haridus; teadus ja arendus
Mõõdikute tabel:
Valitsemisala tegevuste ja olulisemate algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
T3.1.4.1 Kalanduse teabekeskuse töö
koordineerimine. (KMO)
Kalanduse teabekeskus on
koordineerinud teadlaste ja
kalurite vahelist partnerlust,
kalanduse tegevusgruppide
tegevust ja edendanud
inimkapitali ja võrgustikku
vesiviljeluses. Läbi on viidud
vajalikud uuringud,
katseprojektid, koolitus- ja
teavitustegevused ning
kalandusinfo on koondatud ja
tehtud sektorile ja avalikkusele
kättesaadavaks läbi erinevate
meediakanalite.
T3.1.4.2 Toetatakse pädevate valdkonna
spetsialistide arendamist koolitus- ja
praktikatoetuse kaudu. (KMO)
Haritumad kalandusspetsialistid.
T3.1.4.3 Kvalifikatsiooni tagavate kutsete
väljatöötamisel osalemine. KMO)
Välja on töötatud sektori
arengule kaasa aitavad
innovaatilised lahendused.
T3.1.4.4 Taseme-, ümber- ja
täiendõppesüsteemi väljatöötamises
ja arendamises osalemine. (KMO,
TAO)
Valdkonda haldava
administratsiooni arvamus
esitatud arvestamaks neid
õppekavade koostamisel.
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M3.1.6.67: Teadusarengu suhe kalamajandusse (teadus-arendustegevusele
suunatud eelarve jagatud EMKF (EKF), %) (KMO)
1,5 19,2 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5
M3.1.6.68: Eesmärgipõhistel koolitus- ja teavitustegevustel osalenute arv (TAO)
844 787 800 800 800 800 800
M3.1.6.69: Eesmärgipõhiste teadusuuringute ja muude uuringute arv
valitsemisalas (TAO, KMO)
1 1 1 4 4 4 4
70
T3.1.4.5 Programmi "Põllumajanduslikud
rakendusuuringud ja arendustegevus
aastatel 2015–2021" rakendamine.
(TAO); Euroopa Merenduse ja
Kalandusfondi rakenduskava 2014–
2020 elluviimine. (KMO)
Maaeluministeeriumil on
teaduspõhine sisend
õigusloomeks, riiklikuks
järelevalveks ja poliitika
kujundamiseks;
sotsiaalpartneritele on antud
teaduspõhist sisendit;
rahvusvahelises teaduskoostöös
osalemine ja rahastamine on
koordineeritud.
Euroopa Merenduse ja
Kalandusfondi rakenduskava
2014–2020 elluviimist on
alustatud.
T3.1.4.6 Teaduskoostöö võrgustikes
osalemine, ühtsete prioriteetide
väljatöötamine koos partnerriikidega,
projektikonkursside korraldamine.
(TAO)
Tõusnud on teadlikkus, tootmine
ja töötlemine tugineb parimatele
kättesaadavatele
teadustulemustele,
olemasolevaid teadmisi
levitatakse laiaulatuslikult.
JPI Ocean juhtkomitee
(management board)
tegevustes osalemine.
JPI Oceans ERA-Net
teadusvõrgustikus
osalemine.
ERA-Net COFASP
teaduskoostöö võrgustikus
osalemine.
Bonus programmis
osalemine - ühtsete
prioriteetide väljatöötamine,
sh uueks Bonus 2
programmiks, Läänemere
äärsete riikidega koostöös
ning taotlusvoorudes Eesti
teadlaste toetamine
teaduskoostööprojektides.
71
4. Tegevusvaldkond: Valitsemisala organisatsiooni arendamine
(tugitegevused)
Tegevusvaldkonna arenguvisioon:
Riiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud administratsioon, kes täidab koos
partneritega strateegilisi eesmärke
4.1 Tegevusvaldkonna kirjeldus
Valitsemisala organisatsiooni arendamise tegevusvaldkond hõlmab endas tegevusi, mis
aitavad tagada põhivaldkondades sätestatud eesmärkideni jõudmise. Selleks, et
ministeerium ja selle valitsemisala asutused suudaksid saavutada põllumajanduse- ja
kalanduse tulemusvaldkonna eesmärke, on vaja tagada organisatsiooni toimivus
pühendunud ja kompetentsete teenistujate ning kaasavama otsustusprotsessi kaudu, mis
toetub süstemaatilisele analüüsile ning pidevale protsesside parendamisele. Antud
tegevusvaldkonnaga on seotud kõik ministeeriumi osakonnad, juhtkond ja valitsemisala
asutuste juhid.
Valitsemisala organisatsiooni arendamise peatükis kajastatakse valitsemisala asutuste
horisontaalsete protsesside (nt õigusloome, avalike teenuste osutamine) ja tugitegevuste
arendusi, mis põhinevad asutuste vahel 2017. a veebruaris tehtud kokkuleppel. Asutuste
spetsiifilised eesmärgid kajastuvad asutuste arengukavades. Perioodi prioriteetsed
eesmärgid ja tegevussuunad on toodud iga meetme kirjelduse juures.
Tegevusvaldkonna reguleerimisele ja arengule kaasaaitavad olulisemad õigusaktid
Olulisemad tegevusvaldkonda reguleerivad õigusaktid on riigieelarveseadus,
raamatupidamise seadus, riigivaraseadus, riigihangete seadus, hädaolukorraks valmisoleku
seadus, audiitortegevuse seadus, avaliku teabe seadus, arhiiviseadus, haldusmenetluse
seadus, avaliku teenistuse seadus, töölepingu seadus, Vabariigi Valitsuse 22. detsembri
2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, Vabariigi Valitsuse
reglement, Riigikogu juhatuse 2011. aasta 27. detsembri otsusega nr 136 kinnitatud
„Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskiri“, EL ja siseriiklikud õigusaktid
seoses EL fondide auditeerimisega.
72
Alavaldkond 4.1: Efektiivne ja tulemuslik valitsemisala juhtimine
Alaeesmärk 4.1: Maaeluministeeriumi valitsemisala on efektiivselt ja tulemuslikult juhitud
Alaeesmärgi mõõdikute tabel:
Meede 4.1.1. Tõhus ja tulemuslik juhtimissüsteem
Meetme eesmärk: tõhus valitsemisala eestvedamine rõhuasetusega planeerimisel ja
tegevuste kvaliteedi kontrollil.
Tegevussuunad: teadmistepõhine strateegiline ja operatiivne juhtimine, sh strateegiline
planeerimine (valitsemisala arengukava, sektoripõhised arengukavad jne); arengukavade
ja õigusaktide mõjude hindamine; operatiivplaneerimine (aasta tööplaani/tegevuskava
koostamine); aruandlus; kvaliteedijuhtimine; kriisi- ja riskijuhtimine; ministeeriumi ja
asutuste struktuuride ning funktsioonide regulaarne analüüs.
Prioriteetsed tegevussuunad ja eesmärgid 2018-2021:
- Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava koostamine ja programmipõhisele
strateegilisele planeerimisele üleminek.
- Ministeeriumi ja asutuste funktsioonide, struktuuride ja juriidilise staatuse analüüs, vajadusel
muudatused (sh riigireformiga seotud ülesanded).
- Valitsemisala juhtimissüsteemi arendamine.
- Strateegiliste algatuste ja õigusaktide mõjude hindamise ning analüütilise võimekuse
suurendamine.
E 4.1.10: Valitsemisala arengukava määratletud eesmärkide saavutustase
Tegelik tase
2012 2013 2014 2015 2016
66 mõõdikut 76st
täidetud või
osaliselt täidetud
(86%).
134 tegevust 136st
täidetud või
osaliselt täidetud
(99%).
Sihttase
2017 2018 2019 2020 2021
Seoses valdkonna arengukavale üleminekuga on ülevaatamisel ka MEM tegevusvaldkondade
mõõdikute süsteem. Arengukava valmib 2018. a lõpus, mille järel seatakse käesoleva mõõdiku
sihttasemed.
73
Meetme 4.1.1 mõõdikute tabel
Meetme 4.1.1. valitsemisala arendustegevuste ja olulisemate uute algatuste tabel:
Jrk nr
KÄIMASOLEVAD
ARENDUSTEGEVUSED
(seotud MEM struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
(sh tähtaeg)
T4.1.1.1 Biomajanduse uuringu läbiviimine.
(STO, TAO)
Biomajanduse uuringu I etapp –
horisontaalsed teemad (2018) ja II etapp –
vertikaalsed väärtusahelad (2020) läbi
viidud. Seeläbi olemas sisend
põllumajandus- ja kalandusvaldkonna
arengukava koostamiseks ja
rakendamiseks.
T4.1.1.2 Põllumajandus- ja kalandusvaldkonna
arengukava koostamine. (STO,
sisuosakonnad)
Arengukava koostamiseks läbi viidud
kaasamisprojekt (2018), mõjude
hindamine (sh keskkonnamõjude
strateegiline hindamine ja majanduslike
mõjude hindamine) (2018), toimunud
arutelud töörühmades, arengukava
Vabariigi Valitsuses kinnitatud (2019).
T4.1.1.3 MEM ja valitsemisala asutuste
juhtimissüsteemi parendamine. (STO)
Juhtimissüsteemi analüüs ja
parendusettepanekud MEM-ile, PRIA-le,
PMA-le koostatud (alates 2017) ning
parendusettepanekud valitsemisalas
rakendatud (2018).
T4.1.1.4 MEM valitsemisala kriisijuhtimise
süsteemi korrastamine. (HO, STO)
Kriisijuhtimise tegevuskava koostamine.
T4.1.1.5 MEMis riskijuhtimise süsteemi
korrastamine. (STO, SAO)
MEM riskijuhtimise juhendi koostamine
ja vastava, planeerimissüsteemiga
integreeritud riskijuhtimise süsteemi
rakendamine (2018), et ühtlustada
juhtimis- finants-, õigus-, rahapesu ja
korruptsiooni, IT jm riskihindamiste
metoodikat strateegilise juhtimise vaates.
T4.1.1.6 Valitsemisala tugi- ja horisontaalsete
protsesside arendamine. (STO jt
tugiosakonnad)
Regulaarse ja süstemaatilise tugi- ja
horisontaalsete protsesside parendamise
rutiini loomine (sh organisatsiooni
arengukava iga-aastane uuendamine ja
rakendamine).
T4.1.1.7 MEM juhtimisinfo koondamiseks
vajalike küsitluste korraldamine.
(STO)
Küsitluste kava (nii sektori-,
koostööpartnerite kui valitsemisala
asutuste töötajate vajaduste ja rahulolu
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M4.1.1.70: Valitsemisala organisatsiooni arendamise määratletud eesmärkide (meetmed 1.1
– 3.5) saavutustase, % (STO, valitsemisala kõigi asutuste juhid)
Ei
mõõdetud
Ei
mõõdetud
Algtase vastavalt organisatsiooni arendamise tegevusvaldkonna
uuele ülesehitusele selgitatakse välja ja sihttasemed määratakse
2017. A
74
uurimiseks) koostatud, küsitluste
metoodikad koostatud (2018) ja küsitlused
regulaarselt läbi viidud (al 2018).
T4.1.1.8 Uue tööplaani infosüsteemi hankimine,
MEM vajadusele kohandamine ja
juurutamine, sh planeerimis- ja
aruandlussüsteemi
ümberkorraldamine. (STO)
Tööplaani infosüsteem on MEMis ja
VTAs rakendatud, sh strateegilise,
operatiiv- ja finantsplaneerimise
ümberkorraldused tehtud.
T4.1.1.9 Arengukavade ja EL ning siseriiklike
õigusaktide eelnõude mõjude
hindamise kvaliteedi parendamine.
(STO, TAO, EKO)
Mõjude hindamise, kaasamise ning
järelhindamise kontseptsioon ja
protsessiskeem MEMis kokku lepitud ja
koostatud.
JuM ja Riigikantselei koostatud mõjude
hindamise metoodika MEMis rakendamise
praktiline juhis koostatud lähtudes MEM
valitsemisala näidetest ja spetsiifilistest
vajadustest ning rakendatud.
Regulaarsed mõjude hindamise alased
sisekoolitused nii keskastmejuhtidele kui
spetsialistidele.
Tagatud MEM ametnike mõjude
hindamise alane ad hoc nõustamine.
T4.1.1.10 Arengukava meetmete, õigusaktide ja
avalike teenuste mõjude
järelhindamise süsteemi
edasiarendamine. (STO, TAO)
Mõjude järelhindamiseks on valitud
arengukava meetmed ja õigusaktid ning
järelhindamise tegevuskava koostatud
(2018 piloodina kuni 3 arengukava meedet
koos regulatsioonidega), edaspidi iga-
aastaselt vastavalt piloodi tulemustele.
Mõjude järelhindamised läbi viidud
vastavalt EL liikmesriikide parimatele
praktikatele ja eelarvelistele võimalustele
(2019).
Hindamisraportite alusel ettepanekud
regulatsioonide muutmiseks, koolituseks
jne MEM juhtkonnale esitatud (2019).
T4.1.1.11 Maaeluministeeriumi valitsemisala
arengukavade ja õigusaktide mõjude
hindamisega seotud andmekogude
ning analüüsivõimekuse edendamine.
(STO, TAO, ITO, EKO,
sisuosakonnad)
Analüüs ja ettepanekud MEM
valitsemisalas mõjude hindamisega seotud
analüütilise võimekuse suurendamiseks.
Terviklik ülevaade MEM valitsemisala
arengukavadega seotud andmekogudest
koostatud (2018).
MEM-is valitud regulatsioonide (sh
õigusaktide) kulutõhususe ja mõjususe
statistilised analüüsimudelid väljatöötatud
ning pilootuuringute abil testitud (2019).
T4.1.1.12 Põllumajandusvaldkonna asutuste
ümberstruktureerimise analüüs,
ettepanekud ja rakendamine.18
(juhtkond, STO)
PMA ja VTA ning MMIK ja PMK
optimeerimise analüüs ja
optimeerimisettepanekud koostatud
(06.2017) ning rakendatud (2017-2019),
sh MMIK ja PMK ühendamine (2018).
18 Riigireformi tegevuskava 01.2017–03.2019
75
T4.1.1.13 Riiklike laborite optimeerimise
analüüs ja ettepanekud.19
(juhtkond,
STO, TOO)
Riiklike laborite optimeerimise analüüs ja
ettepanekud koostatud, sh ettepanekud
VTL ja PMK kohta (01.2018) ja
rakendatud (2018-2019)
T4.1.1.14 Muuseumivõrgu korrastamine.20
(juhtkond, TAO, HO, FO, MAO)
Sisend kultuuriministeeriumi
eestvedamisel koostatavasse analüüsi ja
ettepanekutesse. SA Maaelumuuseumid
loomine (2018).
T4.1.1.15 Töökohtade Tallinnast ja Tallinna
lähiümbrusest väljaviimine. (STO,
HO, PO)
Töökohtade Tallinna piirkonnast
väljaviimise võimaluste analüüs ja
ettepanekud koostatud (05.2017).
Vastavalt analüüsi tulemustele 50 töökoha
Tallinna piirkonnast väljaviimine (2019).
Meede 4.1.2 Eesmärgipärane ja kulutõhus finantsjuhtimine
Meetme eesmärk: Ministeeriumi valitsemisala toimimiseks vajalike finantsressursside
taotlemiseks ja nende efektiivseks kasutamiseks eelduste loomine.
Tegevussuunad: finantsplaneerimine; eelarve täitmise jälgimine; aruandlus jne.
Prioriteetsed tegevussuunad ja eesmärgid 2018-2021
- Tegevuspõhisele eelarvestamisele ja finantsjuhtimisele üleminek.
Meetme 4.1.2 mõõdikute tabel
Meetme 4.1.2 valitsemisala arendustegevuste ja olulisemate uute algatuste tabel:
Jrk nr
KÄIMASOLEVAD
ARENDUSTEGEVUSED
(seotud MEM struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
(sh tähtaeg)
T4.1.2.1 Tegevuspõhisele planeerimisele (STO),
eelarvestamisele ja finantsjuhtimisele
üleminek. (FO)
MEM ja valitsemisala asutuste teenused
kaardistatud vastavalt RaM juhendile
(2018).
Kõik MEM valitsemisala teenused
19 Riigireformi tegevuskava 01.2017–03.2019 20 Riigireformi tegevuskava 01.2017–03.2019
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M4.1.2.71: Riigikontrolli hinnang Maaeluministeeriumi raamatupidamise ning tehingute
seaduslikkuse kohta (FO)
2 olulist
märkust
Tulemused
2017.a III
kv
Ilma oluliste märkusteta
76
hinnastatud RaM kulumudeli põhjal
(2018), sh PRIAs ja PMAs
tegevuspõhise kuluarvestuse
rakendamise pilootprojekt läbi viidud.
Esimene tegevuspõhine RES taotlus
esitatud (2019).
T4.1.2.2 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
(EMKF) 2014–2020 rakenduskava
sertifitseerimisasutuse ülesannete
täitmine andmaks kindlustunde, et
Euroopa Komisjonile deklareeritavad
kulud on õiged ning nende aluseks
olevad tehingud on seaduslikud ja
korrektsed. (FO)
EMKFi aastaaruanne koostatud (uus
kohustus) ja Euroopa Komisjonile
esitatud, edaspidi regulaarsed iga-
aastased aruanded.
T4.1.2.3 SAP BO aruandluskeskkonna
finantsmooduli kasutusvõimaluste-alase
teadlikkuse suurendamine asutuste
juhtide ning finantsspetsialistide seas.
(FO)
SAP BO aruandluskeskkonna-alased
infotunnid asutuste juhtidele ja
finantsspetsialistidele läbi viidud.
T4.1.2.4 Valitsemisala asutuste kliendiportaalis
pakutavate tasuliste teenuste üle
arvepidamise ja arvete koostamise
automatiseerimine. (FO, PMA, VTA,
MEM-ITO)
MEM kliendiportaali finantsmooduli
tasuliste teenuste üle arvepidamist ja
arvete koostamist automatiseeriv IT
rakendus on välja töötatud ja kasutuses
(2018).
Meede 4.1.3 Eesmärgipärane ja säästlik hoonete ja muude varade juhtimine
Meetme eesmärk: valitsemisala asutuste kvaliteetseks tööks/teenuste osutamiseks on
optimaalsete kuludega tagatud sobivad hooned jm vahendid.
Tegevussuunad: hoonete haldamine; muude varade haldamine; riigi osaluste valitsemine.
Prioriteetsed tegevussuunad ja eesmärgid 2018–2021:
- Valitsemisala kasutuses oleva hoonestatud kinnisvara pindade optimeerimise jätkamine
ja kulude kontrolli all hoidmine.
MEM taotleb lisaeelarvevahendeid ka järgmiste eesmärkide saavutamiseks
- Riigi omanduses olevate eriotstarbeliste pindade (sh laborid,
põllumajandustootmishooned, muuseumide hooned) renoveerimine.
- Teadusasutuste ja laborite tehnika ning laboriseadmete kaasajastamine.
- Erivajadustega inimestele valitsemisala asutustesse ligipääsude kohandamise analüüs ja
vastavalt tulemustele tegevuste elluviimine.
77
Meetme 4.1.3 mõõdikute tabel
Meetme 4.1.3 valitsemisala arendustegevuste ja olulisemate uute algatuste tabel:
Jrk nr
VALITSEMISALA TEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
(sh tähtaeg)
T4.1.3.1 Riigimajadesse koondumise võimaluste
analüüs. (STO, HO)
MEMil valimisolek riigi kinnisvara
strateegia ja riigimajade
kontseptsiooni valmimisel ning
sobivusel ja kohaldatavusel
rakendada.
T4.1.3.2 Valitsemisala kasutuses oleva
hoonestatud kinnisvara pindade
optimeerimise jätkamine ja kulude
kontrolli all hoidmine. (HO)
Hoonestatud kinnisvara on
optimaalsete kuludega säästlikult
ning eesmärgipäraselt hallatud.
T4.1.3.3 Erivajadustega inimestest klientidele ja
töötajatele MEM ja valitsemisala
asutuste ruumidesse ligipääsude
kohandamine. (PO, HO)
MEMis ja valitsemisala asutustes
erivajadustega inimeste ligipääsude
kohandamise vajaduste analüüs
ning analüüsi tulemustest lähtuv
tegevuskava koostatud (sh MEMis
liikumispuudega inimestele
ligipääsu loomine) ning
rakendamist alustatud (2018).
T4.1.3.4 MEM hoone töökeskkonna
parendamine. (HO, PO)
Töökeskkonna
parendamisvõimaluste analüüs ja
ettepanekud koostatud, sh Rohelise
Kontori põhimõtete rakendamine
(2018).
21 Töötajate rahulolu-uuringu tulemuste põhjal. 22 Tabelis on toodud näitajad uute büroohoonete kohta, MEM vanalinnamaja kinnisvarakulu võrreldakse teiste
samaväärsete hoonete kuluga.
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M4.1.3.72: Töötajate rahulolu töökeskkonnaga (v.a IT)21
Ei
mõõdetud
Ei
mõõdetud
Vastav küsimusteblokk lisatakse töötajate rahulolu-uuringu
küsimustikule ning täiendatud metoodikaga rahulolu-uuring viiakse
läbi 2018. a. Sihttasemed lepitakse kokku pärast 2018. a uuringu
tulemustest kokkuvõtete tegemist.
M4.1.3.73: Kinnisvarakulu täistööajaga töötaja kohta aastas büroohoonetes22
, eurot/m²
(HO)
23 eurot/m² Sihttasemed vastavalt kinnisvarastrateegia uuele versioonile.
M4.1.3.74: Üüripind täistööajaga töötaja kohta, m² (HO)
Sihttasemed vastavalt kinnisvarastrateegia uuele versioonile.
78
Meede 4.1.4 Tõhus siseauditeerimine
Meetme eesmärk: Ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste sisekontrollisüsteemi ning
EL fondide hindamine ja ettepanekute tegemine süsteemi täiustamiseks/parandamiseks.
Tegevussuunad: MEM ja asutuste auditite planeerimine; läbiviimine; aruandlus; EL
fondide auditite läbiviimine või läbiviimise korraldamine; toiduohutuse, taime- ja
loomatervise ning loomade heaolu valdkonna integreeritud mitmeaastase kontrollikava
(IMKK) auditid; eelpool nimetatud audititest selgunud parendustegevuste rakendamise
seire
Prioriteetsed tegevussuunad ja eesmärgid 2018–2021: - Siseauditeerimise kutsetegevusega seotud ülesannete täitmine
- Toiduohutuse, taime ja loomatervise ning loomade heaolu kontrollisüsteemiga seotud auditite
läbiviimine ning riikliku auditisüsteemi arendamine
- EAGF ja EAFRD sertifitseerimisauditi koordineerimine
- EMKF 2014–2020 kontrolliaruande ja arvamuse andmisega seotud auditid
Meetme 4.1.4 mõõdikute tabel
23
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.10.2012 määruse nr 79 § 11 kohaselt tuleb tellida kord 5 aasta jooksul siseauditi
üksuse välishindamine. VV 04.10.2012 määruse nr 79 § 12 kvaliteedihindamise koondhinnangu kategooriad: üldine
vastavus, osaline vastavus, ei ole vastavuses 24
Siseauditi osakond on vastavuses siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega aastast 2010. 25
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.10.2012 määruse nr 79 § 13 (1) kohaselt esitatakse siseauditi tegevusaruanne
(sisaldab mh ka ülevaadet kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi tulemustest) juhtkonnale ja
Rahandusministeeriumile 01. märtsiks.
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M4.1.4.75: Siseauditi üksuse tegevuse vastavus siseauditeerimise definitsiooni,
eetikakoodeksi ja standarditega23
, (SAO)
Jah/ üldises
vastavuses24
Hindamist
ei toimu
Hindamist
ei toimu
Hindamist
ei toimu
Hindamist
ei toimu
Jah/ üldises
vastavuses
Hindamist
ei toimu
M4.1.4.76: Siseauditi kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi tulemused on olulises
osas saavutatud25
(SAO)
Jah, on
saavutatud,
v.a
soovituste
rakendamin
e
Jah, on
saavutatud,
v.a
soovituste
rakendamin
e
Jah, on
saavutatud
Jah, on
saavutatud
Jah, on
saavutatud
Jah, on
saavutatud
Jah, on
saavutatud
M4.1.4.77: Aruandeperioodil rakendamisele kuulunud ja rakendatud soovituste suhtarv
(ministeeriumi ja valitsemisala asutuste juhid)
79
Meetme 4.1.4 valitsemisala arendustegevuste ja olulisemate uute algatuste tabel:
Jrk nr
KÄIMASOLEVAD
ARENDUSTEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
(sh tähtaeg)
T4.1.4.1 Auditeerimise kvaliteedi parendamine. (SAO,
ITO)
Auditi tarkvara kasutusele võetud
(2018).
MEM siseauditi osakonna
protsessid üle vaadatud (2018).
siseaudiitori kutse taotlemine MEM
siseauditi osakonna töötajate poolt
(1 sertifikaat aastas).
T4.1.4.2 EAGF ja EAFRD sertifitseerimisauditi
kompetentsi suurendamine ministeeriumis.
(SAO)
Analüüs MEM valitsemisalas
EAGFi ja EAFRD
sertifitseerimisauditi kompetentsi
suurendamise võimalustest (2018)
ja parendustegevused koostatud
(201926
).
Meede 4.1.5 Toimiv infosüsteem
Meetme eesmärk: kvaliteetsete avalike e-teenuste osutamiseks ja tööks vajalike
infosüsteemide toimimine.
Tegevussuunad: infosüsteemide (IS) arengusuundade väljatöötamine; IS arendustööde
koordineerimine; IS töökindluse ja kasutatavuse tagamine; kasutajatele tugiteenuse
(hooldus) ja arvutiabi osutamine; IT turvapoliitika väljatöötamine ja rakendamine, sh
nõuete täitmise jälgimine.
Prioriteetsed tegevussuunad ja eesmärgid 2018–2021:
Prioriteetsed eesmärgid on valitsemisalaüleste IT arengusuundade kokkuleppimine,
infoturbe arendamine, MEM IT arendustööde kvaliteedi parendamine, rõhutades senisest
enam MEM valitsemisala teenuste terviklikku arendamist (vajalik teenuste/protsesside
omanike ja MEM sisuosakondade aktiivne roll) ning infosüsteemide halduse arendamine
MEM konsolideeritud ITga asutustes.
26
Kuivõrd halduslepinguga on kaetud finantsperiood kuni 15.10.2019, on enne seda võimalik analüüsida võimalikke
toimimisviise ning vajalikud parendustegevused viia ellu pärast seda.
61 % Tulemused
1.03.2017 70 % 75 % 80 % 85 % 90 %
80
Meetme 4.1.5 mõõdikute tabel
Meetme 4.1.5 valitsemisala arendustegevuste ja olulisemate uute algatuste tabel:
Jrk nr
KÄIMASOLEVAD
ARENDUSTEGEVUSED
(seotud MEM struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
(sh tähtaeg)
T4.1.5.1 MEM IT arendustööde kvaliteedi
parendamine. (ITO)
MEM IT arenduste korra ülevaatamine, sh
arendustaotluste põhimõtted.
Infosüsteemide arenduse järelevalve hange
(IT teenuse sisseostmine).
T4.1.5.2 Infoturbe arendamine. (ITO ) Erinevate infoturbega seotud kordade
uuendamine ja loomine MEM
konsolideeritud ITga asutustes. MEM ja
valitsemisala asutuste töötajate teavitamine
ja koolitamine infoturbe teemadel.
Infosüsteemide peakasutajate ja asutuste
27 Kliendirahulolu-uuringu tulemuste põhjal. Valitsemisala ühtne kliendirahulolu uurimise metoodika töötatakse välja
valitsemisala asutuste koostöös 2017. a jooksul. Esimene kliendirahulolu-uuring ühtse metoodika baasil, mille tulemuste
põhjal määratletakse alg- ja sihttasemed, toimub eeldatavasti 2018. a. 28 Töötajate rahulolu-uuringust 29
Infosüsteemide turvameetmete süsteem (3-astmeline etalonturbesüsteem) 30
ISKE auditi tulemus: ISKE on rakendatud oluliste märkusteta.
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M4.1.5.78: Väliskliendi rahulolu IT süsteemi toimivusega27
(ITO)
Ei
mõõdetud
Ei
mõõdetud
Mõõtmismetoodika töötatakse välja valitsemisala avalike teenuste
kliendirahulolu mõõtmise metoodika raames 2017.a. Sihttasemed
määratletakse pärast esimest kliendirahulolu-uuringut.
M4.1.5.79: Sisekliendi rahulolu IT süsteemi toimivusega28
, % (MEM ITO, PRIA ITO)
Valitsemis-
ala üleselt
ei
mõõdetud
Valitsemis-
ala üleselt
ei
mõõdetud
Ühtne mõõtmismetoodika töötatakse välja ja rakendatakse 2018. a.
M4.1.5.80: IT rakenduste käideldavuse nõuetele vastavus, % (ITO)
Ei
mõõdetud
Ei
mõõdetud
Käideldavust valitsemisala konsolideeritud IT süsteemides
jälgitakse alates 2017. a. Sihttasemed määratletakse 2017. a lõpus.
M4.1.5.81: Valitsemisala infosüsteemide käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse
vastavus ISKE29
nõuetele30
(ITO)
Kriitiliste
puudusteta,
kuid
soovitustega
(2014)
Auditit ei
toimunud
Oluliste
märkusteta,
kuid
soovitustega
Auditit ei
toimu
Auditit ei
toimu
Oluliste
märkusteta,
kuid
soovitustega
Auditit ei
toimu
81
ISKE koordinaatorite töölerakendamine
vastavalt kehtivale infoturbepoliitikale.
ISKE auditid.
T4.1.5.3 Valitsemisalaüleste IT
arengusuundade kokkuleppimine.
(ITO)
Valitsemisalaülesed IT arengusuunad ja
halduse ning arenduse korralduse
aluspõhimõtted MEM valitsemisalas
koostatud ja kinnitatud, sh
kriitiliste arenguküsimuste kaardistus ja
lahendused, rahastamine jne.
T4.1.5.4 Infosüsteemide halduse arendamine.
(ITO, PO)
Intsidentide halduse põhimõtted väljaspool
tööaega MEM konsolideeritud asutustes
kokku lepitud ja rakendatud.
Alavaldkond 4.2: Kompetentsed, motiveeritud ja pühendunud töötajad
Alaeesmärk 4.2: Maaeluministeeriumi valitsemisala töötajad on kompetentsed,
motiveeritud ja pühendunud
Alaeesmärgi mõõdikute tabel:
Meede 4.2.1 Tõhus personalipoliitika
Meetme eesmärk: kompetentsete, motiveeritud ja pühendunud töötajate tagamiseks
asjakohase personalipoliitika rakendamine.
Tegevussuunad: personaliarvestus; personali värbamine ja hindamine, personali
arendamine (nt koolitused, juhtimiskompetentsi arendamine, rotatsioon); ametialase eetika
edendamine ja korruptsiooniriskide ennetamine; motivatsioonipakett, sh palgapoliitika
kujundamine; personalistrateegia regulaarne hindamine, sh personaliuuringu
korraldamine ja parendusettepanekute esitamine; mitteformaalne
koostöö/motivatsioonisündmuste korraldamine (eri asutuste esindajate osalemisel;
motivatsioonikoolitused .
Prioriteetsed tegevussuunad ja eesmärgid 2018–2021
31 Pühendumust mõõdetakse valitsemisala töötajate rahulolu-uuringu käigus. Kuni 2016. aastani (k.a.) on toodud riigis
keskselt korraldatavate uuringute tulemused – „Teenistujate pühendumus ja tööga rahulolu avalikus teenistuses“, kus
pühendumust käsitleti eelkõige emotsionaalse pühendumusena. 2015. a oli Põllumajandusministeeriumi valitsemisalast
318 vastajat.
E4.2.11: Töötajate pühendumus31
Tegelik tase
2008 2010 2012 2014 2016
71% 70% Ei mõõdetud 73% 71,8%
Sihttase
2017 2018 2019 2020 2021
Ei mõõdeta 75% Ei mõõdeta 75% Ei mõõdeta
82
Valitsemisala ühtse personalistrateegia ellurakendamine on keskpikas perspektiivis
personalivaldkonna olulisim prioriteet. Selle raames saab välja tuua kaks tähtsamat
tegevussuunda.
2018.–2021. a keskendutakse keskastmejuhtide kui asutuste võtmeisikute
juhtimisvõimekuse suurendamisele läbi koolituste ning arengunõustamise (coaching).
Jätkuvalt on oluline ametnike ja töötajate kompetentsuse tõstmine ning uute inimeste
värbamisel ja valikul õigete ning professionaalsete inimeste leidmine.
Teiseks prioriteediks on valitsemisala asutuste organisatsioonikultuuri, töövormide ning -
keskkonna ja motivatsioonisüsteemi kohandamine tööturu ja demograafiliste trendidega
toimetulekuks, et tagada nii noortele sobivad tingimused kui ka vanemaealiste tulemuslik
tööl hoidmine, samuti erivajadustega inimeste kaasamine (sh vajadusel töökohtade
kohandamine vähenenud töövõimega inimestele).
Meetme 4.2.1 mõõdikute tabel
Meetme 4.2.1 valitsemisala arendustegevuste ja olulisemate uute algatuste tabel:
Jrk nr
KÄIMASOLEVAD
ARENDUSTEGEVUSED
(seotud MEM struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
(sh tähtaeg)
T4.2.1.1 Valitsemisala ühtse personalistrateegia
koostamine ja ellurakendamine
arvestades iga organisatsiooni eripära.
Kinnitatud valitsemisala
personalistrateegia dokument, mis
32 Koondindeks töötajate rahulolu-uuringu tulemuste põhjal. 33 Koondindeks töötajate rahulolu-uuringu tulemuste põhjal 4 palli süsteemis, kus 4 palli on 100%.
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M4.2.1.82: Töötajate vabatahtlik voolavus (PO)
Valitsemisalas keskmine kokku
MEM
valitsemisala
5,2 %
MEM
valitsemisal
a 5,5 %
< 10% < 10% < 10% < 10% < 10%
M4.2.1.83: Töötajate rahulolu32
(PO)
Ei
mõõdetud;
2014. a
73,7%
72,4% Ei mõõdeta 75% Ei mõõdeta 75% Ei mõõdeta
M4.2.1.84: Juhtide kompetentsus33
(PO)
Ei
mõõdetud;
2014. a 77%
75% Ei mõõdeta 80% Ei mõõdeta 80% Ei mõõdeta
83
(PO, juhtkond) sätestab ühtsed põhimõtted olulisemates
personalivaldkonna komponentides:
- värbamine;
- hindamine;
- arendamine ja koolitamine (sh
juhtimiskompetentside arendamine);
- karjäärijuhtimine;
- ametikoha kompetentsimudel;
- motivatsioonisüsteem;
- rotatsioonisüsteem valitsemisalas.
Regulaarsed rakendamise ülevaatused
kord aastas.
T4.2.1.2 Töötajate rahulolu hindamine. (PO,
STO)
Valitsemisala asutuste töötajate rahulolu-
uuringu ühtset metoodikat on täiendatud
selliselt, et see võimaldaks mõõta
töötajate rahulolu asutuste erinevate
tööprotsessidega (2018) ja uuringud on
läbi viidud (al 2018).
T4.2.1.3 Tööülesannetega seotud MEM
valitsemisala sisekoolitajate
koolitussüsteemi käivitamine. (PO)
Valitsemisalaüleselt sisekoolitajad
kaardistatud.
Valitsemisalaüleselt sisekoolitajate
rakendamine töötajate valdkondliku
kompetentsi suurendamiseks ja
sisekoolitajate poolt pakutavate
koolituste kava koostatud.
T4.2.1.4 Juhtimissuutlikkuse arendamine ja
juhtide omavahelise koostöö
edendamine. (PO)
Juhtimissuutlikkuse edendamise kava
koostatud (nt juhtide päeval laiem
juhtide ring; koostööprojektid;
keskastmejuhtidele valitsemisala kesksed
koolitused; ühisseminarid) al 2018 ja
rakendatud.
T4.2.1.5 Valitsemisala asutuste
motivatsioonipakettide arendamine.
(PO)
MEM valitsemisala asutuste
motivatsioonipakettide analüüs (sh
tulemustasud, kaugtöö, toetused,
ühisüritused jm) ja ühisosa koondamine
valitsemisala personalistrateegiasse.
T4.2.1.6 Töötajate rotatsiooni toetamine. (PO)
Rotatsioonikontseptsiooni
väljaarendamine ja rakendamine
soodustamaks nii asutusesisest,
asutustevahelist kui valdkonna era- või
3. sektori ettevõtetesse roteerumist
võimalikult vähese bürokraatiaga. T4.2.1.7 Paindliku töökorralduse arendamine.
(PO, HO, ITO)
Kaugtöö põhimõtete ühtlustamine
valitsemisalas (2018), sh arvestades ka
kaugtöökeskustes töötamise võimalusi.
T4.2.1.8 Valitsemisalaülese huvide konflikti ja
korruptsiooni vältimise süsteemi
loomine. (PO, SAO)
Valitsemisala ühtsed korruptsiooni
ennetamisele ja eetika tugevdamisele
suunatud juhised välja töötatud ja
rakendatud (2018).
Korruptsiooni e-testi kasutuselevõtmine
valitsemisalaüleselt hindamaks
võimalike korruptsiooniriskide mõistmist
töötajate hulgas (2018).
T4.2.1.9 Töötajate järelekasvu tagamine. (PO, MEM valitsemisala kui tööandja
84
ASO) väärtuspakkumine koostatud.
Meede 4.2.2 Tulemuslik organisatsioonisisene info- ja teadmusjuhtimine
Meetme eesmärk: MEM ja valitsemisala asutuste eesmärkide saavutamise toetamine
tõhusa info- ja teadmusjuhtimisega.
Tegevussuunad: regulaarne infovajaduse kaardistamine; valitsemisalaüleste
kommunikatsioonipõhimõtete ja -kanalite kokkuleppimine; teadmusjuhtimine
valitsemisalas, nt analüüside/ uuringute, olulisemate koostöökogude info jagamine;
asutustevahelised võrgustikud/ kohtumised parimate praktikate ja info jagamiseks jne.
Prioriteetsed tegevussuunad ja eesmärgid 2018–2021
Lähiaastatel on kavas hinnata info- ja teadmusjuhtimise toimimist MEMis ja
valitsemisalas, et kaardistada hetkeseis ja võimalikud kitsaskohad ning töötada välja
lahendused.
Meetme 4.2.2 mõõdikute tabel
Meetme 4.2.2 valitsemisala arendustegevuste ja olulisemate uute algatuste tabel:
Jrk nr
KÄIMASOLEVAD
ARENDUSTEGEVUSED
(seotud MEM struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
(sh tähtaeg)
T4.2.2.1 MEMi ja valitsemisala asutuste info- ja
teadmusjuhtimise arendamine
Valitsemisala asutuste vahel toimivate
võrgustike ülevaate koostamine.
MEM tööks vajaliku info kogumise,
säilitamise ja jagamise praktikad
kaardistatud, muudatusettepanekute
kava juhtkonnale esitatud, kokkulepitud
34 Sh haldusala asutuste vaheline koostöö, info liikumine vastaja asutuses, tööks vajaliku info omamine, töötajate
omavaheline koostöö. 35
MEM valitsemisala töötajate rahulolu-uuringu tulemuste põhjal. Uuendatud metoodikas arvutatakse info liikumise ja
tööks vajaliku info kättesaadavusega rahulolu koondindeks rahuloluhinnangutest erinevate infokanalite, info kogumise ja
säilitamise ning teadmusjuhtimise tegevustega. Küsitluses uuritakse ka töötajate vajadusi seoses info- ja
teadmusjuhtimisega. Metoodika katab nii asutuste sisese kui asutustevahelise vaate.
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M4.2.2.85: Töötajate rahulolu info liikumise ja tööks vajaliku info kättesaadavusega
(asutuse sees ja asutuste vahel) (ASO, STO)
Ei
mõõdetud,
2014.a
72%
70,8 %34
Info liikumise ja tööks vajaliku info kättesaadavusega rahulolu
uurimise metoodika35
vaadatakse üle ja rakendatakse alates 2018. a.
Uued sihttasemed lepitakse kokku pärast 2018. a tulemustest
kokkuvõtete tegemist.
85
muudatused algatatud.
Asutustevahelise kommunikatsiooni
kitsaskohad on kaardistatud ja
võimalikud lahendusettepanekud
esitatud.
T4.2.2.2 MEMi sisekommunikatsiooni
arendamine
MEM sisekommunikatsiooni
kokkulepete uuendamine ja nendest
teavitamine (koolitus, materjalid
intranetis).
MEM sisekommunikatsiooni kava (sh
valitsemisalaülesed teemad) koostamine
ja rakendamine.
T4.2.2.3 Regulaarne tagasiside kogumine MEM
ja valitsemisala töötajatelt
sisekommunikatsioonitõrgete ja
teadmusjuhtimise probleemide kohta.
(ASO, STO)
MEM ja valitsemisala töötajate rahulolu-
uuringut täiendatud ühtse info- ja
teadmusjuhtimise küsimusteblokiga,
uuendatud metoodikaga uuringud läbi
viidud ja tulemuste põhjal
parendusettepanekute kava juhtkonnale
esitatud (2018, 2020).
T4.2.2.4 MEM siseveebi üleviimine kaasaegsele
ja turvalisele platvormile. (ASO, ITO)
MEM siseveeb on toimiv ja
funktsionaalsuselt kaasajastatud (2018).
Uut siseveebi platvormi saavad vajadusel
kasutada ka MEM asutused.
Meede 4.2.3 Lihtne, tõhus ja õiguslikult korrektne asjaajamine
Meetme eesmärk: valitsemisala asutuste tööks vajalike dokumentide lihtne, tõhus ja
õiguslikult korrektne menetlemine.
Tegevussuunad: Asjaajamine; riigihanked; andmekaitsereeglite jälgimine jm
asjaajamisega seonduv.
Prioriteetsed tegevussuunad ja eesmärgid 2018–2021
Prioriteediks on asjaajamise ja hankekorralduse lihtsustamine ning dokumendihalduselt
teabehaldusele üleminek.
Meetme 4.2.3 mõõdikute tabel
36 Maaeluministeeriumis, põhineb dokumendihaldussüsteemi statistikal. Paberivaba suhtluse osakaalu arvestatakse
asjaajamiskorrale vastavalt registreeritud kirjavahetuse põhjal (Eesti infoühiskonna arengukava indikaator) 37
Eesti infoühiskonna arengukavas toodud sihttase aastaks 2020 on 95%, kuid tegelik tase sõltub oluliselt välissuhtluse
osast
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M4.2.3.86: Paberivaba ametliku suhtluse osakaal sarjadest 36
(HO)
Ei
mõõdetud 76% 80% 85% 85% 90
37% 95%
M4.2.3.87: Vaidlustusmenetluse tulemusel muudetud riigihangete arv (HO)
86
Meetme 4.2.3 valitsemisala arendustegevuste ja olulisemate uute algatuste tabel:
Jrk nr
KÄIMASOLEVAD
ARENDUSTEGEVUSED
(seotud MEM struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
(tähtaeg)
T4.2.3.1 Riigihankemenetluse lihtsustamine
MEM valitsemisalas ning uue korra
väljatöötamine. (HO)
Uus riigihangete läbiviimise kord välja
töötatud, riigihangete korraldamise ja
menetlemise juhised uuendatud.
Näidisdokumendid uuendatud, sh
tüüplepingud ja MEM intranetis saadaval.
Valitsemisala hankespetsialistide ja MEM
töötajate koolitus läbi viidud pärast uue
korra vastuvõtmist.
T4.2.3.2 Hangete kvaliteedi regulaarne
hindamine. (HO)
Iga-aastane hangete ülevaade MEM
juhtkonnale (al 2018).
T4.2.3.3 Asjaajamise lihtsustamine. (HO)
MEM uue asjaajamiskorra väljatöötamine
arvestades VV määruse „Teenuste
korraldamine ja teabehalduse alused”
sätteid.
T4.2.3.4 Üleminek dokumendihalduselt info- ja
teabejuhtimisele. (HO, ASO, ITO)
Tegevused vastavalt VV määrusele
„Teenuste korraldamine ja teabehalduse
alused” rakendamise tegevuskavale.
T4.2.3.5 Digiarhiveerimise korraldamine. (HO) Digitaalsete dokumentide Rahvusarhiivile
üleandmine (2018).
Edaspidi regulaarne digiarhiveerimine.
T4.2.3.6 Andmekaitse arendamine. (HO, ITO,
juhtkond)
Andmekaitsespetsialisti nimetamine,
DHSi ligipääsupiirangute ülevaatamine,
töötajate koolitused (2018).
Alavaldkond 4.3: Rahulolev klient, kodanik ja koostööpartner
Alaeesmärk 4.3: Rahulolev klient, kodanik ja koostööpartner
Alaeesmärgi mõõdikute tabel:
1 0 < 10 < 10 < 10 < 10 < 10
E4.3.12: MEM maine ja usaldusväärsus sihtrühmade ja Eesti avalikkuse seas
Tegelik tase
2012 2013 2014 2015 2016
Ei mõõdetud
Sihttase
2017 2018 2019 2020 2021
2018. aastal viiakse läbi esimene uuring. Uuringutulemuste põhjal selgub algtase ja selle põhjal
87
Meede 4.3.1 Tulemuslik partnerite ja avalikkuse teavitus ning kaasatus
Meetme eesmärk: Avalikkusele, meediale ja huvigruppidele suunatud teavituse ja
kaasamise planeerimine, et luua soodne keskkond MEM poliitikate rakendamiseks.
Tegevussuunad: huvigruppide ja avalikkuse kaasamine poliitikakujundamise ja
õigusloome protsessi; meediale, avalikkusele ja huvigruppidele suunatud
kommunikatsiooni planeerimine, et luua soodne keskkond maaelupoliitikate
rakendamiseks; MEM ja asutuste seisukohtade, poliitikate (sh õiguslike muudatuste)
kommunikeerimine massi- ja sotsiaalmeedias, sotsiaalpartnerite kaasamine meediale
suunatud ühistöösse; turundus- ja mainekampaaniad.
Prioriteetsed tegevussuunad ja eesmärgid 2018–2021
Olulisim ülesanne on läbi strateegilise (läbimõeldud) ja koordineeritud kommunikatsiooni
tõsta Eesti avalikkuse teadlikkust ministeeriumi tegevusest ja seisukohtadest ning aidata
kaasa avalikkuse, partnerite ja huvigruppide kaasamisele poliitika kujundamisse.
Meetme 4.3.1 mõõdikute tabel
38 Ministeeriumiga suhtlevate ajakirjanike tagasisideküsitluse tulemuste ja Riigikantselei regulaarselt tellitava uuringu
„Valitsusasutuste suhted meediaga“ tulemuste põhjal.
määratakse sihttasemed.
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M4.3.1.88: Partnerite rahulolu otsuste väljatöötamise protsessi kaasamisega
Ei
mõõdetud
Ei
mõõdetud
Partnerite rahulolu mõõtmise valitsemisala ühtne metoodika
töötatakse välja 2017. a ja rakendatakse alates 2018. a. Ühtse
metoodika põhjal määratletud sihttasemed lepitakse kokku pärast
2018. a tulemustest kokkuvõtete tegemist. (STO)
M4.3.1.89: Üldhinne meediasuhtlusele38
6,67 p
(keskmine
6,69 p 10st;
11 minis-
teeriumi
seas 9.)
2014.a
MEMiga
suhtlevate
ajakirjanik
e rahulolu
5,9 p
(keskmine
6,6 p 10st;
11 minis-
teeriumi
seas 11.)
MEMiga
suhtlevate
ajakirjanike
rahulolu
MEM ei
Riigikantselei tellitava uuringu „Valitsusasutuste suhted meediaga“
uuringu tulemustel on MEMi üldhinne meediasuhtlusele
ministeeriumi keskmisest kõrgem.
MEMi ministeeriumiga suhtlevate ajakirjanike rahuloluküsitluse
metoodika töötatakse välja ning küsitlus viiakse läbi 2018. a
88
Meetme 4.3.1 valitsemisala arendustegevuste ja olulisemate uute algatuste tabel:
Jrk nr
KÄIMASOLEVAD
ARENDUSTEGEVUSED
(seotud MEM struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
(sh tähtaeg)
T4.3.1.1 MEMi ülesannetega seotud peamiste
sidus- ja sihtrühmade informeerituse/
teadlikkuse ning infovajaduse uuringute
läbiviimine. (ASO)
Teemapõhised uuringud vastavalt
vajadusele ja aastaplaanis kokkulepitule
läbi viidud (sh MAK 2014-2020 ja
EMKF 2014-2020 uuringud kord aastas
al 2018).
T4.3.1.2 MEM ja valitsemisala asutuste
maineuuringu läbiviimine.
(ASO, STO)
Uuringumetoodika välja töötatud ja
esimene uuring läbi viidud39
(2018 )
Seeläbi välja selgitatud
Maaeluministeeriumi
usaldusväärsus/maine elanike, partnerite
ja ettevõtjate seas; sh hinnang MEM
kaasamisele ja kommunikatsioonile.
T4.3.1.3 MEMiga suhtlevate ajakirjanike
rahulolu ja infovajaduste uurimine.
(ASO)
Küsitluse metoodika välja töötatud,
esimene küsitlus läbi viidud40
(2018).
T4.3.1.4 Kaasamise hea tava rakendamise
parendamine. (STO)
MEM kaasamise praktikate analüüs läbi
viidud;
kaasamise hea tava MEMis rakendamise
praktiline juhis, sh kaasamise kvaliteedi
hindamise juhis koostatud;
kaasamise koolitused, sh parimate
praktikate seminar läbi viidud;
suuremate kaasamisprotsesside kavade
koostamine ja kaasamisalane nõustamine
tagatud.
T4.3.1.5 MEM ja valitsemisala asutuste
kommunikatsioonivõimekuse tõstmine
ning omavahelise koostöö tugevdamine.
(ASO, PO)
Valitsemisala kommunikat-
sioonispetsialistide koolitused
korraldatud; regulaarsed
koostöökohtumised läbi viidud.
T4.3.1.6 Teadmussiirde pikaajaliste programmide
(PiP) rakendajatega
kommunikatsioonitegevuste
koordineerimine. (ASO)
MAK PiP rakendajatega toimuvad
regulaarsed (nt 2-3 korda aastas)
kohtumised kommunikatsioonitegevuste
koordineerimiseks, MEM ASO
osalemine PiP aastaplaani koostamisel
jne.
T4.3.1.7 Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES)
nõuandeteenistuse ja MESist
sõltumatute konsulentide kaasamine
MEM ja valitsemisala asutuste
Koostöös MES-iga infopäevad
konsulentidele (nt kord kvartalis).
39
Juhul, kui selgub partnerite põhjalikuma ja sagedasema (nt iga-aastase) küsitluse vajadus, tuleb korraldada MEMi
jõududega eraldi partnerite küsitlus ja sisse osta MEM maineuuring. 40 Juhul, kui Riigikantselei uuringu metoodika muudatused tagavad MEMiga suhtlevate ajakirjanike rahulolu ja
infovajaduse väljaselgitamise, ei ole seda tegevust vaja. Seni Riigikantselei poolt kasutatud uuringumetoodika ei taga
MEMiga suhtlevate ajakirjanike küsitlemist, mistõttu hinnangu annavad valdavalt need ajakirjanikud, kel MEMi ja selle
teemadega kokkupuude puudub.
MEM ei
mõõtnud
mõõtnud
89
teemadest teavitamisse
maamajandusettevõtjatele. (MES, ASO)
T4.3.1.8 MEM allasutuste veebilehtede
üleviimine valitsusasutuste ühtsele
veebiplatvormile. (ITO, ASO)
Esimeses etapis PMA ja VTA
veebilehekülgede üleviimine
valitsusasutuste ühtsele veebiplatvormile
(2018), edaspidi soovi korral VTL jt
asutuste veebileheküljed.
Meede 4.3.2 Avalike teenuste hea kvaliteet
Meetme eesmärk: MEM valitsemisala avalike teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse tagamine
teenuste arendamise ning kvaliteedi juhtimise ühtse metoodika rakendamise abil.
Tegevussuunad: MEM valitsemisalas teenuste kvaliteedi juhtimine, sh teenuste disain,
protsesside optimeerimine; avalike teenuste standardite asjakohasuse ja teenuste kvaliteedi
hindamine koostöös kasutajarühmade esindajatega; avalike teenuste arendamise
koordineerimine valitsemisalas.
Meetme 4.3.2 mõõdikute tabel
Meetme 4.3.2 arendustegevuste ja olulisemate uute algatuste tabel:
Jrk nr
KÄIMASOLEVAD
ARENDUSTEGEVUSED
(seotud MEM struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
(sh tähtaeg)
T4.3.2.1 Valitsemisala avalike teenuste MKM
teenuste kataloogis kajastamine. (STO)
Valitsemisala asutuste avalikud
teenused on MKM teenuste kataloogis
valitsemisalaüleselt ühtsetele
põhimõtetele vastavalt kajastatud,
kataloogi info jooksev täiendamine
T4.3.2.2 Valitsemisalaüleste teenuste protsesside
kaardistamine ja optimeerimine
maheprotsessi kaardistamisel kasutatud
metoodika alusel. (STO,
protsessiomanikud)
Valitsemisalaülesed protsessid
tuvastatud ja neile omanikud määratud;
maheprotsessi kaardistamise metoodika
alusel on valitud valitsemisalaülesed
protsessid optimeeritud, sh
haldusmenetluse praktikad ühtlustatud
(2019).
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M4.3.2.91: Väliskliendi rahulolu teenusega
Mõõtmised
asutustes
erinevate
metoodikat
e alusel
Mõõtmised
asutustes
erinevate
metoodikat
e alusel
Väliskliendi rahulolu mõõtmise valitsemisala ühtne metoodika
töötatakse välja 2017. a ja rakendatakse alates 2018. a. Ühtse
metoodika põhjal määratletud sihttasemed lepitakse kokku pärast
2018. a tulemustest kokkuvõtete tegemist.
90
T4.3.2.3 Valitsemisalas avalike teenuste
kujundamise, hindamise ja arendamise
koordineerimise tõhustamine. (STO)
Valitsemisala avalike teenuste
kujundamise, hindamise ja
arendamisega seotud spetsialistide
võrgustiku arendamine,
arendusprojektide koordineeritud
elluviimine valitsemisalas ühtsetel
alustel.
Valitsemisalaülene tegevuskava
avalike teenuste kvaliteedi
arendamiseks 2018–2021 ja asutuste
koostöö ning rollid avalike teenuste
kvaliteedi tagamisel kokku lepitud.
T4.3.2.4 Kliendirahulolu mõõtmiseks
valitsemisalas ühtse metoodika
väljatöötamine ja rakendamine. (STO)
Valitsemisala avalike teenuste
kliendirahulolu mõõtmise metoodika
on välja töötatud ja rakendatud (2018).
T4.3.2.5 MEMi ja asutuste avalike teenuste
gruppide era- ja kolmandale delegeerimise
võimaluste analüüs. (STO)
Piloodina analüüsitud 2 MEM
valitsemisala teenust41
(2019).
Meede 4.3.3 Tõhus õigusloome
Eesmärk: Maaeluministeeriumi õigusloome on kaasav, selge ja mõjus.42
Tegevussuunad: a) õigusloome protsessi parendamine (sh õigusakti koostamise
algatamine; osapoolte teavitamise, kaasamise ja mõjude hindamise planeerimine;
õigusakti eelnõu väljatöötamiskavatsuste koostamine; eelnõude ning seletuskirjade
koostamine; eelnõu juriidiline ekspertiis; eelnõu kooskõlastamine ja menetlemine kuni
rakendamise); b) õigusaktide eelnõude juriidilise kvaliteedi parendamine; d) parema
õigusloome alaste kompetentside ja töövahendite arendus (nt protsessiskeemid,
koolitused,); e) õigusaktide eelnõude juriidilise kvaliteedi kontrollimine).
Meetme 4.3.3. mõõdikute tabel
41
Edasine analüüsivajadus sõltub metoodika sobivusest ja MEM ning riiklikest prioriteetidest. 42
Lähtub strateegiast Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018.
91
Meetme 4.3.3 valitsemisala arendustegevuste ja olulisemate uute algatuste tabel
Jrk nr
KÄIMASOLEVAD
ARENDUSTEGEVUSED
(seotud struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
(sh tähtaeg)
T4.3.3.1 MEM valitsemisala EL asjade
otsustusprotsessi ning seaduste ja määruste
EL asjade otsustusprotsessi ning seaduse ja
määruse eelnõude planeerimise, mõjude
43 Metoodika. Seaduseelnõude seletuskirjade vastavust Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja mõjude hindamise,
infoallikatele viitamise ja huvirühmade kaasamise nõuetele on 2000-2016 testitud 8 korda. See hõlmab sotsiaal-
demograafiliste, majanduslike (sh põllumajandus, kalandus), keskkonnaalaste, turvalisusalaste, administratiivsete ja
eelarveliste mõjude hindamise kategooriaid (A.Kasemets, sh Riigikogu Toimetiste artiklid 2009, 2016). Täiendavalt
dokumenteeritakse ja analüüsitakse kvalitatiivselt Justiitsministeeriumi jt poolt seaduseelnõude väljatöötamiskavatsuste
ja eelnõude seletuskirjade mõjude hindamise kategooriate, kaasamise, eelarvetaotluste ja allikaviidete alaseid märkusi ja
ettepanekuid 2018-2020 ning tehakse selle aluse ettepanekud tööprotsesside parendamiseks. Taotletav tulemus: JuM jt
märkuste arvu ja sellega seotud MEM spetsialistide töökoormuse vähenemine. 45 Sisaldab EL direktiivide ülevõtmiseks vajalike õigusaktide ja siseriiklikke õigusaktide (seadused, määrused)
koondnäitajat. Tööplaani tähtaegse täitmise analüüs toimub 2018-2020 vastutavate osakondade lõikes tööplaani
infosüsteemi sisestatud informatsiooni alusel, sh õigusosakonna tööplaani täimise etapp hõlmab juriidilise ekspertiisi
etappi (planeeritud päevade arv alustades eelnõu esitamisest osakonnale). Esimesel planeerimiskoosolekul enne mõjude
hindamise etappi kokku lepitud ajakava arvestab ka õigusloome hea tavaga selles osas, et normi adressaadile /
rakendajale jääb rakendamiseks piisav aeg (nt vähemalt 3 kuud uue õigusakti puhul ja 2 kuud õigusakti muutmise
puhul).
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M4.3.3.92: Maaeluministeeriumis koostatud seaduseelnõude mõjude hindamise, osapoolte
kaasamise ja kasutatud infoallikatele viitamise teabe vastavus HÕNTE-le43
(STO)
Aastatel 2012–2015
MEM 16 seaduseelnõul
keskmine vastavus 64%
HÕNTE nõuetele.44
80% 85% 90% 90% 95%
M4.3.3.93: Õigusloome tööplaani tähtaegne täitmine, %45
(sisuosakonnad)
Ei
mõõdetud
Ei
mõõdetud
Algtase selgitatakse välja ja sihttasemed järgnevateks aastateks
lepitakse kokku 2017. a
M4.3.3.94: Juriidilise ekspertiisi tegemine õigusloome tööplaanis selleks ettenähtud tähtaja
jooksul, % (ÕO)
Ei
mõõdetud
Ei
mõõdetud
Algtase selgitatakse välja ja sihttasemed järgnevateks aastateks
lepitakse kokku 2017. a
M4.3.3.95: Õigusaktide eelnõude juriidiline kvaliteet46
M4.3.3.95.1: Kohtu poolt põhiseadusevastaseks tunnistatud õigustloovate aktide arv
0 0 0 0 0 0 0
M4.3.3.95.2: Riigikantselei poolt õiguslikel põhjustel tagastatud õigustloovate aktide
eelnõude arv
0 0 0 0 0 0 0
M4.3.3.95.3: Justiitsministeeriumi poolt õiguslikel põhjustel kooskõlastamata jäetud
õigustloovate aktide eelnõude arv
Ei
mõõdetud
Ei
mõõdetud
Algtase selgitatakse välja ja sihttasemed järgnevateks aastateks
lepitakse kokku 2017. a
92
eelnõude koostamise protsesside
arendamine. (STO, ÕO, EKO, TAO)
hindamise ja kaasamise, õigusakti
väljatöötamise ning järelhindamise MEM
valitsemisala kontseptsioon ja
protsessiskeemid kokku lepitud.
T4.3.3.2 Õigusloomeprotsessi planeerimise
parendamine. (Sisuosakonnad, ÕO)
EL eelnõu ja siseriiklike õigusaktide
eelnõude väljatöötamise avakoosolekute
süsteem on rakendunud, ÕO esindajate
osalemine reguleeritud, õigusloome
tööplaanide täpsem koostamine ning
hilinemistest teavitamise süsteem sisse
seatud.
Meede 4.3.4 Tulemuslik osalemine EL otsustusprotsessis
Meetme eesmärk: aidata kaasa Eesti põllumajanduse EL-suunaliste vajaduste, huvide
kaardistamisele ning korrastamisele ja EL otsustusprotsessis ettepanekute tegemisele nende parimal
moel realiseerimiseks EL-is.
Tegevussuunad: EL otsustusprotsessis osalemise planeerimine ja korraldamine (nt juhised
töögruppides osalemiseks, memode koostamiseks, ametnike teavitamine, koolitused, seisukohtade
ettevalmistamise koordineerimine); Eesti seisukohti kajastavate materjalide koostamine Riigikogu
EL asjade komisjonile ja VVle; EL alaliste asjade komitee ja põllumajanduse erikomitee
materjalide koostamine.
Meetme 4.3.4 mõõdikute tabel
47 Eeldatavasti on 2020. Aastaks valminud uus Eesti EL poliitika, mille eesmärke täidame. 48 Pisteline kvaliteedikontroll
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M4.3.4.96: Direktiivide õigeaegne ülevõtmine (EKO)
100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%
M4.3.4.97: Rikkumismenetluste arv (EKO)
0 0 0 0 0 0 0
M4.3.4.98: EL poliitika 2015–2019 rakenduskava täitmine47
(EKO)
100% 100%* 100% 100% 100% 100% 100%
M4.3.4.99: EK õiguslike algatuste suhtes Eesti seisukohtade koostamise kvaliteedi
vastavus48
(EKO)
Ei
mõõdetud
Ei
mõõdetud Metoodika töötatakse välja ning esimene kontroll viiakse läbi 2018.
aastal. Siis määratletakse ka sihttasemed.
93
*aasta lõpuks ülesanded täidetud, kvartaalselt ajakava liikus edasi
Meetme 4.3.4 valitsemisala arendustegevuste ja olulisemate uute algatuste tabel:
Jrk nr
KÄIMASOLEVAD
ARENDUSTEGEVUSED
(seotud MEM struktuurüksused)
VAHETUD TULEMUSED
(sh tähtaeg)
T4.3.4.1 EK õiguslike algatuste suhtes Eesti
seisukohtade koostamise kvaliteedi
parendamine. (EKO)
Pistelise kvaliteedikontrolli metoodika
kokku lepitud (2018) ja iga-aastaselt
rakendatud (al 2018).
Seeläbi olemas info mõjude hindamise
ja kaasamise alase empiirilise
informatsiooni kvaliteedi ning
juriidilise informatsiooni kvaliteedi,
samuti Eestis kehtivate seaduste ja EL
eelnõude vastavuse/ vastuolu
hindamise kohta EK õiguslike algatuste
suhtes.
Vastavalt kvaliteedikontrolli
tulemustele parendustegevused ellu
viidud.
T4.3.4.2 EL töörühmade juhiste ja osalemise
kvaliteedi parendamine. (EKO)
Pistelise kvaliteedikontrolli metoodika
kokku lepitud (2018) ja iga-aastaselt
rakendatud (al 2018).
Seeläbi olemas andmed juhistes
ettenähtud info nõuetele vastava
esitamise kohta.
Vastavalt kvaliteedikontrolli
tulemustele parendustegevused ellu
viidud, sh parimate praktikate jagamine
ja vajadusel lühikoolitused EL
otsustusprotsessis osalejatele.
T4.3.4.3 Ametnike EL teemade ja EL
otsustusprotsessis osalemise teadmiste ja
oskuste täiendamiseks koolituste
korraldamine. (EKO)
Regulaarsed lühikoolitused 2 korda
aastas uutele ametnikele ja ka teistele,
kellel on vajadus, läbi viidud. EL
asjade ja protsessi teadlikkuse tõus
ministeeriumis.
T4.3.4.4 EL tasandil Eesti huvide kaitsmise
edendamine sh mitteametlike kohtumiste
korraldamine. (EKO)
Lisaks ametlikele kohtumistele
organiseeritakse prioriteetsetes
valdkondades ka mitteametlikke
kohtumisi võtmeisikutega nii ekspert-
kui juhtkonna tasandil, tulemuseks
laiem kontaktvõrgustik ja seeläbi info
kättesaadavus paranenud.
T4.3.4.5 Regulaarsete EL liikmesriikide
koostööformaatide arendamine. (EKO)
Regulaarsete EL liikmesriikide
koostööformaatide (sh 3+3,
kohtumised vs videokonverentsid vms)
analüüs ja vajadusel
49 Pisteline kvaliteedikontroll
M4.3.4.100: EL töörühmade juhiste ja osalemise kvaliteedi vastavus49
(EKO)
Ei
mõõdetud
Ei
mõõdetud
Metoodika töötatakse välja ning esimene kontroll viiakse läbi 2018.
aastal. Siis määratletakse ka sihttasemed.
94
muudatusettepanekud (2018).
Meede 4.3.5 Tulemuslik rahvusvaheline koostöö ja osalemine rahvusvahelises
otsustusprotsessis
Meetme eesmärk: ministeeriumi ja tema valitsemisala on hinnatud partner
rahvusvahelises otsustusprotsessis Eesti huvide tulemuslikul kaitsmisel ning Eesti maine
on kaaskujundatud; põllumajandus-, kalandussektori ja toiduainetööstuse kaubandushuvid
on määratletud ja tulemuslikult esindatud.
Tegevussuunad: rahvusvahelise olukorra pidev jälgimine ja rahvusvaheliste heade tavade
rakendamine ministeeriumi välissuhtluses; foorumite valik, algatusvõime ja ennetav
tegevus Eesti huvide edendamisel; strateegiliste partnerite otsimine, koostöövõrgustike
loomine ning nendes osalemine; esindatuse tagamine peamistes sihtriikides ja
organisatsioonides; Eesti oskusteabe jagamine; rahvusvaheliste ürituste korraldamine
ning arvamusliidrite kaasamine.
Meetme 4.3.5 mõõdikute tabel
Meetme 4.3.5 valitsemisala arendustegevuste ja olulisemate uute algatuste tabel:
50
Kõrgetasemeline visiit on maaeluministri/kantsleri/ ja sinna juurde kuuluva delegatsiooni visiit Eestist välja ja sama
tasemega visiit s.h kõrgetasemeline rahvusvahelise organisatsiooni esindaja visiit Eestisse. Visiit kestab üldjuhul 1-3
päeva, selle aja jooksul kohtutakse erinevate ametkondadega, osaletakse väljasõidul, toimuvad töökohtumised ( ka
kõrgetasemeline konverents ja selle raames toimuv ametlik visiit), tihti ka sotsiaalne osa või kultuuriprogramm.
Visiitidele järgnevad mitmesugused järeltegevused, mistõttu võib visiitidega seonduv töö moodustada kuni 1/3
välissuhete valdkonna igapäevatööst.
Tegelik tase Sihttase
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
M4.3.5.101: Hinnang välissuhete tulemuslikkusele
Ei
mõõdetud
Ei
mõõdetud
Dokumendi „Maaeluministeeriumi välissuhete põhijooned“
sisehindamise metoodika töötatakse välja 2017. a.
Esimene hindamine toimub ja sihttasemed seatakse 2018. a.
M4.3.5.102: Alustatud koostööprojektid (projekti/ aastas)
Ei
mõõdetud
Ei
mõõdetud 3 3 3 3 3
M4.3.5.103: Osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide erinevates esinduskogudes (organite
arv)
Ei
mõõdetud
Ei
mõõdetud 4 4 4 4 4
M4.3.5.104: Kõrgetasemeliste visiitide/külaliste arv50
(mõlemal suunal – nii visiidid Eestisse kui
sihtriikidesse)
Ei
mõõdetud
Ei
mõõdetud 20/50 15/50 15/50 15/50 15/50
M4.3.5.105: Vähemalt regionaalse taseme suurüritus (inimpäevade arv Eestis)
Ei
mõõdetud
Ei
mõõdetud 4000 1500 1500 1500 1500
95
Jrk nr
KÄIMASOLEVAD
ARENDUSTEGEVUSED
(seotud MEM struktuuriüksused)
VAHETUD TULEMUSED
(tähtaeg)
T4.3.5.1 Kaubandushuvide soodustamine.
(VSO,KPTTO,KMO,PMA,VTA)
Välissuhtluse kaudu kaubandushuvide
toetamiseks vajalikud kontaktid loodud
ja hoitud.
T4.3.5.2 Välissuhtluse planeerimine vastavalt
kaubandussuhete prioriteetidele.
(VSO,KPTTO,KMO,PMA,VTA)
Sihtriikide nimekirja jooksev ülevaatus,
sh uute turgude avamise protsessist
tulenevate täiendavate ülesannete
kokkuleppimine ning vastavalt
nimekirjale ametlikud visiidid on
planeeritud, ettevalmistatud ja
korraldatud.
T4.3.5.3 Ministeeriumi välistegevuste sise- ja
väliskommunikatsiooni parandamine.
(VSO, ASO)
Tehtud on analüüs ning konkreetsed
ettepanekud süsteemi parandamiseks.
T4.3.5.4 Võimalike arengukoostöö tuleviku-
projektide algatamine. (VSO koos
ekspertidega)
Võimalikud teemad läbi arutatud ning
konkreetsed plaanid kaardistatud.
T4.3.5.5 MEM valitsemisala välissuhete
tulemuslikkuse hindamise arendamine.
(VSO, STO)
MEM valitsemisala välissuhete
tulemuslikkuse iga-aastase
sisehindamise metoodika
väljatöötamine. Välisesinduste
töökorralduse analüüs ja vastavalt
tulemustele ümberkorraldused.
T4.3.5.6 MEM valitsemisala rahvusvaheliste
lepingute, koostöölepete ja muude
kokkulepitud küsimuste kaardistamine.
(VSO)
Tehtud on analüüs ja ettepanekud
süsteemi parandamiseks.
T4.3.5.7 Ministeeriumi sihtriikide meedia
jälgimine ja välismeediaga (sh
välisajakirjanikud) suhtlemise korralduse
arendamine. (VSO, ASO)
Tehtud on analüüs ning ettepanekud
osakondade koostöö täpsustamiseks.
T4.3.5.8 MEM valitsemisala välissuhtluse
algatuste kaardistamine. (VSO)
Valitsemisala välissuhtluse algatused on
kaardistatud.
T4.3.5.9 Rahvusvahelistes organisatsioonides
esitatavate seisukohtade
ettevalmistamise süsteemi parandamine.
(VSO)
Tehtud on analüüs ja ettepanekud
süsteemi parandamiseks (2018).
T4.3.5.10 MEM valitsemisala valdkondliku
ekspertabi osutamisest ülevaate
koostamine. (VSO)
Metoodika Eesti ekspertide panuse välja
selgitamiseks on välja töötatud ning
koostatakse iga-aastased ülevaated (al
2018)
96
Lisa 1: Tegevusvaldkondade olukorra analüüs
1. Toiduohutuse, loomade heaolu ja tervishoiu ning taimetervise ja kvaliteetsete
tootmissisendite tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs
Antud tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsis kajastatavad alavaldkonnad:
Alavaldkond 1.1: Eestis toodetava ja tarbitava toidu ohutus ja tarbija informeeritus;
Alavaldkond 1.2: Loomade heaolu ja hea tervislik seisund ning taimetervise hea
seisund;
Alavaldkond 1.3: Põllumajanduslike tootmissisendite kvaliteet ja ohutus.
Toiduohutus, loomade heaolu ja tervishoid ning taimetervis on olulised tegurid
inimeste ja loomade hea tervisliku seisundi, tootmise jätkusuutlikkuse ning ohutuma
keskkonna ja Eesti ettevõtjate ekspordivõimekuse tagamiseks. Toiduohutus ja
loomatauditõrje on kaks elutähtsat valdkonda, mille toimepidevus peab olema tagatud ka
eriolukorras sh sõjaolukorras, seda nii riigisiseselt kui ka Euroopa Liidu välispiiril.
Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti elanike keskmine oodatav
eluiga madalam ning suremuse ja haigestumuse näitajad kõrgemad. Kõnealuste
näitajate halvenemisel võib ohtu sattuda Eesti riigi jätkusuutlik areng. Inimese hea
tervisliku seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu ja kvaliteetse toidu kättesaadavus
kui ka võimalus teha teadlikke toitumisvalikuid. Samuti on oluline tegur ohutu ja
kvaliteetse sööda olemasolu loomade hea tervisliku seisundi ning inimesele ohutu loomse
toidu tagamisel. Toiduloomade ja põllukultuuride puhul on mikroobivastaste toimeainete
kasutamine oluline riskitegur, mis soodustab mikroobide resistentsuse (AMR) levikut
loomadelt ja põllukultuuridelt toidu tarbimise kaudu inimestele. AMR vähendamisele aitab
kaasa vastava tegevuskava koostamine, arvestades seejuures terviklikku lähenemist ehk
seost inim- ja veterinaarmeditsiini ning keskkonna vahel. Aastatel 2015-2016 koostati
Maaeluministeeriumi eestvedamisel mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise
tegevuskava aastateks 2017–2021 veterinaarmeditsiini valdkonnas. Juunis 2016 vastu
võetud Euroopa Liidu Nõukogu järeldustes kutsuti liikmesriike üles looma enne
2017. aasta keskpaika riiklikud antimikroobikumiresistentsuse vastased tegevuskavad, mis
põhinevad „Ühe tervise“ põhimõttel rajaneval lähenemisviisil ning on kooskõlas Maailma
Terviseorganisatsiooni (WHO), ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja
Maailma Loomatervishoiuorganisatsiooni (OIE) koostöös valminud ülemaailmse
tegevuskavaga. Sotsiaalministeerium koostab dokumenti strateegiliste eesmärkide ja nende
saavutamiseks kavandatavate tegevuste kohta koostöös kõigi asjassepuutuvate
osapooltega.
Ohutuma keskkonna kindlustab muuhulgas taimekaitse nõuete järgimine ning
põllumajanduses kasutatavate tootmissisendite nõuetekohasus. Taimetervise tõhus
järelevalve hoiab ära keskkonnale ja põllumajandusele olulist majanduslikku kahju
põhjustavate ohtlike taimekahjustajate sissetoomise ja leviku ning loob eeldused
ekspordiks.
Üheks suurimaks väljakutseks antud valdkonnas on endiselt Eesti ekspertidele parema
võimaluse loomine, et nad saaksid Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemisel senisest
enam tugineda vastavatele riskihindamiste tulemustele, eksperthinnangutele ja teaduslikele
uuringutele. Senine ebapiisav rahastamine võimalike eriekspertide kaasamiseks ning
vajalike andmete kogumiseks on raskendanud eksperthinnangute saamist Eesti
seisukohtade kujundamiseks nii rahvusvaheliste organisatsioonide nagu Maailma
97
Loomatervise Ameti (OIE), Codex Alimentariuse (FAO), Rahvusvahelise
Taimekaitsekonventsiooni (IPPC) ja selle raames tegutseva regionaalse Euroopa ja
Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsiooni (EPPO), Majanduskoostöö ja Arengu
Organisatsiooni (OECD) ja Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu (UPOV)
reeglistike kui ka Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusakti eelnõude väljatöötamisel.
Järjepidev andmetekogumine ja nende analüüs valdkonnas on ülimalt vajalik selle
alusel edasiste meetmete planeerimiseks või seisukohtade kujundamiseks. Tegemist on
valdkondadega, kus õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine mõjutab otseselt nii inimese
ja looma tervist ja heaolu, riigi taimetervislikku ja keskkonnaseisundit kui tarbija rahulolu
ning kus järelevalvesuutlikkus mõjutab oluliselt ettevõtjate konkurentsi- ja
ekspordivõimekust. Viimaste aastate eelarvekärped ja hinnatõusud koos uute ülesannete
järjepideva lisandumisega on viinud olukorrani, kus pädevatele asutusele pandud
kohustuste täitmine, s.h. järelevalve teostamine, vajalikus mahus ei ole enam
võimalik.
Et kaasa aidata kvaliteetsemale õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise järelevalvele, on
tõhustatud nii järelevalveametnike erialast väljaõpet kui ka järelevalvesüsteemi auditite
läbiviimist. Samas on tingituna palgatasemest järjest keerulisem motiveerida kogenud
ametnikke tööd jätkama, nagu ka uute töötajate leidmine. Järjest enam on pööratud
tähelepanu riskipõhisele planeerimisele ja valdkonna järelevalve tulemuslikkusele ning
valdkonna spetsiifikast tulenevate riskide maandamisele.
Valdkonnas on saavutatud järjepidevus toiduohutuse ning loomade tervishoiu ja
taimetervise seireprogrammide osas, mida korraldatakse saasteainete (sh jääkainete ja
taimekaitsevahendite jääkide), zoonooside, lisaainete, mikroobide resistentsuse ning
ohtlike taimekahjustajate avastamiseks ja tuulekaera leviku ohjamiseks. Loomataudide
tõrjumiseks on koostatud taudipõhised tõrjeprogrammid, ohtlike kahjustajate leviku
tõkestamiseks situatsiooniplaanid.
Viimastel aastatel on vähenenud toidu keemiliste ja bioloogiliste ohtude hindamiseks
vajaliku seire maht nii uuritavate näitajate kui ka proovide arvu osas. Samuti ei ole
algatatud uusi seireid nendes valdkondades, kus piirnormid puuduvad, kuid teaduslike
andmete põhjal võib eeldada riski inimese tervisele. Seetõttu ei paku seireprogrammid
hetkel piisavat informatiivset taustmaterjali riigisisestele otsustele ja õigusaktidele ega võimalda seista Eesti tarbijate ja käitlejate huvide eest Euroopa Liidu
õigusloomeprotsessis.
Tulenevalt võimalikest epideemiate ning loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate leviku
puhangutest peame me Eesti jätkusuutliku arengu tagamiseks valmis olema ka
võimalikeks kriisiolukordadeks. Seoses maailma kaubanduse globaliseerumisega on
võimalus epideemiate, loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate levikuks Eestisse
varasemast tunduvalt suurem. Nende levikule reageerimiseks on vajalik tagada tõhus
toidujärelevalve, loomade tervise ja taimetervise eest vastutavate institutsioonide
valmisolek. Lisaks tuleb oluliselt enam tähelepanu pöörata ühiskonna teadlikkuse
tõstmisele toiduohutusest, loomade tervishoiust, loomade heaolust ja taimetervisest.
Samas ei taga olemasolev seadusandlus ja tõrjekulude kompenseerimise skeem kindlust
ohtlike kahjustajate leviku tõkestamiseks vajalike meetmete nõuetekohaseks
rakendamiseks.
Tegevusvaldkonna edukaks arenguks on vajalik jätkata järelevalvesüsteemi ja
laboratooriumiteenuste arendamist ja tõhustamist, teiste seas tagada kaasatud ametnike
(nii õigusloome kui järelevalvega tegelevate) pädevus ja motiveeritus, parandada info
98
kogumise ja analüüsimise korraldust, sihtgruppide pidevat ja ennetavat teavitamist ning
seotud huvigruppide kaasamist (läbi esindusorganisatsioonide). Üheks abinõuks on
tegevusvaldkonna edendamisega seotud valitsemisala asutuste (PMA, VTA, VTL, PMK,
PRIA) haldussuutlikkuse tõstmine, mis on aga rahaliste vahendite nappusest tingituna
jõudmas olukorda, kus neil asutustel ei ole võimalik tagada jätkusuutlikkust ja täita
pidevalt lisanduvaid ülesandeid. Probleemiks on ametnike alamotiveeritus, mille
peamiseks põhjustajaks on madal tasustamine. Järelevalveks vältimatu
laboratooriumiteenuse kindlustamise oluliseks eelduseks on oma vastutuse teadvustamine.
Samas seab rahaliste vahendite nappus ohtu nii kvaliteedi-, arendus- ja referentstegevuse
kui ka laborite sisseseade ja aparatuuri töökindluse tagamise.
Valdkonna olukorda iseloomustab hetkel siiski võimalustest lähtuvalt hästikorraldatud
järelevalvesüsteem ja seda toetav nõuetele vastav laboratooriumite võrgustik, mis
võimaldab hoida kontrolli all loomataudide ja taimekahjustajate levikut ning annab
tarbijale kindluse ostetava toote ja tarbitava toidu ohutuse ja kvaliteedi kohta.
1.1 Eestis toodetava ja tarbitava toidu ohutus ning tarbija informeeritus
Toiduohutuse tagamisega seotud nõuded on enamasti Euroopa Liidus ühtsed ja riigisiseselt
reguleeritud valdkondi on aina vähem. Seega on oluline põhjendatud, eelkõige
riskihindamise tulemustele tuginevate Eesti seisukohtade ettevalmistamine, ekspertide
osalemine EL otsustusprotsessis ja koostöö liikmesriikidega normide väljatöötamise
algusest kuni rakendusküsimuste lahendamiseni.
Toidualaste õigusnormide üldiseid põhimõtteid ja nõudeid sätestava määruse 178/2002
läbivaks printsiibiks on, et toidu ja söödaga seotud õigusaktid peavad põhinema
riskianalüüsil, mille üheks osaks on teaduslik riskihindamine. Eestis on hetkel sõltumatu
teaduspõhine ning kindlaid põhimõtteid ja protseduure järgiv riskihindamise süsteem
väljaarendamisel. Süsteemselt korraldatud riskihindamistega on planeeritud alustada 2017.
aastast. Riskihindamise läbiviimiseks on vajalikud usaldusväärsed ja piisavad faktilise
toitumise andmed ning andmed (sh seiretulemused) toidus sisalduvate saasteainete,
lisaainete ja muude ainete kohta. Toitumise andmete saamiseks viidi aastatel 2013–2015
läbi laiaulatuslik toitumise faktiline uuring. Edaspidi on oluline tagada erinevate
terviseriske põhjustada võivate ainete sisalduste järjepidev uurimine toidus. Omades
toitumise andmeid ning erinevate ainete sisalduse andmeid, saab koostada teaduslikke
hinnanguid muuhulgas selle kohta, milline on inimeste kokkupuude erinevate toidus
sisalduvate ja terviseriske põhjustada võivate ainetega. See omakorda võimaldab teha
põhjendatud otsuseid vajalike meetmete osas ning kaitsta Eesti huve Euroopa Liidu
otsustusprotsessis. Seega on esmatähtis tagada toiduohutuse alaste uuringute ning
seire järjepidevus ja areng, mis võimaldab muuhulgas teostada toidust lisa- ja
saasteainete saadavuse uuringuid ning riskihindamist. Tagada tuleb sõltumatu
teaduspõhise ning kindlaid põhimõtteid ja protseduure järgiva riskihindamise
süsteemi jätkusuutlik toimimine ja areng.
VTA poolt on vastavalt hädaolukorra seadusele 2013. a läbiviidud toiduohutuse kontrolli
toimimise kui elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ning on koostatud
toiduohutuse kontrolli toimimise kui elutähtsa teenuse toimepidevuse plaan. Vastavad
analüüsid ja plaanid on aluseks ka riigikaitse korraldamisel mobilisatsiooni ja
sõjaseisukorra ajal.
Inimese hea tervisliku seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu ja kvaliteetse toidu
kättesaadavus kui ka võimalus teha teadlikke toiduvalikuid. Tarbija teadlikkuse tõstmiseks
on muuhulgas kavas rohkem tähelepanu pöörata tarbijate teavitamisele saasteainetega
seotud riskidest ning jätkata toidu märgistuse alast teavitustööd, samuti pöörata
99
rohkem tähelepanu tervisliku toiduvaliku olulisusele. Teavituse täpsemaks
planeerimiseks algatatakse tarbijate toiduohutusealase teadlikkuse regulaarne (4 a järel)
uuring.
Samuti, et suurendada elanikkonna teadlikust saasteainetega seotud riskidest, on vajalik
VTA töötada välja koostöös Terviseameti ja Keskkonnametiga juhised elanikkonnale
toiduainete kasutamise piiranguks kiirgushädaolukorras vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt
kinnitatud kiirgushädaolukorra lahendamise plaanile.
Lisaks tarbija teavitamisele tuleb tähelepanu pöörata ka käitlejate teadlikkuse tõstmisele.
Selles osas on planeeritud kasutada MAK teadmussiirde ja teavituse meetme võimalusi (vt
1.7). Muuhulgas jätkatakse hea hügieenitava juhendite väljatöötamise soodustamist ja
toetamist. Oluline on ka loomapidajate ja veterinaararstide teadlikkuse tõstmine
mikroobide resistentsuse teemal.
1.2 Riigi toiduainete varu hädaolukorras
Maaeluministeeriumi kohustuseks on vastavalt hädaolukorra seadusele ja rahuaja
riigikaitse seadusele moodustada riigi toiduvaru, et oleks tagatud ressurss hädaolukorra
tagajärgede leevendamiseks või elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse tagajärgede
leevendamisel Eesti Vabariigi elanikele. Toiduvaru moodustamisel kui elutähtsa
valdkonna vajaduste hindamisel on lähtutud sellest, et hädaolukorras peab olema tagatud
elutähtsa valdkonna minimaalne toimimine. Eestis efektiivsemaks tegutsemiseks
kriisisituatsioonides ning hädaolukorra tagajärgede leevendamisel või elutähtsa teenuse
toimepidevuse katkestuse tagajärgede leevendamisel on vajalik riigi toiduainete
tegevusvaru omamine.
Maaeluministeeriumi tellimusel tegi 2006. aasta sügisel Eesti Toitumisteaduste Selts
uuringu “Toiduvajadus kriisi- ja hädaolukordades”, millega anti soovitused
kriisiolukordades vajaliku toidu nomenklatuuri ja koguste kohta. Tulenevalt soovitatust
alustas ministeerium 2006. aastal riigi toiduainete varu moodustamist sõlmides
ettevõtjatega ka edaspidi jätkatavaid lepinguid, et kindlustada toiduainetega varustatus
häda- ja eriolukordades. Häda- ja eriolukordades vajaminevad kogused elanikkonna
vajaduste katmiseks teraviljatoodete, purgitoitude, pähklite, liha, kala, lastetoitude,
maiustuste, vee ja muude jookide osas, mida ettevõtted hoiustavad ja uuendavad, ei ole
väga suured, kui need jagada regionaalselt üle Eesti. Kriisiolukordade tekkimisel peaksid
eelpool nimetatud ettevõtjad kindlustama nende toiduainete koguste ministeeriumi
käsutusse andmise nende väljaostmiseks.
Riigi toiduvaru kasutamisel ning jagamise korralduses on arvestatud, et see peab olema
võimalikult lihtne, kergesti arvestatav, kohalikul tasandil korraldatud ning kõigis etappides
hästi jälgitav ning varu kasutamise korral korraldab Maaeluministeerium omaltpoolt
toiduvaru kohale toimetamise sihtkohta kas logistika ettevõtteid kasutades või vajadusel
on võimalik rahuajal kaasata ka Kaitseväes tegevteenistuses olevaid kaitseväelasi ning
Kaitseliidust tegevliikmeid. Riigi tegevusvaru parema korraldusliku ning seadusest
tulenevate kohustuste täitmiseks on Maaeluministeeriumis välja töötatud
hädaolukordadeks vajaliku toidu nomenklatuuri ja koguste osas arvestuse pidamiseks
vastav andmebaas, et lihtsustada tegevusvaru moodustamise, hoidmise, uuendamise,
taastamise ja kontrollimisega ning aruandluse korraldamisega seotud tegevusi ning
lihtsustada vajaliku teabe kiirelt kättesaadavust hädaolukordadeks valmisoleku
planeerimise tegevuse tagamiseks toiduvaru kasutamise osas teistele ametkondadele.
Maaeluministeeriumi tellimisel viidi 2010. aasta septembris-oktoobris läbi esinduslik
perede (leibkondade) küsitlusuuring “Toiduainete omavaru olemasolu majapidamistes
ning elanikkonna toimetulekuoskused kriisi-, häda- ja eriolukorras”, mis andis ülevaate
100
elanikkonna majapidamistes toiduainete omavaru olemasolust ning elanikkonna
toimetulekuoskustest hädaolukorras ning eriolukorras tegutsemiseks. Uuringust nähtus
elanikkonna omavaru erinev olemasolu piirkonniti. Küsitluse järgi toodavad oma tarbeks
toitu keskmiselt 10% leibkondadest (Lõuna-, Lääne- ja Kesk-Eestis keskmiselt 23-25%),
mistõttu on elanikud väga sõltuvad kauplustes ja turgudel müüdavatest toiduainetest.
Valdav enamik (85%) leibkondadest omab kodus mingisugust toiduvaru ja igapäevaselt
poes ei pea käima, eramajades on vastavate leibkondade osakaal natuke kõrgem (93%) ja
linnakorterites veidi madalam (78%). Enamasti on leibkondadel kodus tangained, jahu,
leib/sai, või/toiduõli ja suhkur. 90% peredel on kodus ka makaronid, kartulid, kanamunad,
piimatooted, moosid-kompotid ja kohv/tee. 38% peredest on kasutada ka pikema
säilivusajaga toiduaineid nagu pakisupid, pajaroad, konservid.
Joonis 1. Toiduvaru omamine kodus elanike endi hinnangul (% vastanutest)
2013. a valmis OÜ Eesti Uuringukeskuse poolt uuring toidu käitlemisega tegelevates
ettevõtetes toidukaupade tootmise ja turustamise võimekuse ning ohuolukorraks
valmisoleku väljaselgitamise kohta. Uuringus selgus ettevõtete toidu tootmise või
jaemüügi võimekus, transpordi olemasolu ning ettevõtete valmisolek hädaolukordadeks, et
tagada ohutu toit ohuolukordades elanikkonnale. Uuringu tulemuste kohaselt ladudes
jätkub kogu Eesti jaoks toitu 6–7 nädalaks, joogivett aga ainult 1 päevaks, mis tagaks
toiduvaru soetamise ja kataks elanikkonna ohutu toidu vajaduse kriisiolukorras. Samas
toodi uuringus välja, et toiduvaru kõige olulisem riskikoht on vee kättesaadavus ja sellest
tulenevalt vee-ettevõtete tarnimiskindluse tagamine ning sellega seotud riskide
maandamine ning elektri varustuskindluse tagamine, sest kuni 7-päevase elektrikatkestuse
ajal peatavad oma tegevuse kaubandusettevõtetest 26–43% ja tootmisettevõtetest 42–55%.
93
81
93
80
89
92
80
89
80
85
7
19
7
20
11
8
20
11
20
15
0% 20% 40% 60% 80% 100%
maa-asula
ASULA TÜÜP
korter
Lõuna-Eesti
Kirde-Eesti
Põhja-Eesti
KÕIK
on kodustoiduvaru
ei olekodustoiduvaru
21%
28%34%
42%42%
47%
20%
31%
46%
29%
50% 50%
21%
38% 38%
50%
75% 75%
Keskmine 26%
Keskmine 35%
Keskmine 40%
15%
25%
35%
45%
55%
65%
75%
Kraanivee katkestus 1 päev Kraaniveekatkestus 3 päeva Kraaniveekatkestus 7 päeva
1-9
10-19
20-49
50-99
100-249
250 ja enam
Keskmine
101
Joonis 3. Ettevõtete osakaal, milles vastava pikkusega elektrikatkestuse korral tootmine seiskub
täielikult, töötajate arvu järgi.
Maaeluministeeriumi tellimusel valmis OÜ Eesti Uuringukeskuse poolt 2015. aastal uuring
Eestis tegutsevate toitlustusettevõtete võimekust valmistada ohuolukordades toitu ja
korraldada elanikkonna varustamist, arvestades ettevõtte personali koosseisu, tehnilist
valmisolekut ja toorainega varustamise võimalusi. Uuringu tulemuste kohaselt on
ettevõtted võimelised sise-ja välistingimustes maksimumvõimsusega toitlustades kokku
toita ära kogu Eesti elanikkonna 1,2-kordselt. Sealjuures suudavad osad maakonnad toita
ära vähem ja osad rohkem rahvast, kui neis elab. Kõigi maakondade puudujäägid on
võimalik katta naabermaakondade kaudu, kus on võimekuse ülejääk. Olukord on
keerulisem Ida-Virumaal, kelle naabritel ei ole piisavalt ülejääki ja kus ettevõtted ei ole
valmis nii palju inimesi toitlustama.
Samas uuringus arvestati erinevate ohusituatsioonide tekkega, mis võivad mõjutada
toitlustamise tagamist elanikkonnale. Ühe ohuolukorrana käsitleti elektrikatkestust, mille
mõju ettevõtetele on üldiselt suur. Ühepäevase elektrikatkestuse puhul jääb hinnanguliselt
seisma 48% toitlustusettevõtete tegevus. Kolmepäevase elektrikatkestusega peatab töö
täielikult 60% ning nädalase elektrikatkestuse korral juba 77% toitlustusettevõtteid.
Ühepäevane elektrikatkestus ei mõjuta üldse 7% ettevõtete toitlustusvõimalusi,
kolmepäevane 6% ning nädalane vaid 4% toitlustusettevõtete tööd.
35%39%
45%50% 51%
59%
42%46%
65%
50%
71%
79%
50%
57% 57%
75% 75%
100%
Keskmine 42%Keskmine 47%
Keskmine 55%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Elektrikatkestus 1 päev Elektrikatkestus 3 päeva Elektrikatkestus 7 päeva
1-9
10-19
20-49
50-99
100-249
250 ja enam
Keskmine
71% 71%
86%
76%
98% 99% 100% 100% 100%
73%
80%
91%
60%
65%
70%
75%
80%
85%
90%
95%
100%
105%
Elektrikatkestus 1ööpäev
Elektrikatkestus 3ööpäeva
Elektrikatkestus 7ööpäeva
1-9
10-19
20-49
50-99
Total
Joonis 2. Ettevõtete osakaal, milles vastava pikkusega kraaniveekatkestuse korral
tootmine seiskub täielikult, töötajate arvu järgi.
102
Vastavat uuringut saavad kasutada erinevad ametkonnad elanikkonna ja ametkondade
vahelise koostöö arendamiseks, et kaotada ära olemasolevad probleemkohad riigi
toiduainete varu planeerimisel ja kasutamiseks võtmisel ning edaspidiste uuringute ja
juhiste koostamisel.
1.3 Loomade tervislik seisund
2015. aasta detsembris võeti vastu EL loomatervise määrus ja jõustus 2016 aasta aprillis.
Määrus rakendub 5 aastat pärast selle vastuvõtmist. Selle aja jooksul valmistab Komisjon
ette ka delegeeritud- ja rakendusaktid.
2016. aasta juunis jõudsid Nõukogu ja Parlament poliitilisele kokkuleppele EL määruse
osas ametlike kontrollide kohta põllumajanduse- ja toiduahelas. Ajakava kohaselt peaks
määrus eeldatavalt heaks kiidetama Euroopa Parlamendi plenaaristungil 2017 aasta
märtsis. Määruse rakendumine on planeeritud 2020 aasta novembris.
Eesti õigusaktid tuleb 2021 aastaks nimetatud määrustega vastavusse viia ja see tähendab
loomatervise valdkonna seaduste osas uue tervikteksti väljatöötamist aastatel 2017-2020.
Uute õigusaktide eelnõude koostamisega kaasneb mõjuhindamine ja sektori teavitamine
kavandatavatest muudatustest. Tegemist ei ole siiski uute põhimõtete rakendamisega, vaid
valdkonna õiguse konsolideerimisega. Seadustesse jäävad EL õigusest tulenevate
otsekohalduvate nõuete rakendamiseks ning liikmesriigi pädevusse jäävate teemade
lahendamiseks vajalikud sätted.
Eesti on 2013. aasta kevadest marutaudi vaba riik. Viimane haigusjuhtum diagnoositi
2011. a jaanuaris metsloomal Eesti-Venemaa maismaapiiri vahetus läheduses. Läti, kus
alustati metsloomade marutaudivastase vaktsineerimisega 2005. a kevadel, saavutas
ametliku marutaudivabaduse 2015. a maikuus. Viimased Eesti pinnal diagnoositud
marutaudijuhtumid olid otseses seoses komplitseeritud haigusalase olukorraga naaberriigis
Venemaal Pihkva oblastis. Kuna endiselt esineb püsiv oht, et haigus levib taas üle riigi
idapiiri Eestisse, siis selle vältimiseks jätkatakse metsloomade marutaudivastast
vaktsineerimist Venemaaga piirnevatel aladel 30–50 km laiuses puhvertsoonis arvestades
riigipiirist.
Jätkuvalt on kõige suuremad probleemid seotud sigade Aafrika katku edasise levikuga
metssigade populatsioonis. Sigade Aafrika katk (SAK) diagnoositi esmakordselt Eestis
metsseal 8. septembril 2014. a Valgamaal, Hummulis. Enne seda oli mitmeid kodu- ja
metsseajuhtumeid Lätis Valka maakonnas Eesti piiri läheduses. 2015. a jooksul uuriti
kokku 9562 kütitud või surnuna leitud metssiga, nendest 1095 metssiga olid SAK
positiivsed. Kodusigadel diagnoositi sigade Aafrika katk esmakordselt 21. juulil 2015. a
kahes Viljandimaa ja ühes Valgamaa seafarmis. Kolme kuu jooksul leiti katkuviirus
seitsmes maakonnas kokku 18st farmist ja majapidamisest, taud levis Lätist põhja suunas
analoogiliselt SAK positiivsete metsseajuhtumitega. Kokku hukati ja hukkus 2015 a
farmides 22 147 siga. Valdavalt kahjutustati need jäätmekäitlustehases, kahel korral
kasutati töötlemise võimsuste puudujäägi tõttu ka matmist. 2015. aasta detsembri lõpu
seisuga oli taud levinud 12s maakonnas (puhtad on saared ja Läänemaa).
Joonis 4. Keskmine toitlustamise vähenemine % elektrikatkestuse korral vastavalt
katkestuse kestvusele ning ettevõtte suurusele.
103
2016. aastal leiti SAK kodusigadel kuues majapidamises, hukati 6812 kodusiga ja korjused
hävitati loomsete kõrvalsaaduste ettevõttes. SAK-i tõrjeks karmistati 2016.aastal
bioohutusnõudeid seakasvatajaile ja jahimeestele kolmel korral. Hoolimata meetmetest
levis taud metssigadel kogu Eesti mandriosas ja jõudis ka Saaremaale, kus oli 1
taudijuhtum farmis ning laialdane levik metssigade populatsioonis jätkub.
Metssigade küttimismahtu oli 2015/16 hooajaks suurendatud, kokku oli lubatud küttida ligi
30 000 looma, eelistavalt emiseid. Tegelik küttimismaht oli üle 32000 looma. Metssigadel
leiti SAK kõikides maakondades, välja arvatud Hiiumaa. Kokku leiti SAK leiuga 1568
hukkunud ja kütitud metssiga, kes maeti või toimetati AS Vireeni loomsete kõrvalsaaduste
käitlemise ettevõttesse. Jahinduses rakendatakse täiendavad meetmed ka edaspidi.
Vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti korraldusele tuleb alates 2017.a kõik kütitud SAK
positiivsed metssead hävitada loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõttes. Kõigilt
tsoonides kütitud ja leitud metssigadelt võtavad jahimehed proovid koostöös VTA-ga,
jahipiirkondades kütitud ja positiivseks osutunud metsseakorjuste säilitamiseks ja
kõrvaldamiseks äraveoni on jahipiirkondades spetsiaalsed konteinerid, leitud hukkunud
metssead matavad jahimehed kohapeal. VTA on soetanud jahimajadesse spetsiaalseid
külmakambreid kütitud metssigade hoiustamiseks kuni SAK-uuringutulemuse
saabumiseni.
Riik tagab taudiennetuseks ja tõrjeks vajaliku laborivõimekuse ja teadushinnangud.
Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi võimekuse suurendamiseks on soetatud lisaaparatuuri,
labor töötab ka nädalavahetustel. Eesti Maaülikooli ja Konjunktuuriinstituudilt on tellitud
arvukalt uuringuid ja teadusarvamusi, mida võetakse arvesse ennetus- ja tõrjemeetmete
ajakohastamisel.
Vastavalt iga-aastastele loomade haigustõrje programmidele teostatakse seiret Eesti
loomakarjades ligi 40-le kodu- ja põllumajandusloomi ohustavale haigusele, sh
marutaudile, BSE ehk hullulehmatõvele, veiste leukoosile, brutselloosile, tuberkuloosile
ning teistele taudidele, millistest paljud võivad kanduda loomadelt inimestele kas vahetu
kontakti kaudu loomadega või nendelt loomadelt saadud toidu tarbimisel.
Loomatauditõrje seaduse kohaselt on loomatauditõrje programm loomataudi põhine.
Programmi mõiste hõlmab nii loomataudi uurimist kui ka selle tõrjeks ja likvideerimiseks
vajalikku kestvat tegevust. Programmipõhise lähenemise tulemusena paraneb iga
konkreetse loomataudi esinemisest ja selle esinemise muutumisest ülevaate saamine ning
loomataudi uurimise ja tõrjumise vajaduse analüüsi tegemine. Veterinaar- ja Toiduamet
koostab alates 2011. aastast iga õigusaktist tuleneva nõude kohaselt uuritava, ennetatava
või riiklikul tasandil tõrjutava loomataudi jaoks eraldi loomatauditõrje programmi. Samuti
on loomapidajatel võimalus algatada vabatahtlikke programme nende loomataudide osas
mille kohta riiklikke programme ei ole koostatud.
2012. aastast on Eesti säilitanud ametlikult brutselloosivaba (B. Melitensis) ning ametlikult
veiste tuberkuloosi ja veiste brutselloosivaba liikmesriigi staatuse. 2014.aasta 7.juulist on
Eesti ametlikult tunnistatud veiste ensootilise leukoosi (VEL) vabaks liikmesriigiks. OIE
poolt on Eestile antud 2014. a suu-ja sõrataudi, veiste katku ja väikemäletsejaliste katku
vaba maa staatus. Samuti anti Eestile OIE poolt BSE väheolulise riskiga maa staatus.
Vaba staatus võimaldab edaspidi vähendada rutiinseid seiremahte, lihtsustab
ühendusesisest veistega kauplemist ning ära jäävad täiendavad diagnostilised uuringud
enne kaubeldavate loomapartiide moodustamist.
104
Loomataudide hädaolukordade hindamiseks ja väljaselgitamiseks on koostatud VTA poolt
koostöös Sotsiaalministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi ja nende valitsemisala
asutustega eriti ohtlike loomataudide riskianalüüs, kus on hinnatud loomataudi ulatuslikku
ja kiiret levikut, mis võib endaga kaasa tuua väga raskeid tagajärgi.
Epideemiate ja loomataudide ohuks valmisoleku suurendamiseks on väljatöötatud
tauditõrjeprogrammid ja valmisolekukavad, mille alusel on viidud läbi treeninguid,
et tagada nii riigisüsteemide kui ka põllumajandussektori valmisolek häda- ja
eriolukordadeks.
Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud
toodete käitlemine toimub 1. märtsist 2011 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ)
nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks
määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) kohaselt.
Loomseid kõrvalsaadusi kogub ja töötleb AS Vireen. Eestis ei ole teist loomsete
kõrvalsaaduste käitlejat, kelle tootmisvõimsus võimaldaks kahjutustada riigis tekkivad
loomsete kõrvalsaaduste kogused. AS Vireen tootmisvõimsus on ca 10 000 tonni loomseid
kõrvalsaadusi sh ca 4000 tonni hukkunud mäletsejalisi põllumajandusloomi. AS Vireeni
teenus on üleriigiline ja komplektne, hõlmates nii kokkuvedu, kui kahjutustamist, tootjatele
ühesugustel tingimustel, sõltumata nende asukohast tehase suhtes. Seeläbi on loomsete
kõrvalsaaduste käitlemine VTA jaoks ka paremini kontrollitav.
Kuivõrd põllumajandustootjate jaoks on hukkunud mäletsejaliste põllumajandusloomade (I
kategooria hulka kuuluvad hukkunud loomad) määrusekohane kõrvaldamine seotud
lisakuludega, siis on riik otsustanud hüvitada osa neist kuludest, täpsemalt hüvitati
näiteks 2017. aastal 75% kahjutustamise ja 60% kokkuveo kuludest (mis võttis arvesse
määruse 702/2014 artikkel 27 alusel võimaldatavaid määrasid). Käitlemisteenuse hind
tootjatele leitakse hankemenetluse tulemusena ja AS Vireen vähendab tootjate kulu riigilt
saadava eraldise võrra, vastavalt hankelepingule.
Vastavalt Euroopa Liidu õigusaktide muutmisele, soovib AS Vireen tulevikus edasi
arendada tegevust järgmistes valdkondades: kütuse tootmine lihakondijahu baasil; biogaasi
tootmine; jääkenergia ärakasutamine. Alates 2012. aastast toimuvad regulaarsed tarned
lihakondijahu ja tehnilise rasva osas, vastavalt turuolukorrale. Koostöövõimalused
kohalikul tasandil on tulevikus reoveekäitlus ja energia kasutamine. Koostöövõimalused
riigiga võiks olla konfiskeeritud alkoholi käitlemine (seoses biogaasi tootmisega).
1.4 Loomade heaolu
Loomade pidamise nõuete täitmise riikliku järelevalve käigus kontrollitakse erinevatesse
loomaliikidesse kuuluvate loomade pidamistingimusi nii loomafarmides, kui mujal, kus
loomi peetakse. Riiklikku järelevalvet teostatakse ka loomade veo ning
põllumajandusloomade tapmise ja hukkamise nõuete täitmise üle.
Vastavalt Nõukogu määruse 1099/2009 nõuetele tuleb kõik tapetavad loomad uimastada
vastavalt määruses toodud uimastamise meetoditele. Suuremates tapamajades peab olema
määratud loomaheaolu eest vastutav töötaja, kes allub otse ettevõtte juhile.
Loomade veo puhul kontrollitakse jätkuvalt ka Nõukogu määruse 1/2005 nõuete täitmist.
Rahvusvahelise koostöö hõlbustamiseks kutsutakse igal aastal kaks korda kokku
rahvusvaheliste kontaktisikute nõupidamised.
105
Katseloomade kaitse ning loomkatsete läbiviimise konkreetsed nõuded on kehtestatud
Loomakaitseseadusega võttes arvesse direktiivis 2010/63 sätestatut. Õigusaktiga on
kehtestatud täpsemad nõuded katseprojektidele ning katseloomade kasvatajatele, tarnijatele
ja kasutajatele. Loomade heaolu tagamiseks täpsustatakse loomade kasutamine katsetes
vastavalt katse raskusastmele. Keskseks nõuete kompleksiks katseloomade kaitset tagavas
õigusaktis on 3R (asendamise, vähendamise ja täiustamise) põhimõtete rakendamine.
Asendamise printsiibi kohaselt tuleb loomade kasutamine teaduslikul ning hariduslikul
eesmärgil (juhul kui loomadele põhjustatakse nende kasutamise käigus suuremat või
võrdset valu ja kannatusi, kui hea veterinaartava kohaselt teostatav nõelatorge) asendada
teiste alternatiivsete meetoditega (milles elusloomi ei kasutata), kui selline loomade
kasutamist mittenõudev meetod on olemas. Loomkatsetes kasutatavate loomade arvu tuleb
vähendada, kasutades katsetes võimalikult vähe loomi ja eelistades väikseima
valutundmisvõimega loomi. Loomkatsetes kasutatavate loomade pidamise tingimusi tuleb
täiustada, tagamaks nende loomade heaolu. Samuti tuleb katsetes kasutatavate loomade
valu ja kannatusi vähendada kasutades selleks anesteesiat ning analgeesiat ning rakendades
humaanseid lõpp-punkte (surmata loom koheselt, kui tema valu ja kannatusi ei ole
võimalik leevendada). Tagamaks loomkatsete läbiviimisel 3R põhimõtete rakendamist
töötab Maaeluministeeriumi juures alates 2013. aasta algusest Põllumajandusministri
käskkirjaga loodud loomkatseprojekti loakomisjon. Kuna uute nõuete kohaselt tuleb
projektilubade taotlusi hinnata veelgi põhjalikumalt, on komisjoni koosseisu laiendatud
ning hõlmatud komisjoni erinevate valdkondade eksperdid, asjasse puutuvate riigiasutuste
esindajad ja loomakaitseorganisatsioonide esindajad. Valdkondades, mille osas komisjoni
liikmetel ekspertiisivõime puudub, planeeritakse tellida ekspertarvamused asjakohaste
valdkondade spetsialistidelt. 2016. aastal moodustati Maaeluministri käskkirjaga
katseloomade kaitse komisjon, mille olemasolu nõue liikmesriigis tuleneb katseloomade
kaitse direktiivist 2010/63. Eelnimetatud komisjon on nõuandva õigusega ning selle
liikmeteks on erinevate riigiasutuste ning teadlaste ja ka loomakaitseorganisatsioonide
esindajad.
Kaks korda aastas toimuvad Euroopa Komisjoni poolt organiseeritavad direktiivi 2010/63
rakendamise kontaktisikute kokkusaamised. Üks kord aastas toimub PARERE rühma
kohtumine, mis hõlmab ennekõike alternatiivsete meetodite rakendamist ja loomkatsete
asendamist muude meetoditega, milles raames ei kasutata katsete läbiviimisel elusloomi.
Veisekasvatus Eestis on teinud läbi suured ümberkorraldused. Kui aastaid tagasi olid
vabapidamislaudad pigem vähemuses, siis käesolevaks ajaks peetakse suurem osa Eestis
peetavatest piimalehmadest just suurtes vabapidamise külmlautades. Seetõttu on
Maaeluministeerium tellinud Eesti Maaülikoolilt uuringu, mille raames uuritakse loomade
pidamist ja püütakse välja selgitada kõige suuremad ohud loomade heaolule. Vastavalt
uuringu tulemustele on kavas ajakohastada ka veiste pidamise nõuete määrust.
Tsirkuses loomade kasutamise teema on eriti aktuaalne just viimastel aastatel. Eestis
muutis teema päevakajaliseks tsirkuseelevandi suremine. Seetõttu töötati välja
Loomakaitseseaduse muutmise eelnõu, milles kavandati keelustada teatud loomaliikidesse
kuuluvate loomade kasutamine avalikuks näitamiseks. Kuna EIS-is kooskõlastusringil
olles tuli eelnõule palju samalaadseid täiendusettepanekuid, siis viidi need eelnõusse sisse.
Eelnõu muudeti selliselt, et negatiivne loetelu loomaliikidest, keda ei ole lubatud kasutada
avalikuks näitamiseks, asendati positiivse nimekirjaga. Loomakaitseseaduse tasemel
kavandatakse anda õigus kasutada avalikuks näitamiseks vaid koduloomi (see regulatsioon
ei kohaldu loomaaedades peetavatele loomadele). Positiivne loetelu avalikuks näitamiseks
kasutada lubatavate koduloomade kohta kavandatakse kehtestada volitusnormi alusel
kehtestatavas määruses. Karusloomade kasvatamine on olnud Eestis pikaajaline
106
loomapidamise haru. Viimasel aastatel on aga aina enam hakanud
loomakaitseorganisatsioonid tähelepanu juhtima ning kampaaniaid korraldama
karusloomade pidamise keelustamiseks just ennekõike eetilistel kaalutluste. Seetõttu on
Maaeluministeerium tellinud ka vastavad uuringud, milles vaadeldakse karuslooma
kasvatuse jätkamise ja keelustamise võimalikke mõjusid laiemalt, hõlmates siia ka
sotsiaalmajanduslikud mõjud lisaks loomade heaolu kaalutlustele. Riigikogu
maaelukomisjon on kahel korral küsinud Maaeluministeeriumilt ja
Keskkonnaministeeriumilt arvamust karuslooma kasvatuse teemal. Maaeluministeeriumi ja
Keskkonnaministeeriumi poolt saadeti Vabariigi Valitsusele seisukoha ettepanek järgmises
sõnastuses: „Vabariigi Valitsus ei näe põhjust keelustada karusloomakasvatust Eestis. See
peaks olema lubatud farmides, kus on täidetud kõik kehtivad loomaheaolu nõuded,
välistatud on võõrliikide farmidest loodusesse pääsemine ning sõnnikumajandusel
järgitakse kõiki keskkonnaohutuse reegleid.“
Lemmikloomade valdkonna üle pole Eestis selget ülevaadet ei loomade arvu ega ka
nendega teostatavate tehingute ega ka nende tehingute ulatuse üle, kuna selleks ei ole
kohustust kehtestatud üheski õigusaktis. Samuti pole käesolevaks ajaks koondatud
informatsiooni selle kohta, millistesse loomaliikidesse kuuluvaid loomi üldse
lemmikloomadena peetakse. Selleks, et koondada kogu valdkonda hõlmav teave on
kavandatud väljatöötada lemmikloomadega seonduva valdkonna strateegia dokument.
Jahikoerte ja teiste tööloomade kohta kohalduvad loomakaitseseaduse üldised sätted.
Seoses selliste loomade pidamise ja kasutamise eripäradega on planeeritud korralda
arutelusid ühise seisukoha väljatöötamiseks ning vajadusel ka vastavaid alavaldkondi
täpsemalt õiguslikult reguleerida.
1.5 Taimetervise olukord
Süsteemse riskipõhise järelevalvega on suudetud tagada hea taimetervise olukord Eestis ja
hea riigi maine rahvusvahelises kaubavahetuses. Seireprogrammide korraldamise ning
tõrjeabinõude õigeaegse rakendamisega on ära hoitud ohtlike taimekahjustajate levik ja
kohastumine Eestis. Alates 2000. aastast on Eestis kohastunud vaid üks ohtlik
taimekahjustaja – kartuli-ringmädanik. Kartuli-ringmädaniku levik on vähenenud ja
olukord on saadud kontrolli alla. Kartuli ringmädaniku ja pruunbaktermädaniku
monitooringuid on Eestis läbi viidud 2001. aastast. Algusaastatel 2001/02 leiti vastavalt 9
ja 18 ringmädaniku kollet üle Eesti. Aastatel 2013/14 ei avastatud mitte ühtegi kollet,
2015. aastal leiti kahjustajat ühes tarbekartuli tootmisüksusest. 2016. aastal ei tuvastatud
mitte ühtegi uut ringmädaniku kollet. 2015. aastal leitud ringmädaniku kolle jäeti
järelevalve alla 2017. aastani. Pruunbaktermädanikku Eestis avastatud ei ole. Olukorra
paranemisele on kaasa aidanud seadusandluses sätestatud seemnekartuli perioodilise
uuendamise kohustus.
Uue võimalusena pakub Euroopa Komisjon alates 2015. a liikmesriikidel taotleda
kaasrahastust teatud seirete läbiviimiseks. Kaasrahastus võimaldab liikmesriikidel läbi viia
seireid kahjustajate kohta, mida on seni Euroopas vähe uuritud ning mille levik või
olemasolu on Euroopa Liidu siseselt seni teadmata. Seirete ulatuslikum läbiviimine
liikmesriikides võimaldab ka suurema tõenäosusega tabada ohtlikke kahjustajaid
võimalikult varajases staadiumis, kuna haiguskollete hilisem tõrjumine on tunduvalt
ressursimahukam. Samuti võimaldavad ühtsed seirete prioriteedid hiljem kogutud andmeid
Euroopa üleselt paremini analüüsida.
107
Eesti taotlus 2015. aasta seirete kaasrahastuseks kinnitati Euroopa Komisjoni poolt ning
selle tulemusena oli Põllumajandusametil võimalus läbi viia rohkem seireid erinevate
ohtlike kahjustajate kohta kui eelnevatel aastatel.
2016. aastal viidi läbi kokku 23 ohtlike taimekahjustajate monitooringut, nendest 20
kahjustaja seire läbiviimist kaasrahastas Euroopa Liit. Alates 2006. aastast on sisuliselt iga
aasta tulnud müügihooajal hävitada teistest liikmesriikidest pärit tamme-äkksurmaga
(Phytophthora ramorum) saastunud rododendroneid. Seoses ohtliku metsakahjustaja
männi-laguussi (Bursaphelenchus xylophilus) üha suureneva levikuga Euroopa Liidus on
laiendatud selle kahjustaja monitooringut, s.h. kontrollitakse fütosanitaarsele kontrollile
mittekuuluva kaubaga kaasasolevat okaspuidust pakkematerjali, mis pärineb riigist, kus
kahjustajat esineb (nt. Hiina, Portugal, Hispaania). Kahjustaja levik Eesti metsadesse toob
kaasa ulatusliku keskkonna- ja majandusliku kahju, mistõttu on tõrjeabinõude rakendamise
valmisoleku suurendamiseks koostatud männi-laguussi tõrjemeetmete tegevuskava
(kinnitatud 17.09.2010 PMA peadirektori poolt). Tegevuskava rakendamine eeldab teatud
kitsaskohtade lahendamist seadusandlikul tasandil. Ohtlike lehtpuu-kahjustajate osas
tehakse aasia siku (Anoplophora glabripennis) ja hiina siku (A. chinensis) seiret.
Hindamaks riigi võimekust ohtliku taimekahjustaja tõrjumisel viidi koostöös
Maaeluministeeriumiga ja koostööparteritega Keskkonnaametist ja Keskkonnaagentuurist
läbi aasia siku tõrjemeetmete tegevuskava lauaõppus. Õppuse põhieesmärgiks oli välja
selgitada, kas tänane õigusruum võimaldab aasia siku tuvastamise korral looduses leiduvat
kahjustuskollet likvideerida. Aasia siku lõplik tegevuskava peaks valmima 2017 aastal.
Alates 2005. aasta 15. maist on Eestil viljapuu-bakterpõletiku (Erwinia amylovora)
kaitstava piirkonna staatus, mis annab Eesti ettevõtjatele võimaluse kaubelda teiste
sarnaste kaitstavate piirkondadega ja võimaldab seada rangemaid nõudeid kahjustaja
peremeestaimede Eestisse toimetamisele. Eestis avastati viljapuu-bakterpõletik
esmakordselt 2012. aastal, tõrjeabinõude kohaldamine haiguskolletes lõpetati 2014. aastal.
Tänu tõhusatele tõrjemeetmetele suudeti haigus „välja juurida“ ning terve Eesti on
jätkuvalt viljapuu-bakterpõletiku kaitstav piirkond. 2014, 2015 ja 2016 aastal tuvastati
monitooringu käigus ploomirõugete (Plum pox virus) esinemine mitmes Eesti puukoolis.
Puukoolides vajab ka edaspidi suuremat tähelepanu sisseostetud algmaterjali päritolu.
Mitmetel juhtudel on tootmiseks kasutatava algmaterjali üle arvestuse pidamine puudulik,
mis ei võimalda tuvastada, kas paljundusmaterjal pärineb ohtlikest kahjustajatest vabalt
kasvukohalt.. Ohtliku taimekahjustaja leviku tuvastamine ja tõrjemeetmete
kohaldamine on riigi vastutus. Rahvusvaheliste lepete ja EL seadusandluse mõistes
vastutava ametiasutuse (PMA) eelarvepuudujäägi ja hinnatõusu kompenseerimise üheks
võimaluseks on järelevalvetasude kehtestamine nendes valdkondades, kus osutatakse
teenust valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele (väljaveo kontroll, taimepasside väljastamine
ja paljundusmaterjali kontroll, seemnekartuli sertifitseerimine), hetkel võetakse
järelevalvetasu vaid sisseveol tehtava taimetervise kontrolli eest.
Välisprojektide abil on oluliselt tõusnud Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK)
taimetervise ja mikrobioloogia labori funktsionaalne suutlikkus ohtlike taimekahjustajate
määramisel. 2007. aastal valmis PMK karantiinikasvuhoone, kus nõuetekohastes
tingimustes saab käidelda ohtlikke taimekahjustajaid ja nendega saastunud taimset
materjali. Kasvuhoone kasutusse võtmine suurendab oluliselt PMK suutlikkust biotestide
läbiviimisel ja proovide analüüsimisel ning annab PMK-le võimaluse osaleda EL tasandil
toimuvates ringtestides, analüüsimeetodite väljatöötamisel ja ühtlustamisel. Kasvuhoone
täiemahuliseks kasutusele võtmiseks vajab PMK täiendavaid rahalisi vahendeid
kasvuhoone ülalpidamiskulude katmiseks. Taimetervise ja mikrobioloogia labori
kompetentsi alalhoidmiseks ja uute arengutega kursisolekuks on oluline finantseerida
ka labori osalust rahvusvahelisel või EL tasandil toimuvas laborite koostöös.
108
EL tasandil valmis taimetervise valdkonnas 2010. aastal taimetervise strateegia analüüs, et
kohandada EL seadusandlust kaubandus- ja taimetervise olukorra muutumisega nii
ühisturul kui rahvusvahelisel tasandil. Taimetervise seadusandluse uuendamise eesmärk on
keskenduda riske ennetavatele tegevustele, et hoida ära tagajärgede likvideerimisega
kaasnevad kulukaid ja aeganõudvaid tegevusi. Ebapiisav järelevalve ohtlike
taimekahjustajate leviku üle võib riigile kaasa tuua märkimisväärseid probleeme kaupade
ekspordil ning põhjustada otsest majanduslikku kahju nii keskkonnale kui Eesti
ettevõtjatele, millega omakorda võivad kaasneda ka Euroopa Komisjoni poolsed
sanktsioonid. Järelevalve tõhustamiseks ja ohtlike taimekahjustajate seireks, sh
laborianalüüsideks, ning põllumajandustootjatele ohtlike taimekahjustajate
tõrjeabinõude rakendamise toetuse maksmiseks on vajalikud täiendavad ressursid.
Samuti on oluline sektoris tegutsevate ettevõtjate teavitamine ohtlikest kahjustajatest
ja nende leviku teedest ning võimalikest tagajärgedest.
1.6 Nõuetekohased põllumajanduslikud tootmissisendid ja tooted tootmiseks
Taimekasvatussaaduste kvaliteedi saavutamiseks on oluline kasutada Eesti
kliimatingimustesse sobivaid taimesorte ja kvaliteetset seemet ning kahjustajavaba ja
nõuetekohast taimset paljundusmaterjali. Sordilehte võetavate põllu- ja
köögiviljakultuuride liikide puhul tohib turustada vaid sordilehte võetud sordi seemet või
paljundusmaterjali. Selleks toimub sortide katsetamine, nende sortide sordilehte võtmine,
sertifitseerimine ning turustamise üle teostatav järelevalve.
Seemnete sertifitseerimise taotlusi laekus 2016. aastal 12212 ha kohta. Võrreldes 2015.
aastaga suurenes seemnetootmise pind 5 %. 2016. aastal suurenesid talinisu, kaera,
heintaimede, põldherne – ja oa ning õlikultuuride pinnad. Põldherne pinnad suurenesid
kõige rohkem- 583 ha võrra, seejärel suurenesid kaera pinnad 510 ha võrra, heintaimede
pinnad suurenesid 218 ha võrra talinisu pind suurenes veidi – 169 ha võrra ning
õlikultuuride pind suurenes 38 ha võrra. Vähenes odra, suvinisu, rukki, tritikale ja
keerispea pind. Sorte oli paljunduses kokku 153. Kõige rohkem erinevaid sorte oli
suviodral (26), suvinisul (24), kaeral (17) ja põldhernel (18). Uusi sorte oli paljunduses
kokku 30. Nendest kõige enam põldhernel, millel oli 9 uut sorti.
Ajavahemikul 01.07.2015 kuni 30.06.2016 sertifitseeriti kokku 29 852 665 kg seemet
(1237 partiid), sellest 25 289 085 kg teraviljakultuure, s.o 84% sertifitseeritud kogusest,
489 210 kg söödakultuure (v.a põldhernes ja -uba), 3 916 670 kg põldhernest ja-uba ning
157 700 kg õlikultuure (talirüps, õlikanep, sojauba). Võrreldes eelmise sertifitseerimise
perioodiga toodeti 2 101 957 kg seemet rohkem.
Seemnekartuli tunnustatud kasvupind 2016. a oli 251,9 ha, millest põldtunnustamise
tulemusena vastas nõuetele 235,3 ha. Tunnustatud seemnekartuli kasvupind näitab 15,3%
suurenemist võrreldes eelmise aastaga (2015. a 203,9 ha). Praakimisele kuulus 14,84 ha
ehk 5,9% põldtunnustamiseks esitatud pinnast. Peamine praakimise põhjus oli taimestiku
haigestumine varrepõletikku ja viirushaigustesse (14 ha). 2015. a saagist sertifitseeriti
1910 tonni seemnekartulit ning väljastati 170 seemnekartuli tunnistust ja 54329
etiketti/taimepassi. Samal ajal on Statistikaameti andmetel kartuli kasvupind pidevalt
vähenenud (2005. a – 14,0 tuh. ha võrreldes 2014. a – 6,3 tuh. ha ning 2015. a – 5,7 tuh.
ha).
Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014–2020 hõlmab teravilja-, sööda-, õli-,
kiukultuuri ja peedi seeme ning köögiviljakultuuri seemnete ja seemnekartuli tootmist ja
turustamist. Arengukava üldeesmärgiks on seatud seemnesektori konkurentsivõime
tõstmine ning sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise suurendamine.
109
Arengukavas on kavandatud kolm tegevussuunda ehk meedet - teadlikkuse tõstmine,
seemnete ja seemnekartuli sertifitseerimise süsteemi täiustamine ning tootmine ja
turustamine. Teadlikkuse tõstmise all on meetmed põllumajandustootjate teadlikkuse
tõstmiseks ning nõustamiseks ja koolituseks. Teadlikkuse tõstmise all on sellised
tegevused, mis aitavad parandada põllumajandustootjatele suunatud info kättesaadavust
ning teavet sordilehe ja sordikatsetuse kohta. Avaldatakse ja lihtsustatakse informatsiooni
leidmist kodulehtedel – koostatakse ja avaldatakse ülevaated sortide katsetuste kohta,
kavas on erineva infomaterjali väljatöötamine, sealhulgas tuulekaera tõrjeabinõusid
tutvustava materjali väljatöötamine. Plaanitud on teha erinevaid uuringuid.
Geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sortidele olid kehtivad seemnete ja segude
turustamisnõuded liialt kõrged. Seaduse ja määruste täiendustega sätestati erandid vastavalt
põllukultuuride, seemnekartuli ja köögiviljakultuuride geneetiliste ressursside säilitamiseks
ettenähtud sortide seemnete ning säilitussegude turustamiseks. 2016. aasta andmetel on
sordilehte võetud 5 säilitussorti.
Eestis toodetakse vaid kontrollitud ehk CAC-materjali kategooria puuvilja- ja
marjakultuuride paljundusmaterjali või istikuid. Direktiivi 2008/90/EÜ kohaselt vastutab
puuvilja- ja marjakultuuride CAC-materjali kategooria istikute sordiehtsuse eest tarnija..
Puuvilja- ja marjakultuuride tarnijatele on toimunud koolitus sortide, sordi tunnuste ja
sordiehtsuse tuvastamiseks. Koolitusel õpetati tarnijaid sorte määrama raagus okste,
taimede kasvufaasis lehtede, viljade, marjade ja muude tunnuste põhjal. Direktiivi
2008/90/EÜ alusel väljatöötatud rakendusaktide kohaselt kehtivad 2017. aastast kogu EL-
is ühtsed puuvilja-ja marjakultuuri paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded,
sealhulgas paljundus- ja istutusmaterjali sertifitseerimisel. 2017. aasta alguseks kehtestati
maaeluministri määrusega nõuded sertifitseeritud puuvilja- ja marjakultuuri
paljundusmaterjali ning istikute tootmisel.
Eesti territooriumil kehtib nii Euroopa Liidu kui ka Eesti sordikaitse, mõlema süsteemi
aluseks on rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon. Kaitsealuse sordi seemet
ja paljundusmaterjali võib toota, turustada, importida, eksportida ja hoida enda valduses
sordi omanik või sordiomanikult litsentsi saanud isik. Erandina võib kaitsealust sorti
omaniku loata kasutada üksnes teaduslikus uurimis- ja aretustöös, riiklikes
sordivõrdluskatsetes ning oma tarbeks mittetulunduslikul eesmärgil. 29. jaanuari 2017.
aasta seisuga on Eestis sordikaitse all 96 sorti, mis võrreldes eelmise aastaga on nelja sordi
võrra enam. ELi kaitse all on üks Eestis aretatud sort. Eestis on registreeritud 83 puuvilja-
ja marjakultuuri sorti ja lisaks 142 puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sorti.
Nõuetele mittevastava seemnega võib põldudel levida raskesti tõrjutav umbrohi
tuulekaer, mis põhjustab põllumaa saastumist ja olulist majanduslikku kahju
teraviljakasvatuses. Olenevalt tuulekaeraga saastumusest teraviljapõllul on hinnanguline
keskmine saagikadu 15%. 2015. aastal oli Eestis teravilja kogusaak 1,535 miljonit tonni.
Hinnanguline saagikadu tuulekaera esinemisest tulenevalt on 221 250 tonni. Kui 2015.
aastal oli odra keskmine kokkuostuhind 147,7 €/t ja nisul 151,5 €/t ning keskmiseks
kokkuostuhinaks kujuneb 149,6 €/t, siis jäämata saanud tulu on hinnanguliselt 33,099
miljonit eurot. Komisjoni otsus 2005/200/EÜ, 2. märts 2005, lubab Eestil vastu võtta
rangemad nõuded tuulekaera esinemise suhtes teraviljaseemnes. Tuulekaera leviku
ärahoidmiseks on kehtestatud piirangud, millega tõkestatakse tuulekaera levikut
külviseemnega. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses on sätestatud
maakasutaja kohustus rakendada tuulekaera leviku vältimise abinõusid. Tuulekaeravaba
põllumaa on oluliseks eeltingimuseks nõuetekohase seemne ja taimekasvatussaaduste
tootmisel. Tuulekaeraga saastunud alade andmekogusse on 2016. aasta lõpu seisuga kantud
110
1942 maakasutajat ja tuulekaeraga saastunud pind on 255 193 ha. Eestis on põllukultuuride
kasvupinnast tuulekaeraga saastunud 38,6%. 2011. aastal oli seaduse järgselt esmakordselt
võimalik taotleda tuulekaerast vabaks tunnistamist. Tuulekaerast vabaks tunnistati ja
tuulekaeraga saastunud alade andmekogust kustutati 2016. aastal 1321,7 ha, 2015. aastal
854,9 ha, 2014. aastal 1229,6 ha ja 2013. aastal 1467,0 ha. Paraku on viimasel 3 aastal
andmekogusse kantud tuulekaerast saastunud maa-ala kasvanud ja 2016. aastal lisandus
andmekogusse veel 14 358 ha.
Ohutu ja keskkonnasäästlik taimekaitse ning nõuetekohane väetis
Taimekaitse roll on erinevate meetodite kasutamise kaudu tõrjuda või piirata kahjurite,
taimehaiguste ning kasvuhäirete mõju ja arenemise kiirust ning seeläbi tagada
taimekasvatussaaduste kvaliteet ja püsiv saagikus. Põllumajanduskultuuride saagikus
erinevate aastate lõikes ei ole püsiv, vaid on varieeruv.51
Teadlaste poolt on väljaarvutatud,
et taimekaitsevahendeid mitte kasutades läheb põllumajanduskultuuride võimalikust
saagist keskmiselt kaduma taimekahjurite, -haiguste ja umbrohtude tõttu ca 34%52
.
Põllumajanduskultuuride saagi kaitse on oluline roll toiduga varustamise kindlustamisel.
Keskkonnasõbralikud meetmed saagikadude vähendamiseks lähtuvad tõdemusest, et oma
põhiolemuselt on kultuurtaimede kahjustajatena tuntud organismid ökosüsteemi loomulik
komponent. Seepärast rajanevad kaasaegsed taimekahjustajate ohjamisele suunatud
põhimõtted ja tegevused üha enam isenditevahelistele suhetele, mis toimuvad
põllukoosluste sees ja ka ümbritsevas elustikus. Tähtsat osa keskkonnasõbralike
taimekaitsevõtete juures etendab ka mulla tervis ja muldkeskkonnas toimuvate protsesside
juhtimine.
Keskkonnasõbraliku taimekaitse edendamine ei saa olla omaette eesmärk, vaid seda
tuleb vaadelda kui ühte osa keskkonnasäästlikust põllumajandusest, milles
põllumajandusliku tootmise suurendamine toimub eelkõige ressursside kasutamise
optimeerimise kaudu. Keskkonnasõbraliku taimekaitse edendamiseks on
Maaeluministeerium koostanud taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava
2013-2017 ja selle rakendusplaani, milles määratakse kindlaks inimese tervisele ja
keskkonnale taimekaitsevahendi kasutamisest tuleneva ohu ja mõju vähendamiseks
kasutatavad abinõud ja nende rakendamise ajakava ning millega soodustatakse
integreeritud taimekaitse põhimõtete ja muude abinõude väljatöötamist ja kasutusele
võtmist. Tegevuskava üldeesmärgi saavutamist toetavad kolm tegevusvaldkonda, mis
käsitlevad teadlikkuse tõstmist, taimekaitsevahendite kasutamise viise ja töövõtteid ning
taimekaitseseadmeid. Teadlikkuse tõstmise tegevusvaldkond jaguneb koolituse,
nõustamise ja avalikkuse teadlikkuse tõstmise alavaldkondadeks, taimekaitse
tegevusvaldkond jaguneb taimekaitsevahendite säästva kasutamise ja integreeritud
taimekaitse alavaldkondadeks ning seadmete tegevusvaldkond hõlmab
taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli alavaldkonda. Integreeritud taimekaitse53
paremaks rakendamiseks on loodud arvutiprogramm I-Taimekaitse. Nimetatud veebipõhise
taimekaitse nõustamisprogrammi kasutamise otsene majanduslik efekt tuleneb
kokkuhoitud taimekaitsevahendite ja töötundide hinnast, kaudne efekt
taimekaitsevahendite optimeeritud kasutamisel saadud loodushoiust. Praktikas on
51
Põllumajandussektori ülevaated: http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/pollumajandus-ja-
toiduturg/ulevaated/pollumajandussektor 52
Taimekaitse käsiraamat, Tallinn 1995, lk 9 53
Integreeritud taimekaitse on bioloogiliste, biotehnoloogiliste, keemiliste, agrotehniliste ja sordiaretuse
meetodite kombineeritud kasutamine, mille puhul piiratakse keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist
määrani, mis on vajalik taimekahjustaja populatsiooni hoidmiseks tasemel, mis ei põhjusta ebasoovitavat
majanduslikku kahju või kaotust.
111
integreeritud taimekaitse rakendamine kõige enam toonud kaasa taimekaitsevahendite
koguste vähenemise ja kulude kokkuhoiu.54
Taimekaitsevahendite valdkonda reguleerivate nõuete eesmärgiks on tagada, et turule
jõuavad turustamiseks ja kasutamiseks üksnes selleks loa saanud taimekaitsevahendid,
mille mõju inimese ja looma tervisele ning keskkonnale on hinnatud. Oskamatu ja hooletu
ümberkäimine taimekaitsevahenditega võib tekitada kahju inimestele ja keskkonnale,
mistõttu on oluline roll täita taimekaitsekoolitusel. Taimekaitsevahendi turustaja ja
taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul ka taimekaitsevahendi ostja ja
kasutaja peavad olema läbinud taimekaitsekoolituse ja neil peab olema
taimekaitsetunnistus. Taimekaitsetunnistus kehtib 5 aastat, mis järel isik peab uuesti läbima
taimekaitsekoolituse. Põllumajandusamet on aastate 2001–2010 jooksul väljastanud 5346
taimekaitsetunnistust. Alates 26. novembrist 2013. aastal peavad taimekaitsekoolituse
programmi läbima kõik professionaalsed taimekaitsevahendite kasutajad, turustajad ning
nõustajad. 2016. aastal väljastati 1112 taimekaitsetunnistust. Kutseregistri 20. jaanuari
2017. aasta andmetel on Eestis 23 taimekasvatuse ja 7 aianduse konsulenti, kelle
ametitegevuseks on nõutav taimekaitsetunnistuse omamine.
Põllumajanduskultuuride saakide suurendamisel on teiste agrotehniliste võtete täiustamise
kõrval oluline kultuuride õige ja küllaldane väetamine. Väetistega tuleb mulda anda
niipalju toitaineid, kui sealt saagiga eemaldame. Väetiste soodsa mõju taimedele ja
taimekasvatussaadustele tagab väetise koostisele ja selle käitlemisele esitatavate nõuete
järgmine. Väetiste käitlejate hulgas vajab teavitamist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruse (EÜ) nr 764/2008 reeglitest tulenev vastastikuse tunnustamise menetlus, mille
kohaselt ei saa keelata oma territooriumil nende toodete turustamist, mille nõuded ei ole
EL-i tasandil harmoneeritud ja mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, isegi kui
tooted valmistati kodumaistest toodetest erinevate tehniliste ja kvaliteedinõuete järgi.
Traditsiooniliste põllumajanduslike tootmisviiside kõrval on tänapäeval maailmas
oluline roll ka GM põllukultuuride kasutamisel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiivis 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise
kohta rõhutatakse, et liikmesriigid ei tohi keelata, piirata ega takistada heakskiidetud
GMO-de turuleviimist ning kutsutakse liikmesriike üles riiklikul tasandil vastu võtma
asjakohaseid meetmeid GM ja geneetiliselt muundamata põllukultuuride segunemise
vältimiseks. Hetkel on EL-is kasvatamiseks loa saanud GM-mais MON 810. Eestis on
välja töötatud põllumajandusministri määrused “Geneetiliselt muundatud põllukultuuri
käitlemise koolituse programm, tunnistuse saamiseks esitatavad nõuded, tunnistuse
andmise kord ning täiendkoolituse sagedus”, “Geneetiliselt muundatud põllukultuuri
kasvatamisest teavitamise ja käitlemise täpsustatud nõuded” ning “Geneetiliselt muundatud
põllukultuuride asukohtade ja käitlejate andmekogusse kandmiseks esitatava taotluse sisu-
ja vorminõuded, taotluse menetlemise kord ning taotlusele lisatav dokument”. Määrused
on välja töötatud eesmärgiga kehtestada Eestis nõuded GM, tava- ja mahepõllukultuuride
kooseksisteerimiseks, et vältida võimalikku geenisiiret loodusesse ning GM põllukultuuri
geneetilist segunemist geneetiliselt muundamata põllukultuuriga ning hoida ära sellest
tulenev majanduslik ja keskkonnakahju. 2017. a on kavas GM põllukultuuride asukohtade
ja käitlejate andmekogu asutamisest loobumine ja Põllumajandusameti kui järelevalvet
teostava asutuse teavitamise nõuete täpsustamine seoses GM põllukultuuri käitlemisega.
54
Uuring “Integreeritud taimekaitse tuntus”. Kättesaadav arvutivõrgus:
http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TAIMETERVIS/taimekaitse/Integreeritud_ja_I-
taimekaitse_uuringu_tulemused.pdf
112
2016. a seisuga Eestis GM-põllukultuuride kasvatamist ei toimu. Riikliku programmi
“Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021” raames
viidi 2015. ja 2016. aastal läbi projekt „Geneetiliselt muundatud organismide (GMO)
seemnetes esinemise riskide hindamine”. Projekti tulemus kinnitas, et Eestis ei kasvatata
GM rapsi, maisi ja soja ning Eestis kasvatatud rapsi, maisi ja sojaseeme ei ole juhuslikult
saastunud GMO-ga.
1.7 Põllumajandustootja ja käitleja teadlikkus ning informeeritus
Elanikkonna, tootjate ja käitlejate teadlikkuse tõstmiseks on oluline, et nad osaleksid
aktiivselt elukestvas õppes, kasutaksid nõustamisteenuseid ning tulevased tootjad ja
käitlejad saaksid kaasaegse hariduse.
Teadmussiire
Arvestades, et teatud teadmisi on vaja pigem ühiskonnale kui tootjatele nende otseseks
majandustegevuseks, on vajalik tagada selliste teadmiste soodne ja lihtne kättesaadavus.
Valdkonna ettevõtjaid ja töötajaid tuleb koolitada ka teemades, mis puudutab avalikke
huve, mitte ainult nende erahuve. Teisalt on teemasid, mida on vaja senisest paremini
suunata, et aidata kaasa sektorite keskkonnateadlikkuse ja konkurentsivõime
parandamisele. Toidu- ja söödasektoris tuleb keskenduda töötlejatele-käitlejatele suunatud
infole ning praktilistele koolitustele. Erinevad koolitus- ja teavitustegevused hõlmavad nii
majandamise kui keskkonnateadlikkuse ja toiduohutusega seotud küsimusi. Teatud
teemade efektiivsemaks käsitlemiseks toetatakse pikaajaliste programmide elluviimist
(teemadel taimekasvatus, toidu ohutus, mahepõllumajandus jm). Eraldi tähelepanu
pööratakse keskkonnateemadele, nt kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad,
kliimamuutustega leevendamine, taimekaitsevahendite kasutamine, elurikkus ja veekaitse,
veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ.
Nõustamisteenus
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1306/2013 kohaselt on EL liikmesriikidel kohustus tagada
nõustamissüsteem põllumajandustootjate nõustamiseks. Individuaalse nõustamisteenuse
toetamise rakendamiseks sõlmiti 1. juulil 2015. a riigihanke tulemusel Maaelu Edendamise
Sihtasutusega nõustamisteenuse osutamiseks käsundusleping nr 180. Lepingu kohaselt
peab Maaelu Edendamise Sihtasutus tagama Eesti põllu- ja maamajanduse
nõustamissüsteemi arendamise ning kvaliteetse nõustamisteenuse kättesaadavuse.
Nõustamisteenuste kvaliteedi tagamiseks korraldatakse kutse andmist kutsekvalifikatsiooni
raamistiku alusel. 20. jaanuari 2017. a seisuga oli Eestis kutsetunnistust omavaid
konsulente 153. Kutsetunnistusi on välja antud 171. , Kutset omavaid konsulente on
loomakasvatuse valdkondades 26, taimekasvatuses 22 ja aianduses 7. Lisaks nimetatud
valdkondadele teostatakse nõustamist veel järgmistes valdkondades: keskkonnakaitse ja
loodushoid, kogukonna areng, maaettevõtlus ja finantsmajandus, maamajandus,
maaparandus ja metsandus.
Selleks, et konsulent saaks oma klientidele kasulik olla, peab ta reeglina omama
märkimisväärseid teadmisi ning pikaajalist ja mitmekesist praktilist kogemust Nõustamisel
tuleb arvestada, et paljud tootjad on nii taime- (teravilja) kui loomakasvatajad, siis tihti
ühest konsulendist ei piisa, väga oluline on põllumajanduse, keskkonna ja kogu majanduse
tervikprotsesside mõistmine.
Kvaliteetse nõustamisteenuse jaoks on oluline konsulentide koolitamine ning koostöö
teadusasutustega. Jätkata tuleb tegevusi uute, aktiivselt tegutsevate konsulentide leidmiseks
ning konsulentide koolitamiseks.
113
Teadus- ja arendustegevuse edendamine valdkonnas
Programmi “Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021”
eesmärk on Maaeluministeeriumile teaduspõhise sisendi andmine poliitika kujundamiseks,
õigusloomeks ja riiklikuks järelevalveks ning rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise
koordineerimine ja rahastamine ning sotsiaalpartneritele teaduspõhise sisendi andmine.
Programmi eesmärk jaotub alaeesmärkideks vastavalt Maaeluministeeriumi valitsemisala
arengukavas määratletud valdkondadele, eesmärkidele ja meetmetele. Seejuures
koordineeritakse ja rahastatakse kahte liiki tegevusi:
uuringud ja püsiekspertiis õigusloomeks, riiklikuks järelevalveks ja poliitika
kujundamiseks vajaliku teaduspõhise sisendi andmiseks;
rahvusvahelistes teaduskoostööprojektides osalemise koordineerimine ja
rahastamine, sh ühiskavandamise initsiatiivid, ERA-Net projektid ning muud
rahvusvahelised teaduskoostööprojektid.
Riiklike teadusprogrammide integreerimiseks, ühiste prioriteetide kujundamiseks ja
edendamiseks ning ühiste projektikonkursside väljakuulutamiseks on algatatud üle-
euroopalised teadusvõrgustikud ehk ERA-Netid ning muud teaduskoostöövõrgustikud:
Maaeluministeerium osaleb jätkuvalt 2014. a uuenenud põhimõtetel toimiva
Euphresco koostöövõrgusiku töös;
Jätkusuutliku toidutootmise ja tarbimise (ERA-Net SUSFOOD) projektikonkursil
osutus edukaks üks Eesti teadlaste osalusega projekt SUSMEATPRO (Sustainable
plant ingredients for healthier meat products - proof of concepts), mida viiakse ellu
aastatel 2015-2017
2013. a kutsuti Maaeluministeeriumi osalema Integreeritud taimekaitse (ERA-Net
C-IPM) teadusvõrgustikus, mille tegevus käivitus 2014. a C-IPM raames korraldati
ühine projektikonkurss 2015. aastal, kus osutus edukaks kaks Eesti teadlaste
osalusega projekti – IPM Blight 2.0 ja IPM 4 Melighetes.
Taristute ja seadmete olukord vajab parandamist. Eriti taimekasvatuse valdkonnas on
vaja analüüsida olemasolevate laborite ning teadustööks spetsiifiliste seadmete uuendamise
vajadusi. Hetkel on taimekasvatuse taristud väga halvas olukorras ning killustunud
erinevatesse hoonetesse.
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse valdkonna teadustegevuse tehniliseks baasiks on
Eesti Maaülikoolil katsefarm Märjal, mille eesmärgiks on edendada õppe- ja
teadustegevust loomakasvatuse ning veterinaarmeditsiini kliinilise õppe valdkonnas.
Loomakasvatus- ja loomaarstiteadlaste, nõustajate ja põllumajandustootjate vahelise
koostöö tõhustamine on äärmiselt vajalik, et kiirendada teadustulemuste jõudmist
tootmisse. Väljaehitatud katsefarm Märjal annab üliõpilastele ja teadlastele väga hea
võimaluse praktiliseks õppeks, kuid nimetatud farmi suuremaks probleemiks on aastaid
olnud loomakasvatuse ja veterinaarmeditsiini kliinilise õppe alarahastatus.
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse
puuviljade ja marjade tootearenduskeskus on õppe-, katse- ja arendustöö laboratoorium,
mis käivitati 2009. aastal. Tootearenduskeskus ja katseköök pakub aiasaaduste tootmise ja
töötlemisega alustavatele või tegelevatele väikeettevõtjatele ning samuti (üli-) õpilastele ja
teadlastele võimalust tegeleda tootearendusega. Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute
keskusesse on loodud ka teadmistepõhine tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus.
114
Kompetentsikeskuse eesmärk on taimsetest materjalidest kõrge lisaväärtusega toidu ja
toiduks mitte kasutatavate tervisetoodete arendus, taimse materjali täielikum
ärakasutamine toidulistes ja mittetoidulistes toodetes, tõstes nende kvaliteeti,
funktsionaalsust ja säilivust. Kompetentsikeskus hakkab pakkuma ettevõtjatele
teadusmahukamat ja kvaliteetsemat tugiteenust koostöös teiste teadus-arendusasutustega
nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. Et tagada kompetentsikeskuse jätkusuutlikus
pakkuda tootjatele järjepidevalt uut teadusinfot vajab ka keskus pidevaid uuendusi, seega
ei tohi juba käimasolevaid teaduskeskusi jätta hooletusse.
1.8 Laboratooriumid
Pidevalt uuenev toidu töötlemise ja tootmise tehnoloogia ning neid puudutavad nõuded
eeldavad kaasaegse laboratoorse baasi olemasolu, mis aitab tagada kvaliteetse
laboriteenuse kättesaadavuse ja seeläbi riikliku järelevalve toimivuse. Investeeringud
laboratooriumite seadmepargi pidevaks kaasajastamiseks on vajalikud laboratooriumite
olemasolevate kompetentside säilitamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Riiklikud
referentlaboratooriumid on nimetatud toidu-, sööda- ja loomahaiguste valdkondades, kus
täpsed analüüsi ning diagnostilised tulemused on väga olulised. Nii EL, kui riiklike
referentlaborite abil tagatakse analüütiliste tulemuste ühtlus ja hea kvaliteet ning seeläbi
õigusaktide pädev rakendamine, ka on need olulised nii ühendusesisese kui rahvusvahelise
kaubanduse kontekstis. Tulenevalt määrustest (EÜ) nr 882/2004 ning 776/2006 on igal
liikmesriigil kohustus referentlaboratooriumide nimetamiseks. Nimetamine toimub
maaeluministri poolt ja volitus antakse maaeluministri käskkirjaga. Eestis on enamik neist
nimetatud, kusjuures VTL omab volitust 30 toidu, sööda ja loomahaiguste valdkonnas
(üks neist on täiendavalt jagatud 4 alamvaldkonnaks oma mahukuse ja spetsiifika tõttu) ja
PMK 8 valdkonnas (üks neist on täiendavalt jagatud 2 alamvaldkonnaks oma spetsiifika
tõttu).
Teatud saasteainete ja loomataudide osas on Eestil jätkuvalt referentlaboratooriumid
nimetamata. Lahendamist vajab toidu ja sööda dioksiinide analüüside valdkonnas
referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituste andmine, sest Maaeluministeeriumi
valitsemisalas puudub selleks sobiv laboratoorium. Kõne alla tuleb lepingu sõlmimine
mõne teise laboriga Eestis või EL liikmesriigis. Eelnevale lisaks on eelarveliste vahendite
puudumise tõttu nimetamata ja lepingud sõlmimata teiste liikmesriikide
referentlaboratooriumidega valdkondades, kus referenttegevuse marginaalsuse (merelised
biotoksiinid) või loomataudi ebatõenäolise esinemise (hobuste aafrika katk) või väga
rangete bioohutusalaseid turvameetmeid nõudvate investeeringute (suu- ja sõrataudi
elusviirusega manipuleerimist nõudvad tegevused) tõttu ei ole otstarbekas siseriiklikult
laboratooriumiteenust välja arendada. Samas on määruse 882/2004 artikkel 33 kohaselt
igal liikmesriigil kohustus ka kõnealustes valdkondades korraldada referentlaboratooriumi
määramine ühenduse referentlaboratooriumi jaoks.
Ametlike laboratooriumide volitamise pädevus toidu-ja söödakontrolli ning
loomatervishoiu valdkonnas on VTA-l ja õigus tegutseda volitatud laboratooriumina
antakse VTA peadirektori otsusega.
2. Maaelu, põllumajanduse ja toiduainetetööstuse tegevusvaldkonna hetkeolukorra
analüüs
Antud tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsis kajastatavad alavaldkonnad:
115
Alavaldkond 2.1: Elujõuline toidutootmine;
Alavaldkond 2.2: Traditsioonilised põllumajandusmaastikud, puhas keskkond ja
liigiline mitmekesisus;
Alavaldkond 2.3: Põllumajandusega seotud piirkondade tasakaalustatud areng ja
maa elukeskkonna parandamine.
2.1. Hinnang ressurssidele
Põllumajandusel on kandev roll elanike toiduainetega varustamisel, maapiirkondade
ettevõtluses ning kultuurmaastiku kujundamisel. Põllumajanduslik ettevõtlus on olnud
läbi aegade Eesti elanikkonna jaoks oluline tegevusvaldkond ja sissetulekuallikas. Kui
2007. a struktuuriuuringu järgi oli Eestis põllumajanduslike majapidamiste arv vähenenud
23 336 majapidamiseni, siis viimastel aastatel on majapidamiste arv hakanud
stabiliseeruma. 2010. a põllumajandusloenduse andmetel on Eestis 19 613
põllumajanduslikku majapidamist ja viimase, 2013.a. struktuuriuuringu andmetel 19 186.
Eesti on üks Euroopa Liidu paremini põllumajandusmaaga varustatud riike – 0,7355
ha ühe elaniku kohta (nt Saksamaal 0,20 ha, Prantsusmaal 0,43 ha, Soomes 0,42 ha,
Rootsis 0,32 ha, Iirimaal 1,08 ha, Leedus 0,96 ha, Lätis 0,93 ha). 2014. a (värskeimad
andmed). Pindalatoetuste taotluste järgi oli Eestis toetusõiguslikku põllumajandusmaad
929,3 tuhat ha, mis on võrreldes 2005. a suurenenud ca 10%. Statistikaameti (SA)
andmetel oli 2014. a (värskeimad andmed) üle kolmandiku kasutatavast
põllumajandusmaast (974,8 tuh ha, millest 122,4 tuh ha hoitakse vaid heades
põllumajanduslikes ja keskkonnatingimustes) kasutuses rohumaade ja söödakultuuride
kasvatamiseks (37%) ning sama suurel pinnal kasvatati teravilja (37%).
Rohumaade suur osatähtsus loob eelise loomakasvatuse, sealhulgas ekstensiivse
tootmisviisi arendamiseks. FADN andmete järgi oli Eesti põllumajandustootjal 2015. a
(värskeimad andmed) keskmiselt 120 ha põllumajanduslikku maad, millest 63% oli
renditud. Alates 2003. a on rendimaa osatähtsus jäänud enam-vähem samale tasemele.
2016. aastal oli Eestis mahepõllumajandussaaduste tootjaid kokku 1753 (suurenemine
võrreldes 2015. aastaga 7,6%) ja mahepõllumajandusmaad 184,8 tuhat ha (suurenemine
8,2%), millest 72% moodustab rohumaa. Maheteravilja pind 2016. aastal suurenes
võrreldes 2015. aastaga, teravilja kasvatati 34,3 tuhat ha. Mahepõllumajandusmaa koos
üleminekuajal oleva maaga moodustab 18,6% Eestis kasutatavast põllumajandusmaast.
Lisaks sellele, et Eesti on põllumajandusmaaga hästi varustatud võrreldes Euroopa Liidu
teiste riikidega, on Eesti ka üks Euroopa metsasemaid maid. Olenemata tõsiasjast, et üle
poole Eesti maismaast moodustab metsamaa, on metsandussektori osatähtsus SKP-s
vaid 1% ringis. Eestis on metsamaad u 2,2 miljonit ha.
2011. aastal Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbiviidud uuringust selgus, et maakatastri
ja kinnistusregistri andmetel oli 2011. aastal Eestis 97 272 metsaomanikku, kellest 96%
olid füüsilised ja 4% juriidilised isikud. Pindalaliselt kuulus füüsilistele isikutele 747 798
ha ja juriidilistele isikutele 262 079 ha. Keskmine füüsilisele isikule kuuluva metsamaa
pindala oli 8,02 ha ja juriidilisele isikule kuuluva metsamaa pindala oli 65,66 ha.
55
2013. aasta Põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringus märgitud kogu kasutatava
põllumajandusmaa ja 2013. a 1. jaanuari seisuga rahvaarvu suhe (Eurostati andmed).
116
Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud metsavarude intensiivsem kasutamine lühiajalise
kasumi saamise eesmärgil on seoses ühiskonna arengu ja heaolu paranemisega asendunud
metsaomanike huvi kasvuga metsade pikaajalise kasutamise osas. Aasta-aastalt on
suurenenud erametsades tehtud metsauuendustööde mahud. Statistilise
metsainventeerimise andmetel (SMI) on 2,2 miljonist hektarist metsast majandatavaid
metsi ca 75% ja erineva kaitsekategooriaga metsi 25%. Innovaatiliste lahenduste
loomisega on oluliselt paranenud metsaressursi arvestamine ning selle kasutamise
planeerimine ja korraldamine. Samas on valdkonnas teravnenud sotsiaalsed probleemid –
väheneb tööhõive ning kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. Ebapiisavalt on
teadvustatud säästliku metsanduse põhimõtteid ning metsade erinevaid funktsioone.
Selleks, et muuta metsade majandamine pikemas perspektiivis tulemusrikkamaks, on
oluliselt vaja parandada metsandussektori konkurentsivõimet ja soodustada metsade
heaperemehelikku majandamist, tagades pikaajalise multifunktsionaalse metsanduse, mis
vastab ühiskonna vajadustele. Metsandussektori konkurentsivõimet aitavad parandada
teaduse ja tehnika arengu ning metsa biomassi energiatootmiseks kasutamise
soodustamine, keskkonnakaitseliste piirangute kompenseerimine, samuti metsaomanike
vahelise koostöö tugevdamine, arendades metsanduslikku ühistegevust metsaomanike seas.
15. veebruaril 2011. a kinnitas Riigikogu uue Eesti Metsanduse arengukava, mis seab
metsanduse eesmärgid aastateks 2011–2020. Arengukava põhieesmärk on metsade
tootlikkuse, elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine.
Prognoosidest tulenevalt kujundavad järjest rohkem põllumajanduse ja metsamajanduse
mudeleid kliimamuutuse pikaajalised suundumused. Eesti asub kliimavöötmes, kus
sademete aastamaht (520–820 mm) ületab oluliselt aurumise (360–440 mm).
Maaparandussüsteemide registri andmetel oli 01.01.2017. a seisuga kuivendussüsteeme
põllumajandusmaal 640 248 ha ja metsamaal 721 255 ha. Olemasolevatest
kuivendussüsteemidest on enamik rajatud rohkem kui 30 aastat tagasi ning vajaksid
korrastamist.
Joonis 5. Kuivendussüsteemide vanus.
Kuivendussüsteemide vanus
0
50000
100000
150000
200000
250000
300000
61-65 56-60 51-55 46-50 41-45 36-40 31-35 26-30 21-25 16-20 11-15 6-10 1-5
aastat
Pin
dal
a [h
a]
117
Joonis 6 Maaparandussüsteemide ja riigi poolt korrashoitavate eesvoolude paiknemine
Maaparandussüsteemid on valdavalt 60–400 ha suurused ja paiknevad üldjuhul
mitme maaomaniku maal, mistõttu on oluline maaparandussüsteemi omanike
ühistegevuse arendamine ja toetamine. Riigi kanda on maaparandushoiu kohustus
ühiseesvooludel, mille valgala on üle 10 km2 suure majandusliku tähtsusega. Nende
ühiseesvoolude korrashoid loob eeldused ca 668 tuhat ha maaparandussüsteemide
toimimiseks. Seega on üle poole põllumajandusmaa ja ligi poole metsamaa jätkuv
sihipärane kasutamine võimalik ainult siis, kui nendel maadel tagatakse
maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Vastasel juhul tekitavad mullastiku ja
ilmastikutingimuste koosmõju tootmisriskide kõrge taseme.
118
Joonis 7 Riigi poolt korrashoitavad uuendustööd aastatel 2018-2021
Maapiirkondade tööhõive vähenes taasiseseisvumisjärgsel perioodil kümne aasta
jooksul kolmandiku võrra ning oli madalseisus 2002. a. Pärast liitumist Euroopa
Liiduga hakkas tööhõive taas suurenema ja tööpuudus vähenes poole võrra. 2004–2008.
aastate jooksul kasvas tööhõive määr maapiirkonnas 52,2%-st kuni 59%-ni, kuid seoses
majanduslangusega vähenes 2009. ja 2010. a tööhõive määr vastavalt 53,6% ja 52,4%-ni.
Aastatel 2011–2015 on toimunud majanduse taastumine ja tööhõive määra mõningane
kasv. 2015. aastal oli tööhõive määr maapiirkonnas 61,4%. Sarnaselt arenenud riikidele
väheneb ka Eestis põllumajanduses hõivatute suhteline osatähtsus kogu tööhõives, 2004. a
oli põllumajanduses hõivatute osatähtsus 4% (24,3 tuhat hõivatut) ja 2015. aastal 2,6%
(16,6 tuhat hõivatut).
2008.–2015. aastate jooksul on põllumajandussektoris56
makstav keskmine
brutokuupalk suurenenud 40%. Vähenenud on vahe tegevusalade keskmise
brutokuupalgaga võrreldes: kui 2008. a moodustas põllumeeste brutokuupalk sellest 82%,
siis 2015. a 89%. 2015. aastal oli keskmine brutokuupalk põllumajanduses, metsanduses ja
kalapüügis 949 eurot. Põllumajanduses on hõivatute ealine ja hariduslik struktuur
tootlikkuse kasvu saavutamisel oluliseks teguriks. Kui 2005. aastal oli Eestis alla 35-
aastaste ja 65-aastaste ning vanemate suhe 0,23, mis oli EL27 keskmisest (0,20)
parem, siis 2007. aastaks oli näitaja nooremate arvu kiire vähenemise tõttu juba 0,17,
jäädes EL keskmisele (0,18) alla. 2013. a struktuuriuuringu andmetel oli alla 35-aastaste
suhe 65-aastaste ning vanematesse suurenenud 0,25-ni. 2013. a struktuuriuuringu andmetel
majandati üle kolmandiku põllumajandusmaad ilma põllumajandushariduseta, vaid
praktilise kogemusega põllumajandustootjate poolt. Samuti tuleb enam tähelepanu pöörata
väikeste majapidamiste majanduslikule olukorrale, kuna nendest sõltub nii maa-asustuse
56
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
119
kui ka traditsioonilise maaelu ja rikkaliku kultuuripärandi säilimine. (Lõigus kasutatud
2013. aasta struktuuriuuringu andmed on värskeimad, 2016. aasta palgaandmeid ja
struktuuriuuringu andmeid ei ole veel avaldatud, põllumajandusloendus on iga 10 aasta
tagant ning struktuuriuuringud iga 3 aasta tagant.)
2.2 Sordiaretus ja geneetiline ressurss
Riikliku programmi “Sordiaretusprogramm aastatel 2009 – 2019” kogumaksumus on 557
947 eurot. Programmi täitjad teevad riiklikke sordivõrdluskatseid teraviljade,
õlikultuuride, köögi- ja puuviljade, marjade ning heintaimedega. Sordiaretusprogrammis
osalevad Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus
ja Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituut.
Edukas sordiaretusprotsess vajab tegevusi biotehnoloogia, geneetika ja taimefüsioloogia-
alastest rakendusuuringutest ning praktilisest sordiaretusest kuni taimekaitse ja
tootearenduseni.
Sordiaretus nõuab suure hulga aretusmaterjali mitmekülgset hindamist ja
analüüsimist agronoomiliste, resistentsuse, kvaliteediomaduste ja bioloogiliste
tunnuste osas.
Sordiaretuse ja aretatavate sortide konkurentsivõime tõstmiseks on vajalik senisest enam
suurendada kaasaegsete biotehnoloogiameetodite rakendamist, mis hetkel väheste
rahaliste vahendite tõttu ei ole võimalik.
Sordiaretusprogrammi raames ei toetata sordiaretuse infrastruktuuri ja aparatuuri
uuendamist, kuid kõrgtasemel sordiaretuse teadustöö baseerub kõrgtehnoloogial (laborid,
seadmed, aparatuur jne).
Üheks väga oluliseks tegevuseks on taimekasvatuse sh sordiaretuse teadus- ja õppetöö
materiaal- tehnilise baasi uuendamine/arendamine.
2014. a võeti Eesti Sordilehte kaheksa uut sorti: Jõgeval Põld-sojauba Laulema, talirüps
Legato, talitritikale Ruja, aedhernes Virges. Menetluses on taotlused õunapuu sordile
Kersti, maguskirsi sordile Taki, mustsõstra sortidele Asker ja Mairi. 2015. a võeti Eesti
Sordilehte säilitussordina põlduba „Helbi“. 2016. aastal lisandus suvinisu „Hiie“.
Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudiga toimib koostöö nii sordiaretuses
kui ka geneetilise ressursi säilitamises ja kogumises. Nimetatud instituudis analüüsitakse
taimset materjali ja viiakse läbi teraviljade eelaretust.
Põhjamaade Geneetilise Ressursi Keskus NordGen algatas Põhja- ja Baltimaade
põllukultuuride eelaretuse (pre-breeding) alase ühisprojekti ettevalmistamise. Põhjamaade
Ministrite Nõukogu otsustas rahastada Norra Põllumajandusülikooli juhtimisel ühisprojekti
“Riiklik ja erapartnerlus karjamaa-raiheina eelaretuses” aastatel 2012–2018, mille üheks
partneriks on ka Eesti Taimekasvatuse Instituut.
Põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamine ja säästev kasutamine
on eluliselt tähtis nii sordiaretusele, kui põllumajandusteadusele ja
põllumajanduslikule tootmisele üldiselt, et tagada selle areng ja säilitada bioloogiline
mitmekesisus. Tegevuste aluseks on programm „Põllumajanduskultuuride geneetilise
ressursi kogumine ja säilitamine aastatel 2014–2020“ (allkirjastatud põllumajandusministri
poolt 19.12.2013). Programmi tegevusi viivad ellu Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti
Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus, Tartu Ülikooli Botaanikaaed ja Tallinna
Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituut.
120
Tänasel päeval on Eesti Taimekasvatuse Instituudi geenipangas hoiustatud 57 liigi 3000
säilikut. Lisaks on ETKI taimebiotehnoloogia osakonna kollektsioonis 450 kartuli ning 174
aiakultuuri ja dekoratiivtaime säilikut. Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse
kollektsioonis on 17 taimeliigi 1145 säilikut, sealhulgas Eestis aretatud sorte 136. Eesti
botaanikaaedades ja erakogudes kasvab 664 Eesti päritolu ilutaimede sorti ja aretist. Tartu
Ülikooli Botaanikaaia taimekollektsioonis säilitatakse 413 Eesti päritolu ilutaimede sorti
ning 60 ravim- ja maitsetaimede liiki.
ÜRO kuulutas aastad 2011–2020 elurikkuse dekaadiks. ÜRO Toidu- ja
Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) geneetilise ressursside komisjoni koostatud
mitmeaastase tööprogrammi üheks eesmärgiks on mikroorganismide geneetilise ressursi
väärtustamine. Põllumajandusuuringute Keskus hooldab ja säilitab mikroorganismide
kollektsiooni, kus käesoleval ajal on mikroseeni 305, Agaricales 34, yeast 45,
Streptomyces 2, baktereid ja eosbaktereid 33, piimhappebaktereid 28 ja mügarbaktereid
134 (kokku 581 tüve).
Eesti on liitunud „Taimede geneetiliste ressursside Euroopa koostööprogrammiga“ ECPGR (European Cooperative Programme for Plant Genetic Resources), mille eesmärk
on taimede geneetiliste ressursside pikaajalise säilitamise kindlustamine ning
suuremale kasutamisele kaasa aitamine Euroopas.
Antud programmis osaleb hetkel 44 liikmesriiki.. Programmi sekretariaat asub Bioversity
International juures ning programmi koordineerib ja juhib iga riigi esindajaist koosnev
juhtkomitee (Steering Committee). Programm toimib 9 koostöövõrgustikus ja 23 töögrupis.
Eesti on ECPGR liige 1998. aastast ning meie eksperdid osalevad temaatilise
võrgustiku töögruppides (oder, nisu, kaer, heintaimed, kartul, köögiviljad, luuviljalised,
õunviljad, maitse- ja ravimtaimed, kaunviljad) ja juhtkomitees. Alates 2017. aastast on
koostööprogrammi täitevkomiteel ka liige Eestist Taimekasvatuse Instituudi geenipanga
juhataja näol.
2.3 Põllumajandus ja keskkonnahoid
Põllumajandustootmise kontsentreerumise ja intensiivistumisega ning ettevõtete madala
investeerimisvõimekusega suureneb oht keskkonnareostuseks. Lisaks on
põllumajandustootjatel vaja motivatsiooni üldistest keskkonnanõuetest rangemate
nõuete täitmiseks. Ökoloogilise tasakaalu säilitamine on aga meie jätkusuutlikkuse keskne
tingimus. Mida enam on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me
varustatud toidu, puhta vee ja õhuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja
kohanduda kliimamuutusega. Üheks võimaluseks on selliste nõuete täitmise
kompenseerimine põllumajandusliku keskkonnatoetusega. Jätkuvalt on vaja täiendada
põllumajandustootjate teadmisi põllumajanduse mõjust keskkonnale ja selle positiivset
mõju suurendavatest ning negatiivset mõju vähendavatest tootmisvõtetest. Keskkonnahoiu
eesmärkidel on rakendatud keskkonnameetmeid alates Euroopa Liiduga liitumisest ja
alates 2015. aastast rakendatakse MAK 2014–2020 keskkonnameetmeid. Selliste meetmete
abil on võimalik tagada näiteks poollooduslike koosluste (mis säilivadki vaid
põllumajandusliku tegevuse tulemusel) hea seisund, Keskkonna- ja kliimameetmete kaudu
saab piirata põllumajandusliku tegevuse negatiivset keskkonnamõju, kujundada
põllumajandusmaastikke, säilitada väärtuslikke maastikuelemente, kohalikke ohustatud
loomatõuge ja taimesorte ning muuta tootmispraktikaid keskkonnasäästlikumaks ja
loomade heaolu vajadustele vastavaks.
121
Veeseisundi paranemisele on aidanud kaasa rakendatud meetmed, millega on toetatud
mahepõllumajandust ning makstud ettevõtjatele keskkonnasõbraliku tootmise ja
keskkonnasõbraliku majandamise toetust. Samas ei ole olukord kõikjal hea – intensiivse
põllumajandusliku tootmisega aladel võivad põhjavee maapinnalähedane veekiht ja
mõned kohalikud vesikonnad (jõgede ülemjooksud, väikejõed ja -järved) olla
suhteliselt kehvas seisundis. Tervikuna on põllumajandustootmise intensiivsus Eestis
olnud alates 1990-ndatest suhteliselt madal, ent põllumajandustootmine on hakanud
kontsentreeruma, väikeste majapidamiste arv väheneb ja põllumajandusmaa ning –loomad
koonduvad suurematesse majapidamistesse. Kui 2001. aastal oli Statistikaameti andmetel
väikeste (<50 ha) majapidamiste käsutuses 380 284 ha põllumajandusmaad ja suurte (>50
ha) majapidamiste käsutuses 490 929 ha põllumajandusmaad, siis 2013. aastal oli väikeste
majapidamiste käsutuses 174 831 ja suurte majapidamiste käsutuses 784 690 hektarit
põllumajandusmaad (2013.a andmed on värskeimad andmed). Saagikuse suurendamise
eesmärgil kasvab paratamatult ka taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine
põllumajanduses. Hajureostusena veekogudesse sattuvate lämmastikuühendite peamised
allikad on põllumajanduses kasutatavad mineraal- ja orgaanilised väetised, millest
omakorda olulisim veekeskkonna mõjutaja on lämmastik. Pärast Eesti taasiseseisvumist
langesid põllumajanduse tootmismahud 1990. aastate keskpaigaks 1980. aastatega
võrreldes oluliselt. Väetiste kasutamine haritava maa hektari kohta vähenes samuti. 1996.
aastal saavutas väetiste kasutamine oma miinimumi ning pärast seda on väetiste
kasutamine olnud kasvutrendiga, kuid jäänud siiski kordades väiksemaks kui nõukogude
ajal. Taimekaitsevahendite kasutamine on viimastel aastatel suurenenud (v.a
majanduskriisi aastad). Näiteks müüdi Põllumajandusameti andmetel Eestis
enimkasutatavat umbrohutõrjevahendit glüfosaati toimeainena 2002. aastal 116 351 kg,
2010. aastal aga juba 283 858 kg. Seetõttu on oluline põllumajandusliku keskkonnatoetuse
meetmete kaudu soodustada taimekaitsevahendite kasutamise piiramist.
Lisaks väetamisele võib probleeme tekitada ka puudulikust sõnnikukäitlusest tulenev
reostus. Orgaaniliste väetiste (sõnniku) tootmine ja kasutamine on loomade arvu
vähenemise tõttu oluliselt kahanenud, alates 2000. aastast on kasutatava orgaanilise väetise
kogused ja väetatavad pinnad püsinud stabiilsed. Reostuse peamine põhjus on enamasti
nõuetele vastavate sõnnikuhoidlate vähesus, sõnnikulaotamise halb korraldus ja
laotusseadmete tehniline puudulikkus. Seetõttu peavad loomakasvatusettevõtted tegema
jätkuvalt täiendavaid investeeringuid sõnnikukäitlusse. Lisaks tuleb arvestada parima
võimaliku tehnika nõude rakendamisega. Osaliselt on aidanud sõnnikuhoidlate
veekaitsenõuetega vastavusse viimisele kaasa sõnnikuhoidlatele esitatavate
veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetus ja loomakasvatusehitiste investeeringutoetus.
Veekeskkonnale avaldab suurt mõju mulla seisund ning samas on see ka üks olulisem
komponent, millest peamiselt sõltub taimekasvatustoodang. Peamised muldi kahjustavad
protsessid Eestis on mulla orgaanilise aine vähenemine, mulla erosioon, muldade
hapestumine, muldade tihenemine, mulla bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning
muldade katmine. Põllumuldadel on probleemiks orgaanilise aine ja toitainetevaru
vähesus teatud muldades (ca 45% põllumuldadest kannatab kaaliumi ja ca 20% fosfori
puuduses), mida põhjustab mitte alati klassikaliste külvikordadega arvestamine, toitainete
bilansiandmete ja väetusplaanide puudumine, monokultuuride kasvatamine ja tahke
sõnniku ning mineraalväetiste piiratud kasutamine. Põllumajandusuuringute Keskuse poolt
2013. aastal tehtud põllumuldade tihenemise uuring andis tulemuseks, et võrreldes 2008.
aastaga on põllumuldade tallatuse seisnud paranenud.
Erodeerunud muldade osakaal Eestis ei ole suur. Erodeeritud mullad asuvad peamiselt
künklikel Lõuna- ja Kagu-Eesti aladel ja vähemal määral ka Sakala ja Pandivere
122
kõrgustikel. Erosiooni tõkestamise võimalikud abinõud on erosioonitundlike alade
metsastamine või püsirohumaade alla viimine, kasuks tulevad ka heade põllumajandus- ja
keskkonnatingimuste kaudu erosiooniohtu vähendavad nõuded pindalatoetuste taotlejatele.
Muldade hapestumine on oluline probleem eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis. Rohkem kui
kolmandik Eesti põllumajandusmaast (üle 300 000 ha) on happeline. Peamiselt lähtekivimi
omadustest tulenevat muldade hapestumise protsessi ära hoida ei ole võimalik, aga
põllumuldade reaktsiooni hoidmist taimede kasvuks soodsal tasemel saab tagada muldade
liighappesuse neutraliseerimisega. Oluline põllumajanduslik keskkonnaprobleem on
seotud turvasmuldade kasutamisega – turvasmuldade harimisel turvas laguneb ja
mineraliseerub, mistõttu tuleks vältida või vähendada turvasmuldade harimist ja
soodustada turbaalade viimist püsirohumaade alla.
Põllumajanduses on keskkonnasäästliku majandamise tagamise eelduseks ka piisavad
finantsressursid, mis paljudel juhtudel on piiratud. MAK 2007–2013 kavandamisel
keskenduti spetsiifilisemate keskkonnaküsimuste lahendamisele ning MAK 2014–2020
arvestab erinevaid keskkonnateemasid veelgi enam. Vee- ja mullakaitse tegevustele
aitavad kaasa põllumajanduslikus tootmises parima võimaliku tehnika kasutusele võtmine
(suunatud loomade heaolu parandamisele ja keskkonnasõbralikumate maaviljelusmeetodite
rakendamisele), mahe-põllumajandusliku tootmise toetus ja keskkonnasõbraliku
majandamise toetus, samuti MAK 2014–2020 keskkonnasõbraliku aianduse, piirkondlik
mullakaitse- ja piirkondlik veekaitsetoetus ning poolloodusliku koosluse hooldamise toetus
seeläbi, et vastavate alade kultiveerimine on keelatud ning rannaäärsed rohumaad seovad
eutrofeerunud Läänemerest toitained. Lisaks saavutatavale stabiilsemale
keskkonnaseisundile, mis tuleneb peamiselt rakendatavatest keskkonnasõbralikest
tootmisviisidest põllumajanduses, on oluline tagada põllumajanduslik maakasutus
piirkondades, kus see mängib olulist rolli traditsiooniliste maastike kujundamises ning
kõrge loodusväärtusega alade säilimisel (sh NATURA aladel).
Arvestades, et NATURA 2000 võrgustiku alal asuvaid põllumajandusmaid on ca 55 tuhat
ha, on bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamise seisukohast hüvitatud
NATURA 2000 võrgustiku põllumajandusmaal ning erametsamaal (u 81 tuhat ha)
looduskaitse- ja metsaseadusest tulenevate nõuete täitmise tõttu saamata jäänud tulu.
Traditsioonilise maakasutuse tulemusena on Eestis kujunenud vaheldusrikkad maastikud,
mis on elupaigaks paljudele väärtuslikele liikidele. Tänu pikaajalisele põllumajanduslikule
tegevusele, eeskätt niitmisele ja karjatamisele, on kujunenud looduskaitse ja
kultuuripärandi ning maastiku seisukohast väärtuslikud ja olulised poollooduslikud
kooslused. Varemalt püsivalt hooldatud alad on suuresti kasutusest välja langenud.
Tänaseks on paljud alad võsastunud või hooldatud kehva kvaliteediga seoses nii
põllumajandusliku tegevuse vähenemise kui ka loomapidamisvõtete muutumisega –
põllumajandustootja jaoks on kasumlikum kasvatada looma sisetingimustes kvaliteetse ja
rammusa sööda peal, mis tagab loomade suurema juurdekasvu ja kvaliteetsema liha
lõpptarbija toidulaual. Lisaks on vähenenud rohumaaribade jätmine põlluservadesse ning
hävimisohus on ka muud maastikuelemendid. Kultuuripärandi ja maastikulise
mitmekesisuse säilitamiseks soodustatakse vähetootlikke investeeringuid, näiteks
kiviaedade taastamist.
Põllumajandusel on oluline mõju keskkonnale. Põllulindude indeks, mis arvestab Eestis 14
enamlevinud põllulinnuliigi isendite arvu muutumist ajas, on Eestis ajavahemikul 1983-
2013 küll kõikunud, kuid üldise trendina siiski ligikaudu 30% langenud. Lisaks hinnati
2013. aastal 96 Eestis leiduva Euroopa Liidus ohustatud taime- ja loomaliigi seisundit.
123
Halvas või ebapiisavas seisundis on neist 50% ja nende hulgas on ka mitmed
põllumajandusest mõjutatud liigid nagu näiteks rukkirääk, põldtsiitsitaja, niidurüdi jt.
MAK 2014–2020 keskkonnameetmete seas on mitmeid nimetatud liike soodustavaid
meetmeid nagu näiteks keskkonnasõbraliku majandamise põllulindude soodustamise
lisategevuse ning poolloodusliku koosluse hooldamise toetus.
Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine on globaalsete ja
Euroopa Liidu siseste kokkulepete tulemusena muutunud aina olulisemaks teemaks. Kõik
Euroopa Liidu riigid on kasvuhoonegaaside heite vähendamisel võtnud endale 2020 ja
2030 raamistikus siduvad kohustused ning see puudutab ka põllumajandust.
Põllumajanduse peamised kasvuhoonegaasid on dilämmastikoksiid ja metaan. Heide tekib
valdavalt põllumaadel väetiste kasutamisest, kariloomade seedeprotsessidest ja
sõnnikukäitlusest.
Alates 2005. aastast on põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide pidevalt kasvanud.
Samas ei ole sektori kasvu tingimustes võimalik samal ajal heidet vähendada, kuna tõhusad
praktikad ja tehnoloogiad selleks puuduvad. Küll aga on sobivate meetmetega võimalik
piirata põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite kasvu. Kõige lihtsamad lahendused on
sõnnikukäitluse keskkonnasõbralikumaks muutmine, biogaasi tootmine ja väetiste
kasutamise tõhustamine.
Lisaks saab põllumajandussektor anda panuse kliimamuutustega võitlemisel muldade
süsinikuvaru suurendamise kaudu, mis ühtlasi tõstab ka muldade viljakust. Põllumajanduse
jäätmetest ja kõrvalsaadustest on võimalik toota taastuvat energiat ja kütuseid, mis
vähendavad vajadust fossiilsete ressursside kasutamise järele ning koos sellega energia- ja
transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet.
2.4 Taimekasvatus ja taimekasvatussaadusteturu korraldus
Taimekasvatussaaduste osatähtsus moodustas 2016. a esialgse hinnangu kohaselt 43%
põllumajandustoodangu väärtusest (2015. a 50%). Põllumajanduslikus maakasutuses on
oluline koht teraviljakasvatusel, mis põhiliselt toodab söödavilja kohalikule
loomakasvatusele, aga järjest enam ka teravilja ekspordiks, mis on viimase kümne aastaga
suurenenud 4 korda. Samas mitmekesistab maakasutust kartuli, tehniliste kultuuride,
kaunviljade ning puu- ja köögivilja ning marjade kasvatamine. Statistikaameti andmetel
kasvatati 2013. aastal 75% teraviljast üle 100 ha suuruse kasvupinnaga ettevõtetes, mis
moodustasid vaid 14% teraviljakasvatajate arvust (2013. a andmed on värskeimad
andmed).
Teravilja saagikus on Eestis võrreldes teiste ELi liikmesriikidega endiselt madal, kuigi
aastatel 2013-2015 on see järjepidevalt tõusnud. Statistikaameti andmete põhjal oli Eestis
2015. a teravilja keskmine saagikus rekordiliselt 4,4 t/ha, kuid 2016. aasta esialgsete
andmete põhjal on saagikus vaid 2,7 t/ha. Viimase 10 aasta keskmine saagikuse näitaja
on3,1 t/ha. Majapidamiste lõikes on saagikuse erinevused suured. Mitmetes ettevõtetes on
saavutatud siiski oluline saagikuse tõus ning erandiks pole ka 7–8 t/ha saagikused. Lisaks
muutlikule ilmastikule, suhteliselt lühikesele vegetatsiooniperioodile ja madala
mullaviljakusega põllumaale on madal keskmine saagikus tingitud ka väiksemate
majapidamiste väheses kaasaegses oskusteabes ja rahaliste vahendite nappuses.
Teraviljakasvatuse majanduslikult jätkusuutlikuks arenguks on oluline saagikuse tõstmine,
mis nõuab kaasaegsete agrotehnoloogiliste vahendite ja võtete kasutamist. See aga
omakorda eeldab nii suuri investeeringuid, kui ka vajaliku teabe viimist
põllumajandustootjateni koolituste, infopäevade ja nõustajate kaudu. Saagikuse tõusu
kavandamisel on oluliseks teguriks ka kehtivate keskkonnanõuetega arvestamine, mistõttu
124
järjest suureneb tootjatel vajadus keskkonnaseisundit arvestavate tootmisviiside ja
tehnoloogiate kasutuselevõtu järele.
Teravilja saagi kujunemisel on üheks olulisemaks teguriks ilmastik, mis 2016. aastal
teraviljakasvatust ei soosinud.2016. aastal koristati esialgsete andmete järgi teravilja saaki
kokku 934,1 tuh t (sarnane aastale 2013, kus saak oli 975,5 tuh t), mis on võrreldes 2015.
aasta rekordsaagiga 39% vähem. Teravilja kasvupind on suurenenud iga-aastaselt alates
2012. aastast alates. 2016. aastal kasvatati teravilja Eestis kokku 351,4 tuh hektaril, mis on
võrreldes 2015. aasta kasvupinnaga 0,3% ja 2006. aastaga 20% rohkem. Tänu viimase
kümne aasta keskmisele 300 tuhande ha suurusele teravilja kasvupinnale suudetakse Eestis
stabiilselt tagada siseriiklik tarbimise vajadus, milleks on ca 700 tuhat tonni teravilja
aastas.
Teraviljakasvatuses on muutunud suvi- ja taliviljade kasvupindade vahekord, milles
viimaste osakaal on hakanud kogu teravilja kasvupinnas suurenema, suviteravilja
kasvupind on aga aastaid püsinud sarnasel tasemel. Taliteraviljade kasvatamise laienemise
peamisteks põhjusteks on suurem saagipotentsiaal ja külvikordade vaheldumine hajutades
kevad- ja sügistöid. Taliteravilja kasvupind on 2006. aastaga võrreldes suurenenud 2016.
aastaks üle 3 korra ning arvestades viimaste aastate trendi, võib eeldada selle jätkuvat
suurendamist. 2010. aastast alates on muutnud ka odra ja nisu vahekord külvikorras, milles
nisu osakaal on tõusnud suurimaks. 2016. aasta esialgsete andmete kohaselt moodustas
nisu kasvupind kogu teravilja kasvupinnast 47% ning võrreldes 2006. aastaga on nisu
kasvupind 2016. aastaks suurenenud 45%, kokku 164,5 tuhande hektarini. Lisaks on
suurenenud ka kaunviljade kasvupind, mis võrreldes 2006. aastaga on suurenenud 12
korda, olles 2016. aasta esialgsete andmete kohaselt 55,4 tuh hektarit. 2015. a oli
maheteravilja osakaal teravilja kogusaagis 5%.
Joonis 6. Teraviljakasvatus Eestis (kasvupind, saak, saagikus) aastatel 2006–2016. Allikas: ESA (*esialgsed andmed).
Aiandussaaduste tootmise olulisemateks mõjuteguriteks on ilmastik (temperatuur, niiskus),
poliitilised otsused (kaudselt mõjutab näiteks maksupoliitika ja teiste riikide toetusotsused,
otsese mõjuga on EL ja siseriiklikud toetused), ettevõtjate otsused (investeerimisotsused,
280
292
309
316
275
297
291
311
333
350
348
619
880
864
874
678
772
991
976
1222
1535
939
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016*
Kasvupind Saak Saagikus
kg/ha tuh ha, tuh t
125
ühistegevus jms), ettevõtete vaheline konkurents, suurte jaekaubandusettevõtete ning
tarbijate otsused. Avamaaköögiviljade kasvupind on viimase kümne aasta jooksul püsinud
kolme tuhande hektari juures (joonis 7). 2016. aastal oli avamaaköögivilja kasvupind SA
esialgsetel andmetel 3,1 tuhat hektarit. Suurima kasvupinnaga avamaaköögivilja kultuurid
olid roheline hernes (551 ha), porgand (464 ha), kapsas (462 ha), ja söögipeet (316 ha), mis
moodustasid kokku üle poole (57%) avamaaköögiviljade kasvupinnast. Avamaaköögivilja
kasvupind moodustas kogu põllukultuuride kasvupinnast 0,5%.
Joonis 7. Avamaaköögivilja kasvupind, saak ja saagikus Eestis aastatel 2006–2016. Allikas: Statistikaamet
Avamaaköögiviljade saagikus sõltub suurel määral kasvuaegsetest ilmastikutingimustest,
mistõttu võivad saagid aastate lõikes küllaltki palju varieeruda. Avamaaköögivilja
kogusaak oli 2015. a andmetel 72,4 tuhat tonni, mida on 30% rohkem kui aasta.
Viljapuu- ja marjaaedade pindala oli 2015. aastal kokku 6,6 tuhat hektarit. Kahel viimasel
aastal ei ole pindala enam vähenenud, kuid siiski oli 2015. aastal viljapuu- ja marjaaedade
kogupindala 44% väiksem (-5,1 tuh ha) kui 2005. aastal (joonis 8). Pindala vähenemise
põhjuseks on vanade amortiseerunud tootmisaedade likvideerimine, mille asemele ei ole
uusi aedasid rajatud. Puuvilja- ja marjasaak oli 2015. aasta andmetel 6,5 tuhat tonni,
millest marjasaak moodustas 3,5 tuhat tonni (54%), õuna- ja pirnisaak 2,7 tuhat tonni
(42%) ning kirsi- ja ploomisaak 300 tonni (4%).
2,8 2,8 2,4 2,8 2,8 3,0 2,9 2,8 2,9 3,1 3,1
48,9
57,4
50,7
59,1 59,2
74,1
53,8
67,4
55,5
72,4
17,3 20,5 20,9 21,4 21,2
24,9
18,4
24,0 19,2
23,1
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
0
10
20
30
40
50
60
70
80
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
tuh ha tuh t, t/ha
Kasvupind (tuh ha) Saak (tuh t) Saagikus (t/ha)
126
Joonis 8. Viljapuu- ja marjaaedade pindala ning puuvilja- ja marjasaak Eestis aastatel
2005-2015. Allikas: Statistikaamet
Kui eelnevalt on valdav osa puu- ja köögiviljakasvatajatest olnud väikepõllupidajad, siis
praegune trend on tootmise koondumisel konkurentsi- ja investeerimisvõimelistesse
suurmajapidamistesse. Kasvupindade vähenemine on mõjutanud ka puu- ja köögivilja
isevarustatuse taset, mis on madalam kui klimaatilised tingimused võimaldaksid.
Köögiviljade isevarustatuse tase oli 2014/2015. saagiaastal 55% ning puuviljade ja marjade
isevarustatuse tase 8%. Seega on Eesti köögivilja, puuvilja ja marjade tootmisel palju
arenguruumi, et katta koduturu vajadus aiandussaaduste järele.
Teraviljaturu korralduses on toimunud muudatused seoses 2014. aasta 1. jaanuarist
kehtima hakanud uue Euroopa Parlamendi ja Nõukogu põllumajandustoodete ühise
turukorralduse määrusega. Kuigi ÜPP reformi peamine eesmärk oli turule suunatus ehk
vähendada turukorraldusmeetmete osatähtsust tootmisotsuste langetamisel, on teravilja
sekkumiskokkuost oluline osa nn EL “turvavõrgust“.
Teravilja sekkumiskokkuost on turukorraldusmeede, mille eesmärk on tagada tootjatele
minimaalne hinnatase. Teravilja sekkumiskokkuostu raames ostetakse madala turuhinna
korral perioodil 1. novembrist kuni 31. maini kokku nisu, hinnaga 101,31 eurot tonni kohta
ning kui kokku ostetud kogus ületab ELis 3 mln t piiri, siis jätkub kokkuost
pakkumismenetlusega. Odra puhul on kokku ostetav kogus määratud 0 t, kuid erandina
võib komisjon otsustada avada odra sekkumiskokkuostu, kui turuolukord ja eelkõige
hindade tase seda nõuab. Eestis osteti aastatel 2004 – 2011 sekkumiskokkuostu ca 113 tuh
t teravilja, kuid pärast 2011. aastat sekkumiskokkuostu pole kasutatud, kuna teravilja
turuhind pole langenud sekkumishinna tasemele.
Puu- ja köögivilja sektori turukorralduse raames alustati 2009. aasta sügisel
koolipuuvilja kavaga, mille eesmärgiks on edendada laste seas puu- ja köögivilja tarbimist.
2012. a otsustati laiendada koolipuu ja -köögivilja kava sihtrühma koolieelsete
haridusasutuste ja 5. klassi lastele. Sellest tulenevalt suurenes kavas osalejate arv.
Koolipuuvilja ja -köögivilja kavas osales 2015/2016. õppeaastal 751 haridusasutust.
Jagatavast puu- ja köögiviljast sai osa last 120 000, see on 86% sihtrühmast. 2015/2016.
õppeaastal maksti toetusena kokku 981 565 eurot, sellest toodete jagamiseks 914 168 eurot
11,7 9,4 8,6 8,1 8,3 7,1 7 6,8 6,7 6,6 6,6
16,8
5,9 6,6
5,5
9,8
5,1 5,9
5,2
7,7
5,1
6,5
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
0
2
4
6
8
10
12
14
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
tuh t tuh ha
Viljapuu- ja marjaaedade pindala (tuh ha) Puuvilja- ja marjasaak (tuh t)
127
ning kaasnevate haridusmeetmete elluviimiseks 68 322 eurot. Kaasnevatest
haridusmeetmetest sai 2015/2016. õppeaastal osa 8 892 last. Koolipuuvilja ja -köögivilja
pakkumiste arv nädalas ei ole piiratud. PRIA arvutab toetuse taotlejale antava toetuse
määra selleks riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite jaotust, abisaajate laste arvu ning
õppepäevade arvu arvestades. Alates 2016. aasta 1. aprillist kehtib pakutud toodete puhul
koolipuuvilja ja –köögivilja toetuse taotlemisel toetusmäär 0,05 eurot lapse kohta
õppepäevas. Toetuse piirmäär kaasnevate haridusmeetmete läbiviimiseks on 30 eurot
õpilase kohta õppeaastas.
2.5 Loomakasvatus ja loomakasvatussaadusteturu korraldus
Eesti sobivad klimaatilised tingimused heintaimede kasvuks ja põllumajandusmaa
olemasolu loovad head eeldused loomakasvatusele. Loomakasvatustoodangu osatähtsus
moodustas SA esialgsete andmete alusel 2016. a 45% põllumajandustoodangu väärtusest.
2016. a lõpu seisuga oli Eestis SA esialgsetel andmetel 248,5 tuhat veist (s.h. 86,3 tuhat
piimalehma), 267,4 tuhat siga, 87,2 tuhat lammast ja kitse ning 2,0 mln lindu. Võrreldes
2015. aastaga on veiste arv kokku vähenenud ja seda suures osas halvast turusituatsioonist
tulenevalt piimalehmade arvu vähenemise tõttu. Jätkuvalt oli turusituatsioon ebasoodne ka
seakasvatuses, sest 2014. a alguses kehtestas Venemaa impordikeelu ka sealihale ning
augustis lihatoodetele. 2015. a süvendas kriisi veelgi juulis seafarmidesse jõudnud sigade
Aafrika katk ning sellega seotud kitsendustsoonide kehtestamine. 2016. a suvel said
kinnituse uued katkujuhtumid ning 2016.a lõpus oli sigade arv tervelt 26% väiksem kui
aastal 2014.
Mahepõllumajanduses peeti 2016. a kokku 44,7 tuhat veist, 52,0 tuhat lammast, 1,6 tuhat
kitse, 0,7 tuhat siga, 34,0 tuhat lindu, 2,9 tuhat küülikut ning 2,7 tuhat mesilasperet.
Võrreldes 2015.a on suurenenud mahepõllumajanduslikult peetavate kodulindude,
küülikute, kitsede ja mesilasperede arv, põhjuseks nii tava- kui mahetootmises makstavad
toetused ning mahetoodete turunõudluse kasv.
Võrreldes 2015. a on veiste arv kokku suurenenud 2,9 tuhat ja seda suures osas tänu
lihaveiste arvu kasvule. Mahepõllumajanduslikult peeti 2016.a 134 ettevõttes kokku 1,9
tuhat piimalehma. Võrreldes 2015.a on nii ettevõtete kui lehmade arv veidi vähenenud.
Põhjuseks on halvenenud turuolukord. 2015.a toodeti kokku 8,6 tuhat tonni
mahepõllumajanduslikku lehmapiima, mahepiima osakaal piima kogutoodangust on 1,1%.
Piima tootmine on traditsiooniliselt olnud üks Eesti põllumajanduse alustugedest, andes
kogu põllumajandussektori kogutoodangust ligi kolmandiku. Tootmise struktuur on
küllaltki efektiivne, arvestades et üle 80% kõikidest lehmadest peetakse suurtes, üle 100
lehmaga karjades. Samas arvuliselt moodustavad üle 100 lehmaga tootjad kõikidest
piimalehma omanikest vaid ~9%.
Piimalehmade arv on halvenenud turuolukorra tõttu alates 2014. a II pooles järsult
vähenenud, vähenedes 2016. a lõpuks 86,3 tuhandeni. Piima kogutoodang vähenes 2014. a
sügisest kuni 2016.a sügiseni väga madalal tasemel püsinud piima kokkuostuhinna mõjul
2016. a lõpuks 781,4 tuh. tonnini. Keskmine aastane väljalüps lehma kohta on viimased
tosin aastat järjest igal aastal jõudnud uue rekordini ning 2016. a saavutati kõrgetasemeline
8 833kg. Suurt tähelepanu piimatootmise edendamisel pööratakse tõukarja aretusele,
tasakaalustatud söötmisele, uute lüpsilautade ehitamisele ja kaasaegse tehnoloogia
kasutusele võtmisele. Toodetava piima kvaliteet on esmaklassiline.
Piimaturu korraldus.
128
Kuna EL põllumajandustoodete ühise korralduse üldiseks ideoloogiaks on olemasolevate
meetmete (või ja lõssipulbri sekkumiskokkuost, piimatoodete eraladustamine, jm)
kasutamine vaid nn. turvavõrgu meetmetena halva turuolukorra leevendamiseks, siis kuni
2014. aasta suveni kindlalt üle sekkumishinna või virtuaalse sekkumishinna tasemeid
püsinud piimatoodete turuhinnad mingit sekkumist ei nõudnud. Augustis 2014 pärast
Venemaa poolt EL piimatoodete sisseveo keelustamist aga olukord halvenes kiiresti ning
Eestis kasutati turvavõrgu meetmetest 2016.a lõssipulbri sekkumiskokkuostu. Keerulise
turuolukorra tõttu eraldas Euroopa Komisjon 2015.a ja 2016.septembris kõikide
liikmesriikide loomakasvatussektori põllumajandustootjate otseseks rahaliseks
abistamiseks erakorralist toetust, mille raames Eestile määratud summast ning Eesti
riigieelarvest täiendavalt eraldatud vahendite summast maksti piimatootjatele detsembris
2015 ja 2016. aasta alguses erakorralist abi. 2016. aastal sügisel eraldatud erakorraline abi
makstakse välja 2017.a I poolaastal.
Oluline on laste tervislike toitumisharjumuste kujundamine EL koolipiimatoetuse kava
(edaspidi koolipiimakava) abil. Koolipiimakava soodustab lasteaialaste ning kooliõpilaste
hulgas piima ja piimatoodete tarbimist võimaldades pakkuda lasteaialastele ning
kooliõpilastele abikava raames lubatavaid tooteid soodsama hinnaga. Koolipiimakava
rakendatakse Eestis 2004. a 1. oktoobrist alates ning kavas osalemise aktiivsus on seejärel
püsinud stabiilselt väga kõrgel tasemel.
2016. aasta I poolaasta lõpuks oli koolipiimakavas osaleva 956 õppeasutuse kaudu,
potentsiaalsete koolipiima tarbivate õpilaste arv Eestis 208 125-ni ehk 94% kogu
2015/2016. kooliaasta sihtrühmast. Koolipiimatoetuse kava raames tarbitud piimatoodete
eest maksti 2016. aastal toetust kokku 1,65 mln eurot, sellest EL toetuse osa
moodustas 790,9 tuhat eurot ja Eesti riigi eelarvest makstav täiendav toetus 861,6 tuhat
eurot.
Liha tootmine. Piima tootmise järel on loomakasvatuses tähtsuselt teisel kohal sealiha
tootmine. Sealiha tootmisel ja töötlemisel on pikaajalised traditsioonid ning selle tarbimine
püsib aastate lõikes, vaatamata viimase viimaste aastate turukriisile, kõrgeimana. SA
esialgsetel andmeil toodeti 2016. a Eestis kokku 110 419 tonni (eluskaalus) liha, millest
54% moodustab sealiha, 20% veiseliha, 26% lamba- ja kitseliha ning linnuliha.
SA esialgsetel andmetel toodeti kanamune 2016. a 194,1 mln tk, võrreldes 2015. a vähenes
toodetud kanamunade arv madala hinna tõttu 0,5%. Isevarustuse andmed 2016.a kohta
avaldatakse 2017. a suvel. 2015. a vähenes liha isevarustatuse tase 84%-ni. Üle
isevarustatuse taseme toodetakse vaid veiseliha (isevarustatuse tase oli 2015. a 118%).
Kõige madalam on isevarustatus linnuliha osas, mis 2015. a oli 61%. Liha tarbimine
suurenes 2015. a 101,6 tonnini (2014=92 tuhat tonni). Inimese kohta tarbiti 2015. a 77 kg
liha (2013=70 kg). Kõige enam süüakse sealiha (42 kg/inimese kohta), järgneb linnuliha
(25 kg/inimese kohta).
Lihaturu korralduses on võrreldes piimaturu korraldusega turule sekkumise meetmeid
vähem. Turvavõrgu meetmetena raske turuolukorra leevendamiseks rakendati 2016. aastal
sealiha eraladustamist. Sealiha ajutiseks turult kõrvaldamiseks sai taotlusi 2016.a jaanuaris
ja Eestis sõlmiti nimetatud perioodil kokku 24 lepingut 663,55 tonni sealiha
eraladustamiseks. Lepingute alusel maksti ladustamiskuludeks kokku 221 123 eurot.
2015. a ja 2016.a eraldas Euroopa Komisjon keerulise turusituatsiooni tõttu
loomakasvatussektori põllumajandustootjatele erakorralist toetust, mille Eestile määratud
osast toetati piimasektori kõrval sealihasektorit. Sealihatootjatele maksti erakorraline
toetust 2015. a lõpus ning 2016.a eraldatud summa makstakse välja 2017.a I poolaastal.
129
Alates 2004. a on Eestis rakendatud tapaloomade rümpade klassifitseerimist ehk
kvaliteediklasside määramist, mis loob eelduse saada kõrgema kvaliteediga liha eest
kõrgemat hinda. Eestis määratakse veiserümbad EL-i ühtse skaala kohaselt
kvaliteediklassidesse kolmes suuremas tapamajas, kus tapetakse aastas keskmiselt üle 75
täiskasvanud veise nädalas - HKScan Estonia AS-s ja Atria Eesti AS-is ning alla 75 veise
nädalas tappev Saaremaa LT OÜ-s. 2015. a IV kvartalist alates toimub klassifitseerimine
sellega vabatahtlikult alustanud Arke Lihatööstus AS-is, mille nädalane tapavõimsus jääb
ka alla 75 veise nädalas. 2016. aasta II kvartalis sai veiserümpade klassifitseerija
tunnustuse 1 uus Saaremaa LT OÜ töötaja. 2016. aastal viis Veterinaar- ja Toiduamet
neljas veiserümpade klassifitseerimisega tegelevas ettevõttes läbi 32 korralist ja 4
järelkontrolli, mille käigus kontrolliti 1451 veiserümpa. Klassifitseerijapoolne eksimine
lihakuse hindamisel tuvastati 138 korral (so 9,51% kontrollitud rümpadest, lubatud vigade
arv on ≥20%) ja rasvasuse hindamisel 62 korral (so 4,27%).
Searümpade klassifitseerimise kohustus on tapamajades, kus tapetakse rohkem kui 200
nuumsiga nädalas. Eestis tegeles searümpade klassifitseerimisega 2016. aastal 3 ettevõtet
HKScan Estonia AS, Atria Eesti AS, OÜ Saaremaa Lihatööstus), kuhu tehti 25 korralist
inspekteerimist, kontrolliti 1000 rümpa, millest 54 (so 5,4 %) olid valesti mõõdetud.
Lambarümpade klassifitseerimise kohustus on tapamajades, kus tapetakse aastas
keskmiselt 500 lammast. Eestis on 2016. a lõpu seisuga tunnustuse saanud 9 lamba
tapamaja, kuid ükski neist ei klassifitseeri lambarümpi.
Mett toodeti 2015. aastal 1117 tonni, mis on 3% rohkem kui aasta tagasi. 2015. a lõpuks
oli Eestis 46,8 tuhat mesilasperet (millest mahemesilasperesid oli 1 996 ehk 4,3%)
(andmed 2016. a kohta ilmuvad 2017. a suve lõpus). Alates Euroopa Liiduga liitumisest
rakendatakse Eestis riikliku mesindusprogrammi.2016. a kiideti heaks
“Mesindusprogramm 2017-2019”. Programmi peamine eesmärk on arendada ja tugevdada
Eesti mesindussektorit, suurendada mesinike erialaste teadmiste ja oskuste taset, tõstes
mesindustegevuse efektiivsust ja parandades seejuures mesindussaaduste tootmise
tingimusi ja turustamise võimalusi.
Põllumajandusloomade aretuse valdkonnas on Eestis tegevuslubadega aretusühinguid
16. Nendest 7 on hobuse aretuse ühingud, 2 veiste aretusühingud, 2 põllumajanduslindude
aretusühingud ning 3 lammaste ja/või kitsede aretusühingud ning 1 sigade aretusühing.
Lisaks on tegevusluba väljastatud ka Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-ile.
Tegevusluba omavatele aretusühingutele makstakse riigiabina toetust tõuraamatu
pidamiseks ja jõudluskontrolli läbiviimiseks.
Tõuaretuse osas on täna Eestis tunnustatud kaks põlistõugu – eesti hobune ja eesti
maatõugu veis. Nad on aastasadade vältel kohanenud siinse taimestiku ja kliimaga ning on
osa meie kultuuripärandist. Kohalike tõugudena on tunnustatud tori tõu universaalne ja
vana-tori aretussuund, eesti raskeveohobuse tõug ning eesti vutt.
Populatsiooni väiksuse tõttu on nii põlis- kui kohalikud tõud tunnistatud ohustatud
tõugudeks. Tori tõu osas on tunnistatud ohustatuks tori hobusetõu universaalsuuna
populatsioon ja tori hobusetõu vana-tori populatsioon.
Viimasel kümnendil on eesti maatõugu veiste arv tänu erinevate toetuse maksmisele
püsinud stabiilsena. Alates 2015. a on võimalik taotleda lisatoetust maatõugu veise
jõudluskontrolli läbiviimise, puhtatõulise järglase ning maatõugu pulli kasvatamise eest.
Maatõug on leidnud koha ka loodushoius rannaniitude ja looduskaitsealade hooldamisel.
Suurenenud on eesti raskeveo tõugu hobuste arvukus, seda eelkõige tänu ohustatud tõugu
130
looma pidamise toetamisele ning Eesti hobuste arv seoses nende aktiivse kasutamisega
ratsutamiseks ja taluturismis. 2014. a oli eesti hobuste tõuraamatusse registreeritud 2441
looma, 2015. a on loomade arv suurenenud 2482 loomani. Kui toetuskõlbulike eesti
raskeveo hobuste arv 2007. aastal oli 210 siis 2012 aastaks oli see arv suurenenud 325
loomani. 2014. a oli tõuraamatusse registreeritud loomade arv 360 ja 2015. aastal 374.
2013. a maksti ohustatud tõugu looma pidamise toetust kokku 3100 looma kasvatamise
eest ja 2014. a 3153 looma eest. 2015. a esitati taotlus toetuse saamiseks 23324 ohustatud
tõugu looma kasvatamise eest. 2015. a lisandus võimalus taotleda toetust eesti vuti, kui
ohustatud tõu, kasvatamise eest. Toetust taotleti kokku 11 159 linnu eest.
2.6 Põllu- ja metsamajandussaadustel põhinev bioenergia
Uute toodete arendamisel on suur potentsiaal põllumajandus- ja metsandussaaduste
kasutamisel energiatootmiseks. Biomassi tootmine on üks võimalus maaettevõtluse
mitmekesistamiseks ja seeläbi tootmisstruktuuri parandamiseks. Eesti on EL-s üks
neid piirkondi, mis saab oma maa ja metsa ressursse oskuslikult kasutades oluliselt
suurendada taastuvenergia osakaalu ning müüa bioenergiat, biokütuseid ja muul viisil
väärindatud biomassi EL turule, kus nõudlus selle järele Euroopa Liidu kliima- ja
energiapaketi tingimustes kasvab. Biomassi kasutamine elektri ja soojuse tootmiseks on
Eestis aktiivselt käivitunud, kuid transpordisektoris taastuvenergia edendamist alles
kavandatakse. Seetõttu tuleb olemasoleva potentsiaali mõistlikuks kasutuselevõtuks ja
riiklike kohustuste täitmiseks erinevaid toetusmeetmeid pidevalt jälgida ja sihipäraselt
suunata. Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv annab pikaajalised kohustused sektori
arendamiseks EL-s. Aastaks 2020 on seatud eesmärgiks suurendada taastuvate
energiaallikate osakaalu soojus- ja elektrienergiatarbimises 20%-ni ning transpordisektoris
10%-ni. Aasta 2030 raamistikus on kokku lepitud taastuvenergia osakaalu suurendamine
27%-ni energiatarbimisest.
Vaatamata teadlaste hinnangute lahknemisele, saab suhtes teiste EL riikidega väita, et
Eestis on põllumajanduse ja metsanduse võimalused taastuva energia tootmiseks seni
suuresti kasutamata. Selle kasutamiseks ja maapiirkondades täiendavate töökohtade
loomiseks soodustati MAK 2007–2013 raames põllumajanduses ja metsanduses
investeeringuid, mis on suunatud ka taastuvenergia tootmisele, ning selliste
investeeringutega jätkatakse ka MAK 2014–2020 kaudu. Valdkonna strateegiline
arendamine leiab aset energiamajanduse arengukava aastani 2030 kaudu, mille,
koostamisse ja rakendamisse on Maaeluministeerium aktiivselt kaasatud.
Maaeluministeeriumile on oluline tasakaal toiduga varustatuse ning energiaturvalisuse ja
keskkonnasõbralikkuse vahel. Eelisarendama peab valdkondi, kus need põhimõtted ei
vastandu vaid täiendavad üksteist, näiteks biogaasi ja biometaani tootmine ning laiemalt
põllumajanduse jäätmete ja kõrvalsaaduste tõhus kasutamine energiatootmiseks.
2.7 Põllumajanduse majanduslik olukord ja meetmed konkurentsivõime tõstmiseks
Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks kujunes 2016. aasta esialgseil andmeil
(06.12.2016 seisuga) 815,3 mln eurot. Seejuures taimekasvatustoodangu väärtus vähenes
veerandi võrra peamiselt teraviljatoodangu väärtuse languse tõttu. 2016. aasta saagikused
jäid keskmistele tasemetel, kuid kokkuostuhinnad jäid turu ebasoodsa seisu ja ka madala
kvaliteedi tõttu madalateks. Samas loomakasvatustoodangu väärtus jääb 2015. aastaga
sarnasele tasemel, mis tähendab, et langus on peatunud hoolimata kaubanduspiirangute
kestmise ja sigade Aafrika katku leviku negatiivsest mõjust. Nii piimatootmises kui
seakasvatuses vähenes endiselt tootmisbaas - aastaga vähenes piimalehmade sigade arv
6%.
131
Toodangu väärtuse vähenemise (-13% 2015. aasta võrdluses) ja vahetarbimise -6%
vähenemise koosmõjul vähenes toodetud brutolisandväärtus 30%. Tootmistoetused
moodustasid tootmisteguritulust57
72%
Tootmisteguritulu aasta tööjõuühiku (atü) kohta on vähenenud alates 2013. aastast.
Viimase 3 aasta toetuste (va investeeringutele) stabiilse taseme, toodangu väärtuse
vähenemise ja sisenditele tehtavate kulutuste suurenemise tingimustes on vähenenud
toodetav lisandväärtus tööjõuühiku kohta.
Joonis 10. Taime- ja loomakasvatustoodangu väärtuse (alushinnas), tootmisteguritulu
tööjõuühiku kohta, tootmis- ja tootetoetuste ja vahetarbimise muutus aastatel. Allikas: ESA, MEM *2015 andmed on esialgsed (avaldatud 06.12.2016)
58
Meetmed konkurentsivõime tõstmiseks
Põllumajandustootjate sissetulekute taset toetatakse oluliselt ka otsetoetuste maksmisega.
Eestis on alates 2004. a rakendatud ühtset pindalatoetust (ÜPT) ja kuni 2011. aastani
täiendavaid otsetoetusi ning 2012. ja 2013. aastal siseriiklikke üleminekutoetuseid. EL
eelarvest makstav ÜPT tase on 2004. a 25%-lt suurenenud 2013. a 100%-le liitumislepingu
rahastamispaketis sätestatust. Alates 2015. aastast rakendus otsetoetuste süsteem oluliste
muudatustega. Lisaks põhitoetusele, mida Eesti maksab ühtse pindalatoetusena, on
kohustuslikeks otsetoetusteks veel kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade
toetus ja noorte põllumajandustootjate toetus. Vabatahtliku valiku alusel rakendati Eestis
veel ka väikepõllumajandustootja toetust (mis on piiratud toetussummaga 1250 €) ja 4
57
Tootmisteguritulu – netolisandväärtus ilma maksudeta ja koos toetusega (va investeeringutele).
Tootetoetustena kajastatakse toodangu hulgas: puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus, ammlehma
kasvatamise otsetoetus, piimalehma kasvatamise otsetoetus, ute ja kitse kasvatamise otsetoetus,
piimalehmade. Tootmistoetustena kajastatakse majandusarvestuses: ühtne pindalatoetus, kliima- ja
keskkonnatoetus, noore põllumajandustootja otsetoetus, väikepõllumajandustootja otsetoetus, ebasoodsamate
piirkondade toetus, põllumajanduslikule esmatootmisele suunatud MAK 2007-2013 meetmed 2.3 ja 2.4 ning
MAK 2014-2020 meetmed 10, 11, 12, 14 ja siseriiklikud riigiabimeetmed (va maksusoodustused) ning
riiklikud toetusabinõud.
58 Korrigeeritud 2016. aasta majandustulemus koostatakse jaanuari 2017 lõpuks ning avaldatakse veebruaris 2017)
132
tootmiskohustusega seotud toetust. 2015. a toetustaotluste alusel maksti otsetoetusi 114,3
mln €, sh ÜPT 75,5 mln €, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust
34,3 mln €, noore põllumajandustootja toetust 0,3 mln € ja tootmiskohustusega seotud
toetust raskustes sektoritele kokku 4,2 mln €. Lisaks väikepõllumajandustootja toetust 1,3
mln €.
Alates 2009. a on rakendatud ka nõuetele vastavuse süsteemi kohustuslike
majandamisnõuete valdkonda, kus mitmete pindalatoetuste, sh. otsetoetuste saamine on
sõltuvuses keskkonna, inimeste ja loomade tervishoiu, taimetervise, ning loomade heaolu
nõuete täitmisest. Alates 2011. aastast lisandusid rahva-, taime- ja loomatervise nõuded,
mille peamiseks eesmärgiks on ohutu toidu tootmise tagamine. Alates 2015. aastast
rakendatakse uusi otsetoetuste skeeme, mis sihipärasemalt suunavad põllumajandustootjaid
keskkonda säästlikumatele tootmisviisidele, toovad noori majapidamiste juhtideks ja
säilitavad lihtsustatud otsetoetuste skeemi abil väikepõllumajandustootjaid sektori
tööhõives. Tootmiskohustusega seotud toetust raskustes sektoritele rakendati Eestis 2015.
aastal piimalehma, ammlehma, ute ja kitse ning puu- ja köögivilja kasvatamise
toetamiseks.
Valdav osa põllumajandusettevõtetest kuuluvad kaasaegse tehnoloogia seisukohast küll
arenemisvõimeliste põllumajandusettevõtete hulka, kuid nende hulgas on siiski veel küllalt
palju selliseid (eriti väiksema majandusliku suurusega ettevõtted), kes vajavad
jätkusuutlikuks toimimiseks struktuurimuutusi nii tootmismahtude suurenemise, toodangu
lisandväärtuse suurendamise kui alternatiivsete tegevuste arendamise osas. Arvestades
seda, et põllumajandussektoris toodetud lisandväärtus on madalam valdavalt just väiksema
käibega põllumajandustootjate hulgas, toetatakse MAK 2007–2013 ja ka MAK 2014–2020
raames selle suurusgrupi põllumajandustootmise mitmekesistamist ja omatoodetud
saaduste töötlemist. Nende tugevnemine ja jätkusuutlikkuse paranemine on äärmiselt
oluline maaelu arengu ja konkurentsivõimelise põllumajandussektori seisukohast.
Tootmise mahu säilimiseks peaksid ettevõtted suutma investeerida vähemalt
taastamismaksumuses arvestatud kulumi mahus. FADN andmetel on 2006–2015 aastate
keskmisena põllumajandusettevõtjad teinud brutoinvesteeringuid 1,9 korda enam kui
aastane arvestatud kulumi maht, mis on taganud tootmise mahu suurenemise. Võrreldes
2006. aastaga on kogutoodangu väärtus suurenenud 2015. aastaks 79%, seejuures
põllumajanduse tootjahinnad on tõusnud Statistikaameti andmetel 20%. Samas nisu
saagikus hektarilt on suurenenud FADN andmetel 93% ja piimatoodang piimalehma kohta
30% (2015. a võrreldes 2006. a, 2015. aastal oli tegu teravilja rekordsaagikustega). Seega
on ka tootmise maht oluliselt suurenenud. (FADN vastavad 2016. a andmed avaldatakse
2017. a detsembris).
Brutoinvesteeringute osatähtsus kogutoodangus on 2006–2015 keskmisena olnud 27%.
Põllumajandussektori arengu tagamiseks soovime säilitada brutoinvesteeringute
osatähtsuse kuni 38% tasemel kogutoodangust, mis tagab ligikaudu 20%-lise põhivara
uuenduse aastas. Kogutoodangu mahu kasvamisel eeldame ka brutoinvesteeringute kasvu.
FADN keskmisena on vastav näitaja olnud aastatel 2006–2015 17–41%:
FADN kõik tootmistüübid 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Brutoinvesteeringute osatähtsus kogutoodangus 31% 25% 41% 21% 21% 27% 26% 35% 22% 17%
(FADN vastavad 2016. a andmed avaldatakse 2017. a detsembris).
Põllumajandussektori üheks probleemiks on tootmisahela (tootmine – töötlemine –
kaubandus – tarbija) lünklikkus, riiklikult tunnustatud kvaliteediskeemide puudumine, nõrk
133
ühistegevus ja turundus ning väikesed kulutused innovatsioonile. Põllumajandustootjate
kohanemisvõime on madal ning neil on raskusi oma toodete müügieelsel
ümbertöötlemisel, kvaliteedinõuete täitmisel ja turustamisel. Lahenduseks on
tootmisahela kui terviku arendamine ja tootjate omavahelise koostöö edendamine (omatoodetud saaduste ühine tootmine, töötlemine ning ühisturustamine jms),
põllumajandustootjate osalemine kvaliteediskeemides, ühisturustamise mahtude oluline
suurendamine.
Äriregistri andmetel registreeriti perioodil 1995 kuni 31. detsember 2014 kokku 316
põllumajandustootjate tulundusühistut59
. Neist võib klassikalises mõttes ühistulisteks
pidada aga vaid 178 tulundusühistut (s.o 88 ühismajandite baasil ja hiljem loodud
põllumajanduslikke abiteenuseid pakkuvat tulundusühistut, sh 5 aretusühistut; 66
põllumajandussaaduste hulgimüüjat; 24 põllumajandussaaduste töötlejat). Seisuga 31.
detsember 2014, oli neist registrist kustutatud, staatusega „likvideerimisel” või „pankrotis”
peaaegu pooled. 2013. aastal omas ühistegevuse põhimõtete järgi loodud
tulundusühistutest müügitulu (tegeles majandustegevusega) vaid 52, sh 31 hulgimüüjat, 18
abiteenuste pakkujat, 3 töötlejat (2014. a andmed avaldatakse 2015. a teises poolaastas).
Põllumajandustootjate poolt tootjarühmade loomise ja nende tegevuse arendamise
toetamisega on võimalik suurendada ühise turustamise kaudu eelkõige tootjate poolt
toodetud toodete ja väikese ning killustatud tootmismahuga nišitoodete turulepääsu
võimalusi ja kasvatada nende turuosa.
2.8 Põllumajandussaadusi töötlev tööstus 60
Peamine kodumaise põllumajandustoodangu kokkuostja ja väärindaja on kohalik
toiduainetööstus.
Toiduainetööstus (sh joogitööstus) andis 2015. a ligi 16% kogu töötleva tööstuse
toodangust ja 7,7% kogu töötleva tööstuse ekspordist. Toiduainetööstuses töötab üle 14%
töötlevas tööstuses hõivatutest. SA andmetel oli 2015. aastal toiduainetööstuses tööga
hõivatud keskmiselt 15 142 inimest, mida oli 591 inimese võrra (+4%) rohkem kui
eelneval aastal. Majanduskriisi aastatel tööga hõivatute arv toiduainetööstuses järsult
vähenes, kuid majanduse taastudes on töötajate arv järjest kasvanud. Vaatamata hõivatute
arvu suurenemisele paaril viimasel aastal, jääb see endiselt alla kriisieelsele tasemele.
Tööhõive vähenemine tuleneb tehnoloogiliste lahenduste juurutamisest ning
uuendamistest. (Lõigus kasutatud näitajate 2016. a andmeid ei ole veel avaldatud)
Kui perioodil 2012–2014 toiduainetööstuse efektiivsus järjest paranes, siis 2015. a trend
muutus ja lisandväärtuse kasv töötaja kohta alanes vähesel määral (2015. a -3% võrreldes
eelmise aastaga), mille põhjuseks võis olla inimtööjõu kasutamise osakaalu suurenemine
tööjõumahukatel tegevusaladel. Efektiivsuse tõstmiseks on aktuaalne suurem koostöö
tööstuste vahel ja spetsialiseerumine, aga ka investeeringud tootmisprotsessi
automatiseerimiseks ning suurema lisandväärtusega toodete osakaalu suurendamiseks.
Samas oleks Eestis ka piisavalt kasvuruumi nišitooteid tootvatele mikroettevõtetele, kes
töötleksid ümber väiketootjate poolt pakutavat toorainet või toodaksid ise vajaliku
tooraine.
59
Põllumajandustootjate tulundusühistutena on vaadeldud tulundusühistuid, kes vähemalt mingil perioodil
oma eksisteerimise jooksul on olnud tegevad kas otseselt põllumajandussaaduste tootmisega, liikmetele
põllumajanduslike teenuste pakkumisega või siis liikmete toodetud põllumajandussaaduste ühisturustuse ja
töötlemisega. Kaasatud on ka need, kes on eelnimetatud tegevusi kavandanud, kuid kes ei ole veel jõudnud
tegevust alustada või siis on mingil põhjusel lõpetatud enne kavandatud tegevuse alustamist. 60
Numbriliste näitude allikaks on peamiselt Statistikaameti andmebaas, kui ei ole märgitud teisiti.
134
Toiduainetööstuse ettevõtted tootsid 2015. a -1,42 mld euro väärtuses toodangut. Ühe
viiendiku toiduainetööstuse kogutoodangust moodustavad piimatooted, järgnevad
lihatooted, joogid ning kalatooted. Toiduainetööstuse kogukasum 2015. aastal oli 99
miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga langenud 13%. (2016. a andmeid ei ole
veel avaldatud)
Lähiaastatel on Eesti põllumajandussektoris tegutsevad töösturid ja tootjad olnud silmitsi
mitmete väliskaubandust pärssivate teguritega. Kogu Euroopa Liidus on turuolukord
muutunud keeruliseks seoses Venemaa impordikeelu kehtestamisega 2014. a mitmetele
toidukaupadele, mille tõttu tuli suurele osale ekspordiks mõeldud toodangule leida uued
sihtkohad ja toodangu realiseerimiseks hindu alandada nii sise- kui ka välisturgudel. Enim
on hinnalangusest mõjutatud piima- ja lihatooted, mille puhul on oluliseks täiendavaks
teguriks ka piimakvootide kaotamine Euroopa Liidus ja sigade Aafrika katku levik Eestis
ning sellega seotud piirangud EL-i siseselt. Venemaa kui Eesti jaoks ühe tähtsaima
põllumajanduskaupade sihtturu järk-järguline sulgumine on varasemast teravamalt esile
toonud uute välisturgude leidmise vajaduse ja kitsamalt turgude mitmekesisuse olulisuse.
Põllumajandussektori ekspordi arengut pärsivad muuhulgas suhteliselt väikesed
tootmismahud, töötlemise ja turustamise killustatus ning võrdlemisi suur orienteeritus
madala lisandväärtusega toodete müügile. Võttes arvesse tooraine hindade suurt
volatiilsust maailmaturul ning sellest tulenevat ebastabiilset sissetulekut tootjale on oluline
töödeldud toodete ekspordi suurendamine. Ühistulise töötlemise toetamine on seejuures
üks tegevustest, millega plaanitakse tõsta sektori efektiivsust ning suurendada Eesti
kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. 2017. a toimub esimene „Põllumajandustoodete
töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks“ taotlusvoor,
mis on fokuseeritud piimasektorile. Selle toetuse eesmärgiks on ühistegevuse
soodustamine töötlemise etapis, et selle kaudu tõsta ühistute ja muude ettevõtjate
omavaheline koostöö järgmisele tasandile, sest toorpiima töötlemine on üheks
võimaluseks, kuidas tootjad saavad parandada enda positsiooni toidutarneahelas.
Investeeringu tulemusena peab valmima uus piimatööstus, mis aitab paremini kaasa ka
struktuursete muutuste toimumiseks piimandussektoris. Muuhulgas on fookuses Eesti
kaupade tuntuse tõstmine välisriikides Eesti toidu aktiivse tutvustamise ja
müügiedendamise kaudu.
2016. aastal langes eksport teist järjestikust aastat. Võrreldes eelneva aastaga vähenes
kodumaist päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 7,4%. Eesti päritolu
kaupu müüdi välisturgudele jooksevhindades 771 miljoni euro eest, ühes re-eksporditavate
kaupadega küündis ekspordi väärtus 1,1 miljardi euroni. Import 2016. aastal seevastu
kasvas, küll tagasihoidliku 2,4% võrra. Kokku imporditi aasta jooksul põllumajanduskaupu
1,4 miljardi euro väärtuses.
Olulisemateks eksportturgudeks Eesti põllumajanduskaupadele on läbi aastate olnud meie
naaberriigid Soome, Läti ja Leedu. Traditsiooniliselt ligi viiendiku (2016. a 22%)
ekspordikäibest andvasse Soomesse müüakse peamiselt pagaritooteid, rapsiseemneid,
kastmesegusid ja juustu. Nii Lätti kui Leetu läheb kaupadest enim toorpiima. Sihtturgude
koguarv on aasta-aastalt järjepidevalt kasvanud. 2016. aastal viidi kodumaist toodangut 97
riiki.
Kaupade lõikes eksporditi teist järjestikust aastat enim nisu (342 tuh t). 2016. aasta
teraviljasaak oli Eestis siiski viimase viie aasta kesiseim, möödunud paari aasta jooksul on
kasvanud maailma teraviljavarud ja sellega surve hindadel ning need tegurid peegeldusid
ka ekspordikäibe võrdluses eelneva perioodiga – teravilja kogueksport kahanes 2015.
aastaga võrreldes 27%. Eksporditud nisu keskmine tonnihind oli 2016. aastal 153 eurot
135
(muutus võrreldes 2015. aastaga -12%) ja odral 151 eurot (-7%). Koguseliselt vähenes
kahe peamise ekspordiartikli väljavedu vastavalt 132 tuhat ja 10 tuhat tonni. Kokku
eksporditi teravilja 2016. aastal 102 miljoni euro väärtuses. 27% kogu ekspordikäibest
andis Saudi Araabia, kuhu müüdi peamiselt otra, aga esmakordselt ka nisu.
Eesti piimasektor ei ole 2014. aasta teises pooles alanud piimatoodete ekspordi
langustrendist läbi murdnud. Piimahindade madalseis maailmaturul on täiendava surve alla
pannud nii meie olemasolevad, kui potentsiaalsed uued kaubanduspartnerid. Venemaale
alternatiivsete turgude leidmine on kulgenud vaevaliselt ning uute turgude osatähtsus
piimatoodete ekspordikäibes on väike ja ebastabiilne.
Kolmandat järjestikust aastat langenud piimatoodete ekspordi väärtus (122 mln eur) jäi
2015. aastaga võrreldes 5% madalamaks. Enim vedas eksporti alla varasemalt Leetu viidud
kontsentreeritud piima ekspordi lakkamine. Kontsentreerimata piima kui peamise
eksporditava kaubagrupi väljavedu seevastu kasvas. Toorpiima müüdi 2016. aastal
lõunanaabritele 44 miljoni euro väärtuses, kokku ligi 184 tuhat tonni (+11,7 mln eur; + 49
tuh t). Toorpiima sihtturgudena olid Leedu ja Läti ühtlasi ka kogu piimasektori toodangu
peamised eksportturud. Juustu kui olulisuselt teise piimasektori ekspordiartikli ekspordi
rahaline väärtus (48 mln eur) jäi eelneva aastaga samale tasemele. Kokku müüdi Eesti
piimatooteid 2016. aastal 44 sihtturule, neist esmakordselt Bahreini, Bangladeshi,
Etioopiasse, Kameruni ja Slovakkiasse.
Ka Eesti päritolu elusloomade, liha ja -toodete eksport on aastate lõikes vähenenud.
Varasemalt oluliseks sihtriigiks olnud Venemaale katkes kaubandusembargo tõttu
lihasektori toodangu müük 2014. aasta augustis küll täielikult, ent ELi elussigadele oli turg
suletud juba alates 2012. a märtsist ja sealihale 2014. a jaanuarist. Ekspordivõimaluste
vähenemine teravdas konkurentsi kogu EL lihaturul. Lisaks tabas Eesti seakasvatust 2015.
aastal kodusigadel avastatud sigade Aafrika katk, millega on kaasnenud ekspordivõimalusi
kitsendavad meetmed.
Liha ja lihatooteid eksporditi 2016. aastal 52,8 miljoni euro väärtuses. Liha ja rupside
eksport kahanes aastaga kokku 2,8 miljoni euro võrra (-10%). Ühtviisi langes nii sealiha,
linnuliha kui veiseliha koguseline eksport, ent ekspordi eest saadav keskmine hind oli kõigi
nimetatud lihade puhul kõrgem kui aasta varem. Lihatoodete eksport jäi aastases võrdluses
praktiliselt samale tasemele (26 mln eur), ent ka lihatoodete puhul oli eksporditu hinnatase
2016. aastal mõnevõrra kõrgem kui eelneval aastal. Peamised eksporditurud Eesti päritolu
lihale ja lihatoodetele olid Läti osakaaluga 47%, Soome (19%) ja Leedu (18%).
Elusloomi eksporditi 2016. aastal kokku 22,5 miljoni euro väärtuses, selle hulgas 20,8
miljoni euro väärtuses elusveiseid. Elusloomade väljavedu vähenes 2015. aastaga võrreldes
6,8 miljonit eurot (-23%). Langust vedas just elussigade väljaveo kahanemine. Kokku
eksporditi 2016. aastal elussigu 85% vähem kui 2015. aastal. Tulu ekspordist kahanes
samal ajal 6,4 miljoni euro võrra (-81%).
2016. aastatel andsid kogu lihasektori ekspordi väärtuses 30% elusloomad, 35% liha ning
35% lihatooted.
Ka kalasektorit mõjutasid traditsioonilise sihtturu ehk Venemaa-poolsed eriaegadel seatud
impordipiirangud juba enne üldembargo kehtestamist. 2014. aasta augustile järgnenud
pakkumise ja konkurentsi kasv ning hindade langus teistel EL turgudel pärssisid
täiendavalt ekspordivõimalusi. Venemaa impordipiirangud mõjutasid kõige enam kilu ja
räime väljavedu, mida veel 2015. aasta suveni sai eksportida Venemaale kalakonservide ja
vürtsikalana. Kalasektori väliskaubandust on täiendavalt piiranud ka kogu 2016. aasta
vältel rekordkõrgena püsinud sisse ostetava Norra lõhe kui eksportkaupade tooraine hind.
136
Eesti päritolu kala ja kalatooteid eksporditi 2016. aastal 107,8 miljoni euro väärtuses.
Eksport kahanes aastaga kokku 32,7 miljoni euro võrra (-23%). Eksporditulu langust vedas
külmutatud lõhe, mille eksport kahanes aastaga kokku 5,3 tuhat tonni (-12%) 20,7 miljoni
euro võrra (-57%). Kala ja kalatoodete ekspordi väärtusest moodustas esmakordselt
suurima osa kalafileed (26%). Võrreldes 2015. aastaga kasvas fileede väljavedu 354 tonni
(13%) 3,9 miljoni euro võrra (16%). Neljandiku kalasektori eksporditulust andsid 2016.
aastal kalatooted (vürtsikilu, konservid jm tooted kalast ja vähilistest), mille puhul väljaveo
väärtus kahanes aastases võrdluses 5%.
Koduturul on Eesti toiduainetööstuse positsioon konkurentsis lähinaabrite tööstusega
suhteliselt hea, kuigi Eesti toiduainetööstuse arengut pärsib väikesemahuline siseturg, üha
suurenev kaubanduskettide mõju (sh rahvusvaheliste, kes hangivad üle kogu
kaubandusvõrgu oma kaubamärgi all müüdavaid tooteid vähempakkumise meetodil
mitmest riigist) ja tarbijate küllaltki madal ostujõud.
Tarbija eelistused
Eesti tarbija eelistab küll kodumaist toitu, kuid olenevalt tootegrupist tuleb tootjatel vähem
või rohkem konkureerida ka importtoodanguga. Kodumaist toitu eelistas Eesti
Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringu61
tulemusel 2016. a 74% vastanutest.
Viimase kümne aasta jooksul vähenes kodumaise toidukauba eelistamine aastatel 2008‐2010, pärast seda on eelistused kodumaise ostmise osas püsinud suhteliselt stabiilsena,
seejuures impordi eelistamine järjest väheneb. Müügiedu on senini taganud peamiselt
toodete värskus, usaldusväärsus, harjumuspärane maitse, tervislikkus ja püsiv kvaliteet.
Jaekaubanduses jätkub kontsentreerumine ning üha suurenev suurte kaubanduskettide
surve sortimendile ja hindadele. Turuosa hoidmiseks tuleb Eesti tootjatel tagada oma
toodete kvaliteet ning konkurentsivõimeline hind. Toodete kvaliteedi tõstmiseks ning
siseturul parema konkurentsipositsiooni saavutamiseks on mujal Euroopas üheks levinud
võtteks toidukvaliteedikavade, mis hõlmavad kogu väärtusahelat tootjast tarbijani,
loomine. Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori 16.09.2013 otsusega nr. 409 tunnustati
Eesti esimese siseriikliku toidukvaliteedikavana „Peipsi sibul“. Praeguseks on
kvaliteedikavaga ühinenud seitse sibulakasvatajat, kes kohustuvad kõiges järgima
tunnustatud toidukvaliteedikava eeskirjaga kehtestatud nõudeid. 02.06.2014 sai tunnustuse
Eesti teine siseriiklik toidukvaliteedikava „Rohumaaveiseliha tootmine“, millega on
ühinenud kolmkümmend kaheksa ettevõtjat. Samuti võiksid Eesti tootjad ja töötlejad
aktiivsemalt kasutada võimalust liituda EL kvaliteedikavadega ning taotleda oma toodete
registreerimist kaitstud geograafilise tähise, kaitstud päritolunimetuse või garanteeritud
traditsioonilise tootena. Suurimat potentsiaali omaksid erinevad Eesti nišitooted, millele
võiks taotleda garanteeritud traditsioonilise eritunnuse kvaliteedimärki. Hetkel on käimas
Estonian Vodka (Eesti viin) kui esimese Eestist pärineva kaitstud geograafilise tähise
registreerimisprotsess. Kvaliteedikavade alase teadlikkuse tõstmiseks tarbijate seas tuleks
läbi viia erinevaid teavituskampaaniaid, mille üheks finantseerimisvõimaluseks on
Euroopa Liidult kaasrahastamise taotlemine Euroopa Liidu teavitus- ja müügiedendus-
meetmete raames.
Euroopa Liidu teavitus- ja müügiedendusmeede võimaldab sektori
esindusorganisatsioonidel taotleda kaasrahastust kuni 3-aastastele teavitus- ja
müügiedendusprogrammidele, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust EL toodete kõrgest
kvaliteedist ja erilistest tootmismeetoditest. Eestis alustati 2015. aastal kahe 3-aastase
kestvusega programmi rakendamisega, mis said kaasrahastuse kõnealusest meetmest. Neist
esimene, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt rakendatav piima ja piimatoodete
61
Eesti Konjunktuuriinstituut „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2016“
137
teavitusprogramm, on suunatud Eesti turule eesmärgiga tõsta tarbijate (sh eriti laste)
teadlikkust piimatoodetest ja suurendada nende tarbimist. Teine, MTÜ Liivimaa Lihaveise
poolt rakendatav programm, keskendub siseriikliku kvaliteedikava alusel kasvatatud
rohumaaveise liha müügiedendusele Rootsi ja Läti HORECA sektorile.
Tarbijate üldise teadlikkuse kasvule toidukaupade tarbimisel on kaasa aidanud eelkõige
erinevad teavitustegevused, sealhulgas aastatel 2006–2008 rakendatud arengukava „Eesti
toit“, mille raames viidi ellu üle 400 projekti. Tagamaks tarbijate toidu- ja toitumisalase
teadlikkuse tõstmisele suunatud teavitustöö järjepidevust, on pärast arengukava lõppemist
jätkatud arengukavas püstitatud eesmärkide suunal töötamist ning 2014. a võeti
põllumajandusministri käskkirjaga vastu uus Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse
kava „Eesti toit 2015–2020“. „Eesti toit 2015–2020“ kava eesmärgiks on tegeleda Eesti
toidu positiivse kuvandi loomisega ning Eesti toidu ja toidukultuuri populariseerimisega.
Kolm tegevussuunda on Eesti turule suunatud tegevused, välisturgudele suunatud
tegevused ning eraldi fookuses on lastele ja noortele suunatud tegevused. 2015. ning 2016.
aastal on käivitatud mitmeid uusi teavitustegevusi, sealhulgas siseturule suunatud
projektidest Eesti toidu kuu tähistamine ning kampaania elluviimine, aasta Eesti toidu
piirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädala korraldamine ning Eesti toidutee
arendustegevused. Välisturgudest on „Eesti toit 2015–2020“ fookuses neli sihtturgu,
milleks on Soome, Saksamaa, Hiina ja Jaapan. Nimetatud sihtturgudele on olnud suunatud
ka Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava raames ellu viidud
promotsioonitegevused.
Põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise valdkonda edendavatel
mittetulundusühingutel ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise
seaduse alusel ja korras tunnustatud tootjarühmadel on võimalik taotleda
turuarendustoetust, mille eesmärk on suurendada teadlikkust põllumajandustoodete ja
nendest töödeldud toodete omadustest, parandada nende turustusvõimalusi ning
suurendada põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise konkurentsivõimet.
Järjest enam on populaarsust võitmas mahesaadused, mille kasvatamisel ei ole kasutatud
mineraalseid lämmastikväetisi ega sünteetilisi taimekaitsevahendeid. Eestis on mahetoidu
tarbimine viimastel aastatel suurenenud, vaatamata sellele, et tegemist on tavatoodetest
kallima kaubaga. Mahetoidukaupade ja -jookide müügikäive oli 2015. aastal suurema
mahetoodete turuosaga jaekaupluste hinnangul 12,08 miljonit eurot. Sellest 27% ehk 3,22
miljonit eurot moodustas kodumaine mahetoidukaupade ja -jookide müügikäive ning
ülejäänu (73%) importmahetoodete müügist saadud tulu. Need andmed ei sisalda
mahetoodete otsemüüki (laatadel, turgudel, internetis, otse oma talust jne), mis tootjate
hinnangul ulatub 45%-ni tootjate müügimahust. EKI ekspertarvutuste kohaselt võiks kogu
kodumaiste mahetoodete jaemüügi maht (s.t nii kauplused kui otsemüük) olla ligi 5
miljonit eurot.
Statistikaameti andmetel oli 2015. aasta toiduainete jaemüük spetsialiseerimata kauplustes,
kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted 1,4 miljardit eurot. Sellest
mahetoodete osa oli EKI andmetel 0,9% (ilma otsemüügita).
Vaatamata mahesaaduste populaarsusele tarbijate seas on takistuseks mahetöötlemise ja
turuarenduse mahajäämus, millest tulenevalt keskendutaksegi edaspidi rohkem
töötlemis- ja turustusskeemide arendamisele. Mahetoodete väikese turuosa (2015. aastal
0,9%)62
, ebastabiilse toormega varustatuse ning keerukate tootmisprotsessi puudutavate
tehniliste nõuete tõttu ei ole mahetöötlemine suurematele tööstustele seni eriti atraktiivne
62
EKI uuring „Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2016. aastal“
138
tundunud. Mahetöötlemine on heaks võimaluseks eristuda just mikro- ja väikestele
ettevõtetele. Mahepõllumajanduse edendamiseks on välja töötatud Mahepõllumajanduse
arengukava aastateks 2014–2020.
Meetmed töötleva tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks
Põllumajandussaadusi töötlevas tööstuses on üks olulisem kitsaskoht teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni nõrkus. Enamikus ELi uutes liikmesriikides, sh Eestis,
on täheldatud teadus- ja arendustegevuse madalat intensiivsust, mille olulisemaks
põhjuseks peetaksegi just teadus- ja arendustegevuse väikest mahtu ettevõtlussektoris.
Suurenev konkurents sunnib aga ka Eesti ettevõtjat järjest enam kinni haarama uute
lähenemiste, tehnoloogiate ja innovatsiooni pakutavatest võimalustest, mis eeldab
varasemast oluliselt tihedamat koostööd erinevate teadusasutustega. Panustamine teadus-
ja arendustegevusse ning innovatsiooni on oluline Eesti toidutööstuste
konkurentsipositsiooni säilitamiseks koduturul ja võimalik, et ka võtmeks kõrge
lisandväärtusega isikupäraste toodetega maailmaturul kauplemisel konkurentsivõime
saavutamisel. Eesti toidutööstusel on huvi innovatsiooni vastu, kuid koostöö
teadusasutustega võiks veelgi enam muutuda ettevõtte tavapäraseks tegevuse osaks.
Innovaatilise ja jätkusuutliku arengu seisukohalt on tähtis roll ka spetsialistide koolitusel.
Vajaka jääb väljaõppest rahvusvahelisel tasemel. Hetkel on toiduainetööstuste jaoks
tööturul olemas sektori spetsiifikat tundvaid ja kogemusi algtasemel omavaid töötajaid,
kuid keeruliseks muutub olukord siis, kui vajatakse kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste.
Rohkem tuleb tähelepanu pöörata põllumajandussaadusi töötleva tööstuse
keskkonnasäästlikkuse tõstmisele rakendades keskkonnasäästlikku tehnoloogiat ja
tehnikat. Et suurendada põllumajandussaadusi töötleva tööstuse konkurentsivõimet, tuleb
tulevikus kasutada nii kohapeal kui teistes riikides väljatöötatud uusi tehnoloogiaid ning
täiustada neid vastavalt kohalikele oludele ja vajadustele. Toiduainetööstus peab saama
tulutoovamaks ja paindlikumaks vastavalt turu uuenevatele nõudmistele.
Tulevikutähelepanu peab olema suunatud aktiivsemale tootearendustööle, et tõsta
lisandväärtust ja stabiliseerida tootekvaliteeti, muuhulgas spetsiifilise (niši-) toodangu
tootmisele, mis võimaldab ka väiketööstustel säilitada elujõulisust.
Olulisel kohal on jätkuv investeerimine tootmistehnoloogia moderniseerimisse. Eesti
toidutootmise ahel lõppeb liialt suures osas madala lisandväärtusega toodetega, mille
hinnad ei taga ahela lülidele turult piisavalt kõrget sissetulekut. Samuti on madala
lisandväärtusega toodete hinnad maailmaturul pidevalt suures ulatuses kõikuvad, mis toob
endaga tihti kaasa ka siseriiklike kokkuostuhindade languse. Seega tuleb ennekõike
tähelepanu pöörata jaekaubandusele suunatud kõrgema lisandväärtusega toodete töötlemise
osakaalu suurendamisele, mis tagab turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile
tarneahela lülidele. Kõrgema lisandväärtusega toodete töötlemise efektiivsuse tõstmine
suurendab nende toodete konkurentsivõimet lisaks siseturule ka eksportturgudel.
Ehkki Eesti majandusolukord on paranenud, pole euroala majandus taastunud oodatud
tempos ja tarbijate ootused oma majandusolukorra paranemisele pole head. Seetõttu on
väga oluline tagada toodete hinna ja kvaliteedi parim suhe, et mitte kaotada kohalikku
turgu ning olla konkurentsivõimeline ka toodangu müügiks välisturgudele.
Eesti kaubanduspoliitika on alati järginud ideed, et ettevõtted võidavad enim liberaalsest
kaubandusest ja mitmepoolselt kokkulepitud reeglitest selle teostamisel. Seda printsiipi
toetame ka EL tasemel. Kolmandate riikide turgudele juurdepääsu parandamiseks tuleb
Eestil jätkuvalt toetada EL ühtset püüdlust mitmepoolsete läbirääkimiste abil kaubanduse
liberaliseerimiseks. Seda enam, et protektsionistlikud hoiakud ja turgu kaitsvate meetmete
139
kasutusele võtmine on maailmas hoogustunud ning see trend paistab edasi kanduvat 2017.
aastasse.
WTO Doha arenguvooru läbirääkimisi globaalse kaubanduse liberaliseerimiseks on Eesti
kaua toetanud. 2015. aasta lõpus Nairobis toimunud ministrite kohtumisel sõlmitud
kokkulepped reguleerivad küll ekspordikonkurentsi küsimusi, kuid muudes
põllumajandustoodete kaubandust puudutavates küsimustes edasiminekut ei toimunud.
2017. aasta lõpus Buenos Aireses toimuval järjekordsel ministrite kohtumisel ja sellele
eelnevatel Genfi kõnelustel peab Euroopa Liit olema ühtaegu proaktiivne ja avatud
kompromissidele, et multilateraalne kaubandussüsteem saaks tõhusalt edasi toimida.
2.9 Elukvaliteedi mõjurid maapiirkondades
Linnadest eemal oleva maapiirkonna hõredam asustustihedus, sellest tingitud
teenuste kehv kättesaadavus ja vähem konkurentsivõimeline palk on aastakümnete
jooksul viinud elukvaliteedi maapiirkonnas langusfaasi. Kaotajad on maaelanikud, kel
tuleb esma- ja tugiteenuste saamiseks läbida oluliselt pikemaid vahemaid, kusjuures seda
raskendavad kehvad ühistranspordivõimalused ning infrastruktuuri olukord.
Teiselt poolt on maapiirkonda mõjutavate tegurite hulgas oluline märksõna
valglinnastumine. See väljendub nii rahvastiku ümberpaiknemises linnalisest keskusest
lähitagamaale kui ka tootmis- ja kaubandusüksuste poolt kasutatavate alade juurdekasvus
linnalähistel rohealadel. Kuigi ehitustegevuse laienemine linnade tagamaale on paljuski
paratamatu, on see Eestis toimunud väga kiiresti ja stiihiliselt. Paratamatult toob see kaasa
planeerimatu maakasutuse, kohalike avalike teenuste osutamiseks vajalike
infrastruktuuride ülekoormatuse, linnalähiste avalike puhkealade ülekoormuse ning
transpordiprobleemide kiire kasvu.
Üheks oluliseks tegurite grupiks, mis põhjustab rahvastiku väljarännet maapiirkondadest,
on igapäevaselt vajalike haridus- ja tervishoiuteenuste ja muude avalike teenuste halb
kättesaadavus. Vastav infrastruktuur hõlmab nii vaba aja võimalusi (kultuurikeskused,
rahvamajad, seltsimajad, noortekeskused, külakeskused, raamatukogud, huvikoolid jms.),
sportimisvõimalusi (spordiväljakud ja -platsid, võimlad, suusa- ja terviserajad jms.) kui
hoolekandeteenuseid (turva-, päeva- ja vanadekodud, sotsiaalmajad jms).
Püsiv tööjõu ja noorte väljaränne maapiirkondadest kahandab inimressursi taasrakenduse
võimalusi, suurendab sotsiaalset tõrjutust, süvendab olemasoleva infrastruktuuri
alarakendatust ning vähendab seeläbi nende piirkondade iseseisvat toimetulekuvõimet. Ka
rahvastiku jätkuv koondumine linnapiirkondadesse toob ühiskonnale tervikuna kaasa
täiendavaid kulutusi: vajadus täiendava infrastruktuuri järele (sh liikluse
investeeringukulud), suurem energiakulu ja saastatus (sh kasvav surve looduskeskkonnale),
erinevad sotsiaalprobleemid jmt.
Maapiirkonna elukvaliteedi parandamiseks tuleb arendada ja mitmekesistada maapiirkonna
eluolu ja ettevõtlust tervikuna. Elukvaliteedi parandamine (sh infrastruktuur, teenuste
parem kättesaadavus) on maaelanike arvu säilimise ja kasvu seisukohast olulise ja
enamasti määrava tähtsusega. Maapiirkondades teenuste ja infrastruktuuri tarbijaskonna
vähenemisest tulenevalt on otstarbekas anda alakoormatud objektidele lisafunktsioone
teiste teenuste näol, kaasates seejuures ka rohkem linnadest tulevaid investeeringuid.
Mittepõllumajandusliku ettevõtluse osas maapiirkondades keskendutakse olukorra
parandamiseks ennekõike mikroettevõtete tegevuse arendamisele, mis on otseselt seotud
maapiirkonna elukvaliteedi parandamise ja põllumajandusele alternatiivsete tööhõive
võimalustega.
140
Erinevate maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise toetusmeetmete
rakendamisega on tekkinud võimalusi luua nö tavapõllumajandusest vabanenud tööjõule
uusi töökohti nii alternatiivsetel põllumajandustegevusaladel kui ka
mittepõllumajanduslikel tegevusaladel: seenekasvatus, mesindus, puu- ja
köögiviljakasvatus, hobusekasvatus, maaturism, käsitöö, rändkauplus, taastuvenergia (sh
bioenergia), metsamajandus, töötlev tööstus (sh metalltoodete tootmine, puidutöötlemine,
hulgi- ja jaekaubandus, tervishoid- ja sotsiaalhoolekanne, sporditegevus ning lõbustus- ja
vaba aja tegevused, muud teenindavad tegevused (sh juuksur, iluteenindus, pesumaja) jms.
Eestis on viis suuremat tööjõuareaali (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare ja Viljandi), mis
edaspidi pigem laienevad (Eesti Statistikaamet: Eesti piirkondlik areng 2015) ning
avaldavad aina rohkem mõju maapiirkonna eluolule ja rahvaarvu muutusele (Joonis 11).
Eesti tööjõu-uuringute andmetel käis 2004. aastal 38,9% hõivatud maainimestest tööl
linnades ja samas vallas töötas 50,9%, 2009. ja 2014. aasta vastavad näitajad olid 45,6% ja
47,5% ning 39,8% ja 36,1%, mis näitab, et pendelränne süveneb. Välismaal töötas 2009. a
4,2% ning 2014. a 4,7% maa-asulate hõivatutest.
Joonis 11. Eesti tööjõuareaalid 31.12.2011 Allikas: Eesti piirkondlik areng 2015, Eesti Statistikaamet
2004, 2009 ja 2014. aastal vahetas siserändes elukohta vastavalt 39 383, 37 284 ja 36 488
inimest. Aktiivseim elukohavahetajate rühm on 20–29-aastased noored, kelle valdav rände
sihtpunkt on Tallinn ja selle tagamaa, ning enim on kaotanud noori just maakondade
äärealad. Enamikes Eesti omavalitsusüksustes on rändeiive negatiivne (Joonis 12) ning
rahvaarv on aastail 2005–2015 olnud kasvav ainult 31 omavalitsusüksuses (Joonis 13).
Kasvupiirkonnad on selgelt eristuvad ja suuremad neist on Tallinn ja selle ümbrus, Tartu
linna ümbrus ning Pärnu linna ümbrus.
141
Joonis 12. Rändeiive omavalitsusüksustes, 2005–2014
a
Allikas: Eesti piirkondlik areng 2015, Eesti Statistikaamet
Joonis 13. Rahvaarvu absoluutne muutus omavalitsusüksustes, 01.01.2005–01.01.2015
a
Allikas: Eesti piirkondlik areng 2015, Eesti Statistikaamet
Siserände põhjused on valdavalt seotud nooremaealiste õpingute jätkamise või töökohaga.
Maal pakutavad madalad palgad (Joonis 14) ja kesised töövõimalused on peamised
tegurid, miks õpingud lõpetanud noored ei tunne enam huvi ega vajadust maale tagasi
pöörduda.
142
Maapiirkonna ettevõtluse arengule avaldavad enam negatiivset mõju väike ja jätkuvalt
kahanev maaelanike arv (eriti keskustest eemalejäävates piirkondades ja maakondade
äärealadel), noorte väljaränne tõmbekeskustesse ning madal asustustihedus. Maaettevõtete
arv on küll aja jooksul kasvanud (pärast FIEde registreerimist äriregistris perioodil 2010–
2014 a 12%), kuid nende osakaal kogu Eesti ettevõtetest on jäänud valdavalt samale
tasemele, eriti kui vaadelda maaettevõtteid ilma Tallinnaga vahetult piirnevate valdadeta63
(Joonis 15).
63
majandustegevuse mitmekülgsuse indikaator, mida mõõdetakse äriühingute tegevusalade arvuga
(arvestatud rännet) on viimase 10 aasta jooksul kasvanud üle 20%, registreeritud töötus on alla Eesti
keskmise, palgatöötaja kuukeskmine brutotulu on vähemalt 20% kõrgem Eesti keskmisest ja logistiliselt
sobiva asukoha tõttu on valdade lõikes suur ettevõtete kontsentratsioon ning mis on oma olemuselt tugeva
linnalise mõjuga omavalitsused.
Joonis 14. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu omavalitsusüksustes, 2014 (eurot) Allikas: Eesti piirkondlik areng 2015, Eesti Statistikaamet
143
Joonis 15. Statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arv ja osakaal 2007–2015 Algandmed: Eesti Statistikaamet
Maaettevõtluse arenguprotsessis mängib olulist rolli ka see, et maamajandus ei ole pelgalt
enam põllumajandus. Võttes tegevusalad kokku kolmeks sektoriks (primaar-, sekundaar- ja
teenindussektor), siis 2000. aastatel on olnud trendiks primaarsektoris tegutsevate
ettevõtete osakaalu märgatav vähenemine (joonis 16). Maaettevõtete hulgas on
primaarsektori ettevõtete osakaal langenud 50%-lt 2001. a 28%-ni 2015. a. Selle arvelt
tõusis tertsiaarsektori ettevõtete osakaal, mis 2015. a jõudis 53%-ni kogu maaettevõtete
üldarvust. Seega praegu tähendab maaettevõtlus juba eelkõige teenindussektori ettevõtteid.
Lisaks ettevõtete osakaalu langusele on kahel viimasel kümnendil primaarsektoris
märgatavalt vähenenud ka hõivatute osatähtsus tulenevalt põllumajanduse efektiivsemaks
muutmisest. Kui 1990-ndate aastate alguses moodustas maa-asulates põllumajanduse,
jahinduse, metsamajanduse ja kalanduse valdkonnas hõivatute osatähtsus kõigist maa-
asulate tegevusalade hõivatutest 56%, 2000. aastal 21% ja 2007. aastal 13%, siis 2015.
aastal on vastav näitaja 11%. Sekundaar- ja tertsiaarsektor saavad pakkuda
põllumajandusest vabanevale tööjõule hõivet, kuid taolisel tööjõu liikumisel ühest sektorist
teise on suureks väljakutseks tööturu nõudlustele vastava väljaõppe korraldamine ning
inimeste motiveerimine ümberõppeks. Lisaks on takistavaks asjaoluks ka maaettevõtluse
tegevusalade ühekülgsus: kui suuremates linnades on tööotsijal võimalik valida 60–80
tegevusala vahel, siis äärealadel jääb tegevusalade arv alla 20-ne64
.
64
majandustegevuse mitmekülgsuse indikaator, mida mõõdetakse äriühingute tegevusalade arvuga. 2011.
aasta andmed, värskemaid andmeid ei ole.
76
15
9
77
94
8
81
90
9
10
0 2
16
10
3 8
33
10
8 8
84
11
2 7
60
11
3 7
65
11
7 3
98
24
95
8
25
80
3
26
93
8
34
87
8
36
15
6
37
53
6
38
87
7
39
66
8
41
09
5
33% 33% 33% 35% 35% 34% 34% 35% 35%
28% 28% 27% 29% 29% 28% 28% 28% 28%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
0
20 000
40 000
60 000
80 000
100 000
120 000
140 000
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
% k
õig
ist
ett
evõ
tete
st
Ette
võte
te a
rv
Eesti kokku Maaettevõtted Maaettev. osakaal Maaettev va Tln piirivallad
144
Joonis 16. Ettevõtete jaotus põhitegevusala sektori alusel 2001–2015 Algandmed: Eesti Statistikaamet
Arvestades väikeste põllumajandustootjate madalat konkurentsivõimet ja ettevõtluse
edendamise kavade puudumist, on oluline kõrvaltegevuste olemasolu, mis võimaldab
maandada riske ja teenida täiendavaid sissetulekuid ning kergendab vajadusel üleminekut
teisele tegevusalale. Seega on oluline pöörata põllumajanduslike majapidamiste
mitmekesistamisele senisest suuremat tähelepanu ja seda ennekõike põllumajanduseks
ebasoodsamates piirkondades. Maapiirkonnas on ettevõtjaid, kes on jätkanud
põllumajandusliku tegevusega, kuid selle kõrval on oma tegevust mitmekesistanud ka
mittepõllumajanduslike tegevustega. 2013. aasta strukuuriuuringu andmetel oli Eestis 19
186 põllumajanduslikku majapidamist, kellest 14,5% tegeles põllumajanduse kõrvalt ka
muude mittepõllumajanduslike tegevustega, kasutades selleks majapidamise maid, hooneid
või seadmeid (lepinguline töö, metsandus, turism jm)65
. 2010. aastal oli Eesti vastav näitaja
13%, 2007. aastal 8,3% ning EL-27 keskmine 9,9%.
Oluline ettevõtluse arengutakistus maapiirkonnas on ka väike investeerimisvõime. Paljude
mittepõllumajanduslike tegevusalade jaoks toetused puuduvad. Olukorras, kus
konkureerivad töökohad asuvad linnades ja välismaal ja kõikides piirkondades on tekkinud
oskus- ja viimasel ajal ka lihttööliste puudus, on tööjõu motiveerimiseks tehtavad
kulutused hädavajalikud. Tõsine probleem on potentsiaalse järelkasvu vähenemine. Pooled
maaettevõtjad on hetkel keskealised. Seetõttu tuleks rakendada meetmeid, et
maapiirkonnast ei kaoks juhtimispotentsiaal. Suur osa tänastest juhtidest on ilma
erihariduseta. Koolitusi on läbitud vähe, kuigi täiendõpet ja koolitusi soositakse.
Tulenevalt maapiirkonna arenguprotsessis toimuvatest muudatustest sõltub
maapiirkondade majanduslik areng ja eluolu üha enam maaettevõtluse mitmekesisusest ja
uute töökohtade olemasolust. Elukvaliteedi säilitamise ja parandamise võimalusteks on
kogukonna juhitud kohaliku arengu tugevdamine, noorte kaasamine kogukonna
tegemistesse ja nende elukeskkonna parandamine ning maaettevõtluse mitmekesistamine
mittepõllumajandusliku tegevuse suunas, kaasates seejuures ka rohkem linnadest tulevaid
investeeringud. Lisaks on üheks võimaluseks ka uute lahenduste leidmine teenuste
pakkumisel: teenuste kättesaadavust võib parandada nende pakkumisel ühes
65
Järgmine uuring toimus 2016. a, andmed avaldatakse 2017. a jooksul.
19%
50%
17%
47%
13%
36%
13% 32%
11% 29%
11% 28%
16%
14%
17%
15%
22%
21%
17%
18%
17%
19%
17%
19%
65%
36%
66%
38%
65%
43%
70% 50%
72% 52%
72% 53%
0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%
100%
Ko
gu E
esti
Maa
ette
võtt
ed
Ko
gu E
esti
Maa
ette
võtt
ed
Ko
gu E
esti
Maa
ette
võtt
ed
Ko
gu E
esti
Maa
ette
võtt
ed
Ko
gu E
esti
Maa
ette
võtt
ed
Ko
gu E
esti
Maa
ette
võtt
ed
2001 2004 2007 2010 2013 2015
Tertsiaar
Sekundaar
Primaar
145
multifunktsionaalses ehitises ning mobiilsete teenuste võimaldamine. Uusi lahendusi nii
avaliku kui erasektori poolt pakutavate teenuste kättesaadavuse parandamisel toob ka
kvaliteetse ja kiire Interneti laiem levik.
2.10 Haridus ja täiendkoolitus
Majanduse uuenemine eeldab haritud eestvedajaid ning tänapäevaselt ettevalmistatud
tööjõudu. Hariduse omandamine, sh elukestva õppe põhimõtete ellurakendamine ning
valmisolek muutuvate oludega kohanemiseks on muutunud tööturul üha olulisemaks. Uute
tehnoloogiate ja tehnika kasutuselevõtt tingib vajaduse teadus- ja arendustegevuse ning üha
uute teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamise järele.
Senini on tööjõuvajadust prognoositud kvantitatiivselt ametirühmade ja
majandusvaldkondade lõikes, mis on hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks liiga üldine.
Prognoosimisel ei ole seni kasutatud kutsestandardeid, ehkki neis sisaldub oluline teave
tööturul vajalike kompetentside kohta. Info tööturu ja majanduse arengute kohta on
killustunud, mistõttu õppijatel on raske teha teadlikke valikuid.
Tegevuse eesmärk on sidustada erinevate tööturu osapoolte ekspertteadmine haridus- ja
koolitusteenuste struktuuri, mahu ja sisu planeerimist toetavaks süsteemiks, toetada
tööandjate, erialaliitude, õppeasutuste ja valitsusasutuste koostööd õppekavade
arendamisel ning kindlustada ajakohase tööturu info jõudmine karjääriteenustesse.
Kutsekoja eestvedamisel käivitati regulaarne ja süsteemne tööjõuvajaduse seire-,
prognoosi- ja tagasisidestamise süsteem (edaspidi: OSKA). OSKA tulemused on sisendiks
kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamissüsteemile, haridusasutuste tasemeõppe ja
täienduskoolituste õppekavade arendusele ja õpet rahastavatele ametkondadele.
OSKA abil koostatakse alates 2016. a igal aastal tööjõu ja oskuste vajaduse terviklik
ülevaade ning sel aastal uuritud valdkondade tööturu koolitustellimused koos
ettepanekutega tööturu vajaduste ja koolituspakkumise paremaks sidustamiseks. 2017. a
alustatakse põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu ja oskuste tulevikuprognoosi
aruteludega.
Kõrghariduse bakalaureuseõppes on põllumajandus- ja metsanduserialadel viimasel neljal
aastal (2012/13–2015/16) lõpetajaid 393, magistriõppes 219, lisaks 171 veterinaari.
Toiduainetetöötluse ja -tootmise erialadel on kolme aastaga lõpetanud 345 noort.66
Erialasele tööle asunuid on oluliselt vähem, kui oleks vaja ainuüksi vanaduse tõttu hõivest
lahkujate asendamiseks, kuid võrreldes teise haridustaseme puudujäägiga ei ole erinevus
nii suur.
Eesti inimarengu aruandest selgub, et ehkki Eesti tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud, siis
areneva majanduse olukorras inimeste teadmised ning oskused aeguvad kiiresti. Eesti
kulutab töötajate täiend- ja ümberõppele kordi vähem kui arenenud tööstusriigid.
Madalama ja kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate osalemises elukestvas õppes on meil
vahe kaheksakordne, mis on Euroopa suurim erinevus. Samas pole majanduses kõrgema
tootlikkuse saavutamine ilma olemasoleva tööjõu täiend- või ümberõppeta võimalik.
Eestis on kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal viimase 5 aastaga stabiilselt
kasvanud67
. Oluline kasv toimus 2010. aastal, kui kolmanda taseme haridusega inimeste
66
Andmed haridussilm.ee 67
Ülevaade „Vabariigi valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015“ eesmärkide täitmisest 2013. aastal
http://www.valitsus.ee
146
osakaal jõudis 39,7%ni (Euroopa Liidu keskmine oli 34%), 2013 aastal oli vastav näitaja
41,1%.
Eestis oli 25–64-aastaste täiskasvanute osalemine elukestvas õppes aastatel 2001–2006
ühtlaselt vahemikus 4–7%. 2012. aastal tõusis täiskasvanute elukestvas õppes osalejate
osakaal 12,9%-ni, mis on seni kõigi aegade kõrgeim tulemus. 2013. aasta vastav näitaja oli
12,5% ning 2014. aasta on näidanud võrreldes 2012. ja 2013. aastaga väikest langust, olles
vastavalt 11,5%. 2015. aasta vastav näitaja on 12,2 %, 2016. aasta andmed laekuvad
hiljem.
Tööandjatepoolse oskuste nõudluse ja vanema elanikkonna oskuste taseme vahel valitseb
ebakõla, mistõttu on vajalik ka töötavate inimeste teadmiste ajakohastamine. Lähtuvalt
eeltoodust on vaja pakkuda täiskasvanutele, kes tegelevad põllumajandus-, kalandus-,
toidu- ja metsandusküsimustega, võimalusi koolitustel osalemiseks, et parandada seeläbi
sektori töötajaskonna konkurentsivõimet tööturul.
Üheks lahenduseks oleks kindlasti lastele, noortele tutvustada ja propageerida maaelu ja
põllumajandusvaldkonda tervikuna juba varakult. Oluline lahendus sektorile oleks
ümberspetsialiseerumine, nt tööotsijaid võiks suunata õppima sektorile vajalikke erialasid,
mille eelduseks on tihe koostöö erinevate organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega. Seetõttu
on vajalik pöörata senisest veelgi rohkem tähelepanu õpingute katkestamise ennetamisele
ja elukestva õppe raames haridustee jätkamise võimaldamisele.
Maamajanduslikku kõrgharidust on võimalik omandada Eesti Maaülikoolis. Ülikoolil on
võtmeroll andmaks kvalifitseeritud tööjõule vajalikke kompetentsusi säästvate
tehnoloogiate kasutamiseks ning hoiakuid jätkusuutlikuks ning keskkonda vähim
haavavaks professionaalseks tegevuseks. Maamajandusliku kõrghariduse poolelt jääb
hetkel puudu praktilisest töökogemusest, mille olulisust rõhutavad eeskätt tööandjad.
Rohkem oleks vajalik juurutada ka kaasaegseid õppemeetodeid sh e- õpet ning püüda
noori paremini kurssi viia põllumajandusajalooga ning kaasajal põllumajanduses toimuvaga.
Kõrvuti noorte inimeste tööeluks ettevalmistamisega lasub Maaülikoolil vastutus
põllumajandusteadlaste ja -õppejõudude järelkasvu tagamise eest Eestis. Tulevasest
konkurentsivõimest rääkides on haridusega lahutamatult seotud innovatsioon ning uue
tehnoloogia ja tehnika rakendamine.
Praktikatoetuse üldeesmärk on osaliselt hüvitada põllumajandustootjale ja
põllumajandustoodete töötleja ettevõttes toimuva õpilase/üliõpilase praktika juhendamise
ja korraldamise kulud. Toetus on mõeldud eelkõige ettevõtjatele, kes võtavad praktikale
õpilase/üliõpilase, kes õpivad statsionaarses õppes ja täiskoormusega.
Praktikatoetuse maksmine ettevõtte poolsetele juhendajatele tõstab ettevõtete huvitatust ja
ettevõtetes toimuvate praktikate toimumise arvu, mille tulemusena saavad õpilased ja
üliõpilased parimat ja ajakohast praktikat, mis omakorda tõstab väljaõppe kvaliteeti.
Oluline on tagada kvaliteetne praktika põllumajandusvaldkonna ettevõtetes ning hariduse
senisest paremat seostamist tööturuga. Ettevõttes läbiviidud praktika suurendab
tööandjate osalust kutse- ja kõrgharidusõppe kujundamisel ning nii vastavad ka
koolilõpetajate oskused paremini tööturul nõutavale.
Praktika paremaks korraldamiseks on oluline tihe koostöö ettevõtete ja nende
esindusorganisatsioonide, õppeasutuste vahel. Praktikatoetust on makstud alates 2002.
aastast. 2016. aastal esitati kokku praktikatoetuse taotlemiseks 77 taotlust, millest
147
nõuetekohaseid taotlusi oli 74. Nõuetele ei vastanud 3 taotlust. Praktikal osales 156
praktikanti.
Noortele korraldatakse põllumajandusvaldkonnas ka mitmeid kutsevõistlusi:
rahvusvaheline noorte künnivõistlus, noortaluniku kompleksvõistlus ja nooraednike
kutsevõistlus. Oluline on jätkata nimetatud tegevustega, mille eesmärgiks on põllu- ja
maamajandusvaldkonna erialade propageerimine noortele, kus õpilased/üliõpilased
saavad võrrelda oma teoreetilisi ja praktilisi oskusi ning suunduksid õppima põllumajandus
erialadele ja siduma end maaeluga.
Põllumajandustootja asendamise toetuse eesmärgiks on pakkuda põllumajandustootjatele
võrreldes teiste ettevõtjatega võrdsed võimalused töö- ja puhkeaja korraldamiseks. Toetus
võimaldab põllumajandustootja puhkuse ja haiguse ajal saada oma ettevõttesse asendaja.
Asendusteenust ei ole võimalik Eestis rakendada ilma riikliku toetuseta, sest väiksematel
põllumajandustootjatel, eriti loomakasvatusega tegelevates ettevõtetes, ei ole võimalik
kasumlikult majandada, kui puhke- või haiguspäevade saamiseks palgatakse lisatööjõudu,
ja paljud väiksed põllumajandustootjad töötavadki ilma puhkuseta.
Asendusteenistus käivitus 2007. aastal. järk-järgult on lisandunud võimalus kasutada
asendusteenust eelkooliealise lapse põetamise, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ning surma
korral. 2016. aastal osutati asendusteenust 5272 päeva ulatuses ja teenust kasutas 155
põllumajandusettevõtet.
Põllumajandustootja asendusteenuse vajadus on suurem, kui teenuse osutaja saab pakkuda.
Raamlepinguid on sõlmitud üle 400 ettevõtjaga, hinnanguliselt võiks vajadus olla
mahuga ca 8000 päeva. Enim mõjutab asendusteenuse kasutamist asendajate võimekus
ning tagatav piisav töötasu. Põllumajandustootja asendamine tähendab füüsiliselt rasket
tööd pidevalt muutuvates tingimustes (erinevad ettevõtted) ja tihti kodust kaugel. Toetuse
määr on olnud sama alates aastast 2008.
Teadmussiire
Arvestades, et teatud teadmisi on vaja pigem ühiskonnale kui tootjatele nende otseseks
majandustegevuseks, on vajalik tagada selliste teadmiste soodne ja lihtne kättesaadavus.
Valdkonna ettevõtjaid ja töötajaid tuleb koolitada ka teemades, mis puudutab avalikke
huve ning mitte ainult nende erahuve. Teisalt on ka teemasid, mis peaksid olema senisest
paremini suunatud, et aidata kaasa sektorite keskkonnateadlikkuse ja konkurentsivõime
parandamisele.
Tähelepanu on vaja pöörata nii päevakajalise info edastamisele kui baaskoolitustele.
Vajadust tuntakse koolituste järgi vähemlevinud tegevussektorites (nt kitse- ja
linakasvatus) ning jätkuvalt oodatakse ettevõtlus- ja juhtimiskoolitusi. Järjest enam
tuntakse puudust praktilistest koolitustest.
Erinevad koolitus- ja teavitustegevused peaksid mh hõlmama nii majandamise kui
keskkonnateadlikkuse ja toiduohutusega seotud küsimusi. Teatud teemade teavitamise
efektiivsemaks käsitlemiseks toetatakse pikaajaliste teadmussiirde programmide
elluviimist. Eraldi tähelepanu pööratakse keskkonnateemadele, nt kliimat ja keskkonda
säästvad põllumajandustavad, kliimamuutustega leevendamine, taimekaitsevahendite
kasutamine, elurikkus ja veekaitse, veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ jm.
2015. aastal algatati teadmussiirde pikaajalised programmid 7 valdkonnas: aiandus;
loomakasvatus; mahepõllumajandus; taimekasvatus; toiduohutus; ühistegevus; ning
põllumajanduspoliitika abinõude rakendamine. Programmi rakendamise tulemusel väheneb
tegevuste kattuvus, paraneb tegevuste rahastamise ja kompetentsi väljaarendamine.
Programmi elluviija kujuneb nn teadmussiirde keskuseks. 2016. aastal alustasid
148
tegevustega põllumajanduspoliitika, mahepõllumajanduse, taimekasvatuse ja aianduse
programmid.
2.11 Põllumajandustootjate nõustamisteenus
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1306/2013 kohaselt on EL
liikmesriikidel kohustus tagada nõustamissüsteem põllumajandustootjate nõustamiseks.
Nõustamissüsteem peab hõlmama vähemalt kohustuslikke majandamisnõudeid ning maa
heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardeid; samas soovitatakse
hõlmata mitmeid kliimat ja keskkonda säästvaid teemasid.
1. juulil 2015. aastal allkirjastasid Põllumajandusministeerium ja Maaelu Edendamise
Sihtasutus käsunduslepingu, mille kohaselt on perioodil 2014–2020 toetatava
nõustamisteenuse osutajaks Maaelu Edendamise Sihtasutus. Maaelu Edendamise
Sihtasutuse nõuandeteenistus koondab põllumeestele ja maaettevõtjatele nõustamisteenust
jagavaid konsulente. Nõuandeteenistus toimib lähtudes nõustamissüsteemist, millel on
üleriigiline struktuur ning mille põhieesmärgiks on tagada nõustamine, täiendkoolitused ja
teabe levitamine põllumajanduse ning maaelu valdkonnas. Nõustamise kvaliteedi
tagamiseks korraldatakse kutse andmist kutsekvalifikatsiooni raamistiku alusel. 20.
jaanuari 2017. a seisuga oli Eestis kutsetunnistust omavaid konsulente 153, kellest osa on
omandanud kutse kahes või enamas valdkonnas. Kutsetunnistusi on välja antud 171 (sh
metsandus), Maamajanduse valdkonnas oli kehtiva kutsega konsulente 43, loomakasvatuse
valdkondades 23, taimekasvatuses (sh aiandus) 29; metsamajanduse valdkonna konsulente
oli 45 ja kogukonna arengu valdkonnas 4. Kutsega keskkonnakaitse ja loodushoiu
konsulente on vaid üks ning see ei ole piisav. Selleks, et konsulent saaks oma klientidele
kasulik olla, peab ta omama märkimisväärseid teadmisi ning pikaajalisi ja mitmekesist
praktilist kogemust. Seetõttu ei saa konsulentide juurdekasvu osas lootma jääda ülikoolide
värsketele lõpetajatele, vaid suurema osa vajalikest teadmistest ja eeskätt praktikast peab
uutele konsulentidele kättesaadavaks tegema spetsiaalsete koolituste, praktika abil,
kaasates ka teadlaseid ja praktikuid. 2016. aastal alustati konsulentide koolitamiseks
vajalike hangete korraldamisega järgmistes valdkondades: loomakasvatus konsulendile,
aiandus mitteaianduskonsulendile, mentorluse baaskursus, taimekaitse aluskoolitus,
loomakasvatus, taimekasvatus, keskkonnakaitse ja loodushoiu täienduskoolitus,
nõustamismetoodika konsulendile, aiandus mitteaianduskonsulendile. 2017. aastal lisandub
põllumajandusettevõtte juhtimine konsulendile ja konsulendi täienduskoolitus.
149
Joonis 17. Individuaalnõuande toetuse taotluste või nõustamisteenuste arv Allikas: Maaeluministeerium
Üldistel hinnangutel on teave ja nõustamisteenus erinevates valdkondades kättesaadav
asjahuvilistele, kes seda otsida tahavad. Nõustamisteenuse mittekasutamise peamised
põhjused on kõrgetasemeliste nõustajate hõivatus ning põllumajandustootjate vähene
teadlikkus nõustamissüsteemi võimalustest. Ehkki erinevad teenuste kasutajate uuringud
on näidanud kõrget rahulolu nõustamisteenuste kvaliteediga, on nõustamissüsteemis veel
arenguruumi.
Nõustamisteenuseid toetatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetmest 2
„Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused“, mille eesmärk
on nõustamisteenust pakkudes aidata kaasa põllumajandusega tegelevate majapidamiste
või ettevõtete jätkusuutlikule majandamisele või tulemuslikkuse tõhustamisele. Meetme
abil toetatakse nii individuaalse nõustamisteenuse kasutamist kui nõustajate koolitamist.
Toetatavate nõustamisteenuste osutajaks valiti riigihanke menetluses Maaelu Edendamise
Sihtasutus. Hanke tingimustes lähtuti eesmärgist tagada kvaliteetse nõustamisteenuse
kättesaadavus põllumajandustootjatele – selleks peab hanke võitja tegema koostööd
teadus- ja arendusasutustega ning põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega,
tagama konsulentide koolitamise, arendama välja uusi nõuandetooteid jms.
2.12 Põllumajandusteadus- ja arendustegevus
Tegevusvaldkonnapõhised teadusuuringud aitavad siduda põllumajandussektorit otse
tarbijate vajaduste ja nõuetega tõstes sealjuures kohalike toodete väärtust, parandades
ühiskonna suhtumist põllumajandusse ning õpetades inimesi hindama põllumajanduse rolli
puhtama keskkonna ja inimese hea tervisliku seisundi säilitamisel.
2011. a toimus esmakordselt põllumajandusvaldkonna taime- ja mullateaduse
sihtevalveerimine, mille eesmärgiks oli saada teavet nimetatud teadusvaldkonna taseme,
tulemuslikkuse ja mõju kohta. Kui eelnevatel aastatel on korralisel evalveerimisel iga
teadus- ja arendusasutuse tegevust vastavas valdkonnas evalveeritud eraldi, siis seekord
evalveeriti kogu valdkonda, mis andis hea ülevaate just põllumajanduse taime- ja
mullateadusega tegelevates asutustes toimuvast. Evalveerimise tulemused avalikustati
150
2012. a märtsis, kus väliseksperdid rõhutasid põllumajandusteadusele senisest selgemate
ülesannete esitamise vajadust. Lisaks toodi puudusena välja teadus- ja arendusasutuste
vähene baasfinantseerimine ning huvirühmade vähene kaasatus. Järgmine evalveerimine
on planeeritud 2017. aastasse.
Nimetatud puuduste parandamiseks liideti 2013. a Jõgeva Sordiaretuse Instituut ja Eesti
Maaviljeluse Instituut ning alates 1. juulist 2013. a nimetati asutus ümber Eesti
Taimekasvatuse Instituudiks. Instituutide omavahelisel liitmisel vaadati üle ja koondati
instituutide tegevusvaldkonnad ja ülesanded. Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadus- ja
arendustegevuse eesmärk põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja agrotehnoloogia
valdkonnas on toetada põllumajandustootmise efektiivsust ja konkurentsivõimet,
vähendada põllumajanduse võimalikku negatiivset keskkonnamõju ja aidata kaasa
elurikkuse säilitamisele.
Põllumajandusteaduse konkurentsivõime ja efektiivsus on otseselt seotud kaasaegse taristu
ja materiaal-tehnilise baasiga, et viia läbi heal tasemel kvaliteetseid teadusuuringuid ja
tõhustada koostööd teiste asutustega, mille läbi suureneb teadlaste erialane võimekus.
Taristute olukord vajab parandamist eriti taimekasvatuse valdkonnas. Veterinaarmeditsiini
ja loomakasvatuse valdkonna teadustegevuse tehniliseks baasiks on Eesti Maaülikoolil
katsefarm Märjal.
Kuigi teadusprojektidesse on kaasatud mitmeid noorteadlasi, on eriti taime- ja
loomakasvatuse valdkonnas jätkuvalt probleeme teadlaste järelkasvu tagamisega. Hetkel
puuduvad meetmed ergutamaks noori valima põllumajandusteadlase elukutset, mis tagaks
põllumajandusteaduse ja -hariduse jätkusuutlikkuse.
Programmi “Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021”
raames koordineeritakse ja rahastatakse kahte liiki tegevusi:
• uuringud ja püsiekspertiis õigusloomeks, riiklikuks järelevalveks ja poliitika
kujundamiseks vajaliku teaduspõhise sisendi andmiseks;
• rahvusvahelistes teaduskoostööprojektides osalemise koordineerimine ja
rahastamine, sh ühiskavandamise initsiatiivid, ERA-Net projektid ning muud
rahvusvahelised teaduskoostööprojektid.
Riiklike teadusprogrammide integreerimiseks, ühiste prioriteetide kujundamiseks ja
edendamiseks ning ühiste projektikonkursside väljakuulutamiseks on algatatud üle-
euroopalised teadusvõrgustikud ehk ERA-Netid ning muud teaduskoostöövõrgustikud:
Alates 2009. aastast on Maaeluministeerium kaasatud Euroopa Liidu
mahepõllumajanduslikesse teaduskoostöövõrgustikesse ERA-Net Core Organic II,
ERA-Net Core Organic Plus ning ERA-Net Core Organic Cofund, mille
eesmärgiks on mahepõllumajandusalase teaduskoostöö koordineerimine
partnerriikides. Eesti osales kolmes ERA-Net Core Organic II võrgustiku projektis
ning kolmes ERA-Net Core Organic Plus projektis. ERA-Net Core Organic Cofund
raames toimub projektikonkurss 2017. a esimesel poolaastal.
2014. a käivitus teaduse ühiskavandamise JPI FACCE teaduskoostöövõrgustike
ERA-Net Plus Climate Smart Agriculture (Kliimateadlik põllumajandus) ning
ERA-Net Cofund kestlik ja vastupidav põllumajandus toidu ja toiduks
mittekasutatavate toodete tootmiseks (Sustainable and resilient agriculture for food
and non-food systems - SURPLUS) tegevus. ERA-Net Plus Climate Smart
151
Agriculture raames viidi läbi Eesti jaoks edukas ühine projektikonkurss, kus Eesti
teadlaste osalusega projekt pääses rahastatavate projektide sekka väga tihedas
konkurentsis. ERA-Net SURPLUS projektikonkurss käivitus 2015. a jaanuaris, ent
seal seekord ükski Eesti teadlaste osalusega projekt edukaks ei osutunud.
2015. a liitus Eesti uue ERA-Net Cofund võrgustikuga jätkusuutliku
loomakasvatuse valdkonnas (ERA-Net Cofund SusAn) ning kavas on liituda
tõenäoliselt ka uue ERA-Net Cofund teaduskoostöövõrgustikuga jätkusuutliku
teraviljakasvatuse valdkonnas (SusCrop).
Maaeluministeerium osaleb aktiivselt Euroopa Liidu põllumajandusteaduskoostöös ja on
rahvusvaheliste organisatsioonide The European Agricultural Research Iniative
(EURAGRI) ja Standing Committee on Agricultural Research (SCAR) liige.
SCAR on ellu kutsunud erinevaid nõuandvaid töörühmi, nt. aastatel 2010-2011 osales
Eesti põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemide töörühmas AKIS
(Agricultural Knowledge and Innovation Systems), misjärel jätkus töö AKIS-2 ning 2013.
ja 2014. a AKIS-3 töörühmas.
AKIS töörühma eesmärk on saada ülevaade, millised on Euroopa Liidu liikmesriikides
toimivad teadus-, nõustamis-, koolitus- ja haridus- ning muud põllumajandussektoris
teadmiste levikut soodustavad ja toetavad süsteemid. 2014. aastal jõudis AKIS töörühm
tegevuse kolmandasse faasi ning tegeleb põllumajandusliku teadmussiirde ja EIP
võrgustike küsimustega.
Euroopa Liidu liikmesriigid on ühiselt otsustanud tegeleda Euroopa teadusruumi (ERA)
loomisega. Üheks ERA initsiatiividest on teadustegevuse ühiskavandamine.
Põllumajanduse valdkonnas on protsessi suuresti mõjutanud SCAR, koordineerides
kliimamuutuse ja põllumajanduse valdkonnas partnerriikide poolsete ettepanekute
koostamist.
Üheks tähelepanuväärseks protsessiks Euroopa teadusmaastikul on Euroopa Liidu ühiste
teadusprogrammide kavandamine. Nende peamine eesmärk on reageerida ühiskondlikele
probleemidele ja uutele katsumustele. Maaeluministeerium osaleb teaduse
ühiskavandamise initsiatiivis “Põllumajandus, toiduga varustatus ja kliimamuutused”
(Agriculture, Food Security and Climate Change JPI FACCE), mille eesmärgiks on
edendada koostööd, koostegevust ning teadlaskonna võrgustiku loomist põllumajanduse,
toiduga varustatuse ja kliimamuutuste valdkonnas.
2012. aasta juunis käivitas FACCE JPI juhtkomisjon pilootprojekti „Euroopa
põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse detailne kliimamuutuste riskihinnang-MACSUR“.
Pilootprojekt käsitleb kliimamuutuste mõjude mudeleid ning kliimamuutuste
stsenaariumide ebamäärasuse vähendamist. Pilootprojekt viiakse läbi, kasutades meedet
„FACCE Knowledge Hub”, mis hõlmab Euroopa 65 uurimisrühma 17 riigist. Eesmärgiks
on olemasolevate Euroopa mulla, kliima, loomakasvatuse, sotsiaalmajanduse ja
põllumajandussüsteemide mitmekesisust kajastavate mudelite integreerimine ja
rakendamine lähtuvalt piirkondlikest juhtumiuuringutest. Koostöö elavdab suhtlemist ja
loob sünergiat Euroopa mudeliloojate vahel. 2014. a käivitus projekti MACSUR
jätkuprojekt.
152
2012. aasta oktoobris kinnitas FACCE–JPI juhtkomisjon ühiskavandamise
teadusstrateegia, sealhulgas ka Eesti strateegia. Strateegias määratletakse viis peamist
uurimisteemat põllumajanduse, toiduga varustatuse ja kliimamuutuste valdkonnas:
• jätkusuutlik toiduainetega kindlustatus kliimamuutuste tingimustes;
• keskkonnasäästlik põllumajanduse intensiivistamine;
• kompromiss toiduainetega varustatuse, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi
teenuste vahel;
• kohanemine kliimamuutustega;
• kliimamuutuste leevendamine.
2013. a kinnitas FACCE JPI juhtkomisjon rakendusplaani aastateks 2014/2015.
2.13 Maapiirkondade kultuuripärand
Lai kultuuripärand on oluline arenguressurss piirkondliku eripära väljatoomiseks. 2014.
aasta alguse seisuga on Eestis on kokku 26 578 kultuurimälestisena kaitse all olevat objekti
ja 12 muinsuskaitseala, millele lisanduvad looduslikud pühapaigad. Teadaolevatest
looduslikest pühapaikadest on arheoloogiamälestistena või looduskaitseobjektina kaitse all
17,92%. Arheoloogiamälestistest 91% ja arhitektuurimälestistest 71% asub väljaspool
linnasid.
Eestile on iseloomulikud haja- ja sumbkülad. Rehielamu, mis ühendas ühe katuse alla
eluhoone ja rehe, on ainult Eestile ja Põhja-Lätile iseloomulik hoonetüüp. Lisaks väärivad
märkimist põllumajandusliku tootmise pärandit kandvad säilinud mõisahooned ning
üksikud nõukogudeaegsed ehitised (kolhoosikeskused), samuti mitmed mujal Euroopas
hävinud kultuurinähtused – muinaspõllud, ajaloolised külad ja ehitustraditsioonid, mitmed
elujõulised käsitööoskused.
Põllumajandusmaastikul on näha kasutusest kõrvale jäänud lagunenud põllumajanduslikke
tootmishooneid. Mitmed põllumajanduslikust tootmisest ja muust kasutusest kõrvalejäänud
ehitised on lagunemas ja rikuvad Eesti põllumajandusmaastike ilmet. 60% hoonetest on
vanemad kui 30 aastat. Osad nendest ei ole enam kasutamiskõlblikud ja on otstarbekas
likvideerida, et korrastada maastikku.
Kultuurmaastiku säilimise tagab ennekõike tugev kogukond. Mälestised ja
kultuuriväärtusega objektid toimivad turismimagnetina, olulisem on aga nende roll koha
identiteedi määrajana. Uue funktsiooni ja elu andmisel tuleb siiski ennekõike lähtuda
maastiku, küla või hoone ajaloolisest ning traditsioonilisest identiteedist. Oluline on tagada
objektide säilimine nende ajaloolist ilmet respekteerides. Kultuuri- ja loodusobjektide
potentsiaali rakendamist kohaliku arengu edendamisel takistavad nende tehniline
seisukord, vähene ligipääsetavus ja eksponeeritus, varustatus tugiinfrastruktuuriga, vähesed
lisateenused ja nende objektide nõrk omavaheline seotus.
2.14 Põllumajandusmuuseumid
21. novembril 2013 kiitis Vabariigi Valitsus heaks kultuuripoliitika põhialuste dokumendi,
mis annab suunised Eesti kultuuri arendamiseks aastatel 2014–2020.
Põllumajandusliku ja maaelu tutvustava ajaloo- ja maakultuuripärandi säilitamisele,
tutvustamisele ja edasikandmisele aitavad kaasa kolm riiklikku põllumajandusmuuseumi.
153
Eesti Põllumajandusmuuseum jäädvustab Eesti maakultuuri, põllumajanduslikku tootmist,
omandisuhteid, põllumajandusharidust ja -teadust, kogub ja säilitab asjakohast ainest, uurib
seda teaduslikult ning eksponeerib ja vahendab üldsusele, lähtudes teaduse ja ühiskonna
vajadustest ning huvidest, edendab kultuuriantropoloogia-, museoloogia- ja
muuseumipedagoogikaalast tööd ning säilitab ja arendab ajaloolist mõisakompleksi kui
tervikut.
Eesti Piimandusmuuseum kogub, uurib, süstematiseerib ja säilitab Eesti piimanduse
ajalugu kajastavat kultuuriväärtusega ainest, samuti vahendab seda üldsusele teaduslikul,
hariduslikul ja meelelahutuslikul eesmärgil ning tutvustab Eestis toodetud piima ja
piimatooteid elanikkonna seas. Eesti Piimandusmuuseum asub endise Imavere
Ühispiimatalituse ajaloolises muinsuskaitsealuses hoones.
Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum jäädvustab Carl Robert Jakobsoni ja tema perekonna
elu ning tegevust iseloomustavat ainestikku, koostöös teiste asutuste, organisatsioonide ja
isikutega kogub ja säilitab 19. sajandi teise poole talupidamist ja elukeskkonda kajastavat
kultuuriväärtuslikku materjali ning korraldab nende vahendamist üldsusele teaduslikul,
hariduslikul ja meelelahutuslikul eesmärgil.
Põllumajandusmuuseumid asuvad loodus- või miljööväärtuslikel alades.
C. R. Jakobsoni Talumuuseum asub Kurgja-Linnutaja talu looduskaitsealal, mis seab
piirangud ürituste korraldamisele ja majandustegevusele (näiteks küttepuude ja
ehituspuidu varumine on komplitseeritud, samuti metsade uuendamist ei toimu –
ehituspuitu enam pole, vajalik osta). Enamik muuseumi hoonetest on muinsuskaitse all ja
tuleb arvestada muinsuskaitse nõuetega, mis seab ehitusprojektide koostamisel pikemad
ajapiirangud – vajaklikud kooskõlastused Muinsuskaitse- ja Keskkonnaametiga ning
muudab ehitustööd kallimaks.
Eesti Põllumajandusmuuseum asub miljööväärtuslikus piirkonnas ning muuseum hooldab
looduskaitse alust Ülenurme (mõisa) parki. Muuseumil tuleb arvestada hoonete
renoveerimisel ja pargi hooldamisel erinõudeid.
C. R. Jakobsoni Talumuuseum korraldab igal aastal augusti viimasel laupäeval Talupäeva,
kus näidatakse mitmesuguseid talutöid – rukkikülvist rehepeksu ja leivaküpsetamiseni,
lambaniitmisest sokikudumiseni. 2016. a toimus talupäev 23. korda, külastajaid oli ca
1000.
2016. aasta Talukultuurikooli teemaks oli Vändra rahvariiete aksessuaaride ja mööbli
valmistamine.
C. R. Jakobsoni Talumuuseumi peamajas asuv 1982. aastal valminud püsiekspositsioon C.
R. Jakobsoni elust ja tegevustest vajab uuendamist. Ettevalmistavad tööd ekspositsiooni
uuendamiseks on olnud maakütte panek hoonesse 2014. aastal ning 2015. aastal vahetati
peahoone katus, ehitati uued rõdud ja trepid. 2016. a renoveeriti laut. Renoveerimist
vajavad peamaja torn ja välisfassaad. Renoveerimist vajavad laut, saunamaja ja muuseumi
töökoda. Muuseum on tegutsev talumuuseum koos põllupidamise ja loomakasvatusega,
kuid selleks vajalik masinate tehnopark on nõukogudeaegne ning vajab uuendamist. 2023.
aastaks on vajalik ehitada keskkonnanõuetele vastav sõnnikuhoidla.
Maaeluministeeriumi toetusel on käivitunud haridusprogramm „Eesti toidu aastaring
talus“. Programmis osalemine ja transport on põhikooliõpilasteel ja lasteaia viimase rühma
lastele tasuta. 2016. a pälvis programm ökoturismi kvaliteedimärgise EHE ja programmis
osales 2100 osavõtjat.
2016. a külastas Talumuuseumi 32 161 inimest.
154
2016. aastal toimus Eesti Piimandusmuuseumis traditsiooniline suurüritus Piimapäev, mille
eesmärgiks on tutvustada elanikkonnale kodumaiseid piimatooteid ning propageerida
kodumaise piimatootmise ja töötlemise vajalikkust, jäädes omanäoliseks kultuurrahvaks.
Lisaks püsiekspositsioonile pakutakse külastajaile erinevaid hariduslikke programme,
sealhulgas käelisi õpitubasid – või, sõira, karaski, kohukeste ning jäätise valmistamise
protsessist kodustest tingimustes. Töötubades osales ca 4000 osalejat. Töötube viidi läbi
väljaspool muuseumi 36 erineval avalikul üritusel, suur osa neist toimus koostöös Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskojaga nende poolt korraldatud teavitusprogrammis „Piim –
päeva pärl“.
2016. a avati püsiekspositsioonis uus näitus „Piimandus Nõukogude Eestis”, mis kajastab
Eesti piimatöötlemise lugu alates aastast 1840 kuni aastani 1992. Väliterritooriumil saab
vaadata kolme suurt naivistlikku müürimaali – „Piimatants”, Võieksport 1930” ning
„Karjalapse päev”.
Eesti Piimandusmuuseumi püsiekspositsioon vajab uuendamist kuna see on visuaalselt ja
tehniliselt vananenud. Vajalikud on Eesti Piimandusmuuseumi peahoone estakaadi remont
ning puuetega inimestele tualettruumide väljaehitamine, samuti kõrval- ja abihoonete
remontpargi hooldus ja territooriumi piirdeaia ehitamine.
2016. a külastas Eesti Piimandusmuuseumi 9304 inimest. Külastajate arvu suurenemine
võrreldes 2015. aastaga oli tingitud kolme suurürituse raames toimunud piletivaba
külastusvõimaluse aktiivsest kasutamisest.
Eesti Põllumajandusmuuseumi hooneid haldab alates 1. august 2016. a Riigi Kinnisvara
AS.
Maaeluministeeriumi finantseerimisel viidi läbi projekt „Toit ja tervis“ põhikooli- ja
gümnaasiumiõpilastele. Programmis osales 2016. a kokku 4560 õpilast. Programmi hõlmas
järgmisi toiduteemalisi haridusprogramme: „Eesti teraviljad ja leib meie laual“, „Lina meie
igapäevaelus“, „Mõndagi munast“, „Mesi – tervise hoidja“ „Kartuli mitu palet“. Projekti
„Eesti Toit“ eesmärgiks on väärtustada Eesti toitu, tõsta õpilaste toiduvaldkonnaga seotud
teadmisi tervisliku toitumise alast teadlikkust, õpetada neile toiduvalmistamise lihtsamaid
võtteid ning laiendada laste ja noorte teadmisi maaelu, põllumajanduse ning
toidutööstuseolemusest.
2016. a koostati uued ja ka täiendatud õppeprogrammid teemakohaste muuseumitundide
läbiviimiseks nt Rukkiküüni teravilja õpi-töötuba, Lina õpi-töötuba, Hobuse jõust
hobujõuni, Sõnad sõelaga sülessa. Kokku osales 2016. a erinevates
muuseumiprogrammides 7568 osalejat. 2016. a olid populaarsed mööbli restaureerimise
kursused, kus osales 25 inimest, puutööprogrammides osales 349 inimest ning suur huvi
oli ka käsitööprogrammide vastu.
2016. a eksponeeriti muuseumis kokku 13 näitust ning koostati 5 ajutist näitust, millest
mahukam oli muuseumi pedagoog-sepa Mart Salumaa näitus Teras ja valgus. Väljaspool
muuseumi eksponeeriti kolme näitust – Olustvere ja Teenindus- ja Maamajanduskoolis,
Kuremaa veskis ning Kostivere raamatukogus.
Muuseumi visiitkaardiks on erinevad suurüritused: tõuloomade näitus-konkursid VISS ja
Tõuloom & Tartu Sügisnäitus, Rukkimaarjapäev, Lõikuspüha ja koostöös Ülenurme
vallaga Jaanipäeva tähistamine ning koostöö erinevate organisatsioonidega. Muuseumi
155
külastajad saavad tutvuda ja suhelda loomadega (hobused, küülikud, lambad, kitsed, Eesti
vutid), mis pakub erilist elamust.
2016. aastal jätkusid ka Eesti Põllumajandusmuuseumi töötajate loengud Eesti Maaülikooli
Põllumajanduse- ja Keskkonna Instituudi põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise
ning Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituudi loomakasvatuse eriala I kursuse
üliõpilastele. Toimusid vabaainete loengud ja seminarid teemadel „Mesi – tervise hoidja“
ja „Rukkileib meie toidulaual“, toiduainete taimne toore. Kokku osales õppetöös 152
üliõpilast.
Eesti Põllumajandusmuuseumis teostati 2016. aastal ekspositsioonihoone nr 8 (endine laut)
I ja II korrusevahelise tuletõkketsooni ja metalltrepi ehitus ning ekspositsioonihoone nr 8
renoveerimist jätkab Riigi Kinnisvara AS (lifti paigaldamine ja trepi ehitus), tagades
ligipääsetavuse hoone II korrusele planeeritava üle 7000 museaali sisaldava avatud
fondiekspositsiooni külastamiseks.
2016. aastal alustati ettevalmistustöid Rahvusvahelise Põllumajandusmuuseumide Assotsiatsiooni XVIII kongressi CIMA2017 „Traditions and Change – Sustainable Futures“ ettevalmistustöödega, mis toimub 10.–16. mail 2017. a Projektitaotlus leidis rahastust ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside „ programmist 30000 euroga. Maaelumuuseumide ees seisab raske ülesanne: hoida elus hindamatu väärtusega minevikku ning samal ajal minna kaasa kiirete muutustega.
2016. a külastas Eesti Põllumajandusmuuseumi 67 066 inimest.
Tulenevalt valitsussektori asutuste analüüsi muuseumide fookusvaldkonna tegevustele
alustas Maaeluministeerium 2016. a muuseumivaldkonna ümberkorraldamise raames
kaardistama ka ministeeriumi haldusalas olevate muuseumide hetkeolukorda
(http://www.fin.ee/riigivalitsemise-reform/).
2.15 Kohalik algatus
Aastatel 2016–2018 toimuvad muutused Eesti haldusterritoriaalses korralduses.
Haldusreformi eesmärk on võimestada kohalikke omavalitsusi pakkumaks kvaliteetsemaid
ja kättesaadavamaid avalikke teenuseid. Kuna uue kohaliku omavalitsuse üksuse
miinimumsuuruseks on vähemalt 5000 elanikku, siis sellest tingituna paljud kohaliku
omavalitsuse üksused liituvad. Liitumisega kaasneb väljakutse kohalikele kogukondadele –
kuidas vältida ääremaastumist, mistõttu suureneb vajadus kohaliku kogukonna aktiivsuse
järele. Juba praegu teevad era- ja avalik sektor kohaliku piirkonna võimaluste kasutamise
eesmärgil koostööd ning seda tuleb veelgi tugevdada. Olukorras, kus elanike arv on väike
ja ettevõtlus üldjuhul väherentaabel, on oluline kohaliku kogukonna tugevus.
Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis maa-asulates 32,6% elanikest, so 439 879 inimest.
2016. a märtsi seisuga on Eestis 1171 külavanemat ja nendega on kaetud 1363 maa-asulat,
mis moodustab 29 % maa-asulate üldarvust. Külavanemaga maa-asulates on registreeritud
122 665 elanikku so 27,9% maa-asulate elanikest. (Uuring Külavanemate roll kohaliku
kogukonna arengus ja selle dünaamika 2016, Rahandusministeerium/Riigikantselei/Eesti
Külaliikumine Kodukant. Uuringu läbiviija Rivo Noorkõiv). Külavanemad on oluline
156
ressurss maaelus ning neid tuleks aktiivsemalt kaasata kogukonna huvikaitse teostamisel ja
kogukondade esindamisel kohalikes omavalitsustes võimu ja arendustegevuste teostamisel.
Kõiki kohaliku elu iseärasusi ja vajadusi ei ole võimalik hinnata ega lahendada riigi
tasandilt ja ühe mudeli järgi. Teatud juhtudel on otstarbekas lahendada kohaliku tasandi
probleeme kohaliku algatuse kaudu, edendades sel eesmärgil erinevate sektorite koostööd.
2016. a seisuga on Eestis moodustatud 26 kohalikku tegevusgruppi, kes on
programmiperioodiks 2014–2020 välja töötanud oma piirkonna strateegia ja tegelevad
selle rakendamisega. Strateegia ettevalmistamisse kaasatute, sealhulgas strateegia
koostamiseks vajalike koolituste, ürituste ja uuringute läbiviimises osales kokku 15117
inimest ehk 3,03% kohalike tegevusgruppide tegevuspiirkonna elanike arvust. Kohalikud
tegevusgrupid hõlmavad Eesti territooriumist ca 42 900 km2
ja ligi 500 000 inimest.
Elanikkonna vähenemine on jätkuvalt väljakutse, mis joonistub välja perioodiks 2014–
2020 väljatöötatud kohalike tegevusgruppide strateegiatest. Kuna üks oluline maapiirkonda
elama jäämise põhjus on seal tegutsevad ettevõtjad ning nende poolt pakutavad ja loodavad
töökohad, siis on suurem rõhk LEADER tegevusgruppide strateegiates sel perioodil
pandud just ettevõtluse soodustamisele. LEADER-meede aitab kaasa maapiirkonna
majanduse mitmekesistamisele, kuna soodustab uudsete lahenduste kasutuselevõtmist.
2016. aasta lõpuks oli LEADER-meetmes heakskiidetud ligikaudu 700 projekti, millest
umbes 15% on suunatud spordi- ja vabaaja tegevuste arendamiseks, 11% kultuuripärandi
hoidmiseks, 9% maaturismi arendamisele ja 10% piirkonna elanikele teenuste, sh
vabatahtliku päästeenistuse arendamisega seotud projektid.
Avaliku ja erasektori koostöös ja kohalikke elanikke kaasates väljatöötatud strateegia
meetmed suunavad vahendid parimal viisil piirkonna kitsaskohtade lahendamisele.
Tänu Leader lähenemisele on kohalikud elanikud ja erinevad sektorid hakanud senisest
enam strateegiliselt mõtlema oma piirkonna arengu üle ja piirkonda vaadatakse kui
tervikut. Leader lähenemise rakendamine on kaasa aidanud kolmanda sektori kasvule ja
sotsiaalse tegevuse mitmekesistamisele maapiirkondades. Kohalikud tegevusgrupid on
panustanud kõikide sektorite koostööle. 2016. aasta lõpu seisuga oli kohalikes
tegevusgruppides 1857 liiget.
Aastatega on kasvanud pikaajaliselt (enam kui kümme aastat) tegutsevate MTÜde arv ning
MTÜde roll ettevõtluse ja maamajanduse edendaja ja arendajana, mis ühtlasi näitab
maapiirkondades tegutsevate MTÜde jätkusuutlikkust ja orienteeritust tulevikku.
Kohalike tegevusgruppide tugistruktuurina tegutseb muude ülesannete kõrval
maaeluvõrgustik.
2.16 Regionaalprogrammid
Seniste tendentside alusel on põhjust eeldada, et Eestis jätkub ka järgnevatel aastatel
rahvastiku koondumine ennekõike suurematesse linnadesse ja nende lähivaldadesse ning
asustussüsteemi siseste proportsioonide muutumine väiksemate keskuste ja ääremaa
kahjuks (Eesti regionaalarengu strateegia 2020 lähteolukorra analüüs).
Vabariigi Valitsuse 29. mai 2015. a korraldusega nr 231 „Vabariigi Valitsuse
tegevusprogramm 2015–2019“ anti Maaeluministeeriumile üle maaelu arendamise
eesmärgil rakendatavad regionaalprogrammid – Setomaa ja Peipsiveere arenguprogramm
(edaspidi programmid) ning Võro ja Mulgi arendustoetused.
157
Programmipiirkondi iseloomustavadki ääremaastumisega kaasnevad probleemid:
töökohtade vähesus ja rahvastiku väljaränne. 2479,81 ruutmeetril (Setomaa 615,05 m2 ja
Peipsiveere 1864,76 m2) elab 2016. aasta seisuga vastavalt Setomaa arenguprogrammi
piirkonnas (hõlmab Mikitamäe ja Värska valda Põlva maakonnas ning Meremäe ja Misso
valda Võru maakonnas) 3924 elanikku ja Peipsiveere programmi piirkonnas (hõlmab
Alajõe, Iisaku, Lohusuu ja Tudulinna valda Ida-Viru maakonnas, Mustvee linna, Pala ja
Kasepää valda Jõgeva maakonnas, Kallaste linna, Meeksi, Vara, Võnnu, Piirissaare,
Peipsiääre ja Alatskivi valda Tartu maakonnas ning Räpina valda Põlva maakonnas) 12
909 elanikku (Statistikaamet). Programmide otsene eesmärk on säilitada kohaliku
kogukonna elujõulisus, suurendada kohapealset ettevõtlusaktiivsust ja turundada
piirkonda. Programmid on kooskõlas ka Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020
eesmärgiga toetada kõnealuste piirkondade omanäolisust tugevdavaid tegevusalasid ja
kohaturundust arvestades piirkondade eripära.
Kohaliku tasandi peamisi arenguvajadusi ja probleemkohti programmipiirkonnas tunnevad
kõige paremini kohalikud elanikud. Seetõttu on otsustustasand viidud kohalikule tasandile
ehk programminõukogu, kes valib rahastatavad projektid koosneb kohaliku olustikuga
kursis olevatest isikutest (maavalitsuste, kohaliku omavalitsusüksuste ning kohalike
ettevõtjate ja ühenduste esindajad). Programme rahastatakse riigieelarvelistest vahenditest.
Täpsemad nõuded programmide rakendamiseks sätestatakse maaeluministri käskkirjaga.
Programmide raames toetatakse programmipiirkonnas tegutsevaid MTÜsid, sihtasutusi ja
kohaliku omavalitsuse üksusi. Piirkonnas tegutsevad MTÜd koondavad erinevaid
ettevõtjaid ja kohalikke elanikke, misläbi suureneb koostöö erinevate ühiskonnagruppide
vahel. MTÜd esindavad kõnealust piirkonda (laiemas vaates ka kogu Eestit) välisriikide
messidel ja pärimuskultuuri üritustel ning korraldavad piirkonnas eriilmelisi üritusi, mis
tõstavad piirkondade turismipotentsiaali. Setomaa arenguprogramm hõlmab ka
allprogrammi „Noored Setomaale“, mille kaudu saavad toetust taotleda piirkonnas elavad
21–40 aastased noored oma elamistingimuste parandamiseks. Kohaliku omavalitsuse
üksused kasutavad toetust enamasti ühiskasutatavate hoonete seisukorra parandamiseks.
Sellised tegevused loovad kaudselt eeldusi ka töökohtade tekkeks ja soodustavad kohaliku
algatuse aktiivsuse tõusu.
Setomaa arenguprogrammi raames toetati 2016. a 30 projekti (nt kohaliku käsitöö
tutvustamine, ürituste korraldamine jpm). Peipsiveere programmi raames toetati samal
aastal 25 projekti (kirikute renoveerimine, vanausuliste pärandi säilitamine, ürituste
korraldamine jms).
Võro ja Mulgi arendustoetused on toetused, mida antakse Vana-Võromaa ja Mulgimaa
arenguprogrammide ettevalmistamiseks kohapeal, sest Kagu-Eesti tegevuskava 2015–
2020 rakendusplaani punkt 2.1.2 kohaselt nähakse vajadust käivitada Vana-Võromaa Uma
programm ja Mulgimaa arenguprogramm, et toetada pärandkultuuriettevõtlusega seotud
tegevusi, mis olemasolevatest toetusmeetmetest ei ole abikõlbulikud.
2.17 Hobumajandus
Hea ülevaate Eesti hobumajanduse hetkeolukorrast ja arengupotentsiaalist annab Tartu
Ülikooli 2016. aasta lõpus valminud uuring „Hobumajanduse kaardistamine koos Eesti
hobumajandust iseloomustavate mõõdikute määratlemisega“
(https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/uuring-2016-
hobumajandus.pdf). Uuringus tuuakse välja, et kõiki hobusega seotud majanduslikke
158
tegevusalasid võib käsitleda ühtse valdkonnana ehk hobumajandussektorina.
Hobumajandussektorisse on hõlmatud ratsasport, hobuvõidusõidud, traavlivõistlused ja
panustamine, hobuste aretus, hobuste kasvatus, hobuturism, hipoteraapia jne. Seega
panustab hobumajandussektor mitmetesse erinevatesse majandussektorisse, näiteks
rekreatsioonimajandusse, spordimajandusse, huviharidusse, ja tervishoidu.
Hobumajandussektorisse võib lugeda kõiki tegevusi, mis on seotud hobustega.
Hobumajandussektor annab Euroopas tööd ligikaudu 400 000 inimesele ja 6 miljonile
hobusele. Arvestades hobumajanduse nii otseste kui kaudsete mõjudega selgub erinevate
riikide kogemusest, et iga 3–10 hobuse kohta luuakse üks töökoht. Hobustega karjatatakse
Euroopas 6 miljonit hektarit püsirohumaid. Sektori majanduslik maht koos seotud
valdkondadega on Euroopas 100 miljardit eurot aastas. Seega on hobumajandussektoril hea
potentsiaal ka Eesti maapiirkonnas töökohtade loomiseks ja põllumajandusele
alternatiivsete tegevuste pakkumisel ning põllumajandusmaa väärindamisel. Eestis on ligi
125 000 hektarit põllumajandusmaad, mida hoitakse üksnes heades põllumajandus- ja
keskkonnatingimustes ning mida aktiivselt põllumajandustootmiseks ei kasutata.
Hobumajanduse valdkondadest tegeletakse Eestis peamiselt kolmel suunal – ratsasport,
hobuste aretus ja kasvatus ning muud hobustega seotud valdkonnad, sh. puhkemajandus,
hobuturism, hipoteraapia.
Uuringust selgub, et Eesti hobumajanduses tehti 2015. aastal kulutusi hinnanguliselt 45
933 007 euro väärtuses, mis moodustab ligikaudu 10% Eesti primaarsektori
kogutoodangust ning kogu sisemajanduse kogutoodangust ligikaudu 0,2–0,3 protsenti.
Samas on hobumajandus Eestis väga killustunud, mida võib pidada üheks peamiseks
teguriks, mis on seni hobumajanduse ühtset arengut takistanud. Et arutada sektori
kitsaskohti ja meetmeid olukorra parandamiseks moodustas ministeerium 27.12.2012
hobumajanduse nõuandva nõukogu. Killustatuse vähendamiseks ning hobumajanduse
arendamiseks loodi 2015. aasta alguses Eesti Hobumajanduse Liit, mis hõlmab hobuste
kasvatusega seotud organisatsioone ning teisi hobumajanduse huvigruppe. Hobumajanduse
areng võib avada võimaluse ka kvaliteetsete hobuste ekspordi oluliseks suurendamiseks.
Eestis oli hobuste arv kõrge esimese vabariigi ajal – 1939. aastal oli riikliku statistika
kohaselt Eestis ligi 219 000 hobust. Pärast seda on hobuste arvukus pikka aega olnud
langustrendis, jõudes madalpunkti 2000. aastal, kui Eestis oli 3600 hobust. Viimastel
aastatel on hobuste arvukus olnud tõusuteel – 2015. aastal oli Eestis üle 10 000 hobuse.
159
3. Kalanduse tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs
Antud tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsis kajastatavad alavaldkonnad:
Alavaldkond 3.1: Konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik kalamajandus.
3.1 Valdkonna rakenduslik hetkeseis
Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika elluviimise toetamiseks on loodud Euroopa
Merendus- ja Kalandusfond (EMKF). Fondi vahendite kasutamiseks on koostatud EMKF
2014–2020 rakenduskava, mille raames on kavas kalandussektorisse ja rannapiirkondade
arengusse suunata koos Eesti poolse kaasfinantseerimisega ligi 130 miljonit eurot.
Jätkusuutliku kalapüügi arendamiseks on planeeritud ligi 26 miljonit eurot, vesiviljeluse
arendamiseks ligi 17 miljonit eurot, kalandusandmete kogumiseks ja järelevalve
tõhustamiseks ligi 14 miljonit eurot, rannapiirkondade arendamiseks 28 miljonit eurot,
kalandustoodete töötlemise ja turustamise edendamiseks ligi 32 miljonit eurot ning
merenduspoliitika rakendamiseks ligi 3 miljonit eurot.
2011 aastal alustanud Kalanduse Teabekeskuse projekt oli edukas, mistõttu nende tegevus
jätkub ka perioodil 2016–2022 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) meetmete
„Teadlaste ja kalurite koostöötoetus“ ja „Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus“
raames, ühendades endaga nüüd ka Maamajanduse Infokeskuse kalandusvõrgustiku büroo
tegevused. Perioodil 2016–2022 on Teabekeskuse peamisteks ülesanneteks: teadus- ja
arendusasutuste, kalandussektori ja vesiviljelussektori ettevõtjate, neid koondavate
organisatsioonide ning riigiasutuste vahelise koostöö soodustamine; kalamajandusalase ja
vesiviljelusalase teabe, sealhulgas oskusteabe, nõustamise ja heade tavade levitamine ning
kalandussektori ja vesiviljelussektori ettevõtjate majandustegevusega seonduvate
koolituste, uuringute ja katseprojektide korraldamine, selleks et soodustada kalandussektori
konkurentsivõimet ning sektori säästva- ja teadmistepõhise majandamise kasvu.
Kalanduse andmete kogumise ja analüüsi valdkonnas jätkub kalapüügiandmete
elektroonilise raporteerimise süsteemi (nii kliendirakenduse, kutseliste rannakalurite
püügirakenduse, veebiliidese – st Kalanduse infosüsteemikutselise kalapüügi registri kui
ka analüüsikeskkonna Business Objects) pidev arendamine.
Arendusvajadused tulenevad nii Euroopa Liidus tehtavatest elektroonilise püügipäeviku,
kala esmakokkuostu/üleandmise/transpordiga seonduva dokumentatsiooni ja
kalalaevaregistri andmekoosseisude ja andmevahetusprotseduuride täiendustest,
rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide ja kolmandate riikide nõuetest, kui ka
siseriiklikest kalanduse püügikorralduse, järelevalve, andmekogumisprogrammi ja
teadustöö vajadustest.
Andmete esitamisel tuleb järjest enam ära kasutada tänapäevaseid tehnilisi lahendusi (nt
püügiandmete esitamine nutiseadmetes). Kutselistel rannakaluritel on võimalik oma
püügiandmeid esitada läbi nutirakenduse, milleläbi paraneb andmete ristkontrolli võimekus
ja esmakokku andmete sisestamise koormus.
Kalalaevade riikliku registri osas tehtavad arendused võimaldavad operatiivsemalt ja
täpsemalt pidada arvestust registreeritud kalalaevade püügivõimsuste üle Euroopa Liidu
seadusandluse uuenevaid nõudeid silmas pidades.
Ühistegevuse ning ühishuvide arendamist läbi Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
rakenduskava sisaldab prioriteete, mis on suunatud tootjaorganisatsioonidele ja
rannapiirkondade arengule. Toimub uuenenud Euroopa Liidu Ühise Kalanduspoliitikas
160
rakendamine. Lisaks osaletakse rahvusvaheliste organisatsioonide töös (nt OECD,
EUROFISH).
3.2 Kalapüük, kalavarud ja kalakasvatus
Eesti kalandussektor kasutab Läänemere ja sisevete kalavarusid, samuti on Eestil
juurdepääs Loode-Atlandi (NAFO), Kirde-Atlandi (Teravmäed ja NEAFC) ning Edela-
Atlandi kalaressurssidele. Rahvusvaheliselt reguleeritavate kalavarude seisundit hindavad
rahvusvahelised teadusorganisatsioonid. Sõltuvalt kalavarude olukorrast on nii seniseid
püügivõimalusi kärbitud või suurendatud kui ka avatud uusi püügivõimalusi Eesti
kalalaevadele. Sisevete kalavarude olukord sõltub eelkõige püügikoormusest ning
keskkonnatingimustest kui ka järelvalve tõhususest.
Kalalaevastikku kuulus 2016. aasta lõpu seisuga 36 Läänemerel kalapüügiga tegelevat
traallaeva, 5 kaugpüügilaeva Atlandi ookeanil ning 1516 Läänemerel rannapüügis
kasutatavat kalapaati ja 483 sisevete kalapaati.
Eesti jaoks on majanduslikult tähtis Läänemerest püütav kilu ja räim. Nii kiluvaru kui ka
Liivi lahe ja Läänemere avaosa räimevaru majandatakse 2015. aasta seisuga maksimaalse
jätkusuutliku saagikuse tasemel. Ebarahuldav on lõhevaru seisund. Seoses muutustega
Läänemere tursavaru olukorras, mille kohta ei ole teadlased põhjuseid leidnud,
Rahvusvaheline Mereuurimisnõukogu 2015. aastal analüütilist hinnangut Läänemere
tursavarude olukorra kohta meile lähimas tursapüügipiirkonnas ei andnud. Rannapüügil
püütakse palju erinevaid kalaliike. Majanduslikult tähtsamad on räim, ahven, meritint, lest,
tuulehaug särg ja vimb. Samuti püütakse koha, hõbekokre ja haugi. Peamisteks
püügivahenditeks on mõrrad, nakkevõrgud ja õngejadad.
Kutseline kalapüük sisevetest toimub arvestataval määral Peipsi järvel ja Võrtsjärvel.
Kokku püüti sisevetel 2016. aastal 308,729 tonni kala. Peamisteks püügikaladeks on
ahven, latikas, koha, särg, ja haug. Püügivahenditeks on nakkevõrgud, mõrrad, ja Peipsi
järvel ka põhjanoodad. Lisaks püütakse arvestatavas koguses silmutorbikute ja
silmumõrdadega jõesilmu eelkõige Narva jõest.
Läänemerest püüti 2016. aastal kutseliste kalurite poolt kokku 60 524 tonni kala, millest
19,15% moodustab püük rannapiirkonnas. Läänemetest püüti 2016. aastal põhiliselt räime
(55,79%) ja kilu (39,14%). Sealhulgas rannavetest püütud kalast moodustas räim 76,47%.
Lisaks sisevete ja Läänemere kalapüügile teostatakse kalapüüki ka Atlandi ookeanist
(kaugpüük). 2016. aastal moodustas kaugpüük Eesti kutselisest kalapüügist 19,90%.
Vesiviljelussektoris rakendatavate meetmete eesmärk on olnud siseturuvajaduse ulatuses
kalakasvanduste arendamine. Perioodi 2007–2013 lõpul näitas vesiviljelustoodangu
müügimahtude kasv järk-järgulist tõusu. Viimastel aastatel on vesiviljelustoodangu
müügimaht hakanud kasvama, olles keskmiselt 800 tonni ning ühtlasi on need näitajad
taasiseseisvunud Eestis ka suurimad. Eesti vesiviljelustoodangu müügimahtude tõusu on
soodustanud ka Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava meetme 2.1
„Vesiviljeluse investeeringutoetus”, mille toel rekonstrueeriti olemasolevaid kasvandusi,
tehnosüsteeme ning alustati täiesti uute vesiviljeluskasvanduste rajamist. 2014. aasta
lõpuks toimus meetme 2.1 raames neli taotlusvooru.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020 (EMKF) on jätkusuutliku ja
ressursitõhusa vesiviljeluse edendamisel rõhuasetus pandud uuendusmeelsusele, tootmise-
ja töötlemise kvaliteedi tõstmisele, energiaefektiivsusele, inimkapitali ja suhtevõrgustike
161
edendamisele, vesiviljelusalade potentsiaali suurendamisele ning töötlemise ja turustamise
edendamisele.
Eesti kalandusettevõtete investeerimisvõimekuse suurendamiseks rakendas Euroopa
Kalandusfondi korraldusasutus 2012. aasta lõpust alates finantskorraldusvahendit
Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu. Kuna Eesti kalandussektoris tegutsevatel väikese
ja keskmise suurusega ettevõtjatel on madal omafinantseeringuvõime ning sageli puudub
bilansile tuginev krediidireiting ning finantsvahendid on sihtgrupile raskesti kättesaadavad
ning kulukad. Selleks sõlmiti Maaeluministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse
vahel 03. detsembril 2012. aastal haldusleping nr 369. Iga finantskorraldusvahendi
rakendamiseks sõlmiti eraldi rahastamisleping.
Maaeluministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahel 10. detsembril 2012. a
sõlmiti tähtajatu rahastamisleping nr 381 vesiviljelusega tegelevatele ettevõtete laenu
sihtfondi haldamiseks. Laen on mõeldud pikemas perspektiivis jätkusuutlikele ja kasvule
orienteeritud vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele. Vesiviljelusega tegelevatele
ettevõtete laenu sihtfondi esialgne rahaline maht oli 4 000 000 eurot. Kuna sektoris oli
sellise laenu järele suurem nõudlus, kui esialgu prognoosida võis, suurendati fondi mahtu
19. detsembril 2014. aastal veel 900 000 euro võrra.
Finantskorraldusvahendite rakendamisel oli positiivne tagajärg ka laenuraha ringlusefektil.
See tähendab, et laenuraha tagasilaekumiste tõttu oli võimalus seda investeeringuteks
kasutada korduvalt. See aga tekitas omakorda olukorra, kus laene väljatati suuremas
mahus, kui näeb ette rahastamisvahendite esialge eelarve. Rahastamisvahendite
lisandväärtus ilmnebki kõige selgemalt just ringlusefekti põhjal, mil kasusaajateni jõuab
plaanitust tunduvalt suurem hulk rahalisi vahendeid. Seega saab ühelt poolt
tagasimakstavaid rahalisi vahendeid uuesti käiku lasta, teisalt suureneb ka sektorile
planeeritud summa intressitulu võrra. Seda sai juba rakendada vesiviljelusega tegelevate
ettevõtete laenu sihtfondi puhul
Finantskorraldusvahendite rakendamise kaudu panustati Euroopa Liidu Nõukogu määruses
1198/2006 artiklites 4 ja 5 toodud eesmärkidesse ning aidati kaasa Eesti kalanduse
strateegia 2007–2013 eesmärkide ja prioriteetide saavutamisesse. Laenuraha
tagasilaekumiste tõttu oli võimalus seda investeeringuteks kasutada korduvalt ja ühtlasi
leevendada turutõrkeid näiteks ka käibekapitali finantseerimise laenu sihtfondi loomise
näol, kuna selle osas turg ei toiminud krediidi- ja finantseerimisasutuste osas.
Kilu ja räime kalapüügi ja töötlemise sektor on suures sõltuvuses idaturust, kus Venemaa
turu täielik sulgumine juuni alguses 2015. aastal kõikidele kalatoodete ekspordiks on
mõnevõrra raskendanud kilu ja räime eksporti. Räime esmakokkuostuhind püsis samal
tasemel 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga, kilu esmakokkuostu hind langes 5%.
Tegeletakse aktiivselt uute turgude otsimisega.
Püügisektori heaolu baseerub olemasoleva ressursi säästlikul kasutusel ning arvestades, et
kilu ja räim on enim püütavad liigid, siis täna saame öelda, et Eesti majandusvööndis võib
nii kilu- kui ka räimevaru lugeda suhteliselt heaks. Lisaks arvestades viimase 10 aasta
kalavarude dünaamikat on käesolevaks ajaks saavutatud kalapüügivõimsuse ja kalavarude
vaheline pikaajaline tasakaal traalpüügisektoris.
Kalasadamate osas on tänaseks toimunud positiivne areng. Euroopa Kalandusfondi toel
alustati 2010. aastal kalasadamate uuendamist, mille tulemusena on 2015. aasta lõpuks
uuendatud 60 kalasadamat ja lossimiskohta. Kohalikud kalanduse tegevusgrupid valisid
oma strateegiates välja piirkonnale kõige olulisemad kalasadamad ja lossimiskohad ning
162
tänaseks on Euroopa Kalandusfondi investeeringuid tehtud 51 kalasadamasse ja
lossimiskohta ning 5 traallaevade poolt kasutatavasse sadamasse.
Arvestades tehtud investeeringuid perioodil 2007–2014 on uuel perioodil 2014–2020
fookuses kohaliku kala- ja vesiviljelustoodete väärindamise ja otseturustamise
edendamine, kohalike toodete kõrgema kvaliteedi ning suurema turujõu saavutamine.
Kalasadamate osas on tänaseks toimunud positiivne areng. Euroopa Kalandusfondi toel
alustati 2010. aastal kalasadamate uuendamist, mille tulemusena on toetust saanud
vähemalt 50 kalasadamat ja lossimiskohta. Kohalikud kalanduse tegevusgrupid valisid oma
strateegiates välja piirkonnale kõige olulisemad kalasadamad ja lossimiskohad. Peamised
investeeringud tehti kaide ja muulide uuendamiseks, süvendamiseks, püügivahendite ja
kalurite tööruumide korrastamiseks, kala lossimiseks vajalike seadmete soetamiseks.
Arvestades tehtud investeeringuid perioodil 2007–2014 on perioodil 2014–2020 fookuses
kohaliku kala- ja vesiviljelustoodete väärindamise ja otseturustamise edendamine, kohalike
toodete kõrgema kvaliteedi ning suurema turujõu saavutamine. Samas jätkub ka
kalasadamate uuendamise toetamine, kuid väiksemas mahus.
Joonis 18. Heakskiidetud projektide arv tegevussuundade lõikes EKF 2007–2014
0
50
100
150
200
250
Koolitustegevus Kalandusega
seotud turismiarendamine ja
rannakülade
taaselustamine
Kalasadamate ja
lossimiskohtadeuuendamine
Kalandustoodete
töötlemine jaotseturustamine
Tegevuste
mitmekesistamine
66
213
132 147 159
163
164
3.3 Liikide sisetarbimine ja käitlemiskett
2015. aasta seisuga moodustab kalatöötlemine Eesti toiduainetetööstusest 12,7% ning
kalatoodete osakaal toiduainete ekspordist moodustab 28%. Kalatooteid toodeti 2014.
aastal kokku ca 66,6 tuhat tonni, 64,1 tuhat tonni toidukalatooteid ja 2,5 tuhat tonni
konserve.
Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine soola-, vürtsi-,
kuivatatud kala valmistamine, preservide, konservide ning valmistoidu tootmine.
Külmutatud kala ja konservitoodang on orienteeritud idaturule ning Kesk- ja Ida-Euroopa
turgudele. Valmistoitu turustatakse nii ida- kui ka lääneturgudele. Mageveekalade fileede
eksporditurg on läänes. Suur osa toodetavast sortimendist on esindatud ka koduturul.
Veterinaar- ja Toiduameti poolt on tunnustatud 97 kalakäitlemisettevõtet (seisuga
01.02.2016), kus toimub kala töötlemine ja kalatoodete valmistamine.
Kala ja kalatooteid eksporditi 2015. aastal kokku 97,9 tuhat tonni, rahalises vääringus 162
miljoni euro eest, ekspordi osa müügist moodustas 81,9%.
Eestist eksporditakse koguseliselt kõige rohkem külmutatud kala – 2015. aastal 60,3 tuhat
tonni, mis moodustas 62% kala- ja kalatoodete ekspordist. Rahalises vääringus moodustas
2015. aastal kala ja kalatoodete ekspordist kõige suurema osa samuti külmutatud kala
(27%), järgnesid jahutatud ja külmutatud kalafilee (20%) ning suitsutatud, soolatud ning
kuivatatud kalatooted (19%).
3.4 Ühistegevus
Eesti kalapüügi- ja vesiviljelussektoris sektoris tegutseb viis tunnustatud
tootjaorganisatsiooni. Kolm tootjaorganisatsiooni tegutsevad kilu- ja räimepüügisektoris,
esindades 93% Eesti kilu ja räime püügiõigusest. Rannapüügisektori tootjaorganisatsioon
omab tunnustust latikale ning vesiviljeluse organisatsioon vikerforellile.
Tootjaorganisatsioonide eesmärk on liikmete ühise tegutsemisega tootmises, töötlemises ja
turustamises tõsta kalapüügi- ja vesiviljelustegevuste jätkusuutlikkust, saavutada
kokkuhoidu ja mastaabisäästu ning toodangu ühise pakkumisega olla arvestavamaks
turujõuks. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava tootjaorganisatsioonidele
suunatud meetmetega toetatakse tootjaorganisatsioonide tootmis- ja turustamiskavade
elluviimist ja rakendamist ning turutõrgete puhul on võimalik käivitada ajutine toodete
ladustamine kalapüügitoodete ladustamisabi meetme raames.
2016. aasta alguses sai Maaeluministeeriumi tunnustuse ka esimene
tootjaorganisatsioonide liit, kes koondab ühise kehana kolme kilu- ja räimepüügi
tootjaorganisatsiooni. Liidu eesmärk on tootjaorganisatsioonide eesmärkide tõhusam ja
säästlikum saavutamine ning ühist huvi pakkuvate tegevuste ja projektide elluviimine.
2017. aastal on plaanis ehitada ja käivitada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendite
kaasabil kalakomponentide tootmise tehas. Selle investeeringuga luuakse võimalus teha
toode sellisest kalast, mida ei ole inimtoiduks võimalik turustada ja mis jääks vastasel juhul
lihtsalt kasutamata.
Eesti ja Läti kalandustoodete turustamise peatamine Venemaale mõjus sektorile äärmiselt
raskelt. Seetõttu pöördus Eesti Kalurite Liit 2015. aastal Maaeluministeeriumi poole, et
võimaldataks tootjate ühendustele pikaajalist laenuraha kaasamist
finantskorraldusvahendist. Raskes turusituatsioonis oli vajalik tootjate ühendustele
operatiivselt võimaldada pikaajalist laenuraha, et sektor olemasolevate kohustuste
teenindamisega hätta ei jääks. Seetõttu sõlmitigi Maaeluministeeriumi ja Maaelu
Edendamise Sihtasutuse vahel 15. detsembril 2015. aastal tähtajatu rahastamisleping nr
137 kalanduse tootjate ühenduste investeeringute kaasfinantseerimise laenu sihtfondi
haldamiseks. Laen on mõeldud pikemas perspektiivis jätkusuutlikele kilu- ning
räimepüüdjaid koondavatele tootjate ühendusele. 2016. aastal laenati Maaelu Edendamise
165
Sihtasutuse välja 1 077 520 eurot, mis oli ka selle rahastamislepingu alusel moodustatud
fondi maht.
Kogukonna juhitud kohalik areng
„Kogukonna poolt juhitud kohalik areng“ on üks lähenemistest, mida võib toetada Euroopa
struktuuri- ja investeerimisfondide programmide raames, sh Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondist. Tegemist on alt-üles lähenemise printsiibiga, kus otsustustasand on
viidud kohalikule tasandile. Kohalik kogukond koostab oma piirkonna kohta kohaliku
arengu strateegia ning viib selle seejärel ellu läbi projektikonkursside korraldamise ja
projektide hindamise.
Ranna- ja sisevete kalanduse ja kalandusega seotud piirkondade majandusliku
jätkusuutlikkuse arendamise ja Ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimiseks viiakse
osa kavandatavaid tegevusi ellu alt-üles põhimõttel läbi kogukonna juhitud kohaliku
arengu rakendamise. Ranna- ja sisevete kalandusega hõlmatud piirkonnad on valdavalt
maapiirkonnad, sh ääremaad, mida iseloomustab töökohtade vähesus ja rahvastiku
väljaränne. Alt-üles lähenemise eesmärk kalanduspiirkondade arendamisel on kohaliku
kalurkonna, kalandusega seotud ettevõtjate jt piirkonna ettevõtjate/organisatsioonide
kaasamine otsustusprotsessi ja kalanduspiirkondade tasakaalustatud territoriaalsele
arengule kaasaaitamine, samuti kohaliku teadmusbaasi kasutamine kalanduspiirkondade
jaoks maksimaalsete tulemuste saavutamiseks. Kohalik kogukond teab oma piirkonna
vajadusi kõige paremini: perioodil 2007–2013 loodud kalanduse kohalikel algatusrühmadel
on kogemused ja teadmusbaas ranna- ja sisevete kalanduspiirkondade arendamisest ning
ülevaade kalanduspiirkonna vajadustest. Kalandusega seotud piirkonnad on väga erinevad
(rand- ja siseveed, püügikorraldus, erinevad kultuurid ja traditsioonid) ja sellest ka
vajadused: kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemise meetod ja selle rakendamine
annab parimaid tulemusi piirkondlike eripärade ja nende vajadustega arvestamisel ja Ühise
kalanduspoliitika eesmärkide elluviimisel. LEADER-tegevusgruppide ja
kalanduspiirkondade tegevusgruppide arengustrateegiate koostamisel võetakse üksteise
arengudokumentide (kavandatavat) sisu vastastikku arvesse. Piirkonniti tehakse ka
praktilist koostööd arengustrateegiate elluviimisel.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava alusel toetatakse
kogukonna juhitud kohaliku arengu rakendamist 27,8 miljoni euroga. Täpsemad nõuded
sätestab maaeluministri 23.11.2015. a määrus nr 19 „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu
strateegia rakendamine“.
Projektitoetust on võimalik taotleda viies tegevussuunas: majandustegevuse
mitmekesistamine, kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamine või turustamine,
kalasadamate uuendamine, koelmualade loomine või taastamine ja sotsiaalse heaolu ja
kultuuripärandi edendamine. Ettepaneku toetuse andmiseks teeb kohalik algatusrühm
vastavalt oma kalanduspiirkonna arengustrateegiale. Käesolevaks hetkeks on kõik kaheksa
kalanduspiirkonda alustanud oma piirkonna arengustrateegia elluviimist ning kohalikud
arengustrateegiad on Maaeluministeeriumi poolt heaks kiidetud.
Üheks meetmeks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist on ka „Koostöötegevused“, mis
on suunatud kohalike algatusrühmade omavahelise koostöö soodustamiseks ja
edendamiseks. Koostööd võidakse teha teise kohaliku algatusrühmaga, Leader
tegevusgrupiga või sarnastel alustel moodustatud ja tegutseva organisatsiooniga nii Eesti
siseselt kui rahvusvaheliselt. Koostöö tegemist toetatakse ühisturustamisel, messidel,
konverentsidel, seminaridel, õppereisidel osalemiseks või nende korraldamiseks
kalanduspiirkonnas, kalandus ja merendustegevuste populariseerimiseks.
166
4. Valitsemisala organisatsiooni arendamise tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs
Tegevusvaldkonna olukorra analüüsi koostamiseks korraldati nii ministeeriumis kui
valitsemisala asutustes 2016. aasta sügisel küsitlus kõigi meetmete lõikes tugevuste ja
kitsaskohtade kaardistamiseks ning parendusettepanekute saamiseks. Ministeeriumi
tugiosakonnad koostasid meetmete kaupa SWOT analüüsid, kasutades mh küsitluste
tulemusi. Mõõdikute ja parendustegevuste kokkuleppimiseks korraldati põhjalikud
arutelud ministeeriumi osakonnajuhatajatega ning juhtkonna arutelud, samuti kolm arutelu
valitsemisala asutuste juhtidega.
Lähtuvalt analüüsi tulemustest ja riigiülestest ning valitsemisalasisestest prioriteetidest
lepiti kokku olulisemad tegevussuunad kuni aastani 2021.
Alavaldkond 4.1: Efektiivne ja tulemuslik valitsemisala juhtimine
Juhtimissüsteem
Ministeeriumis ja valitsemisala asutustes toimib strateegiline juhtimine: asutuste
keskpikad eesmärgid seatakse regulaarselt uuendatavates asutusesisestes strateegilistes
dokumentides valitsemisala arengukava eesmärke arvestades ning aruandlussüsteemi
kaudu jälgitakse eesmärkide täitmist.
Riiklikul tasandil on alustatud ambitsioonikat riigireformi kava elluviimist, mis puudutab
MEM valitsemisalas eelkõige asutuste funktsioonide ülevaatamist, asutuste või nende
mõnede funktsioonide liitmist (PMA ja VTA optimeerimise analüüs, MMIK liitmine
PMKga), samuti töökohtade Tallinna piirkonnast väljaviimist (ka 2017.a töötab Tallinnas
vaid 22% MEM valitsemisala asutuste töötajatest). Nende tegevuste ebapiisav
ettevalmistus võib kaasa tuua asutuste töövõime olulise vähenemise seoses töötajate
lahkumise või nende motivatsiooni langusega ja seega ajutise avalike teenuste kvaliteedi
languse. Teisalt annab 2017. a toimuv põllumajandusasutuste funktsioonide analüüs
võimaluse tuvastada kattuvad tegevused ning saada ettepanekuid asutuste tegevuste
optimeerimiseks.
Riigireformi raames on toimumas ka strateegilise juhtimise korrastamine, mille tulemusel
minnakse 2020. aastaks kogu riigis üle programmipõhisele strateegilisele
planeerimisele. Maaeluministeeriumi valitsemisala programmipõhisele strateegilisele
planeerimisele üleminek on ühtlasi ministeeriumi üheks suurimaks väljakutseks
juhtimissüsteemi korrastamisel. Selle eelduseks on:
1) põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava (hõlmab ka maaelu ja
regionaalarengut) ning selle programmide koostamine;
2) valitsemisala teenuste (sh nii avalikud kui tugiteenused) kaardistamine
Rahandusministeeriumi metoodika alusel ning hinnastamine ühtse kulumudeli abil
(meede 4.1.2).
Arengukavade uuendamise, rakendamise ja tulemuste/mõjude hindamise protsessid on vaja
täpsemalt sidustada andmete kogumise strateegiatega (MEM-i jt registrid, teadusuuringute
tellimise tegevuskava jm). Mõjude hindamise puhul on kõige suurem probleem mõjude
analüüsi kvaliteet, mida seostatakse ühelt poolt ametnike mõjude hindamise alase
ettevalmistuse või kogemuse vähesusega ja teisalt suure töökoormusega. Oluliselt
167
parandada saab analüüside planeerimist (sh lähteülesanne, andmete kogumise strateegia).
Kui andmeid ei ole kogutud, siis ei saa arengukava meetme või õigusakti eelnõude mõjude
hindamise raames esitada ka analüüsipõhiseid arvulisi argumente maaelu-, põllumajandus-
ja kalanduspoliitikate meetmete kaitseks või toetuseks. Valdkonna arengukavale
ülemineku ajaks on seepärast vajalik välja töötada senisest terviklikum arengukava
meetmete ja õigusaktide mõjude vahe- ning järelhindamise korraldus koos vastava
tegevuskavaga.
Valitsemisala eri asutustes on kasutusel erinevad kvaliteedijuhtimise süsteemid, sh kõige
põhjalikumad neist laborites ja ametites. Samas ei taga senine lähenemisviis valitsemisalas
terviklikku ja võrreldavat ülevaadet asutuste toimimisest. Seepärast tuleks analüüsida,
kuivõrd on vajalik valitsemisalaüleselt kokku leppida ühtne kvaliteedijuhtimise
kontseptsioon.
Riskijuhtimine ministeeriumi valitsemisalas on asutuseti erineva tasemega. Nii on
allasutustes, nt PRIAas, PMAs ja VTAs riskijuhtimise süsteem rakendatud, kuid puudub
valitsemisalaülene terviklik lähenemine.
Ministeeriumil puudub terviklik kriisijuhtimiskava, mis vastaks Riigikaitse arengukava,
hädaolukorra seaduse jm dokumentide uuenenud nõuetele. Nii uue valdkonna arengukava
(2019+) kujundamise kui ka riigireformi tegevuste raames on vajalik üle vaadata
turvalisusega seotud strateegilise juhtimise ning avalike teenuste osutamise
toimemehhanismid (sh MEM ja asutuste töötamine kriisiolukorras), et avalike teenuste
osutamisega seotud võimekus ei saaks kahjustada.
Valitsemisala kvaliteetsemaks juhtimiseks alustati 2016. a koostöös kõigi valitsemisala
asutustega terve valitsemisala tugi- ja horisontaalsete tegevuste analüüsimist, uute
eesmärkide seadmist ja parendustegevuste kava koostamist. Samuti on seatud eesmärgid
edaspidise regulaarse analüüsi ja uuringute korraldamiseks selles valdkonnas, mis annab
võimaluse senisest täpsemalt jälgida tugi- ja horisontaalsete teenuste toimimist ja toetab
seeläbi kõigi MEM sisuvaldkondade eesmärkide saavutamist.
Projekti „Kvaliteetsete juhtimissüsteemide arendamine MEM haldusalas, PMAs ning
PRIAs“ tulemusel valmib 2017. a tervikliku juhtimissüsteemi parenduskava MEM
valitsemisalale ning alustatakse parendusettepanekute elluviimist. Seeläbi on võimalik
juhtimisinfo ja juhtimisotsuste kvaliteedi tõus ning süstemaatilisem MEM strateegiliste
eesmärkide täitmine.
Ministeeriumi ja valitsemisala kvaliteetsema juhtimise üheks eelduseks on ka juhtimist
toetavate infosüsteemide toimimine. Seni ministeeriumis operatiivjuhtimiseks ja
alaeelarvete planeerimiseks kasutataval tööplaani infosüsteemil puuduvad olulised
vajalikud funktsioonid, selle kasutajamugavus on madal ning tööplaani täitmise kultuur
jätab soovida. Seetõttu puudub pidev terviklik ülevaade ministeeriumi tööplaani ja
alaeelarvete täitmisest ega ole seni olnud võimalik vältida ka üksustelt info topeltküsimist
erinevate aruannete koostamiseks. 2017. a MEM-ile ja VTA-le hangitav uus tööplaani
infosüsteem teeb võimalikuks kvaliteetsema operatiivplaneerimise ja aruandluse ning
edaspidi ka alaeelarvete täitmise jälgimise. Samuti võimaldab tööplaani infosüsteemi
168
uuendamine koos juhtimissüsteemide arendamisega luuga selged seosed
Rahandusministeeriumi uue strateegilise juhtimise infosüsteemiga.
Finantsjuhtimine
Riiklikuks prioriteediks on kõigi riigiasutuste tegevuskulude vähendamine ning kõigi
riigieelarvega seotud protsesside läbipaistvuse tagamine, sh riigireformi raames
tegevuspõhisele eelarvestamisele ja kuluarvestusele üleminek aastaks 2020. Vajalike
ettevalmistustega valitsemisalas on alustatud (sh PRIA ja PMA tegevuspõhise
kuluarvestuse pilootprojekt). Pärast kogu valitsemisalas teenuste RM juhendi kohast
kaardistamist ja vastava tarkvara abil hinnastamist ning tegevuspõhisele kuluarvestusele
üleminekut on võimalik asutuste parimaid praktikaid arvestades kulude optimeerimine
haldusalas tervikuna.
Suur hulk finantsjuhtimise valdkonna tegevusi on viidud riigi kesksetesse e-
keskkondadesse (Riigitöötaja iseteenindusportaal, SAP, Omniva e-arvete portaal), mis
lihtsustab asutuste tööd, kuivõrd osa toiminguid on automatiseeritud ja asutused ei pea ise
tegelema tarkvarade hankimise ning arendamisega. Kulusid optimeeritakse ka
valitsemisalaüleste raamhangete korraldamisega (vt meede 4.2.3).
Klientidele tasulisi teenuseid osutavates asutustes on tasuliste teenuste üle arvestuse
pidamise ja klientidele arvete esitamise protsessid optimeerimata ning seetõttu
ressursimahukad. Lahenduseks on võimalik luua MEM kliendiportaali juurde
finantsmooduli tasuliste teenuste üle arvestuse pidamiseks ja teenuse osutaja poolt
sisestatud andmete põhjal automaatselt arvete koostamiseks ning edastamiseks.
Uue tööplaani infosüsteemi hankimine MEMile ja VTAle (vt meede 4.1.1) annab
paremad võimalused tegevuste planeerimiseks ja Riigi Tugiteenuste Keskuses kasutusel
oleva aruandluskeskkonnaga SAP BO liidestamisel võimaluse jälgida tegevuste rahalist
maksumust.
Töökeskkond, hooned ja muud varad
MEM asutuste maakondlikud keskused on enamikes maakondades olemas, pinnad on
optimeeritud ning hooned on eesmärgipäraselt ning säästlikult hallatud (ruutmeetri
kogukulu nii investeeringuid sisse arvestades kui arvestamata on just MEM valitsemisalas
väikseim (23 m²) võrreldes teiste ministeeriumide valitsemisaladega68
). Täidetakse Riigi
Kinnisvarastrateegia eesmärke. Asutuste büroohooned maakonnakeskustes on RKAS-
ile üle antud (v.a. need, mida üle anda planeeritud pole). RKAS-ile üleantud kinnisvarale
on suurem tõenäosus saada investeeringuid.
68 http://blogi.fin.ee/2016/05/miks-riigiasutuste-kinnisvarakulud-kasvavad/ MEMi puhul on kinnisvarakulud samad nii
investeeringuid sisse arvestades kui arvestamata jättes, sest investeeringuid ei ole mitu aastat järjest olnud. Tulevikus on
MEMil otstarbekas hinnata üksnes büroootstarbelist hoonestatud kinnisvara ning ruume, millele ei kohaldu erinõuded ega
muinsuskaitse nõuded (viimased ei ole võrreldavad teiste valitsemisalade büroootstarbelise kinnisvaraga). Seega saab
MEMi puhul võrrelda RKASele üleantud büroopindade (mille peab arvestust ja näitajad edastab RKAS) ning Tartu Tähe
4 maja koondnäitajaid.
169
Probleemiks on siiski olnud kinnisvarakulude kallinemine. MEMi valitsemisala
eripäraks on suhteliselt suur eriotstarbeliste pindade (sh laborid ja katsejaamad,
põllumajandustootmishooned, muuseumide hooned) osakaal kõigist pindadest. Sellised
hooneid jäetakse spetsiifiliste, büroopindadest erinevate nõuete paremaks tagamiseks riigi
omandusse, kuid on oht, et investeeringute tarvis riigieelarvest raha ei eraldata. Selline
olukord takistab töötajatele nõuetekohaste töökohtade loomist, energiasäästutöid või
kaasaegse hoone/labori saamist; mahajäänud tehnika ja laboriseadmete kaasajastamise
probleemid takistavad aga asutuste põhimääruses sätestatud ülesannete täitmist ning
rahvusvahelistes teadusprojektides osalemist.
Riigimajade loomisel on võimalik kaaluda asukoha ning ruumide funktsionaalse sobivuse
korral tulevikus valitsemisala asutuste keskuste/ esinduste osadelt pindadelt riigimajadesse
kolimist, kuna riigimajad on planeeritud olema energiasäästlikumad (B-energiaklass),
väiksema ökoloogilise jalajäljega ning nende kulud on mõõdetavad.
MEMi vanalinna hoonetes puuduvad tingimused puudega inimese töölevõtmiseks ja
puudega külaliste liikumiseks majas (ratastooliga liikujad, vaegnägijatele viipesildid jne).
Seoses sellega, et uus riigi kinnisvarastrateegia on vastu võtmata, puudub alus edasiste
kinnisvaraotsuste tegemiseks.
Riigitöötaja iseteenindusportaal (RTIP) võimaldab valitsemisala varadest, sh iga töötaja
enda kasutuses olevatest varadest saada ülevaadet ja teha varaga seotud menetlusi.
Varaarvestuse kvaliteeti piirab RTIP vara mooduli toimingute jäikus, piiratud dünaamika
üksnes teatud tüüptoimingute tegemiseks, mis ei hõlma erisusi ja madal
kasutajasõbralikkus. RTIPi probleemid on kaasa toonud ka suure nõustamis- ja
kasutajatoega suhtlemise koormuse MEM haldusosakonnale. Riigi Tugiteenuste Keskusele
RTIPi haldajana on tehtud arvukalt arendusettepanekuid, mis ei ole saanud rahapuudusel
lahendust.
Siseauditeerimine
MEM siseauditi üksuse töö vastab Rahvusvahelise Siseaudiitorite Instituudi (IIA, The
Institute of Internal Auditors) standarditele (alates 2010, viimane väline
kvaliteedihindamine läbitud 2015). Siseauditeerimise valdkonnas rakendatakse kvaliteedi
tagamise ja täiustamise programmi. Seoses makseasutuse ülesannete täitmisega on loodud
siseauditi osakond ka PRIA-s.
Sõlmitud on pikaajalised lepingud audiitorbüroodega (EAGF ja EAFRD
sertifitseerimisaudit, EMFF tegevusauditid, määruse (EÜ) nr 882/2004 auditid
toiduohutuse, taime- ja loomatervise ning loomade heaolu valdkonnas), mis tagab
teenuseosutajate parema kompetentsi lepinguperioodi vältel. Lepinguperioodi alguses võib
probleemiks olla välispartnerite töö kvaliteet. Seepärast on oluline EAGF ja EAFRD
sertifitseerimisauditi kompetentsi suurendamine ministeeriumis tagamaks järjepidevust
ning vähendamaks sõltumist välisest teenusepakkujast.
Probleemiks on ressursi puudumine võimalike kõrge riskiga valdkondade auditeerimiseks
tugiprotsessides.
170
MEM siseauditi üksuse tegevusi saab veelgi tõhustada:
- võttes kasutusele auditi tarkvara;
- vaadates üle auditeerimisega seotud nõuded (sh käsiraamatute lihtsustamine).
Ministeeriumis ja MEM valitsemisala asutustes riskijuhtimise süsteemide ülevaatus ning
ühtse metoodika kokkuleppimine võimaldaks keskenduda süsteemselt kõrge riskiga
valdkondade auditeerimisele ning pöörata ka üldises planeerimises enam tähelepanu kõrge
riskiga valdkondadele (vt ka meede 4.1.1).
Infosüsteem
Maaeluministeerium moodustas 2013.a. ministeeriumi juurde keskse IT osakonna, kuhu on
konsolideeritud ministeeriumi, valitsusasutustest Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) ning
Põllumajandusameti (PMA) ning haldusalast Põllumajandusuuringute Keskuse,
Veterinaar-ja Toidulaboratooriumi ja Maamajanduse Infokeskuse IT teenused.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) osutab IT teenuseid ameti IT
osakond. Kuna PRIA on makseagentuur sellest johtuvate infoturvalisust puudutavate
erinõuetega ning keskseks asukohaks on Tartu linn, siis on ministeerium pidanud
vajalikuks säilitada ametis eraldi osakonda. Haldusala ülejäänud asutused, kellele ISKE
rakendamine pole kohustuslik, korraldavad IKT teenuseid iseseisvalt oma eelarve piires.
Kuivõrd asutuste IT teenused on seni lõpuni konsolideerimata ning seetõttu eksisteerib
mitmeid dubleerivaid infosüsteeme, on pikemas perspektiivis IT arendusi puudutavate
otsuste tegemiseks oluline valitsemisalas kokku leppida kogu MEM valitsemisala IT
arengusuunad nii arenduse kui halduse kontekstis ja analüüsida seejuures täna dubleerivate
süsteemide ühendamise võimalusi ressursi kokkuhoiu eesmärgil.
IT valdkonna töökorralduses lähtutakse ITIL põhimõtetest, valitsemisala IT strateegiast
aastateks 2015 – 2018 ning infoturbepoliitikast. Juurutatud on erinevaid IT haldust
automatiseerivaid ja tööd lihtsustavaid lahendusi (AD, VPN, kaughaldus, Zabbix
monitooring, Confluence, Sharepoint jm). IT tugiteenus kasutajatele toimub valdavalt
kiiresti ja professionaalselt. IT süsteemide vastavusse viimine küberturvalisuse nõuetega,
aga ka uute valdkondade võimalik arendamine (nt GIS) viib uute investeeringuteni, mis
nõuavad regulaarset tootjapoolset tuge, kuid viimaseks ei ole ette nähtud piisavalt rahalisi
vahendeid.
Valitsemisala asutuste infosüsteemide kvaliteetseks arendamiseks ja haldamiseks on MEM
IT osakonna koosseis väike ja seetõttu osa töövaldkondi katmata. Problemaatiline on
järjest karmimate riiklike nõuete (nt RIA andmejälgija, eIDAS jm) täitmine olemasoleva
inimressursiga. IT teenuste laialdasem sisseostmine erasektorist või mõnest teisest IT
teenuseid pakkuvast riigiasutusest võib vabastada IT töötajaid nende ülesannete täitmiseks,
kus praegu inimesi napib. Uute infosüsteemide arendamise ja käigushoidmisega
suurenenud IT üksuste töökoormuse kasvuga toimetulekuks saab ühe võimalusena suunata
osa infosüsteemide efektiivsuse tõusust kokkuhoitud inim- ja rahalistest ressurssidest
vastavale IT üksusele. Pikemas perspektiivis annab väiksema IT üksusega toimetulekuks
võimaluse PRIA IT arhitektuuri lihtsustamine.
171
Alavaldkond 4.2: Kompetentsed, motiveeritud ja pühendunud töötajad
Personalipoliitika
Töötajate vabatahtlik voolavus valitsemisala asutuste keskmisena püsib alla 10%. Alates
2014. aastast on korraldatud valitsemisalaüleseid töötajate rahulolu-uuringuid, mis
pakuvad üle valitsemisala võrreldavaid andmeid. 2016. a rahulolu-uuringus hindasid
vastanud kõige kõrgemalt töökoha õhkkonda, töötingimusi (sh kodus töötamise võimalus),
võimalust oma oskusi rakendada, usalduslikku suhet juhiga ja oma tööülesannete selgust.
Valitsemisala asutustes soodustatakse töötajate nii valitsemisala asutustes kui ka
välisriikides stažeerimist, samuti väliskoostööprojektide kaudu oma ekspertteadmiste
jagamist.
Valitsemisala töötulemustele võib negatiivset mõju avaldada töötajate töörahulolu ja
pühendumuse pisut madalam tase võrreldes teiste ministeeriumidega69
. Samuti on MEM
valitsemisala asutustes palgad keskmiselt madalamad kõigi valitsemisalade keskmisest (11
ministeeriumi palgavõrdluses on Maaeluministeerium nii kuu- kui kogupalkade võrdluses
8-ndal kohal). Töötajate rahulolu-uuringu tulemused näitavad, et valitsemisala asutustes
keskmiselt on kõige enam probleeme töötulemuste hindamise, tasustamise ning töötaja
arenguvõimaluste ja arengu planeerimisega. Samuti vajavad arendamist juhtide
juhtimisoskused.
Tööturutrendide kontekstis on väljakutseks demograafilised muutused, mis peegelduvad
tööealiste inimeste vähenemises. Tööturule sisenevad Y- ja Z-generatsioonid, kelle jaoks
traditsiooniline organisatsioonistruktuur on igand ja kes on väga liikuv töötajate
sihtgrupp70
. Tööturutrendide ja MEM valitsemisala palgataseme ning töötajate töörahulolu
ja pühendumuse suundumuste tõttu on tõenäoline, et ametikohtade täitmine kompetentsete
või kõrge potentsiaaliga töötajatega on edaspidi keerulisem ning nii
organisatsioonikultuuri, töövorme (kaugtöö osakaalu tähtsus, osaajaga töötamine jne) kui
motivatsioonisüsteemi tuleb kohandada. Järjest olulisem on nii kvaliteetne noorte
värbamine kui ka suurte kogemustega vanemaealiste tööl hoidmine, samuti erivajadustega
inimeste kaasamine.71
Personalivaldkonna väljakutsetega, sh tööturutrendidega seonduvalt aitavad toime tulla
valitsemisalaülese personalistrateegia rakendamine ning ühtsete põhimõtete
kokkuleppimine. Samuti on oluline palkade suurendamine, milleks võib võimalusi anda
tööprotsesside optimeerimine (vt ka meetmed 4.1.1 ja 4.3.2).
Juhtide juhtimisvõimekuse süsteemne arendamine koosmõjus valitsemisala
juhtimissüsteemi arendamisega (vt ka meede 4.1.1) annab võimaluse töötajate rahulolu ja
pühendumuse suurendamiseks ning seeläbi valitsemisala eesmärkide paremaks
saavutamiseks. Piiratud eelarve tingimustes on võimalik töötajate koolitamisel kasutada
69
Uuringu „Teenistujate pühendumus ja tööga rahulolu avalikus teenistuses“ tulemuste (2015) põhjal. 70
Ott Pärna (2015) „Töö ja oskused. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates.“
http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Tulevikutrendid-1.pdf 71 Sama.
172
töötajate endi kompetentsid luues valitsemisalaülese sisekoolitussüsteemi, mis mh võiks
pakkuda ka täiendavaid arenguvõimalus sisekoolitajatele. Töötajate arendamiseks ning
asutustevahelise koostöö parendamiseks pakub võimalusi ka rotatsiooni soodustamine.
Organisatsioonisisene info- ja teadmusjuhtimine
Info- ja teadmuse jagamiseks on olemas MEM asutuste vahelised võrgustikud ning
asutustesisesed kanalid. Probleeme põhjustab infouputus, kohati erinev arusaam avaliku
halduse mõistetest (nt kaasamine, kvaliteedijuhtimine jm) ning paljude erinevate
infokanalite kasutamine. Valitsemisalaüleste võrgustike toimimisest puudub täpsem
ülevaade
Selleks, et tagada tõhus info- ja teadmusjuhtimine valitsemisalas, on oluline perioodiliselt
analüüsida asutustevahelise infoliikumise toimimist ning rakendada vajadusel
parendustegevusi. Selleks annab võimalusi mh MEM ja asutuste, aga ka kogu riigisektori
ning teiste riikide info- ja teadmusjuhtimise parimate praktikate väljaselgitamine ja
jagamine. Arvestades sisekommunikatsiooni tugevat seost organisatsiooni
tegevusvaldkonna, organisatsioonikultuuri ja asjaajamisega, ei ole valitsemisalaüleselt
otstarbekas sisekommunikatsioonipõhimõtteid kokku leppida. Küll aga saavad
valitsemisala asutused õppida üksteise kogemustest.
Samuti annavad valitsemisalaüleselt kokkulepitud olulise tähtsusega info (nt EL asjade
faktilehtede ja memode, õigusaktide eelnõude jm mõjude hindamise analüüsid) säilitamise
ning jagamise põhimõtted võimaluse teha kvaliteetsemaid otsuseid nii ministeeriumis kui
valitsemisala asutustes (vt ka meede 4.1.1).
Asjaajamine ja hanked
Dokumendihalduses on menetlus valdavas osas digitaalne. Konsolideeritud ITga
asutustes on kasutusel ühtne dokumendihaldussüsteem, milles on tehtud kasutajamugavust
suurendavaid ja kvaliteeti parendavaid arendusi, mis on parandanud kasutajamugavust (nt
digiblanketid, elektroonne menetlus, eeldefineeritud juurdepääsupiirangud). Tehnoloogiate
arenemisel ja uute tehnoloogiate tundmaõppimisel on edaspidi võimalik funktsionaalsema
dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtt. Samuti on võimalik riigis ühtse riigiasutustele
mõeldud dokumendihaldustarkvara arendamine, mis vabastaks ministeeriumi
ressursikulust ning vajadusest DHSi arendamisega ise tegeleda.
Uute tehnoloogiate ja teiste asutuste/ organisatsioonide parimate praktikate
tundmaõppimisel on võimalik üle minna dokumendihalduselt info- ja teabehaldusele.
Paremaks ressursijuhtimiseks korraldab MEM valitsemisalaüleseid hankeid ja osaleb
võrgustikuhangetel. Hangete kvaliteedi ning kiirema menetluse tagamiseks vaatab
hankedokumentatsiooni üle MEMi hankespetsialist. Eelarve täpsemaks planeerimiseks,
optimaalsemaks hankimiseks ning hangete läbiviimiseks vajaliku MEM haldusosakonna
hankespetsialistide töö paremaks korraldamiseks on alates 2017. a kasutusel uus hangete
planeerimise süsteem.
173
Probleemiks on väikesest hangete arvust tulenev hangete läbiviimise ebapiisav kogemus
nii MEM sisuosakondade kui ka asutuste töötajate hulgas. Seetõttu on ka hangete
korraldamiseks vajalike hankelepingute hindamiskriteeriumide ja tehnilise kirjelduse
koostamise tase suhteliselt nõrk. Hangete korraldamine on töömahukas nii hanke
kontaktisikutele, MEM haldusosakonnale kui juhtkonnale seoses MEM kehtivast
riigihangete seadusest karmimate nõuetega hankekorraga. Seetõttu on toimumas
hankekorra lihtsustamine.
Kuivõrd asjaajamine ja hangete korraldamine puudutab pea kõiki töötajaid, on võimalik
ressursside kokkuhoid asjaajamise ja hangete süsteemi korrastamisel eeldatavasti suur ning
töötajatel on tänud sellele edaspidi enam võimalusi keskenduda sisulisele tööle.
Alavaldkond 4.3 Rahulolev klient, kodanik ja koostööpartner
Partnerite ja avalikkuse teavitus ning kaasatus
Ministeeriumi avalike suhete osakonnal (ASO) on kogemus suurte
kommunikatsiooniprojektide (nt Avatud talude päev (ATP) 2015, 2016, Eesti toidu kuu
2015, 2016) läbiviimisel ja ulatusliku üleriigilise kriisi raames (sigade Aafrika katk (SAK),
2015) kriisikommunikatsiooni korraldamisel. Kasutatakse tänapäevaseid
kommunikatsioonitegevusi ja –viise (kampaaniad, sotsiaalmeedia (Maablogi, FB
leheküljed, Twitter), infograafikud jne) ning on võimekus korraldada lihtsamad veebilehed
(www.seakatk.ee/, www.toidumärgistus.ee/) ja kampaaniad oma jõududega.
Kommunikatsioonitegevustesse on kaasatud ka organisatsiooniväliseid osapooli (ATP
2015 ja 2016; SAK teavitus 2016). Teavitustegevuste mõju ja ka suurema kuluefektiivsuse
saavutamise üheks võimaluseks on ka edaspidi kommunikatsioonilahenduste loomine
koostöös väliste partneritega (nt erialaliidud, esindusorganisatsioonid).
MEM ASO pakub kommunikatsioonialast tuge ka valitsemisala asutustele, sest mitmel
MEM allasutustel puudub üldse või ei ole piisav iseseisva kommunikatsiooni võimekus.
MEM ja valitsemisala asutuste kommunikatsioonitegevused peaksid selge sõnumi
tagamiseks olema paremini integreeritud. Kommunikatsiooniriskide maandamiseks ja
sõnumite võimendamiseks on seepärast vajalik MEM valitsemisala asutuste
kommunikatsioonitegevuse rollijaotuse täpsem kokkulepe ja süstemaatiline
koordineerimine.
Teadmussiirde pikaajaliste programmide (PiP) ulatuses viiakse 7 programmi raames läbi
teavitustegevusi, millest laiema avalikkuse teavitamine puudub või on ebapiisav ning vajab
seepärast paremat koordineerimist.
Kaasamise kogemus MEM valitsemisalas on suur ning suhtlus partnerorganisatsioonidega
tihe. Sektori esindajate kaasamine on MEMi poliitikate ja õigusaktide väljatöötamisel
süsteemne praktika.
174
Seoses keerukate eelnõude ja maamajandusettevõtete ootustega MEMile kui
ressursijagajale on sihtrühmade ning partnerite kaasamine üks jätkuvaid väljakutseid.
Seepärast tuleks kaasamise järjepidevaks parendamiseks süstemaatiliselt koguda infot
kaasamise hea tava https://riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/kaasamine olulisemate
aspektide rakendamise kohta MEM kõikides struktuuriüksustes (nt kaasatud partnerite
tagasisideküsitluse näol). Arengukoht on ka kaasamisel erinevate osapoolte sisendi
tasakaalustatud arvestamine kombinatsioonis eelnõu/otsuse mõjude hindamisega (et
edumaad ei saaks eeskätt tugevamad huvigrupid). Eelnõude ja otsuste parema kvaliteedi
tagamiseks on rohkem tähelepanu vaja pöörata ka valitsemisala asutuste kaasamisele
eelnõu/otsuse koostamise varases etapis ning asutuste kui regulatsioonide rakendajate
analüüside kasutamisele otsustusprotsessi sisendina.
Kuivõrd suur osa valdkonna regulatsioonist ja toetusvõimalustest on seotud Euroopa
Liiduga, on oluline senisest põhjalikum EL otsustusprotsessi selgitamine siht- ja
sidusgruppidele (sh vajadus anda sisendit otsustusprotsessi varases faasis).
Avalikud teenused
Maaeluministeeriumi valitsemisalas on kokku 248 avalikku teenust (katalogiseeritud 2016.
aastal https://www.mkm.ee/et/teenuste-otsing). Kõige enam osutab MEM valitsemisalas
avalikke teenuseid PRIA (sh Eesti ja EL poolt finantseeritavate toetuste ja
turukorraldusmeetmete administreerimine ning riiklike registrite ja andmekogude
pidamine).
Valitsemisala ametites rakendatakse kvaliteedi- ja protsessijuhtimist, teenuste
protsessid on suures osas kaardistatud ning osalt ka hinnastatud asutuste enda metoodikate
põhjal (PRIA, PMA). Kvaliteedisüsteemi efektiivsuse hindamiseks kogutakse klientide
tagasisidet PRIAs, PMAs ja laborites. Asutuste teenuste kvaliteedi võrdlevat hindamist
takistab aga MEM valitsemisala ühtse teenuste kvaliteedi hindamise, sh kliendirahulolu
mõõtmise metoodika puudumine. Viimane on eriti oluline, kui samade MEM valitsemisala
teenuste sihtrühmadega on seotud mitu ametit.
Teenuste parema kättesaadavuse tagavad e-teenused e-PRIA https://epria.pria.ee/epria/
(toetuste taotlemine, kokku enam kui 35 teenust) ja Maaeluministeeriumi kliendiportaali
https://portaal.agri.ee/epm-portal-ng/esileht.html (teiste MEM valitsusasutuste teenused,
kokku 29 teenust 2017. a jaanuaris) kaudu.
2016. a viidi ellu pilootprojekt „Maaeluministeeriumi haldusala mitmeid asutusi hõlmava
protsessi – mahepõllumajandusettevõtte tunnustamine ja mahepõllumajandusega seotud
toetuste administreerimine – tervikanalüüs ja parendamine“, mille raames valmis nn
maheprotsessi baasil metoodika mitmeid asutusi hõlmavate avalike teenuste protsesside
kaardistamiseks ja optimeerimiseks ning projekti kaasatud töötajad erinevatest asutustest
ja juhtimistasanditelt said vastava (koos)töökogemuse, mis on heaks aluseks järgmiste
protsesside kaardistamisel ja optimeerimisel.
Avalike teenuste optimeerimine annab võimaluse vähendada nii kliendi kui
teenusepakkujate halduskoormust (sh kliendilt andmete topeltküsimise vältimine),
175
suurendades kliendirahulolu ja andes võimaluse pakkuda kliendile sarnase riigieelarvelise
kuluga paremat kvaliteeti, sh proaktiivseid teenuseid ja/või optimeerida töötajate
koosseisu.
Seoses valitsemisalaüleste protsesside optimeerimise ja e-teenuste arendamise vajadusega
on takistuseks saanud valitsemisalaüleste protsesside ja teenuste omanike puudumine
(isikud, kellel on info kogu protsessist, vastavad kohustused ja õigused). E-teenuste
loomise kontekstis on probleemiks ka MEM valitsemissala teenuste kasutamise suhteliselt
väike maht, mistõttu pole infosüsteemis menetlemist tagava e-teenuse loomine
majanduslikult tihtipeale põhjendatav või võimalik vaid MEM eelarvevahendeid
kasutades. Seepärast on oluline taotleda e-teenuste arendamiseks lisavahendeid EL
struktuurifondidest (SF). Eduka taotlemise korral on EL SF vahendite toel võimalik nt
VTA järelevalve infosüsteemi arendamine loomatervise, loomakaitse, kauplemise ning
ekspordi ja aretuse valdkonnas sarnaselt toidu- ja söödavaldkondades tehtud arendustega.
Tõhus õigusloome
Õigusloomes lähtutakse Euroopa Liidus ja Eestis kokku lepitud hea õigusloome
raamistikust (better regulation), mis käsitleb õigusloomet alates probleemide
identifitseerimisest kuni õigusakti rakendamise järgse järelhindamiseni, mille alusel
tehakse vajadusel ettepanekud kehtiva õigusakti korrigeerimiseks72
. Hea õigusloome
raamistikus on MEM õigusloome tugevusteks eelkõige sisuosakondade valdkondlik
asjatundlikkus ning juriidilise ekspertiisi kõrge tase73
.
Suurem osa MEM valitsemisalaga seotud õigusaktidest on otseselt või kaudselt seotud EL
tasandi õigusloomega. Ühelt poolt on paljudel ametnikel pikaajaline kogemus EL
otsustusprotsessis osalemisel. Teisalt on EL asjade menetlusprotsessis palju erinevaid
väljakutseid, mistõttu on raske kujundada ühtset ja selget EL õigusega seotud MEMi
otsustusprotsessi, mis võimaldaks kiiret sisseelamist ka vähemkogenud ametnikele.
Probleeme tekitab ka see, et EL otsustusprotsessis ei tuvastata alati piisavalt põhjalikult EL
õiguse ülevõtmise või rakendamisega seotud sotsiaal-majanduslikke, administratiivseid,
IT-alaseid ja õiguslikke probleeme.
Eelnõude väljatöötamisel on üheks kitsaskohaks olnud see, et ei koostata detailset
tegevuskava eelnõuga seotud õiguslike, kaasamise ja mõjude hindamise,
kommunikatsiooni ning rahastamisega seotud küsimuste õigeaegseks lahendamiseks.
Seetõttu tuvastatakse eelnõudes probleemid sageli liiga hilja (näiteks alles juriidilises
ekspertiisis, kui sektori esindajate ja teiste asutustega on eelnõu juba läbi räägitud).
Halvimal juhul ilmnevad probleemid alles õigusaktide rakendamisel.
72 Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi koostatud õigusaktide mõjude hindamise metoodika on mõeldud lisaks
õigusaktidele ka arengukavade väljatöötamiseks ja meetmete tulemuslikkuse hindamiseks. Seetõttu on mõjude hindamise
tegevused kajastatud juhtimissüsteemi meetmes 1.1 ja kaasamise tegevused avalikkuse teavitamise ja kaasamise meetmes
3.1. 73
Juriidilise ekspertiisi kõrge taseme näitajad: kohtu poolt põhiseadusevastaseks tunnistatud õigustloovate
aktide arv püsib madal, Riigikantselei poolt õiguslikel põhjustel tagastatud eelnõude arv püsib väike ja
Justiitsministeeriumi poolt õiguslikel põhjustel kooskõlastamata jäetud õigustloovate aktide eelnõude arv
väike.
176
Samuti on mõnel juhul eelnõu väljatöötamine koostajale MEM sisuosakonnas harvaesinev
ja keerukas tööülesanne, mistõttu võib puudu jääda nii ELi ja Eesti õigussüsteemi
põhialuste, õigusakti eelnõu koostamise ja menetlemise põhinõuete kui ka mõjude
hindamise ja kaasamise meetodite tundmisest. Ka seetõttu on eelnõu koostajal MEM
sisuosakonnas keeruline eelnimetatud tegevustega seotud teabevajadust ja ajakulu
planeerida.
Seoses planeerimisvigade ja ebasoodsate asjaolude kokkulangemisega võib eelnõu
valmimine hilineda nii, et rakendusasutusel (PRIA, VTA, PMA jt) jääb rakendamise
ettevalmistuseks (nt juhendite koostamine, IT arenduste tegemine, koolitused) sageli vähe
aega ja ka normiadressaadi (nt ettevõtja) jaoks jõustub õigusakt viimasel hetkel.
Olulised õigusloome kvaliteedi parandamise võimalused on eelkõige
poliitikakujundamise tasandil: EL otsustusprotsessis aktiivne osalemine, Eesti huvide
väljendamine (vt ka meede 4.3.4), eelnõu koostamisele eelnev mõjude hindamise ja
sihtrühmade kaasamise põhjalik planeerimine ning õigusloomega tegelevate
sisuosakondade ametnike mõjude hindamise ja kaasamise alaste teadmiste parandamine.
Mõjude hindamise ja kaasamise toetamiseks on MEMis alustatud süstemaatilisi
sisekoolitusi, pakutakse väljatöötamiskavatsuste (VTK) ja mõjude hindamise alast ad hoc
nõustamist ning koostamisel on juhendmaterjalid (vt ka meetmed 4.1.1, 4.3.1).
Õigusloomega tegelevate ametnike regulaarne õigusalane koolitamine ja vastavalt
kokkulepitud põhimõtetele õigusosakonna ametnike osalemine õigusloome protsessis
annavad samuti võimaluse tagada eelnõude parem kvaliteet juba enne juriidilist ekspertiisi
ning seega eeldatavasti vähendab hilisemat ümbertegemise vajadust. Vastavalt on suurem
tõenäosus eelnõu õigeaegseks valmimiseks ja õigusakti avaldamiseks Riigi Teatajas
rakendajale ja normiadressaadile piisava ajavaruga74
.
Olulise tõuke õigusloome kvaliteedi tõusuks annab alates 2016. a sügisest MEMis
toimuvad arutelud juhtkonna ja sisuosakondade juhatajatega õigusloome kitsaskohtade
tuvastamiseks ning lahenduste kokkuleppimiseks75
. Arutelud jätkuvad 2017. a kaasates ka
MEM valitsusasutuste juhtkonnad.
Tulemuslik osalemine EL otsustusprotsessis
EL otsustusprotsessis tulemuslikku osalemist toetavad ministeeriumis kokkulepitud
protseduurid (rakendatud on EL Nõukogus ja EL komiteedes eelnõude menetlemises
osalemise korrad ning tulemuslikuks osalemiseks koostatavate dokumentide
vormid). Ministeeriumi ametnikkonna EL otsustusprotsessi teadlikkus on kõrge, kuna
ministeeriumi valdkondades on EL tasandil poliitikakujundamine ja õigusloome
intensiivne (enamus seadusandlusest on EL-iga seotud) ning ministeeriumi juhtkond ja
eksperdid seega tihedalt kaasatud.
74 Piisav ajavaru: uue õigusakti puhul vähemalt 3 kuud enne jõustumist või toetusetaotluste vastuvõtmise alustamise
tähtpäeva ning õigusakti muutmise puhul vähemalt 2 kuud enne jõustumist või toetusetaotluste vastuvõtmise alustamise
tähtpäeva. 75 Kokkulepitud parendustegevused kajastuvad meetmete 1.1, 3.1 ja 3.3 arendustegevuste tabelis.
177
Proaktiivsus EL asjades võib anda suurema võimaluse mõjutada EL otsustusprotsessi
Eestile sobivas suunas. Nt on parema eeltöö (lobby) korral Eestil võimalik osaleda
Euroopa Komisjoni korraldatavates mõjude eelhindamistes (et eelanalüüs tehtaks ära EK
vahenditega ning Eesti vajadused oleksid seega paremini kaitstud). Samuti annab eelise
põhjalik eeltöö Eestis (mõjude analüüs, kaasamine), koalitsioonipartnerite otsimine teiste
liikmesriikide hulgas (sh mittekonventsionaalsed kohtumised partneritega) ning aktiivne
osalemine (sõnavõtud) kohtumistel.
Üheks parendustegevusi vajavaks kitsaskohaks on EL kohtumiste ettevalmistus. Näiteks
ei suudeta koostada piisavalt põhjalikku mõjude analüüsi ja/ või alati läbi viia piisavat
partnerite kaasamist EL algatuste puhul või ei jõua lühikeste tähtaegade tõttu analüüsi (sh
faktilehed, memod) kohandada vastavalt muudetud eelnõule. Samuti ei toimu alati
erinevate osapoolte, sh ministeeriumi juhtkonna esindajat kaasavat seisukohtade arutelu,
mis tagaks operatiivsema infoliikumise ning väldiks vajadust juhiseid hiljem ümber teha.
Ka valitsemisala ametite ekspertide osalemine kohtumistel vajaks parema kvaliteedi ning
valitsemisala sees infoliikumise tagamiseks suuremat ministeeriumipoolset
koordineerimist.
Keerukates küsimustes EL otsustusprotsessis operatiivselt teadusasutustelt esialgse
analüüsi ja hinnangu saamiseks annab võimaluse MEM valdkondadega seotud teadlaste
kaardistamine ja hindamine ning teadusasutustega raamlepingute sõlmimine (meede 4.1.1).
Üheks võimaluseks toetada Eesti ettepanekuid täiendavate argumentidega on
rakendusüksuste operatiivanalüüside senisest süsteemsem kasutamine (meede 4.1.1).
Selleks, et nimetatud võimalused ära kasutada, on vajalik EL kohtumist ettevalmistavate
materjalide pisteline kvaliteedikontroll ning EL kohtumistel osalevate ametnike parimate
praktikate jagamine ministeeriumis ja ametites ning vajadusel praktilise suunitlusega
koolituste korraldamine. Samuti on vajalik süsteemne EL otsustusprotsessis osalevate
ametnike kompetentside ja arendusvajaduste hindamine ning mõjude hindamise ja
kaasamise rakendamise meetodite töövahendite parendamine (vt meede 4.1.1 ja 4.3.1
tegevusi), samuti vastava nõustamise tagamine ad hoc ülesannete täitmisel.
EL eesistumist ettevalmistavad koolitused ning eesistumise käigus saadud kogemused
ning koostöösidemed nii Euroopa Komisjoni (EK) kui teiste liikmesriikide esindajatega
annavad Eesti ametnikele edaspidi samuti oluliselt parema positsiooni EL tasandil Eesti
huvide kaitsmiseks.
Tulemuslik rahvusvaheline koostöö ja osalemine rahvusvahelises otsustusprotsessis
Oskusteave ministeeriumi valitsemisala valdkondades, sh koostööprojektides toetab ja
hoiab välissuhteid aktiivsena ning aitab kaasa Eesti huvide kommunikatsioonile
sihtriikides. Ministeeriumi välissuhtluse professionaalseks korralduseks on koostatud
analüüsile toetuv strateegiline dokument „Maaeluministeeriumi välissuhete põhijooned
2015-2020“76
. Valitsemisala asutused osalevad aktiivselt erialastes rahvusvahelistes
organisatsioonides, koostöövõrgustikes ning välisprojektides. Nende tegevussuundade
76
Kinnitatud 26.11.2015 põllumajandusministri käskkirjaga nr 37.
178
paremaks ärakasutamiseks Eesti huvide kaitsel Maaeluministeeriumi tegevusvaldkondades
on vajalik süsteemse ülevaate tagamine valitsemisala asutuste rahvusvaheliste suhete
tegevustes.
Siiski saaks välissuhete kaudu pakutavaid võimalusi (nagu erinevate koostöömudelite
kasutus või koostöövõrgustikes osalemine) ja teaduspõhist infot senisest oluliselt enam
kasutada ministeeriumi eesmärkide saavutamisel. Suurimaks väljakutseks on pidevalt
muutuvas keskkonnas kindlaks määrata riikliku kasu seisukohast kõige olulisemad
poliitikad, foorumid, tegevused ja küsimused ning ressursside tagamine prioriteetsetele
tegevussuundadele.
Probleemiks on ka puudulik koostöö Eesti asjaomaste organisatsioonide vahel
valdkonnaüleste teemade nagu biomajandus, toitumine, kliimamuutused jm haldamisel,
mis raskendab Eestile oluliste küsimuste kindlaksmääramist, analüüsi ning seeläbi Eesti
huvide edukat esindamist ja kaitsmist rahvusvahelistes foorumites. Eesti kaubandushuvide
soodustamist ja esindamist takistab samuti ebapiisav infovahetus, koostöö ning nõrk
koordinatsioon Eesti asjaomaste organisatsioonide vahel.
Riiklike välissuhete eesmärkide ja Maaeluministeeriumi sisueesmärkide täitmiseks on
oluline osaleda rahvusvahelises otsustusprotsessis võimalikult varajasest staadiumist alates.
Ministeeriumi tugev kuvand usaldusväärsest partnerist rahvusvahelistest lepingutest
tulenevate kohustuste täitmisel, esindatus EL institutsioonide ja peamiste valdkonna
rahvusvaheliste organisatsioonide juures ning erialane oskusteave panustavad nende
eesmärkide saavutamisele.
Ministeeriumi ja tema valitsemisala välislepingute ja koostööprotokollide regulaarne
ülevaatamine tagab ülevaate võetud kohustustest ja võimalustest ning annab võimaluse
süsteemselt korrigeerida kahe- ja mitmepoolse koostöö, sh arengukoostöö eesmärke ja
koostöövaldkondi.
179
Lisa 2: Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 meetmed
Meede 1. Teadmussiire ja teavitus
Koolitustegevuste korraldamine (alameetme kood 1.1)
Esitlus- ja teavitustegevuste korraldamine (1.2)
Ettevõtete külastuste ja õpiringide korraldamine (1.3)
Pikaajalised programmid (1.1, 1.2, 1.3)
Meede 2. Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused
Individuaalse nõustamisteenuse võimaldamine (2.1)
Konsulentide koolitamine nõustamisteenuse osutamise jaoks vajalikes valdkondades (2.3)
Meede 3. Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad
Liidu kvaliteedikavades ja siseriiklikult tunnustatud kvaliteedikavades osalemine (3.1)
Liidu ning siseriiklikult tunnustatud kvaliteedikavade raames toodetud toodete teavitamis- ja
müügiedendustegevused (3.2)
Meede 4. Investeeringud materiaalsesse varasse
Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks (4.1)
Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks (4.2)
Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid (4.3)
Kiviaia taastamise toetus (4.4)
Meede 5. Loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise
potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine
Meede 6. Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng
Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine (6.1)
Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine (6.3)
Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku
tegevuse suunas (6.4)
Meede 8. Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse
Metsakahjustuste ennetamine, kõrvaldamine ja kahjustatud metsa taastamine (8.3, 8.4)
Metsade elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamine (8.6)
Meede 9. Tootjarühmade ja -organisatsioonide loomine
Meede 10. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede
Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (10.1.1)
Piirkondlik veekaitse toetus (10.1.2)
Piirkondlik mullakaitse toetus (10.1.3)
Keskkonnasõbraliku aianduse toetus (10.1.4)
Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (10.1.5)
Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (10.1.6)
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (10.1.7)
Meede 11. Mahepõllumajandus
Mahepõllumajandusele üleminek (11.1)
Mahepõllumajandusega jätkamine (11.2)
Meede 12. Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohased toetused
Natura 2000 toetus põllumajandusmaale (12.1)
180
Natura 2000 toetus erametsamaale (12.2)
Meede 14. Loomade heaolu
Meede 16. Koostöö
Innovatsiooniklaster (16.0, 16.2, 16.3, 16.5, 16.9)
Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine (16.2)
Lühikesed tarneahelad ja kohalike turgude arendamine (16.4)
Meede 19. LEADER kohalikuks arenguks
Kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamine (19.1)
Kohaliku arengu strateegiate rakendamine (19.2)
Koostöö (19.3)
Piirkonna elavdamine ning kohaliku tegevusgrupi kui organisatsiooni toimimine (19.4)
Tehniline abi (20.1, 20.2)
181
Lisa 3: Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava meetmed
1. „Kalapüügi jätkusuutlik areng“
Meede 1.1 - Innovatsioon kalapüügil
Meede 1.15 - Selektiivsus, hülgekindlad püügivahendid
Meede 1.18 – Kunstkoelmud
Meede 1.20 - Energiatõhusus ja kliimamuutuste leevendamine kalapüügil
Meede 1.21 - Kalalaeva mootori asendamine või ajakohastamine
Meede 1.23 - Kalasadamad ja lossimiskohad
Meede 1.3 - Teadlaste ja kalurite koostöötoetus
2. „Vesiviljeluse jätkusuutlik areng“
Meede 2.1 - Innovatsioon vesiviljeluses
Meede 2.2 - Tootlikud investeeringud vesiviljelusse
Meede 2.4 - Energiatõhusus vesiviljeluses
Meede 2.3 - Vesiviljeluse keskkonnainvesteeringud
Meede 2.6 - Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus
Meede 2.7 - Vesiviljelusalade potentsiaali suurendamine
3. „Tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamine“
Meede 3.3 - Strateegiate rakendamine
Meede 3.4 - Koostöö
4. „Turustamise ja töötlemise arendamine“
Meede 4.1 - Tootmis- ja turustamiskavad
Meede 4.2 - Ladustamistoetus
Meede 4.3 - Turustamismeetmed
Meede 4.4 – Töötlemine
5. „Ühise kalanduspoliitika rakendamise meetmed“ Meede 6.1 - Järelevalve toetus
Meede 6.1.1 - Järelevalve lennukid, laevad
Meede 6.2 - Kalandusandmete kogumine
6. „Tehniline abi“
Meede 7.1 - Tehniline abi
7. „Integreeritud merenduspoliitika rakendamine“
Meede 8.1 - Integreeritud merenduspoliitika (mereseire)
Meede 8.2 - Integreeritud merenduspoliitika (merekeskkond)
Meede 8.3 - Integreeritud merenduspoliitika (merendusteadus)
182
Lisa 4: Kasutatud lühendid ja mõisted
AEGIS Euroopa geenipankade ühendatud süsteem
AIMA Põllumajandusmuuseumide Assotsiatsioon
AKIS Põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemide
töörühm
AMR Mikroobide resistentsus (inglise keeles nimetusest
antimicobial resistance)
AS Aktsiaselts
ASO Avalike suhete osakond
BOVEX Liikmesriikidevaheline veisepasside vahetamise katseprojekt
(inglise keeles nimetusest data exchange between bovine
databases)
BSE Hullulehmatõbi
CEDR Euroopa Põllumajandusõiguse Nõukogu
CGRFA Põllumajanduse ja Toidu Geneetiliste Ressursside Komisjon
Codex Alimentarius FAO ja WHO toidustandardite väljatöötamisega tegelev
organisatsioon
CPVO Ühenduse Sordiamet
DG AGRI Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu
peadirektoraat
EAAP Euroopa Loomakasvatuse Föderatsiooni
ECPGR Euroopa taimede geneetiliste ressursside programm
EFSA Euroopa Toiduohutusamet
EIARD Euroopa Algatus Põllumajandusteaduse Edendamiseks
EKF Euroopa Kalandusfond
EKI Eesti Konjunktuuriinstituut
EKO Eurokoordinatsiooni osakond
EL Euroopa Liit
EMKF Euroopa Merendus- ja Kalandusfond
EMU Eesti Maaülikool
EPPO Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon
ERA-Net Euroopa teadusruumi koostöövõrgustik
ERA-Net Core Organic II Mahepõllumajandusteaduse koostöövõrgustik
ERA-Net Core Organic PlusMahepõllumajanduse koostöövõrgustik
ERA-Net C-IPM Integreeritud taimekaitse koostöövõrgustik
ERA-Net EUPHRESCO II Taimeterviseteaduse koostöövõrgustik
ERA-Net SUSFOOD Jätkusuutliku toidutootmise ja tarbimise teaduse
koostöövõrgustik
ERS Elektrooniline Raporteerimise Süsteem (Kalandus)
ESA/SA Eesti Statistikaamet
ETKI Eesti Taimekasvatuse Instituut
EURAGRI Euroopa Põllumajandusliku Uuringu Initsiatiiv
EUROFISH Ida- ja Kesk-Euroopa Kalanduse Arendamise rahvusvaheline
organisatsioon
183
EUROPEA International Kutsehariduse ja –koolituse koostöövõrgustik rohemajanduse
valdkonnas
FAO ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon
FADN Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas
Farm Accountancy Data Network
FO Finantsosakond
GM Geneetiliselt muundatud
HO Haldusosakond
ICAR Rahvusvaheline Loomade Jõudluskontrolli Komitee
IPPC Rahvusvaheline Taimekaitsekonventsioon
ISKE Infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem
ISTA Rahvusvaheline Seemnekontrolli Assotsiatsioon
ITPGR Toidus ja põllumajanduses kasutatavate taimsete geneetiliste
ressursside rahvusvaheline leping
ITO Infotehnoloogia osakond
JPI FACCE Teaduse ühiskavandamise initsiatiiv „Põllumajandus,
toiduga varustatus ja kliimamuutused
KIS Kalanduseinfosüsteem
KEM Keskkonnaministeerium
KMO Kalamajandusosakond
KPTTO Kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse
osakond
Konsulent Spetsialist, kes tegeleb nõustamisega põllumajanduse ja/või
maaelu arengu valdkonnas. Eristatakse ka kutset omavaid
konsulente.
LFA Ebasoodsamad piirkonnad
MAK Eesti maaelu arengukava
MAO Maaelu arengu osakond
MEM Maaeluministeerium
MMIK Maamajanduse Infokeskus
MTÜ Mittetulundusühing
MUIS Tsentraalse museaalide digitaalne infosüsteem
NAP Natura 2000 ala põllumajandusmaa
OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
OIE Maailma Loomatervise Amet
OÜ Osaühing
PLK Poollooduslikud kooslused
PMA Põllumajandusamet
PMAN Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu
PMK Põllumajandusuuringute Keskus
PO Personaliosakond
184
PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
PTKO Põllumajandusturu korraldamise osakond
RES Riigi eelarvestrateegia
RT Riigiteataja
RKAS Riigi Kinnisvara AS
RTIP Riigi Töötaja Iseteenindusportaal
RTK Riigi Tugiteenuste Keskus
SA Sihtasutus
SAO Siseauditi osakond
SAK Sigade aafrika katk
SCAR Põllumajandusteaduse alaline komisjon
SEUROP Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud veise- ja
lambarümpade lihakuse ja rasvasuse määramise süsteemist
SKP Sisemajanduse koguprodukt
STO Strateegiaosakond
TA Terviseamet
TAI Tervise Arengu Instituut
TAO Teadus- ja arendusosakond
TOO Toiduohutuse osakond
TTO Taimetervise osakond
UPOV Rahvusvaheline Uute Taimesortide Kaitse Liit
VSO Välissuhete osakond
VTA Veterinaar- ja Toiduamet
VTL Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon
ÜPP ühine põllumajanduspoliitika
ÜPT ühtne pindalatoetus
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
3R asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtete
rakendamine katseloomade kaitseks
top related