enesekontrolli küsimused kriminalistikas

Enesekontrolli küsimused kriminalistikas.Üldosa1. Kriminalistik

ateaduse ese e. aines; selle elemendidKriminalistika esemeks on inimeste

tegevus. •Kurjategija tegevus kuritegude ettevalmistamisel, toimepanem

isel javarjamisel kui tunnetuse objekt•Kriminalisti (menetleja)

tegevus kuriteo avastamisel, uurimisel ja tõkestamisel kui juhtimise ja

optimeerimiseobjektAines e objekt: (tõendi teoreetiline kontseptsioon) •kuriteo

toimepanemise mehhanismi seaduspärasused•kuriteojälgede kujunemise

seaduspärasused;•tõendite kogumise, uurimise, hindamise ja kasutamise seaduspäras

used;•tõendite avastamise, kogumise, talletamise ja hindamise spetsiaalsed

vahendid, võtted ja meetodid.Identifitseerimine2.Mida kujutab endast

identifitseerimismeetod kriminalistikas?Ehk samastamine - on protsess,

mis seisnebinimese teadvuses või välismaailma jäetud

jäljes salvestatud informatsiooni järgi jälje jätnud objektitunnuste

väljaselgitamises ning nende tunnuste võrdlemises selle objekti tunnustega,

kes või mis võis selle jälje jätta.3.Millised objektid osalevad

identifitseerimisprotsessis ?identifitseeriv objekt ja identifitseeritav (otsitav

võikontrollitav) objekt. Identifitseerimine on võimalik kuna : •iga

materiaalse maailma objekt onindividuaalne oma tunnuste

kogumiga;•iga materiaalse maailma objekti väliskuju on suhteliselt

püsiv;•oma eksisteerimise protsessis on kõik objektid pidevas vastastikuse

s mõjutamises, kontakteeruvad teisteobjektidega

.4.Millistele tingimustele peab vastama identifitseerimisprotsessis

kasutatav võrdlusmaterjal ?1.usaldusväärsus, et ntks konkreetse

isiku sõrmejäljed, teada kellelt pärineb. 2.piisavus. piisaval hulgal üld ja

eri tunnuseid. 7tunnust? 3.võrreldavus. võrdlusmaterjal peab

kajastama neid samu objektitunnuseid mison jälgedes.5. Identifitseerimise

staadiumid ja nende sisu.1.ülesande püstitamine – mida tahame

identifitseerida, mis eesmärgil. Kas samasust, grupikuuluvust.2.etteval

mistav tegevus.3.objektide uurimine eraldi. Kirjeldatakse jälge,

uuritakse eraldi objekte. Kas üldtunnused on kokku langevad ?4.võrdlusuur

ingud. üldtunnuste ja eritunnuste võrdlemine. Kokkulangevuste ja

lahknevuste fikseerimine.Jäljendite tegemine.5.tulemuste hindamine.Modelleerim

ine5.Mida kujutab endast modelleerimine kriminalistikas?välja

selgitamine e modelleerimine.Kriminalistikalise mudeli all mõeldakse

kunstlikult loodud ideaalset või materiaalset süsteemi, miskajastab

ja asendab kriminalistikaliselt tähtsate objektide, nähtuste või protsesside

originaale.Mudel on sidemeks tunnetatava objekti ja tunnetava subjekti

vahel. Mudel on uurimise vahend, mitteuuritav reaalsus ise6.Milliseid

mudeleid (mudelite liigid) koostatakse kriminaalasjade uurimisel?

•materiaalsed•loogilis-matemaatilised ja küberneetilised •mõttelise

dUurimissituatsioon, menetlusversioon7. Uurimissituatsiooni mõiste-

Uurimissituatsioon on konkreetse kriminaalasja uurimiseseisukord

mingil ajahetkel, e. uurimise hetkeseis. Tingimuste ja asjaolude kooslus

millestoimub kriminaalasja menetlus. Uurimissituatsiooni

sisu moodustavad: •asjas kogutudtõendid,•muu uurimise jaoks tähtis

teave•teave selle info saamise allikate kohta. 

8. Tüüpilised uurimissituatsioonid lähtuvalt sündmuse asjaoludest ja teo

toimepanijast.Enamus autoreid nimetabtüüpiliseks neid uurimissitua

tsioone, millesse satub uurija eeluurimise algetapil ja mis sõltuvad algandmetet

äielikkusest. Tavaliselt võetakse tüüpsituatsioonide puhul aluseks

informatsioonilise iseloomuga komponendielemendid – informatsio

oni olemasolu sündmuse ja selles osalejate kohta.

Seega, kui räägitakse1 

tüüpsituatsioonidest, on vaja alati täpsustada, mille alusel

on tüpologiseeritud.•Sündmuse asjaolud on selged ja teo toimepanija

on teada, •Teo toimepanija on teada, kuid sündmuse asjaolud

onebaselged. •Sündmus on ilmne, kuid toimepanija ei ole teada.

•On andmed sündmuse kohta, kuid selle tegelik iseloom ja

kahtlustatav ei ole teada.9. Kohtueelse menetluse suund selle esialgsel

etapil sõltuvalt tüüpilisest uurimissituatsioonist.Sündmuse asjaolud on

selged ja teo toimepanija on teada – uurimistoimingute rõhuasetus on süü

tõendamisel javastutuse astet mõjutavate asjaolude väljaselgitamisel.

oTõendite kinnitamisele ja kontrollimisele suunatud uurimistoimi

ngute läbiviimine;oTõendite õiget hindamist nende

kuuluvuse, lubatavuse, usaldusväärsuse ja täielikkuse seisukohasttagavate

menetlusnõuete täitmine

Sündmus on ilmne, kuid toimepanija ei ole teada

– esialgsed toimingud on suunatud teo toimepannud isikuväljasel

gitamisele ja tema kinnipidamisele.oSündmuse iseloomu

kinnitavate tõendite kogumisele suunatud uurimistoimingud;o

Kurjategija kohta informatsiooni saamisele suunatud uurimis-, jälitus- jm.

menetlustoiminguteläbiviimine.oKurjategija asukoha kindlakstege

misele suunatud toimingud.

Teo toimepanija on teada, kuid

sündmuse asjaolud on ebaselged – rõhuasetus sündmuse asjaoludeväljaselgita

misel, s.t. millise kuriteoga on tegemist ja milline on tekitatud kahju

iseloom ja ulatus.oToimunud sündmuse asjaolude väljaselgita

misele suunatud uurimis-, jälitus jm. toiminguteläbiviimine;o

Konkreetse isiku osalemist kinnitavate tõendite kogumine;o

Kahtlustatavalt toimunud sündmuse iseloomu, tema suhtes kahtluse tekkimise ja

tema sündmusesosaluse kohta andmete saamine.

On andmed sündmuse

kohta, kuid selle tegelik iseloom ja kahtlustatav ei ole teada – menetlustoi

mingud onsuunatud sellele, et tuvastada, kas selline sündmus on üldse aset

leidnud ja kui on, siis kas see sündmus onkuritegu.o

Uurimis-, jälitus jm. toimingud, mis on suunatud sellele, et leida jälgi

sündmuse toimumise kohta;oToimingud, millised on suunatud

sündmuse kohta informatsiooni saamise allika kontrollimisele10.Uurimi

sversiooni mõiste ja olemus -uurimisversioon on kriminaalmenetluses

kogutud andmeteanalüüsimise ja hindamise alusel uuritava

sündmuse ja tõendamiseseme asjaolude kohta tehtud loogiliselt põhjendatud

oletus.•Alus e. baas, s.t. usaldusväärsed andmed mida kasutab versiooni

püstitav isik.•Olemasoleva info loogiline töötlemine, selle läbimõtlemi

ne.•Töödeldud info alusel oletuste tegemine (versioonide püstitamine

).•Versioonide mõtteline analüüs; kõigi tulenevate eriversioonide

püstitamine.•Versiooni praktiline kontrollimine ja selle tõelevastavuse

hindamine.11.Uurimisversiooni eripära hüpoteesi teisendina -•Uurimisver

siooni kasutusala on kitsas – kasutatakseüksnes kr.-menetluses kr.-asja

uurimisel; •Uurimisversioon on oletus, mis seondub kr.-asjas tõendamisel

ekuuluva te asjaoludega ja need on loetletud seaduses;• Uurimisversiooni

kontrollitakse seadusegakehtestatud menetluslike vahenditega

•rakenduseesmärk on tõe tuvastamine eeluurimisel – tõendamisel

ekuuluvate asjaolude objektiivne,igakülgne ja täielik väljaselgitamine12.Uuri

misversioonide liigitamise alused ja liigid – •Mahu järgi:–

Üldversioonid–Üksikversioonid•Püstitamise aja järgi:–Esialgsed–

Edasised (täpsustatud)•Püstitamise aluseks olevate andmete järgi:–

Tüüpversioonid–Menetlusversioonid•Tõenäosuse järgi:–Tõenäosed

–vähemtõenäosed13.Milline on menetlusversioonide tunnetuslik

roll kohtueelses menetluses?Annab mingi suuna midakontrollida,

mille kohta tõendeid koguda. Uurimissuund. Tegevusplaani

koostamise alus.14.Vastuversioon e. kontraversioon ja tüüpversioo

n kui menetlusversiooni eriliigid; nende mõiste, püstitamisea

lus ja kasutusala (millistel juhtudel neid püstitatakse).15.Mille

poolest erineb tüüpversioon menetlusversioonist; millal

võetakse tüüpversioon ülemenetlusversiooniks ?16.Millistele

tingimustele peab uurimisversioon vastama ? 

•reaalne; põhinema

olemasolevatel faktidel•kooskõlas teaduslikult põhjendatud andmetega (

loodusseadustega )•konkreetne,•kontrollitav•loogiliselt üles ehitatud – selles ei või

olla vasturääkivusi•igal versioonil peab olema kontraversioon•püstitatu

d kõik selles situatsioonis võimalikud versioonid17.Milliseid põhinõudeid peab

järgima uurimisversiooni kontrollimisel ?•Kõiki versioone kontrollitaks

e paralleelselt•Kontrollimine peab olema põhjalik. Kui sama

probleemi lahendamiseks on võimalik saada andmeid mitmestallik

ast, tuleb seda ka teha.•Kontrollimine lõpeb siis, kui üks versioon leiab

kinnitust ja kõik teised on alusetutena kõrvale jäänud.18.Milline

on metoodikasoovituste kohaselt menetlustoimingute järjestus

versiooni kontrollimisel?•Edasilükkamatud toimingud, sh.

toimingud, millised on suunatud kuritegude ärahoidmisele või tõkestamisel

e•Toimingud, millised annavad vastuseid mitme versiooni kontrollimis

eks või andmeid uute versioonide püstitamiseks.•Toimingud, millised

annavad usaldusväärsemaid andmeid.•Toimingud, millega saab andmeid

ajaliselt varem toimunud sündmuste või esinenud asjaolude kohta•Ekspe

rtiiside, revisjonide, auditite jm aeganõudvate toimingute määramine

või muul viisil käivitamine1. Mis on kurjategija väljaselgitamise

eesmärgil uuritavateks kuriteosündmuse elementideks? Kuritegu võrdu

bmotiiv pluss võimalus.Sündmuseelmendid on aeg koht, vahend,

viis, ründe vahetu objekti iseloomustus,kahtlustatava ja kannatanu

isiksus, varjamise viis, seda liiki kuriteole spetsiifilised jäljed.2. Millised on

kurjategija kindlakstegemise eesmärgil tüüpilised kahtlustatavaga

seonduvad menetlustoimingud -uurimis-, jälitus- või muid menetlustoi

minguid.1.uurimistoiming2. ekspertiis3. revisjon, inventuur või audit,4.

dokumendina või asitõendina kasutatava esemelise objekti väljanõudm

ine või esitamine(tõenditeesitamine)5. Jälitustoiming

 3.Millised on tüüpilised kahtlustatava ülekuulamisel väljaselgitat

avad asjaolud- Eesmärk saada infotkriminaalasja igat aspekti

puudutava kohta. Detailid, kuriteo toimumise kohta.

Menetlustaktika üldosa1.Millised on tõendusteabe kogumiseks kasutatavad

menetlustoimingud.Uurimistoimingu mõiste ja liigid. -uurimistoiming on

kohtueelse menetleja tegevustõendamiseseme asjaolude kohta

tõendusteabe vahetul kogumisel. Liigid: ■ vaatlus(sündmuskoha, laiba,

dokumendi, muu objekti, asitõendi, isiku läbivaatus, posti- või telegraafisa

adetise läbivaatus);■ ülekuulamine;■ vastastamine;■ ütluste

seostamine olustikuga;■ äratundmiseks esitamine;■ läbiotsimine;■

uurimiseksperiment.2. Mille poolest erineb uurimistoiming teistest tõendusteab

e kogumiseks kasutatavatestmenetlustoimingutest. -

1) Üldjuhul toimub muude toimingutega tõendite kogumine mingikorral

dava iseloomuga ja mingis väljendusvormis 

esitatud menetlusotsuse kaudu:ekspertiisimäärus, jäl

itusülesanne, nõudekiri vms. Uurimistoimingule

 ei eelneüldjuhulkorraldava iseloomuga menetlusot

sust; erandiks on läbiotsimine, millele peab eelnemaprokuröri luba

või uurimisasutuse määrus.2) Uurimistoimingu läbiviimisel

kogub menetleja tõendi vahetult. Muude toimingutegatõendi

kogumisel teeb menetleja seda kellegi vahendusel. Nii on

revisjoni, inventuuri või3

uurimistoimingus osalejal on :

•õiguse kogumine)te koguminemineendite planeerimine ja nende töökorras

oleku kontrollimineate toimingu eesmärgi ja korra selgitamine.

Etapi eesmärk on see et tagada kogutud tõendi( vastavus

seadusele ja eetikanormidele) •Teaduslik põhjendatus •Otstarbekohasus

•Ohutuss on uurimistoiming, mille puhul uuritakse, eesmärgiga vahetult

tundma õppida selle olustikku, avastada kuriteojäljed ning koguda ja

talletadahalolijate küsitlemine.isikuandmedseoses sattus sündmuskoh

aleab, mis toimuson kurjategija või kust teda võiks leida,muskoha

olustikus; kui on, siis mida muutis ja miks seda tegimuskoha puutumatus

e kontrollimine või puutumatuse kindlustamine.lgne

ülevaatus. Esialgsel ülevaatusel on eesmärgiks saada ettekujutus

sellest, mis on toimunud; kas keegile tuleku ja sealt lahkumise

võimalikud teed.aid jälgi ja jätta uusielt alustada skeemi joonistamise

ga ja pildistamisega ( üldplaanid ).atluse plaanimine.versioonide

püstitaminejaotamine meeskonnasluse meetodi valik:l kuriteosünd

muse retrospektiivse mudeli koostamine?rgsed muudatused, võrdluse

teel, määratleda järjestus. Saamegi lõpuksse staatiline ja mis

dünaamiline etappkse. See ei muuda ega kahjusta midagi. Fikseerib

esialgse olukorra ja vahel onga ei märka. Seejärel, staatiline vaatlemine,

kirjeldatakse ntks kus asetseb relv,ta.. Edasi – dünaamiline vaatlemine.

Esemeid liigutatakse. Ntks kui sõrmejälg onriga seda edasi töötlema.

Või relva puhul vaadatakse, kas onord kõigi jälgede ja asitõendite

käsitlemisel sündmuskoha vaatluse tegemisel.

ildistamine

aatiline vaatleminenaamiline vaatleminevõtmine ja pakendaminemuskoha

olustiku kunstlikku loomist, mille eesmärgiks on sündmusest

ebaõige ettekujutuse loomine,s.riteo varjamisesist laadi kuriteo

lavastamisesvastamise lavastamisesua vaid lavastatud sündmuskoha välise

sarnasuse. Kuna tegeliku kuriteo ja lavastuslike jälgedeleks, et uurijas

tekitada veendumust lavastatud sündmuse toimumises, rõhutatakse mõnikord

liigseltste kirjeldamine)mumisel jäsemed konksus; nn. “poksijaase

nd” viitab sellele, et inimene jäi tulle elusana. Pööratakseiba juures

paiknevateks kuriteojälgedeks ja esemeteks võivad olla verejäljed,

relv, padrunikest, kuriteopanemise vahend, ründajalt mahapuden

enud esemed vms. Enne eseme äravõtmist see pildistatakse

jal tähistatakse selle asukoht numbritähisega.: s.di kinnituskoha

kõrgus maapinnast (põrandast);s, kõrgus ja kaugus laiba jalgadest.tada

mitmetähenduslikke- ja murdesõnu. Kirjeldades sama objekti või nähtust

kasutatakse üht ja samamuskoha olustikus orienteerumiseks

kasutatakse mõisteid “paremal”, “vasakul”, “otse ees”, siis onspunkt,

sh. autokontaktsedine, aktiivne kuulaminee)eoned ülekuulamis

e läbiviimisest ja ülekuulaja käitumisest sõltumatud, tegurid mõjutavad

kannatanu jaskus.eseme asjaolude kohta uusi tõendeid

.el.d ja juures viibijadb kindlustada olulised tingimused, millest

oluliselt võivad oleneda ka tulemused. Nendeks olulisteksmusteks on

ntks uurimiseksperimendi tajumine kohas, ajas, ilmastikutingimustes,

tempos ja isikute võindi tulemuste kontrollimisel ja hindamisel.s

on välistatud juhuslikkus. Kui püüti selgitada isiku subjektiivsei

dks piisavalt aega ja talle ei avaldata survet.ndite määratlemine,d,,el isiku äratundmise

ksip esitatakse isiku äratundmiseks üksinda – ka fotode järg

iine;tluse seaduse sätteid järgidesotsingutega –hoonest –ruumist –

sõidukist või –piirdega alaltkasutatav või •konfiskeeritav objekt,

•kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, •asivõi •kuriteoga

tekitatud kahju hüvitamiseks arestitav vara või •laip •tabada

tagaotsitavkoha järgi: •hoone või ruumi läbiotsimine •sõiduki läbiotsimine

•piirdega ala läbiotsimine •isiku. järjestuse järgi: •esmane

läbiotsimine•teistkordne läbiotsimine•kordusläbiotsimine•täiendav

viisi järgi: •üksik läbiotsimine •grupiviisiline läbiotsimine

st?utle

saabumine ja olukorra hindamined ja taktikalised tegevused läbiotsimisk

ohale saabumisel ?l olevate isikute tuvastaminee kontakti loominee.ad

kohad;luste ja olustiku seostamise mõiste.stada kuriteosündmusse

puutuvaid asjaolusid kohapeal ja seostada ütlusedn ütluste ja olustiku

seostamise eesmärgiks ?lgitage, mida tähendab väide, et ütluste ja

olustiku seostamisel saadav tõendusteave pärinebst erineb

ütluste ja olustiku seostamine kui uurimistoiming sündmuskoh

a vaatlusest kannatanutel juhtudel on vajalik läbi viia ütluste seostamine

olustikuga ?ed on ütluste ja olustiku seostamise põhilised

taktikalised reeglid ?