asula. asulate ajalooline areng

ASULAASULATE AJALOOLINE ARENG. MAA-ASULAD.

Kasutamiseks 6. klassis

Koostanud: Aigi Sikkal

Põlva Keskkool

Kiviaja inimene vahetas elukohta

selle järgi, kus oli võimalik

paremat kala- ja jahisaaki saada.

http://www.google.ee/imgres?q=kiviaja+inimese+eluase

Püsivamad asulad tekkisid siis,

kui hakati põldu harima.

http://www.google.ee/imgres?q=palkidest+tare

MIS ON ASULA?

Asulaks nimetatakse omaette

asuvat eluhoonete ja õuede rühma.

http://www.hot.ee/rainerse/ark/TEST2-2.htm

ASULAD

MAA-ASULAD

LINNALISED

ASULAD

KÜLAVORMID

Küla vormid ehk tüübid on välja

kujunenud olenevalt maastikust ja

ajaloolistest traditsioonidest.

AJALOOLISED KÜLAVORMID

Sumbküla – eluhooned asuvad

kobaras koos, tihti teeristmike või

kirikute ümber.

Tänavküla – eluhooned asuvad

tihedalt üksteise kõrval mõlemal pool

külatänavat.

Ahelküla – eluhooned asuvad

reas ühelpool teed ridamisi piki

teeserva.

Hajaküla – talud paiknevad

üksteisest kaugel ning nende

vahel on põllud ja niidud.

SUMBKÜLA

TÄNAVKÜLA

AHELKÜLA

HAJAKÜLA

Põhja-Eestis ja saartel

Peipsi ääres ja Setumaal

Tartumaal, Jõgevamaal ja ranniku-aladel

Mitmel pool Eestis