intellektuaalomand ja e-koolikott

Intellektuaalomand ja e-Koolikott

Hans Põldoja Tallinna Ülikool

Hans Põldoja

õppejuht, haridustehnoloogia dotsent Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituut

Haridus: Aalto University, School of Arts, Design and Architecture (2016) Tallinna Pedagoogikaülikool (2003)

hans.poldoja@tlu.ee http://www.hanspoldoja.net

Koolituse teemad

• Autoriõiguse seadus

• Avatud sisulitsentsid ja Creative Commons

• e-Koolikoti õppematerjalide näidete läbivaatamine

• Küsimused ja vastused

Autoriõiguse seadus

Kaitstavad teosed

• Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid

• Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil

• AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, audiovisuaalsed teosed, fotograafiateosed, kartograafiateosed, standardid jne.

(Autoriõiguse seadus, 2017)

AÕS ei kohaldata

• Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne.

• Rahvaloominguteostele

• Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele

• Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele

• Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale

• Päevauudistele

• Faktidele ja andmetele

• Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted

Autoriõiguse teke ja kestvus

• Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele

• Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma

Autori õigused

• Isiklikud õigused

• Varalised õigused

Isiklikud õigused

• Õigus teose autorsusele

• Õigus autorinimele

• Õigus teose puutumatusele

• Õigus teose lisadele

• Õigus autori au ja väärikuse kaitsele

• Õigus teose avalikustamisele

• Õigus teose täiendamisele

• Õigus teos tagasi võtta

• Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist

Varalised õigused

• Õigus teose reprodutseerimisele

• Õigus teose levitamisele

• Õigus teost avalikult esitada

• Õigus teost tõlkida

• Õigus teha teosest kohandusi

• Õigus teost üldsusele edastada

• Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks

• Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke

• Õigus teoseid üldsusele näidata

http://www.autor.ee

Teose vaba kasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel

• Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust.

• Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.

Teose vaba kasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel

• Õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.

Probleemid

• Mis on motiveeritud maht?

• Kust lõppevad hariduslikud ja teaduslikud eesmärgid (illustratsioonide kasutamisel)?

• Õppematerjali tõlkimiseks või kohandamiseks on vaja varaliste õiguste omaniku nõusolekut

• Orbteosed

Avatud sisulitsentsid ja Creative Commons

Mis on litsents?

• Litsents on luba (näiteks luba kasutada kellegi autoriõiguse alusel kaitstavat teost)

• Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu)

(Karja, 2010)

https://creativecommons.org

Creative Commons litsentsid

• Attribution

• Attribution-Share Alike

• Attribution-Noncommercial

• Attribution-Noncommercial-Share Alike

• Attribution-Noncommercial-No Derivative Works

• Attribution-No Derivative Works

Creative Commons piirangud

bAttribution — kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil

aShare Alike — muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel

nNoncommercial — teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel

dNo Derivative Works — teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel

Creative Commons õigused

sShare — õigus teost kopeerida, levitada ja edasi anda

r Remix — õigus teost kohandada

Litsentsi esitusviisid

(Creative Commons, kuupäev puudub)

Creative Commons Eesti litsentsid

• Autorile viitamine

• Autorile viitamine – Jagamine samadel tingimustel

• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk

• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Jagamine samadel tingimustel

• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Tuletatud teoste keeld

• Autorile viitamine – Tuletatud teoste keeld

Teised avatud sisulitsentsid

• GNU Free Documentation License (GNU FDL) — GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents

• Public Domain — autoriõiguse alla mitte kuuluvad materjalid

Kuidas avatud sisulitsentsi ära tunda?

Teose tähistamine litsentsiga

• Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik autoriõigused reserveeritud

• Avatud sisulitsentsiga teosele lisatakse litsentsi nimetus, URL ja ikoon

Creative Commons ikoonid

Üldine Creative Commons ikoon

Attribution litsentsCC BY

Attribution-ShareAlike litsentsCC BY-SA

Attribution-NoDerivs litsentsCC BY-ND

Attribution-NonCommercial litsentsCC BY-NC

Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsentsCC BY-NC-SA

Attribution-NonCommercial-NoDerivs litsentsCC BY-NC-ND

Teised avatud sisulitsentsid

GNU Vaba dokumentatsiooni

LitsentsPublic Domain

Kuidas leida avatud sisu?

BY–NC–ND

BY–ND

BY–NC–SA BY–NC

BY–SA BY

http://search.creativecommons.org

Avatud sisu kogud

http://en.wikipedia.org

http://commons.wikimedia.org

https://www.flickr.com/creativecommons

https://pixabay.com

Avatud õppematerjalid

Avatuse 5 R-tähte

• Säilitamine (Retain) – õigus omada kontrolli oma sisu üle

• Taaskasutamine (Reuse) – õigus kasutada sisu erineval viisil (klassiruumis, veebis, videos jne)

• Muutmine (Revise) – õigus muuta sisu (kohandamine, tõlkimine)

• Remiksimine (Remix) – õigus kombineerida erinevaid sisuobjekte ning luua nende põhjal midagi uut

• Levitamine (Redistribute) – õigus jagada originaalsisu, selle muudetud ja remiksitud versioone teistega

(Wiley, 2014)

Avatud õppematerjalide kogud

Kuidas kasutatud teostele viidata?

Autoriõiguse seadus

“Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: ...”

(§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel)

(Autoriõiguse seadus, 2017)

https://wiki.creativecommons.org/wiki/Best_practices_for_attribution

http://www.apastyle.org

APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõteTekstisisesed viited

Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:(eXe Learning, kuupäev puudub)

Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:(Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014)

Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American Psychological Association [APA], lk 171).

Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed viited

Esimene tekstisisene viide sulgudes

Järgnevad tekstisisesed viited sulgudes

Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)

Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010)

Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets (2011)

Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011)

(Väljataga et al., 2011)

Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja Normak (2013)

Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, & Normak, 2013)

(Tomberg et al., 2013)

Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006)

Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006)

(Põldoja et al., 2006)

Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)

Grupi teos (lühendiga) International Society for Technology in Education (ISTE, 2008)

ISTE (2008) (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008)

(ISTE, 2008)

Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research Collective (2003)

The Design-Based Research Collective (2003)

(The Design-Based Research Collective, 2003)

(The Design-Based Research Collective, 2003)

Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituutViimati muudetud: 21. november 2016

Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus

Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp

Perioodikaväljaanded(Periodicals)

1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga(Journal article with DOI)

Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546

Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul (http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa-style.html)

Journal Article

3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti identifikaatorita(Journal article without DOI)

Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning, 5(1), 103–111.

Journal Article

7. Ajakirja artikkel(Magazine article)

Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi, 100, 46–47.

Magazine Article

10. Ajalehe artikkel(Newspaper article)

Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus. Õpetajate Leht, lk 2–3.

Newspaper Article

11. Ajalehe artikkel veebis(Online newspaper article)

Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht. Loetud aadressil http://opleht.ee

Newspaper Article

Raamatud ja raamatupeatükid(Books, Reference Books, and Book Chapters)

18. Terve raamat, trükiversioon(Entire book, print version)

Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book

Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Book

Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituutViimati muudetud: 21. november 2016

25. Raamatupeatükk, trükiversioon(Book chapter, print version)

Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Book Section

Tehnilised ja teadusaruanded(Technical and Research Reports)

34. Aruanne asutuse arhiivist(Report from institutional archive)

Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01

Report

Konverentsiartiklid(Meetings and Symposia)

39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid(Proceedings published in book form)

Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). Berlin, Germany: Springer-Verlag. http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13

Conference Proceedings

Doktori- ja magistritööd(Doctoral Dissertations and Master’s Theses)

Magistritöö institutsionaalsest andmebaasist

Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/

Thesis

Veebiallikad(Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities)

Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid

Web Page

Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet

Web Page

Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp

Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituutViimati muudetud: 21. november 2016

Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus.

American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological Association.

See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

Veebilehekülg, ilma autori ja avaldamiskuupäevata

Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http://www.file-extensions.org/filetype/extension/name/microsoft-office-files

Tekstisisene viide kirjutatakse kujul (“Microsoft Office file extension list”, kuupäev puudub)

Web Page

Vikipeedia artikkel History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21. november 2016 aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Wikipedia

Web Page

76. Ajaveebipostitus(Blog post)

Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/

Web Page

Õigusaktid

Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021

Tarkvara

Tarkvara APA viitamissüsteem soovitab viidata tarkvararakendustele kasutatud kirjanduse loetelus (http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa-style.html). Digitehnoloogiate instituudi töödes on sageli palju viiteid tarkvararakendustele. Seetõttu on lubatud viidata tarkvararakenduste URL’idele joonealuste viidetega.

Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp

Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituutViimati muudetud: 21. november 2016

Litsentside ühilduvus

Litsentside ühilduvustabel

Tuletatud teosele sobivad litsentsid

BY BY-NC BY-NC-ND BY-NC-SA BY-ND BY-SA

Esialgse teose

litsents

BY Jah Jah Jah Jah Jah Jah

BY-NC Jah Jah Jah

BY-NC-ND

BY-NC-SA Jah

BY-ND

BY-SA Jah

Avatud sisulitsentsiga õppematerjalid Eesti repositooriumides (2017-05-30)

0

500

1000

1500

2000

2500

Koolielu e-ope.ee

2132

55

1892

1631

10081 896

307

1418

104156

AttributionAttribution-ShareAlikeAttribution-NoDerivsAttribution-NonCommercialAttribution-NonCommercial-ShareAlikeAttribution-NonCommercial-NoDerivs

Milline litsents valida?

Litsentsivaliku kriteeriumid

• Teiste autorite teosed, mida oma õppematerjali koostamisel on kasutatud

• Keskkond, kus õppematerjal avaldatakse

• Piirangud, millega soovitakse oma õppematerjali kaitsta

Soovitus

• Töömahukad teosed — CC Attribution-Share Alike

• Fotod — CC Attribution

Lisalugemist

https://digioppevara.wordpress.com/lugemismaterjalid/oppematerjalide-autorioigus/

Põldoja, H. (2009). Digitaalsed õppematerjalid. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 49–67). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Põldoja, H. (2012). Õppematerjalid ja autoriõigus. Loetud aadressil http://oppekava.innove.ee/gumnaasium-uhiskonnaopetus/

1

Õppematerjalid ja autoriõigus

Hans Põldoja - Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi teadur

Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene

seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright

tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust. Tänapäeval kaitseb autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja

teadusteoseid. Intellektuaalomand ja selle kaitse on tõusnud kaasaegses ühiskonnas väga

oluliseks teemaks, sest Internet on avanud igaühele lihtsad võimalused oma loomingu

levitamiseks ning teiste loodud teoste kasutamiseks. Selle juures on oluline järgida autoriõiguse

reegleid. Õpetaja igapäevatöös puututakse autoriõigusega kokku eelkõige teiste loodud

õppematerjale kasutades ning oma õppematerjale koostades.

Gümnaasiumi riiklikus õppekavas kuulub intellektuaalomandi ja autoriõiguste temaatika

sotsiaalainete ainevaldkonda. Ühiskonnaõpetuse II kursuses puudutatakse intellektuaalomandi

küsimusi ühiskonna majandamise teemas. Põhjalikumalt käsitletakse intellektuaalomandi

temaatikat valikkursuses “Inimene ja õigus”. Kokkuvõttev artikkel intelletuaalomandi kaitsest on

ilmunud põhikooli sotsiaalainete valdkonnaraamatus (Hiir, 2010).

Käesolev peatükk jaguneb neljaks osaks. Esmalt antakse ülevaade autoriõiguse seadusega

kaitstavatest teostest, autoriõigusega kaasnevatest õigustest ning teoste vabast kasutamisest

hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Teises osas tutvustatakse tänapäevast lähenemist

autoriõigusele, mida tuntakse avatud sisulitsentside nime all. Kolmandaks antakse ülevaade

olulisematest veebikeskkondadest, kust õpetajad võivad leida õppematerjale. Lõpetuseks

jagatakse soovitusi oma õppematerjalide koostamiseks ja avaldamiseks.

Autoriõiguse seadus

Autoriõiguse valdkonda reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu

dokumendid. Autoriõiguse seadus kehtib Eestis alates 1992. aastast. 1994. aastal taasliitus Eesti

Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga. Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja

teadusteoseid. Kokku on autoriõiguse seaduses loetletud 23 liiki kaitstavaid teoseid

(Autoriõiguse seadus, 2011). Seaduse järgi tekib autoriõigus koheselt koos teose loomisega ja

kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele. Avalikustamiseks loetakse teose avaldamist

koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda. Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70

aastat pärast tema surma.

e-Koolikoti õppematerjalid

Küsimused ja vastused

Kasutatud fotod

• Horia Varlan: Large copyright sign made of jigsaw puzzle pieces, https://www.flickr.com/photos/horiavarlan/4839454263/

• Brittany Hogan: Supreme Court, https://www.flickr.com/photos/79157069@N03/14099973753/

• David K: Puzzle Crazy .... not this crazy., https://www.flickr.com/photos/davidkineugene/6398423383/

• Marco Verch: school backpack, https://www.flickr.com/photos/30478819@N08/37144709625/

• Matthew Paul Argall: painting on wall of girl blowing question marks, https://www.flickr.com/photos/79157069@N03/14099973753/

Viited

• Autoriõiguse seadus. (2017). RT I, 16.06.2017, 8. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/116062017008

• Creative Commons. (kuupäev puudub). About The Licenses. Loetud aadressil http://creativecommons.org/licenses/

• Karja, H. (2010). Milleks meile Creative Commons - litsentside eestindamise protsess ja sisu. Loetud aadressil http://www.creativecommons.ee/wp-content/uploads/2010/11/Hele_Karja.pdf

• Wiley, D. (2014). The Access Compromise and the 5th R. Loetud aadressil http://opencontent.org/blog/archives/3221

See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

Hans Põldoja

hans.poldoja@tlu.ee http://www.slideshare.net/hanspoldoja/

Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate instituut