eesmärk 1. veebi kasutamise elementaaroskusedkollis.pri.ee/tk/ao_7_moodul_materjal.pdf · ao...
Post on 26-Sep-2020
4 Views
Preview:
TRANSCRIPT
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
Eesmärk7. moodul – annab ülevaate veebibrauseri (Netscape Navigator, MS Internet Explorer, Mozilla Firefox
vm), meileri (kirjavahetusprogrammi) ning uudisgruppide lugemise tarkvara kohta. Samuti sisaldab
materjal infot veebibrauseri ja olemasolevate otsimootorite kohta; õpetusi järjehoidjaid kasutama;
veebilehti ja otsitulemusi väljatrükkima; oskusi saata ja vastu võtta elektronkirju; lisada kirjale faile
ning kasutada kaustu; põhilisi võtteid tööks listide ja uudisgruppidega.
1. Veebi kasutamise elementaaroskused
1.1 Esimesed sammud internetisVeebibrauseri (-lehitseja) käivitamine.
Praegu on maailmas kasutusel valdavalt mitu populaarsemat veebibrauserit näiteks Internet Explorer,
Mozilla Firefox, Opera. Kui veebibrauser on arvutisse installeeritud, võib selle käivitamine toimuda
mitmel viisil:
klõpsutades Windowsi tegumireal vastaval ikoonil (nt. , , );
avades Start menüüst korralduse Kõik programmid => vastav veebibrauser (nt. Mozilla
Firefox);
klõpsutades töölaual (desktop) vastaval veebibrauseri ikoonil;
Veebiaadressi (URL) ülesehituse ja struktuuri mõistmine.
Viitamise aluseks on Interneti aadressid, sest on selge, et kõigi veebiressursside täpne asukoht tuleb
üheselt kindlaks määrata. Interneti ressurssi asukohanäitajaks e. aadressiks on ühtlustatud
asukohanäitaja e. URL (Uniform Resource Locator). URL näitab pöördumismeetodit, pöördutava
serveri aadressi ja ressurssi (faili või selle osa) asukohta serveril, koosnedes järgmistest osadest:
<tüüp>://<arvuti nimi><tee/failinimi><#märgend>tüüp – määrab, millise serveriga on tegemist. Koosneb ühest sõnast, millele järgneb koolon ja
kaks kaldkriipsu. Näiteks:
http:// (Hypertext Transmission Protocol) TCP/IP protokoll veebidokumentide vahetamiseks.
ftp:// (File Transfer Protocol) – Interneti protokoll, mis tagab failiedastuse kasutaja arvuti ja
kaugarvuti vahel
telnet:// käivitab Telnet-sideseansi, mille käigus arvuti muudetakse teise, kaugarvuti
terminaaliks
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 1
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
arvuti nimi – kahekordse kaldkriipsu järel näidatakse Interneti arvuti nimi, milles vastavat
tüüpi fail asub, näiteks: www.online.ee Microlink WWW-serveri korral.
tee/failinimi – võimaldavad kettalt leida vajaliku faili
#märgend – hüpertekstifailid sisaldavad teatud kohti tähistavaid märgendeid (anchor), mis
võimaldavad kuvada vajaliku failiosa, näiteks –
http://www.thegroup.net/webedit/wefag.htm#HowToRegister
Veebilehekülje avamine.
Teades veebilehekülje aadressi
(URLi) võib selle avada,
kirjutades selle aadressi
aadressiväljale
või menüüs File => Open
avanevasse aknasse
ja vajutades klahvile Enter. Internetis paiknevate dokumentide aadressi võib tippida kujul
www.neti.ee, jättes tüübitähise http:// kirjutamata, selle lisab brauser automaatselt.
Veebibrauseri esilehe muutmine.
Veebibrauserite esilehtedeks on vaikimisi tavaliselt selle tootja kodulehekülg (nt. Internet Explorer'il
on Microsoft'i leht).
Kuidas muuta vaikimisi
kodulehte Internet Explorer'is:
avada veebibrauser;
valida menüüribalt
Tools => Internet Options
avanenud dialoogiaknas
valida General osa ja kirjutada Home page Address väljale see lehekülje aadress, mida Te
soovite kodulehekülje aadressina näha e. lehekülg, mis avaneb siis, kui avate veebibrauseri;
seejärel valida OK.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 2
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
Kuidas muuta vaikimisi
kodulehte Mozilla
Firefox'is:
avada veebibrauser
valida menüüribalt
Tools => Options
avanenud
dialoogiaknas
valida Main osa ja kirjutada Home page väljale soovitud kodulehekülje aadress.
When Firefox starts väljale tuleb valida „Show my home page“;
seejärel valida OK.
Veebilehe salvestamine failina.
Iga vaadeldava veebilehe sisu saab säilitada, salvestades selle failina arvuti kõvakettale. Selleks tuleb
toimida järgmiselt:
valida File – menüüst käsk Save As ja ilmuvast dialoogikastist valida failile sobiv kaust.
kirjutada failile antav nimi tekstikasti File Name, ning valida failitüüp loendist Save As Type
(HTML-fail või tavaline tekstifail) ja klõpsutada nupul Save.
Kui ei taha kogu teksti säilitada tekstivormingus, vaid ainult mingit osa sellest, siis valite selle osa e.
märgistate ja kopeerite (Ctrl + C) selle mällu. Järgnevalt siirdute mõnda tekstiprogrammi e. avate
näiteks programmi Notepad või Word ja kopeerite (Ctrl + V) mälus oleva tekstilõigu dokumenti.
Seejärel salvestate tehtu.
Veebibrauseri sulgemine.
Veebibrauseri sulgemine võib toimuda mitmel viisil:
File – menüüst korraldusega Close või Exit.
klõpsates sulgemisnupul brauseri akna paremas ülanurgas
vajutades klahvipaari Alt + F4
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 3
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
1.2 Brauseri põhimäärangute muutmineVaaterežiimi (View) muutmine.
Menüü View korraldused määravad, mida ja kuidas brauseri aknas kuvatakse.
Korraldusega Toolbars saab aknast ükshaaval eemaldada ja taastada tööriista-, aadressi- või
lingiriba;
Korraldus Status Bar eemaldab ja taastab akna alaservas paikneva seisundiriba;
Korraldus Stop (või hiireklõps samanimelise tööriistariba nupul või ) peatab
pikaleveniva dokumendi tõmbamise või lehekülje allalaadimise;
Korraldus Refresh (või hiireklõps samanimelise tööriistariba nupul või ) taastab
dokumendi (tõmbab selle uuesti Internetist);
Korraldus Encoding lubab seadistada ekraanil kuvatava veebidokumendi lugemiseks mingi
teise keele (Balti, Vene jne), kui operatsioonisüsteem (Windows) seda märgistikku toetab;
Korraldus Source avab kuvatud hüpertekstdokumendi lähteteksti tekstiredaktori Notepad aknas
ehk kuidas lehekülg koodis välja näeb;
Korraldus Fullscreen lülitab sisse/välja täisekraaniga tööviisi, nii et dokument täidab kogu
ekraani ja sealt eemaldatakse kõik peale tööriistariba nuppude.
Tööriistaribade ekraanile toomine.
Akna päises on tööriistariba, aadressiriba ja linkideriba. Menüü View korraldusega Toolbars võib neid
ükshaaval sulgeda või avada.
Veebilehel piltide kuvamise lubamine ja keelamine.
Multimeedia (piltide, heli või video) väljalülitamine (kiireneb veebilehekülgede ekraanile toomine)
toimub
Internet Explorer'is:
Tools menüü käsuga Internet Options avatavast dialoogikasti kaardilt Advanced. Piltide
lubamine ja keelamine toimub Multimedia kaardilt Show pictures ees oleva kastikese
märgistamisega või selle eemaldamisega.
Mozilla Firefox:
Tools menüü käsuga Options avanevast dialoogikasti kaardilt Content. Piltide lubamine ja
keelamine toimub Load images automatically ees oleva kastikese märgistamisega või selle
eemaldamisega.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 4
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
2. Veebis navigeerimine
2.1 Veebiaadresside kasutamineVeebilehe avamine aadressi (URL-i) kasutades.
Teades veebilehekülje aadressi (URLi) võib selle avada, kirjutades selle aadressi aadressiväljale ja
vajutades klahvile Enter. Internetis paiknevate dokumentide aadressi võib tippida kujul
www.google.ee, jättes tüübitähise http:// kirjutamata. Aadressiväljale kirjutamise asemel võib
kopeerida vajaliku URL lõikepuhvri (Copy – Paste) abil mõnest Windowsi rakendusest. Läbikäidud
veebilehekülgi aitab meelde tuletada päevik – nupp History ( või ) või klahvidega Ctrl + H.
Hüperlingi kasutamine ja algsele lehele naasmine.
Otsimiseks raamatukogudes on kahte liiki katalooge – temaatilised ja tähestikulised. Ka informatsiooni
Internetis võib otsida temaatika või märksõnade järgi. Tavaliselt tasub Internetist infot otsima hakata
temaatika järgi, aga milline ala miski rubriigi all kajastatud on, sõltub tihti veebilehekülje koostaja
suvast. Näiteks NETI (www.neti.ee) koduleheküljel on info temaatiliselt jagatud 6 rubriiki (Riik ja
ühiskond, Haridus ja kultuur, Äri, Info ja Meedia, Meelelahutus ja hobid, Tervis), millest igaüks
jaguneb omakorda allrubriikideks jne. Teistes veebi kataloogides võivad aga rubriigid olla teistmoodi
üles ehitatud. Viies kursori tekstis olevale esiletõstetud lõigule (hüperviidale, shortcutile), kuvatakse
väljasirutatud sõrmega käsi ja teatereale ilmub dokumendi identifikaator. Ühekordse hiireklõpsuga
saab mööda neid hüperlinke liikuda üha lähemale otsitavale. Interneti kasutajal on oht veebi avarustes
ära eksida: liikudes hüperviiteid pidi järjest edasi, kaotatakse orientatsioon. Selle vältimiseks on
brauserites nupud Home, Back, Forward ja järjehoidjad.
Klõpsamine nupule Home ( ) viib alati leheküljele, mille olete määratlenud kui oma avalehe.
Eelmise dokumendi juurde tagasipöördumiseks klõpsata nupule Back
nupuga Forward saab päevikus (History) esinevas nimestikus siirduda dokumendi juurde,
millega töötati enne nupul Back klõpsutamist. Hoides nupu kõrval olevat noolt all võib näha kogu
läbivaadatud veebisaitide päevikut.
Kord klõpsatud viited jätab brauser meelde ka hüpertekstil: nimelt märgib viita tähistava teksti
varasemast teist värvi – näiteks sinise asemel lillaks.
Veebilehelt info kopeerimine ja salvestamine.
WWW terminoloogia kohaselt on lehekülg (Page) sama, mis fail, kusjuures trükituna võib see olla
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 5
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
mitukümmend lehte.
Igat vaadatava veebilehe sisu saab säilitada, salvestades selle failina arvuti kõvakettale menüüst
File käsuga Save As.
Kui ei taheta kogu teksti säilitada, vaid ainult mingit osa sellest, siis märkida see tekstiosa ja
kopeerida see Ctrl + C klahvipaariga mälupuhvrisse ja siirdudes tekstiredaktorisse kopeerida
see tekstilõik dokumenti ja seejärel salvestada.
Veebidokumenti saab salvestada isegi juhul, kui seda pole otseselt välja kutsutud (kuvatud),
piisab hüperviida kasutamisest. Hiire parempoolset klahvi tuleb klõpsutada hüperviidal ja
avanenud menüüst anda käsk Save As.
Igat veebis leiduvat joonist saab graafilise failina salvestada arvuti kõvakettale järgnevalt:
klõpsutada hiire paremklahviga joonisel, et ilmub paremklahvi menüü ning valida korraldus
Save Image As. Avanenud aknas otsida koht, kuhu tahate pildi salvestada ja valida Save.
Kui tahetakse mõnda pilti kasutada Windowsi taustapildina või töölaua taustana, siis tuleb
klõpsutada pildil hiire parempoolset klahvi ja andke ilmunud menüüst korraldus Set As
Wallpaper või Save Background As.
3. Otsing veebisInterneti kasutab enamik inimesi just infootsinguiks. Kust mujalt saaks veel nii ammendavat teavet,
tasuta ja nii lühikese aja jooksul kui maailmalaiusest võrgust? Paraku paikneb info netis väga
kaootiliselt ja selleks, et endale vajalikku leida, tuleb üksjagu vaeva näha. Enamasti tuleb abi otsida
siiski spetsiaalsetelt otsisüsteemidelt (otsimootor, otsirobot). Muidugi võib kasutaja alati enda jaoks
välja valida meelepärase otsimootori, mis ei tarvitse olla ükski järgnevalt mainitust.
3.1 Otsimootori kasutamine (vähemalt ühe konkreetse otsimootori kasutamise oskused)Veebibrauseri nupu Search abil käivitakse automaatselt veebibrauseri tüübist ja valikuajast
sõltuvalt mõni populaaarne teabeotsisüsteem. Eestikeelseid otsimootorid on näiteks: www.google.com,
www.altavista.com, www.neti.ee, www.ee./www/ jt.
Otsitingimuste defineerimine.
Sageli on temaatilistesse kataloogidesse lisatud ka tekstiotsingu võimalused, kuid need on tavaliselt
nõrgemad kui spetsiaalsetel otsimootoritel. Tihti otsitakse märksõna vaid veebilehekülgede tiitlitest,
mitte neil lehekülgedel esitatud tekstist. Võimaldatakse viiteid teistele, parematele otsimootoreile.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 6
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
Päringule võib vastuseks tulla tuhandete veebilehekülgede viiteid, mis järjestatud selle järgi, kui tihti
otsitav sõna või väljend vastaval leheküljel esineb. Sisulist vastavust otsingule ei pruugi tulla ja sadu
lehekülgi pole mõtet läbi lapata. Edasi võib päringut täpsustada, keelates mingi sõna esinemise ära või
konkretiseerides väljendi jutumärkidega. Õigete materjalide leidmine on suur töö.
Märksõnade kasutamine.
Märksõnaotsinguks võib kasutada näiteks www.google.com või www.neti.ee. Selleks tuleb nende
päringuaknasse tippida sõna(d) või väljend(id), mis leitavas materjalis peaks sisalduma. Lihtpäringul
otsitakse dokumente, mis sisaldavad üheaegselt kõiki sisestatud sõnu. Kui tahetakse kindlat väljendit
leida, siis tuleb see tavaliselt panna jutumärkidesse, nagu näiteks “Eesti Vabariigi Välisministeerium”,
muidu leitakse leheküljed, mis sisaldavad küll kõiki neid sõnu, kuid suvalistes kohtades. Mõni
otsimootor nõuab küll täpse väljendi teist moodi defineerimist.
Loogiliste operaatorite kasutamine.
Komplekspäringuga saab otsingut täpsustada, kasutades olenevalt otsimootoritest loogilisi väljendeid
AND, OR, NOT ja NEAR või – “ “ jne. Näiteks päring: Tartu ülikool – põllumajandus leiab üles kõik
veebilehed, mis sisaldavad sõnu “Tartu” ja “ülikool”, kuid seejuures ei sisalda sõna “põllumajandus”.
Täpsemat abi päringu sõnastamise kohta vastava otsimootoritel leitakse otsingusüsteemi
lisamaterjalidest.
3.2 PrintimineLehekülje määrangute muutmine.
File menüüst korraldusega Page Setup ilmub tüüpiline Windowsi dialoogiaken, kus saab määrata
lehekülje määranguid (ääriseid ja rõht- või horisontaalasendit). Vaikimisi prinditakse iga lehekülje
päisesse (Header) dokumendi nimi ja paremale serva lehekülje number ja koguarv (&w&b Page &p of
&P). Lehekülje jalusesse (Footer) lehekülje aadress (URL) ja printimise kuupäev (&u&b&d).
Muutujate tähendused:
&w – dokumendi nimi;
&u – lehekülje aadress (URL);
&d – kuupäev;
&t – kellaaeg;
&p – lehekülje number;
&P – lehekülgede koguarv;
&b –tsentreeritud tekst;
&b&b – tekst paremale joondatud.
Neist saab valida, mida printida.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 7
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
Veebilehe printimine kasutades lihtsaid printimisvalikuid.
File menüüst korraldusega Page Setup ilmub tüüpiline Windowsi dialoogiaken, kus saab määrata
lehekülgede printimisvahemiku, ainult valitud osa printimise, koopiate arvu jne.
Otsitulemuste printimine.
Kui ei taheta kogu otsingutulemuse teksti printida, vaid ainult mingit osa sellest, siis tuleb märkida see
tekstiosa ja hiire paremnupu menüüst valida korraldus Print.
Otsingutulemuste dokumente saab printida isegi juhul, kui seda pole otseselt välja kutsutud
(kuvatud) ja üle vaadatud, sest piisab dokumendile osutava hüperviida kasutamisest. Hiire
parempoolset klahvi tuleb klõpsutada hüperviidal ja avanenud menüüst anda käsk Print
Target. Avanevast dialoogiaknas on valikud:
Valides nupu OK prinditakse ainult hüperviidaga avatav dokument
Märgistades Print all linked documents prinditakse lisaks hüperviidaga avatavale
dokumendile ka kõik järgnevate hüperviitadega tähistatud dokumendid.
Märgistades Pint table of links prinditakse lisaks hüperviidaga avatavale dokumendile
ainult kõik järgnevate hüperviitadega tähistatud dokumentide aadressid (URL).
4. Järjehoidjad (bookmarks)Brauser Internet Explorer kasutab järjehoidjate meelespidamiseks lemmikviida e. lemmiklingi
(Favorites ) mõistet ja Mozilla Firefox aga Bookmarks mõistet.
4.1 Järjehoidja loomineJärjehoidja kasutamine veebilehekülje avamiseks.
Lemmikviidad (järjehoidjad) on mugavaks vahendiks, et kiiresti pöörduda väljavalitud veebilehtede
poole, ilma et oleks vaja ühelt hüperviidalt teisele hüpata või meeles pidada kõiki vajaminevaid
veebiaadresse. Lemmikviitade kasutamiseks tuleb avada menüüribal vastavalt ...
Internet Explorer:
menüü Favorites lemmikviitade nimetikuga allosas ja klõpsutada nimestikus huvipakkuval
nimetusel. Enamasti jaotatakse lemmikviitade menüü temaatilistesse kaustadesse (Kanalid,
Muusika, Ajakirjandus, Lingid jne), mis lihtsustab nende seas orienteerumist eriti juhul, kui
nimetuste üldarv kipub suureks paisuma.
Hiirekursoriga kaustaga menüüreale osutamisel ilmub lisamenüü kaustas olevate
lemmikviitadega.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 8
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
Tööriistaribal asuva nupu Favorites toime erineb veidi samanimelise menüükäsu omast.
Klõpsutades sellel, ilmub tööakna vasakusse serva lisapaneel Explorer Bar, millel saab tutvuda
väljavalitud lemmikviitade loendiga, kuna parempoolses aknaosas kuvatakse samaaegselt
valitud viidale vastav veebilehekülg. Paneeli kõrvaldamiseks tuleb veel kord klõpsutada nupul
Favorites.
Mozilla Firefox'is saab sama asja menüü Bookmarks alt.
Järjehoidja loomine.
Huvipakkuva veebilehekülje lisamiseks ...
Internet Explorer'is
avada lehekülg;
seejärel valida Favorite menüüst korraldus Add to Favorites;
tekkinud dialoogiaknas valida OK.
Mozilla Firefox'is
avada lehekülg;
seejärel valida Bookmarks menüüst korraldus Bookmark This Page;
tekkinud dialoogiaknas valida Done.
Järjehoidjate haldamine.
Varem või hiljem saabub hetk, kus lemmikviitade nimestik on üle kuhjatud vananenud viitadest või
tekib soov nimestikku ümber grupeerida. Järjehoidjaid on võimalik hallata ...
Internet Explorer'is
Favorites menüüst käsu Organize Favorites alt;
kuvatakse vastav dialoogikast, milles on olemas vastavad nupud: Create Folder, Rename, Move
to Folder, Delete.
Mozilla Firefox'is
Bookmarks menüüst käsu Organize Bookmarks alt;
kuvatakse dialoogikast, kus on siis võimalik teha samu asju kui Internet Explorer'is.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 9
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
5. Elektronposti kasutamise elementaaroskused
5.1 Esimesed sammud elektronposti kasutamiselInterneti postiprogramme (meilereid) on maailmas välja töötatud palju (üle tuhande), alustades
lihtsatest, mida levitatakse tasuta, ja lõpetades palju lisaomadusi sisaldavate ning soliidse hinna eest
müüdavatesse. Tähtsamaid lisaomadusi: filtrid posti sorteerimiseks ja rämpsposti (reklaamteated)
eemaldamiseks; võrgus olevatest suurematest kataloogidest otsitava postiaadressi ülesleidmiseks;
HTML tugi, nii et elektronkiri kujuneb väikse veebilehe taoliseks; salakirja kasutamise võimalus;
õigekirja kontroll jt. Selleks, et elektronkirjavahetust pidada, peab Teil olema konkreetses arvutis
kasutajatunnus (annab arvuti omanik või administraator) ja elektronposti aadress mõnes Interneti
postiprogrammis. Tasuta elektronpostiaadressi saamine on lihtne, ei nõua palju aega ja
registreerimisvormi võite täita ise või keegi kogenud arvutikasutaja. Eestikeelseid tasuta
postiprogramme leiab eestikeelsetelt portaalidelt (www.Delfi.ee, www.epl.ee, www.Everyday.com jt)
ja otsingumootoritelt (neti.ee jt). Levinud ja lihtsad tasuta eestikeelsed postiprogrammi on: mail.ee,
hot.ee jt. Nende puudusteks on, et mõnel puudub aadressiraamat, teisel jälle lihtne võimalus manuse e.
kaasapandud faili (attachment) lisamiseks kirjale jne.
Kuna meilereid on olemas mitmesuguseid, siis antud osa materjalist on tehtud HOT.ee kasutamise
kohta.
Meileri käivitamine.
Meileri käivitamiseks tuleb trükkida veebibrauseri
aadressiväljale aadress www.hot.ee ja seejärel
vajutada klahvi Enter. Teile avaneb järgnev pilt, kus
vasakul pool on võimalik oma postkasti siseneda,
vajutades Sisene-nuppu. Peale Sisene-nupu
vajutamist küsitakse Teilt kasutajatunnust ja
parooli. Kui need antud Interneti portaalis
puuduvad, siis saab need endale luua vajutades
paremal pool olevale lingile Registreeri.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 10
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
Postkasti avamine.
Peale sisselogimist on Teile avatud kõik vasakul pool asetsevad lingid, mille hulgas on ka postkast.
Antud lingil vajutades, avatakse akna keskmisse osa postkasti sisu ja vaikimisi sissetulnud kirjade
kaust.
Elektronkirja avamine.
Kirja avamiseks tuleb vajutada kirja teema nimetusel (nt. RE:), mille tulemusena avatakse kiri, kus on
näha järgmised asjad:
Meileri sulgemine.
Sulgemiseks tuleb vajutada vasakul pool olevas menüüs lingile , mille tulemusena logitakse
Teid antud leheküljelt välja.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 11
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
5.2 Põhimäärangute muutmine (ainult graafilise kasutajaliidesega meileri korral)Vaaterežiimi muutmine.
Kuna hot.ee postkasti vaatamine käib veebibrauserit kasutades, siis vaaterežiimi saab muuta näiteks
Mozilla Firefox'is View => Zoom => Zoom In või Zoom Out.
Tööriistariba ekraanile toomine.
Tööriistariba saab Mozilla Firefox'is redigeerida vajutades View => Toolbars => Customize.
6. Kirjavahetus
6.1 Elektronkirja saatmineUue kirja alustamine.
Uue kirja saatmiseks tuleb peale postkasti sisselogimist valida kas
vasakust menüüst Postkast ja tekkinud osast nupp uus kiri
või
valida paremal pool ikoon
Saaja elektronaadressi sisestamine.
Saaja elektronaadress sisestatakse väljale „Kellele“, mis sisaldab saaja kasutajanime ja vastava
postkasti teenust kasutava e-posti lõppu (nt. kriipsujuku@hot.ee)
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 12
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
Kirja teema sisestamine.
Kirja teema sisestakse „Teema“ väljale. Tavaliselt on see mingi märksõna, mis iseloomustab kirja sisu.
See rida võib küll tühjaks jääda, kuid viisakas on teema ikkagi kirjutada, sest selle järgi saab kirja saaja
otsustada, milliseid kirju on vaja kohe lugeda ja millistega pole väga kiiret.
Signatuuri kasutamine.
Signatuur on see tekst, mis pannakse automaatselt iga Teie kirja lõppu (kui Te hakkate uut kirja
kirjutama, siis ei avata mitte tühi kiri, vaid kiri, milles on Teie signatuur). Signatuuri kirjutakse
tavaliselt oma ees– ja perekonnanimi. Loomulikult sinna võib lisada ka muud hädavajaliku
informatsiooni (postiaadress, telefoninumber jt). Neljast reast pikema signatuuri peetakse netiketi
( Internetis kujunenud heade tavade rikkumiseks) rikkumiseks.
Hot'is saab signatuuri lisada, kui ...
valida vasakult poolt Postkast;
seejärel valida keskmisest osast Seaded
tekkinud osas kirjutada väljale Allkiri oma signatuur
lõpuks vajutada muuda lingi, mille tulemusena salvestatakse Teie signatuur.
Kui avada uus kiri, siis lisatakse tehtud signatuur kirja sisse.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 13
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
Manuse e. kaasapandud faili (attachment) lisamine kirjale (vajadusel FTP-d kasutades).
Failide lisamiseks kirjale tuleb (kui uus kiri on avatud) ...
vajutada nupul „Lisa manuseid“
avanenud uues osas
tuleb vajutada
nupul Browse,
mille kaudu saab
arvutist ülesse
otsida see fail, mida kirjale lisada;
peale seda ilmub väljale „Arvutist“ faili teekond ja vajutades nuppu „Lisa“ pannakse fail
„Lisatud failid“ väljale;
kirja juurde tagasi saamiseks tuleb vajutada linki „Tagasi kirja juurde“
6.2 Kopeerimine, teisaldamine, kustutamineKirja teksti kopeerimine.
Kopeerimiseks tuleb vastav teksti osa märgistada ja valida kolme võimaluse vahel:
klahvidega Ctrl + C;
parema hiireklahviga märgistatud tekstil klõpsates ja tekkinud menüüst vasaku hiireklahviga
valida Copy;
veebibrauseri menüüribalt Edit => Copy.
Kirja teksti teisaldamine.
Teisaldamiseks tuleb vastav teksti osa märgistada ja valida kolme võimaluse vahel:
klahvidega Ctrl + X;
parema hiireklahviga märgistatud tekstil klõpsates ja tekkinud menüüst vasaku hiireklahviga
valida Cut;
veebibrauseri menüüribalt Edit => Cut.
Kirja teksti kopeerimine teisest rakendusest.
Kopeerimiseks tuleb vastav teksti osa märgistada teises rakenduses ja valida kolme võimaluse vahel:
klahvidega Ctrl + C;
parema hiireklahviga märgistatud tekstil klõpsates ja tekkinud menüüst vasaku hiireklahviga
valida Copy;
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 14
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
veebibrauseri menüüribalt Edit => Copy.
Seejärel valida koht, kuhu soovitakse seda teksti panna. Kleepimiseks valida kolme võimaluse vahel:
klahvidega Ctrl + V;
parema hiireklahviga märgistatud tekstil klõpsates ja tekkinud menüüst vasaku hiireklahviga
valida Paste;
veebibrauseri menüüribalt Edit => Paste.
Kirja teksti kustutamine.
Teksti kustutamiseks tuleb vastav teksti osa märgistada ja seejärel valida kas klahv Delete või
Backspace.
Manuse (kaasapandud faili) kustutamine.
Kirjast faili eemaldamiseks tuleb vajutada faili kõrval olevat punast ristikest, mis kannab nimetust
Eemalda.
6.3 Kirja lugemineKirja avamine.
Kirja avamiseks tuleb vajutada vastava kirja teema nimetusel, mille tulemusena kuvatakse kirja sisu.
Kirja kustutamine.
Kirja saab kustutada Postkastist, tehes linnukese vastava kirja ette ja valides nupu Kustuta
Peale seda küsitakse, et kas olete kindel, et tahate neid kirju paigutada Prügikasti. Kui olete kindel, siis
vajutage nupul Jah, kui aga ei, siis vajutage nupul Katkesta.
Manuse (kaasapandud faili) avamine ja salvestamine (vajadusel FTP-d kasutades).
Kui kiri on avatud, siis on võimalik ka kirjaga kaasasolevaid faile avada ja salvestada. Faili
salvestamiseks/avamiseks tuleb vajutada faili nimel, mille järel ilmub uus dialoogiaken, kus on
võimalik valida faili kohe avamiseks (Open) või siis salvestamiseks (Save). Kui ei tea hetkel, mida
teha, siis valige katkesta (Cancel).
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 15
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
6.4 Kirjadele vastamineReply-käskluse kasutamine.
Peale kirja avamist on võimalus kohe kirjale vastata. Selleks tulev valida nupul Vasta
Peale seda kuvatakse kiri nii nagu ta saabudes oli, kuid millele on lisatud niinimetatud tagid (>) selle
osa ette, kes kirja Teile saatis ja kirja teema ette on lisatud RE: tähis. Nüüd on Teil võimalik ise sinna
kirja kirjutada vastavalt sellele reale, kus hiirekursor vilgub.
Vastamine saabunud kirja tsiteerides.
Kasutades korraldust Vasta kuvatakse tekstiosas teile
saadetud sõnumi tekst, mille ridade ette on paigutatud
märk >. Soovides vastata teile saabunud kirja
tsiteerides kustutage üleliigsed read, kuna saaja ei
soovi ju kogu teile saadetud teksti enam uuesti lugeda.
Jätke pikast sõnumist alles vaid need read, millest
nähtub, millele te vastate ja kirjutage vastus otse väljavõtte järele, kuid juba ilma > märgita rea algul.
Vastamine ilma kirja tsiteerimata.
Kasutades korraldust Vasta on mugav vastata ka ilma kirja tsiteerimata, sest on juba täidetud
aadressiväli ja Teema väli. Tuleb kustuda kõik mittevajalik ja sisestada saatmisele määratud sõnumi
tekst.
Kirja edasi saatmine (forward).
Korraldusega Saada edasi võib saadud sõnumi (selle koopia) kellelegi edasi
saata (ilmub dialoogikast uute aadresside ja lisaselgituste sisestamiseks). Kirja edasi saatmisel lisatakse
saadetud kiri kas failina või kirja sisuna.
6.5 NetikettNetiketi (võrgu etiketi) tundmine.
Netikett (network+etiquette) arvutivõrgus laitmatu käitumise reeglid: oma kirjutise lõppu lisa alati
oma täisnimi ja elektronposti aadress; ole ettevaatlik autorikaitseseadusega kaitstud materjalide
kasutamise ja tsiteerimisega; suurtähtede mittekasutamine; reklaamitegemisest loobumine; elektronkiri
kirjuta alati telegrammistiilis, kuna “võrguelanikud” oskavad aega hinnata; uudisgrupi uue liikmena
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 16
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
enne küsimuste esitamist FAQ-loendi (80% vastused) läbilugemine; kasutage arvuteid, millesse on teil
legaalne juurdepääs; ärge tehke endale suuri signatuure (üle nelja rea), sest sisu on tähtsam;
tsiteerimisel ainult vajalik lõik ja märkida keda tsiteeritakse. Netikett TÜs – http://www.ut.ee/300691
7. Adresseerimine
7.1 Aadressraamatu kasutamineElektronaadressi lisamine aadressraamatusse.
Aadressraamat kannab hot.ee's nimetust Kontaktid. Elektronaadressi lisamiseks tuleb valida vasakust
menüüst Kontaktid. Seejärel vajutada lingil Lisa kontakt. Peale seda avanenud osas tuleb täita
kindlasti punase tärniga tähistatud väljad ja valida link Lisa.
Aadressi kustutamine aadressraamatust.
Aadressi on võimalik kustutada Kontaktide osast. Eemaldamiseks tuleb teha linnuke kontakti ette ja
vajutada lingil Kustuta.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 17
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
Uue aadressiloendi loomine.
Aadressloend tähendab hot.ee's Gruppe. Automaatselt on hot.ee's kaks gruppi – perekond ja sõbrad.
Uue grupi loomiseks tuleb vajutada lingil Lisa grupp. Peale seda avanenud osas saab panna loodavale
grupile nime ja kontaktide osast saab valida need isikud (klõpsates neil), kes kuuluvad sellesse grupi.
Saabunud kirjast aadressi lisamine aadressraamatusse.
Kõiki kirja saatnud inimesi on võimalik lisada oma kontaktidesse. Selleks tuleb avada saatnud isiku
kiri. Kirja saatja nime taga on märk „Lisa kontaktidesse“ Vajutades sellel, antakse Teile teada,
et kontakt on lisatud. Kõiki kontakte on võimalik näha valides vasakpoolsest menüüst Kontaktid.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 18
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
7.2 Kirja saatmine mitmele adressaadileAadressiloendi kasutamine.
Peale uue kirja avamist on
näha saaja (Kellele) välja kõrval märki Lisa kontaktidest. Vajutades sellel, avaneb Teile uus
dialoogiaken (v.a juhul, kui pop-up aknad on keelatud). Avanenud aknas teete saaja nime ees olevasse
kastikesse linnukese ja vajutate lingil Lisa.
Cc: (Carbon copy) rea kasutamine
Reale Cc ehk Koopia tuleb kirjutada või lisada kontaktidest nende inimeste aadressid, kellele Te tahate
antud kirjast koopia saata. Aadressid tuleb eraldada komaga (semikooloniga?) või jätta see rida
tühjaks.
Bcc: (Blind carbon copy) rea kasutamine
Väljale Bcc ehk Pimekoopia võib kirjutada adressaate, keda soovite varjata väljal Koopia olevate eest.
8. Postkasti haldamine
8.1 Kirjade korraldamineKirja otsimine kaustast (Find, Search vm).
Kirja otsimiseks tuleb ...
avada Postkast
valida postkasti menüürealt nupp Otsi
avanenud uues aknas tuleb täita järgnevad väljad:
otsisõna – iseloomustab kirja;
väljad – otsitakse kõikidelt või määratud (saatja, kellele, koopia, pimekoopia, teema või
kirja sisu) väljade seast;
kaustad – otsitakse kõikidest või määratud (sisse, saadetud, mustandid, prügikast, praht)
kaustadest;
aeg – alates postkasti loomisest (kõik) või määratud vahemikul
lõpuks valida otsi vasakul pool tumedalt kirjutatud (iseloomustav pilt järgmisel lehel).
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 19
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
Uue kausta loomine.
Uue kausta loomiseks tuleb ...
avada Postkast
valida postkasti menüürealt nupp Kaustad
tekkinud aknas valida link Uus kaust
edasi tekkinud aknas kirjutada loodava kasuta nimi vastavale väljale ja vajutada lingile Lisa.
Kirja kustutamine.
Kui postkast on avatud, siis kirja kustutamiseks tuleb teha kustutamisele mineva või minevate kirjade
ette linnuke ja seejärel vajutada lingile Kustuta . Peale seda küsitakse Teilt, kas olete
kindel, et soovite kustutada. Kui olete vastate Jah, kui aga ei siis Katkesta.
Kirjade salvestamine kausta.
Kirjade paigutamiseks teise kausta tuleb esmalt teha vastavate kirjade ette
linnuke ja seejärel vajutada lingile Liiguta
Avaneb uus dialoogiaken, kus tuleb teha selle kausta ette linnuke, kuhu
soovitud kirjad paigutatakse. Edasi tuleb vajutada lingile Liiguta.
Kui dialoogiaken ei avane, siis on veebibrauseri poolt blokeeritud pop-up
akende avanemine.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 20
AO moodul 7 Informatsioon ja kommunikatsioon
Kirjade sorteerimine nime, teema või kuupäeva järgi (v.a. Pine)
Kirjade sorteerimiseks vastava (teema, saatja, aeg või suurus) lingile vajutada. Sorteerimisaluse
(teema, saatja, aeg või suurus) taga on roheline nooleke, mis näitab kumba pidi on sorteeritud kas
kasvavalt või kahanevalt.
Saadetud kirjade koopiate haldamine.
Kirja kirjutamisel on peale kirja
sisu automaatselt tehtud linnuke
„Salvesta saadetud kirjade
kausta“. Kiri lisatakse seega
Saadetud kirjade kausta.
Avades Saadetud kirjade kausta, on Teil võimalik näha kõikidele adressaatidele saadetud kirju.
Automaatselt kuvatakse 20 kirja, kuid neid on kindlasti rohkem. Lihtsalt tuleb vajutada lehekülgede
vahetamise lingil.
Saadetud kirjade kaustas on võimalik samuti kasutada sorteerimist ja kirju on võimalik liigutada ka
mõne teise kausta alla.
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 21
top related