liitsõna või mitte?
Post on 02-Feb-2016
171 Views
Preview:
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
Liitsõna või mitte?
Maie Torim
Kose Gümnaasium
Liitsõna põhitunnused:
• uus, eriline tähendus;
• käänamisel muutub tavaliselt vaid viimane osa – põhisõna kui tähenduse kandja (lõvilõug, lõvilõua, lõvilõuga, lõvilõuasse; lõvilõuad).
Täpsemalt liitsõna koostisest
• liitsõna põhi-tähenduse annab edasi põhisõna:
puutüvi• täpsustav, täiendav
sõnaosa selle ees on täiendsõna:puutüvikasetüvikuusetüvi
Põhiosa järgi on liitsõnad • liitnimisõnad: jääzoo, liitomadussõnad: mitmevärviline• liitmäärsõnad: erkpunaselt, liitarvsõnad: kolmsada,• liitasesõnad: seesama, ühendtegusõnad: ülehindama
Käändsõnade täiendsõnad esinevad peamiselt kolmes vormis:
• põõsastaim – nimetavas käändes
• marjapõõsas – ainsuse omastavas
• karusmari, karusmarjad (sõnast “karune”) -
lühenenud tüvega
ja
väga harva mitmuse omastavas - naistepuna
Liitnimisõnades näitab omastavaline täiendsõna
põhisõna liiki või laadi:
• metsaäär• puuladvad• kõrrepõld• põhupall• kerakuju
Liitomadussõnade kirjutamisel tuleb arvestada pärisnimelist täiendsõna
Võrdle:
Pirita-lähedane kirik
(sidekriipsuga)• jõeäärne pühakoda• teravatipuline torn• laiavõralised puud
NB!
suvise Pirita äärne koolitund
Sidekriipsu kasutamine on vajalik ilma pärisnimetagi:
• puu- ja kiviskulptuurid(ärajäetud sõna asemel)
• aeg-ajalt(määrsõna tüvekorduse puhul)
• rull-lukk, kuu-uurija(lugemise hõlbustamiseks)
• lik-lõpuline, U-kujuline(sõnaosad, sümbolid)
NB!aastast aastassetunnist tundi
Arvude ja omadussõnade liitmisel on lubatud
sidekriipsuta kokkukirjutamine:
3haruline puu,50aastane õunarenettNB!1-leheküljeline tekst11-lapseline pere
(1 ja l sarnasuse pärast)
Tegusõnadest moodustatud teo- ja tegijanimed vajavad eristamist
• pesupesemine (mis?)• pesupesija (kes?)
kinda parandaminekinnaste puhastaminetöökinnaste pesijalabakute kuduja
mille?
Millal tuleb sõnad lahku jätta?
• Kui täiendsõnal on omakorda täiend:
õrna pesu pesemine, valge karu käpp
Millal peab tingimata kokku kirjutama? Meenuta esimest liitsõna tunnust!
koerailm, karutükk, karuteene, koera- ja karukäpad, kassikäpad ja karukellad
Iga nimisõna omaette,s.o lahkujätmine:
• ainsuse omastavas olev täiendsõna näitab kuulumist –
mannekeeni esinemisrõivad
• mitmuse omastavas olev täiendsõna tavaliselt
ei liitu –
mannekeenide asend, nende välimus, kardinate varjus, käte hoiak
Tähelepanu sisulisele tähendusele – kas ikka tekib eriline mõiste?
• vaestemaja
• võõrastemaja
• lasteaed
• meestekingad
• naistejuuksur
• metsaderikas
• kaheksateistkümneaastane
Kontrolli nimisõna ees täiendiks olevaid sõnaliike
Omadus-, arv- ja asesõnad tavaliselt järgneva nimisõnaga liitu ei tekita, sest vastavad omaette küsimustele missugune? missugused? mitu? mitmes?
sammaldunud kivimürakad, varakevadine rohelus, suured kivid, viis maakivi, esimene kivi, need kivid
Muutumatud sõnad on enamasti iseseisvad:
• kaassõna esineb koos nimisõnaga, kirjutatakse sellest lahku: seinte peal, uste kohal, maja juures
• määrsõna kuulub tegusõna juurde, kirjutatake sellest lahku: on üles riputatud
• tu-lõpulised määrsõnad on iseseisvad:
tohutu kõrge – kui kõrge?
Isegi muutumatu sõnaga koos tekib vahel uus mõiste, seega liitsõna:
• siiapoole, siinpool, siitpoolt
• sinnapoole, sealpool, sealtpoolt
• allkirjastamata leping• ülesvõetud (koristatud -
millised?) kartulid
NB! taskusse (kuhu? - nimisõna) pistetud käed, vaatab vokiratta poole
Kohanimed liitsõnaks,
• kui täiendsõnaks on üksi kohanimena mittekasutatav sõna – Munamägi,
• kui täiendsõna ei käändu – kalastas Mustjõel, mitte aga Mustal merel,
• kui põhisõnaks on “maa” – Hiiumaa, erandiks juhtum, kui täiendsõnal on täiend – Franz Josephi maa;
• Nn topeltkohanimed ja ilmakaarega seotud kohanimed esitatakse sidekriipsuga – Kose-Risti, Lõuna-Harjumaa, Kesk-Eesti
Kokkuvõte
• Igal sõnal kindel tähendus – liitsõna ei teki:
venna raamat, kuldne uks, raamatu sisu
• Liitsõna on tervik, piltlik, sisaldab uut või koguni erinevat sisu, annab liigi:
seapraad, kassikontsert, pildiraamat, kinkeraamat; aknakardin, uksekardin, meeskoor, sinimustvalge
top related