majandus teelahkmel - eesti arengufond · majandus teelahkmel 7 majandus Üks kiire majanduskasvu...
Post on 31-Jan-2021
1 Views
Preview:
TRANSCRIPT
-
Majandus teelahkmel
-
7Majandus teelahkmel
majandus
Üks kiire majanduskasvu ajajärk on Eestis läbi saanud. Senise majandusedu allikad on ammen-
dunud ning uue edu saab kindlustada ainult senisest kõrgema lisandväärtusega eksport. Seda
ei suuda Eesti aga oma praeguse majandusstruktuuriga kasvu jätkamiseks vajalikus mahus luua.
Eelöeldut tõdeti tegelikult juba 2007. aasta teisel poolaastal Arengufondi eestvedamisel tehtud
Eesti majanduse konkurentsivõime ja tulevikuväljavaadete analüüsis.1 Eelhoiatusi oli antud
mitmes varasemaski uuringus. Siiski olid kuni Arengufondi analüüsi 2008. aasta jaanuaris aval-
damiseni avalikkus ja majandusringkonnad tuleviku suhtes pigem optimistlikud.
Arengufondi analüüs aitas kujundada realistlikku tunnetust Eesti majandusolukorrast ja
vähendada põhjendamatut optimismi. Nüüd, 2008. aasta septembris, on näha, et jaanuaris Eesti
majanduse olukorra kohta pandud diagnoos on paika pidanud.
Sisetarbimise põhine kasv on lõppenudKuni 2007. aastani valitsesid rahvusvahelises majanduskeskkonnas ülisoodsad olud, mis lõid
võimaluse kasvatada riigisisest tarbimist. Viimaste aastate majanduskasvu soodustanud
põhitegurid olid järgmised:
1. Eesti liitumine Euroopa Liiduga (EL) kiirendas majanduskasvu, pakkudes ettevõtetele avaramaid turuväljavaateid, riigile võimalusi eurotoetusi kasutada ja välisinvestoritele kindlustunnet.
2. Odava välismaise laenuraha pakkumine koos kaupade ja teenuste suureneva nõudlusega mitmekordistas sisetarbimist ning kasvatas viimaks laenukoormuse suuremaks kui sisemajan-
duse kogutoodang. Enim laenasid eraisikud.
3. Kiirest majanduskasvust, eeskätt aga ülitempokast ja riigieelarve tulusid tähelepanuväärselt suurendanud sisenõudluse kasvust sai innustust valitsussektor, mille kulude kasv võimendas
sisetarbimist veelgi.
4. Maailmamajanduses ja Eesti ekspordi põhiturgudel Euroopas olid väga head ajad. Suurene-nud eksporditulud võimaldasid koduturul kulutusi suurendada nii töötajatel kui ka ettevõtetel.
Selline laenurahast kantud hoogsa sisetarbimise põhine kasv ei ole maailma majandusajaloos
kunagi pikalt võimalik olnud. Siiani lasi välisraha sissevool pidevalt suurenenud jooksevkonto
puudujääki näiliselt riskivabalt katta. Samal ajal laenukoormuse „tootlikkus” vähenes pidevalt.
Kui 2000. aastal tõi iga täiendav laenatud kroon kaasa 2,5-kroonise SKP kasvu, siis 2007. aastaks
oli see kahanenud 0,5 kroonini. See tähendab, et laenasime üha rohkem, kuid ei teeninud
laenuraha kasutamisest piisavat tulu ehk elasime tuleviku arvel.
1 „Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated”; Eesti Fookuses 1/2008; Eesti Arengufond. Käe-solev peatükk on koostatud nimetatud uuringu käigus tehtud analüüside põhjal.
Kus me täna oleme?
Eesti Arengufondi seadusjärgne eesmärk on stimuleerida ja toetada muutusi, mis aitavad ajakohastada
Eesti majandust, tagada ekspordi kasvu ning luua uusi kõrget kvalifi katsiooni nõudvaid töökohti.
Selle eesmärgi saavutamiseks jälgime, analüüsime ja tõlgendame arenguseire tegevussuuna raames
Eesti ja globaalseid majandusarenguid. Seire olemuseks on avada erinevaid tulevikuvõimalusi.
Tänaste otsustega homsele majandusedule aluse panemiseks tuleb teada, millised on tulevased
turud ning kuidas on neile võimalik pääseda. Kuna oleme väikeste ettevõtete majandus, ei suuda me
maailmamajandust endale sobivas suunas mõjutada. Küll aga võimaldab ümbritsevas toimuvast
arusaamine meil oma võimalusi üles leida. Väikeriigina saame neile kiirelt ja paindlikult reageerida.
Käesolevas aruandes esitame oma esimeste seiretööde käigus tekkinud arusaama Eesti majanduse
olukorrast ja uue kasvu võimalustest. Esitatu on mõtteraam edasiseks aruteluks, tegu ei ole lõplike
järelduste ja tegevusjuhiste kogumiga.
-
8 Majandus teelahkmel
Suurt ekspordipõhist kasvu praegusest majandusest ei tule
Sisetarbimine Eesti majandust enam ei vea. Kui soovida majanduskasvu hoida, tuleb
orienteeruda ekspordile.
Praeguses rahvusvahelises fi nantskeskkonnas peituvate riskide maandamiseks ja jooksevkonto
tasakaalustamiseks oleks minimaalselt vajalik ca 40 miljardi krooni võrra Eesti eksporti kas-
vatada. 2006. ja 2007. aastal eraisikute ja fi rmade 50–60 miljardi krooni suurusele võlakoormuse
kasvule toetunud sisetarbimise asendamiseks peaksid Eesti ettevõtted senist ekspordist teeni-
tavat puhastulu kahekordistama.2
See ei saa toimuda üleöö. Seega on paratamatu, et meie majanduskasv kiratseb vähemalt mõnda
aega. Senised eksportijad on suutnud oma väljaveomahtu veidi suurendada ja tänu sellele on
ekspordi kogunäitajad paranenud, aga suurem ümberorienteerumine on osutunud raskeks. Eesti
ekspordivõimalusi piirab kaubanduspartnerite majanduskasvu aeglustumine ja sellest tulenev
Eesti toodete-teenuste nõudluse vähenemine.
Ekspordipõhise kasvuni jõudmist takistavad aga peamiselt Eesti majanduse fundamentaalsed
probleemid, mis jäid kiire kasvu aastail varju, paisudes samal ajal suuremaks. Need probleemid
on järgnevad:
1. Eesti ettevõtete kulueelised on oluliselt nõrgenenud. Seda on põhjustanud ELi liitumisega alguse saanud palgakonvergents ja eriti viimaste aastate siseturu kiire kasvu toel toimunud
tööjõukulude märgatav tõus. Fikseeritud vahetuskursi (valuutakomitee) tingimustes suurendab
tootmiskulude (s.h. tööjõukulude) tõus otseselt Eesti ettevõtete poolt müüdavate kaupade
hindasid maailmaturul.
Eestis on kulud kasvanud nii maailma kululiidrite kui ka meist kallima kulubaasiga arenenud
riikide suhtes.3
Eesti kaotab üha enam maailma kululiidritele
2 Arengufondi arvutused Eesti Panga poolt avaldatud Eesti maksebilansi näitajate põhjal.3 Seda näitavad Soome majandusinstituudi ETLA poolt Arengufondi seireprojekti „Tööstusvedurid 2018“ raames tehtud arvutused.
Tööjõukulu Eesti töötleva tööstuse valitud allharudes (protsent Hiina, India, Korea, Malaisia ja Filipiinide tasemest)
Allikas: „Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated”, Eesti Arengufond, 2008.
-
9Majandus teelahkmel
majandus
2. Tootlikkust ei ole suudetud kasvatada tööjõukuludega samas mahus. Seetõttu on Eesti ettevõtete konkurentsi- ja seega ka ekspordivõime langenud.
3. Siseturul tegutsemine oli ekspordiga võrreldes märgatavalt kasumlikum. Motivatsioon välis-turgudele kaupu ja teenuseid müüa vähenes, mistõttu ei tehtud selles suunas uusi investeerin-
guid, ei arendatud müügikanaleid, jne. See vähendab praegust ekspordipotentsiaali.
4. Eesti eksport on valdavalt madala lisandväärtusega, mis ei võimalda eksporditulu eriti kasvatada. Enamjaolt on majandus tuginenud odava tööjõuga tööstusele ja siseturule suunatud
teenustele.
5. Ettevõtete võimalused oma tootlikkuse ja lisandväärtuse maailmatasemele viimiseks on piiratud. Enamikul Eesti ettevõtetest ei ole võimekust vajalikul tasemel organisatsiooni, toote- ja
turundusinnovatsiooniga tegeleda. Selleks on ettevõtetes liiga vähe teadlasi ja insenere, välis-
turge tundvaid juhte jne.
Samal ajal peavad Eesti ettevõtted ka koduturul võistlema välisomandis äriühingute või välis-
ettevõtetega, kes on enda riigi siseturul ja maailmaturul saavutanud teatava suuruse ja tugevuse
ning kes saavad toetuda kontsernisisesele arendustegevusele, tarnekanalitele ja mastaabi-
efektile.
Eesti ettevõtetes on hõivatud vähe teadlasi ja insenere
Täistööajaga teadlaste ja inseneride arv 1000 hõivatu kohta Euroopa Liidu liikmesriikides, nii avalikus kui ka erasektoris, 2003. aasta andmetel.
Allikas: Eurostat, Arengufondi arvutused.
-
10 Majandus teelahkmel
Eesti majandus on kontsentreerunud majandusharudesse, milles pole tootlikkust võimalik oluliselt tõsta
6. Eesti tööhõive on kontsentreerunud majandusharudesse, milles pole võimalik tootlikkust ja seeläbi ka lisandväärtust erilisel määral tõsta. Seda näitab arenenud riikide kogemus ja edukate
eksportijate väljakujunenud majandusstruktuur. Neis majandusharudes, kus tootlikkuse
suurendamise võimalus on suurem, tegutsevad Eesti ettevõtted väikses mahus või väärtusahela
vähetulusates osades.
Kui Eestis ka õnnestuks olemasolevate töötleva tööstuse harude tootlikkus Euroopa tugevaima
eksportija Saksamaa tasemele viia, saavutaks meie tööstus ikkagi vaid kuni 78% Saksamaa töös-
tuse tootlikkuse tasemest. Sedagi juhul, kui täidame igas harus sama funktsiooni mis sakslased.
Praeguse majandusstruktuuriga ei jõua Eesti arenenud riikidele järele
Tootlikkuse tase Saksamaa erinevates tööstusharudes (tuhat eurot töötaja kohta – vasakul skaalal) ning nendes harudes Eestis töötavate inimeste osakaal kogutööjõus võrrelduna Saksa-maa vastava haru töötajate osakaaluga (kordades – paremal skaalal). Andmed pärinevat 2004. aastast
Allikas: Urmas Varblase ettekanne „Eesti majanduse olukorrast ja tulevikuväljavaadetest“, Riigikogu majanduskomisjonis, 26. august 2008
Eesti töötleva tööstuse maksimaalne võimalik tootlikkuse tase tänase struktuuri puhul valitud riikide tootlikkuse tasemega võrreldes
Allikas: „Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated”, Eesti Arengufond, 2008.
-
11Majandus teelahkmel
majandus
Restruktureerimine on möödapääsmatu
Uue kasvu saavutamiseks tuleb esmalt ületada Eesti majanduse fundamentaalsed probleemid.
Praeguse majandusstruktuuriga ei jõua Eesti arenenud riikidele järele. Seepärast on muutused
Eesti majanduse ja eriti tööstuse struktuuris möödapääsmatud.
Struktuurimuutused on aeganõudvad. Nende algatamine ja elluviimine võtab rohkem kui paar
aastat ja on keerukas. Restruktureerimisest väljuvad võitjatena ja Eesti uue kasvu vedajatena
need ettevõtted, kes suudavad kohandada oma ärimudelit või tulla välja uutega, jõuda laiematele
turgudele või globaalsetesse väärtusahelatesse ning konkureerida seal innovatiivsete toodete ja
teenustega, kasutades nende loomiseks parimat tehnoloogiat.
Ekspordipõhise majanduskasvuni jõudmiseks võib piisata vaid mõnedesse kõrge lisandväär-
tusega ja omavahel seotud majandusharudesse koondunud ettevõtete esilekerkimisest.
Näiteks Jaapani majandust veavad üksikud vähese hõive, aga suure tootlikkusega eksporti-
vad tööstusettevõtted. Samal ajal moodustavad enamiku majandusest, eriti tööhõive mõttes,
globaalselt ebaedukates ja vähetootlikes harudes tegutsejad. Kuigi ka neil on võimalik tasapisi
tootlikkust suurendada ja seeläbi majanduskasvu panustada, kannab majandust kitsas eksporti-
vate ettevõtete teravik.
Eesti väljakutseks on selline teravik leida ja välja arendada. See eeldab riigi aktiivset ja
sihipärast tegevust muudatusele kaasaaitamisel.
Jaapani majandust kannab kitsas eksportivate ettevõtete teravik
Jaapani majandussektorite suhteline tootlikkuse tase USAga võrreldes ning nendes sektorites hõivatute osakaal koguhõivest
Allikas:William W. Levis, “The Power of Productivity: Wealth, Power and the threat to global stability” University of Chicago Press, 2004
-
12 Majandus teelahkmel
Tööstuse või teenuste tee?
On neid, kes usuvad Eesti majanduse suurt tulevikku teenustes peituvat – ja on neid, kes
teenuseid suurt millekski ei pea ja töötlevas tööstuses ainsat pääseteed näevad. Oluline on
restruktureerimisel aru saada, et Eesti majanduse jaoks on olulised nii tööstus kui ka teenused
ning neid kahte vastandada või emba-kumba valida ei tohi.
Ekspordipõhise majandusarengu mootoriks on ajaloo jooksul olnud töötlev tööstus. Maailma
suurimate ekspordiriikide väljaveost moodustab tavaliselt enamiku tööstustoodang. Erandiks on
väikeriigid, mis on teatud teenuse poolest maailmaliidrid ja see teenus üksinda moodustab nende
majandusest tähtsa osa. Selline riik on näiteks Luksemburg oma fi nantsteenustega.
Tööstustoodang moodustab enamiku arenenud riikide ekspordist
Samas töötab arenenud riikide teenuste sektoris rohkem inimesi kui töötlevas tööstuses ning
teenused moodustavad lõviosa nende riikide SKPst. Lisaks on teenuste eksport maailmas kiirelt
kasvamas, kohati tempokamaltki kui tööstustoodangu puhul. Tänu eelkõige IKT ning veonduse
ja logistika arengule on muidu paiksete teenuste välisriiki müümine ja osutamine muutumas üha
reaalsemaks.4 Eriti on kasvanud teadmuspõhiste äriteenuste (eelkõige arvutiteenused, fi nants-
vahendus, nõustamine, teadus- ja arendusteenused jm) väljaveo maht ja osakaal koguekspordis.5
Tänapäeva maailmas on tooteid ja teenuseid väga raske teineteisest eristada, sest nad on
omavahel tihedalt lõimunud. Enamik tööstuse väärtusahela tähtsamaid ehk suuremat väärtust
lisavaid osi on oma olemuselt teenused ning sellisena ka sisseostetavad ja müüdavad (nt teadus-
ja arendustegevus, disain, turundus, logistika, müüdud toodete järelhooldus, fi nants- ja muud
tugiteenused jne).
4 “Staying Competitive in the Global Economy: Moving Up the Value Chain“, OECD, 2007.5 „Changing nature of manufacturing and services – Irish trends and international context“, Forfas, 2006
Kaupade ja teenuste ekspordi osakaalud koguekspordis valitud Euroopa riikides ja USAs, 2007. aasta andmetel
Allikas: Eurostat
-
13Majandus teelahkmel
majandus
Teenuste osatähtsus töötlevas tööstuses loodavas lisandväärtuses kasvab
Kuna tööstuse väärtusahelates üritatakse toodangule üha enam väärtust lisada ja sageli toimub
see väljaspool otsest tootmisprotsessi, tekib töötlevas tööstuses üha rohkem lisandväärtust
tootmisega seotud teenustest. Lisaks on kriitiliselt oluliseks saanud suutlikkus eristuda teistest
pakkujatest, milleks on üks tulusamaid teid erinevate lisateenuste uudselt sidumine (eriti erine-
vate infotehnoloogiliste lahenduste abil) oma toodanguga.
Seeläbi on traditsioonilises mõttes tootmisettevõtted arenemas sisuliselt teenuste-ettevõteteks.
Üleilmselt on kuni 60% töötlevas tööstuses hõivatud inimestest töölised ehk 40% tööjõust pole
enam otseselt tootmisega seotud.6 Isegi klassikalist tootmistegevust (nt koostetööd) on hakanud
tööstusettevõtted müüma kui enda pakutavat teenust.
Poliitikajäreldused: • Töötleva tööstuse kõrval on poliitikates tähtis pöörata tähelepanu ka
eksporditavatele (sh eriti teadmuspõhistele) teenustele.
• Parim strateegia majanduse restruktureerimisel on töötleva tööstuse
ja teenuste käsikäes arendamine. Üheltpoolt aitavad tööstusega seotud
teenused saavutada töötlevas tööstuses loodava lisandväärtuse ja ekspordi
kasvu. Teisalt võimaldab konkurentsivõimeline tööstussektor luua baasi kõrge
lisandväärtusega teenuste ekspordiks, mis võib kaugemas tulevikus saada
majanduskasvu tuumikuks. Sellesuunalise poliitika tekkimisele kaasaaita-
miseks käivitab Arengufond 2008. aasta sügisel teenuste seire projekti.
6 “Staying Competitive in the Global Economy: Moving Up the Value Chain“, OECD, 2007.
Allikas: SITRA, Arengufondi poolt kohandatud.
„Baltika puhul on tegemist rahvusvahelise jaekaubandusettevõtte ja mitte Eesti
tootmisettevõttega, kellel on küll oma tagasihoidlik tootmisüksus...”
Baltika avalike suhete spetsialist Mervi Lill Ärielule antud kommentaaris
Ärielu, nr 34 (195), 2.-8. september 2008
-
14 Majandus teelahkmel
Majanduse restruktureerimise teed
Oma seiretööde käigus oleme jõudnud selgele veendumusele, et Eesti majanduse restruktureeri-
miseks on kaks teed, mida mõlemat tuleb kasutada. Esiteks tuleb ära kasutada olemas-
olevaid võimekusi ja restruktureerida senised majandusharud, et need hakkaksid looma
kõrgemat lisandväärtust. Teiseks tuleb arendada välja uusi võimekusi ehk panna alust uutele,
kõrgemat lisandväärtust pakkuvatele majandusharudele. Need teed erinevad teineteisest
rakendatavate poliitikate, restruktureerimise mõju avaldumiseni kuluva aja ja ebaõnnestumise
riski poolest.
Majanduse restruktureerimiseks on kaks teed
Restruktureerimise
tee
Tegevussuund Peamine tegevus Näiteid minevikust
Olemasoleva võimekuse ärakasutamine
Traditsiooniliste
majandusharude
ajakohastamine
Kõrgema väärtuse
lisamine senistele
toodetele-teenustele
ning suurema lisand-
väärtusega tegevuse
juurutamine
Maailm: ACERi areng elekt-
roonikaosade müüjast nende
tootjaks ja arendajaks
Eesti: Baltika muutumine
õmblustööstusest rõiva-
kaubamärgi omanikuks ja
jaekaubanduskontserniks
Liikumine
uutesse valdkon-
dadesse, mis on
seotud seniste
majandus-
harudega
Kõrgema lisand-
väärtusega toodete-
teenuste arendamine
ja pakkumine
Maailm: Soome metsatöös-
tuse üleminek metsamasinate
ja -keemiatoodete tootmisele
Eesti: põlevkivienergeetika
valdkonna üleminek põlev-
kivipõhiste keemiatoodete
tootmisele
Uue võimekuse arendamine
Uute kõrgema
lisandväärtusega
majandusharude
ületoomine välis-
maalt
Teadmusmahukate
välisinvesteerin-
gute toomine riiki ja
sidumine kohaliku
ettevõtlusega
Maailmas: biomeditsiinisektor
Singapuris
Eestis: elektroonika-
tööstusettevõtted
Uute majandus-
harude arenda-
mine rohujuure
tasandilt
Teadus- ja arendus-
tegevuse baasil uute
teadmiste, lahen-
duste ja ettevõtluse
tekke soosimine
Maailmas: personaalarvutite
tootmine ja arendamine
Silicon Valleys
Eestis: IT-teenused
Allikas: Richard K. Lester ja Markku Sotarauta, „Universities, Innovation, and the Competitiveness of Local Economies“, Technology Review 214/2007, TEKES; Arengufondi täiendused.
-
15Majandus teelahkmel
majandus
Ettevõtete võimalused - kuidas tõsta lisandväärtust?
Meile sageli eeskujuks olevate Soome ja Iirimaa ning ka Kagu-Aasia „tiigrite“ kogemus on
näidanud, et edukas restruktureerimise strateegia on tasakaalustatud, ühendades endas nii
vanade võimekuste ärakasutamist kui ka uute arendamist.
Majanduse struktuuri radikaalne muutmine on aeganõudev protsess, eriti uute võimekuste
omapäi väljaarendamine. Sel juhul tuleb leppida asjaoluga, et majanduskasv võib kiratseda
pikka aega, kuni uued harud on välja kujunenud. Sellist luksust ei saa riigid endale tavaliselt
sotsiaalmajanduslikel põhjustel lubada, liiatigi kuna uute võimekuste arendamisel on ebaõnnes-
tumise risk piisavalt suur.
Olemasoleva võimekuse edasiarendamisel on tulemused kindlamad ja kiiremad, ent ainult sellele
keskendudes kaasneb oht jääda kaugemas tulevikus tehnoloogiliselt maha. Lisaks toimub sel
juhul vanade harude arendamine suurema sihita ning kasutamata jääb uue ja vana vaheline
sünergiaefekt, mis pärsib muutuste mõju suurust.
Seega tasub tegutseda paralleelselt – arendada senist majandust edasi ja liikuda samal ajal uute
harude suunas. Selline sidus lähenemine võimendab restruktureerimisest saadavat kasu ja
kindlustab soovitud lõpptulemuseni jõudmist.
Allikas: Urmas Varblase ettekanne „Eesti majanduse olukorrast ja tulevikuväljavaadetest“, Riigikogu majanduskomisjonis, 26. august 2008; Arengufondi poolt kohandatud.
Poliitikajäreldused:• Restruktureerimine tähendab nii traditsiooniliste majandusharude kaasajasta-
mist ja nendega seotud uutesse valdkondadesse liikumist kui ka uute majan-
dusharude välismaalt ületoomist ning rohujuure tasandilt arendamist.
• Väikeriigina on seniste majandusharude edasiarendamise võimalused piiratud
ning täiesti uute kohapeal arendamise hind suhteliselt kõrge. Edukaimate aren-
guhüppe teinud väikeriikide (Singapur, Iirimaa, jt) kogemus näitab, et seetõttu
peab restruktureerimise strateegias olulisel kohal olema välismaalt uute
majandusharude ületoomine. See saab toimuda peamiselt teadmusmahukate
välisinvesteeringute kaudu.
-
16 Majandus teelahkmel
mõõduka aeglustumisega ehk
“pehme maandumisega”
Olemasoleva olukorra jätkumine
Riik aktiveerub
Seisev vesi
Tühikäik
Põhjatäht
Allikas: Urmas Varblase ettekanne „Eesti majanduse olukorrast ja tulevikuväljavaadetest“, Riigikogu majanduskomisjonis, 26. august 2008
Eesti jaoks on selliste välisinvesteeringute saamine tõsiseks väljakutseks. Kuigi
Eesti on olnud välisinvestorite poolt hinnatud maa, on investeeringud valdavalt
tulnud seni eksisteerinud kohalike ettevõtete ja kinnisvara ülesostmiseks. Uusi
ettevõtteid ja eriti uute majandusharude algeid on välisinvesteeringutega
Eestisse tulnud vähe.
• Riigi peamiseks konkurentsieeliseks teadmusmahukate välisinvesteerin-
gute saamisel pole mitte soodustuste või turundusmeetmete pakett, vaid
konkurentsivõimelise hinnaga sobivate teadmiste ja oskustega inimeste
olemasolu. Selleks tuleb luua motivatsiooni andekatele ja haritud inimestele
Eestisse tulekuks. Motivatsioon ei seisne vaid kõrges palgas ja madalates
maksudes. Olulisel kohal on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kõrgharidus
ning elukeskkonna kvaliteet, sealhulgas stabiilsus, sallivus ja turvalisus.
• Globaalselt tegutsevate ettevõtete riiki toomine ise-eneses pole piisav. Neid
on vaja koostöö ja tarnesuhete arendamise kaudu siduda kohalike ettevõtetega.
Samuti tuleb kaasa aidata välisettevõtete liikumisele kõrgemat lisandväärtust
andvatele tegevustele.
Kas restruktureerimine on Eesti majanduses alanud?
Arengufondi esimeseks seiretööks olnud Eesti majanduse konkurentsivõime ja tulevikuvälja-
vaadete analüüsis toodi välja neli stsenaariumi, mis võiks tulevikus realiseeruda. Need olid:
„Seisev vesi“, „Tühikäik“, „Looduslik valik“ ja „Põhjatäht“. Viimane neist tähistas võimalust, mille
puhul jõutakse õigel ajal algatatud ja targalt korraldatud restruktureerimise tulemusena uue pi-
kaajalise ekspordipõhise majanduskasvuni. 2008. aasta sügisel Eesti „Põhjatähe“ suunas veel
ei liigu.
Stsenaariumide käivitumise teed
Ettevõtted ja inimesed aktiveeruvad, riik mitte
Riik suudab aktiivse tegutsemisega kaasata ka inimesed ja ettevõtted
Riik aktiveerub, ettevõtted ja inimesed ei tule kaasa
Looduslik valik
Põhjatäht
Tühikäik
tugeva aeglustumisega
ehk “kõva maandumisega”
Majanduse arengutsükkel lõpeb:
-
17Majandus teelahkmel
majandus
Seisev vesi Stsenaarium tähendab Eesti majandusele stag-natsiooni. See saab võimalikuks, kui riik jääb majan-duskasvu aeglustudes passiivseks kõrvaltvaatajaks ning ettevõtted ja üksikisikud ei asu muudatusi tegema.
- Kõige tõenäolisem on selline stsenaarium majanduse „pehme“ maandumise korral ehk kui senine 8-10 protsendiline majanduskasv langeb 3-5 protsendile.
- Suuremaid tagasilööke majanduses koheselt ei toimu ning seetõttu võib kujuneda ohtlik illusioon, et hullem on möödas. Säilinud on majanduse strukturaalsed probleemid ning need hakkavad süvenema.
- Tööjõumahukad harud tõmbuvad kokku, tööpuudus kasvab mõõdukas tempos. Kõrgekvaliteediline tööta-jaskond ei leia Eestis tööd ja lahkub välismaale.
- Tootmine hakkab Eestist välja minema, sest kohali-kud ettevõtted ei suuda enam kõrgemate hindadega maailmaturule müüa.
- Eesti riigireitingud hakkavad langema, kapitali sis-sevool väheneb oluliselt. Valitsus peab kohanduma riigieelarve laekumiste väiksema kasvuga.
- Eurole üleminek lükkub edasi määramata ajaks.
Looduslik valikArengustsenaarium käivitub, kui kiire majanduslanguse järjel jääb riik majanduses endiselt passiivseks ning muutuseid hakkavad käivitama peamiselt ettevõtted ja üksikisikud.
- Stsenaarium saab võimalikuks kõige tõenäolisemalt Eesti majanduse „kõva“ maandumise ehk kiire majan-duslanguse korral.
- Paljudes tööjõumahukates harudes ja siseturule suu-natud ettevõtetes toimub järsk tootmise vähenemine ning tööpuudus suureneb kiiresti.
- Eesti riigireitingud langevad, paljud riskikartlikumad välisinvestorid lahkuvad. Riigieelarve laekumised vähe-nevad, kuid sotsiaalsed kohustused suurenevad.
- Tugeva turukonkurentsi tingimustes jäävad ellu vaid väga efektiivsed fi rmad, aeglaselt muutuvad fi rmad kaovad.
- Läbi majanduse struktuuri muutumise taastub konkurent sivõime piiratud valdkondades.
- Valitsussektoril tekivad täiendavad fi nantskohustused sotsiaalsete probleemide leevendamiseks, kasvab surve eelarvele.
TühikäikStsenaarium on tõenäoline, kui riik soovib kriisi ennetamiseks võtta aktiivse rolli muutuste käivitajana, kuid majanduse elavdamisele suunatud sammud ei too kaasa ettevõtete ja üksikisikute tahet ja võimet muutusi ellu viia.
- Stsenaariumi puhul toimib riigi initsiatiiv ebasoovitavas suunas – tegevusi tehakse vales järjekorras, nendeks pole piisavalt sobivaid partnereid ja tegelikud vajadused on kaardistamata.
- Riiklikud meetmed on õiged ja vajalikud, kuid need ei avalda mõju või neid ei suudeta hallata või nende administreerimine on liiga kulukas.
- Valitsussektori kulutused kasvavad kiiresti, kuid selle tagajärjeks on vaid majanduse lühiajaline elavnemine.
- Olulisi struktuurimuutusi majanduses ei teki või luuakse tugevasti toetatud oaasvaldkondi, mis toetuste lõppedes edasi ei suuda areneda.
- Piisavalt kaua kestnud „Tühikäigu“ stsenaariumi korral on oht sattuda kas „Seisva vee“ või „Loodusliku valiku“ stsenaa-riumisse.
PõhjatähtEesti majandusele kõige soodsam areng. Võimalik juhul, kui üh-iskond asub viivitamatult koostööle edasise arengu nimel. Riik võtab majanduses aktiivse rolli muutuste mõtestaja ja käivita-jana ning ettevõtted ja üksikisikud tulevad mõttega kaasa ning asuvad muutusi ellu viima.
- Valitsussektor identifi tseerib strateegiliste muutuste vajadused ning ühendab poliitikad pakettidesse, mis avaldavad tugevat käivitavat ja toetavat mõju.
- Ettevõtted ja üksikisikud on arenemisvõimelised. Leidub piisa-valt globaalse vaatega ambitsioonikaid ja kohanemisvõimelisi ettevõtteid, mis on üles ehitanud rahvusvahelised allüksused ja tunnetavad maailmaturgu.
- Toimunud on positiivsed muutused haridussüsteemis – suure-mat rõhku pannakse tehnoloogiavaldkondadele, ettevõtlusõp-pele ja globaalsele ärile, loodus- ning reaalvaldkondadele ja võõrkeelsetele õppeprogrammidele.
- Eesti on atraktiivne välisõppejõududele ja üliõpilastele, kes on õpingutejärgselt valmis siin töötama ja elama.
- Toimib edukas tööjõupoliitika, mille raames tagatakse paindlik töötajate ümberõpe ja ettevõtete juhtide koolitamine. Migratsioonipoliitika aitab sisse tuua kvalifi tseeritud tööjõudu.
- Ettevõtted tegutsevad kasumlikumates valdkondades – näiteks ollakse tugevad majanduse allharudes ja kitsastes niššides, pakutakse keerukamaid teenuseid jms.
- Eesti maine maailmas on positiivne ja seda kujundatakse pide-valt. Eesti on arvestatav partner ja räägib kaasa Läänemere majanduse kujundamisel.
Ett
evõ
tete
ja in
imes
te m
uu
tum
isvõ
ime
kus
kõrg
em
adal
väliskeskkond
passiv riik aktiveeriv riik (riik kui katalüsaator)
Eesti majanduse konkurentsivõime ja tulevikuväljavaadete analüüsis kirjeldatud neli stsenaariumi:
-
18 Majandus teelahkmel
Käivitunud on „Loodusliku valiku” stsenaarium Arengufondi esimese seiretöö põhiautor
Urmas Varblane
Võttes aluseks viimase poolaasta või veidi pikema aja (umbes 10 kuud) jooksul toimunu, saab väita, et majanduse üks arengutsükkel on lõppenud. See pole enam pehme maandumine, mille korral SKP kasv aeg-lustuks 2-4 protsendilise kasvuni. Sisuliselt on juba teist kvartalit majanduskasv peatunud ja 2008. aasta kolmanda kvartali järel saab statistika alusel väita, et tegemist on majanduse langusega. Seega oleme asunud tugeva aeglustumise ehk kõva maandumise teele.
Kui 2007. aastal paistis, et käivituda võib „Seisva vee“ stsenaarium, siis tegelik majandusareng on meid sellest eemaldanud. Ettevõtted ja inimesed hakkavad aktiviseeruma, riik veel mitte. See viitab „Loodusliku valiku“ stsenaariumi realiseerumisele.
Kuidas on muutunud/muutumas majanduslik käitumine:
Tarbijad – ettevaatlikumad, tarbivad vähem, hinnatundlikumad, võimaluse korral säästavad.
Pangad - ettevaatlikumad, tagatised olulisemad, intressid kerkivad, laenutaotluste kvaliteet tähtis.
Kohalikud ettevõtjad – ühed raskustes oma ümber-korraldusplaanide rahastamisega, teised loodavad sama äriga edasi minna.
Ametnikud – püütakse teha vajalikke samme (eriti EL-i tõukefondide jagamisel), samas ollakse mures töökohtade pärast.
Inimeste käitumise muutustest rääkides võib nimeta-da, et laenamise aktiivsus on tohutult langenud. Kui 2007. aasta esimesel poolaastal kasvas eraisikute lae-nujääk 16 miljardit krooni, siis 2008. aasta esimesel poolaastal vaid 8 miljardit. Samuti hakkasid inimesed vähem tarbima – jaekaubanduse käive on vähene-nud. Ebakindlus tuleviku suhtes on pannud inimesi ka enam säästma. 2008. aasta esimesel poolel on eraisikute tähtajaliste hoiuste jääk kasvanud 6 miljardi krooni võrra. Need on kõik näited käitumise muutumisest.
Ettevõtlussektori muutumine võtab enam aega. Kuid 2008. aasta esimesel poolel on näiteks tööstuse mahuindeks lakanud kasvamast, juunis oli see 2,2% madalam kui aasta tagasi. Seega hakkab turg andma
ka ettevõtetele tagasilööke ja sunnib neid muutus-tele. Juba praegu on teateid sellest, kuidas ettevõt-ted vaatavad tööjõuvajadust üle. Seega on alanud ka ettevõtete kohandumisprotsess. Et Eesti majandus on väike, siis toimub see suhteliselt kiiresti – siseturu muutusi ei saa kaua oodata. Ettevõtjad peavad aktivi-seeruma ja proovima enam maailmaturule müüa.
Need ettevõtted, kes ei suuda muutuda, hakkavad loovutama oma tööjõudu teistele. See hakkab tekitama soodsat pinnast uute ideede käivitamiseks. Tööjõu kallinemine peaks lähema poole aasta jooksul peatuma ja samas ehitushinnad langema. Kriitiliselt tähtsaks muutub see, kas fi nantssektor on valmis (ja millistel tingimustel) rahastama neid uusi ettevõtmisi.
Kõige keerulisem on hinnata riigi käitumist tekkinud olukorras. Üldiselt tundub, et ka siin on tekkinud sund muutuda. Praegune püüd keskenduda vaid eelarvetasakaalule on viinud tähelepanu eemale põhiküsimuselt – miks ja kuidas saab riik kaasa ai-data ettevõtluse edendamisele. Ametnikkond arutab koondamiste üle ja kardab tuleviku pärast. Samas on suur probleem omavalitsuste haldussuutlikkusega ja mitmes valdkonnas on oht, et ELi rahad jäävad kasu-tamata või lükkub see pikalt edasi.
Paratamatult on vajalik EL rahaliste vahendite pari-mal viisil ärakasutamine. See nõuab praegu väga pühendunud tööd ametnikkonnalt nii riigi kui kohali-kul tasandil.
Seis on seega selline, et mingis mõttes hakkavad ette-võtlus ja inimesed jõudma „Loodusliku valiku“ olu-korda ning riik on „Seisva vee“ ja „Tühikäigu“ vahel. Tehakse küll asju, mis peaksid majanduse arengule kaasa aitama, kuid koordineeritus on nõrgapoolne. Koostöö ettevõtetega võiks olla parem.
-
19Majandus teelahkmel
majandus
Trendid, mis muudavad turgusidMaailmas leiavad aset murrangulised muutused. Peamised neist on seotud globaliseerumise,
tehnoloogia, energeetika, rahvastiku ja keskkonnaga. Muutuste taga on pikaajalised arengutren-
did, mis kujundavad ringi inimesi ja kogukondi, aja ja ruumi suhteid ja vajadusi, tegevusmotiive ja
–harjumusi ning töövahendeid.
Globaalarengutest kantult on muutumas turud – tekib uusi toodete ja teenuste nišše ja
-segmente ning hääbub vanu. Kui ettevõtted oskavad neid nihkeid õigel ajal ära tunda ja raken-
dada, avanevad nende ees täiesti uudsed võimalused oma tooteid-teenuseid luua ning müüa.
Suunamuutused ja neid soodustavad põhiajendid on üldjoontes teada olnud juba mõnda aega.
Samas on Eestis nende muutuste olemus, põhjused ja tagajärjed ning neist Eestile tulenevad
võimalused paljuski läbi arutamata.
Mitmed teised riigid, rahvusvahelised organisatsioonid ning nõustamisettevõtted analüüsivad ja
tõlgendavad globaaltrende pidevalt. Eestil on võimalik olemasolevad analüüsid enda majanduse
ja ettevõtete kontekstis läbi töötada ja nende põhjal omad järeldused teha. Majandustrendide ja
-muutuste analüüsiks ja läbiarutamiseks annab Arengufond oma panuse. Meie seniste
seiretööde esialgsete tulemuste põhjal esitame allpool ülevaate maailmamajanduse
suundumustest, mis on lähiaastail Eesti ettevõtetele uute kasvuvõimaluste leidmisel olulised.
Maailm muutumas - peamised globaaltrendid7
7 Soomes koostati antud globaaltrendide raamistiku põhjal viimane riikliku tehnoloogia ja innovatsiooni rahastamise agentuuri TEKES strateegia. Tegemist on ühe võimaliku käsitlusega globaaltrendidest, mis ei pretendeeri siinkohal näitena toodult kõikehõlmavusele. Selliseid mõtteraame on võimalik koostada väga erineval moel, lähtuvalt otstarbest, valdkonnast, jms.
Kuhu maailm liigub ja kust Eesti kasvu otsida?
Aasia tõuseb majandusliku suurjõuna.Rahamajandus kogub tähtsust. Digitaalsus muudab tegevusharjumusi globaalselt. Kliimamuutustel on suur mõju taustafaktorina, sh tarbijakäitumisele.
Perekonnad muutuvad väiksemaks, samas muutu-vad peremudelid. Naiste mõju ühiskondades kasvab.Maailma rahvastik vananeb.
Kultuurid ületavad piire. Uued mikro- ja subkultuurid kerkivad kergelt esile. Uus suhtlemine loob uusi identiteete. Inimeste mobiilsus on kasvamas. Maailmas on mitmeid kultuurivõimu keskusi.
Olemasoleva informatsiooni hulk on tohutu. Avalikkus ja avatus on kasvamas. Maailm muutub üha enam võrgustunuks. Meedia jõuab miljardite inimesteni.
Üha rohkem inimesi kannatab ajapuuduse käes. Elustiile saab valida paljude alternatiivide seast. Tarbimine kui elustiil muutub üha tavalisemaks. Eetiline tarbimine on kasvamas.
Keskmise sissetulekuga rahvastikurühmade osakaal kasvab üle kogu maailma. Üha rohkem inimesi elavad linnapiirkondades. Rahvastiku juurdekasv jätkub.
Tehnoloogias on määravad kasutajale suunitlus.Innovatsioonide kujundavad kasutajad turgudel.Kasutajad on kaasatud innovatsioonide loomisse.Tugevaks trendiks on kasutajalihtsus ning ühilduvus.Infoturvalisus, privaatsus ja ohutus koguvad tähtsust.Kasutajad tahavad tehnoloogiates näha kohandatavust, tervise-edendust, intelligentsust ning säästlikkust.Tehnoloogiatest oodatakse tuge säästliku arengu edendamisele.
Allikas: „People-Economy-Environment: Priorities for the Future“, TEKES, 2008.
-
20 Majandus teelahkmel
Kasvavad peamiselt tärkava majandusega riigid
Lähiaastatel pole arenenud riikides suurt majanduskasvu loota. Kasvukiiruse taastumist Euroo-
pas ja ka USAs ei julgeta loota enne 2009. aasta lõppu (kui siiski). Sellegipoolest leidub vaatama-
ta maailmamajanduse üldisele langusele piisavalt kiirelt ja isegi kiirenevalt kasvavaid turgusid.
Prognoositakse, et enamiku Kesk- ja Ida-Euroopa (v.a Baltikum), SRÜ ning Aasia kiirelt arenevate
riikide majanduskasv jääb nii sellel kui ka tulevatel aastatel palju suuremaks kui lääneriikides.
Neid riike või vähemalt edukamaid nende seast kutsutakse tärkava majandusega riikideks.8
Tärkava majandusega riigid kasvavad lähiaastatel lääneriikidest kiiremini
8 Ingl emerging economies, vahel ka emerging markets või rapidly developing economies
Poliitikajäreldused:• Globaaltrendid vajavad Eesti kontekstis läbitöötamist ja laiapõhjalist arutelu, et selgitada
välja tulevikus avanevad võimalused ja ohud. Selle põhjal saab teha riigi poliitikate jaoks
vajalikud järeldused, et luua ettevõtetele, ülikoolidele, jt organisatsioonidele ja inimestele
tingimused maailmakonkurentsis läbilöömiseks.
• Välja tuleb arendada trendide pideva jälgimise ja tõlgendamine süsteem, mis on seotud
poliitika kujundamisega, ning suurendada selleks analüüsisuutlikkust teadusasutustes.
Kuna maailm on pidevas muutumises, ei saa trendide analüüs olla ühekordne ettevõtmine ja
ainult ühe organisatsiooni (Arengufondi) pärusmaa.
Kasvuvõimalused ettevõtetele:Üleilmsed arengud mõjutavad kogu maailma turgusid. Kui ettevõtted oskavad
suundumusi ette näha ja nende põhjal tegutseda, võivad nad leida uusi võimalusi oma
tooteid ja teenuseid luua ja müüa – arendada äri tulevikuvaldkondades ja tulevikku sobivate
ärimudelitega.
Rahvusvahelise Valuutafondi majanduskasvu prognoos 2008. ja 2009. aastaks riikide rühmade lõikes
Allikas: „World Economic Outlook Update: Global Slowdown and Rising Infl ation“, IMF, 2008.
-
21Majandus teelahkmel
majandus
Pikas perspektiivis kasvab E7 G7st palju suuremaks9
Kasvavate struktuuriprobleemide, vähenevate globaalsete konkurentsieeliste ning demo-
graafi liste piirangute käes vaevlevate USA ja Vana-Euroopa riikide jaoks ei terenda helgemat pilti
ka kaugemas tulevikus. Oma arengu- ja majanduspoliitika oskuslikul kavandamisel ja elluviimisel
naudivad arengus seni mahajäänud riikidest edukamad eeldatavasti edaspidigi suuremat või isegi
silmatorkavalt suuremat kasvu kui senised arenenud riigid. Seega kahandavad senised mahajää-
jad jõudsalt oma arenguvahet ja võivad eespool olijatest suisa mööda minna.
Tõenäoliselt juba 2020. aasta paiku möödub suurimatest tärkava majandusega riikidest
koosnev E7 (Hiina, India, Brasiilia, Venemaa, Indoneesia, Mehhiko ja Türgi) majandusliku koguma-
hu poolest senisest liidrist G7st (USA, Jaapan, Saksamaa, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Itaalia,
Kanada). Hiina peaks samal ajal võtma USA-lt maailma suurima majandusega riigi tiitli. Indial on
lootus USA lähedale jõuda 2050. aastaks. 9
Majandusmahtude pingerida muutub märgatavalt9
9 Peatüki tekstis ja joonistel on kasutatud PricewaterhouseCoopersi analüütikute poolt koostatud prognoosi – John Hawksworth ja Gordon Cookson, „The World in 2050. Beyond the BRICs: A Broader Look at Emerging Market Growth Prospects“, PricewaterhouseCoopers, 2008
E7 ja G7 riikide prognoositavad majanduse koguproduktid aastal 2050 (USA=100)
E7 (Hiina, India, Brasiilia, Venemaa, Mehhiko, Indoneesia, Türgi) ning G7 (USA, Jaapan, Saksamaa, Ühend-kuningriik, Itaalia, Prantsusmaa, Kanada) majanduste koondmahtude suhte prognoositav muutus 2006-2050 (G7=100)
-
22 Majandus teelahkmel
Kasvuvõimalused ettevõtetele• Suurimad kasvud ja turuvõimalused on täna ja tulevikus seal, kus pole Eesti ettevõtete
senised põhiturud.
• Eesti ettevõtetel on olnud ja on edaspidigi võimalus õppida Lääne-Euroopa ja Skandi-
naavia kogemustest ning õpitut kasumiks muuta vähem arenenud turgudel. Lähimad neist
asuvad Kesk- ja Ida-Euroopas ning SRÜ riikides, kasvu mõttes paljulubavamad, kuid Eesti
ettevõtja jaoks tundmatumad Aasias ja Ladina-Ameerikas.
Euroopa industrialiseerimise ajast alguse saanud kogemuse põhjal peituvad riikide suurimad
kasvuvõimalused selles, kui nad rakendavad arenenumatest riikidest omandatud oskusteavet
osavalt endast mahajäänumatel turgudel. Viimastel aastakümnetel on seda võtet edukalt
kasutanud Vana-Euroopa ettevõtted Kesk- ja Ida-Euroopa turgudel, sh Skandinaavia ettevõt-
ted Baltikumis.
Poliitikajäreldused• Tuleviku jaoks peab Eesti analüüsima, kas ja kuidas soosib praegune poliitika välismaal
teenitud kasumi kodumaale toomist ja raha investeerimist Eesti kaudu.
Eesti majandus ei võida siinsete ettevõtete rahvusvahelistumisest ehk aktiivsemast välis-
turutegevusest eriti midagi, kui vähemalt osa seal teenitud kasumit ei tooda enam tagasi
ega paigutata Eestisse. Seda eriti olukorras, kus välisturgudel tegutsemine tähendab järjest
enam ärimudelite, (juhtimis)kompetentsi ja kapitali väljavedu ning tootmist või teenuse
osutamist kohapeal, selle asemel et kodumaal valmis tehtud toodangut või teenuseid
eksportida.
Eestis seni loodud kapitali väljaviimine on viimaste aastatega kiirelt kasvanud. See näitab,
et Eesti ei pruugi juba täna enam olla kohalike investorite jaoks atraktiivne investeerimis-
keskkond.
• Kasvavatele turgudele minek nõuab ettevõtjatelt uusi oskusi ja teadmisi, mis esitab
väljakutse (kõrg)haridussüsteemile.
Tärkava majandusega riikide turgudele minekuks on Eesti ettevõtetel vaja juhte, kes suu-
davad näha laia maailma ja seal avanevaid võimalusi, on piisavalt ambitsioonikad ja teevad
oma äriplaanid vastavalt ning suudavad rahvusvahelist äri juhtida. Tänane hea inglise, saksa
ja soome keelte oskus peab laienema vene, mandariini, portugali ja hispaania keeltelele ning
kultuuridele.
2050. aastal võib E7 riikide majandusmaht olla kokku juba 50% võrra suurem kui G7-l. Uude,
juhtivasse seitsmikusse jäävad senisest G7st ainult USA ja Jaapan, kuid mitte ükski Euroopa riik.
Venemaa, Mehhiko ja Indoneesia võivad 2050. aastaks olla SKP poolest võimsamad kui Saksa-
maa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Brasiilial on võimalus mööduda Jaapanist ning Türgil
Itaaliast ja Kanadast.
Kõige kiiremat kasvu on tärkava majandusega riikides oodata lähima 15–20 aasta jooksul. Näi-
teks prognoositakse, et pärast 2025. aastat saab Hiinast mõõduka, praeguse 9% asemel alla 4%
majanduse aastakasvuga riik. E7 kõrval on tärkava majandusega riikide hulgas veel teisigi, kes on
praegu veidi maha jäänud, kuid plaanivad liidritele kiirelt järgi võtta. Näiteks on sellised enamik
Kesk- ja Ida-Euroopa ning SRÜ riike.
-
23Majandus teelahkmel
majandus
Muutuv globaliseerumine
Maailma majandust viimaste aastakümnete jooksul enim mõjutanud trend on olnud
üha kiirenev kaupade ja teenuste, investeeringute, inimeste ja informatsiooni
liikumine riikide ja regioonide vahel. Seda protsessi nimetatakse globaliseerumine
ehk üleilmastumine ning see on toonud endaga kaasa riikide majandusliku seotuse ja
vastastikuse sõltuvuse kasvu.1
Globaliseerumine on toimunud kolme suurema lainena:2
1) Esimene laine – 19. sajandil. See oli kantud tööstuslikust revolutsioonist ja kolonialismist ning neist tulenenud kaupade tootmise ja kaubavahetuse
hoogustumisest;
2) Teine laine – peale Teist maailmasõda, 1950. ja 1960. aastatel. Selle taga oli rahvusvahelise kaubanduse ja rahavoogude liikumise märkimisväärne regulatiivne
liberaliseerimine;
3) Kolmas laine – alates 1980ndatest kuni tänapäevani. Selle peamiseks tõuke-jõuks on olnud rahvusvaheliste ettevõtete äritegevuse erinevate osade üleilmne
ringipaigutamine ja tarneahelate rahvusvahelistamine, st uute tarnijate üleilmne
otsimine-leidmine. Seda protsessi on võimendanud 20. sajandi teisel poolel aset
leidnud tehnoloogiline areng (eeskätt IKT ja logistika vallas) ning turgude jätkuv
liberaliseerimine, sh turumajanduse võidukäik 1990. aastatel.
Rahvusvahelistel ettevõtetel on globaliseerumise taganttõukamisel olnud kaks
strateegilist eesmärki. Esiteks püütakse säilitada oma konkurentsieelised ja selleks
optimeeritakse kulusid. Teiseks soovitakse pääseda uutele turgudele, milleks on
otstarbekas valmistada oma tooteid või pakkuda teenuseid nende turgude läheduses
või suisa samas riigis. Kui varem oli tähtsam siht saavutada turu lähedus, siis turgude
liberaliseerimise järel on hakatud asetama põhirõhku kulude optimeerimisele.
Võimalikult väikse kuluga on kõige kasulikum tooteid valmistada ja teenuseid pak-
kuda seal, kus sisendite (tööjõud, energia, toormaterjal vm) hinnad on võimalikult
odavad, näiteks arengumaades. Globaliseerumise viimane laine algas tööjõumahu-
katest väärtusahela osadest ehk ärifunktsioonidest, sest nende puhul olid arenenud
ja arenguriikide vahelised kuluerinevused suurimad. Seepärast viidi arenguriikidesse
üle koostetöö ja muud lihtsamad tootmisprotsesside osad, mida sai standardiseerida
ja kergelt kontrollida. Esmalt hakkasid senistest arengumaadest tulema tarbekaubad,
millele järgnesid peagi tööstuskaubad ja nüüdseks juba teenusedki.
Üldine teadmus- ja tehnoloogiapõhise äri kasv on muutnud kõige olulisemaks
konkurentsieeliseks ligipääsu vajalikele teadmistele ja oskustele, mida senistes
arenguriikides on saadaval üha rohkem ja üha kvaliteetsemalt. Selle tõttu viiakse
sinna rahvusvaheliste ettevõtete poolt üle keerukamaid ja selle võrra tulusamaid
ärifunktsioone kui varem.
1 Toodud globaliseerumise defi nitsioon pärineb väljaandest „OECD handbook on economic globalisation indicators,“ OECD, 2005.2 Globaliseerumise kolme lainet on esitletud väljaandes „Innovation goes global: Policy Briefi ng“, NESTA, 2007.
-
24 Majandus teelahkmel
Konkurentsi keskmes on globaalsed väärtusahelad
Rahvusvahelise ärikeskkonna ja konkurentsi toimimisest ja mängureeglitest sõltub, kas ja millised
ekspordivõimalused reaalselt avanevad ehk kuidas turgudele pääseb.
Vanasti valitses maailmas riikide vahel kindel töö- ja ekspordijaotus toodanguliigi või majandus-
sektori kaupa: millise riigi ettevõtted mida tootsid või üldse suutsid toota ning maailma müüsid.
Globaliseerumine (vt kirjeldust eraldiseisvas kastis) on seda paljuski muutnud. Rahvusvaheline
konkurents ja spetsialiseerumine pole enam harude ja toodete vaheline, vaid toimub
ärifunktsioonide ehk väärtusahela osade tasandil.10
Kogu toodete valmistamise ja teenuste osutamise protsess on alates toormaterjalist või
algideedest kuni valmistoodete ja –teenuste kliendini toimetamiseni juppideks lahti võetud ja
need jupid on üle maailma laiali paisatud. Iga konkreetne ärifunktsioon täidetakse seal, kus on
selleks parimad tingimused: konkurentsivõimeliseima hinnaga teadmised, tööjõud, seadmed või
materjalid.11 Isegi varem kiivalt kaitstud ja ettevõtete peakorterite juures hoitud teadus-, arendus-
ja innovatsioonitegevused on üha rohkem rahvusvaheliselt hajutatud.
Seega on väärtusahelad ehk äritegevuse protsess muutunud oma ulatuselt üleilmseks. Suured
globaalsed ettevõtted võistlevad omavahel selles, kelle väärtusahel on konkurentsivõimelisem
ehk kes oskab maailma eri paigus valitsevaid turutingimusi, kulutaset ja oskusteavet kõige
paremini enda ärimudelisse ühendada. Teised ettevõtted on omavahel rivaalid selles, kuidas
konkreetseid globaalsete väärtusahelate osi ehk ärifunktsioone kõige konkurentsivõimelisemalt
täita ning sedasi tegutseda globaalsete suurettevõtete allhangete teostajana.
Samas on väärtusahelate täielikul üleilmastumisel omad geograafi lised piirangud, sest hinna
konkurentsivõimelisuse määrab tihti kaugus turgudest. Laiatarbekaupu ja -teenuseid saab
ja reeglina tasub toota ja müüa erinevates maailmanurkades, kui see on standardiseeritud ja
tööjõurohke, veokulud pole märkimisväärsed ja mahud on suured. Kasvavate transpordikulude
ajastul on aga ka kõige globaalsemad ettevõtted oma väärtusahela paigutamise ja sisseostmise
strateegiaid muutmas, sest Hiina, Korea, India, jm riikidest näiteks lääneturgudele tootmine on
osutunud vahemaade tõttu ülejõu käivaks. Seega (taas)avaneb võimalusi kallima tööjõuga ent
suure ostujõuga või kasvavate turgude lähedal paiknevatele ettevõtetele.
Samas on standardsete masstoodete ja -teenuste osakaal turgudel langemas. Üks peamisi glo-
baalseid tarbimistrende on personaliseeritud toodete-teenuste nõudluse (aga ka pakkumise)
kasv, mis samuti piirab äritegevuse geograafi list laialijaotamist.12 Kliendilähedust või turutund-
mist nõudev tegevus – näiteks koos kliendiga toimuv toote- ja teenusearendus ning nišitoodete
lõppkooste – on otstarbekaim kliendi või turu lähedale paigutada.
10 Seda on lähemalt kirjeldanud Richard Baldwin väljaandes „Globalisation: The Great Unbundling(s)“, Prime Minister’s Offi ce – Economic Council of Finland, 2006.11 „Staying Competitive in the Global Economy: Moving Up the Value Chain“, 2007, OECD.12 Arvatud on koguni, et masstootmise ajastu asemel on kätte jõudnud „mass-personaliseerimise“ (ingl. mass customi-sation) ajastu – B. Joseph Pine, „Mass Customization”, New York – London, McGraw-Hill, 1992.
„Globaalne ettevõte paigutab tegevused ja funktsioonid maailmas sinna, kus on õiged kulud, õiged oskused ja
õige ärikeskkond.. /--/ Töö liigub sinna, kus seda tehakse kõige paremini. See on nagu vesi, mis valgub sobi-
vatesse lohkudesse ja alati saavutab ühtlase taseme. Niisugustele jõududele vastu ei saa. Džinn on pudelist
välja lastud ja teda ei õnnestu enam peatada.“
IBM Corporationi juhatuse esimees Sam Palmisano
-
25Majandus teelahkmel
majandus
Poliitikajäreldused:• Oluline on mõista ja arvestada, et globaliseerumise paradigma on muutunud. Üleilmne
konkurents toimib nüüd väärtusahela osade ehk ärifunktsioonide tasandil. Senistes
poliitikates on sageli lähtutud arusaamast, et globaliseerumine tingib konkurentsi toodete
ja majandusharude vahel.
Nüüd ja edaspidi peavad mõjusa poliitika objektiks olema konkreetsed väärtusahela osad
ehk ärifunktsioonid. Poliitikaga tuleb soosida nende teostamise suutlikkuse kasvu, riiki
ületoomist ja siin hoidmist. Näiteks ei pruugi viia soovitud tulemuseni ettevõtlus- või
klastripoliitika, millega üritatakse arendada geograafi liselt kompaktsena paiknevaid
tööstusharusid kui tervikut. Samalaadne järeldus kehtib ka välisinvesteeringute poliitika
kohta: tähtis pole püüda riiki üle tuua mõnda majandusharu kui sellist, vaid väärtusahelate
konkreetseid osi.
• Allhanke tegemine ei ole häbiväärne, see on tänapäevane viis toota. Globaalsetes
väärtusahelates viiakse enamik funktsioone ellu allhankena ühele või teisele ettevõttele,
seejuures harva otse väärtusahelat juhtivale ettevõttele. Poliitika tegemisel pole määra-
vaks küsimuseks seega, kas Eestis asuvad ettevõtted teevad allhanget või omatoodangut ja
–teenuseid, vaid kui kõrge lisandväärtusega allhanget riigis suudetakse teha.
Kasvuvõimalused ettevõtetele:• Globaalne konkurents ärifunktsioonide tasandil avardab väikeriikide ettevõtete võimalusi
üleilmsetes väärtusahelates osaleda. Masstootmises konkureerida ei suudeta, aga
väiksema mahu ja konkreetse spetsialiseeritusega tegevuses küll, seda nii allhanke kui ka
omatoodangu vormis.
Põhiliseks ettevõtete ees seisvaks katsumuseks on globaalsetesse väärtusahelatesse sisse
saamine. See eeldab arusaama nende ahelate toimimisest, endale sobiva spetsialiseeru-
mise leidmist, pädevuse ja võimekuse suurendamist, suhete ja müügikanalite arendamist.
Sageli on see võimalik vaid niššide tasandil. Turuleminek on lihtsam alles tärkavate
tööstus- ja majandusharude niššides või väärtusahelates, kus tööjaotus pole veel
globaalselt välja kujunenud ja konkurents on hõre.
• Eesti ettevõtetele on võimaluseks end tärkava majandusega riikide ning lääneriikide vahele
positsioneerida.
Eesti ettevõtetel on võimalik kasvada tooteturgudel või vähemalt turuniššides, mida
iseloomustab suur paindlikkuse ja kliendiläheduse vajadus ning mis asuvad geograafi liselt
paljude logistikakoridoride sõlmpunktis paikneva Eesti lähedal. Nii mõnegi toote ja teenuse
osas jäävad Hiina ja India näiteks Skandinaaviast, Kesk-Euroopast ja ka Venemaast liiga
kaugele - seda eriti kättejõudnud kasvavate transpordikulude ja „mass-personaliseerimise“
ajastul.
Sellises äris võistlevad Eesti ettevõtted loomulikult oma lähinaabritega ja peavad
nende ees konkurentsieelised saavutama. Seepärast tuleks silma paista eelkõige toodete-
teenuste endiga (eriti innovatsiooni ja brändiarenduse kaudu) ning konkurentidest
efektiivsema tegutsemisega.
-
26 Majandus teelahkmel
Maailmamajanduse muutuvad jõujooned
Ettevõtete rahvusvahelise konkurentsi ja tööjaotuse muutumine toote- või sektoripõhisest
funktsiooni- või tegevuspõhiseks on algatanud maailmas riikide vahelise ümberspetsiali-
seerumise, mille tulemusena mängitakse senised väljakujunenud tööjaotused suuremal või
vähemal määral ringi. 13
Kaduma hakkab tendents, et lääneriikides on kogu vähegi väärtuslikum äritegevuse osa ja lihtsad
ressursimahukad tööd tehakse arenguriikides. Maailm on nüüd kirjum: senised arenenud riigid
(lääneriigid) konkureerivad kiirelt kasvavate endiste arenguriikidega (peamiselt tärkava
majandusega riigid) ühtede ja samade ärifunktsioonide ja ekspordi pärast.
Suurimad võitjad selles protsessis on seni olnud Kagu-Aasia „tiigrid“ nagu Singapur, Taiwan ja
Malaisia, samuti suurriigid Hiina, India ja Brasiilia, keda koos Venemaaga kutsutakse BRIC (ingl
Brazil, Russia, India, China). Ettevõtete äritegevuse rahvusvahelistumist targalt ära kasutades
ning samas ise kodumaiste teadmiste-oskuste kasvu panustades on nad muutunud lihtsa tööjõu
maadest keerukamate ja kvaliteetsemate toodete ja teenuste pakkujateks. Nende tööjõukulu
eelisest on saanud kasvav tööjõu oskuste ja teadmiste eelis, millega lääneriikidel on hinna-
kvaliteedi suhte poolest üha keerulisem konkureerida.14
Tärkava majandusega riigid liiguvad uutesse kõrgema tulususega väärtusahelatesse
Sellega on nad kiirendanud veelgi oma jõukuse ja heaolu kasvu, mis viib neid peagi majandusli-
kult mööda senistest maailmamajanduse suurriikidest. Sedasi nihkub majandusvõim traditsioo-
nilisest Läänest ja Põhjast rohkem Lõuna ja Ida ning eriti BRIC riikide suunas. Seda kinnitab
näiteks asjaolu, et kui varem oli globaalne äritegevus ja kaubavahetus valdavalt „lääne-ida“ või
„põhja-lõuna“ suunaline, siis nüüd on üha rohkem kaupu, investeeringuid ja äri liikumas uute
tõusuriikide vahel.
13 Termin pärineb Carlota Perezilt – Carlota Perez, „Respecialisation and the Deployment of the ICT Paradigm: An Essay on the Present Challenges of Globalisation“, IPTS Fistera Project, 2005.14 “Navigating the Five Currents of Globalization: How Leading Companies Are Capturing Global Advantage”, Boston Consulting Group, 2005
BRICi riikide (Hiina, India, Venemaa, Brasiilia) tööstustoodangu kaubavahetuse jaotus toodangu tehnoloogilise intensiivsuse alusel (1996. aasta tase = 100).
Allikas: „Staying Competitive in the Global Economy: Moving Up the Value Chain“, 2007, OECD.
-
27Majandus teelahkmel
majandus
Majanduslike jõujoonte muutumist on toetanud ja sellest omakorda hoogu saanud nihked
teaduse ja tehnoloogilise arengu jõujoontes. Tärkava majandusega riigid on kasvava tähtsusega
uute teadmiste ja tehnoloogiate väljatöötajad. Sealsed ettevõtted arenenud lihtsast tootjast ja
teenuse osutajast toodete ja teenuste loojaks. Selle taga on olnud:
1. pikk, pidev ja lääneriikidest kiiremini kasvav panustamine haridusse, teadusse ja innovatsiooni;
2. sobiva inimressursi rohkusest tulenev teadus- ja arendustöö suhteline odavus võrreldes lääneriikidega;
3. lääneriikidest pärit rahvusvaheliste ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse ringipaigutamine ning sellest tulenev teadmiste ja oskuste ülekandumine.
Teaduse ja tehnoloogilise arengu jõujooned muutuvad tärkava majandusega riikide kasuks
Teadlaste ja inseneride juurdekasv on tärkava majandusega riikides kordi kiirem kui lääneriikides
Riikide osakaalu muutus maailma teadus- ja arendustegevuses aastatel 1990-2002 (protsendi-punktides).
Allikas: Steve Hirshfeld and Greg Schmid, „Globalization of R&D“, Technology Review 184/2005, TEKES.
Teadlaste ja inseneride juurdekasv aastal 2010.Allikas: „Navigating the Five Currents of Globalization: How Leading Companies Are Capturing Global
Advantage“, Boston Consulting Group, 2005.
-
28 Majandus teelahkmel
Uute turuliidrite ja lauskonkurentsi teke
Tärkava majandusega riikides on hakanud esile kerkima hulk globaalseid ettevõtteid. Edukamaid
neist kutsutakse globaalseteks pretendentideks, sest nad esitavad tõsise väljakutse lääne-
riikidest pärit senistele turuliidritele.15
Enamik neist on pärit Hiinast, kuid ettevõtted teistest riikidest (eriti BRICist) kasvavad hoogsalt
kõrvale. Sageli on tegemist globaalsete turuliidritega, kes tegutsevad küll kitsalt määratletud
(segmendi)turgudel, kuid kellel on potentsiaali oma haarde laiendamiseks. Mitmel ärialal on need
ettevõtted turgusid ja mängureegleid muutmas, sest nad arendavad uusi ärimudeleid, nišše või
segmente, millega on ka lääneriike võimalik vallutada. 16 Tärkava majandusega riikidest pärit
ettevõtted on seega järjest tihedamini (uute) globaalsete väärtusahelate loojad ja kontrollijad.
Selle tulemusena on üleilmne ärikonkurents karmistuv. Globaalse turuliidri kandidaate on eri
toote- ja teenusteturgudel üha rohkem ja üha enamatest riikidest. Arvatud on koguni, et kätte on
jõudnud globaalsuse (ingl. globality) ajastu, mida iseloomustab lauskonkurents. Kõik
konkureerivad kõigiga kõikjalt kõige nimel, olgu siis tegu kapitali, oskuste, toormaterjali,
intellektuaalomandi, kinnisvara, brändituntuse, partnerite, varustajate, klientide, meedia
tähelepanu või brändilojaalsusega.17
15 Ingl. global challengers. Termin pärineb Boston Consulting Groupilt - „The 2008 BCG 100 New Global Challengers: How Top Companies from Rapidly Developing Countries Are Changing the World“, Boston Consulting Group, 2008.16 „The Future of Companies“, Global Futures and Foresight, 2007.17 „Globality: The World Beyond Globalization“, Boston Consulting Group, 2008.
Poliitikajäreldused
• Muutuvate globaalsete jõujoonte ning maailmas valitseva ja kiirelt muutuva
lauskonkurentsi tingimustes on suurimaks väljakutseks poliitika tegemisele,
kuidas vastata majanduse muutuvatele vajadustele ehk muutustega sammu
pidada.
• Edu pole kellelegi niisama tagatud. Isegi majanduslikult ja tehnoloogiliselt
arenenud riigid peavad astuma täna samme, et mitte homme teistest maha
jääda. Selle tunnistuseks on viimase kümnendiga kahanenud majandus-
võimsus Euroopas. Vähemarenenud riigid peavad seda rohkem pingutama,
sest konvergentsiefekt ehk järgijõudmine ei teki lihtsalt mahajäämusest.
• Konkurentsis püsivad need riigid, kes on strateegiliselt ettevaatavad ja
innovatiivsed. Üheltpoolt on oluline sihte seada tulevikus peituvaid võimalusi
ja ohte arvesse võttes. Teisalt tingib kiirelt muutuv keskkond poliitika korra-
pärase kohandamise vajaduse, et suuta strateegiliselt seatud arengusuunda
hoida või vajadusel muuta. See eeldab avalikus halduses ja poliitikas pidevat
innovatsiooni ning uuenduslikkust soosiva kultuuri arendamist.
-
29Majandus teelahkmel
majandus
Läbilöömisel saab määravaks innovatsioonivõime. Võitjad on need, kes suudavad pidevalt
arendada oma tooteid ja teenuseid, eelkõige eristumise ja personaliseerimise suunas. Seepärast
hakkab majandusedu sõltuma sellest, kes kui kiiresti ja samas hästi tehnoloogiaid loob ja
rakendab – nii ettevõtete kui ka riikide tasandil.
Konkurentsis läbilöömise võimalused sõltuvad tehnoloogilisest võimekusest
Näiteid globaalsetest pretendentidest
- Bajaj Auto (India) – juhtiv väikeste mootorrataste valmistaja
- BYD (Hiina) – maailma suurim nikkelkaadmiumakude tootja
- Cemex (Mehhiko) – maailma suurim valmisbetooni valmistaja
- CSAV (Tšiili) – Lõuna-Ameerika suurim laevakonteinerite tootja
- Embraer (Brasiilia) – maailma juhtiv kuni 120-kohaliste piirkondlike reisilennukite valmistaja
- Gazprom (Venemaa) – suurim maagaasiettevõte maailmas
- Goodbaby (Hiina) – globaalne lastekaupade tootja ja varustaja
- Natura (Brasiilia) – kõige kiiremini kasvav hooldustoodete valmistaja
- Tata Group (India) – erinevatest tootmis- ja teenusteettevõtjatest koosnev konglomeraat
Allikas: Globality, Global Challengers põhjal
Allikas: Carlota Perez, „Respecialisation and the Deployment of the ICT Paradigm: An Essay on the Present Challenges of Globalisation“, IPTS Fistera Project, 2005; Arengufondi kohandustega
-
30 Majandus teelahkmel
Kasvuvõimalused ettevõtetele:• Lauskonkurentsis on globaalsete liidrite kõrval võimalik leida oma turuosa, kui olla
innovatiivne ja efektiivne. Kuigi globaalmajanduse jõujooned on muutumas tärkava majan-
dusega riikide kasuks ning sealt pärit ettevõtted vallutavad rahvusvahelisi turge, ei suuda
nad siiski kanda kogu maailmamajandust. Tööd ja äri jagub teistelegi, sest alati on
turusegmente, milles on võimalik läbi lüüa ka lauskonkurentsi tingimustes. Selleks saab
luua ise uusi nišše või tegutseda olemasolevates niššides uutmoodi ja pakkuda uusi
tooteid-teenuseid.
• Eesti ettevõtetel on samas võimalus kasvada koos uute globaalsete liidritega, olles neile
väravaks või teejuhiks Eesti läheduses paiknevatel kiirelt kasvavatel või rikastel turgudel.
Maailmamajanduse jõujoonte muutusi arvestades on perspektiivikas tärkava majandusega
riikidest pärit ettevõtete (uute globaalsete liidrite) loodavatesse ja juhitavatesse
väärtusahelatesse pürgimine, et neis ärifunktsioone enda kanda võtta.
Sellistesse väärtusahelatesse pääsemise võtmeks võivad olla meie läheduses asuvad turud
ja nende tundmine. Eesti puhul tähendab see, et me saame ära kasutada Kesk- ja Ida-
Euroopa, Skandinaavia, aga ka poliitiliselt keerulist ent ettevõtetele ahvatlevat Venemaa ja
SRÜ riikide lähedust. Seejuures on Eesti ettevõtetel neil turgudel äri tegemiseks mitmeid
eeldusi: Ida-Euroopa tundmine, siirdemajanduse kogemus, vanast ajast osaliselt säilinud
vene keele oskus, jm.
Poliitikajäreldused:• Tulevikku suunatud hariduspoliitika peab valmistama inimesi ette „eluaegseks töövõimeks,
mitte eluaegseks tööhõiveks.“1 Lauskonkurentsi tingimustes on haridus- ja tööturupoliitika
ees karm katsumus – praeguseid töökohti ei pruugi enam tänaste õppurite kooli lõpetamise
ajaks olemas olla. Lisaks muutuvad töökohtadel vajalikud oskused-teadmised pidevalt,
nt tehnoloogilise arengu tõttu. Seega on konkreetsete oskuste-teadmiste õpetamisest
olulisem õpetada noori ja ka tööealisi täiskasvanuid pidevalt õppima.
Lauskonkurentsis (riigina) toimetulemiseks peab tagama, et hariduse ja koolituse läbi
suureneks inimeste suutlikkus globaalseid võimalusi tunnetada ja ära kasutada ning
rahvusvahelisi ettevõtteid juhtida.
• Tulevikku suunatud ettevõtluspoliitika peab suurendama kodumaiste ettevõtete suutlikkust
siseneda ennekõike tärkava majandusega riikidest pärit uute globaalsete liidrite
loodavatesse väärtusahelatesse.
• Tulevikku suunatud välisinvesteeringute poliitika peab olema sihitud tärkava majandusega
riikidest pärit globaalsete liidrite juhitavate väärtusahelate osade Eestisse toomisele.
1 Richard Baldwin, „Globalisation: The Great Unbundling(s)“, Prime Minister’s Offi ce – Economic Council of Finland, 2006.
-
31Majandus teelahkmel
majandus
Globaaltrendide mõjul võitjad ja kaotajad lääneriikide majanduses lähema 10 aasta jooksul
PricewaterhouseCoopers on teinud järeldusi maailmamajanduse suundumustest
tulenevate OECD riikide ettevõtete kaotamis- ja võiduvõimaluste kohta.
Potentsiaalsed võitjad Potentsiaalsed kaotajad
• Jaemüüjad, kes suudavad minna arene-
vate riikide turgudele
• Maailmamainega brändide omanikud
• Äriteenuste pakkujad
• Meediaettevõtted
• Kõrge lisandväärtusega nišitootjad
• Tervise- ja haridusteenuste pakkujad
• Finantsteenuste pakkujad, kui nad
suudavad siseneda E7 turgudele
• Energia ja infrastruktuuri ettevõtted
• Masstoodangu tootjad sõltumatult
sellest, kas tegutsetakse madal- või
kõrgtehnoloogia sfääris
• Suure energia- ja toormevajadusega
ettevõtted
• Finantsteenuste pakkujad, kes ei suuda
minna E7 turgudele ja kes võivad
seetõttu haavatavaks muutuda ka oma
koduturgudel
• Ettevõtted, kes seovad end ülemäära
suurte kasvavate turgudega, omamata
seal õigeid partnereid ja äristrateegiat Allikas: John Hawksworth ja Gordon Cookson, „The World in 2050. Beyond the BRICs: A Broader Look at Emerging Market Growth Prospects“, PricewaterhouseCoopers, 2008
Sektor pole oluline – ärifunktsioon on põhiline
Spetsialiseerumine globaalsetes väärtusahelates – kes kui palju teenib?
451 komponendist koosneva 30 Gb iPod Video 299 USD jaehinna kujunemine 2005. aastal
Brutokasum (bränd,
ärimudel, disain) $76
Jaemüük $45
Distributsioon $30
Osad: kõvaketas $74
Osad: ekraan $24
Osad: kiibid $18
Osad: muu $25
Koostetöö (assembly) $7
Allikas: kohandanud Rouvinen, ETLA Linden, Kramer, Dedrick PCIC 2007 põhjal
-
Uus kasv
-
33Majandus teelahkmel
majandus
Rohkem kui kakskümmend aastat tagasi käidi välja idee Isemajandavast Eestist
ehk IMEst. See sattus viljakale pinnasele ja
täna oleme jõudnud oma majandusarengus
tasemeni, millest me vaevalt et kakskümmend
aastat tagasi isegi unistada oskasime. Sellel
suurel edul on vaid üks “aga”: me ei ole siiani
tegelikult isemajandavad. Isemajandavad selles
mõttes, et meie kaupade ja teenuste eksport
on kogu selle aja olnud väiksem kui vastav
import. Eelmisel aastal koguni kuuendiku
võrra. See on tulnud millegi arvelt.
Alguses katsime me oma puudujääki vara
erastades ehk müüsime varem loodud vara
välismaalastele. Seejärel müüsime me oma
paljud uued ettevõtted koos tulevikus
oodatava kasumiga. Viimastel aastatel oleme
me võtnud palju laenu ja selle arvelt oma
elustandardit parandanud.
Täna on majanduses olukord, kus laenu enam nii kergekäeliselt ei anta ning see annab
tunda kõikjal igapäevaelus. Inimeste sisse-
tulekud ei kasva enam nii kiiresti, jaemüük
väheneb, ajalehtedest loeme rohkem teateid
koondamistest, valitsus kärbib aasta keskel
kulutusi selleks, et eelarvet tasakaalus hoida.
Kui rääkida erinevate spetsialistidega meie
majanduspoliitikast, siis kõik on ühel meelel,
et pikas perspektiivis on tugev hariduslik baas
parim majanduspoliitika. Sellega on raske
mitte nõustuda. Samas on teada, et tulemusi
annavad need muudatused alles kümne aasta
pärast. Mis aga ei tähenda, et sellega tegelema
ei peaks.
Portugal näiteks selleks, et oma seisakust üle saada alustas mõni aeg tagasi
koostööd maailma juhtiva Massachussettsi
Tehnoloogiainstituudigaga (MIT). Miks ei võiks
näiteks meie teha analoogset programmi
mõne maailma juhtiva tehnoloogiaülikoooliga?
Sellega viiksime Tallinna Tehnikaülikooli uuele
tasemele. Siia tuleks uued kõrgetasemelised
õppejõud. Nende järel kohalikud ja välismaised
tudengid. Seejärel vastavad rahvusvahelised
teadmiste- ja tehnoloogiapõhised ettevõt-
ted nagu on juba näidanud Portugali koge-
mus. Tehnoloogiaga ja insenerteadustega
tegelemine muutuks populaarseks.
Kõrgharidus- ja teadusmaastiku mõjusad
arendused on hädavajalikud, et Eestist saaks
tõeliselt modernne ja teadmuspõhine maa.
Samas annavad need tulemusi mitte varem kui
kümne aasta pärast. Siis kui täna pihta hakata.
Majanduse kiireks restruktueeri-miseks on vaja astuda ka samme, mis annavad
tulemusi juba aasta või kahe pärast. Selleks,
et majandus jälle kiiresti kasvama saaks, peab
meie eksport oluliselt kasvama ja mitte lihtsalt
eksport, vaid kõrgema lisandväärtusega eks-
port. Me vajame rohkem eksporti, mis suudab
töötajatele kõrgemat palka maksta. Ja see ei
ole ainult kaupade valjavedu. Eksport on ka
Eesti uus kasv!1
1 Postimehes 28.05.2008 ilmunud uue kasvu ja ekspordi edendamise teemaline üleskutse http://www.postimees.ee/280508/esileht/arvamus/333603_1.php?parna-ja-neivelt-eesti-uus-kasvLisaks valik sellele üleskutsele järgnenud reakstioone.
-
34 Majandus teelahkmel
teenuste eksport, sealhulgas turism, transiit
või ärimudeli eksport. Samuti haridus- ja
tervishoiuteenuste eksport, fi nantsvahen-
dus, tarkvaraarendus, loovmajandus – fi lmi ja
-meelelahustustööstus ning disain.
Eesti pikaajaliste võimaluste leidmiseks ja ära kasutamiseks teevad Aren-
gufondi eksperdid koos parimate tegijatega
nii Eestist kui maailmast tõsist analüüsitööd.
Eelmisel aastal jõudsime selleni, et meie
tänase majandusstruktuuriga ei ole võimalik
Euroopa liidritele järele jõuda. Sellel aas-
tal teeme koos Soome majandusuuringute
keskusega ETLA seiretööd selgitamaks välja
töötleva tööstuse läbilöögivõimalused. Oleme
koos ekspertidega algatanud infotehnoloo-
gia maailmatrendide seire projekti, leidmaks
senisest mõjusmaid teid nende kasutamiseks
majanduse arendamisel. Käivitamisel on
teadmusmahukate ja ekspordipotentsiaaliga
teenusesektori võimaluste uuring. Lisaks rida
lühemaid teematõstatusi – innovatsioon avali-
kus sektoris, väljakutsed väikeriigi kõrg-
haridus ja teadussüsteemidele jms. Need tööd
valmivad sügiseks ja on mõeldud sisendiks
Eesti järgmise kümnendi majanduskasvusvu
strateegia koostamisse.
Majanduse kaasajastamise valguses teeb Aren-
gufond sellel aastal 6-8 investeeringut alusta-
misjärgus kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse.
Seda eelkõige selleks, et aktiviseerida meie
varase faasi riskikapitali turgu. Täna tehakse
Eestis aastas kuni 10 sellelaadset investeerin-
gut. Mida on ilmselgelt vähe, et kallutada Eesti
ettevõtlust rohkem teamusmahukatesse vald-
kondadesse. Soomes tehti eelmisel aastal
ca 500 sedatüüpi investeeringut. Lisaks peame
iga projektiga kaasama ka erainvestori, tõm-
mates seeläbi rohkem tegijaid varasesse faasi
investeerima.
Siiski arvame, et sellest on vähe. Ka sellest on vähe, et tuleviku üle mõtlemine
on populaarsemaks muutunud, käib koos
erinevaid töögruppe jms. Seepärast kutsume
endaga kaasa mõtlema kõiki asjasthuvitatuid,
kes seni pole veel sõna sekka öelnud. Teie
abiga tahame pakkuda välja ka lühemaajalisi
lahendusi, kuidas tänasest majandusest
rohkem ja paremat eksporti välja võluda.
Ettevõtjad, fi rmajuhid, ekspordimanagerid,
teadlased, kõik kellel on head konkreetsed
ideed - saatke julgelt oma ettepanekuid, kuidas
eksport kiirelt kasvama panna ja juba lähi-
tulevikus. Kuidas innustada Eesti ettevõtjaid
minema oma kaupu ja teenuseid välisturgudele
senisest rohkem müüma? Milliseid takistusi on
võimalik näiteks riigi poolt kõrvaldada? Kuidas
teha rohkem koostööd? Väga oodatud on ka
ettevõtete töötajate mõtted, mida tuleks ja
saaks teha, et Sinu konkreetne ettevõte välis-
turgude arvelt oluliselt kasvaks. Andke teada!
Vaba mikrofon
cyber.ee: Praktika on selline, et riigi tellimusel tehtud töö käigus tekkinud intellektuaalse omandi varalised õigused jäävad ametniku sahtlisse kasutult seisma. Võiks aga olla nii,
et lepingu alusel teostavate tööde ning valminud tulemi omandiõigus kuuluvad tööde teos-
tajale. Lepingu alusel antakse tellijale üle lepingu objektiks oleva tarkvara tähtajatu kasu-
tusõigus (lihtlitsents) ning tagatakse tarkvara hooldustööde ning muudatuste ja täienduste
tegemine vastavalt lepingu tingimustele. Intellektuaalse omandi olemasolu loob ettevõtjale
täiesti uue olukorra, ta hakkab mõtlema, kuidas konkreetse töö käigus tekkinud ja nüüd te-
male kuuluvat lahendust või toodet edasi arendada ja sellega välisturule minna. Praegu on
riigi tellimusel tehtud tööde ja nende edasiarenduste eksportimine praktiliselt võimatu.
-
35Majandus teelahkmel
majandus
Aleksander Pupart (telefoni teel tulnud, pikamaa-autojuhilt): Mõni Eesti ette-võte võiks arendada võrgustiku kiirust piiravate liiklusmärkide ning autode pardakom-
puutrite vahel: kui seade on sisse lülitatud, siis lihtsalt ei saa kiiremini sõita. Jääks ära
palju avariisid. Juhtide kasutama ergutamiseks võiks olla ühendatud kindlustulepinguga
– seadme kasutamine teeb kindlustusmakset väiksemaks.
Märt Ridala: “Alustava Ettevõtja palk” ehk analoog emapalgale. See annaks võimaluse kolme-nelja kümnendates olevatele kogenud tegijatele mõni tööl tekkinud hea idee
realiseerida oma ärina, ilma kõrgemaid riske võtmata. Kui äriideega inimene suudab
enda idee vormistada EAS-i jaoks toetuskõlbulikuks ja idee leiab EAS-s heakskiitu, siis
on ettevõtjal võimalik saada näiteks 3 kuu jagu riigilt “alustava ettevõtja palka”. Palga
suurus oleks võrdne inimese viimase 6 kuu keskmise sissetulekuga.
http://mridala.blogspot.com/2008/02/ettevtja-palk-efektiivne-meetod.html
On väga ebatõenäoline, et me suudaksime Eestisse lähimatel aastatel luua väga
suuri teadus ja arenduskeskuseid. Meil ei ole selleks ei organisatsioone ega ka ini-
mesi. Seega võiksime võtta enda suunaks teistes riikides olevates teaduskeskustes
ja fi rmades väljatöötatud toodete, metoodikate, avastuste ja tehniliste lahenduste
paindliku implementeerimise. Ehk mitte Sony vaid Panasonicu strateegia. (Teatavasti
on Panasonic enda strateegiaks võtnud mitte olla esimene turul, aga tulla teisena ja
teha hästi.) Kasutame ära enda väiksuse, paindlikkuse, avatud mõttemaailma.
Aga ka kopeerimine ei ole väga kerge ja selleks peab:
- Oskama keeli
- Lugema välismaiste teadusasutuste ja ettevõtete saavutustest,
ideedest ja tehnoloogiatest
- Suhtlema
- Katsetama julgelt uusi tehnoloogiaid
Ka kopeerijaid on isegi riikide tasemel maailmas palju. Näiteks Lõuna-Korea, Hiina
jpt. Nii, et lihtne ei ole, aga vähemalt kõvale keskmisele tasemele kopeerimisega ikka
pääseb.
Sonex.ee / Kristo Klesment: andes lokaalselt eeliseid (nt maksustamisel) suurte kontsernide tootearenduseks Eestis, on võimalik kaasata globaalsete kontsernide vahendeid ja tead-
misi.
Võõrtööjõu kasutamise lihtsustamine, ettepaneku saatja soovib jääda anonüümseks: Lihtsustada väljaspoolt Euroopa Liidust pärit võõrtööjõule töö- ja elamislubade andmist, kui neil on meie mõistes gümnaasiumiharidusest kõrgem haridus.
Lisaks peaksid EL-i elamislubadega spetsialistid saama kiiremini Eestis luba töötada.
Tahtsime tööle võtta inimest, kellel oli juba Soomes elamisluba, siis selgus, et talle on vaja
ikkagi ka Eesti tähtajalist elamisluba ning kodakondsus- ja migratsiooniametil on
vastamiseks aega kolm kuud. Ühelgi ettevõtjal ei ole võimalik oodata mitmeid kuusid.
-
36 Majandus teelahkmel
Maris Krieger: Riigisektor (eelkõige ministeeriumid) võiks kulude kokkuhoiu ja kvaliteedi tõstmise mõttes oma tugiüksuste osas võtta üle shared services
lähenemise. St et personali-, fi nants-, IT- jms tugiteenuste osas võiks olla üks ja
ühtne teenusepakkuja. Miks peab igal ministeeriumil olema oma IT- või perso-
naliosakond? Riigi IT- infrastruktuur peaks ju olema võimalikult ühtne ja seda on
palju lihtsam luua, kui valdkonnaga tegeleb üks üksus.
Eesti fi rmad (eelkõige IT fi rmad, aga ka fi nantsasutused, jt) võiksid mõelda
palju julgemalt mujal maailmas levivale ideele, pakkuda teenuseid kõige vaese-
matele ühiskonnakihtidele, kes on siiani jäetud enamasti tähelepanu alt välja
(BoP = Bottom of Pyramid related business). Näitena võib tuua Grameen panga,
mis on saanud väga edukaks, pakkudes mikrofi nantseerimist kõige vaesematele
ühiskonnakihtidele. Tänaseks on nad laienenud väljapoole Indiat, tegutsedes
vägagi edukalt ja kasumlikult. Kuna Eesti on väike, siis ei maksa kohe India või
Hiina peal piloteerima hakata, aga on ka väiksemaid riike ning kindlasti tuleks
kasuks kogenud partneri kaasamine.
Soodustage igati erinevaid koostöövõimalusi kõrgkoolide ja ettevõtete vahel.
Näitena võib tuua erinevad case competition`id, mida ülikoolid korraldavad
koostöös ettevõtete või riskikapitalifi rmadega, kus tudengid peavad lahen-
dama ärilisi/strateegilisi probleeme. Näiteks Bostoni Case Competition toimus
koostöös Ericsson`iga ja ülikoolid üle maailma võistlesid 24 tunni jooksul
Ericssoni multimeedia strateegia lahendamisel. Hong-Kongis leidis aset äri-
plaanide võistlus, kus kohal olid riskikapitalifi rmad ning võitja sai enda äriplaani
teostamiseks fi nantskapitali. Samuti on väga heaks näiteks Stockholm School of
Economic’is MBA Live projektid, kus tudengitest koosnevad tiimid töötavad koos
ettevõtetega erinevate strateegiliste projektide kallal. Antud projektid kestavad
2 kuni 4 kuud ning on väga hästi integreeritud õppetööga.
ivarmgi@gmail.com: Riigiametite käsutuses olevate uuringute, analüüside koondamine üht-sesse andmekogusse ning sellele juurdepääsu tagamine.
Eksporti alustavatel ettevõtetel võib neid vaja minna, kui turuanalüüsi jaoks napib va-
hendeid, kuid info on kriitilise tähtsusega ning tegelikult on teave riigis olemas. See idee
võib olla ekspordi soosimisega ainult kaudselt seotud, kuid sisuliselt on idee info jagamise
soosimises (muidugi nõnda, et oleks tagatud ka nende uuringute, analüüside koostajate
varalised ning mittevaralised autoriõigused).
Roman Errapart: kõnekeskused on kõik koondunud Tallinnasse ja Tartusse, kuid ülejäänud Eesti on kuidagi ära unustatud. Miks mitte meelitada näiteks lennufi rma KLM-i Ida-Euroopale
orienteeritud telefoniteenindus Narva. Koheselt saaks mitmesajale inimesele tööd ning
raha hakkaks. 10 aastat tagasi oli selline asi tehniliselt väga keerukas ja kallis, kuid
tehnoloogia on niivõrd kiirelt edasi arenenud, et inimeste geograafi line asukoht muutub
järjest vähemtähtsaks.
-
37Majandus teelahkmel
majandus
ON24.ee: Riigi poolt kehtib dogma, et ekspordioskused peavad olema tootjatel ja just tootjaid tuleb abistada. Kui ekspordiga tegeleb vahendaja, pole see väärt toetust
saama. Näited selle tõestuseks leiab EAS toetusprogrammide reeglistikust,
kus reeglina on ekspordile suunatud toetusprogrammidest välistatud hulgi- ja
jaekaubandusega tegelejad. Esimese kiire sammuna selles suunas tuleks muuta
EAS-i toetuste saajate reeglistikku ja eemaldada eksporditoetuse saajate
tegevusvaldkondadest piirangud, mis on kehtestatud kaubanduse ja vahen-
dusega tegelejatele. Miks? Aga kellel on kõige paremad oskused ja kogemused
välismaale müümisel? Kahtlemata ettevõtetel, kelle tegevusalaks ongi kaupade-
teenuste müümine ja vahendamine välismaale. Neil ettevõtetel on kogemused ja
kontaktid, konkreetsete turgude tundmine ja spetsiifi lised oskused seal turgudel
tegutsemiseks jne. Ilmtingimata pole vaja ise toota, kui osata leida toodetele
turg ja samas tootmine kuskilt mujalt riigist sisse osta.
Ain Lepasaar: Kommerts- ja investeerimispangad peaksid riigi toetusel hakkama laialdasemalt propageerima börsil kauplemist. Samuti on vajalikud väga ulatuslikud koolitusprogam-
mid. Eesmärgiks on: jõuda selleni, et keskmine eesti inimene teeniks börsidel rohkem kui
keskmine eurooplane.
Interspectrum / dr Teofi lus Tõnisson: Patendifondi loomine kas Arengufondi või EASi juurde. Teadmistepõhiseks riigiks ilma selleta ei ole võimalik muutuda. Patendinduse
olukord Eestis on üsna hale. Patentide arvu poolest elaniku kohta oleme vist Euroliidu üks
tagumisi riike.
Tarmo Ploom: Eesti majanduse areng vastab suurepäraselt kasvuteooriale: lühiajalise majanduskasvu (< 10 aastat) saab fi nantskapitali baasil, middle-term
(10… 20 aastat) majanduskasvu saavutab odava tööjõu baasil ja pikaajalise
majanduskasvu ainut know-how baasil (> 25 aastast).
Eesti riik/ettevõtted investeerivad praegu teadus- ja arendustegevusse ca 0,8%
SKP-st. Jaapan ca 4%, Rootsi ca 4.5% etc. Niikaua, kuni me seda suhet ei
suurenda, ei ilmu ka pikaajalisi efekte.
Investeeringutel on veel teine külg: me ei saa Rootsi ja Jaapaniga lõpuni
võistelda teemal haridus- ja teadusinvesteeringud. Selle asemel võiksime
sisse osta inimesi (teadlasi ja senior manage’re) kes teavad, kuidas oskus-
teavet tekitada, kasvatada ja kasumiks pöörata. Küsimus pole alati, kui palju
raha investeerida, vaid selles, kuidas know-how’d juhtida. Otsige inimesi, kes on
biotech fi rmasid paar korda tööle pannud. Selline manager tõstaks edu šansse
kordades rohkem kui miljardid investeeringud biotech klastrisse.
top related