kehade vastastikmõju

Kehade vastastikmõju

Rapla Täiskasvanute Gümnaasium

2006

Katse Tallinnas

Fotol kujutatud katses, mis toimus 26. 04.2005, liikus rong kiirusega 40 km/h.

Pärast kokkupõrget hakkas vedurijuht kohe pidurdama, läbis rong peatumiseni veel 86,6 m auto sahana ees raudteed “puhastades”.

Katse Tamsalu vallas

23. oktoobril 2006. a. Tamsalu vallas paneelikoormaga veoki ja Tallinn – Valga rongi kokkupõrke tagajärjed olid hoopis karmimad, sest tegemist oli suuremat massi ja kineetilist energiat omavate kehadega.

Kehade vastastikmõju

Vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha.

Vastastikmõjus mõjutab üks keha teist.

Kehade vastastikmõju tulemus

Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas kehade kuju või nende liikumine.

Vastastikmõjude klassifikatsioon

Gravitatsiooniline vastastikmõju esineb makromaailmas kehade vahel.

Elektromagnetiline vastastikmõju on elektrilaengute vahel.

Tugev ja nõrk vastastikmõju kuulub aga aatomi- ja tuumafüüsika valdkonda.

Vaba langemine

Pisa ülikooloi professor tõestas , et suurtükikuul ja udusulg kukuvad ühesuguse kiirusega.

Gravitatsiooniteguri erinevus Päikesesüsteemi planeetidel

Planeet Tegur g

Merkuur 4

Veenus 9

Maa 10

Marss 4

Jupiter 26

Saturn 11

Uraan 10

Neptuun 14

Pluuto ?

kg

N

Keha kaal

Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha mõjutab tuge.

Raskusjõul ja keha kaalul on üks erinevus – raskusjõud mõjutab keha, keha kaal aga tuge.

Sageli on keha kaal võrdne raskusjõuga, kuid mitte alati.

Kaaluta olek

Keha kaal on jõud, millega keha mõjub toele.

Kui aga tugi langeb koos kehaga, siis tekib kaaluta olek.

Kaaluta olekus on ka kõik kehad maailmaruumis lendvatel kosmoselaevadel.

Isaac Newton (1643 – 1727)

Inglise loodusteadlane

Cambridge`i ülikooli professor.

Londoni Kuningliku Seltsi ja Prantsuse Teaduste Akadeemia liige.

Teinud palju avastusi loodusteadustes.

Tema loodud on kolm omanimelist seadust kehade vastastikmõjust ja ülemaailmne gravitatsiooniseadus.

SI süsteemi jõu mõõtühik kannab tema nime.

Gravitatsiooniline vastastikmõju

Gravitatsiooniline vastastikmõju esineb ka universumis tähtede ja planeetide ning ka galaktikate vahel.

Vastastikmõju tugevus

Jõud on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust.

Tähis F.

SI süsteemi mõõtühik N.(njuuton)

Jõud

Elektrijõud

Magnetjõud

Elastsusjõud

Hõõrdejõud

Gravitatsioonijõud

Tuumajõud

jne

Ülemaailme gravitatsiooniseadus

Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus

Mis tahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.

Gravitatsiooniseadus

Gravitatsioonijõud mõjub kõikide kehade vahel.

Mõlemad kehad mõjutavad teineteist võrdsete, kuid vastassuunaliste jõududega.

Gravitatsiooniseadus

Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus.

Mis tahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.

F on kahe punktmassi vaheline gravitatsioonijõudG on gravitatsioonikonstantm1 on esimese keha punktmass m2 teise keha punktmassr on kehade vaheline kaugus.

Konstant G on võrdne 6,67 × 10−11 N m2 kg−2.

Newtoni seadused

Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale.

Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.

Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.

Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.

Tänan tähelepanu eest!

©anmet.rtg 2006