koolivaim juuni 2011
Post on 29-Mar-2016
248 Views
Preview:
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
Koolivaim
06/11Lehes:
Read (L. Koikson), katkendKirjutan mõne rea,
ükski neist ei pruugi olla hea.Kirjutan, et mõtteist hetkeks tühi oleks pea.
Rida kiiva veab.Kui käisin koolis, jooned olid ees
ja öeldi, kuhu peab mahtuma mu tee.
Nüüd on valge paber ees ja ise tean.
Ruudulises vihikustundeid kasti sean.
Olen veidi hooletu, kui oma õnne üle joone vean.
12. klass räägib9.klass meenutabÕpilasesinduste Liidu üldkoosolekTeatrielamus koolistNoortekeskuse maastikumängTÄNAMESoome-Rootsi reisKROONIKA
Mida lähemale jõuab suvi, seda soojemad ja värskemad tu-
uled puhuvad. Nii on ka meie väikeses mõisakoolis puhumas
uued tuuled ja lõppemas edukas kooliaasta. Koolivaimu to-
imetuski on uus: Maarja alustab küljendajana ja mina toimeta-
jana. Jätkame eelmiste tegijate traditsiooni ja paneme sellegi
lehe kokku üsna viimasel minutil. Õnneks sujub koostöö nagu
kellavärk.
Ega see lehetegu kõige lihtsam ole. Suure pingutusega vali-
sime pildid ja kirjutasime lood neljanda veerandi tegemistest.
Selle kooliaasta viimase numbri pühendame loomulikult lõ-
petajatele. Olen kurb, et inimesed, kellega on kümme aastat
päevast päeva ühes majas koos käidud, lähevad oma teed.
Samal ajal rõõmustan, et nende õppimine on vilja kandnud ja
hoian pöialt edaspidiseks.
Ootan juba praegu kohtumist uue kooliperega 1. septembril.
Seniks soovitan kõigil leida kolme vaba kuu jooksul hetki, mil
mõte saab rännata uutele radadele. Siis sünnivad ka värsked
ideed, mida teistega jagades on võimalik edaspidi ellu viia.
Inspireerivat suve ja kohtumiseni sügisel!
Keiu Anderson10. klass
lk. 2-4lk. 5lk. 6
lk. 7lk. 8
lk. 9lk. 10-11
Juhtkiri:
12. klassLinnud lendavad pesast ehk räägib
Tanel Tambre / Tannu
Kool jääb mulle meelde ajana, millest sain
viimast võtta. Sain sõpradeks paljude kaas-
õpilastega , kellega nüüd ei tahaks eriti hüvasti
jätta. Mäletan, kui tegin esimestel kevadpäev-
adel klassivendade ja teistega keset alevit
grilli. Palju sai aega veedetud mõni aeg tagasi
avatud noortekeskuses piljardit mängides
või muid seal pakutavaid tegevusi tehes. Jäi
meelde ka vastlapäev, kus klassivendadega
koos ehitasime omaloomingulise kelgu, mil-
lega hiljem mägedest alla kihutasime. Lõpuks
sain esimest korda esindada oma kooli Jõu-
lumäel krossijooksul, kus püüdsin anda en-
dast parima.
Arvasin alguses, et tutipäev ei ole midagi er-
ilist, aga klassiõed ja vennad tõestasid mulle
vastupidist. Tegime nendega koos nalju ja
viskasime vempe, mida sai kunagi väiksemat-
enagi tehtud. Nalja oli palju suusatamisel, sest
mägedest ülestulemine ja allakihutamine pole
just kõige kergem asi. Kukkumised ja teised
äpardused teevadki suusatamisest erakord-
selt lõbusa spordiala. Mulle jäävad meelde
kohalik bänd ja selle liikmed ning koolis korral-
datavad diskoõhtud, kus niisama toolile istu-
ma jääda oli lausa võimatu.
Arvan, et muutusin kolme aasta jooksul pare-
maks, sest mu mõtlemine oli enne kinnine ja
inimestega ma eriti ei suhelnud. Ellusuhtumine
muutus natuke positiivsemaks, sest sõbrad,
õpetajad ja kaasõpilased olid positiivsed ning
alati abivalmis, kui mingi probleem tekkis.
Tänan oma klassijuhatajat ja klassi, kes
olid mulle toeks kolme aasta jooksul. Tunnen
kaasa 11. klassile, kellel tuleb järgmisel aastal
kirjandi asemel midagi muud kirjutada.
Hedi Gretski
Viimane klass Tõstamaa Keskkoolis möödus
väga kiiresti. Läbi aegade oleme olnud väga
sportlik klass, tegelikult oleme üldse üks väga
tubli ja superhea huumorimeelega seltskond.
Kõik inimesed selles klassis on omamoodi er-
ilised. Õpetaja Mari lemmik uurimistöödes on
olnud alati Signe, kellelgi ei ole olnud võim-
alust talle konkurentsi pakkuda. Muidugi ei
saa jätta nimetamata Lauri geniaalsust bioloo-
gias ja keemias ning Mihkli ajalooteadmisi.
Mariliis ja Tanel vaidlevad ja kaklevad mille-
gipärast alati. Suurimad lobamokad on Maali,
Riina, Mariia, Laura, Liina ja mina ise. Meie
kõige parem klassijuhatajast taltsutaja Inger
pole lasknud meil üle pea kasvada. Supertore
aasta on olnud, kahju, et see läbi saab!
Ideaalis näen ennast tudengina ülikoolis.
Kivi kotti!
Tanel Tambre
Lauri Mölder
Mihkel Jõe
Hedi Gretski
Signe Heindla
Mariliis Lillemets
Mariliis Lillemets/ Mallu/ Päx
Oehh, 12. klass on olnud päris raske. Mei-
ega on igasuguseid asju juhtunud ning kõike
ei jõua siia kirja panna.
Alles hiljuti naersime klassikaaslasega 9.
klassi tutipidu, kus ma oma põlve katki kuk-
kusin ja päeva haiglas lõpetasin. Nüüd, kui
meil tuleb tutipidu, võin uuesti omale haiglas
koha broneerida, sest ma olen siuke õn-
netusehunnik. Tunnid on meil üpris huvitavad,
mõnikord ei viitsi keegi õppida ning kõik on täi-
esti omas maailmas, samas osades tundides
oleme väga õhinas.
Kaks tundi, mis täiega venivad on õpetaja
Lühiste ja vene keele tunnid. Nendes tun-
dides lihtsalt aeg tundub niii pikk. Tüüpiline
on ka see, et peaaegu alati saan ma nendes
tundides sõimata. Seda aga sellepärast, et
ma istun Miku kõrval. Tema kiusab mind - kas
togib pliiatsiga, võtab asju ära vms… ja siis,
kui mina talle samamoodi tagasi teen, hakkab
õpetaja minu kallal kobisema. Miku pääseb
ALATI puhta nahaga!!!
Edasi tahaksin kindlasti õppima minna, aga
ei tea, kuhu. Esialgne plaan on minna Tartu Ül-
ikooli Pärnu Kolledžisse, aga eks suve jooksul
näeb, mis saab.
Ma olen väga tänulik õpetajatele selle eest,
et nad on meid välja kannatanud (eriti mind),
sest tegelikult on meiega väga raske. Veel olen
tänulik klassijuhataja Inger Vahuveele, sest
mõnikord on ta meie eest välja astunud, kui
meil teiste õpetajatega probleeme on olnud.
Suur aitäh veel kasvataja Tiiule, kes päevad
läbi minu vingumist, naermist ja muid asju
on pidanud välja kannatama ning kasvataja
Viivile, keda ma mõned aastad tagasi hommi-
kuti padjaga viskasin, kui ta meid äratama tuli.
Selle eest palun siiralt vabandust!
Loodan, et siia kooli tuleb uusi ja sama vah-
vaid inimesi nagu meie. (Lõbus naer)
Riina Reinson
Oluliseimad ja naljakaimad tsitaadid on üles
kirjutatud Signe ja Mariia päevikutesse. Nõudke
neilt need endale! Tambre, Tanel Tambre, ütles
tunnis täiesti ootamatult ja eelneva tekstiga seo-
setult: „Kook!“.
Hmm, unistus on sisse pääseda Tartu ülikooli
hambaarstiteaduskonda. Hoidke pöialt, äkki
saate kunagi proteesidelt allahindlust!
Tervitaksin kõiki eksamite koostajaid, hindajaid,
lugejaid.
Laura Pärna
Minu meelest muutus viimasel aastal
meie klass ühtsemaks. Kõik olid kõigiga sõ-
brad ning saime hästi läbi. Eriti toredad olid
matemaatikatunnid, õhkkond oli sõbralik ja
lahe. Loomulikult oli see viimane aasta huvitav,
aeg läks küll väga kähku ja häid hetki oli palju.
Kevadel ajalootunni ajal ei suutnud enam
mina, Riina ja Hedi kuulata õpetaja juttu. Nii
ilus ilm oli, päike paistis aknast sisse ning oli
soe. Keerasime ninad aknast paistva päikese
poole ning jäime tukkuma. Viimased kuud olid
nii rasked, ei suutnud tunnis tähele panna.
Õpetaja isegi ei pahandanud.
Plaanis on loomulikult õppida mingit ametit,
täpselt veel ei tea. Teen lõpliku otsuse pärast
eksameid. Valin ehk midagi, mis on hobustega
seotud. Erinevaid võimalusi ju on.
Tahaks tänada kõiki oma õpetajaid. Samuti
perekonda, kes on alati aidanud õppimisel.
Loomulikult ka klassikaaslasi, kellega need
aastad on väga väga toredad ja naljakad ol-
nud.
Maali Pert
Liina Laasma
Laura Pärna
Riina Reinson
Mariia Kalbach
õp. Inger Vahuvee
Signe Heindla
Mäletan, et 1. klassi alguses tahtsin istuda
Mareliiga koos tagumises pingis. Klassiju-
hataja Maimu Juhkam tõstis mu aga ette Ulla
kõrvale, sest olime kaks lühikest. Tänu sellele
saime Ullaga lahutamatuteks sõpradeks. Is-
tusime lausa seitse aastat koos. Ülejäänud viis
aastat olen istunud Mariia kõrval, kellega pole
kunagi igav hakanud.
Algklassides mängisime tüdrukutega alati
keksu. Kui kell helises, jätsime meelde, kelle
kord jäi ning järgmisel vahetunnil mängisime
edasi. See, kellel oma keksukumm kaasas, oli
ikka tegija. Täielik keksumaania!
Plaanin pärast keskkooli minna Tallinna Ül-
ikooli Haapsalu Kolledžisse. Soov on saada
klassiõpetajaks.
Tänan oma endisi ning praegusi klassikaas-
lasi nende vahvate kooliaastate eest, mille
olen teiega veetnud. Olete ja jääte kalliks!
Lauri Mölder / Tsuks
Esiteks: kuna kõik hea käib kõhu kaudu,
siis on mul eredalt meeles, kui meil eelmise
aastanumbri sees kodunduse klassis klas-
siõhtu toimus. Kõik pidid kella kolmeks ko-
hale loivama ja ühe pitsa küpsetama. Mingil
kummalisel põhjusel on meie klassis kel-
latundmisega raskusi ja naissugu jäi täiesti
hiljaks (v a Pägens). Selle ajaga oli mul ja Mi-
hklil piisavalt võimalust oma tainast silitada
ja mudida. Loomulikult tuli just meil kõige
söödavam pitsa, kuigi teised seda ei tunni-
stanud sellepärast, et Miku ei oska pipraga
ringi käia ning doseerib seda kergelt üle.
Kalja kõrvale oli muidugi hea hammustada,
aga tüdrukutel kalja polnud. Muidu oli tore.
Teiseks: kui keskkooli mind enam ei lasta,
siis hakkan kindlasti korralikuks, ärkan vara
ja olen kasulik hilise õhtutunnini.
Lõpuks kavatsen kasvatada hiiglama pika
habeme ning kolida kuhugi kõrgmäestikku,
kus saaks rahulikult kitsi ja mägiveiseid kas-
vatada, või siis lähen mõnda kõrgkooli ja
õpin näiteks geenidoktoriks. Ma pole veel
päris ära otsustanud, mida teha. Kolman-
daks: kõigepealt suur AITÄH Aimarile, kes ei
märganud viimased pool aastat, et ma tema
tunnis üldse kaasa ei tee ja mängin muude
asjadega. Siis aitäh Ingeile, kes laenas mulle
kõikvõimalikke vigureid, et ma oma lagune-
vaid ketse ja käpikuid lappida saaks. Lõpuks
tunnen kogule koolile kaasa, et nad ilma
minuta kõik järgnevad õppeaastad veetma
peavad.
Viimane koolikell...
9. klassmeenutab möödunud kooliaastaid ja mõtleb tulevikule
Järjekordne kooliaasta on lõppemas ja soe suvevaheaeg algamas. 9. klassil on teistest siiski veidike kauem ja rohkem vaja ajusid rak-
endada, kuna eksamiperiood on algamas. Põhikooli lõpetamise järel on kõigil võimalus edasist tegevust valida – kes läheb keskkooli, kes
ametit õppima või tööle.
Rauno Palberg: Tulime Karliga ükskord ühekohalise mopeediga kooli ning Karl oli, kiiver peas, pakiraamil püsti.
Minni Pärnpuu: Nali! Viktoria läks hulluks!
Karl Kalda: Mäletan, kui sain endale rolleri ja siis sellega kohe kooli tulin. Tahtsin mängida kõva meest, et sõidan parklasse, külg ees,
aga juhtus hoopis nii, et vajutasin kogemata esipidureid ja kukkusin külili.
Caisy Sutt: Kui Kristiinaga salaja jalgsi koolist koju läksime, ise hullult hirmul, et keegi märkab meid, siis hiilisime mööda teeääri ja
põõsaid.
Rauno Palberg: Valin uueks kooliks kas Paide Kutsekooli või Pärnu Kutsehariduskeskuse.
Karmen Sõerd: Plaanin minna Pärnu Täiskasvanute
Gümnaasiumisse, pärast seda lähen kunstiga seotud eriala
õppima.
Minni Pärnpuu: Lähen edasi õppima kutsekasse.
Tauno Palberg: Plaanis on valida Eesti Mereakadeemia
merekool.
Karl Kalda: Arvatavasti lähen Paide Kutsekooli teedee-
hitust õppima.
Andrus Leinpuu: Tean, et olen uuest sügisest Nõo
Reaalgümnaasiumi õpilane.
Minni Pärnpuu: Kavatsen suvel reisile minna ja perega
palju aega veeta.
Tauno Palberg: Lähen suveks tööle.
Karmen Sõerd: Suvel lähen Valka puhkama ja käin nii
palju igal pool kui võimalik.
Karl Kalda: Suvest võtan kõik, mis võtta annab, ja üritan
vaba aega kasulikult tarvitada.
Caisy Sutt: Ilmselt lähen kusagile tööle ja veedan aega
sõpradega. Kindlasti uurin ka, kuhu edasi õppima minna,
sest pole veel otsustanud.
Ülemine rida vasakult paremale: Aaro Videvik, Andrus Leinpuu, Tauno Palberg, Karl Kalda, Fredi Veeväli, Ken Heamets, Ingmar Juurik,Rauno Palberg, Arles Leetmaa, Kristijan Kullerkupp, Kristopher Sikk
Alumine rida vasakult paremale: õp. Ivi Kask, Kadri kiisk,Maret Palusalu, Karmen Sõerd, Dajana Matško, Signe-Riin Tomson, Kati Viirna, Kristiina Kullerkupp, Caisy Sutt, Getlin Maruse, õp. Kirsti Talu
Pildilt puudu: Minni Pärnpuu
Ly-Andra Pärnaste 10.klass
8.-10. aprillil toimus Tallinna 32. Keskkoolis Eesti
Õpilasesinduste Liidu üldkoosolek, kus ma esindasin oma
kooli. 8. aprilli hommikul kell 7.17 astusin magamiskoti ja
suure reisikotiga Pärnus rongi peale ja pikk nädalavahetus
võis alata.
Sõit oli aeglane ja väsitav. Kuna Pärnu inimesed jõudsid üsna
vara Tallinna ja üldkoosolek algas alles kell 16, tegime aega
parajaks kesklinnas õpilasesinduste kontoris või poodides.
Koos oodates saime omavahel tuttavaks, kuigi paljud teadsid
üksteist ka juba varem. Enne kella nelja võtsime kontorist
oma kotid, otsisime trammipeatuse üles ning jõudsimegi
32. keskkooli. Seal valisime endale „tudulad“ ja ootasime
üldkoosoleku algust.
Noored on hukas! – selle lausega koosolek algaski.
Kuulsime, mis meid järgnevatel päevadel ees ootab: räägime
palju õpilaste õigustest, valime uue juhatuse, kinnitame
dokumente…ning kindlasti saame palju nalja. Esimesel õhtul
toimusid töötoad. Sai valida käsitöö, näitlemise, tantsimise,
õpilasõiguste jms teemade vahel. Mina valisin õpilasõiguste
töötoa, kuna see tundus kõige põnevam. Arutelu tulemusel
selgus, et meie õigusi rikutakse päris palju. Kõige rohkem
eksitakse kontrolltööde osas: nädalas tohib olla vaid kolm
kontrolltööd, neid ei tohi olla esmaspäeval ja reedel ning
esimesel või viimasel tunnil, kuigi on ka erandeid. Näiteks
siis, kui mingi ainetund ongi kas ainult esmaspäeval või
reedel või esimene või viimane tund. Kurdeti palju ka selle
üle, et koolimajad on külmad ja õpilastel soovitatakse lihtsalt
rohkem riideid selga panna. Teisel õhtul toimus maskiball,
kus meile esines ka superstaari saatest tuntud Taavi
Peterson oma bändiga ning hiljem tuli muusikat plaadilt.
Maskiballi ajal tänasime ka lahkuvat juhatust. See tänamine
oli paljudele kurb, sest juhatus oli tõesti kalliks saanud.
Pühapäeval valisime uue juhatuse, mille esimeheks sai Kuldar
Rosenberg. Samuti kinnitasime veel mõned dokumendid ja
uued põhikirjapunktid ning selleks korraks oligi üldkoosolek
läbi.
Kuna Pärnu rongi väljumiseni oli veel väga palju aega,
otsustasin läbi Tallinna bussijaama seigelda. Bussisõit
möödus magades, kuna kaks eelmist ööd olid lühikeseks
jäänud.
See oli mõnus nädalavahetus, täis tööd ja lõbu. Ehk osaleb
meie kool veel mõnel sellisel üldkoosolekul.
Kristel Sutt 8.klass
Õpilasesinduste Liidu üldkoosolek
Fotol: Tõstamaa Keskkooli ÕE
ÕE 2010/20115. klass- Helevi Jurjev, Viktoria Kullerkupp,
Rasmus-Oliver Veskimägi, Raimond Palberg
6. klass- Karen Adler, Kristiina Sireli
7. klass- Gerda Maruse, Jane Tagu, Kätrin Lehtla,
Anelle Väli
8. klass- Triin Tugim, Kristel Sutt
9. klass- Andrus Leinpuu, Ingmar Juurik,
Maret Palusalu (laekur), Kadri Kiisk (laekuri abi)
10. klass- Keiu Anderson (sekretär),
Ly-Andra Pärnaste, Maarja Press
11. klass- Heiko Mändla (president), Tauri Pal-
berg (asepresident),
Merle Juurik, Sten-Ander Ojakallas
12. klass- Maali Pert, Hedi Gretski (kroonika),
Riina Reinson, Laura Pärna
13. klass- Viktoria Valjaugaite
Õpilasesinduste Liidu üldkoosolek
Teatrielamus koolist
26. aprillil külastasid meie kooli kolm näitlejat: Taavi Tõnis-
son, Kaido Rannik ja Kristo Toots. Kuigi ootasime külla Kadri
Adamsoni, ütles ta viimasel minutil ära. Need kolm meest
on Miksteatri näitlejad, keda on võimalik kutsuda koolidesse
(vt lähemalt www.miksteater.ee). Sel hooajal mängivad nad
üle Eesti koolides menulavastust “Kuidas ta seda teeb?”.
Lavastus näitab, kuidas ja miks teatrit tehakse. Nad teevad
proovi, et minna castingule… See on nende šanss
elus läbilöömiseks. Näidendi sihtgru-
piks on 5.-12. klassi õpilased.
Kolmanda tunni ajal luges gümnaas-
ium koos kahe näitlejaga kirjandusk-
lassikat. Valitud raamatuks osutus
üks 10. klassi kohustuslikest kirjan-
dusteostest - “Faust”.
Esiteks kogunesime kõik keemia-
klassi, kus näitlejad juba ootasid.
Jagati kätte raamatud. Alustasid
professionaalid ja lugemisse kaasati ka
mõned õpilased. “Vaimudeks” said 10. klassi õpilased
Maarja, Maarjan ja Liis ning Fausti õpilaseks pidi kehastuma
õpilane Marko. Lugesime ja arutasime - see tegi raske draa-
mateose mõistmise palju kergemaks. Samuti saime aru, et
isegi näitlejatel võib minna võõra teksti lugemine sassi. See
on inimlik ja ärgem muretsegem, kui vahel kipub keel sõlme
minema.
Õpilaste poolne tagasiside oli igati positiivne: hoopis kergem
on näidendit kõva häälega koos teistega lugeda, kui teha
seda üksi kodus.
Neljanda tunni ajal kogunesid kõik 5.-12. klassi õpilased
saali. Vaatasime näidendit “Kuidas ta seda teeb?”. Esitlus oli
naljakas, kuid samas mõtlema panev: tekitas küsimusi miks,
kuidas, milleks teater tekkis. Ei puudunud näitlejate oma-
vahelised erimeelsusedki, mis muutsid esitluse meelde-
jäävaks ja mitmekülgseks. Kasutati
sama teksti, kuid näidati erinevaid la-
hendusi. Sellestki said õpilased väga
positiivse elamuse - sellepärast oligi
saal 45 minutit naeru täis.
Muljetamist jagus terveks päevaks,
mõnel isegi nädalaks või kaheks. Igati
positiivne ja tore elamus, mis võiks veel
korduda.
Maarja Press 10.klass
Fotol: Kaido Rannik ja Taavi Tõnisson ‘‘Fausti’’ lugemas.
Kevadel – aga miks mitte talvelgi – on sobiv aeg loodu-
sesse minna. Kogu Eestis hakkavad seiklusmängud järjest
enam sõpru võitma, nii ka meil Tõstamaal.
Ühel väga soojal esmaspäeval, 25. aprillil seisin Tõsta-
maa rahvamaja noortekeskuse esimesel korrusel ja lugesin
stendilt kutset munadepüha maastikumängule. Tegelikult
oli pühademeeleolu juba möödumas, sest eelmisel päeval
sai parajalt sibulakoorte, koksimise ja munade söömisega
tegeleda. Nüüd sõbranna Ly-Andraga kuulutust lugedes isu-
tas meid üritusest osa võtma hoopis tühi ja korisev kõht, sest
auhinnaks oli midagi toredat ja meelepärast baarist. Kana-
munadest me sel hetkel küll ei mõelnud. Mõeldud, tehtud!
Kell kolm pärastlõunal seisime koos Kaarli ja Ly-Andraga
rahvamaja alevipoolse ukse ees ja ootasime teisi aktiivseid
seikluskaaslasi. Kogunes seitsme võistkonna jagu noori.
Moonika ja Karin, kes mängu välja mõtlesid, rääkisid reeg-
litest ja andsid ülesannetelehed. Mõtlesime samal ajal, kui
teised edasi-tagasi jooksid, oma strateegilised käigud läbi.
Tee peal liitus meie võistkonnaga ootamatult Tanel Tambre.
Meil oli temast väga palju kasu!
Pidime otsima Tõstamaa alevikus igasugustes värvides
munataolisi pabereid, kuhu oli üks mõistatus kirjutatud. Täht-
satest paikadest - Teeristi poest, Teisest Võimalusest ja Raua-
poest – ei saanud ilmaasjata mööduda. Lahendasime leitud
mõistatusi ja puuduvad vastused saime viimasest punktist –
raamatukogust.
Seiklusmäng ja maitsev auhind olid toredad. Kes ei tulnud,
see kahetseb!
Keiu Anderson 10.klass
Noortekeskusemaastikumäng
TÄNAME räimewesti paadi valmistamise eest:
puitaluse valmistajad 6. klassi poisid
maalingud10. klassi neiud
Õpetaja Inger Vahuvee
Veljo KullerkuppRaldi KaljurandKevin HeametsAlbert Lumera
Maarja PressLy-Andra PärnasteKeiu Anderson
Samuti tänamePuidumaterjali eest:TIIU SALUNõu ja abi eest:KALEV MARTSON
22.-24. mail toimus kooliekskursioon, millest võttis osa õpila-
si kuuendast üheteistkümnenda klassini. Reisi peamiseks si-
htkohaks oli Rootsis asuv Kolmårdeni loomapark, teel sinna
käisime läbi ka Soomest.
Reis algas 22. mai varahommikul kell 4.15, kui vedasime
end, ise alles unesegased, Tõstamaa poe ette. Mõni polnud
leidnud öösel mõtet magama minnagi, kui nii vara tõusma
peab. Lõpuks, kui sai üle kontrollitud, kas kõik kohal ning
dokumendid kaasas, hakkasime Tallinna poole sõitma. Bus-
sisõit oli vaikne – enamik magas väheseks jäänud und täis.
Tallinnast läks meie laev Helsingisse kell 8 hommikul, mistõt-
tu pidime olema sadamas juba kell 7. Lõpuks võis laevareis
alata.
Peale kahetunnist laevasõitu jõudsimegi Helsingisse. Lah-
kusime laevalt, ootasime, millal meie buss tuli ning seejärel
tegime Helsingis väikese ekskursiooni. Mõnd huvitavamat
vaatamisväärsust läksime ka lähemalt uurima. Nägime näi-
teks põnevat kirikut, mis asus kalju sees. Mõnest küljest vaa-
dates ei saanud alguses arugi, et see kirik on. Käisime veel
kahes suures kirikus, ühte kahjuks sisse ei saanud, kuna seal
toimus hommikune teenistus. Plaanis oli külastada kolme
muuseumi: spordi-, posti- ja Soome ajaloomuuseumi. Käi-
sime vaid kahes, kuna spordimuuseumi läheduses toimus
üks naistejooks. Me polnud ammu nii suurt inimestehulka näi-
nud! Postimuuseumis nägime, milline on olnud postiljonide
riietus ja millega on posti ringi veetud. Seal oli ka väike pood,
kus oli päris palju asju müügil, näiteks nimedega numbrimär-
gid, mida mõned meist endale ka ostsid. Kahjuks paljude
nimesid seal siiski polnud. Muuseumides käidud, põikasime
ühest kaubanduskeskusest läbi ning algas pikk bussisõit
Turu linna. Poolel teel tegime tunnise peatuse, siis sai soovi
korral süüa Hesburgeris või niisama toitu osta. Turus pidime
veidi ootama ning siis asusime Viking Line’i laevale Isabella.
Kõik läksid muidugi kohe oma kajuteid uurima. Need olid küll
pisikesed, kuid mis kõige tähtsam – voodid oli mõnusad ja
pehmed! Kui olime end sisse seadnud, jäid mõned reisikaas-
lased veel kajutitesse pikast päevast puhkama, kuid enamik
läks laeva uudistama. Laev oli tõesti vägev: mitmed söögiko-
had, suur pood, klubi... Väljas seistes oli vaade võrratu – kõik
need väikesed saared ja päikeseloojang! Kuna eelmine öö
oli lühikeseks jäänud ning päeval palju kõnnitud, väsisid
paljud varakult ära.
Esmaspäeva varahommikul, kell 5 Rootsi aja järgi, oli
juba äratus. 5.30 sõime hommikust ning tunnikese pärast
jõudsimegi Rootsi, Stockholmi. Sadamast sõitsime bussiga
veidi edasi ja siis läksime kõik koos pikale mõnusale hommi-
kusele jalutuskäigule. Vaadata oli kahtlemata palju: tänavad
täis pisikesi suveniiripoode, mille vaateaknad olid väikest-
est vidinatest kirjud ja pilkupüüdvad. Kahju, et polnud aega
mõnda neist sisse lipsata. Pärast jalutuskäiku võtsime suuna
Kolmardeni safaripargi poole, see tähendas veel kaht tundi
bussisõitu. Vahepeal oli ka vihm järele jäänud ja ilm päris ke-
naks läinud. Saime piletid ja läksime loomaaeda. Alguses küll
oli jutt, et käime rühmadena kõik koos, aga mõne aja pärast
lippasid ikkagi õpilased omapäi ringi. Esialgu tundus viis
tundi palju olevat, hiljem aga arvas nii mõnigi, et tegelikult jäi
aega väheks, sest vaatamist ning tegevusi oli pargis vägagi
palju. Lisaks sellele, et sai loomi näha ja mõnele ka ise pai
teha, olid seal erinevad atraktsioonid, üks huvitavamaid kind-
lasti delfiinide ja merilõvide show, mida käisid mõned meie
õpilased vaatamas. Igal juhul oli see päev kõigi jaoks vahva.
Loomaaias käidud, suundusime tagasi Stockholmi poole, et
hakata koju liikuma. Kolmardenist bussiga Stockholmi, sealt
edasi laevaga Turu linna, bussiga Helsingisse, Helsingist lae-
vaga Tallinna ja siis veel üks bussisõit koju. Sõitmist oli väga
palju, kuid usun, et reis oli seda väärt.
Meie reisikaaslaste arvamused:
Mis ja miks meeldis Sulle selle reisi juures kõige roh-
kem?
Ken: See safaripark, sest seal olid ahvid.
Andreas: Noh, safaripark oli minu arust parim. Seal olid
need vägevad ahvid ja üks üritas vist natuke trumme män-
gida. See oli ka päris hea, kui Tauri oli laste karussellil üle viie
minuti ja peale seda oli tal ühtlaselt paha olla.
Roland: Delfiinide show oli päris lahe ja see loomaaed ül-
dse. Põnev oli.
Karen: Kõige lahedam loomaaed, kuna seal olid erinevad
atraktsioonid ja üldse haruldased loomad. Delfiinid tegid la-
hedaid trikke. Üldse oli põnev laevaga sõita ja need ekskur-
sioonid linna peal olid ka põnevad. Muuseumidest sai ka
midagi tarka teada. Üldse oli kogu reis lahe.
Kristiina: Mulle meeldis kõige rohkem delfiinide show,
kuna see oli lihtsalt nii hea, et ajas mul külmavärinad peale.
Kristel Sutt 8.klass
Liis Leerima 10.klass
Soome-Rootsi reis
Soome-Rootsi reis
Fotod: Kristel Sutt 8.klass
KROONIKA2. märts, matemaatika-viktoriin “Nuputa”
Pärnu Maavalitsuses.
12. märts, Pärnumaa eesti keele ja kirjanduse olümpiaad 5.-6. klassile.
16. märts, Pärnumaa koolinoorte meistrivõist-
lused ergomeetrisõud-mises.
17. märts, käsitöö- ja kodunduse olümpiaadi
piirkondlik voor.
17. märts, mälumäng Bumerang Audrus.
18. märts, Tõstamaa valla lauluvõistlus.
Tõstamaa Keskkoolist osalesid 2 võistkonda. 5.-6. klassi võistkonda kuu-
lusid Marge Maruse, Silva Maruse, Tanel Ristsalu ja Andrus Kiisler. Nemad
saavutasid 7. koha. 7. klassi võistkonda kuulusid Laura Jõe, Heiko Piirme ja
Jaan-Johann Lumera. Nemad saavutasid III koha. Peastarvutamise eest said
Silva I koha ja Laura II koha. Nende õpetaja on Karin Mitt.
Teele Tõnisson sai III koha ja Marge Maruse sai 8. koha.
5.-7. klasside noormeeste arvestuses saavutas Jaan Kiisk III koha ning nei-
dude arvestuses osalesid Karen Adler (10. koht), Gerda maruse (11. koht) ja
Teele Tõnisson (20. koht). 8.-9. klasside noormeeste arvestuses oli Tõstamaa
koolist parim Andrus Leinpuu (5. koht), järgnesid Karl Kalda (7. koht) ja Fredi
Veeväli (13. koht). Samas vanuserühmas neidude parimad olid Lillerine Lille,
kes saavutas III koha ning Kertu Koidu, kes jäi jagama 4.-5. kohta. 10.-12.
klasside noormeeste vanuserühmas osalesid Tauri Palberg (7. koht), Mihkel
Jõe (11. koht) ja Sten-Ander Ojakallas (13. koht). Neidude arvestuses saavu-
tas Gerda Meriorg II koha. Toimus ka võistkondlik ergomeetrisõudmine, kus
8.-9. klasside arvestuses saavutati III koht ning 10. -12. klasside arvestuses
jäädi 4. kohale.
Osales 36 laululast. 7.-8.a. vanuserühmas olid parimad solistid Risto Rand
ja Keily Kaal, eripreemia sai Birgit Blumfeldt. 9.-10.a. vanuserühmas oli pari-
mad solistid Ave-Ingrid Veskimägi ja Kertu Lille, eripreemia sai Averi Kolju.
11.-12.a. vanuserühmas olid parimad solistid Helevi Jurjev ja Oskar Tamm,
eripreemia sai Teele Tõnisson. 13.-15.a. vanuserühmas oli parim solist Kätrin
Lehtla, eripreemia sai Eliina Lillemets.
Tõstamaa Kk-i võistkond jäi jagama 5.-6. kohta. Võistkonda kuulusid Heiko
Mändla, Tauri Palberg, Sten-Ander Ojakallas ja Mihkel Jõe, juhendaja Karo-
liine Kask.
Käsitöö olümpiaadil saavutas Maret Palusalu (9. klass) II koha. Kodunduse
olümpiaadil saavutas Kristel Sutt (8. klass) III koha. Pärnu maakonnast võttis
osa 7 kooli.
06. aprill, Pärnu Maakoolide Pere miniliiga MV 4-6
klass.
06. aprill, mälumäng VARIA.
09. aprill, Pärnu maakonna 6. klassi
inglise keele olümpiaad.
Õpilastööde konkurss “Väikese
inimese maailm”.
28. aprill, Pärnu maakoolide kevadkross Jõulumäel.
29.-30. aprill, Broceni kool
käis külas.
..............................................
..............................................
..............................................
..............................................
..............................................
06. aprill, Pärnu Maakoolide Pere miniliiga MV 4-6
klass.
06. aprill, mälumäng VARIA.
09. aprill, Pärnu maakonna 6. klassi
inglise keele olümpiaad.
Õpilastööde konkurss “Väikese
inimese maailm”.
28. aprill, Pärnu maakoolide kevadkross Jõulumäel.
29.-30. aprill, Broceni kool
käis külas.
Tõstamaa kooli tüdrukud said II koha, võistkonda kuulusid: Karen Adler,
Kristiina Sireli, Teele Tõnisson, Marge Maruse, Silva-Astrid Sommer. Nende
juhendaja on Moonika Adler.
5.-9. klassi võistkond sai 8. koha, koosseisus Helevi Jurjev, Andrus Kiisler,
Laura Jõe, Kristel Sutt ja Maret Palusalu. 10.-12. klassi võistkond sai 5. koha,
koosseisus Kaarel Kase, Heiko Mändla ja Lauri Mölder.
Tõstamaa Keskkoolist saavutasid Tauri Palberg (1000m) - II koht, Kertu
Koidu (500m) - III koht, Lillerine Lille (2000m) - III koht
Keiu Anderson (500m) - maakonna meister
Osalejaid oli kokku 36. Marge Maruse sai 11. koha ning Karen Adler sai
16. koha.
Reedel, peale saabumist söödi, vaadati üle ööbimiskoht ning edasi suundu-
ti juba rahvamajja, kus tutvuti noortekeskusega. Peale seda toimusid sport-
mängud Broceni ja Tõstamaa kooli vahel. Üldkokkuvõttes võitis Broceni kool.
18.30 hakkas peoõhtu. Esinesid nii Tõstamaa kui ka Broceni kooli õpilased.
Hiljem oli disco. Laupäeval käidi liinilaevaga Manijal, jalutati majakani ning
peeti piknik saarekeskuses. Sellega ka Läti kooli külastus lõppes.
Osales Pärnu maakonna 15 kooli 140 tööga. Meie koolis sai 7.-9. kl arvest-
uses III koha Karmen Sõerd, õpetaja on Inger Vahuvee. Näitus oli avatud 20.
maini 2011 Pärnu Keskuse 3. korrusel.
..............................................
..............................................
..............................................
..............................................
..............................................
Toimetus:Toimetus:Küljendaja: Maarja PressPeatoimetaja: Keiu AndersonKaastoimetajad: Ly- Andra PärnasteFotod: Toomas Mitt, Maarja Press, Kristel Sutt
www.tostamaa.edu.ee / kool@tostamaa.ee
Jah, elada võiks nagu tahaksja muret ei peaks tundma millestki.Ja sinu tegusid ei pandaks pahaks
ja sõltuma ei pea kellestki.
Vaba, kui lind, kui metsik hobuneVaba, kui lind, kui metsik hobune
Ja vabalt võid joosta kui tahadja luba ei pea saama kelleltki.Nii metsas ja mäel oled vaba,kui suvi käes, suland talve kilp.
Suvi, suvi ootasin sind kaua.Päiksest vihmast vikerkaarest laulan.
Soojust värve rõõmu vabadust.Soojust värve rõõmu vabadust.
Jah elada võiks nagu tahaksja muret ei peaks tundma millestki.Ja sinu tegusid ei pandaks pahaks
ja sõltuma ei pea kellestki.
Vennaskond ‘‘Suvi’’
Mõnusat suve!
top related