eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse teke 1944

Eesti kirjanduse Eesti kirjanduse lahknemine ja lahknemine ja

eksiilkirjanduse teke 1944eksiilkirjanduse teke 1944Kätlin Sepp

Diana HaapsalMartin Petermann

Tallinn 2011

Küüditamine – suure inimhulga vägivaldne väljasaatmine põlisest elukohast kaugele

14. juuni 1941 – I suurküüditamineSeptembris 1944 lõppes sõda – Punaarmee tungis Eestisse → Suurem osa Eesti loovintelligentsist põgenes välismaale25. märts 1949 – II suurküüditamine

Eesti kirjanduse lahknemise Eesti kirjanduse lahknemise põhjusedpõhjused

Tekkis uus mõiste eksiilkirjandus ( eksiil [lad. k. exilium] – pagendus, inimese sunniviisiline asumine väljaspool oma riigi või linna piire)

Eksiilkirjanduse mõisteEksiilkirjanduse mõiste

VANEM PÕLVKOND

kirjanikud, kes põhiosa kirjutasid Eesti Vabariigi ajal, lahkudes riigist tuntud kirjanikena ning välismaal lõpetasid oma loomingu

Eksiilkirjandus jaguneb Eksiilkirjandus jaguneb kolmeks põlvkonnakskolmeks põlvkonnaks

Jaan LattikAugust Gailit

Marie UnderGustav Suits

KESKMINE PÕLVKOND

kirjanikud, kes kasvasid Eesti Vabariigis

Eestis veel nime polnud jõudnud teha, kuid kellel oli käsikirjaline debüütkogu valmis

Bernard Kangro

Ivar IsaskKarl Ristikivi

NOOREM PÕLVKOND

kirjanikud, kes suure põgenemise ajal olid alles lapsed

ise Eestimaal polnud kunagi elanud

Eesti Looming ( Helsingis, Stockholmis ) Sõna Tulimuld ( Lundis ) Mana ( Rootsis, USAs )

Kirjanduslikud ajakirjadKirjanduslikud ajakirjad

Ortoo Soome 1944o Rootsi 1945 – 1951o Kanada 1951 – 1973

Eesti Kirjanike Kooperatiivo Lundis 1950 – 1994 ( direktor B. Kangro )

Vaba Maao Rootsis

KirjastusedKirjastused

kaasaja inimene ja tema psühholoogilised probleemid nt Gert Helbemäe“Ohvrilaev”, Valev Uibopuu“Markuse muutumised”

vastuolud pagulaste eri põlvede vahel nt Helga Nõu “Tiiger, tiiger”

(hinge)pagulus nt Bernard Kangro Tartu-romaanid

Paguluskirjanduse Paguluskirjanduse põhiteemadpõhiteemad

äraminek ja laagriaastad lähiajalugu 1939-1944 nt August Gailit “Üle rahutu vee”

kaugem ajalugu nt Albert Kivikas“Nimed marmortahvlil”

Euroopa ajalugu ja paraleelid tänapäevaga nt Karl Ristikivi trioloogiad

piibliainestik nt Ain Kalmus “Prohvet”, “Juudas”

kirjutati traditsioonilises realismis väga palju oli triloogiaid oluline koht memuaarkirjandusel

ProosaProosa

Nõukogude-vastane konfrontatsioon Tulevikuoptimismi ja elujõu hoidmine Mälestuslik aines, pildid kodumaast Eksiili-kujund:

konkreetne pagulus – hingepagulus

LuuleLuule

Bernard Kangro Karl Ristikivi Ivar Grünthal Raimond Kolk Arno Vihalemm Ilona Laaman Urve Karuks

Tähtsamad luuletajadTähtsamad luuletajad

Karl Ristikivi

1940ndad: valdav traditsiooniline laad

1950ndad: levisid modernismi võtted

Luulekujundi eripäraLuulekujundi eripära

Ilmus 2600 eestikeelset raamatut270 romaani180 luulekogu70 novellikogu155 memuaarteost50 lasteraamatut

Aastad 1944- 1989Aastad 1944- 1989

21

Arved Viirlaid (1922)Arved Viirlaid (1922) sündis talupoja perekonnas

Harjumaal Tallinna Riigi Rakenduskool töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse

tehnilise toimetajana metsavendlus, Suvesõda vabatahtlik Soome armee eesti

üksuse (JR 200) 20. Eesti Relva-SS diviisis Elas Rootsis, Inglismaal, Kanadas oli Eesti PEN-klubi esimees

22

alustas luuletajana (sõja-aastad ja pagulaselu, armastus)

Tuntuks sai proosakirjanikuna

looming : eetiline põhimõte rääkida maailmale tõtt Eestist II ms ajal

               sõjasündmused Eestimaal                metsavendlus                nõukogude vangilaagrid                pagulasühiskonna eluprobleemid

LoomingLooming

23

nt luulekogud: "Hulkuri evangeelium" (1948)                    "Valgus rahnude all" (1990)

romaanid : "Ristideta hauad"(1952)                  "Põhjatähe pojad"(2009)

novellikogu: "Saatuse sõlmed"(1993)

Eesti kirjanik ja arst

Õppis Uppsala ülikooli arstiteaduskonnas

1978 omandas doktorikraadi meditsiinis

1944 põgenes Rootsi

Abielus kirjanik Helga Nõuga

Enn Nõu (1933)Enn Nõu (1933)

25

TunnustusedTunnustused

Valgetähe teenetemärgi V klass

Üliõpilaste Selts Raimla ja Eesti Kirjanduse

Seltsi auliige

MTÜ Eesti Pimedate Muuseumi biograafika

preemia

26

TeoseidTeoseid

"Pidulik marss" "Vastuvett" "Lõigatud tiibadega" "Pärandusmaks" "Nelikümmend viis" "Koeratapja" "Presidendi kojutulek" "Mõtusekuke viimane kogupauk" "Vabariigi pojad ja tütred I osa"

27

Helga Nõu (1934)Helga Nõu (1934)

Aleksander Friedrich Raukase ja

Elsa Raukase esimene laps

1944 põgenes perega Rootsi

Õppinud mitmetes koolides Eestis ja

Rootsis.

Pidas ka õpetajaametit alates 1957

Lapsed Laine ja Heino

28

TunnustusedTunnustused

Eesti Kultuuri Koondise auhind

Henrik Visnapuu nim. Kirjandusfondi auhind

Lauri nim. Noorsookirjanduse auhind

Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind

Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind

Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk V

klass

29

TeoseidTeoseid “Kass sööb rohtu” “Kord kolmapäeval” “Oi, oi, oi – mis

juhtus?” “Ruuduline röövel” “Tiiger, tiiger” “Paha poiss” “Põgenejad“ “Pea suu!” “Inimvaresed”

“Hundi silmas” “Tõmba uttu!” “Kuues sõrm” “Ood lastud rebasele” “Peaaegu geenius ehk

Schrödingeri kassi otsimas”

“Appi!” "Jääauku"

Sündis Järvamaal Koeru

alevikus Koeru algkool, hiljem

Tartu Ülikool ( Põhjamaade

ajalugu ja arheoloogia ) 1943 astus Eesti Leegioni 1944 põgenes Rootsi

Kalju LepikKalju Lepik( 7. okt 1920- 30. mai 1999 )( 7. okt 1920- 30. mai 1999 )

Kuulus mitmetesse pagulus-

organisatsioonidesse

1949. a. Abielu Valgast pärit neiu Asta

Priuhkaga ( 2 last )

1966 Balti Arhiivi juhataja

1982 Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees

Jonnakas meelekindlus, hell südamlikkus Isamaalüürika Omapärane ja jõuline kujunduslikkus Rohked rahvalaulu väljendusvahendid Huumor Skeptiline, pessimistlik 1948-1958 modernism ( „ Kerjused treppidel

„ )

loominglooming

Avaldanud ligi 20 luulekogu„ Nägu koduaknas „ ( Stockholm 1946 )„ Merepõhi „ ( Stockholm 1951 )„ Kollased nõmmed „ ( Lund 1965 )„ Öötüdruk „ ( Tallinn 1992 )„ Pihlakamarja rist „ ( Tartu 1997 )

Täname tähelepanu eest !