meedia- uue aja vÕimalused koolielusharidus.weebly.com/uploads/3/3/9/2/3392395/meedia_-_uue...türi...
Post on 27-Apr-2021
2 Views
Preview:
TRANSCRIPT
Tuumlri Guumlmnaasium
Uurimistoumlouml
MEEDIA- UUE AJA VOtildeIMALUSED KOOLIELUS
Koostajad Andra Aedma
Taaniel Stoitšev
Juhendaja Laine Aluoja
Tuumlri 2010
2
SISUKORD
1 TUTVUSTUS PRAEGUSEST UUE MEEDIA VOtildeIMALUSTEST OtildePPETOumlOumlS 6
11 Internet ja tema votildeimalused 6
111 Mis on internet 6
112 Interneti pakutavad teenused 6
113 WWW programmid WWW lehitsejad 8
114 Interneti otsingusuumlsteemid 9
115 Veebileht 10
2INFOTEHNOLOOGIA VAHENDID KOOLITUNDIDES 12
21 Infotehnoloogia olemus 12
22 Naumlited koolis kasutatavatest infotehnoloogia vahenditest 13
221 Arvuti 13
222 Puutetundlik tahvel 13
223 Esitlusmikser 14
224 Dokumendikaamera 14
225 Grafoprojektor 15
226 Dataprojektor 15
23 Otildepitarkvara 16
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS 20
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS 22
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE 23
51 Konservatiivsed otildepetajad 23
52 Tundide uumlksluisus 23
521 Multimeediavahendid videokonverentsid 23
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel 25
54 Koolikiusamine 27
55 Koolitundi segavad faktorid 28
56 eKooli puudused 28
3
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed 30
6 INTERVJUU 32
KOKKUVOtildeTE 35
KASUTATUD KIRJANDUS 37
LISA1 39
1 Kuumlsitluste analuumluumls 39
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls 39
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls 46
LISA 2 50
ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised 50
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele 50
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele 53
4
SISSEJUHATUS
Antud toumlouml on valminud osutamaks taumlhelepanu infotehnoloogiliste vahendite positiivsetele ja ne-
gatiivsetele motildejudele koolides Uurimustoumlouml teema on valitud et suurendada teadlikust seoses
tehnoloogia kiire arenguga ning teha ka jaumlreldusi ja analuumluumlsida inimeste valmisolekut erinevate
tehnoloogiliste muutuste sisse viimiseks otildeppetegevusse
Kaumlesolev uurimistoumlouml jaguneb kaheks osaks teoreetiliseks ja praktiliseks
Uurimistoumlouml teoreetilises osas antakse uumllevaade teema Meedia- uue aja votildeimalsed kaumlsitlemisel
Raumlaumlgitakse Interneti ajaloost tutvustakse selle laiahaardelisi votildeimalusi ning tuuakse vaumllja kool-
isiseste ja individuaalsete otildeppemeetodite kasutusaspekte ja muud Uurimistoumloumlga otsitakse vas-
tuseid ning erinevatest kirjandusteostest Interneti veebisaitidelt ja muudest vaumlljaannetest Toumloumls
jotildeutakse vastusteni mis antud ajahetkel kotildeige efektiivsemad ja samas ka reaalsemad oleksid
Uurimuse praktilises osas viiakse laumlbi veebipotildehine kuumlsitlus otildepilastele ja otildepetajatele
(httpwwwwixcommeediaabi) Otildepilastele suunatud kuumlsitluses uuritakse otildeppurite arvamusi
neljast vanuseastmest laumlhtudes 1-3 klasside otildepilased 4-6 klasside otildepilased 7-9 klassi otildepi-
lased ning 10-12 klasside otildepilased Vanuseastmed on valitud ealisi iseaumlrasusi ja otildepilaste maail-
matunnetuse oskust arvesse votildettes saamaks parimat tagasisidet erineva vanusega noorte arva-
musest Teine kuumlsimustik on suunatud noori juhendavatele otildepetajatele Kuna otildepetaja on isik kes
tehnoloogia osataumlhtsusega otildeppetoumloumls enim kohanema peab ja oma harjumusi muutma ning seni-
seid otildepetamismeetodeid uumlmber hindama siis on motildeistlik teada ka nende arvamus antud teema-
valdkonnas
Peale kuumlsitluste laumlbiviimise ja nende analuumluumlsi korraldatakse uurimistoumloumld laumlbiviidud koolis
motildenede aktiivselt uuenduslike infotehnoloogia vahenditega kaasa laumlinud otildepetajaga intervjuud
ning uuritakse nende arvamust ja suhtumist teemasse sealjuures ka taumlhelepanekuid noorte otildepie-
dukuse ja teemadest arusaamise valdkonnas
5
Uurimisoumlouml laumlbiviimisel soovitakse taumlnada abi eest juhendajat ja seejuures ka uumlhte intervjueeritavat
Laine Aluoja intervjuu andnud otildepetajat Merike Nurgest kotildeiki tublisid kuumlsitluste taumlitjaid eesti
keele otildepetajat Aili Meierit vormistuse potildehitotildedede selgitamise eest Kristel Vahtrat ning kotildeiki kes
toetasid ja abistasid uurimust teemal Meedia- uue aja votildeimalused laumlbi viia ja vormistada
6
1 TUTVUSTUS PRAEGUSEST UUE MEEDIA VOtildeIMALUSTEST OtildePPETOumlOumlS
11 Internet ja tema votildeimalused
111 Mis on internet
Internet on votilderkude votilderk Loomulikult peame siin silmas arvutivotilderke Neid arvutivotilderke mis kon-
toris arvuteid omavahel uumlhendavad tuntakse kohtvotilderkude nime all Kui kohtvotildergud omavahel
telefoniliinide valguskaablite votildei raadiolainete- saelhulgas satelliitside- kaudu uumlhendada saame
laivotildergu Internet ongi laivotilderk mis seob hulga kohtvotilderke kasutades nende
uumlhendamiseks kotildeikvotildeimalikke motildeeldavaid tehnilisi lahendusi (Martens 19961)
112 Interneti pakutavad teenused
Internetti votildeiks votilderrelda maailma suurima kaubamajaga See uumllemaailmselt lotildeimitud
komplektne tervik pakub aumlaumlrmiselt palju erinevaid teenuseid tooteid mida igapaumlevaelus
kasutada Paljud Internetis pakutavad teenused on tasuta on ka palju tasulisi teenuseid
Teenuste kasutamine sotildeltub suuresti inimese huvialadest ja vajadustest Otildeppetoumloumls eden-
damiseks on Internetist saadaval palju erinevaid programme ja veebilehti mis aitavad
teemasid selgitada
Tuntuimad ning kasutatavaimad on jaumlrgmised Interneti teenused
Elektronpost (e-mail) votildeimaldab saata elektronkujul teksti dokumente multimeedia
faile ja muud aumlaumlretult kiiresti uumlkskotildeik millisesse maailma paika
7
WWW (World-Wide Web) votildeimaldab alla laadida votildergust dokumente mis sisalda-
vad lisaks tekstile veel pilte video- ja audiomaterjale E-posti kotilderval peetakse seda uumlheks
enim kasutatavaks teenuseks
Usenet (newsgroups uudisegrupid) votildeimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada
sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel
FTP (File Transfer Protocol) votildeimaldab edastada faile uumlhest arvutist teise
Telnet votildeimaldab siseneda uumlle votildergu teise arvutisse ning toumloumltada seal
Gopher votildeimaldab saada menuumluumlsuumlsteemide kaudu votildergust mitmesuguseid tekstima-
terjale
Archie otsib teatud maumlrksotildena jaumlrgi dokumente uumlle kotildeikide maailma tuntuimate FTP-
arhiivide
Kotildeik need teenused toumloumltavad potildehimotildetteliselt samamoodi sotildeltumata sellest kas arvuti
paikneb kotildervaltoas votildei teisel kontinendil Vahe votildeib motildenikord olla ainult kiiruses ning
seda juhul kui liinid on hotildeivatud
Peale uumllal toodute on Internetis veel palju lisavotildeimalusi Naumliteks saab vaadata kas mingi
server on uumlleval kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud saab esitada paumlrin-
guid IP-aadresside ja domeenide jaumlrgi nimeserveritele see taumlhendab vaadata millised ar-
vutid on votildergus olemas vestelda teise kasutajaga votildei koguni maumlngida uumlle votildergu
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm (17022010)]
8
113 WWW programmid WWW lehitsejad
1) WWW
WWW kujutab endast uumlhtset globaalset infosuumlsteemi mille moodustavad maailma palju-
des arvutites paiknevad andmed mis on kaumlttesaadavad kotildeikidele soovijatele
Selliseid arvuteid nimetatakse WWW serveriteks ning seal toumloumltab andmeid haldav spet-
siaalne tarkvara
WWW all kaumlttesaadav info paikneb serverites HTML (HyperText Markup Language) kee-
les vormistatud dokumentidena need votildeivad sisaldada laumlbisegi teksti pilte heli- ja
videolotildeike seega potildehimotildetteliselt kotildeiki arvutites esitatavaid andmetuumluumlpe
WWW suurimaks omapaumlraks ongi huumlpertekst - mingi lehekuumllje suvalised osad (lause
teatavad sotildenad pilt vms) saavad viidata suvalisele teisele lehekuumlljele olenemata sellest
kas viidatav materjal paikneb samas serveris votildei teiselpool maakera
Lisaks passiivsele vaatamisele saab WWWs toimuvasse sekkuda tihti ka kasutaja ise le-
hekuumlljed votildeivad sisaldada lahtreid kuhu saab sisestada mitmesuguseid tekste See votildei-
maldab WWWs realiseerida mitmeid interaktiivseid suumlsteeme naumliteks otsida midagi
maumlrksotildena jaumlrgi taumlita veebipotildehiselt kuumlsitlusi WWW all kaumlttesaadavaid lehekuumllgi votildei
nende kogumeid nimetatakse tihti kodulehekuumllgedeks (homepage) WWW on esimene
Interneti teenus mis toumloumltati vaumllja spetsiaalselt graafilise toumloumlkeskkonna jaoks
WWW dokumentide esitamiseks on koostatud spetsiaalne keel - HTML (HyperText
Markup Language) milles on kotildeik WWW all kaumlttesaadavad materjalid (lehekuumlljed) kirju-
tatud Sellele viitab faililaiend html votildei htm Igal dokumendil on WWWs oma aadress
ehk URL (Uniform Resource Locator) mille potildehjal leiab suumlsteem dokumendi uumlkskotildeik
kust maailma osast uumlles Seda muidugi juhul kui selline dokument leidub ning sideliinid
selleni toimivad vastasel korral kuvatakse veateade Tuumluumlpilise HTML dokumendi URL
9
naumleb vaumllja kujul httparvutipiirkondportkataloogfailhtml kus http taumlhistab dokumendi
edastamiseks kasutatavat teenust (HyperText Transfer Protocol) arvutipiirkond WWW
serveri nime (votildeib kasutada ka neljast numbrist koosnevat IP aadressi) ning port kasutata-
vat pordi numbrit Vaikimisi kasutab http porti 80 sel juhul votildeib selle URList aumlra jaumltta
mida tavaliselt tehaksegi Kataloog on siin alamkataloog (kataloogitee) WWW-serveris
ning failhtml kuvatav fail selles alamkataloogis Vahel votildeib kataloogitee sisaldada ka
maumlrke Naumliteks maumlrgiga ~ algav kataloogi nimi viitab arvutikasutaja isiklikule lehekuumlljele
WWW alla votildeivad kodulehekuumllgi uumlles panna kotildeik kel on kasutaja ehk account motildenes
Interneti arvutis mis toimib WWW serverina Uumlldisemalt - WWW all esitatu ainsateks
temaatilisteks piirideks on omanike fantaasia On kodulehekuumllg kord kusagil maailmas
aga puumlsti pandud siis saavad seda vaadata kotildeik Interneti kasutajad uumlle maailma ainsaks
piiravaks teguriks votildeib olla ainult sideliinide kiirus
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm(18022010)]
2) WWW lehitsejad
WWW all kaumlttesaadavaid HTMLis kirjutatud lehekuumllgi votildeimaldavad Internetti uumlhendatud
masinatest naumlha spetsiaalsed programmid mida nimetatakse WWW lehitsejateks (WWW
browsers) Nende potildehieesmaumlrk on siirdada ning kuvada WWW lehekuumllgi millele lisandu-
vad sageli ka mitmed lisavotildeimalused ning mugavused Tuntuimad WWW brauserid on
Internet Explorer Mozilla Firefox Lynx Safari ja Opera
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm (18022010)]
114 Interneti otsingusuumlsteemid
WWW on samasugune hajussuumlsteem nagu kogu Internetki kuhu iga huviline saab uumlles
panna suvalist teemat kajastavat infot Seega on vajaliku info leidmine uumlle kogu maailma
10
(taumlpsemini uumlle kotildeikide WWW lehekuumllgede) sageli uumllimalt komplitseeritud kuna uumlldisest
infouputusest tingituna ei leia tihti konkreetsele teemale vastavat kodulehekuumllge uumlles
Eeltoodu hotildelbustamiseks on Internetis koostatud spetsiaalsed otsisuumlsteemid (search en-
gines) mille uumllesandeks on info otsimine etteantud maumlrksotildenade potildehjal Enamik otsisuumls-
teeme on oma uumllesehituselt potildehimotildetteliselt sarnased Nad kujutavad endast tohutut Inter-
neti kodulehekuumllgede kataloogi mis sisaldab viiteid lehekuumllgedele endile ning lehekuumlljel
paiknevaid olulisemaid maumlrksotildenu Enamik otsisuumlsteeme ei piirdu WWW lehekuumllgede
pealkirjadega vaid vaatab ka nende sisu Lisaks sellele hotildelmavad paljud neist lisaks
kodulehekuumllgedele ka olulisemaid uudisegruppe koos neis ilmunud artiklitega mille
sisudes saab otsida samamoodi kui WWW lehekuumllgedes
Tuntumad otsingusuumlsteemid on Google Bing Alta Vista Lycos Webcrawler Yahoo Ex-
cite ja Neti [httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm(26022010)]
115 Veebileht
Veebileht on veebis (veebisaidil) asuv dokument Sisu (pildid tekst huumlpertekstlingid
video- ja audiofailid) esitusviis ja vaumlljanaumlgemine luuakse HTML-maumlrgistuskeele (uuemal
ajal XHTML) abil Veebi lehekuumlljed on justkui raamatu lehekuumlljed Peamine asi mis neid
paberist raamatu lehtedest eristab on see et lehekuumllgedel on lingid millele vajutades
paumlaumlseb teistele lehekuumllgedele ning seal linkidele klikkides omakorda jaumlrgmistele jne
Veebilehtede vaatamiseks on tarvis spetsiaalset programmi mida kutsutakse veebilehitse-
jaks ehk inglisepaumlraselt brauseriksWindowsi kasutajate seas on kindlasti tuntuimaks vee-
bilehitsejaks Internet Explorer Maci kasutajatel on operatsioonisuumlsteemiga kaasas Safari
Kotildeigil nendel erinevatel programmidel on uumlks uumlhine ja aumlaumlrmiselt oluline oskus - oskus
naumlidata veebilehti Kuid olgugi et uumlhte veebilehte saab vaadata paljude erinevate braus-
eritega ei naumle lehekuumllg erinevates brauserites sugugi taumlpselt uumlhesugune vaumllja Eriti haumlsti
11
teavad seda need kes on kuumllastanud veebilehti pihuarvuti votildei mobiiltelefoniga votildei kasu-
tanud hoopis tekstipotildehist brauserit nagu uumllaltoodud Lynx
Seega pole veebileht mitte mingi staatiline pilt mis laumlbi traadi sinu arvutisse raumlndab vaid
hoopis mingi isemoodi informatsioon mille potildehjal brauser vastavalt oma votildeimetele vee-
bilehe ekraanile kuvab [ httpetwikipediaorgwikiVeebileht (9032010)]
12
2INFOTEHNOLOOGIA VAHENDID KOOLITUNDIDES
21 Infotehnoloogia olemus
Information Technology (IT) on defineeritud Information Technology Association of
America (ITAA) poolt mis taumlhendab uuringute kavandamist arendamist rakendamist
toetamist votildei juhtimist arvutipotildehistele infosuumlsteemidele eriti tarkvararakendustele ja ar-
vuti riistvarale See kaumlsitleb elektrooniliste arvutite kasutust ja arvutitarkvara kon-
verteerimist et saumlilitada kaitsta toumloumldelda edastada ja turvaliselt alla laadida informat-
siooni
Taumlnapaumleval on teave infotehnoloogiast suurenenud ja hotildelmab mitmeid aspekte arvutus-
tehnikast ja tehnoloogiast Motildeiste on muutunud vaumlga aumlratuntavaks IT valdkond on laia-
haardeline hotildelmates paljusid valdkondi
Kui arvuti ja sidetehnoloogia on omavahel uumlhendatud on tulemuseks infotehnoloogia votildei
Infotech Infotehnoloogia on uumlldine motildeiste mis kirjeldab mis tahes tehnoloogiat mis
aitab toota toumloumldelda saumlilitada edastada rakendada ja votildei levitada informatsiooni
[httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia (28022010)]
13
22 Naumlited koolis kasutatavatest infotehnoloogia vahenditest
221 Arvuti
Arvuti (personaalarvuti raal computer) on kahest osast koosnev suumlsteem mis on maumlaumlra-
tud info toumloumltlemiseks Arvuti on IT uumlks potildehilisi vaumlljundeid Koolides on jaumlrjest enam
hakatud kasutama erinevaid IT vahendeid seejuures on suurenenud ka arvuti kasutamise
maht Arvutite kaasabil toumloumltab ka palju teisi tehnoloogia vidinaid ja samas potildehineb kool-
isisene ja iseseisev otildeppimine enamasti arvuti ja selle votildeimaluste kasutamisel Siin tulevad
maumlngu ka ainetarkvarad millest hiljem rohkem kirjutatud on
[httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml (9032010)]
222 Puutetundlik tahvel
Hariduslikel eesmaumlrkidel loodud Notebook tarkvaraga Smart Board puutetundlikud
tahvlid votildeimaldavad otildepilastel otildepetaja poolt arvutis tehtud uumllesannet lahendada nii et teh-
tud muudatused salvestuvad ka otildepetaja arvutis Tahvlil tehtud liigutused on votildeimalik
salvestada eraldi failina ning hiljem toumloumldeldes viia vajalikud muutused algdokumenti
Puutetundlikule ekraanile kirjutatud tekst edastatakse arvutisse arvutist laumlheb juba
muudetud kujutis tagasi videoprojektorisse ja nii naumlebki minimaalse viivitusega juba taumli-
endatud pilti ekraanil Ka arvutis leiduvat tarkvara on votildeimalik puutetundliku ekraani
kaudu juhtida
Tahvli toumloumlks on vaja puutetundlikku ekraani arvutit ning videoprojektorit mis arvutis
leiduvad rakendused tahvlile kuvab
[httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm (28022010)]
14
223 Esitlusmikser
Esitlusmikser on seade mis muudab ladusaks vaumlga erinevad keerukad esitlused kus va-
heldumisi kasutusel erinevad videoseadmed (DVD-maumlngijad VHSid) ja arvutid Esitlus-
mikseril on erinevaid votildei arvutist konfigureeritavaid sisendeid nii pildile kui helile seade
on motildeeldud nende piltide sujuvaks vahetamiseks ilma projektori sisendeid vahetamata
Esitlusmikser on eelkotildeige suurte saalide ja keskuste toumloumlvahend kus tavaliselt uumlletab sis-
endseadmete hulk projektori sisendite arvu ja seadmelaua ning projektori vahele pole tar-
vis rohkem kui uumlht kaablit Ka eri sisendite helide uumlmberluumllitamine toimub samaaegselt
pildiga Pealegi on osal projektoritel halb komme pilti enne kuvamist mitu sekundit diag-
noosida ja need on esinejale piinarikkad hetked
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
224 Dokumendikaamera
Dokumendikaamera on asendamatu seade kui publikule on vaja naumlidata esemeid pildi-
materjali naumliteks raamatust Probleemiks on XGA-vaumlljundiga kaamerate vaumlike valgus-
tundlikkus ja nende kaamerate liiga kotilderge hind
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
15
225 Grafoprojektor
Grafo- ehk kileprojektor on ainuke seade mida ei juhita puuteekraani kaudu Reeglina
kasutatakse keskmist ekraani mingi moumloumlndusega (pilt on siis moonutatud trapetsikuju-
line) saab kasutada ka aumlaumlrmisiGrafoprojektor ise asetseb spetsiaalsel ratastega alusel
Pildi teravustamine kaumlib vaumlikese kaumlepideme abil laumlaumltse all
[httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafopro
jektor(30022010)]
226 Dataprojektor
Dataprojektorit tuntakse ka veel nimede all multimeediaprojektor projektor ja kahur on
arvutiga uumlhendatud seade mitmesuguste materjalide demonstreerimiseks suurel ekraanil
Tihti on dataprojektoriga uumlhendatud ka videomakk ja DVD maumlngija siis on juba tegemist
hoopis suuremaid votildeimalusi pakkuva multimeediakeskusega
Dataprojektori suurimaks eeliseks votilderreldes teiste naumlitlikustamise vahenditega on votildeima-
lus demonstreerida otildeppematerjali kogu klassile korraga ja annab votildeimaluse toumlouml kaumligus
esitatavat infot muuta Projektori abiga on votildeimalik demonstreerida muutuvat (animeeri-
tud duumlnaamilist) pilti mida teiste esitlusvahenditega on vaumlga raske votildei sootuks votildeimatu
teha Eriti hea on selliseid animeeritud esitlusi kasutada duumlnaamiliste protsesside kir-
jeldamiseks ja seletamiseks Projektori abil on efektiivne ka otildepitu frontaalne kordamine
testiprogrammi abil
Dataprojektori vahendusel on votildeimalik demonstreerida mitmeidki keerulisi katseid mille
korraldamine kooli tingimustes ei ole motildeeldav kas vastavate vahendite puudumise votildei
ohutuse totildettu Dataprojektori abil on vahendatavad ka mitmesugused heliefektid jms Da-
taprojektoriga tagatakse kotilderge esteetiline tase tunni laumlbiviimisel
16
[httpraplatgee8008RaplaTGOpetajadandrusmetsmadataprojektordownload
(30022010)]
23 Otildepitarkvara
Otildepitarkvara all motildeistetakse CD-le ja arvutidisketile paigutatud otildepiotstarbelisi tarkvaraprogramme
ja internetis vaumlljas olevaid elektroonilisi otildeppematerjale
Otildeppetoumloumls rakendatav otildepitarkvara votildeiks liigitada jaumlrgnevalt
middot uumlldtarkvara (teksti- ja andmetoumloumltlusvahendid tabeltoumloumltlusvahendid joonistuspaketid jpm)
middot spetsiaalsed otildepiprogrammid
middot spetsiaalsed erialaprogrammid
middot programmeerimissuumlsteemid
IKT (Info ja kommunikatsioonitehnoloogia) abil ainet otildepetades peab valima sobiva otildepitarkvara
Otildepitarkvara roll otildepieesmaumlrkide saavutamiseks peab olema otildepilasele selge otildepilased peavad
teadma kuidas kasutada materjali mis ulatuses teadmisi notildeutakse millistele materjali osadele
nad peavad enam taumlhelepanu poumloumlrama ning kuidas otildepitarkvara teadmiste omandamiseks kasu-
tada
Eesti koolides kasutatakse tekstitoumloumltluse otildepetamiseks peamiselt programmi Microsoft Word tabe-
larvutuse jaoks programmi Microsoft Excel ning graafika otildepetamiseks programmi Microsoft
Paint ja Microsoft PowerPoint
Microsoft Excelis tehtud toumloumllehti on votildeimalik kasutada pea kotildeigis arvutites
bull Otildepitarkvara liigid
Drillprogrammid votildeimaldavad harjutamist esitades samu votildei sarnaseid kuumlsimusi-uumllesandeid seni
kuni saavutatakse mingi edukuse tase Selliseid programme kasutatakse enamasti reaalainete otildepe-
17
tamisel tuumluumlpilised on need ka keele otildepetamisel (sotildenavara) Nendega saab anda individuaalset ta-
gasisidet samuti votildeimaldavad need valida igale otildepilasele vastava jotildeukohase kiiruse Drillpro-
grammid on sageli kombineeritud maumlngudega
Naumlide MATIKE Rosetta Stone LinguaLand
Juhendavad otildepiprogrammid otildepetavad laumlbi dialoogi Otildeppetunni jooksul kordub palju kordi jaumlrg-
mine tsuumlkkel
middot uue informatsiooni esitamine
middot otildepilasele kuumlsimuste esitamine
middot vastuste potildehjal otsustamine kas siirduda uue informatsiooni andmisele votildei korrata (seletada
uuesti) vana
Naumlide klaviatuuriotildeppe programmid interneti kasutamist otildepetav Web Wise
Huumlpermeedium lubab otildeppijal valida individuaalse tee info omandamisel Paljud huumlpermeediumil
potildehinevad otildepiprogrammid kujutavad endast arvutiseeritud raamatuid mis sisaldavad multi-
meedia vahenditega koostatud illustratsioone (pildid joonised animatsioonid helitaust video)
Tavaliselt on neis lisaks jaumlrjestikkusele laumlbimisvotildeimalusele ka huumlpertekstiviidad st tekstis liiku-
mise teid on rohkem kui uumlks Vaumlhe interaktiivsed multimeedia raamatud votildeimaldavad vaid esita-
tavat otildeppetuumlkki valida ja motildenikord illustratsioonile ka parameetreid sisestada
Naumlide CD-d Eesti selgroogsed Eesti taimed Eesti geograafia Encarta
Simulatsioonid imiteerivad arvuti vahenditega mingeid protsesse votildei naumlitavad nende tulemusi
Need votildeivad olla passiivsed demoprogrammid (naumliteks kuu votildei planeetide liikumine taevakaar-
dil) aga ka interaktiivsed st votildeimaldavad protsessi parameetrite sisestamist ja reageerivad otildepi-
lase otsustustele
Simulatsioonidega saab naumlidata vaumlga kiireid ja ka vaumlga aeglasi protsesse Samuti votildeimaldavad
need naumlidata protsesse mida klassis ei saa korraldada nende ohtlikkuse totildettu votildei mis on liiga kal-
lid
Naumlide Taevakaart SimCity
18
Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-
peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud
uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks
hea soorituse eest
Naumlide Europe Geora
Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste
tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite
hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning
arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused
Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration
Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil
koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik
arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus
Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas
vastus on otildeige)
Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes
Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest
Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine
toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-
pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama
Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-
jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet
Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
2
SISUKORD
1 TUTVUSTUS PRAEGUSEST UUE MEEDIA VOtildeIMALUSTEST OtildePPETOumlOumlS 6
11 Internet ja tema votildeimalused 6
111 Mis on internet 6
112 Interneti pakutavad teenused 6
113 WWW programmid WWW lehitsejad 8
114 Interneti otsingusuumlsteemid 9
115 Veebileht 10
2INFOTEHNOLOOGIA VAHENDID KOOLITUNDIDES 12
21 Infotehnoloogia olemus 12
22 Naumlited koolis kasutatavatest infotehnoloogia vahenditest 13
221 Arvuti 13
222 Puutetundlik tahvel 13
223 Esitlusmikser 14
224 Dokumendikaamera 14
225 Grafoprojektor 15
226 Dataprojektor 15
23 Otildepitarkvara 16
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS 20
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS 22
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE 23
51 Konservatiivsed otildepetajad 23
52 Tundide uumlksluisus 23
521 Multimeediavahendid videokonverentsid 23
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel 25
54 Koolikiusamine 27
55 Koolitundi segavad faktorid 28
56 eKooli puudused 28
3
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed 30
6 INTERVJUU 32
KOKKUVOtildeTE 35
KASUTATUD KIRJANDUS 37
LISA1 39
1 Kuumlsitluste analuumluumls 39
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls 39
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls 46
LISA 2 50
ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised 50
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele 50
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele 53
4
SISSEJUHATUS
Antud toumlouml on valminud osutamaks taumlhelepanu infotehnoloogiliste vahendite positiivsetele ja ne-
gatiivsetele motildejudele koolides Uurimustoumlouml teema on valitud et suurendada teadlikust seoses
tehnoloogia kiire arenguga ning teha ka jaumlreldusi ja analuumluumlsida inimeste valmisolekut erinevate
tehnoloogiliste muutuste sisse viimiseks otildeppetegevusse
Kaumlesolev uurimistoumlouml jaguneb kaheks osaks teoreetiliseks ja praktiliseks
Uurimistoumlouml teoreetilises osas antakse uumllevaade teema Meedia- uue aja votildeimalsed kaumlsitlemisel
Raumlaumlgitakse Interneti ajaloost tutvustakse selle laiahaardelisi votildeimalusi ning tuuakse vaumllja kool-
isiseste ja individuaalsete otildeppemeetodite kasutusaspekte ja muud Uurimistoumloumlga otsitakse vas-
tuseid ning erinevatest kirjandusteostest Interneti veebisaitidelt ja muudest vaumlljaannetest Toumloumls
jotildeutakse vastusteni mis antud ajahetkel kotildeige efektiivsemad ja samas ka reaalsemad oleksid
Uurimuse praktilises osas viiakse laumlbi veebipotildehine kuumlsitlus otildepilastele ja otildepetajatele
(httpwwwwixcommeediaabi) Otildepilastele suunatud kuumlsitluses uuritakse otildeppurite arvamusi
neljast vanuseastmest laumlhtudes 1-3 klasside otildepilased 4-6 klasside otildepilased 7-9 klassi otildepi-
lased ning 10-12 klasside otildepilased Vanuseastmed on valitud ealisi iseaumlrasusi ja otildepilaste maail-
matunnetuse oskust arvesse votildettes saamaks parimat tagasisidet erineva vanusega noorte arva-
musest Teine kuumlsimustik on suunatud noori juhendavatele otildepetajatele Kuna otildepetaja on isik kes
tehnoloogia osataumlhtsusega otildeppetoumloumls enim kohanema peab ja oma harjumusi muutma ning seni-
seid otildepetamismeetodeid uumlmber hindama siis on motildeistlik teada ka nende arvamus antud teema-
valdkonnas
Peale kuumlsitluste laumlbiviimise ja nende analuumluumlsi korraldatakse uurimistoumloumld laumlbiviidud koolis
motildenede aktiivselt uuenduslike infotehnoloogia vahenditega kaasa laumlinud otildepetajaga intervjuud
ning uuritakse nende arvamust ja suhtumist teemasse sealjuures ka taumlhelepanekuid noorte otildepie-
dukuse ja teemadest arusaamise valdkonnas
5
Uurimisoumlouml laumlbiviimisel soovitakse taumlnada abi eest juhendajat ja seejuures ka uumlhte intervjueeritavat
Laine Aluoja intervjuu andnud otildepetajat Merike Nurgest kotildeiki tublisid kuumlsitluste taumlitjaid eesti
keele otildepetajat Aili Meierit vormistuse potildehitotildedede selgitamise eest Kristel Vahtrat ning kotildeiki kes
toetasid ja abistasid uurimust teemal Meedia- uue aja votildeimalused laumlbi viia ja vormistada
6
1 TUTVUSTUS PRAEGUSEST UUE MEEDIA VOtildeIMALUSTEST OtildePPETOumlOumlS
11 Internet ja tema votildeimalused
111 Mis on internet
Internet on votilderkude votilderk Loomulikult peame siin silmas arvutivotilderke Neid arvutivotilderke mis kon-
toris arvuteid omavahel uumlhendavad tuntakse kohtvotilderkude nime all Kui kohtvotildergud omavahel
telefoniliinide valguskaablite votildei raadiolainete- saelhulgas satelliitside- kaudu uumlhendada saame
laivotildergu Internet ongi laivotilderk mis seob hulga kohtvotilderke kasutades nende
uumlhendamiseks kotildeikvotildeimalikke motildeeldavaid tehnilisi lahendusi (Martens 19961)
112 Interneti pakutavad teenused
Internetti votildeiks votilderrelda maailma suurima kaubamajaga See uumllemaailmselt lotildeimitud
komplektne tervik pakub aumlaumlrmiselt palju erinevaid teenuseid tooteid mida igapaumlevaelus
kasutada Paljud Internetis pakutavad teenused on tasuta on ka palju tasulisi teenuseid
Teenuste kasutamine sotildeltub suuresti inimese huvialadest ja vajadustest Otildeppetoumloumls eden-
damiseks on Internetist saadaval palju erinevaid programme ja veebilehti mis aitavad
teemasid selgitada
Tuntuimad ning kasutatavaimad on jaumlrgmised Interneti teenused
Elektronpost (e-mail) votildeimaldab saata elektronkujul teksti dokumente multimeedia
faile ja muud aumlaumlretult kiiresti uumlkskotildeik millisesse maailma paika
7
WWW (World-Wide Web) votildeimaldab alla laadida votildergust dokumente mis sisalda-
vad lisaks tekstile veel pilte video- ja audiomaterjale E-posti kotilderval peetakse seda uumlheks
enim kasutatavaks teenuseks
Usenet (newsgroups uudisegrupid) votildeimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada
sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel
FTP (File Transfer Protocol) votildeimaldab edastada faile uumlhest arvutist teise
Telnet votildeimaldab siseneda uumlle votildergu teise arvutisse ning toumloumltada seal
Gopher votildeimaldab saada menuumluumlsuumlsteemide kaudu votildergust mitmesuguseid tekstima-
terjale
Archie otsib teatud maumlrksotildena jaumlrgi dokumente uumlle kotildeikide maailma tuntuimate FTP-
arhiivide
Kotildeik need teenused toumloumltavad potildehimotildetteliselt samamoodi sotildeltumata sellest kas arvuti
paikneb kotildervaltoas votildei teisel kontinendil Vahe votildeib motildenikord olla ainult kiiruses ning
seda juhul kui liinid on hotildeivatud
Peale uumllal toodute on Internetis veel palju lisavotildeimalusi Naumliteks saab vaadata kas mingi
server on uumlleval kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud saab esitada paumlrin-
guid IP-aadresside ja domeenide jaumlrgi nimeserveritele see taumlhendab vaadata millised ar-
vutid on votildergus olemas vestelda teise kasutajaga votildei koguni maumlngida uumlle votildergu
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm (17022010)]
8
113 WWW programmid WWW lehitsejad
1) WWW
WWW kujutab endast uumlhtset globaalset infosuumlsteemi mille moodustavad maailma palju-
des arvutites paiknevad andmed mis on kaumlttesaadavad kotildeikidele soovijatele
Selliseid arvuteid nimetatakse WWW serveriteks ning seal toumloumltab andmeid haldav spet-
siaalne tarkvara
WWW all kaumlttesaadav info paikneb serverites HTML (HyperText Markup Language) kee-
les vormistatud dokumentidena need votildeivad sisaldada laumlbisegi teksti pilte heli- ja
videolotildeike seega potildehimotildetteliselt kotildeiki arvutites esitatavaid andmetuumluumlpe
WWW suurimaks omapaumlraks ongi huumlpertekst - mingi lehekuumllje suvalised osad (lause
teatavad sotildenad pilt vms) saavad viidata suvalisele teisele lehekuumlljele olenemata sellest
kas viidatav materjal paikneb samas serveris votildei teiselpool maakera
Lisaks passiivsele vaatamisele saab WWWs toimuvasse sekkuda tihti ka kasutaja ise le-
hekuumlljed votildeivad sisaldada lahtreid kuhu saab sisestada mitmesuguseid tekste See votildei-
maldab WWWs realiseerida mitmeid interaktiivseid suumlsteeme naumliteks otsida midagi
maumlrksotildena jaumlrgi taumlita veebipotildehiselt kuumlsitlusi WWW all kaumlttesaadavaid lehekuumllgi votildei
nende kogumeid nimetatakse tihti kodulehekuumllgedeks (homepage) WWW on esimene
Interneti teenus mis toumloumltati vaumllja spetsiaalselt graafilise toumloumlkeskkonna jaoks
WWW dokumentide esitamiseks on koostatud spetsiaalne keel - HTML (HyperText
Markup Language) milles on kotildeik WWW all kaumlttesaadavad materjalid (lehekuumlljed) kirju-
tatud Sellele viitab faililaiend html votildei htm Igal dokumendil on WWWs oma aadress
ehk URL (Uniform Resource Locator) mille potildehjal leiab suumlsteem dokumendi uumlkskotildeik
kust maailma osast uumlles Seda muidugi juhul kui selline dokument leidub ning sideliinid
selleni toimivad vastasel korral kuvatakse veateade Tuumluumlpilise HTML dokumendi URL
9
naumleb vaumllja kujul httparvutipiirkondportkataloogfailhtml kus http taumlhistab dokumendi
edastamiseks kasutatavat teenust (HyperText Transfer Protocol) arvutipiirkond WWW
serveri nime (votildeib kasutada ka neljast numbrist koosnevat IP aadressi) ning port kasutata-
vat pordi numbrit Vaikimisi kasutab http porti 80 sel juhul votildeib selle URList aumlra jaumltta
mida tavaliselt tehaksegi Kataloog on siin alamkataloog (kataloogitee) WWW-serveris
ning failhtml kuvatav fail selles alamkataloogis Vahel votildeib kataloogitee sisaldada ka
maumlrke Naumliteks maumlrgiga ~ algav kataloogi nimi viitab arvutikasutaja isiklikule lehekuumlljele
WWW alla votildeivad kodulehekuumllgi uumlles panna kotildeik kel on kasutaja ehk account motildenes
Interneti arvutis mis toimib WWW serverina Uumlldisemalt - WWW all esitatu ainsateks
temaatilisteks piirideks on omanike fantaasia On kodulehekuumllg kord kusagil maailmas
aga puumlsti pandud siis saavad seda vaadata kotildeik Interneti kasutajad uumlle maailma ainsaks
piiravaks teguriks votildeib olla ainult sideliinide kiirus
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm(18022010)]
2) WWW lehitsejad
WWW all kaumlttesaadavaid HTMLis kirjutatud lehekuumllgi votildeimaldavad Internetti uumlhendatud
masinatest naumlha spetsiaalsed programmid mida nimetatakse WWW lehitsejateks (WWW
browsers) Nende potildehieesmaumlrk on siirdada ning kuvada WWW lehekuumllgi millele lisandu-
vad sageli ka mitmed lisavotildeimalused ning mugavused Tuntuimad WWW brauserid on
Internet Explorer Mozilla Firefox Lynx Safari ja Opera
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm (18022010)]
114 Interneti otsingusuumlsteemid
WWW on samasugune hajussuumlsteem nagu kogu Internetki kuhu iga huviline saab uumlles
panna suvalist teemat kajastavat infot Seega on vajaliku info leidmine uumlle kogu maailma
10
(taumlpsemini uumlle kotildeikide WWW lehekuumllgede) sageli uumllimalt komplitseeritud kuna uumlldisest
infouputusest tingituna ei leia tihti konkreetsele teemale vastavat kodulehekuumllge uumlles
Eeltoodu hotildelbustamiseks on Internetis koostatud spetsiaalsed otsisuumlsteemid (search en-
gines) mille uumllesandeks on info otsimine etteantud maumlrksotildenade potildehjal Enamik otsisuumls-
teeme on oma uumllesehituselt potildehimotildetteliselt sarnased Nad kujutavad endast tohutut Inter-
neti kodulehekuumllgede kataloogi mis sisaldab viiteid lehekuumllgedele endile ning lehekuumlljel
paiknevaid olulisemaid maumlrksotildenu Enamik otsisuumlsteeme ei piirdu WWW lehekuumllgede
pealkirjadega vaid vaatab ka nende sisu Lisaks sellele hotildelmavad paljud neist lisaks
kodulehekuumllgedele ka olulisemaid uudisegruppe koos neis ilmunud artiklitega mille
sisudes saab otsida samamoodi kui WWW lehekuumllgedes
Tuntumad otsingusuumlsteemid on Google Bing Alta Vista Lycos Webcrawler Yahoo Ex-
cite ja Neti [httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm(26022010)]
115 Veebileht
Veebileht on veebis (veebisaidil) asuv dokument Sisu (pildid tekst huumlpertekstlingid
video- ja audiofailid) esitusviis ja vaumlljanaumlgemine luuakse HTML-maumlrgistuskeele (uuemal
ajal XHTML) abil Veebi lehekuumlljed on justkui raamatu lehekuumlljed Peamine asi mis neid
paberist raamatu lehtedest eristab on see et lehekuumllgedel on lingid millele vajutades
paumlaumlseb teistele lehekuumllgedele ning seal linkidele klikkides omakorda jaumlrgmistele jne
Veebilehtede vaatamiseks on tarvis spetsiaalset programmi mida kutsutakse veebilehitse-
jaks ehk inglisepaumlraselt brauseriksWindowsi kasutajate seas on kindlasti tuntuimaks vee-
bilehitsejaks Internet Explorer Maci kasutajatel on operatsioonisuumlsteemiga kaasas Safari
Kotildeigil nendel erinevatel programmidel on uumlks uumlhine ja aumlaumlrmiselt oluline oskus - oskus
naumlidata veebilehti Kuid olgugi et uumlhte veebilehte saab vaadata paljude erinevate braus-
eritega ei naumle lehekuumllg erinevates brauserites sugugi taumlpselt uumlhesugune vaumllja Eriti haumlsti
11
teavad seda need kes on kuumllastanud veebilehti pihuarvuti votildei mobiiltelefoniga votildei kasu-
tanud hoopis tekstipotildehist brauserit nagu uumllaltoodud Lynx
Seega pole veebileht mitte mingi staatiline pilt mis laumlbi traadi sinu arvutisse raumlndab vaid
hoopis mingi isemoodi informatsioon mille potildehjal brauser vastavalt oma votildeimetele vee-
bilehe ekraanile kuvab [ httpetwikipediaorgwikiVeebileht (9032010)]
12
2INFOTEHNOLOOGIA VAHENDID KOOLITUNDIDES
21 Infotehnoloogia olemus
Information Technology (IT) on defineeritud Information Technology Association of
America (ITAA) poolt mis taumlhendab uuringute kavandamist arendamist rakendamist
toetamist votildei juhtimist arvutipotildehistele infosuumlsteemidele eriti tarkvararakendustele ja ar-
vuti riistvarale See kaumlsitleb elektrooniliste arvutite kasutust ja arvutitarkvara kon-
verteerimist et saumlilitada kaitsta toumloumldelda edastada ja turvaliselt alla laadida informat-
siooni
Taumlnapaumleval on teave infotehnoloogiast suurenenud ja hotildelmab mitmeid aspekte arvutus-
tehnikast ja tehnoloogiast Motildeiste on muutunud vaumlga aumlratuntavaks IT valdkond on laia-
haardeline hotildelmates paljusid valdkondi
Kui arvuti ja sidetehnoloogia on omavahel uumlhendatud on tulemuseks infotehnoloogia votildei
Infotech Infotehnoloogia on uumlldine motildeiste mis kirjeldab mis tahes tehnoloogiat mis
aitab toota toumloumldelda saumlilitada edastada rakendada ja votildei levitada informatsiooni
[httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia (28022010)]
13
22 Naumlited koolis kasutatavatest infotehnoloogia vahenditest
221 Arvuti
Arvuti (personaalarvuti raal computer) on kahest osast koosnev suumlsteem mis on maumlaumlra-
tud info toumloumltlemiseks Arvuti on IT uumlks potildehilisi vaumlljundeid Koolides on jaumlrjest enam
hakatud kasutama erinevaid IT vahendeid seejuures on suurenenud ka arvuti kasutamise
maht Arvutite kaasabil toumloumltab ka palju teisi tehnoloogia vidinaid ja samas potildehineb kool-
isisene ja iseseisev otildeppimine enamasti arvuti ja selle votildeimaluste kasutamisel Siin tulevad
maumlngu ka ainetarkvarad millest hiljem rohkem kirjutatud on
[httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml (9032010)]
222 Puutetundlik tahvel
Hariduslikel eesmaumlrkidel loodud Notebook tarkvaraga Smart Board puutetundlikud
tahvlid votildeimaldavad otildepilastel otildepetaja poolt arvutis tehtud uumllesannet lahendada nii et teh-
tud muudatused salvestuvad ka otildepetaja arvutis Tahvlil tehtud liigutused on votildeimalik
salvestada eraldi failina ning hiljem toumloumldeldes viia vajalikud muutused algdokumenti
Puutetundlikule ekraanile kirjutatud tekst edastatakse arvutisse arvutist laumlheb juba
muudetud kujutis tagasi videoprojektorisse ja nii naumlebki minimaalse viivitusega juba taumli-
endatud pilti ekraanil Ka arvutis leiduvat tarkvara on votildeimalik puutetundliku ekraani
kaudu juhtida
Tahvli toumloumlks on vaja puutetundlikku ekraani arvutit ning videoprojektorit mis arvutis
leiduvad rakendused tahvlile kuvab
[httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm (28022010)]
14
223 Esitlusmikser
Esitlusmikser on seade mis muudab ladusaks vaumlga erinevad keerukad esitlused kus va-
heldumisi kasutusel erinevad videoseadmed (DVD-maumlngijad VHSid) ja arvutid Esitlus-
mikseril on erinevaid votildei arvutist konfigureeritavaid sisendeid nii pildile kui helile seade
on motildeeldud nende piltide sujuvaks vahetamiseks ilma projektori sisendeid vahetamata
Esitlusmikser on eelkotildeige suurte saalide ja keskuste toumloumlvahend kus tavaliselt uumlletab sis-
endseadmete hulk projektori sisendite arvu ja seadmelaua ning projektori vahele pole tar-
vis rohkem kui uumlht kaablit Ka eri sisendite helide uumlmberluumllitamine toimub samaaegselt
pildiga Pealegi on osal projektoritel halb komme pilti enne kuvamist mitu sekundit diag-
noosida ja need on esinejale piinarikkad hetked
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
224 Dokumendikaamera
Dokumendikaamera on asendamatu seade kui publikule on vaja naumlidata esemeid pildi-
materjali naumliteks raamatust Probleemiks on XGA-vaumlljundiga kaamerate vaumlike valgus-
tundlikkus ja nende kaamerate liiga kotilderge hind
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
15
225 Grafoprojektor
Grafo- ehk kileprojektor on ainuke seade mida ei juhita puuteekraani kaudu Reeglina
kasutatakse keskmist ekraani mingi moumloumlndusega (pilt on siis moonutatud trapetsikuju-
line) saab kasutada ka aumlaumlrmisiGrafoprojektor ise asetseb spetsiaalsel ratastega alusel
Pildi teravustamine kaumlib vaumlikese kaumlepideme abil laumlaumltse all
[httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafopro
jektor(30022010)]
226 Dataprojektor
Dataprojektorit tuntakse ka veel nimede all multimeediaprojektor projektor ja kahur on
arvutiga uumlhendatud seade mitmesuguste materjalide demonstreerimiseks suurel ekraanil
Tihti on dataprojektoriga uumlhendatud ka videomakk ja DVD maumlngija siis on juba tegemist
hoopis suuremaid votildeimalusi pakkuva multimeediakeskusega
Dataprojektori suurimaks eeliseks votilderreldes teiste naumlitlikustamise vahenditega on votildeima-
lus demonstreerida otildeppematerjali kogu klassile korraga ja annab votildeimaluse toumlouml kaumligus
esitatavat infot muuta Projektori abiga on votildeimalik demonstreerida muutuvat (animeeri-
tud duumlnaamilist) pilti mida teiste esitlusvahenditega on vaumlga raske votildei sootuks votildeimatu
teha Eriti hea on selliseid animeeritud esitlusi kasutada duumlnaamiliste protsesside kir-
jeldamiseks ja seletamiseks Projektori abil on efektiivne ka otildepitu frontaalne kordamine
testiprogrammi abil
Dataprojektori vahendusel on votildeimalik demonstreerida mitmeidki keerulisi katseid mille
korraldamine kooli tingimustes ei ole motildeeldav kas vastavate vahendite puudumise votildei
ohutuse totildettu Dataprojektori abil on vahendatavad ka mitmesugused heliefektid jms Da-
taprojektoriga tagatakse kotilderge esteetiline tase tunni laumlbiviimisel
16
[httpraplatgee8008RaplaTGOpetajadandrusmetsmadataprojektordownload
(30022010)]
23 Otildepitarkvara
Otildepitarkvara all motildeistetakse CD-le ja arvutidisketile paigutatud otildepiotstarbelisi tarkvaraprogramme
ja internetis vaumlljas olevaid elektroonilisi otildeppematerjale
Otildeppetoumloumls rakendatav otildepitarkvara votildeiks liigitada jaumlrgnevalt
middot uumlldtarkvara (teksti- ja andmetoumloumltlusvahendid tabeltoumloumltlusvahendid joonistuspaketid jpm)
middot spetsiaalsed otildepiprogrammid
middot spetsiaalsed erialaprogrammid
middot programmeerimissuumlsteemid
IKT (Info ja kommunikatsioonitehnoloogia) abil ainet otildepetades peab valima sobiva otildepitarkvara
Otildepitarkvara roll otildepieesmaumlrkide saavutamiseks peab olema otildepilasele selge otildepilased peavad
teadma kuidas kasutada materjali mis ulatuses teadmisi notildeutakse millistele materjali osadele
nad peavad enam taumlhelepanu poumloumlrama ning kuidas otildepitarkvara teadmiste omandamiseks kasu-
tada
Eesti koolides kasutatakse tekstitoumloumltluse otildepetamiseks peamiselt programmi Microsoft Word tabe-
larvutuse jaoks programmi Microsoft Excel ning graafika otildepetamiseks programmi Microsoft
Paint ja Microsoft PowerPoint
Microsoft Excelis tehtud toumloumllehti on votildeimalik kasutada pea kotildeigis arvutites
bull Otildepitarkvara liigid
Drillprogrammid votildeimaldavad harjutamist esitades samu votildei sarnaseid kuumlsimusi-uumllesandeid seni
kuni saavutatakse mingi edukuse tase Selliseid programme kasutatakse enamasti reaalainete otildepe-
17
tamisel tuumluumlpilised on need ka keele otildepetamisel (sotildenavara) Nendega saab anda individuaalset ta-
gasisidet samuti votildeimaldavad need valida igale otildepilasele vastava jotildeukohase kiiruse Drillpro-
grammid on sageli kombineeritud maumlngudega
Naumlide MATIKE Rosetta Stone LinguaLand
Juhendavad otildepiprogrammid otildepetavad laumlbi dialoogi Otildeppetunni jooksul kordub palju kordi jaumlrg-
mine tsuumlkkel
middot uue informatsiooni esitamine
middot otildepilasele kuumlsimuste esitamine
middot vastuste potildehjal otsustamine kas siirduda uue informatsiooni andmisele votildei korrata (seletada
uuesti) vana
Naumlide klaviatuuriotildeppe programmid interneti kasutamist otildepetav Web Wise
Huumlpermeedium lubab otildeppijal valida individuaalse tee info omandamisel Paljud huumlpermeediumil
potildehinevad otildepiprogrammid kujutavad endast arvutiseeritud raamatuid mis sisaldavad multi-
meedia vahenditega koostatud illustratsioone (pildid joonised animatsioonid helitaust video)
Tavaliselt on neis lisaks jaumlrjestikkusele laumlbimisvotildeimalusele ka huumlpertekstiviidad st tekstis liiku-
mise teid on rohkem kui uumlks Vaumlhe interaktiivsed multimeedia raamatud votildeimaldavad vaid esita-
tavat otildeppetuumlkki valida ja motildenikord illustratsioonile ka parameetreid sisestada
Naumlide CD-d Eesti selgroogsed Eesti taimed Eesti geograafia Encarta
Simulatsioonid imiteerivad arvuti vahenditega mingeid protsesse votildei naumlitavad nende tulemusi
Need votildeivad olla passiivsed demoprogrammid (naumliteks kuu votildei planeetide liikumine taevakaar-
dil) aga ka interaktiivsed st votildeimaldavad protsessi parameetrite sisestamist ja reageerivad otildepi-
lase otsustustele
Simulatsioonidega saab naumlidata vaumlga kiireid ja ka vaumlga aeglasi protsesse Samuti votildeimaldavad
need naumlidata protsesse mida klassis ei saa korraldada nende ohtlikkuse totildettu votildei mis on liiga kal-
lid
Naumlide Taevakaart SimCity
18
Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-
peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud
uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks
hea soorituse eest
Naumlide Europe Geora
Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste
tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite
hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning
arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused
Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration
Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil
koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik
arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus
Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas
vastus on otildeige)
Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes
Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest
Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine
toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-
pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama
Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-
jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet
Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
3
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed 30
6 INTERVJUU 32
KOKKUVOtildeTE 35
KASUTATUD KIRJANDUS 37
LISA1 39
1 Kuumlsitluste analuumluumls 39
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls 39
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls 46
LISA 2 50
ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised 50
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele 50
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele 53
4
SISSEJUHATUS
Antud toumlouml on valminud osutamaks taumlhelepanu infotehnoloogiliste vahendite positiivsetele ja ne-
gatiivsetele motildejudele koolides Uurimustoumlouml teema on valitud et suurendada teadlikust seoses
tehnoloogia kiire arenguga ning teha ka jaumlreldusi ja analuumluumlsida inimeste valmisolekut erinevate
tehnoloogiliste muutuste sisse viimiseks otildeppetegevusse
Kaumlesolev uurimistoumlouml jaguneb kaheks osaks teoreetiliseks ja praktiliseks
Uurimistoumlouml teoreetilises osas antakse uumllevaade teema Meedia- uue aja votildeimalsed kaumlsitlemisel
Raumlaumlgitakse Interneti ajaloost tutvustakse selle laiahaardelisi votildeimalusi ning tuuakse vaumllja kool-
isiseste ja individuaalsete otildeppemeetodite kasutusaspekte ja muud Uurimistoumloumlga otsitakse vas-
tuseid ning erinevatest kirjandusteostest Interneti veebisaitidelt ja muudest vaumlljaannetest Toumloumls
jotildeutakse vastusteni mis antud ajahetkel kotildeige efektiivsemad ja samas ka reaalsemad oleksid
Uurimuse praktilises osas viiakse laumlbi veebipotildehine kuumlsitlus otildepilastele ja otildepetajatele
(httpwwwwixcommeediaabi) Otildepilastele suunatud kuumlsitluses uuritakse otildeppurite arvamusi
neljast vanuseastmest laumlhtudes 1-3 klasside otildepilased 4-6 klasside otildepilased 7-9 klassi otildepi-
lased ning 10-12 klasside otildepilased Vanuseastmed on valitud ealisi iseaumlrasusi ja otildepilaste maail-
matunnetuse oskust arvesse votildettes saamaks parimat tagasisidet erineva vanusega noorte arva-
musest Teine kuumlsimustik on suunatud noori juhendavatele otildepetajatele Kuna otildepetaja on isik kes
tehnoloogia osataumlhtsusega otildeppetoumloumls enim kohanema peab ja oma harjumusi muutma ning seni-
seid otildepetamismeetodeid uumlmber hindama siis on motildeistlik teada ka nende arvamus antud teema-
valdkonnas
Peale kuumlsitluste laumlbiviimise ja nende analuumluumlsi korraldatakse uurimistoumloumld laumlbiviidud koolis
motildenede aktiivselt uuenduslike infotehnoloogia vahenditega kaasa laumlinud otildepetajaga intervjuud
ning uuritakse nende arvamust ja suhtumist teemasse sealjuures ka taumlhelepanekuid noorte otildepie-
dukuse ja teemadest arusaamise valdkonnas
5
Uurimisoumlouml laumlbiviimisel soovitakse taumlnada abi eest juhendajat ja seejuures ka uumlhte intervjueeritavat
Laine Aluoja intervjuu andnud otildepetajat Merike Nurgest kotildeiki tublisid kuumlsitluste taumlitjaid eesti
keele otildepetajat Aili Meierit vormistuse potildehitotildedede selgitamise eest Kristel Vahtrat ning kotildeiki kes
toetasid ja abistasid uurimust teemal Meedia- uue aja votildeimalused laumlbi viia ja vormistada
6
1 TUTVUSTUS PRAEGUSEST UUE MEEDIA VOtildeIMALUSTEST OtildePPETOumlOumlS
11 Internet ja tema votildeimalused
111 Mis on internet
Internet on votilderkude votilderk Loomulikult peame siin silmas arvutivotilderke Neid arvutivotilderke mis kon-
toris arvuteid omavahel uumlhendavad tuntakse kohtvotilderkude nime all Kui kohtvotildergud omavahel
telefoniliinide valguskaablite votildei raadiolainete- saelhulgas satelliitside- kaudu uumlhendada saame
laivotildergu Internet ongi laivotilderk mis seob hulga kohtvotilderke kasutades nende
uumlhendamiseks kotildeikvotildeimalikke motildeeldavaid tehnilisi lahendusi (Martens 19961)
112 Interneti pakutavad teenused
Internetti votildeiks votilderrelda maailma suurima kaubamajaga See uumllemaailmselt lotildeimitud
komplektne tervik pakub aumlaumlrmiselt palju erinevaid teenuseid tooteid mida igapaumlevaelus
kasutada Paljud Internetis pakutavad teenused on tasuta on ka palju tasulisi teenuseid
Teenuste kasutamine sotildeltub suuresti inimese huvialadest ja vajadustest Otildeppetoumloumls eden-
damiseks on Internetist saadaval palju erinevaid programme ja veebilehti mis aitavad
teemasid selgitada
Tuntuimad ning kasutatavaimad on jaumlrgmised Interneti teenused
Elektronpost (e-mail) votildeimaldab saata elektronkujul teksti dokumente multimeedia
faile ja muud aumlaumlretult kiiresti uumlkskotildeik millisesse maailma paika
7
WWW (World-Wide Web) votildeimaldab alla laadida votildergust dokumente mis sisalda-
vad lisaks tekstile veel pilte video- ja audiomaterjale E-posti kotilderval peetakse seda uumlheks
enim kasutatavaks teenuseks
Usenet (newsgroups uudisegrupid) votildeimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada
sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel
FTP (File Transfer Protocol) votildeimaldab edastada faile uumlhest arvutist teise
Telnet votildeimaldab siseneda uumlle votildergu teise arvutisse ning toumloumltada seal
Gopher votildeimaldab saada menuumluumlsuumlsteemide kaudu votildergust mitmesuguseid tekstima-
terjale
Archie otsib teatud maumlrksotildena jaumlrgi dokumente uumlle kotildeikide maailma tuntuimate FTP-
arhiivide
Kotildeik need teenused toumloumltavad potildehimotildetteliselt samamoodi sotildeltumata sellest kas arvuti
paikneb kotildervaltoas votildei teisel kontinendil Vahe votildeib motildenikord olla ainult kiiruses ning
seda juhul kui liinid on hotildeivatud
Peale uumllal toodute on Internetis veel palju lisavotildeimalusi Naumliteks saab vaadata kas mingi
server on uumlleval kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud saab esitada paumlrin-
guid IP-aadresside ja domeenide jaumlrgi nimeserveritele see taumlhendab vaadata millised ar-
vutid on votildergus olemas vestelda teise kasutajaga votildei koguni maumlngida uumlle votildergu
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm (17022010)]
8
113 WWW programmid WWW lehitsejad
1) WWW
WWW kujutab endast uumlhtset globaalset infosuumlsteemi mille moodustavad maailma palju-
des arvutites paiknevad andmed mis on kaumlttesaadavad kotildeikidele soovijatele
Selliseid arvuteid nimetatakse WWW serveriteks ning seal toumloumltab andmeid haldav spet-
siaalne tarkvara
WWW all kaumlttesaadav info paikneb serverites HTML (HyperText Markup Language) kee-
les vormistatud dokumentidena need votildeivad sisaldada laumlbisegi teksti pilte heli- ja
videolotildeike seega potildehimotildetteliselt kotildeiki arvutites esitatavaid andmetuumluumlpe
WWW suurimaks omapaumlraks ongi huumlpertekst - mingi lehekuumllje suvalised osad (lause
teatavad sotildenad pilt vms) saavad viidata suvalisele teisele lehekuumlljele olenemata sellest
kas viidatav materjal paikneb samas serveris votildei teiselpool maakera
Lisaks passiivsele vaatamisele saab WWWs toimuvasse sekkuda tihti ka kasutaja ise le-
hekuumlljed votildeivad sisaldada lahtreid kuhu saab sisestada mitmesuguseid tekste See votildei-
maldab WWWs realiseerida mitmeid interaktiivseid suumlsteeme naumliteks otsida midagi
maumlrksotildena jaumlrgi taumlita veebipotildehiselt kuumlsitlusi WWW all kaumlttesaadavaid lehekuumllgi votildei
nende kogumeid nimetatakse tihti kodulehekuumllgedeks (homepage) WWW on esimene
Interneti teenus mis toumloumltati vaumllja spetsiaalselt graafilise toumloumlkeskkonna jaoks
WWW dokumentide esitamiseks on koostatud spetsiaalne keel - HTML (HyperText
Markup Language) milles on kotildeik WWW all kaumlttesaadavad materjalid (lehekuumlljed) kirju-
tatud Sellele viitab faililaiend html votildei htm Igal dokumendil on WWWs oma aadress
ehk URL (Uniform Resource Locator) mille potildehjal leiab suumlsteem dokumendi uumlkskotildeik
kust maailma osast uumlles Seda muidugi juhul kui selline dokument leidub ning sideliinid
selleni toimivad vastasel korral kuvatakse veateade Tuumluumlpilise HTML dokumendi URL
9
naumleb vaumllja kujul httparvutipiirkondportkataloogfailhtml kus http taumlhistab dokumendi
edastamiseks kasutatavat teenust (HyperText Transfer Protocol) arvutipiirkond WWW
serveri nime (votildeib kasutada ka neljast numbrist koosnevat IP aadressi) ning port kasutata-
vat pordi numbrit Vaikimisi kasutab http porti 80 sel juhul votildeib selle URList aumlra jaumltta
mida tavaliselt tehaksegi Kataloog on siin alamkataloog (kataloogitee) WWW-serveris
ning failhtml kuvatav fail selles alamkataloogis Vahel votildeib kataloogitee sisaldada ka
maumlrke Naumliteks maumlrgiga ~ algav kataloogi nimi viitab arvutikasutaja isiklikule lehekuumlljele
WWW alla votildeivad kodulehekuumllgi uumlles panna kotildeik kel on kasutaja ehk account motildenes
Interneti arvutis mis toimib WWW serverina Uumlldisemalt - WWW all esitatu ainsateks
temaatilisteks piirideks on omanike fantaasia On kodulehekuumllg kord kusagil maailmas
aga puumlsti pandud siis saavad seda vaadata kotildeik Interneti kasutajad uumlle maailma ainsaks
piiravaks teguriks votildeib olla ainult sideliinide kiirus
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm(18022010)]
2) WWW lehitsejad
WWW all kaumlttesaadavaid HTMLis kirjutatud lehekuumllgi votildeimaldavad Internetti uumlhendatud
masinatest naumlha spetsiaalsed programmid mida nimetatakse WWW lehitsejateks (WWW
browsers) Nende potildehieesmaumlrk on siirdada ning kuvada WWW lehekuumllgi millele lisandu-
vad sageli ka mitmed lisavotildeimalused ning mugavused Tuntuimad WWW brauserid on
Internet Explorer Mozilla Firefox Lynx Safari ja Opera
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm (18022010)]
114 Interneti otsingusuumlsteemid
WWW on samasugune hajussuumlsteem nagu kogu Internetki kuhu iga huviline saab uumlles
panna suvalist teemat kajastavat infot Seega on vajaliku info leidmine uumlle kogu maailma
10
(taumlpsemini uumlle kotildeikide WWW lehekuumllgede) sageli uumllimalt komplitseeritud kuna uumlldisest
infouputusest tingituna ei leia tihti konkreetsele teemale vastavat kodulehekuumllge uumlles
Eeltoodu hotildelbustamiseks on Internetis koostatud spetsiaalsed otsisuumlsteemid (search en-
gines) mille uumllesandeks on info otsimine etteantud maumlrksotildenade potildehjal Enamik otsisuumls-
teeme on oma uumllesehituselt potildehimotildetteliselt sarnased Nad kujutavad endast tohutut Inter-
neti kodulehekuumllgede kataloogi mis sisaldab viiteid lehekuumllgedele endile ning lehekuumlljel
paiknevaid olulisemaid maumlrksotildenu Enamik otsisuumlsteeme ei piirdu WWW lehekuumllgede
pealkirjadega vaid vaatab ka nende sisu Lisaks sellele hotildelmavad paljud neist lisaks
kodulehekuumllgedele ka olulisemaid uudisegruppe koos neis ilmunud artiklitega mille
sisudes saab otsida samamoodi kui WWW lehekuumllgedes
Tuntumad otsingusuumlsteemid on Google Bing Alta Vista Lycos Webcrawler Yahoo Ex-
cite ja Neti [httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm(26022010)]
115 Veebileht
Veebileht on veebis (veebisaidil) asuv dokument Sisu (pildid tekst huumlpertekstlingid
video- ja audiofailid) esitusviis ja vaumlljanaumlgemine luuakse HTML-maumlrgistuskeele (uuemal
ajal XHTML) abil Veebi lehekuumlljed on justkui raamatu lehekuumlljed Peamine asi mis neid
paberist raamatu lehtedest eristab on see et lehekuumllgedel on lingid millele vajutades
paumlaumlseb teistele lehekuumllgedele ning seal linkidele klikkides omakorda jaumlrgmistele jne
Veebilehtede vaatamiseks on tarvis spetsiaalset programmi mida kutsutakse veebilehitse-
jaks ehk inglisepaumlraselt brauseriksWindowsi kasutajate seas on kindlasti tuntuimaks vee-
bilehitsejaks Internet Explorer Maci kasutajatel on operatsioonisuumlsteemiga kaasas Safari
Kotildeigil nendel erinevatel programmidel on uumlks uumlhine ja aumlaumlrmiselt oluline oskus - oskus
naumlidata veebilehti Kuid olgugi et uumlhte veebilehte saab vaadata paljude erinevate braus-
eritega ei naumle lehekuumllg erinevates brauserites sugugi taumlpselt uumlhesugune vaumllja Eriti haumlsti
11
teavad seda need kes on kuumllastanud veebilehti pihuarvuti votildei mobiiltelefoniga votildei kasu-
tanud hoopis tekstipotildehist brauserit nagu uumllaltoodud Lynx
Seega pole veebileht mitte mingi staatiline pilt mis laumlbi traadi sinu arvutisse raumlndab vaid
hoopis mingi isemoodi informatsioon mille potildehjal brauser vastavalt oma votildeimetele vee-
bilehe ekraanile kuvab [ httpetwikipediaorgwikiVeebileht (9032010)]
12
2INFOTEHNOLOOGIA VAHENDID KOOLITUNDIDES
21 Infotehnoloogia olemus
Information Technology (IT) on defineeritud Information Technology Association of
America (ITAA) poolt mis taumlhendab uuringute kavandamist arendamist rakendamist
toetamist votildei juhtimist arvutipotildehistele infosuumlsteemidele eriti tarkvararakendustele ja ar-
vuti riistvarale See kaumlsitleb elektrooniliste arvutite kasutust ja arvutitarkvara kon-
verteerimist et saumlilitada kaitsta toumloumldelda edastada ja turvaliselt alla laadida informat-
siooni
Taumlnapaumleval on teave infotehnoloogiast suurenenud ja hotildelmab mitmeid aspekte arvutus-
tehnikast ja tehnoloogiast Motildeiste on muutunud vaumlga aumlratuntavaks IT valdkond on laia-
haardeline hotildelmates paljusid valdkondi
Kui arvuti ja sidetehnoloogia on omavahel uumlhendatud on tulemuseks infotehnoloogia votildei
Infotech Infotehnoloogia on uumlldine motildeiste mis kirjeldab mis tahes tehnoloogiat mis
aitab toota toumloumldelda saumlilitada edastada rakendada ja votildei levitada informatsiooni
[httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia (28022010)]
13
22 Naumlited koolis kasutatavatest infotehnoloogia vahenditest
221 Arvuti
Arvuti (personaalarvuti raal computer) on kahest osast koosnev suumlsteem mis on maumlaumlra-
tud info toumloumltlemiseks Arvuti on IT uumlks potildehilisi vaumlljundeid Koolides on jaumlrjest enam
hakatud kasutama erinevaid IT vahendeid seejuures on suurenenud ka arvuti kasutamise
maht Arvutite kaasabil toumloumltab ka palju teisi tehnoloogia vidinaid ja samas potildehineb kool-
isisene ja iseseisev otildeppimine enamasti arvuti ja selle votildeimaluste kasutamisel Siin tulevad
maumlngu ka ainetarkvarad millest hiljem rohkem kirjutatud on
[httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml (9032010)]
222 Puutetundlik tahvel
Hariduslikel eesmaumlrkidel loodud Notebook tarkvaraga Smart Board puutetundlikud
tahvlid votildeimaldavad otildepilastel otildepetaja poolt arvutis tehtud uumllesannet lahendada nii et teh-
tud muudatused salvestuvad ka otildepetaja arvutis Tahvlil tehtud liigutused on votildeimalik
salvestada eraldi failina ning hiljem toumloumldeldes viia vajalikud muutused algdokumenti
Puutetundlikule ekraanile kirjutatud tekst edastatakse arvutisse arvutist laumlheb juba
muudetud kujutis tagasi videoprojektorisse ja nii naumlebki minimaalse viivitusega juba taumli-
endatud pilti ekraanil Ka arvutis leiduvat tarkvara on votildeimalik puutetundliku ekraani
kaudu juhtida
Tahvli toumloumlks on vaja puutetundlikku ekraani arvutit ning videoprojektorit mis arvutis
leiduvad rakendused tahvlile kuvab
[httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm (28022010)]
14
223 Esitlusmikser
Esitlusmikser on seade mis muudab ladusaks vaumlga erinevad keerukad esitlused kus va-
heldumisi kasutusel erinevad videoseadmed (DVD-maumlngijad VHSid) ja arvutid Esitlus-
mikseril on erinevaid votildei arvutist konfigureeritavaid sisendeid nii pildile kui helile seade
on motildeeldud nende piltide sujuvaks vahetamiseks ilma projektori sisendeid vahetamata
Esitlusmikser on eelkotildeige suurte saalide ja keskuste toumloumlvahend kus tavaliselt uumlletab sis-
endseadmete hulk projektori sisendite arvu ja seadmelaua ning projektori vahele pole tar-
vis rohkem kui uumlht kaablit Ka eri sisendite helide uumlmberluumllitamine toimub samaaegselt
pildiga Pealegi on osal projektoritel halb komme pilti enne kuvamist mitu sekundit diag-
noosida ja need on esinejale piinarikkad hetked
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
224 Dokumendikaamera
Dokumendikaamera on asendamatu seade kui publikule on vaja naumlidata esemeid pildi-
materjali naumliteks raamatust Probleemiks on XGA-vaumlljundiga kaamerate vaumlike valgus-
tundlikkus ja nende kaamerate liiga kotilderge hind
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
15
225 Grafoprojektor
Grafo- ehk kileprojektor on ainuke seade mida ei juhita puuteekraani kaudu Reeglina
kasutatakse keskmist ekraani mingi moumloumlndusega (pilt on siis moonutatud trapetsikuju-
line) saab kasutada ka aumlaumlrmisiGrafoprojektor ise asetseb spetsiaalsel ratastega alusel
Pildi teravustamine kaumlib vaumlikese kaumlepideme abil laumlaumltse all
[httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafopro
jektor(30022010)]
226 Dataprojektor
Dataprojektorit tuntakse ka veel nimede all multimeediaprojektor projektor ja kahur on
arvutiga uumlhendatud seade mitmesuguste materjalide demonstreerimiseks suurel ekraanil
Tihti on dataprojektoriga uumlhendatud ka videomakk ja DVD maumlngija siis on juba tegemist
hoopis suuremaid votildeimalusi pakkuva multimeediakeskusega
Dataprojektori suurimaks eeliseks votilderreldes teiste naumlitlikustamise vahenditega on votildeima-
lus demonstreerida otildeppematerjali kogu klassile korraga ja annab votildeimaluse toumlouml kaumligus
esitatavat infot muuta Projektori abiga on votildeimalik demonstreerida muutuvat (animeeri-
tud duumlnaamilist) pilti mida teiste esitlusvahenditega on vaumlga raske votildei sootuks votildeimatu
teha Eriti hea on selliseid animeeritud esitlusi kasutada duumlnaamiliste protsesside kir-
jeldamiseks ja seletamiseks Projektori abil on efektiivne ka otildepitu frontaalne kordamine
testiprogrammi abil
Dataprojektori vahendusel on votildeimalik demonstreerida mitmeidki keerulisi katseid mille
korraldamine kooli tingimustes ei ole motildeeldav kas vastavate vahendite puudumise votildei
ohutuse totildettu Dataprojektori abil on vahendatavad ka mitmesugused heliefektid jms Da-
taprojektoriga tagatakse kotilderge esteetiline tase tunni laumlbiviimisel
16
[httpraplatgee8008RaplaTGOpetajadandrusmetsmadataprojektordownload
(30022010)]
23 Otildepitarkvara
Otildepitarkvara all motildeistetakse CD-le ja arvutidisketile paigutatud otildepiotstarbelisi tarkvaraprogramme
ja internetis vaumlljas olevaid elektroonilisi otildeppematerjale
Otildeppetoumloumls rakendatav otildepitarkvara votildeiks liigitada jaumlrgnevalt
middot uumlldtarkvara (teksti- ja andmetoumloumltlusvahendid tabeltoumloumltlusvahendid joonistuspaketid jpm)
middot spetsiaalsed otildepiprogrammid
middot spetsiaalsed erialaprogrammid
middot programmeerimissuumlsteemid
IKT (Info ja kommunikatsioonitehnoloogia) abil ainet otildepetades peab valima sobiva otildepitarkvara
Otildepitarkvara roll otildepieesmaumlrkide saavutamiseks peab olema otildepilasele selge otildepilased peavad
teadma kuidas kasutada materjali mis ulatuses teadmisi notildeutakse millistele materjali osadele
nad peavad enam taumlhelepanu poumloumlrama ning kuidas otildepitarkvara teadmiste omandamiseks kasu-
tada
Eesti koolides kasutatakse tekstitoumloumltluse otildepetamiseks peamiselt programmi Microsoft Word tabe-
larvutuse jaoks programmi Microsoft Excel ning graafika otildepetamiseks programmi Microsoft
Paint ja Microsoft PowerPoint
Microsoft Excelis tehtud toumloumllehti on votildeimalik kasutada pea kotildeigis arvutites
bull Otildepitarkvara liigid
Drillprogrammid votildeimaldavad harjutamist esitades samu votildei sarnaseid kuumlsimusi-uumllesandeid seni
kuni saavutatakse mingi edukuse tase Selliseid programme kasutatakse enamasti reaalainete otildepe-
17
tamisel tuumluumlpilised on need ka keele otildepetamisel (sotildenavara) Nendega saab anda individuaalset ta-
gasisidet samuti votildeimaldavad need valida igale otildepilasele vastava jotildeukohase kiiruse Drillpro-
grammid on sageli kombineeritud maumlngudega
Naumlide MATIKE Rosetta Stone LinguaLand
Juhendavad otildepiprogrammid otildepetavad laumlbi dialoogi Otildeppetunni jooksul kordub palju kordi jaumlrg-
mine tsuumlkkel
middot uue informatsiooni esitamine
middot otildepilasele kuumlsimuste esitamine
middot vastuste potildehjal otsustamine kas siirduda uue informatsiooni andmisele votildei korrata (seletada
uuesti) vana
Naumlide klaviatuuriotildeppe programmid interneti kasutamist otildepetav Web Wise
Huumlpermeedium lubab otildeppijal valida individuaalse tee info omandamisel Paljud huumlpermeediumil
potildehinevad otildepiprogrammid kujutavad endast arvutiseeritud raamatuid mis sisaldavad multi-
meedia vahenditega koostatud illustratsioone (pildid joonised animatsioonid helitaust video)
Tavaliselt on neis lisaks jaumlrjestikkusele laumlbimisvotildeimalusele ka huumlpertekstiviidad st tekstis liiku-
mise teid on rohkem kui uumlks Vaumlhe interaktiivsed multimeedia raamatud votildeimaldavad vaid esita-
tavat otildeppetuumlkki valida ja motildenikord illustratsioonile ka parameetreid sisestada
Naumlide CD-d Eesti selgroogsed Eesti taimed Eesti geograafia Encarta
Simulatsioonid imiteerivad arvuti vahenditega mingeid protsesse votildei naumlitavad nende tulemusi
Need votildeivad olla passiivsed demoprogrammid (naumliteks kuu votildei planeetide liikumine taevakaar-
dil) aga ka interaktiivsed st votildeimaldavad protsessi parameetrite sisestamist ja reageerivad otildepi-
lase otsustustele
Simulatsioonidega saab naumlidata vaumlga kiireid ja ka vaumlga aeglasi protsesse Samuti votildeimaldavad
need naumlidata protsesse mida klassis ei saa korraldada nende ohtlikkuse totildettu votildei mis on liiga kal-
lid
Naumlide Taevakaart SimCity
18
Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-
peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud
uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks
hea soorituse eest
Naumlide Europe Geora
Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste
tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite
hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning
arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused
Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration
Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil
koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik
arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus
Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas
vastus on otildeige)
Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes
Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest
Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine
toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-
pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama
Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-
jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet
Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
4
SISSEJUHATUS
Antud toumlouml on valminud osutamaks taumlhelepanu infotehnoloogiliste vahendite positiivsetele ja ne-
gatiivsetele motildejudele koolides Uurimustoumlouml teema on valitud et suurendada teadlikust seoses
tehnoloogia kiire arenguga ning teha ka jaumlreldusi ja analuumluumlsida inimeste valmisolekut erinevate
tehnoloogiliste muutuste sisse viimiseks otildeppetegevusse
Kaumlesolev uurimistoumlouml jaguneb kaheks osaks teoreetiliseks ja praktiliseks
Uurimistoumlouml teoreetilises osas antakse uumllevaade teema Meedia- uue aja votildeimalsed kaumlsitlemisel
Raumlaumlgitakse Interneti ajaloost tutvustakse selle laiahaardelisi votildeimalusi ning tuuakse vaumllja kool-
isiseste ja individuaalsete otildeppemeetodite kasutusaspekte ja muud Uurimistoumloumlga otsitakse vas-
tuseid ning erinevatest kirjandusteostest Interneti veebisaitidelt ja muudest vaumlljaannetest Toumloumls
jotildeutakse vastusteni mis antud ajahetkel kotildeige efektiivsemad ja samas ka reaalsemad oleksid
Uurimuse praktilises osas viiakse laumlbi veebipotildehine kuumlsitlus otildepilastele ja otildepetajatele
(httpwwwwixcommeediaabi) Otildepilastele suunatud kuumlsitluses uuritakse otildeppurite arvamusi
neljast vanuseastmest laumlhtudes 1-3 klasside otildepilased 4-6 klasside otildepilased 7-9 klassi otildepi-
lased ning 10-12 klasside otildepilased Vanuseastmed on valitud ealisi iseaumlrasusi ja otildepilaste maail-
matunnetuse oskust arvesse votildettes saamaks parimat tagasisidet erineva vanusega noorte arva-
musest Teine kuumlsimustik on suunatud noori juhendavatele otildepetajatele Kuna otildepetaja on isik kes
tehnoloogia osataumlhtsusega otildeppetoumloumls enim kohanema peab ja oma harjumusi muutma ning seni-
seid otildepetamismeetodeid uumlmber hindama siis on motildeistlik teada ka nende arvamus antud teema-
valdkonnas
Peale kuumlsitluste laumlbiviimise ja nende analuumluumlsi korraldatakse uurimistoumloumld laumlbiviidud koolis
motildenede aktiivselt uuenduslike infotehnoloogia vahenditega kaasa laumlinud otildepetajaga intervjuud
ning uuritakse nende arvamust ja suhtumist teemasse sealjuures ka taumlhelepanekuid noorte otildepie-
dukuse ja teemadest arusaamise valdkonnas
5
Uurimisoumlouml laumlbiviimisel soovitakse taumlnada abi eest juhendajat ja seejuures ka uumlhte intervjueeritavat
Laine Aluoja intervjuu andnud otildepetajat Merike Nurgest kotildeiki tublisid kuumlsitluste taumlitjaid eesti
keele otildepetajat Aili Meierit vormistuse potildehitotildedede selgitamise eest Kristel Vahtrat ning kotildeiki kes
toetasid ja abistasid uurimust teemal Meedia- uue aja votildeimalused laumlbi viia ja vormistada
6
1 TUTVUSTUS PRAEGUSEST UUE MEEDIA VOtildeIMALUSTEST OtildePPETOumlOumlS
11 Internet ja tema votildeimalused
111 Mis on internet
Internet on votilderkude votilderk Loomulikult peame siin silmas arvutivotilderke Neid arvutivotilderke mis kon-
toris arvuteid omavahel uumlhendavad tuntakse kohtvotilderkude nime all Kui kohtvotildergud omavahel
telefoniliinide valguskaablite votildei raadiolainete- saelhulgas satelliitside- kaudu uumlhendada saame
laivotildergu Internet ongi laivotilderk mis seob hulga kohtvotilderke kasutades nende
uumlhendamiseks kotildeikvotildeimalikke motildeeldavaid tehnilisi lahendusi (Martens 19961)
112 Interneti pakutavad teenused
Internetti votildeiks votilderrelda maailma suurima kaubamajaga See uumllemaailmselt lotildeimitud
komplektne tervik pakub aumlaumlrmiselt palju erinevaid teenuseid tooteid mida igapaumlevaelus
kasutada Paljud Internetis pakutavad teenused on tasuta on ka palju tasulisi teenuseid
Teenuste kasutamine sotildeltub suuresti inimese huvialadest ja vajadustest Otildeppetoumloumls eden-
damiseks on Internetist saadaval palju erinevaid programme ja veebilehti mis aitavad
teemasid selgitada
Tuntuimad ning kasutatavaimad on jaumlrgmised Interneti teenused
Elektronpost (e-mail) votildeimaldab saata elektronkujul teksti dokumente multimeedia
faile ja muud aumlaumlretult kiiresti uumlkskotildeik millisesse maailma paika
7
WWW (World-Wide Web) votildeimaldab alla laadida votildergust dokumente mis sisalda-
vad lisaks tekstile veel pilte video- ja audiomaterjale E-posti kotilderval peetakse seda uumlheks
enim kasutatavaks teenuseks
Usenet (newsgroups uudisegrupid) votildeimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada
sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel
FTP (File Transfer Protocol) votildeimaldab edastada faile uumlhest arvutist teise
Telnet votildeimaldab siseneda uumlle votildergu teise arvutisse ning toumloumltada seal
Gopher votildeimaldab saada menuumluumlsuumlsteemide kaudu votildergust mitmesuguseid tekstima-
terjale
Archie otsib teatud maumlrksotildena jaumlrgi dokumente uumlle kotildeikide maailma tuntuimate FTP-
arhiivide
Kotildeik need teenused toumloumltavad potildehimotildetteliselt samamoodi sotildeltumata sellest kas arvuti
paikneb kotildervaltoas votildei teisel kontinendil Vahe votildeib motildenikord olla ainult kiiruses ning
seda juhul kui liinid on hotildeivatud
Peale uumllal toodute on Internetis veel palju lisavotildeimalusi Naumliteks saab vaadata kas mingi
server on uumlleval kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud saab esitada paumlrin-
guid IP-aadresside ja domeenide jaumlrgi nimeserveritele see taumlhendab vaadata millised ar-
vutid on votildergus olemas vestelda teise kasutajaga votildei koguni maumlngida uumlle votildergu
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm (17022010)]
8
113 WWW programmid WWW lehitsejad
1) WWW
WWW kujutab endast uumlhtset globaalset infosuumlsteemi mille moodustavad maailma palju-
des arvutites paiknevad andmed mis on kaumlttesaadavad kotildeikidele soovijatele
Selliseid arvuteid nimetatakse WWW serveriteks ning seal toumloumltab andmeid haldav spet-
siaalne tarkvara
WWW all kaumlttesaadav info paikneb serverites HTML (HyperText Markup Language) kee-
les vormistatud dokumentidena need votildeivad sisaldada laumlbisegi teksti pilte heli- ja
videolotildeike seega potildehimotildetteliselt kotildeiki arvutites esitatavaid andmetuumluumlpe
WWW suurimaks omapaumlraks ongi huumlpertekst - mingi lehekuumllje suvalised osad (lause
teatavad sotildenad pilt vms) saavad viidata suvalisele teisele lehekuumlljele olenemata sellest
kas viidatav materjal paikneb samas serveris votildei teiselpool maakera
Lisaks passiivsele vaatamisele saab WWWs toimuvasse sekkuda tihti ka kasutaja ise le-
hekuumlljed votildeivad sisaldada lahtreid kuhu saab sisestada mitmesuguseid tekste See votildei-
maldab WWWs realiseerida mitmeid interaktiivseid suumlsteeme naumliteks otsida midagi
maumlrksotildena jaumlrgi taumlita veebipotildehiselt kuumlsitlusi WWW all kaumlttesaadavaid lehekuumllgi votildei
nende kogumeid nimetatakse tihti kodulehekuumllgedeks (homepage) WWW on esimene
Interneti teenus mis toumloumltati vaumllja spetsiaalselt graafilise toumloumlkeskkonna jaoks
WWW dokumentide esitamiseks on koostatud spetsiaalne keel - HTML (HyperText
Markup Language) milles on kotildeik WWW all kaumlttesaadavad materjalid (lehekuumlljed) kirju-
tatud Sellele viitab faililaiend html votildei htm Igal dokumendil on WWWs oma aadress
ehk URL (Uniform Resource Locator) mille potildehjal leiab suumlsteem dokumendi uumlkskotildeik
kust maailma osast uumlles Seda muidugi juhul kui selline dokument leidub ning sideliinid
selleni toimivad vastasel korral kuvatakse veateade Tuumluumlpilise HTML dokumendi URL
9
naumleb vaumllja kujul httparvutipiirkondportkataloogfailhtml kus http taumlhistab dokumendi
edastamiseks kasutatavat teenust (HyperText Transfer Protocol) arvutipiirkond WWW
serveri nime (votildeib kasutada ka neljast numbrist koosnevat IP aadressi) ning port kasutata-
vat pordi numbrit Vaikimisi kasutab http porti 80 sel juhul votildeib selle URList aumlra jaumltta
mida tavaliselt tehaksegi Kataloog on siin alamkataloog (kataloogitee) WWW-serveris
ning failhtml kuvatav fail selles alamkataloogis Vahel votildeib kataloogitee sisaldada ka
maumlrke Naumliteks maumlrgiga ~ algav kataloogi nimi viitab arvutikasutaja isiklikule lehekuumlljele
WWW alla votildeivad kodulehekuumllgi uumlles panna kotildeik kel on kasutaja ehk account motildenes
Interneti arvutis mis toimib WWW serverina Uumlldisemalt - WWW all esitatu ainsateks
temaatilisteks piirideks on omanike fantaasia On kodulehekuumllg kord kusagil maailmas
aga puumlsti pandud siis saavad seda vaadata kotildeik Interneti kasutajad uumlle maailma ainsaks
piiravaks teguriks votildeib olla ainult sideliinide kiirus
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm(18022010)]
2) WWW lehitsejad
WWW all kaumlttesaadavaid HTMLis kirjutatud lehekuumllgi votildeimaldavad Internetti uumlhendatud
masinatest naumlha spetsiaalsed programmid mida nimetatakse WWW lehitsejateks (WWW
browsers) Nende potildehieesmaumlrk on siirdada ning kuvada WWW lehekuumllgi millele lisandu-
vad sageli ka mitmed lisavotildeimalused ning mugavused Tuntuimad WWW brauserid on
Internet Explorer Mozilla Firefox Lynx Safari ja Opera
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm (18022010)]
114 Interneti otsingusuumlsteemid
WWW on samasugune hajussuumlsteem nagu kogu Internetki kuhu iga huviline saab uumlles
panna suvalist teemat kajastavat infot Seega on vajaliku info leidmine uumlle kogu maailma
10
(taumlpsemini uumlle kotildeikide WWW lehekuumllgede) sageli uumllimalt komplitseeritud kuna uumlldisest
infouputusest tingituna ei leia tihti konkreetsele teemale vastavat kodulehekuumllge uumlles
Eeltoodu hotildelbustamiseks on Internetis koostatud spetsiaalsed otsisuumlsteemid (search en-
gines) mille uumllesandeks on info otsimine etteantud maumlrksotildenade potildehjal Enamik otsisuumls-
teeme on oma uumllesehituselt potildehimotildetteliselt sarnased Nad kujutavad endast tohutut Inter-
neti kodulehekuumllgede kataloogi mis sisaldab viiteid lehekuumllgedele endile ning lehekuumlljel
paiknevaid olulisemaid maumlrksotildenu Enamik otsisuumlsteeme ei piirdu WWW lehekuumllgede
pealkirjadega vaid vaatab ka nende sisu Lisaks sellele hotildelmavad paljud neist lisaks
kodulehekuumllgedele ka olulisemaid uudisegruppe koos neis ilmunud artiklitega mille
sisudes saab otsida samamoodi kui WWW lehekuumllgedes
Tuntumad otsingusuumlsteemid on Google Bing Alta Vista Lycos Webcrawler Yahoo Ex-
cite ja Neti [httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm(26022010)]
115 Veebileht
Veebileht on veebis (veebisaidil) asuv dokument Sisu (pildid tekst huumlpertekstlingid
video- ja audiofailid) esitusviis ja vaumlljanaumlgemine luuakse HTML-maumlrgistuskeele (uuemal
ajal XHTML) abil Veebi lehekuumlljed on justkui raamatu lehekuumlljed Peamine asi mis neid
paberist raamatu lehtedest eristab on see et lehekuumllgedel on lingid millele vajutades
paumlaumlseb teistele lehekuumllgedele ning seal linkidele klikkides omakorda jaumlrgmistele jne
Veebilehtede vaatamiseks on tarvis spetsiaalset programmi mida kutsutakse veebilehitse-
jaks ehk inglisepaumlraselt brauseriksWindowsi kasutajate seas on kindlasti tuntuimaks vee-
bilehitsejaks Internet Explorer Maci kasutajatel on operatsioonisuumlsteemiga kaasas Safari
Kotildeigil nendel erinevatel programmidel on uumlks uumlhine ja aumlaumlrmiselt oluline oskus - oskus
naumlidata veebilehti Kuid olgugi et uumlhte veebilehte saab vaadata paljude erinevate braus-
eritega ei naumle lehekuumllg erinevates brauserites sugugi taumlpselt uumlhesugune vaumllja Eriti haumlsti
11
teavad seda need kes on kuumllastanud veebilehti pihuarvuti votildei mobiiltelefoniga votildei kasu-
tanud hoopis tekstipotildehist brauserit nagu uumllaltoodud Lynx
Seega pole veebileht mitte mingi staatiline pilt mis laumlbi traadi sinu arvutisse raumlndab vaid
hoopis mingi isemoodi informatsioon mille potildehjal brauser vastavalt oma votildeimetele vee-
bilehe ekraanile kuvab [ httpetwikipediaorgwikiVeebileht (9032010)]
12
2INFOTEHNOLOOGIA VAHENDID KOOLITUNDIDES
21 Infotehnoloogia olemus
Information Technology (IT) on defineeritud Information Technology Association of
America (ITAA) poolt mis taumlhendab uuringute kavandamist arendamist rakendamist
toetamist votildei juhtimist arvutipotildehistele infosuumlsteemidele eriti tarkvararakendustele ja ar-
vuti riistvarale See kaumlsitleb elektrooniliste arvutite kasutust ja arvutitarkvara kon-
verteerimist et saumlilitada kaitsta toumloumldelda edastada ja turvaliselt alla laadida informat-
siooni
Taumlnapaumleval on teave infotehnoloogiast suurenenud ja hotildelmab mitmeid aspekte arvutus-
tehnikast ja tehnoloogiast Motildeiste on muutunud vaumlga aumlratuntavaks IT valdkond on laia-
haardeline hotildelmates paljusid valdkondi
Kui arvuti ja sidetehnoloogia on omavahel uumlhendatud on tulemuseks infotehnoloogia votildei
Infotech Infotehnoloogia on uumlldine motildeiste mis kirjeldab mis tahes tehnoloogiat mis
aitab toota toumloumldelda saumlilitada edastada rakendada ja votildei levitada informatsiooni
[httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia (28022010)]
13
22 Naumlited koolis kasutatavatest infotehnoloogia vahenditest
221 Arvuti
Arvuti (personaalarvuti raal computer) on kahest osast koosnev suumlsteem mis on maumlaumlra-
tud info toumloumltlemiseks Arvuti on IT uumlks potildehilisi vaumlljundeid Koolides on jaumlrjest enam
hakatud kasutama erinevaid IT vahendeid seejuures on suurenenud ka arvuti kasutamise
maht Arvutite kaasabil toumloumltab ka palju teisi tehnoloogia vidinaid ja samas potildehineb kool-
isisene ja iseseisev otildeppimine enamasti arvuti ja selle votildeimaluste kasutamisel Siin tulevad
maumlngu ka ainetarkvarad millest hiljem rohkem kirjutatud on
[httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml (9032010)]
222 Puutetundlik tahvel
Hariduslikel eesmaumlrkidel loodud Notebook tarkvaraga Smart Board puutetundlikud
tahvlid votildeimaldavad otildepilastel otildepetaja poolt arvutis tehtud uumllesannet lahendada nii et teh-
tud muudatused salvestuvad ka otildepetaja arvutis Tahvlil tehtud liigutused on votildeimalik
salvestada eraldi failina ning hiljem toumloumldeldes viia vajalikud muutused algdokumenti
Puutetundlikule ekraanile kirjutatud tekst edastatakse arvutisse arvutist laumlheb juba
muudetud kujutis tagasi videoprojektorisse ja nii naumlebki minimaalse viivitusega juba taumli-
endatud pilti ekraanil Ka arvutis leiduvat tarkvara on votildeimalik puutetundliku ekraani
kaudu juhtida
Tahvli toumloumlks on vaja puutetundlikku ekraani arvutit ning videoprojektorit mis arvutis
leiduvad rakendused tahvlile kuvab
[httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm (28022010)]
14
223 Esitlusmikser
Esitlusmikser on seade mis muudab ladusaks vaumlga erinevad keerukad esitlused kus va-
heldumisi kasutusel erinevad videoseadmed (DVD-maumlngijad VHSid) ja arvutid Esitlus-
mikseril on erinevaid votildei arvutist konfigureeritavaid sisendeid nii pildile kui helile seade
on motildeeldud nende piltide sujuvaks vahetamiseks ilma projektori sisendeid vahetamata
Esitlusmikser on eelkotildeige suurte saalide ja keskuste toumloumlvahend kus tavaliselt uumlletab sis-
endseadmete hulk projektori sisendite arvu ja seadmelaua ning projektori vahele pole tar-
vis rohkem kui uumlht kaablit Ka eri sisendite helide uumlmberluumllitamine toimub samaaegselt
pildiga Pealegi on osal projektoritel halb komme pilti enne kuvamist mitu sekundit diag-
noosida ja need on esinejale piinarikkad hetked
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
224 Dokumendikaamera
Dokumendikaamera on asendamatu seade kui publikule on vaja naumlidata esemeid pildi-
materjali naumliteks raamatust Probleemiks on XGA-vaumlljundiga kaamerate vaumlike valgus-
tundlikkus ja nende kaamerate liiga kotilderge hind
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
15
225 Grafoprojektor
Grafo- ehk kileprojektor on ainuke seade mida ei juhita puuteekraani kaudu Reeglina
kasutatakse keskmist ekraani mingi moumloumlndusega (pilt on siis moonutatud trapetsikuju-
line) saab kasutada ka aumlaumlrmisiGrafoprojektor ise asetseb spetsiaalsel ratastega alusel
Pildi teravustamine kaumlib vaumlikese kaumlepideme abil laumlaumltse all
[httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafopro
jektor(30022010)]
226 Dataprojektor
Dataprojektorit tuntakse ka veel nimede all multimeediaprojektor projektor ja kahur on
arvutiga uumlhendatud seade mitmesuguste materjalide demonstreerimiseks suurel ekraanil
Tihti on dataprojektoriga uumlhendatud ka videomakk ja DVD maumlngija siis on juba tegemist
hoopis suuremaid votildeimalusi pakkuva multimeediakeskusega
Dataprojektori suurimaks eeliseks votilderreldes teiste naumlitlikustamise vahenditega on votildeima-
lus demonstreerida otildeppematerjali kogu klassile korraga ja annab votildeimaluse toumlouml kaumligus
esitatavat infot muuta Projektori abiga on votildeimalik demonstreerida muutuvat (animeeri-
tud duumlnaamilist) pilti mida teiste esitlusvahenditega on vaumlga raske votildei sootuks votildeimatu
teha Eriti hea on selliseid animeeritud esitlusi kasutada duumlnaamiliste protsesside kir-
jeldamiseks ja seletamiseks Projektori abil on efektiivne ka otildepitu frontaalne kordamine
testiprogrammi abil
Dataprojektori vahendusel on votildeimalik demonstreerida mitmeidki keerulisi katseid mille
korraldamine kooli tingimustes ei ole motildeeldav kas vastavate vahendite puudumise votildei
ohutuse totildettu Dataprojektori abil on vahendatavad ka mitmesugused heliefektid jms Da-
taprojektoriga tagatakse kotilderge esteetiline tase tunni laumlbiviimisel
16
[httpraplatgee8008RaplaTGOpetajadandrusmetsmadataprojektordownload
(30022010)]
23 Otildepitarkvara
Otildepitarkvara all motildeistetakse CD-le ja arvutidisketile paigutatud otildepiotstarbelisi tarkvaraprogramme
ja internetis vaumlljas olevaid elektroonilisi otildeppematerjale
Otildeppetoumloumls rakendatav otildepitarkvara votildeiks liigitada jaumlrgnevalt
middot uumlldtarkvara (teksti- ja andmetoumloumltlusvahendid tabeltoumloumltlusvahendid joonistuspaketid jpm)
middot spetsiaalsed otildepiprogrammid
middot spetsiaalsed erialaprogrammid
middot programmeerimissuumlsteemid
IKT (Info ja kommunikatsioonitehnoloogia) abil ainet otildepetades peab valima sobiva otildepitarkvara
Otildepitarkvara roll otildepieesmaumlrkide saavutamiseks peab olema otildepilasele selge otildepilased peavad
teadma kuidas kasutada materjali mis ulatuses teadmisi notildeutakse millistele materjali osadele
nad peavad enam taumlhelepanu poumloumlrama ning kuidas otildepitarkvara teadmiste omandamiseks kasu-
tada
Eesti koolides kasutatakse tekstitoumloumltluse otildepetamiseks peamiselt programmi Microsoft Word tabe-
larvutuse jaoks programmi Microsoft Excel ning graafika otildepetamiseks programmi Microsoft
Paint ja Microsoft PowerPoint
Microsoft Excelis tehtud toumloumllehti on votildeimalik kasutada pea kotildeigis arvutites
bull Otildepitarkvara liigid
Drillprogrammid votildeimaldavad harjutamist esitades samu votildei sarnaseid kuumlsimusi-uumllesandeid seni
kuni saavutatakse mingi edukuse tase Selliseid programme kasutatakse enamasti reaalainete otildepe-
17
tamisel tuumluumlpilised on need ka keele otildepetamisel (sotildenavara) Nendega saab anda individuaalset ta-
gasisidet samuti votildeimaldavad need valida igale otildepilasele vastava jotildeukohase kiiruse Drillpro-
grammid on sageli kombineeritud maumlngudega
Naumlide MATIKE Rosetta Stone LinguaLand
Juhendavad otildepiprogrammid otildepetavad laumlbi dialoogi Otildeppetunni jooksul kordub palju kordi jaumlrg-
mine tsuumlkkel
middot uue informatsiooni esitamine
middot otildepilasele kuumlsimuste esitamine
middot vastuste potildehjal otsustamine kas siirduda uue informatsiooni andmisele votildei korrata (seletada
uuesti) vana
Naumlide klaviatuuriotildeppe programmid interneti kasutamist otildepetav Web Wise
Huumlpermeedium lubab otildeppijal valida individuaalse tee info omandamisel Paljud huumlpermeediumil
potildehinevad otildepiprogrammid kujutavad endast arvutiseeritud raamatuid mis sisaldavad multi-
meedia vahenditega koostatud illustratsioone (pildid joonised animatsioonid helitaust video)
Tavaliselt on neis lisaks jaumlrjestikkusele laumlbimisvotildeimalusele ka huumlpertekstiviidad st tekstis liiku-
mise teid on rohkem kui uumlks Vaumlhe interaktiivsed multimeedia raamatud votildeimaldavad vaid esita-
tavat otildeppetuumlkki valida ja motildenikord illustratsioonile ka parameetreid sisestada
Naumlide CD-d Eesti selgroogsed Eesti taimed Eesti geograafia Encarta
Simulatsioonid imiteerivad arvuti vahenditega mingeid protsesse votildei naumlitavad nende tulemusi
Need votildeivad olla passiivsed demoprogrammid (naumliteks kuu votildei planeetide liikumine taevakaar-
dil) aga ka interaktiivsed st votildeimaldavad protsessi parameetrite sisestamist ja reageerivad otildepi-
lase otsustustele
Simulatsioonidega saab naumlidata vaumlga kiireid ja ka vaumlga aeglasi protsesse Samuti votildeimaldavad
need naumlidata protsesse mida klassis ei saa korraldada nende ohtlikkuse totildettu votildei mis on liiga kal-
lid
Naumlide Taevakaart SimCity
18
Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-
peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud
uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks
hea soorituse eest
Naumlide Europe Geora
Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste
tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite
hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning
arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused
Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration
Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil
koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik
arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus
Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas
vastus on otildeige)
Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes
Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest
Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine
toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-
pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama
Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-
jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet
Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
5
Uurimisoumlouml laumlbiviimisel soovitakse taumlnada abi eest juhendajat ja seejuures ka uumlhte intervjueeritavat
Laine Aluoja intervjuu andnud otildepetajat Merike Nurgest kotildeiki tublisid kuumlsitluste taumlitjaid eesti
keele otildepetajat Aili Meierit vormistuse potildehitotildedede selgitamise eest Kristel Vahtrat ning kotildeiki kes
toetasid ja abistasid uurimust teemal Meedia- uue aja votildeimalused laumlbi viia ja vormistada
6
1 TUTVUSTUS PRAEGUSEST UUE MEEDIA VOtildeIMALUSTEST OtildePPETOumlOumlS
11 Internet ja tema votildeimalused
111 Mis on internet
Internet on votilderkude votilderk Loomulikult peame siin silmas arvutivotilderke Neid arvutivotilderke mis kon-
toris arvuteid omavahel uumlhendavad tuntakse kohtvotilderkude nime all Kui kohtvotildergud omavahel
telefoniliinide valguskaablite votildei raadiolainete- saelhulgas satelliitside- kaudu uumlhendada saame
laivotildergu Internet ongi laivotilderk mis seob hulga kohtvotilderke kasutades nende
uumlhendamiseks kotildeikvotildeimalikke motildeeldavaid tehnilisi lahendusi (Martens 19961)
112 Interneti pakutavad teenused
Internetti votildeiks votilderrelda maailma suurima kaubamajaga See uumllemaailmselt lotildeimitud
komplektne tervik pakub aumlaumlrmiselt palju erinevaid teenuseid tooteid mida igapaumlevaelus
kasutada Paljud Internetis pakutavad teenused on tasuta on ka palju tasulisi teenuseid
Teenuste kasutamine sotildeltub suuresti inimese huvialadest ja vajadustest Otildeppetoumloumls eden-
damiseks on Internetist saadaval palju erinevaid programme ja veebilehti mis aitavad
teemasid selgitada
Tuntuimad ning kasutatavaimad on jaumlrgmised Interneti teenused
Elektronpost (e-mail) votildeimaldab saata elektronkujul teksti dokumente multimeedia
faile ja muud aumlaumlretult kiiresti uumlkskotildeik millisesse maailma paika
7
WWW (World-Wide Web) votildeimaldab alla laadida votildergust dokumente mis sisalda-
vad lisaks tekstile veel pilte video- ja audiomaterjale E-posti kotilderval peetakse seda uumlheks
enim kasutatavaks teenuseks
Usenet (newsgroups uudisegrupid) votildeimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada
sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel
FTP (File Transfer Protocol) votildeimaldab edastada faile uumlhest arvutist teise
Telnet votildeimaldab siseneda uumlle votildergu teise arvutisse ning toumloumltada seal
Gopher votildeimaldab saada menuumluumlsuumlsteemide kaudu votildergust mitmesuguseid tekstima-
terjale
Archie otsib teatud maumlrksotildena jaumlrgi dokumente uumlle kotildeikide maailma tuntuimate FTP-
arhiivide
Kotildeik need teenused toumloumltavad potildehimotildetteliselt samamoodi sotildeltumata sellest kas arvuti
paikneb kotildervaltoas votildei teisel kontinendil Vahe votildeib motildenikord olla ainult kiiruses ning
seda juhul kui liinid on hotildeivatud
Peale uumllal toodute on Internetis veel palju lisavotildeimalusi Naumliteks saab vaadata kas mingi
server on uumlleval kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud saab esitada paumlrin-
guid IP-aadresside ja domeenide jaumlrgi nimeserveritele see taumlhendab vaadata millised ar-
vutid on votildergus olemas vestelda teise kasutajaga votildei koguni maumlngida uumlle votildergu
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm (17022010)]
8
113 WWW programmid WWW lehitsejad
1) WWW
WWW kujutab endast uumlhtset globaalset infosuumlsteemi mille moodustavad maailma palju-
des arvutites paiknevad andmed mis on kaumlttesaadavad kotildeikidele soovijatele
Selliseid arvuteid nimetatakse WWW serveriteks ning seal toumloumltab andmeid haldav spet-
siaalne tarkvara
WWW all kaumlttesaadav info paikneb serverites HTML (HyperText Markup Language) kee-
les vormistatud dokumentidena need votildeivad sisaldada laumlbisegi teksti pilte heli- ja
videolotildeike seega potildehimotildetteliselt kotildeiki arvutites esitatavaid andmetuumluumlpe
WWW suurimaks omapaumlraks ongi huumlpertekst - mingi lehekuumllje suvalised osad (lause
teatavad sotildenad pilt vms) saavad viidata suvalisele teisele lehekuumlljele olenemata sellest
kas viidatav materjal paikneb samas serveris votildei teiselpool maakera
Lisaks passiivsele vaatamisele saab WWWs toimuvasse sekkuda tihti ka kasutaja ise le-
hekuumlljed votildeivad sisaldada lahtreid kuhu saab sisestada mitmesuguseid tekste See votildei-
maldab WWWs realiseerida mitmeid interaktiivseid suumlsteeme naumliteks otsida midagi
maumlrksotildena jaumlrgi taumlita veebipotildehiselt kuumlsitlusi WWW all kaumlttesaadavaid lehekuumllgi votildei
nende kogumeid nimetatakse tihti kodulehekuumllgedeks (homepage) WWW on esimene
Interneti teenus mis toumloumltati vaumllja spetsiaalselt graafilise toumloumlkeskkonna jaoks
WWW dokumentide esitamiseks on koostatud spetsiaalne keel - HTML (HyperText
Markup Language) milles on kotildeik WWW all kaumlttesaadavad materjalid (lehekuumlljed) kirju-
tatud Sellele viitab faililaiend html votildei htm Igal dokumendil on WWWs oma aadress
ehk URL (Uniform Resource Locator) mille potildehjal leiab suumlsteem dokumendi uumlkskotildeik
kust maailma osast uumlles Seda muidugi juhul kui selline dokument leidub ning sideliinid
selleni toimivad vastasel korral kuvatakse veateade Tuumluumlpilise HTML dokumendi URL
9
naumleb vaumllja kujul httparvutipiirkondportkataloogfailhtml kus http taumlhistab dokumendi
edastamiseks kasutatavat teenust (HyperText Transfer Protocol) arvutipiirkond WWW
serveri nime (votildeib kasutada ka neljast numbrist koosnevat IP aadressi) ning port kasutata-
vat pordi numbrit Vaikimisi kasutab http porti 80 sel juhul votildeib selle URList aumlra jaumltta
mida tavaliselt tehaksegi Kataloog on siin alamkataloog (kataloogitee) WWW-serveris
ning failhtml kuvatav fail selles alamkataloogis Vahel votildeib kataloogitee sisaldada ka
maumlrke Naumliteks maumlrgiga ~ algav kataloogi nimi viitab arvutikasutaja isiklikule lehekuumlljele
WWW alla votildeivad kodulehekuumllgi uumlles panna kotildeik kel on kasutaja ehk account motildenes
Interneti arvutis mis toimib WWW serverina Uumlldisemalt - WWW all esitatu ainsateks
temaatilisteks piirideks on omanike fantaasia On kodulehekuumllg kord kusagil maailmas
aga puumlsti pandud siis saavad seda vaadata kotildeik Interneti kasutajad uumlle maailma ainsaks
piiravaks teguriks votildeib olla ainult sideliinide kiirus
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm(18022010)]
2) WWW lehitsejad
WWW all kaumlttesaadavaid HTMLis kirjutatud lehekuumllgi votildeimaldavad Internetti uumlhendatud
masinatest naumlha spetsiaalsed programmid mida nimetatakse WWW lehitsejateks (WWW
browsers) Nende potildehieesmaumlrk on siirdada ning kuvada WWW lehekuumllgi millele lisandu-
vad sageli ka mitmed lisavotildeimalused ning mugavused Tuntuimad WWW brauserid on
Internet Explorer Mozilla Firefox Lynx Safari ja Opera
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm (18022010)]
114 Interneti otsingusuumlsteemid
WWW on samasugune hajussuumlsteem nagu kogu Internetki kuhu iga huviline saab uumlles
panna suvalist teemat kajastavat infot Seega on vajaliku info leidmine uumlle kogu maailma
10
(taumlpsemini uumlle kotildeikide WWW lehekuumllgede) sageli uumllimalt komplitseeritud kuna uumlldisest
infouputusest tingituna ei leia tihti konkreetsele teemale vastavat kodulehekuumllge uumlles
Eeltoodu hotildelbustamiseks on Internetis koostatud spetsiaalsed otsisuumlsteemid (search en-
gines) mille uumllesandeks on info otsimine etteantud maumlrksotildenade potildehjal Enamik otsisuumls-
teeme on oma uumllesehituselt potildehimotildetteliselt sarnased Nad kujutavad endast tohutut Inter-
neti kodulehekuumllgede kataloogi mis sisaldab viiteid lehekuumllgedele endile ning lehekuumlljel
paiknevaid olulisemaid maumlrksotildenu Enamik otsisuumlsteeme ei piirdu WWW lehekuumllgede
pealkirjadega vaid vaatab ka nende sisu Lisaks sellele hotildelmavad paljud neist lisaks
kodulehekuumllgedele ka olulisemaid uudisegruppe koos neis ilmunud artiklitega mille
sisudes saab otsida samamoodi kui WWW lehekuumllgedes
Tuntumad otsingusuumlsteemid on Google Bing Alta Vista Lycos Webcrawler Yahoo Ex-
cite ja Neti [httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm(26022010)]
115 Veebileht
Veebileht on veebis (veebisaidil) asuv dokument Sisu (pildid tekst huumlpertekstlingid
video- ja audiofailid) esitusviis ja vaumlljanaumlgemine luuakse HTML-maumlrgistuskeele (uuemal
ajal XHTML) abil Veebi lehekuumlljed on justkui raamatu lehekuumlljed Peamine asi mis neid
paberist raamatu lehtedest eristab on see et lehekuumllgedel on lingid millele vajutades
paumlaumlseb teistele lehekuumllgedele ning seal linkidele klikkides omakorda jaumlrgmistele jne
Veebilehtede vaatamiseks on tarvis spetsiaalset programmi mida kutsutakse veebilehitse-
jaks ehk inglisepaumlraselt brauseriksWindowsi kasutajate seas on kindlasti tuntuimaks vee-
bilehitsejaks Internet Explorer Maci kasutajatel on operatsioonisuumlsteemiga kaasas Safari
Kotildeigil nendel erinevatel programmidel on uumlks uumlhine ja aumlaumlrmiselt oluline oskus - oskus
naumlidata veebilehti Kuid olgugi et uumlhte veebilehte saab vaadata paljude erinevate braus-
eritega ei naumle lehekuumllg erinevates brauserites sugugi taumlpselt uumlhesugune vaumllja Eriti haumlsti
11
teavad seda need kes on kuumllastanud veebilehti pihuarvuti votildei mobiiltelefoniga votildei kasu-
tanud hoopis tekstipotildehist brauserit nagu uumllaltoodud Lynx
Seega pole veebileht mitte mingi staatiline pilt mis laumlbi traadi sinu arvutisse raumlndab vaid
hoopis mingi isemoodi informatsioon mille potildehjal brauser vastavalt oma votildeimetele vee-
bilehe ekraanile kuvab [ httpetwikipediaorgwikiVeebileht (9032010)]
12
2INFOTEHNOLOOGIA VAHENDID KOOLITUNDIDES
21 Infotehnoloogia olemus
Information Technology (IT) on defineeritud Information Technology Association of
America (ITAA) poolt mis taumlhendab uuringute kavandamist arendamist rakendamist
toetamist votildei juhtimist arvutipotildehistele infosuumlsteemidele eriti tarkvararakendustele ja ar-
vuti riistvarale See kaumlsitleb elektrooniliste arvutite kasutust ja arvutitarkvara kon-
verteerimist et saumlilitada kaitsta toumloumldelda edastada ja turvaliselt alla laadida informat-
siooni
Taumlnapaumleval on teave infotehnoloogiast suurenenud ja hotildelmab mitmeid aspekte arvutus-
tehnikast ja tehnoloogiast Motildeiste on muutunud vaumlga aumlratuntavaks IT valdkond on laia-
haardeline hotildelmates paljusid valdkondi
Kui arvuti ja sidetehnoloogia on omavahel uumlhendatud on tulemuseks infotehnoloogia votildei
Infotech Infotehnoloogia on uumlldine motildeiste mis kirjeldab mis tahes tehnoloogiat mis
aitab toota toumloumldelda saumlilitada edastada rakendada ja votildei levitada informatsiooni
[httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia (28022010)]
13
22 Naumlited koolis kasutatavatest infotehnoloogia vahenditest
221 Arvuti
Arvuti (personaalarvuti raal computer) on kahest osast koosnev suumlsteem mis on maumlaumlra-
tud info toumloumltlemiseks Arvuti on IT uumlks potildehilisi vaumlljundeid Koolides on jaumlrjest enam
hakatud kasutama erinevaid IT vahendeid seejuures on suurenenud ka arvuti kasutamise
maht Arvutite kaasabil toumloumltab ka palju teisi tehnoloogia vidinaid ja samas potildehineb kool-
isisene ja iseseisev otildeppimine enamasti arvuti ja selle votildeimaluste kasutamisel Siin tulevad
maumlngu ka ainetarkvarad millest hiljem rohkem kirjutatud on
[httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml (9032010)]
222 Puutetundlik tahvel
Hariduslikel eesmaumlrkidel loodud Notebook tarkvaraga Smart Board puutetundlikud
tahvlid votildeimaldavad otildepilastel otildepetaja poolt arvutis tehtud uumllesannet lahendada nii et teh-
tud muudatused salvestuvad ka otildepetaja arvutis Tahvlil tehtud liigutused on votildeimalik
salvestada eraldi failina ning hiljem toumloumldeldes viia vajalikud muutused algdokumenti
Puutetundlikule ekraanile kirjutatud tekst edastatakse arvutisse arvutist laumlheb juba
muudetud kujutis tagasi videoprojektorisse ja nii naumlebki minimaalse viivitusega juba taumli-
endatud pilti ekraanil Ka arvutis leiduvat tarkvara on votildeimalik puutetundliku ekraani
kaudu juhtida
Tahvli toumloumlks on vaja puutetundlikku ekraani arvutit ning videoprojektorit mis arvutis
leiduvad rakendused tahvlile kuvab
[httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm (28022010)]
14
223 Esitlusmikser
Esitlusmikser on seade mis muudab ladusaks vaumlga erinevad keerukad esitlused kus va-
heldumisi kasutusel erinevad videoseadmed (DVD-maumlngijad VHSid) ja arvutid Esitlus-
mikseril on erinevaid votildei arvutist konfigureeritavaid sisendeid nii pildile kui helile seade
on motildeeldud nende piltide sujuvaks vahetamiseks ilma projektori sisendeid vahetamata
Esitlusmikser on eelkotildeige suurte saalide ja keskuste toumloumlvahend kus tavaliselt uumlletab sis-
endseadmete hulk projektori sisendite arvu ja seadmelaua ning projektori vahele pole tar-
vis rohkem kui uumlht kaablit Ka eri sisendite helide uumlmberluumllitamine toimub samaaegselt
pildiga Pealegi on osal projektoritel halb komme pilti enne kuvamist mitu sekundit diag-
noosida ja need on esinejale piinarikkad hetked
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
224 Dokumendikaamera
Dokumendikaamera on asendamatu seade kui publikule on vaja naumlidata esemeid pildi-
materjali naumliteks raamatust Probleemiks on XGA-vaumlljundiga kaamerate vaumlike valgus-
tundlikkus ja nende kaamerate liiga kotilderge hind
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
15
225 Grafoprojektor
Grafo- ehk kileprojektor on ainuke seade mida ei juhita puuteekraani kaudu Reeglina
kasutatakse keskmist ekraani mingi moumloumlndusega (pilt on siis moonutatud trapetsikuju-
line) saab kasutada ka aumlaumlrmisiGrafoprojektor ise asetseb spetsiaalsel ratastega alusel
Pildi teravustamine kaumlib vaumlikese kaumlepideme abil laumlaumltse all
[httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafopro
jektor(30022010)]
226 Dataprojektor
Dataprojektorit tuntakse ka veel nimede all multimeediaprojektor projektor ja kahur on
arvutiga uumlhendatud seade mitmesuguste materjalide demonstreerimiseks suurel ekraanil
Tihti on dataprojektoriga uumlhendatud ka videomakk ja DVD maumlngija siis on juba tegemist
hoopis suuremaid votildeimalusi pakkuva multimeediakeskusega
Dataprojektori suurimaks eeliseks votilderreldes teiste naumlitlikustamise vahenditega on votildeima-
lus demonstreerida otildeppematerjali kogu klassile korraga ja annab votildeimaluse toumlouml kaumligus
esitatavat infot muuta Projektori abiga on votildeimalik demonstreerida muutuvat (animeeri-
tud duumlnaamilist) pilti mida teiste esitlusvahenditega on vaumlga raske votildei sootuks votildeimatu
teha Eriti hea on selliseid animeeritud esitlusi kasutada duumlnaamiliste protsesside kir-
jeldamiseks ja seletamiseks Projektori abil on efektiivne ka otildepitu frontaalne kordamine
testiprogrammi abil
Dataprojektori vahendusel on votildeimalik demonstreerida mitmeidki keerulisi katseid mille
korraldamine kooli tingimustes ei ole motildeeldav kas vastavate vahendite puudumise votildei
ohutuse totildettu Dataprojektori abil on vahendatavad ka mitmesugused heliefektid jms Da-
taprojektoriga tagatakse kotilderge esteetiline tase tunni laumlbiviimisel
16
[httpraplatgee8008RaplaTGOpetajadandrusmetsmadataprojektordownload
(30022010)]
23 Otildepitarkvara
Otildepitarkvara all motildeistetakse CD-le ja arvutidisketile paigutatud otildepiotstarbelisi tarkvaraprogramme
ja internetis vaumlljas olevaid elektroonilisi otildeppematerjale
Otildeppetoumloumls rakendatav otildepitarkvara votildeiks liigitada jaumlrgnevalt
middot uumlldtarkvara (teksti- ja andmetoumloumltlusvahendid tabeltoumloumltlusvahendid joonistuspaketid jpm)
middot spetsiaalsed otildepiprogrammid
middot spetsiaalsed erialaprogrammid
middot programmeerimissuumlsteemid
IKT (Info ja kommunikatsioonitehnoloogia) abil ainet otildepetades peab valima sobiva otildepitarkvara
Otildepitarkvara roll otildepieesmaumlrkide saavutamiseks peab olema otildepilasele selge otildepilased peavad
teadma kuidas kasutada materjali mis ulatuses teadmisi notildeutakse millistele materjali osadele
nad peavad enam taumlhelepanu poumloumlrama ning kuidas otildepitarkvara teadmiste omandamiseks kasu-
tada
Eesti koolides kasutatakse tekstitoumloumltluse otildepetamiseks peamiselt programmi Microsoft Word tabe-
larvutuse jaoks programmi Microsoft Excel ning graafika otildepetamiseks programmi Microsoft
Paint ja Microsoft PowerPoint
Microsoft Excelis tehtud toumloumllehti on votildeimalik kasutada pea kotildeigis arvutites
bull Otildepitarkvara liigid
Drillprogrammid votildeimaldavad harjutamist esitades samu votildei sarnaseid kuumlsimusi-uumllesandeid seni
kuni saavutatakse mingi edukuse tase Selliseid programme kasutatakse enamasti reaalainete otildepe-
17
tamisel tuumluumlpilised on need ka keele otildepetamisel (sotildenavara) Nendega saab anda individuaalset ta-
gasisidet samuti votildeimaldavad need valida igale otildepilasele vastava jotildeukohase kiiruse Drillpro-
grammid on sageli kombineeritud maumlngudega
Naumlide MATIKE Rosetta Stone LinguaLand
Juhendavad otildepiprogrammid otildepetavad laumlbi dialoogi Otildeppetunni jooksul kordub palju kordi jaumlrg-
mine tsuumlkkel
middot uue informatsiooni esitamine
middot otildepilasele kuumlsimuste esitamine
middot vastuste potildehjal otsustamine kas siirduda uue informatsiooni andmisele votildei korrata (seletada
uuesti) vana
Naumlide klaviatuuriotildeppe programmid interneti kasutamist otildepetav Web Wise
Huumlpermeedium lubab otildeppijal valida individuaalse tee info omandamisel Paljud huumlpermeediumil
potildehinevad otildepiprogrammid kujutavad endast arvutiseeritud raamatuid mis sisaldavad multi-
meedia vahenditega koostatud illustratsioone (pildid joonised animatsioonid helitaust video)
Tavaliselt on neis lisaks jaumlrjestikkusele laumlbimisvotildeimalusele ka huumlpertekstiviidad st tekstis liiku-
mise teid on rohkem kui uumlks Vaumlhe interaktiivsed multimeedia raamatud votildeimaldavad vaid esita-
tavat otildeppetuumlkki valida ja motildenikord illustratsioonile ka parameetreid sisestada
Naumlide CD-d Eesti selgroogsed Eesti taimed Eesti geograafia Encarta
Simulatsioonid imiteerivad arvuti vahenditega mingeid protsesse votildei naumlitavad nende tulemusi
Need votildeivad olla passiivsed demoprogrammid (naumliteks kuu votildei planeetide liikumine taevakaar-
dil) aga ka interaktiivsed st votildeimaldavad protsessi parameetrite sisestamist ja reageerivad otildepi-
lase otsustustele
Simulatsioonidega saab naumlidata vaumlga kiireid ja ka vaumlga aeglasi protsesse Samuti votildeimaldavad
need naumlidata protsesse mida klassis ei saa korraldada nende ohtlikkuse totildettu votildei mis on liiga kal-
lid
Naumlide Taevakaart SimCity
18
Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-
peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud
uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks
hea soorituse eest
Naumlide Europe Geora
Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste
tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite
hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning
arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused
Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration
Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil
koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik
arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus
Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas
vastus on otildeige)
Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes
Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest
Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine
toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-
pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama
Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-
jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet
Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
6
1 TUTVUSTUS PRAEGUSEST UUE MEEDIA VOtildeIMALUSTEST OtildePPETOumlOumlS
11 Internet ja tema votildeimalused
111 Mis on internet
Internet on votilderkude votilderk Loomulikult peame siin silmas arvutivotilderke Neid arvutivotilderke mis kon-
toris arvuteid omavahel uumlhendavad tuntakse kohtvotilderkude nime all Kui kohtvotildergud omavahel
telefoniliinide valguskaablite votildei raadiolainete- saelhulgas satelliitside- kaudu uumlhendada saame
laivotildergu Internet ongi laivotilderk mis seob hulga kohtvotilderke kasutades nende
uumlhendamiseks kotildeikvotildeimalikke motildeeldavaid tehnilisi lahendusi (Martens 19961)
112 Interneti pakutavad teenused
Internetti votildeiks votilderrelda maailma suurima kaubamajaga See uumllemaailmselt lotildeimitud
komplektne tervik pakub aumlaumlrmiselt palju erinevaid teenuseid tooteid mida igapaumlevaelus
kasutada Paljud Internetis pakutavad teenused on tasuta on ka palju tasulisi teenuseid
Teenuste kasutamine sotildeltub suuresti inimese huvialadest ja vajadustest Otildeppetoumloumls eden-
damiseks on Internetist saadaval palju erinevaid programme ja veebilehti mis aitavad
teemasid selgitada
Tuntuimad ning kasutatavaimad on jaumlrgmised Interneti teenused
Elektronpost (e-mail) votildeimaldab saata elektronkujul teksti dokumente multimeedia
faile ja muud aumlaumlretult kiiresti uumlkskotildeik millisesse maailma paika
7
WWW (World-Wide Web) votildeimaldab alla laadida votildergust dokumente mis sisalda-
vad lisaks tekstile veel pilte video- ja audiomaterjale E-posti kotilderval peetakse seda uumlheks
enim kasutatavaks teenuseks
Usenet (newsgroups uudisegrupid) votildeimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada
sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel
FTP (File Transfer Protocol) votildeimaldab edastada faile uumlhest arvutist teise
Telnet votildeimaldab siseneda uumlle votildergu teise arvutisse ning toumloumltada seal
Gopher votildeimaldab saada menuumluumlsuumlsteemide kaudu votildergust mitmesuguseid tekstima-
terjale
Archie otsib teatud maumlrksotildena jaumlrgi dokumente uumlle kotildeikide maailma tuntuimate FTP-
arhiivide
Kotildeik need teenused toumloumltavad potildehimotildetteliselt samamoodi sotildeltumata sellest kas arvuti
paikneb kotildervaltoas votildei teisel kontinendil Vahe votildeib motildenikord olla ainult kiiruses ning
seda juhul kui liinid on hotildeivatud
Peale uumllal toodute on Internetis veel palju lisavotildeimalusi Naumliteks saab vaadata kas mingi
server on uumlleval kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud saab esitada paumlrin-
guid IP-aadresside ja domeenide jaumlrgi nimeserveritele see taumlhendab vaadata millised ar-
vutid on votildergus olemas vestelda teise kasutajaga votildei koguni maumlngida uumlle votildergu
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm (17022010)]
8
113 WWW programmid WWW lehitsejad
1) WWW
WWW kujutab endast uumlhtset globaalset infosuumlsteemi mille moodustavad maailma palju-
des arvutites paiknevad andmed mis on kaumlttesaadavad kotildeikidele soovijatele
Selliseid arvuteid nimetatakse WWW serveriteks ning seal toumloumltab andmeid haldav spet-
siaalne tarkvara
WWW all kaumlttesaadav info paikneb serverites HTML (HyperText Markup Language) kee-
les vormistatud dokumentidena need votildeivad sisaldada laumlbisegi teksti pilte heli- ja
videolotildeike seega potildehimotildetteliselt kotildeiki arvutites esitatavaid andmetuumluumlpe
WWW suurimaks omapaumlraks ongi huumlpertekst - mingi lehekuumllje suvalised osad (lause
teatavad sotildenad pilt vms) saavad viidata suvalisele teisele lehekuumlljele olenemata sellest
kas viidatav materjal paikneb samas serveris votildei teiselpool maakera
Lisaks passiivsele vaatamisele saab WWWs toimuvasse sekkuda tihti ka kasutaja ise le-
hekuumlljed votildeivad sisaldada lahtreid kuhu saab sisestada mitmesuguseid tekste See votildei-
maldab WWWs realiseerida mitmeid interaktiivseid suumlsteeme naumliteks otsida midagi
maumlrksotildena jaumlrgi taumlita veebipotildehiselt kuumlsitlusi WWW all kaumlttesaadavaid lehekuumllgi votildei
nende kogumeid nimetatakse tihti kodulehekuumllgedeks (homepage) WWW on esimene
Interneti teenus mis toumloumltati vaumllja spetsiaalselt graafilise toumloumlkeskkonna jaoks
WWW dokumentide esitamiseks on koostatud spetsiaalne keel - HTML (HyperText
Markup Language) milles on kotildeik WWW all kaumlttesaadavad materjalid (lehekuumlljed) kirju-
tatud Sellele viitab faililaiend html votildei htm Igal dokumendil on WWWs oma aadress
ehk URL (Uniform Resource Locator) mille potildehjal leiab suumlsteem dokumendi uumlkskotildeik
kust maailma osast uumlles Seda muidugi juhul kui selline dokument leidub ning sideliinid
selleni toimivad vastasel korral kuvatakse veateade Tuumluumlpilise HTML dokumendi URL
9
naumleb vaumllja kujul httparvutipiirkondportkataloogfailhtml kus http taumlhistab dokumendi
edastamiseks kasutatavat teenust (HyperText Transfer Protocol) arvutipiirkond WWW
serveri nime (votildeib kasutada ka neljast numbrist koosnevat IP aadressi) ning port kasutata-
vat pordi numbrit Vaikimisi kasutab http porti 80 sel juhul votildeib selle URList aumlra jaumltta
mida tavaliselt tehaksegi Kataloog on siin alamkataloog (kataloogitee) WWW-serveris
ning failhtml kuvatav fail selles alamkataloogis Vahel votildeib kataloogitee sisaldada ka
maumlrke Naumliteks maumlrgiga ~ algav kataloogi nimi viitab arvutikasutaja isiklikule lehekuumlljele
WWW alla votildeivad kodulehekuumllgi uumlles panna kotildeik kel on kasutaja ehk account motildenes
Interneti arvutis mis toimib WWW serverina Uumlldisemalt - WWW all esitatu ainsateks
temaatilisteks piirideks on omanike fantaasia On kodulehekuumllg kord kusagil maailmas
aga puumlsti pandud siis saavad seda vaadata kotildeik Interneti kasutajad uumlle maailma ainsaks
piiravaks teguriks votildeib olla ainult sideliinide kiirus
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm(18022010)]
2) WWW lehitsejad
WWW all kaumlttesaadavaid HTMLis kirjutatud lehekuumllgi votildeimaldavad Internetti uumlhendatud
masinatest naumlha spetsiaalsed programmid mida nimetatakse WWW lehitsejateks (WWW
browsers) Nende potildehieesmaumlrk on siirdada ning kuvada WWW lehekuumllgi millele lisandu-
vad sageli ka mitmed lisavotildeimalused ning mugavused Tuntuimad WWW brauserid on
Internet Explorer Mozilla Firefox Lynx Safari ja Opera
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm (18022010)]
114 Interneti otsingusuumlsteemid
WWW on samasugune hajussuumlsteem nagu kogu Internetki kuhu iga huviline saab uumlles
panna suvalist teemat kajastavat infot Seega on vajaliku info leidmine uumlle kogu maailma
10
(taumlpsemini uumlle kotildeikide WWW lehekuumllgede) sageli uumllimalt komplitseeritud kuna uumlldisest
infouputusest tingituna ei leia tihti konkreetsele teemale vastavat kodulehekuumllge uumlles
Eeltoodu hotildelbustamiseks on Internetis koostatud spetsiaalsed otsisuumlsteemid (search en-
gines) mille uumllesandeks on info otsimine etteantud maumlrksotildenade potildehjal Enamik otsisuumls-
teeme on oma uumllesehituselt potildehimotildetteliselt sarnased Nad kujutavad endast tohutut Inter-
neti kodulehekuumllgede kataloogi mis sisaldab viiteid lehekuumllgedele endile ning lehekuumlljel
paiknevaid olulisemaid maumlrksotildenu Enamik otsisuumlsteeme ei piirdu WWW lehekuumllgede
pealkirjadega vaid vaatab ka nende sisu Lisaks sellele hotildelmavad paljud neist lisaks
kodulehekuumllgedele ka olulisemaid uudisegruppe koos neis ilmunud artiklitega mille
sisudes saab otsida samamoodi kui WWW lehekuumllgedes
Tuntumad otsingusuumlsteemid on Google Bing Alta Vista Lycos Webcrawler Yahoo Ex-
cite ja Neti [httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm(26022010)]
115 Veebileht
Veebileht on veebis (veebisaidil) asuv dokument Sisu (pildid tekst huumlpertekstlingid
video- ja audiofailid) esitusviis ja vaumlljanaumlgemine luuakse HTML-maumlrgistuskeele (uuemal
ajal XHTML) abil Veebi lehekuumlljed on justkui raamatu lehekuumlljed Peamine asi mis neid
paberist raamatu lehtedest eristab on see et lehekuumllgedel on lingid millele vajutades
paumlaumlseb teistele lehekuumllgedele ning seal linkidele klikkides omakorda jaumlrgmistele jne
Veebilehtede vaatamiseks on tarvis spetsiaalset programmi mida kutsutakse veebilehitse-
jaks ehk inglisepaumlraselt brauseriksWindowsi kasutajate seas on kindlasti tuntuimaks vee-
bilehitsejaks Internet Explorer Maci kasutajatel on operatsioonisuumlsteemiga kaasas Safari
Kotildeigil nendel erinevatel programmidel on uumlks uumlhine ja aumlaumlrmiselt oluline oskus - oskus
naumlidata veebilehti Kuid olgugi et uumlhte veebilehte saab vaadata paljude erinevate braus-
eritega ei naumle lehekuumllg erinevates brauserites sugugi taumlpselt uumlhesugune vaumllja Eriti haumlsti
11
teavad seda need kes on kuumllastanud veebilehti pihuarvuti votildei mobiiltelefoniga votildei kasu-
tanud hoopis tekstipotildehist brauserit nagu uumllaltoodud Lynx
Seega pole veebileht mitte mingi staatiline pilt mis laumlbi traadi sinu arvutisse raumlndab vaid
hoopis mingi isemoodi informatsioon mille potildehjal brauser vastavalt oma votildeimetele vee-
bilehe ekraanile kuvab [ httpetwikipediaorgwikiVeebileht (9032010)]
12
2INFOTEHNOLOOGIA VAHENDID KOOLITUNDIDES
21 Infotehnoloogia olemus
Information Technology (IT) on defineeritud Information Technology Association of
America (ITAA) poolt mis taumlhendab uuringute kavandamist arendamist rakendamist
toetamist votildei juhtimist arvutipotildehistele infosuumlsteemidele eriti tarkvararakendustele ja ar-
vuti riistvarale See kaumlsitleb elektrooniliste arvutite kasutust ja arvutitarkvara kon-
verteerimist et saumlilitada kaitsta toumloumldelda edastada ja turvaliselt alla laadida informat-
siooni
Taumlnapaumleval on teave infotehnoloogiast suurenenud ja hotildelmab mitmeid aspekte arvutus-
tehnikast ja tehnoloogiast Motildeiste on muutunud vaumlga aumlratuntavaks IT valdkond on laia-
haardeline hotildelmates paljusid valdkondi
Kui arvuti ja sidetehnoloogia on omavahel uumlhendatud on tulemuseks infotehnoloogia votildei
Infotech Infotehnoloogia on uumlldine motildeiste mis kirjeldab mis tahes tehnoloogiat mis
aitab toota toumloumldelda saumlilitada edastada rakendada ja votildei levitada informatsiooni
[httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia (28022010)]
13
22 Naumlited koolis kasutatavatest infotehnoloogia vahenditest
221 Arvuti
Arvuti (personaalarvuti raal computer) on kahest osast koosnev suumlsteem mis on maumlaumlra-
tud info toumloumltlemiseks Arvuti on IT uumlks potildehilisi vaumlljundeid Koolides on jaumlrjest enam
hakatud kasutama erinevaid IT vahendeid seejuures on suurenenud ka arvuti kasutamise
maht Arvutite kaasabil toumloumltab ka palju teisi tehnoloogia vidinaid ja samas potildehineb kool-
isisene ja iseseisev otildeppimine enamasti arvuti ja selle votildeimaluste kasutamisel Siin tulevad
maumlngu ka ainetarkvarad millest hiljem rohkem kirjutatud on
[httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml (9032010)]
222 Puutetundlik tahvel
Hariduslikel eesmaumlrkidel loodud Notebook tarkvaraga Smart Board puutetundlikud
tahvlid votildeimaldavad otildepilastel otildepetaja poolt arvutis tehtud uumllesannet lahendada nii et teh-
tud muudatused salvestuvad ka otildepetaja arvutis Tahvlil tehtud liigutused on votildeimalik
salvestada eraldi failina ning hiljem toumloumldeldes viia vajalikud muutused algdokumenti
Puutetundlikule ekraanile kirjutatud tekst edastatakse arvutisse arvutist laumlheb juba
muudetud kujutis tagasi videoprojektorisse ja nii naumlebki minimaalse viivitusega juba taumli-
endatud pilti ekraanil Ka arvutis leiduvat tarkvara on votildeimalik puutetundliku ekraani
kaudu juhtida
Tahvli toumloumlks on vaja puutetundlikku ekraani arvutit ning videoprojektorit mis arvutis
leiduvad rakendused tahvlile kuvab
[httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm (28022010)]
14
223 Esitlusmikser
Esitlusmikser on seade mis muudab ladusaks vaumlga erinevad keerukad esitlused kus va-
heldumisi kasutusel erinevad videoseadmed (DVD-maumlngijad VHSid) ja arvutid Esitlus-
mikseril on erinevaid votildei arvutist konfigureeritavaid sisendeid nii pildile kui helile seade
on motildeeldud nende piltide sujuvaks vahetamiseks ilma projektori sisendeid vahetamata
Esitlusmikser on eelkotildeige suurte saalide ja keskuste toumloumlvahend kus tavaliselt uumlletab sis-
endseadmete hulk projektori sisendite arvu ja seadmelaua ning projektori vahele pole tar-
vis rohkem kui uumlht kaablit Ka eri sisendite helide uumlmberluumllitamine toimub samaaegselt
pildiga Pealegi on osal projektoritel halb komme pilti enne kuvamist mitu sekundit diag-
noosida ja need on esinejale piinarikkad hetked
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
224 Dokumendikaamera
Dokumendikaamera on asendamatu seade kui publikule on vaja naumlidata esemeid pildi-
materjali naumliteks raamatust Probleemiks on XGA-vaumlljundiga kaamerate vaumlike valgus-
tundlikkus ja nende kaamerate liiga kotilderge hind
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
15
225 Grafoprojektor
Grafo- ehk kileprojektor on ainuke seade mida ei juhita puuteekraani kaudu Reeglina
kasutatakse keskmist ekraani mingi moumloumlndusega (pilt on siis moonutatud trapetsikuju-
line) saab kasutada ka aumlaumlrmisiGrafoprojektor ise asetseb spetsiaalsel ratastega alusel
Pildi teravustamine kaumlib vaumlikese kaumlepideme abil laumlaumltse all
[httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafopro
jektor(30022010)]
226 Dataprojektor
Dataprojektorit tuntakse ka veel nimede all multimeediaprojektor projektor ja kahur on
arvutiga uumlhendatud seade mitmesuguste materjalide demonstreerimiseks suurel ekraanil
Tihti on dataprojektoriga uumlhendatud ka videomakk ja DVD maumlngija siis on juba tegemist
hoopis suuremaid votildeimalusi pakkuva multimeediakeskusega
Dataprojektori suurimaks eeliseks votilderreldes teiste naumlitlikustamise vahenditega on votildeima-
lus demonstreerida otildeppematerjali kogu klassile korraga ja annab votildeimaluse toumlouml kaumligus
esitatavat infot muuta Projektori abiga on votildeimalik demonstreerida muutuvat (animeeri-
tud duumlnaamilist) pilti mida teiste esitlusvahenditega on vaumlga raske votildei sootuks votildeimatu
teha Eriti hea on selliseid animeeritud esitlusi kasutada duumlnaamiliste protsesside kir-
jeldamiseks ja seletamiseks Projektori abil on efektiivne ka otildepitu frontaalne kordamine
testiprogrammi abil
Dataprojektori vahendusel on votildeimalik demonstreerida mitmeidki keerulisi katseid mille
korraldamine kooli tingimustes ei ole motildeeldav kas vastavate vahendite puudumise votildei
ohutuse totildettu Dataprojektori abil on vahendatavad ka mitmesugused heliefektid jms Da-
taprojektoriga tagatakse kotilderge esteetiline tase tunni laumlbiviimisel
16
[httpraplatgee8008RaplaTGOpetajadandrusmetsmadataprojektordownload
(30022010)]
23 Otildepitarkvara
Otildepitarkvara all motildeistetakse CD-le ja arvutidisketile paigutatud otildepiotstarbelisi tarkvaraprogramme
ja internetis vaumlljas olevaid elektroonilisi otildeppematerjale
Otildeppetoumloumls rakendatav otildepitarkvara votildeiks liigitada jaumlrgnevalt
middot uumlldtarkvara (teksti- ja andmetoumloumltlusvahendid tabeltoumloumltlusvahendid joonistuspaketid jpm)
middot spetsiaalsed otildepiprogrammid
middot spetsiaalsed erialaprogrammid
middot programmeerimissuumlsteemid
IKT (Info ja kommunikatsioonitehnoloogia) abil ainet otildepetades peab valima sobiva otildepitarkvara
Otildepitarkvara roll otildepieesmaumlrkide saavutamiseks peab olema otildepilasele selge otildepilased peavad
teadma kuidas kasutada materjali mis ulatuses teadmisi notildeutakse millistele materjali osadele
nad peavad enam taumlhelepanu poumloumlrama ning kuidas otildepitarkvara teadmiste omandamiseks kasu-
tada
Eesti koolides kasutatakse tekstitoumloumltluse otildepetamiseks peamiselt programmi Microsoft Word tabe-
larvutuse jaoks programmi Microsoft Excel ning graafika otildepetamiseks programmi Microsoft
Paint ja Microsoft PowerPoint
Microsoft Excelis tehtud toumloumllehti on votildeimalik kasutada pea kotildeigis arvutites
bull Otildepitarkvara liigid
Drillprogrammid votildeimaldavad harjutamist esitades samu votildei sarnaseid kuumlsimusi-uumllesandeid seni
kuni saavutatakse mingi edukuse tase Selliseid programme kasutatakse enamasti reaalainete otildepe-
17
tamisel tuumluumlpilised on need ka keele otildepetamisel (sotildenavara) Nendega saab anda individuaalset ta-
gasisidet samuti votildeimaldavad need valida igale otildepilasele vastava jotildeukohase kiiruse Drillpro-
grammid on sageli kombineeritud maumlngudega
Naumlide MATIKE Rosetta Stone LinguaLand
Juhendavad otildepiprogrammid otildepetavad laumlbi dialoogi Otildeppetunni jooksul kordub palju kordi jaumlrg-
mine tsuumlkkel
middot uue informatsiooni esitamine
middot otildepilasele kuumlsimuste esitamine
middot vastuste potildehjal otsustamine kas siirduda uue informatsiooni andmisele votildei korrata (seletada
uuesti) vana
Naumlide klaviatuuriotildeppe programmid interneti kasutamist otildepetav Web Wise
Huumlpermeedium lubab otildeppijal valida individuaalse tee info omandamisel Paljud huumlpermeediumil
potildehinevad otildepiprogrammid kujutavad endast arvutiseeritud raamatuid mis sisaldavad multi-
meedia vahenditega koostatud illustratsioone (pildid joonised animatsioonid helitaust video)
Tavaliselt on neis lisaks jaumlrjestikkusele laumlbimisvotildeimalusele ka huumlpertekstiviidad st tekstis liiku-
mise teid on rohkem kui uumlks Vaumlhe interaktiivsed multimeedia raamatud votildeimaldavad vaid esita-
tavat otildeppetuumlkki valida ja motildenikord illustratsioonile ka parameetreid sisestada
Naumlide CD-d Eesti selgroogsed Eesti taimed Eesti geograafia Encarta
Simulatsioonid imiteerivad arvuti vahenditega mingeid protsesse votildei naumlitavad nende tulemusi
Need votildeivad olla passiivsed demoprogrammid (naumliteks kuu votildei planeetide liikumine taevakaar-
dil) aga ka interaktiivsed st votildeimaldavad protsessi parameetrite sisestamist ja reageerivad otildepi-
lase otsustustele
Simulatsioonidega saab naumlidata vaumlga kiireid ja ka vaumlga aeglasi protsesse Samuti votildeimaldavad
need naumlidata protsesse mida klassis ei saa korraldada nende ohtlikkuse totildettu votildei mis on liiga kal-
lid
Naumlide Taevakaart SimCity
18
Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-
peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud
uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks
hea soorituse eest
Naumlide Europe Geora
Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste
tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite
hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning
arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused
Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration
Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil
koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik
arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus
Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas
vastus on otildeige)
Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes
Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest
Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine
toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-
pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama
Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-
jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet
Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
7
WWW (World-Wide Web) votildeimaldab alla laadida votildergust dokumente mis sisalda-
vad lisaks tekstile veel pilte video- ja audiomaterjale E-posti kotilderval peetakse seda uumlheks
enim kasutatavaks teenuseks
Usenet (newsgroups uudisegrupid) votildeimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada
sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel
FTP (File Transfer Protocol) votildeimaldab edastada faile uumlhest arvutist teise
Telnet votildeimaldab siseneda uumlle votildergu teise arvutisse ning toumloumltada seal
Gopher votildeimaldab saada menuumluumlsuumlsteemide kaudu votildergust mitmesuguseid tekstima-
terjale
Archie otsib teatud maumlrksotildena jaumlrgi dokumente uumlle kotildeikide maailma tuntuimate FTP-
arhiivide
Kotildeik need teenused toumloumltavad potildehimotildetteliselt samamoodi sotildeltumata sellest kas arvuti
paikneb kotildervaltoas votildei teisel kontinendil Vahe votildeib motildenikord olla ainult kiiruses ning
seda juhul kui liinid on hotildeivatud
Peale uumllal toodute on Internetis veel palju lisavotildeimalusi Naumliteks saab vaadata kas mingi
server on uumlleval kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud saab esitada paumlrin-
guid IP-aadresside ja domeenide jaumlrgi nimeserveritele see taumlhendab vaadata millised ar-
vutid on votildergus olemas vestelda teise kasutajaga votildei koguni maumlngida uumlle votildergu
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm (17022010)]
8
113 WWW programmid WWW lehitsejad
1) WWW
WWW kujutab endast uumlhtset globaalset infosuumlsteemi mille moodustavad maailma palju-
des arvutites paiknevad andmed mis on kaumlttesaadavad kotildeikidele soovijatele
Selliseid arvuteid nimetatakse WWW serveriteks ning seal toumloumltab andmeid haldav spet-
siaalne tarkvara
WWW all kaumlttesaadav info paikneb serverites HTML (HyperText Markup Language) kee-
les vormistatud dokumentidena need votildeivad sisaldada laumlbisegi teksti pilte heli- ja
videolotildeike seega potildehimotildetteliselt kotildeiki arvutites esitatavaid andmetuumluumlpe
WWW suurimaks omapaumlraks ongi huumlpertekst - mingi lehekuumllje suvalised osad (lause
teatavad sotildenad pilt vms) saavad viidata suvalisele teisele lehekuumlljele olenemata sellest
kas viidatav materjal paikneb samas serveris votildei teiselpool maakera
Lisaks passiivsele vaatamisele saab WWWs toimuvasse sekkuda tihti ka kasutaja ise le-
hekuumlljed votildeivad sisaldada lahtreid kuhu saab sisestada mitmesuguseid tekste See votildei-
maldab WWWs realiseerida mitmeid interaktiivseid suumlsteeme naumliteks otsida midagi
maumlrksotildena jaumlrgi taumlita veebipotildehiselt kuumlsitlusi WWW all kaumlttesaadavaid lehekuumllgi votildei
nende kogumeid nimetatakse tihti kodulehekuumllgedeks (homepage) WWW on esimene
Interneti teenus mis toumloumltati vaumllja spetsiaalselt graafilise toumloumlkeskkonna jaoks
WWW dokumentide esitamiseks on koostatud spetsiaalne keel - HTML (HyperText
Markup Language) milles on kotildeik WWW all kaumlttesaadavad materjalid (lehekuumlljed) kirju-
tatud Sellele viitab faililaiend html votildei htm Igal dokumendil on WWWs oma aadress
ehk URL (Uniform Resource Locator) mille potildehjal leiab suumlsteem dokumendi uumlkskotildeik
kust maailma osast uumlles Seda muidugi juhul kui selline dokument leidub ning sideliinid
selleni toimivad vastasel korral kuvatakse veateade Tuumluumlpilise HTML dokumendi URL
9
naumleb vaumllja kujul httparvutipiirkondportkataloogfailhtml kus http taumlhistab dokumendi
edastamiseks kasutatavat teenust (HyperText Transfer Protocol) arvutipiirkond WWW
serveri nime (votildeib kasutada ka neljast numbrist koosnevat IP aadressi) ning port kasutata-
vat pordi numbrit Vaikimisi kasutab http porti 80 sel juhul votildeib selle URList aumlra jaumltta
mida tavaliselt tehaksegi Kataloog on siin alamkataloog (kataloogitee) WWW-serveris
ning failhtml kuvatav fail selles alamkataloogis Vahel votildeib kataloogitee sisaldada ka
maumlrke Naumliteks maumlrgiga ~ algav kataloogi nimi viitab arvutikasutaja isiklikule lehekuumlljele
WWW alla votildeivad kodulehekuumllgi uumlles panna kotildeik kel on kasutaja ehk account motildenes
Interneti arvutis mis toimib WWW serverina Uumlldisemalt - WWW all esitatu ainsateks
temaatilisteks piirideks on omanike fantaasia On kodulehekuumllg kord kusagil maailmas
aga puumlsti pandud siis saavad seda vaadata kotildeik Interneti kasutajad uumlle maailma ainsaks
piiravaks teguriks votildeib olla ainult sideliinide kiirus
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm(18022010)]
2) WWW lehitsejad
WWW all kaumlttesaadavaid HTMLis kirjutatud lehekuumllgi votildeimaldavad Internetti uumlhendatud
masinatest naumlha spetsiaalsed programmid mida nimetatakse WWW lehitsejateks (WWW
browsers) Nende potildehieesmaumlrk on siirdada ning kuvada WWW lehekuumllgi millele lisandu-
vad sageli ka mitmed lisavotildeimalused ning mugavused Tuntuimad WWW brauserid on
Internet Explorer Mozilla Firefox Lynx Safari ja Opera
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm (18022010)]
114 Interneti otsingusuumlsteemid
WWW on samasugune hajussuumlsteem nagu kogu Internetki kuhu iga huviline saab uumlles
panna suvalist teemat kajastavat infot Seega on vajaliku info leidmine uumlle kogu maailma
10
(taumlpsemini uumlle kotildeikide WWW lehekuumllgede) sageli uumllimalt komplitseeritud kuna uumlldisest
infouputusest tingituna ei leia tihti konkreetsele teemale vastavat kodulehekuumllge uumlles
Eeltoodu hotildelbustamiseks on Internetis koostatud spetsiaalsed otsisuumlsteemid (search en-
gines) mille uumllesandeks on info otsimine etteantud maumlrksotildenade potildehjal Enamik otsisuumls-
teeme on oma uumllesehituselt potildehimotildetteliselt sarnased Nad kujutavad endast tohutut Inter-
neti kodulehekuumllgede kataloogi mis sisaldab viiteid lehekuumllgedele endile ning lehekuumlljel
paiknevaid olulisemaid maumlrksotildenu Enamik otsisuumlsteeme ei piirdu WWW lehekuumllgede
pealkirjadega vaid vaatab ka nende sisu Lisaks sellele hotildelmavad paljud neist lisaks
kodulehekuumllgedele ka olulisemaid uudisegruppe koos neis ilmunud artiklitega mille
sisudes saab otsida samamoodi kui WWW lehekuumllgedes
Tuntumad otsingusuumlsteemid on Google Bing Alta Vista Lycos Webcrawler Yahoo Ex-
cite ja Neti [httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm(26022010)]
115 Veebileht
Veebileht on veebis (veebisaidil) asuv dokument Sisu (pildid tekst huumlpertekstlingid
video- ja audiofailid) esitusviis ja vaumlljanaumlgemine luuakse HTML-maumlrgistuskeele (uuemal
ajal XHTML) abil Veebi lehekuumlljed on justkui raamatu lehekuumlljed Peamine asi mis neid
paberist raamatu lehtedest eristab on see et lehekuumllgedel on lingid millele vajutades
paumlaumlseb teistele lehekuumllgedele ning seal linkidele klikkides omakorda jaumlrgmistele jne
Veebilehtede vaatamiseks on tarvis spetsiaalset programmi mida kutsutakse veebilehitse-
jaks ehk inglisepaumlraselt brauseriksWindowsi kasutajate seas on kindlasti tuntuimaks vee-
bilehitsejaks Internet Explorer Maci kasutajatel on operatsioonisuumlsteemiga kaasas Safari
Kotildeigil nendel erinevatel programmidel on uumlks uumlhine ja aumlaumlrmiselt oluline oskus - oskus
naumlidata veebilehti Kuid olgugi et uumlhte veebilehte saab vaadata paljude erinevate braus-
eritega ei naumle lehekuumllg erinevates brauserites sugugi taumlpselt uumlhesugune vaumllja Eriti haumlsti
11
teavad seda need kes on kuumllastanud veebilehti pihuarvuti votildei mobiiltelefoniga votildei kasu-
tanud hoopis tekstipotildehist brauserit nagu uumllaltoodud Lynx
Seega pole veebileht mitte mingi staatiline pilt mis laumlbi traadi sinu arvutisse raumlndab vaid
hoopis mingi isemoodi informatsioon mille potildehjal brauser vastavalt oma votildeimetele vee-
bilehe ekraanile kuvab [ httpetwikipediaorgwikiVeebileht (9032010)]
12
2INFOTEHNOLOOGIA VAHENDID KOOLITUNDIDES
21 Infotehnoloogia olemus
Information Technology (IT) on defineeritud Information Technology Association of
America (ITAA) poolt mis taumlhendab uuringute kavandamist arendamist rakendamist
toetamist votildei juhtimist arvutipotildehistele infosuumlsteemidele eriti tarkvararakendustele ja ar-
vuti riistvarale See kaumlsitleb elektrooniliste arvutite kasutust ja arvutitarkvara kon-
verteerimist et saumlilitada kaitsta toumloumldelda edastada ja turvaliselt alla laadida informat-
siooni
Taumlnapaumleval on teave infotehnoloogiast suurenenud ja hotildelmab mitmeid aspekte arvutus-
tehnikast ja tehnoloogiast Motildeiste on muutunud vaumlga aumlratuntavaks IT valdkond on laia-
haardeline hotildelmates paljusid valdkondi
Kui arvuti ja sidetehnoloogia on omavahel uumlhendatud on tulemuseks infotehnoloogia votildei
Infotech Infotehnoloogia on uumlldine motildeiste mis kirjeldab mis tahes tehnoloogiat mis
aitab toota toumloumldelda saumlilitada edastada rakendada ja votildei levitada informatsiooni
[httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia (28022010)]
13
22 Naumlited koolis kasutatavatest infotehnoloogia vahenditest
221 Arvuti
Arvuti (personaalarvuti raal computer) on kahest osast koosnev suumlsteem mis on maumlaumlra-
tud info toumloumltlemiseks Arvuti on IT uumlks potildehilisi vaumlljundeid Koolides on jaumlrjest enam
hakatud kasutama erinevaid IT vahendeid seejuures on suurenenud ka arvuti kasutamise
maht Arvutite kaasabil toumloumltab ka palju teisi tehnoloogia vidinaid ja samas potildehineb kool-
isisene ja iseseisev otildeppimine enamasti arvuti ja selle votildeimaluste kasutamisel Siin tulevad
maumlngu ka ainetarkvarad millest hiljem rohkem kirjutatud on
[httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml (9032010)]
222 Puutetundlik tahvel
Hariduslikel eesmaumlrkidel loodud Notebook tarkvaraga Smart Board puutetundlikud
tahvlid votildeimaldavad otildepilastel otildepetaja poolt arvutis tehtud uumllesannet lahendada nii et teh-
tud muudatused salvestuvad ka otildepetaja arvutis Tahvlil tehtud liigutused on votildeimalik
salvestada eraldi failina ning hiljem toumloumldeldes viia vajalikud muutused algdokumenti
Puutetundlikule ekraanile kirjutatud tekst edastatakse arvutisse arvutist laumlheb juba
muudetud kujutis tagasi videoprojektorisse ja nii naumlebki minimaalse viivitusega juba taumli-
endatud pilti ekraanil Ka arvutis leiduvat tarkvara on votildeimalik puutetundliku ekraani
kaudu juhtida
Tahvli toumloumlks on vaja puutetundlikku ekraani arvutit ning videoprojektorit mis arvutis
leiduvad rakendused tahvlile kuvab
[httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm (28022010)]
14
223 Esitlusmikser
Esitlusmikser on seade mis muudab ladusaks vaumlga erinevad keerukad esitlused kus va-
heldumisi kasutusel erinevad videoseadmed (DVD-maumlngijad VHSid) ja arvutid Esitlus-
mikseril on erinevaid votildei arvutist konfigureeritavaid sisendeid nii pildile kui helile seade
on motildeeldud nende piltide sujuvaks vahetamiseks ilma projektori sisendeid vahetamata
Esitlusmikser on eelkotildeige suurte saalide ja keskuste toumloumlvahend kus tavaliselt uumlletab sis-
endseadmete hulk projektori sisendite arvu ja seadmelaua ning projektori vahele pole tar-
vis rohkem kui uumlht kaablit Ka eri sisendite helide uumlmberluumllitamine toimub samaaegselt
pildiga Pealegi on osal projektoritel halb komme pilti enne kuvamist mitu sekundit diag-
noosida ja need on esinejale piinarikkad hetked
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
224 Dokumendikaamera
Dokumendikaamera on asendamatu seade kui publikule on vaja naumlidata esemeid pildi-
materjali naumliteks raamatust Probleemiks on XGA-vaumlljundiga kaamerate vaumlike valgus-
tundlikkus ja nende kaamerate liiga kotilderge hind
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
15
225 Grafoprojektor
Grafo- ehk kileprojektor on ainuke seade mida ei juhita puuteekraani kaudu Reeglina
kasutatakse keskmist ekraani mingi moumloumlndusega (pilt on siis moonutatud trapetsikuju-
line) saab kasutada ka aumlaumlrmisiGrafoprojektor ise asetseb spetsiaalsel ratastega alusel
Pildi teravustamine kaumlib vaumlikese kaumlepideme abil laumlaumltse all
[httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafopro
jektor(30022010)]
226 Dataprojektor
Dataprojektorit tuntakse ka veel nimede all multimeediaprojektor projektor ja kahur on
arvutiga uumlhendatud seade mitmesuguste materjalide demonstreerimiseks suurel ekraanil
Tihti on dataprojektoriga uumlhendatud ka videomakk ja DVD maumlngija siis on juba tegemist
hoopis suuremaid votildeimalusi pakkuva multimeediakeskusega
Dataprojektori suurimaks eeliseks votilderreldes teiste naumlitlikustamise vahenditega on votildeima-
lus demonstreerida otildeppematerjali kogu klassile korraga ja annab votildeimaluse toumlouml kaumligus
esitatavat infot muuta Projektori abiga on votildeimalik demonstreerida muutuvat (animeeri-
tud duumlnaamilist) pilti mida teiste esitlusvahenditega on vaumlga raske votildei sootuks votildeimatu
teha Eriti hea on selliseid animeeritud esitlusi kasutada duumlnaamiliste protsesside kir-
jeldamiseks ja seletamiseks Projektori abil on efektiivne ka otildepitu frontaalne kordamine
testiprogrammi abil
Dataprojektori vahendusel on votildeimalik demonstreerida mitmeidki keerulisi katseid mille
korraldamine kooli tingimustes ei ole motildeeldav kas vastavate vahendite puudumise votildei
ohutuse totildettu Dataprojektori abil on vahendatavad ka mitmesugused heliefektid jms Da-
taprojektoriga tagatakse kotilderge esteetiline tase tunni laumlbiviimisel
16
[httpraplatgee8008RaplaTGOpetajadandrusmetsmadataprojektordownload
(30022010)]
23 Otildepitarkvara
Otildepitarkvara all motildeistetakse CD-le ja arvutidisketile paigutatud otildepiotstarbelisi tarkvaraprogramme
ja internetis vaumlljas olevaid elektroonilisi otildeppematerjale
Otildeppetoumloumls rakendatav otildepitarkvara votildeiks liigitada jaumlrgnevalt
middot uumlldtarkvara (teksti- ja andmetoumloumltlusvahendid tabeltoumloumltlusvahendid joonistuspaketid jpm)
middot spetsiaalsed otildepiprogrammid
middot spetsiaalsed erialaprogrammid
middot programmeerimissuumlsteemid
IKT (Info ja kommunikatsioonitehnoloogia) abil ainet otildepetades peab valima sobiva otildepitarkvara
Otildepitarkvara roll otildepieesmaumlrkide saavutamiseks peab olema otildepilasele selge otildepilased peavad
teadma kuidas kasutada materjali mis ulatuses teadmisi notildeutakse millistele materjali osadele
nad peavad enam taumlhelepanu poumloumlrama ning kuidas otildepitarkvara teadmiste omandamiseks kasu-
tada
Eesti koolides kasutatakse tekstitoumloumltluse otildepetamiseks peamiselt programmi Microsoft Word tabe-
larvutuse jaoks programmi Microsoft Excel ning graafika otildepetamiseks programmi Microsoft
Paint ja Microsoft PowerPoint
Microsoft Excelis tehtud toumloumllehti on votildeimalik kasutada pea kotildeigis arvutites
bull Otildepitarkvara liigid
Drillprogrammid votildeimaldavad harjutamist esitades samu votildei sarnaseid kuumlsimusi-uumllesandeid seni
kuni saavutatakse mingi edukuse tase Selliseid programme kasutatakse enamasti reaalainete otildepe-
17
tamisel tuumluumlpilised on need ka keele otildepetamisel (sotildenavara) Nendega saab anda individuaalset ta-
gasisidet samuti votildeimaldavad need valida igale otildepilasele vastava jotildeukohase kiiruse Drillpro-
grammid on sageli kombineeritud maumlngudega
Naumlide MATIKE Rosetta Stone LinguaLand
Juhendavad otildepiprogrammid otildepetavad laumlbi dialoogi Otildeppetunni jooksul kordub palju kordi jaumlrg-
mine tsuumlkkel
middot uue informatsiooni esitamine
middot otildepilasele kuumlsimuste esitamine
middot vastuste potildehjal otsustamine kas siirduda uue informatsiooni andmisele votildei korrata (seletada
uuesti) vana
Naumlide klaviatuuriotildeppe programmid interneti kasutamist otildepetav Web Wise
Huumlpermeedium lubab otildeppijal valida individuaalse tee info omandamisel Paljud huumlpermeediumil
potildehinevad otildepiprogrammid kujutavad endast arvutiseeritud raamatuid mis sisaldavad multi-
meedia vahenditega koostatud illustratsioone (pildid joonised animatsioonid helitaust video)
Tavaliselt on neis lisaks jaumlrjestikkusele laumlbimisvotildeimalusele ka huumlpertekstiviidad st tekstis liiku-
mise teid on rohkem kui uumlks Vaumlhe interaktiivsed multimeedia raamatud votildeimaldavad vaid esita-
tavat otildeppetuumlkki valida ja motildenikord illustratsioonile ka parameetreid sisestada
Naumlide CD-d Eesti selgroogsed Eesti taimed Eesti geograafia Encarta
Simulatsioonid imiteerivad arvuti vahenditega mingeid protsesse votildei naumlitavad nende tulemusi
Need votildeivad olla passiivsed demoprogrammid (naumliteks kuu votildei planeetide liikumine taevakaar-
dil) aga ka interaktiivsed st votildeimaldavad protsessi parameetrite sisestamist ja reageerivad otildepi-
lase otsustustele
Simulatsioonidega saab naumlidata vaumlga kiireid ja ka vaumlga aeglasi protsesse Samuti votildeimaldavad
need naumlidata protsesse mida klassis ei saa korraldada nende ohtlikkuse totildettu votildei mis on liiga kal-
lid
Naumlide Taevakaart SimCity
18
Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-
peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud
uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks
hea soorituse eest
Naumlide Europe Geora
Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste
tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite
hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning
arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused
Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration
Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil
koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik
arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus
Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas
vastus on otildeige)
Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes
Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest
Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine
toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-
pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama
Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-
jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet
Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
8
113 WWW programmid WWW lehitsejad
1) WWW
WWW kujutab endast uumlhtset globaalset infosuumlsteemi mille moodustavad maailma palju-
des arvutites paiknevad andmed mis on kaumlttesaadavad kotildeikidele soovijatele
Selliseid arvuteid nimetatakse WWW serveriteks ning seal toumloumltab andmeid haldav spet-
siaalne tarkvara
WWW all kaumlttesaadav info paikneb serverites HTML (HyperText Markup Language) kee-
les vormistatud dokumentidena need votildeivad sisaldada laumlbisegi teksti pilte heli- ja
videolotildeike seega potildehimotildetteliselt kotildeiki arvutites esitatavaid andmetuumluumlpe
WWW suurimaks omapaumlraks ongi huumlpertekst - mingi lehekuumllje suvalised osad (lause
teatavad sotildenad pilt vms) saavad viidata suvalisele teisele lehekuumlljele olenemata sellest
kas viidatav materjal paikneb samas serveris votildei teiselpool maakera
Lisaks passiivsele vaatamisele saab WWWs toimuvasse sekkuda tihti ka kasutaja ise le-
hekuumlljed votildeivad sisaldada lahtreid kuhu saab sisestada mitmesuguseid tekste See votildei-
maldab WWWs realiseerida mitmeid interaktiivseid suumlsteeme naumliteks otsida midagi
maumlrksotildena jaumlrgi taumlita veebipotildehiselt kuumlsitlusi WWW all kaumlttesaadavaid lehekuumllgi votildei
nende kogumeid nimetatakse tihti kodulehekuumllgedeks (homepage) WWW on esimene
Interneti teenus mis toumloumltati vaumllja spetsiaalselt graafilise toumloumlkeskkonna jaoks
WWW dokumentide esitamiseks on koostatud spetsiaalne keel - HTML (HyperText
Markup Language) milles on kotildeik WWW all kaumlttesaadavad materjalid (lehekuumlljed) kirju-
tatud Sellele viitab faililaiend html votildei htm Igal dokumendil on WWWs oma aadress
ehk URL (Uniform Resource Locator) mille potildehjal leiab suumlsteem dokumendi uumlkskotildeik
kust maailma osast uumlles Seda muidugi juhul kui selline dokument leidub ning sideliinid
selleni toimivad vastasel korral kuvatakse veateade Tuumluumlpilise HTML dokumendi URL
9
naumleb vaumllja kujul httparvutipiirkondportkataloogfailhtml kus http taumlhistab dokumendi
edastamiseks kasutatavat teenust (HyperText Transfer Protocol) arvutipiirkond WWW
serveri nime (votildeib kasutada ka neljast numbrist koosnevat IP aadressi) ning port kasutata-
vat pordi numbrit Vaikimisi kasutab http porti 80 sel juhul votildeib selle URList aumlra jaumltta
mida tavaliselt tehaksegi Kataloog on siin alamkataloog (kataloogitee) WWW-serveris
ning failhtml kuvatav fail selles alamkataloogis Vahel votildeib kataloogitee sisaldada ka
maumlrke Naumliteks maumlrgiga ~ algav kataloogi nimi viitab arvutikasutaja isiklikule lehekuumlljele
WWW alla votildeivad kodulehekuumllgi uumlles panna kotildeik kel on kasutaja ehk account motildenes
Interneti arvutis mis toimib WWW serverina Uumlldisemalt - WWW all esitatu ainsateks
temaatilisteks piirideks on omanike fantaasia On kodulehekuumllg kord kusagil maailmas
aga puumlsti pandud siis saavad seda vaadata kotildeik Interneti kasutajad uumlle maailma ainsaks
piiravaks teguriks votildeib olla ainult sideliinide kiirus
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm(18022010)]
2) WWW lehitsejad
WWW all kaumlttesaadavaid HTMLis kirjutatud lehekuumllgi votildeimaldavad Internetti uumlhendatud
masinatest naumlha spetsiaalsed programmid mida nimetatakse WWW lehitsejateks (WWW
browsers) Nende potildehieesmaumlrk on siirdada ning kuvada WWW lehekuumllgi millele lisandu-
vad sageli ka mitmed lisavotildeimalused ning mugavused Tuntuimad WWW brauserid on
Internet Explorer Mozilla Firefox Lynx Safari ja Opera
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm (18022010)]
114 Interneti otsingusuumlsteemid
WWW on samasugune hajussuumlsteem nagu kogu Internetki kuhu iga huviline saab uumlles
panna suvalist teemat kajastavat infot Seega on vajaliku info leidmine uumlle kogu maailma
10
(taumlpsemini uumlle kotildeikide WWW lehekuumllgede) sageli uumllimalt komplitseeritud kuna uumlldisest
infouputusest tingituna ei leia tihti konkreetsele teemale vastavat kodulehekuumllge uumlles
Eeltoodu hotildelbustamiseks on Internetis koostatud spetsiaalsed otsisuumlsteemid (search en-
gines) mille uumllesandeks on info otsimine etteantud maumlrksotildenade potildehjal Enamik otsisuumls-
teeme on oma uumllesehituselt potildehimotildetteliselt sarnased Nad kujutavad endast tohutut Inter-
neti kodulehekuumllgede kataloogi mis sisaldab viiteid lehekuumllgedele endile ning lehekuumlljel
paiknevaid olulisemaid maumlrksotildenu Enamik otsisuumlsteeme ei piirdu WWW lehekuumllgede
pealkirjadega vaid vaatab ka nende sisu Lisaks sellele hotildelmavad paljud neist lisaks
kodulehekuumllgedele ka olulisemaid uudisegruppe koos neis ilmunud artiklitega mille
sisudes saab otsida samamoodi kui WWW lehekuumllgedes
Tuntumad otsingusuumlsteemid on Google Bing Alta Vista Lycos Webcrawler Yahoo Ex-
cite ja Neti [httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm(26022010)]
115 Veebileht
Veebileht on veebis (veebisaidil) asuv dokument Sisu (pildid tekst huumlpertekstlingid
video- ja audiofailid) esitusviis ja vaumlljanaumlgemine luuakse HTML-maumlrgistuskeele (uuemal
ajal XHTML) abil Veebi lehekuumlljed on justkui raamatu lehekuumlljed Peamine asi mis neid
paberist raamatu lehtedest eristab on see et lehekuumllgedel on lingid millele vajutades
paumlaumlseb teistele lehekuumllgedele ning seal linkidele klikkides omakorda jaumlrgmistele jne
Veebilehtede vaatamiseks on tarvis spetsiaalset programmi mida kutsutakse veebilehitse-
jaks ehk inglisepaumlraselt brauseriksWindowsi kasutajate seas on kindlasti tuntuimaks vee-
bilehitsejaks Internet Explorer Maci kasutajatel on operatsioonisuumlsteemiga kaasas Safari
Kotildeigil nendel erinevatel programmidel on uumlks uumlhine ja aumlaumlrmiselt oluline oskus - oskus
naumlidata veebilehti Kuid olgugi et uumlhte veebilehte saab vaadata paljude erinevate braus-
eritega ei naumle lehekuumllg erinevates brauserites sugugi taumlpselt uumlhesugune vaumllja Eriti haumlsti
11
teavad seda need kes on kuumllastanud veebilehti pihuarvuti votildei mobiiltelefoniga votildei kasu-
tanud hoopis tekstipotildehist brauserit nagu uumllaltoodud Lynx
Seega pole veebileht mitte mingi staatiline pilt mis laumlbi traadi sinu arvutisse raumlndab vaid
hoopis mingi isemoodi informatsioon mille potildehjal brauser vastavalt oma votildeimetele vee-
bilehe ekraanile kuvab [ httpetwikipediaorgwikiVeebileht (9032010)]
12
2INFOTEHNOLOOGIA VAHENDID KOOLITUNDIDES
21 Infotehnoloogia olemus
Information Technology (IT) on defineeritud Information Technology Association of
America (ITAA) poolt mis taumlhendab uuringute kavandamist arendamist rakendamist
toetamist votildei juhtimist arvutipotildehistele infosuumlsteemidele eriti tarkvararakendustele ja ar-
vuti riistvarale See kaumlsitleb elektrooniliste arvutite kasutust ja arvutitarkvara kon-
verteerimist et saumlilitada kaitsta toumloumldelda edastada ja turvaliselt alla laadida informat-
siooni
Taumlnapaumleval on teave infotehnoloogiast suurenenud ja hotildelmab mitmeid aspekte arvutus-
tehnikast ja tehnoloogiast Motildeiste on muutunud vaumlga aumlratuntavaks IT valdkond on laia-
haardeline hotildelmates paljusid valdkondi
Kui arvuti ja sidetehnoloogia on omavahel uumlhendatud on tulemuseks infotehnoloogia votildei
Infotech Infotehnoloogia on uumlldine motildeiste mis kirjeldab mis tahes tehnoloogiat mis
aitab toota toumloumldelda saumlilitada edastada rakendada ja votildei levitada informatsiooni
[httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia (28022010)]
13
22 Naumlited koolis kasutatavatest infotehnoloogia vahenditest
221 Arvuti
Arvuti (personaalarvuti raal computer) on kahest osast koosnev suumlsteem mis on maumlaumlra-
tud info toumloumltlemiseks Arvuti on IT uumlks potildehilisi vaumlljundeid Koolides on jaumlrjest enam
hakatud kasutama erinevaid IT vahendeid seejuures on suurenenud ka arvuti kasutamise
maht Arvutite kaasabil toumloumltab ka palju teisi tehnoloogia vidinaid ja samas potildehineb kool-
isisene ja iseseisev otildeppimine enamasti arvuti ja selle votildeimaluste kasutamisel Siin tulevad
maumlngu ka ainetarkvarad millest hiljem rohkem kirjutatud on
[httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml (9032010)]
222 Puutetundlik tahvel
Hariduslikel eesmaumlrkidel loodud Notebook tarkvaraga Smart Board puutetundlikud
tahvlid votildeimaldavad otildepilastel otildepetaja poolt arvutis tehtud uumllesannet lahendada nii et teh-
tud muudatused salvestuvad ka otildepetaja arvutis Tahvlil tehtud liigutused on votildeimalik
salvestada eraldi failina ning hiljem toumloumldeldes viia vajalikud muutused algdokumenti
Puutetundlikule ekraanile kirjutatud tekst edastatakse arvutisse arvutist laumlheb juba
muudetud kujutis tagasi videoprojektorisse ja nii naumlebki minimaalse viivitusega juba taumli-
endatud pilti ekraanil Ka arvutis leiduvat tarkvara on votildeimalik puutetundliku ekraani
kaudu juhtida
Tahvli toumloumlks on vaja puutetundlikku ekraani arvutit ning videoprojektorit mis arvutis
leiduvad rakendused tahvlile kuvab
[httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm (28022010)]
14
223 Esitlusmikser
Esitlusmikser on seade mis muudab ladusaks vaumlga erinevad keerukad esitlused kus va-
heldumisi kasutusel erinevad videoseadmed (DVD-maumlngijad VHSid) ja arvutid Esitlus-
mikseril on erinevaid votildei arvutist konfigureeritavaid sisendeid nii pildile kui helile seade
on motildeeldud nende piltide sujuvaks vahetamiseks ilma projektori sisendeid vahetamata
Esitlusmikser on eelkotildeige suurte saalide ja keskuste toumloumlvahend kus tavaliselt uumlletab sis-
endseadmete hulk projektori sisendite arvu ja seadmelaua ning projektori vahele pole tar-
vis rohkem kui uumlht kaablit Ka eri sisendite helide uumlmberluumllitamine toimub samaaegselt
pildiga Pealegi on osal projektoritel halb komme pilti enne kuvamist mitu sekundit diag-
noosida ja need on esinejale piinarikkad hetked
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
224 Dokumendikaamera
Dokumendikaamera on asendamatu seade kui publikule on vaja naumlidata esemeid pildi-
materjali naumliteks raamatust Probleemiks on XGA-vaumlljundiga kaamerate vaumlike valgus-
tundlikkus ja nende kaamerate liiga kotilderge hind
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
15
225 Grafoprojektor
Grafo- ehk kileprojektor on ainuke seade mida ei juhita puuteekraani kaudu Reeglina
kasutatakse keskmist ekraani mingi moumloumlndusega (pilt on siis moonutatud trapetsikuju-
line) saab kasutada ka aumlaumlrmisiGrafoprojektor ise asetseb spetsiaalsel ratastega alusel
Pildi teravustamine kaumlib vaumlikese kaumlepideme abil laumlaumltse all
[httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafopro
jektor(30022010)]
226 Dataprojektor
Dataprojektorit tuntakse ka veel nimede all multimeediaprojektor projektor ja kahur on
arvutiga uumlhendatud seade mitmesuguste materjalide demonstreerimiseks suurel ekraanil
Tihti on dataprojektoriga uumlhendatud ka videomakk ja DVD maumlngija siis on juba tegemist
hoopis suuremaid votildeimalusi pakkuva multimeediakeskusega
Dataprojektori suurimaks eeliseks votilderreldes teiste naumlitlikustamise vahenditega on votildeima-
lus demonstreerida otildeppematerjali kogu klassile korraga ja annab votildeimaluse toumlouml kaumligus
esitatavat infot muuta Projektori abiga on votildeimalik demonstreerida muutuvat (animeeri-
tud duumlnaamilist) pilti mida teiste esitlusvahenditega on vaumlga raske votildei sootuks votildeimatu
teha Eriti hea on selliseid animeeritud esitlusi kasutada duumlnaamiliste protsesside kir-
jeldamiseks ja seletamiseks Projektori abil on efektiivne ka otildepitu frontaalne kordamine
testiprogrammi abil
Dataprojektori vahendusel on votildeimalik demonstreerida mitmeidki keerulisi katseid mille
korraldamine kooli tingimustes ei ole motildeeldav kas vastavate vahendite puudumise votildei
ohutuse totildettu Dataprojektori abil on vahendatavad ka mitmesugused heliefektid jms Da-
taprojektoriga tagatakse kotilderge esteetiline tase tunni laumlbiviimisel
16
[httpraplatgee8008RaplaTGOpetajadandrusmetsmadataprojektordownload
(30022010)]
23 Otildepitarkvara
Otildepitarkvara all motildeistetakse CD-le ja arvutidisketile paigutatud otildepiotstarbelisi tarkvaraprogramme
ja internetis vaumlljas olevaid elektroonilisi otildeppematerjale
Otildeppetoumloumls rakendatav otildepitarkvara votildeiks liigitada jaumlrgnevalt
middot uumlldtarkvara (teksti- ja andmetoumloumltlusvahendid tabeltoumloumltlusvahendid joonistuspaketid jpm)
middot spetsiaalsed otildepiprogrammid
middot spetsiaalsed erialaprogrammid
middot programmeerimissuumlsteemid
IKT (Info ja kommunikatsioonitehnoloogia) abil ainet otildepetades peab valima sobiva otildepitarkvara
Otildepitarkvara roll otildepieesmaumlrkide saavutamiseks peab olema otildepilasele selge otildepilased peavad
teadma kuidas kasutada materjali mis ulatuses teadmisi notildeutakse millistele materjali osadele
nad peavad enam taumlhelepanu poumloumlrama ning kuidas otildepitarkvara teadmiste omandamiseks kasu-
tada
Eesti koolides kasutatakse tekstitoumloumltluse otildepetamiseks peamiselt programmi Microsoft Word tabe-
larvutuse jaoks programmi Microsoft Excel ning graafika otildepetamiseks programmi Microsoft
Paint ja Microsoft PowerPoint
Microsoft Excelis tehtud toumloumllehti on votildeimalik kasutada pea kotildeigis arvutites
bull Otildepitarkvara liigid
Drillprogrammid votildeimaldavad harjutamist esitades samu votildei sarnaseid kuumlsimusi-uumllesandeid seni
kuni saavutatakse mingi edukuse tase Selliseid programme kasutatakse enamasti reaalainete otildepe-
17
tamisel tuumluumlpilised on need ka keele otildepetamisel (sotildenavara) Nendega saab anda individuaalset ta-
gasisidet samuti votildeimaldavad need valida igale otildepilasele vastava jotildeukohase kiiruse Drillpro-
grammid on sageli kombineeritud maumlngudega
Naumlide MATIKE Rosetta Stone LinguaLand
Juhendavad otildepiprogrammid otildepetavad laumlbi dialoogi Otildeppetunni jooksul kordub palju kordi jaumlrg-
mine tsuumlkkel
middot uue informatsiooni esitamine
middot otildepilasele kuumlsimuste esitamine
middot vastuste potildehjal otsustamine kas siirduda uue informatsiooni andmisele votildei korrata (seletada
uuesti) vana
Naumlide klaviatuuriotildeppe programmid interneti kasutamist otildepetav Web Wise
Huumlpermeedium lubab otildeppijal valida individuaalse tee info omandamisel Paljud huumlpermeediumil
potildehinevad otildepiprogrammid kujutavad endast arvutiseeritud raamatuid mis sisaldavad multi-
meedia vahenditega koostatud illustratsioone (pildid joonised animatsioonid helitaust video)
Tavaliselt on neis lisaks jaumlrjestikkusele laumlbimisvotildeimalusele ka huumlpertekstiviidad st tekstis liiku-
mise teid on rohkem kui uumlks Vaumlhe interaktiivsed multimeedia raamatud votildeimaldavad vaid esita-
tavat otildeppetuumlkki valida ja motildenikord illustratsioonile ka parameetreid sisestada
Naumlide CD-d Eesti selgroogsed Eesti taimed Eesti geograafia Encarta
Simulatsioonid imiteerivad arvuti vahenditega mingeid protsesse votildei naumlitavad nende tulemusi
Need votildeivad olla passiivsed demoprogrammid (naumliteks kuu votildei planeetide liikumine taevakaar-
dil) aga ka interaktiivsed st votildeimaldavad protsessi parameetrite sisestamist ja reageerivad otildepi-
lase otsustustele
Simulatsioonidega saab naumlidata vaumlga kiireid ja ka vaumlga aeglasi protsesse Samuti votildeimaldavad
need naumlidata protsesse mida klassis ei saa korraldada nende ohtlikkuse totildettu votildei mis on liiga kal-
lid
Naumlide Taevakaart SimCity
18
Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-
peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud
uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks
hea soorituse eest
Naumlide Europe Geora
Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste
tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite
hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning
arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused
Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration
Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil
koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik
arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus
Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas
vastus on otildeige)
Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes
Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest
Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine
toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-
pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama
Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-
jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet
Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
9
naumleb vaumllja kujul httparvutipiirkondportkataloogfailhtml kus http taumlhistab dokumendi
edastamiseks kasutatavat teenust (HyperText Transfer Protocol) arvutipiirkond WWW
serveri nime (votildeib kasutada ka neljast numbrist koosnevat IP aadressi) ning port kasutata-
vat pordi numbrit Vaikimisi kasutab http porti 80 sel juhul votildeib selle URList aumlra jaumltta
mida tavaliselt tehaksegi Kataloog on siin alamkataloog (kataloogitee) WWW-serveris
ning failhtml kuvatav fail selles alamkataloogis Vahel votildeib kataloogitee sisaldada ka
maumlrke Naumliteks maumlrgiga ~ algav kataloogi nimi viitab arvutikasutaja isiklikule lehekuumlljele
WWW alla votildeivad kodulehekuumllgi uumlles panna kotildeik kel on kasutaja ehk account motildenes
Interneti arvutis mis toimib WWW serverina Uumlldisemalt - WWW all esitatu ainsateks
temaatilisteks piirideks on omanike fantaasia On kodulehekuumllg kord kusagil maailmas
aga puumlsti pandud siis saavad seda vaadata kotildeik Interneti kasutajad uumlle maailma ainsaks
piiravaks teguriks votildeib olla ainult sideliinide kiirus
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm(18022010)]
2) WWW lehitsejad
WWW all kaumlttesaadavaid HTMLis kirjutatud lehekuumllgi votildeimaldavad Internetti uumlhendatud
masinatest naumlha spetsiaalsed programmid mida nimetatakse WWW lehitsejateks (WWW
browsers) Nende potildehieesmaumlrk on siirdada ning kuvada WWW lehekuumllgi millele lisandu-
vad sageli ka mitmed lisavotildeimalused ning mugavused Tuntuimad WWW brauserid on
Internet Explorer Mozilla Firefox Lynx Safari ja Opera
[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm (18022010)]
114 Interneti otsingusuumlsteemid
WWW on samasugune hajussuumlsteem nagu kogu Internetki kuhu iga huviline saab uumlles
panna suvalist teemat kajastavat infot Seega on vajaliku info leidmine uumlle kogu maailma
10
(taumlpsemini uumlle kotildeikide WWW lehekuumllgede) sageli uumllimalt komplitseeritud kuna uumlldisest
infouputusest tingituna ei leia tihti konkreetsele teemale vastavat kodulehekuumllge uumlles
Eeltoodu hotildelbustamiseks on Internetis koostatud spetsiaalsed otsisuumlsteemid (search en-
gines) mille uumllesandeks on info otsimine etteantud maumlrksotildenade potildehjal Enamik otsisuumls-
teeme on oma uumllesehituselt potildehimotildetteliselt sarnased Nad kujutavad endast tohutut Inter-
neti kodulehekuumllgede kataloogi mis sisaldab viiteid lehekuumllgedele endile ning lehekuumlljel
paiknevaid olulisemaid maumlrksotildenu Enamik otsisuumlsteeme ei piirdu WWW lehekuumllgede
pealkirjadega vaid vaatab ka nende sisu Lisaks sellele hotildelmavad paljud neist lisaks
kodulehekuumllgedele ka olulisemaid uudisegruppe koos neis ilmunud artiklitega mille
sisudes saab otsida samamoodi kui WWW lehekuumllgedes
Tuntumad otsingusuumlsteemid on Google Bing Alta Vista Lycos Webcrawler Yahoo Ex-
cite ja Neti [httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm(26022010)]
115 Veebileht
Veebileht on veebis (veebisaidil) asuv dokument Sisu (pildid tekst huumlpertekstlingid
video- ja audiofailid) esitusviis ja vaumlljanaumlgemine luuakse HTML-maumlrgistuskeele (uuemal
ajal XHTML) abil Veebi lehekuumlljed on justkui raamatu lehekuumlljed Peamine asi mis neid
paberist raamatu lehtedest eristab on see et lehekuumllgedel on lingid millele vajutades
paumlaumlseb teistele lehekuumllgedele ning seal linkidele klikkides omakorda jaumlrgmistele jne
Veebilehtede vaatamiseks on tarvis spetsiaalset programmi mida kutsutakse veebilehitse-
jaks ehk inglisepaumlraselt brauseriksWindowsi kasutajate seas on kindlasti tuntuimaks vee-
bilehitsejaks Internet Explorer Maci kasutajatel on operatsioonisuumlsteemiga kaasas Safari
Kotildeigil nendel erinevatel programmidel on uumlks uumlhine ja aumlaumlrmiselt oluline oskus - oskus
naumlidata veebilehti Kuid olgugi et uumlhte veebilehte saab vaadata paljude erinevate braus-
eritega ei naumle lehekuumllg erinevates brauserites sugugi taumlpselt uumlhesugune vaumllja Eriti haumlsti
11
teavad seda need kes on kuumllastanud veebilehti pihuarvuti votildei mobiiltelefoniga votildei kasu-
tanud hoopis tekstipotildehist brauserit nagu uumllaltoodud Lynx
Seega pole veebileht mitte mingi staatiline pilt mis laumlbi traadi sinu arvutisse raumlndab vaid
hoopis mingi isemoodi informatsioon mille potildehjal brauser vastavalt oma votildeimetele vee-
bilehe ekraanile kuvab [ httpetwikipediaorgwikiVeebileht (9032010)]
12
2INFOTEHNOLOOGIA VAHENDID KOOLITUNDIDES
21 Infotehnoloogia olemus
Information Technology (IT) on defineeritud Information Technology Association of
America (ITAA) poolt mis taumlhendab uuringute kavandamist arendamist rakendamist
toetamist votildei juhtimist arvutipotildehistele infosuumlsteemidele eriti tarkvararakendustele ja ar-
vuti riistvarale See kaumlsitleb elektrooniliste arvutite kasutust ja arvutitarkvara kon-
verteerimist et saumlilitada kaitsta toumloumldelda edastada ja turvaliselt alla laadida informat-
siooni
Taumlnapaumleval on teave infotehnoloogiast suurenenud ja hotildelmab mitmeid aspekte arvutus-
tehnikast ja tehnoloogiast Motildeiste on muutunud vaumlga aumlratuntavaks IT valdkond on laia-
haardeline hotildelmates paljusid valdkondi
Kui arvuti ja sidetehnoloogia on omavahel uumlhendatud on tulemuseks infotehnoloogia votildei
Infotech Infotehnoloogia on uumlldine motildeiste mis kirjeldab mis tahes tehnoloogiat mis
aitab toota toumloumldelda saumlilitada edastada rakendada ja votildei levitada informatsiooni
[httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia (28022010)]
13
22 Naumlited koolis kasutatavatest infotehnoloogia vahenditest
221 Arvuti
Arvuti (personaalarvuti raal computer) on kahest osast koosnev suumlsteem mis on maumlaumlra-
tud info toumloumltlemiseks Arvuti on IT uumlks potildehilisi vaumlljundeid Koolides on jaumlrjest enam
hakatud kasutama erinevaid IT vahendeid seejuures on suurenenud ka arvuti kasutamise
maht Arvutite kaasabil toumloumltab ka palju teisi tehnoloogia vidinaid ja samas potildehineb kool-
isisene ja iseseisev otildeppimine enamasti arvuti ja selle votildeimaluste kasutamisel Siin tulevad
maumlngu ka ainetarkvarad millest hiljem rohkem kirjutatud on
[httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml (9032010)]
222 Puutetundlik tahvel
Hariduslikel eesmaumlrkidel loodud Notebook tarkvaraga Smart Board puutetundlikud
tahvlid votildeimaldavad otildepilastel otildepetaja poolt arvutis tehtud uumllesannet lahendada nii et teh-
tud muudatused salvestuvad ka otildepetaja arvutis Tahvlil tehtud liigutused on votildeimalik
salvestada eraldi failina ning hiljem toumloumldeldes viia vajalikud muutused algdokumenti
Puutetundlikule ekraanile kirjutatud tekst edastatakse arvutisse arvutist laumlheb juba
muudetud kujutis tagasi videoprojektorisse ja nii naumlebki minimaalse viivitusega juba taumli-
endatud pilti ekraanil Ka arvutis leiduvat tarkvara on votildeimalik puutetundliku ekraani
kaudu juhtida
Tahvli toumloumlks on vaja puutetundlikku ekraani arvutit ning videoprojektorit mis arvutis
leiduvad rakendused tahvlile kuvab
[httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm (28022010)]
14
223 Esitlusmikser
Esitlusmikser on seade mis muudab ladusaks vaumlga erinevad keerukad esitlused kus va-
heldumisi kasutusel erinevad videoseadmed (DVD-maumlngijad VHSid) ja arvutid Esitlus-
mikseril on erinevaid votildei arvutist konfigureeritavaid sisendeid nii pildile kui helile seade
on motildeeldud nende piltide sujuvaks vahetamiseks ilma projektori sisendeid vahetamata
Esitlusmikser on eelkotildeige suurte saalide ja keskuste toumloumlvahend kus tavaliselt uumlletab sis-
endseadmete hulk projektori sisendite arvu ja seadmelaua ning projektori vahele pole tar-
vis rohkem kui uumlht kaablit Ka eri sisendite helide uumlmberluumllitamine toimub samaaegselt
pildiga Pealegi on osal projektoritel halb komme pilti enne kuvamist mitu sekundit diag-
noosida ja need on esinejale piinarikkad hetked
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
224 Dokumendikaamera
Dokumendikaamera on asendamatu seade kui publikule on vaja naumlidata esemeid pildi-
materjali naumliteks raamatust Probleemiks on XGA-vaumlljundiga kaamerate vaumlike valgus-
tundlikkus ja nende kaamerate liiga kotilderge hind
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
15
225 Grafoprojektor
Grafo- ehk kileprojektor on ainuke seade mida ei juhita puuteekraani kaudu Reeglina
kasutatakse keskmist ekraani mingi moumloumlndusega (pilt on siis moonutatud trapetsikuju-
line) saab kasutada ka aumlaumlrmisiGrafoprojektor ise asetseb spetsiaalsel ratastega alusel
Pildi teravustamine kaumlib vaumlikese kaumlepideme abil laumlaumltse all
[httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafopro
jektor(30022010)]
226 Dataprojektor
Dataprojektorit tuntakse ka veel nimede all multimeediaprojektor projektor ja kahur on
arvutiga uumlhendatud seade mitmesuguste materjalide demonstreerimiseks suurel ekraanil
Tihti on dataprojektoriga uumlhendatud ka videomakk ja DVD maumlngija siis on juba tegemist
hoopis suuremaid votildeimalusi pakkuva multimeediakeskusega
Dataprojektori suurimaks eeliseks votilderreldes teiste naumlitlikustamise vahenditega on votildeima-
lus demonstreerida otildeppematerjali kogu klassile korraga ja annab votildeimaluse toumlouml kaumligus
esitatavat infot muuta Projektori abiga on votildeimalik demonstreerida muutuvat (animeeri-
tud duumlnaamilist) pilti mida teiste esitlusvahenditega on vaumlga raske votildei sootuks votildeimatu
teha Eriti hea on selliseid animeeritud esitlusi kasutada duumlnaamiliste protsesside kir-
jeldamiseks ja seletamiseks Projektori abil on efektiivne ka otildepitu frontaalne kordamine
testiprogrammi abil
Dataprojektori vahendusel on votildeimalik demonstreerida mitmeidki keerulisi katseid mille
korraldamine kooli tingimustes ei ole motildeeldav kas vastavate vahendite puudumise votildei
ohutuse totildettu Dataprojektori abil on vahendatavad ka mitmesugused heliefektid jms Da-
taprojektoriga tagatakse kotilderge esteetiline tase tunni laumlbiviimisel
16
[httpraplatgee8008RaplaTGOpetajadandrusmetsmadataprojektordownload
(30022010)]
23 Otildepitarkvara
Otildepitarkvara all motildeistetakse CD-le ja arvutidisketile paigutatud otildepiotstarbelisi tarkvaraprogramme
ja internetis vaumlljas olevaid elektroonilisi otildeppematerjale
Otildeppetoumloumls rakendatav otildepitarkvara votildeiks liigitada jaumlrgnevalt
middot uumlldtarkvara (teksti- ja andmetoumloumltlusvahendid tabeltoumloumltlusvahendid joonistuspaketid jpm)
middot spetsiaalsed otildepiprogrammid
middot spetsiaalsed erialaprogrammid
middot programmeerimissuumlsteemid
IKT (Info ja kommunikatsioonitehnoloogia) abil ainet otildepetades peab valima sobiva otildepitarkvara
Otildepitarkvara roll otildepieesmaumlrkide saavutamiseks peab olema otildepilasele selge otildepilased peavad
teadma kuidas kasutada materjali mis ulatuses teadmisi notildeutakse millistele materjali osadele
nad peavad enam taumlhelepanu poumloumlrama ning kuidas otildepitarkvara teadmiste omandamiseks kasu-
tada
Eesti koolides kasutatakse tekstitoumloumltluse otildepetamiseks peamiselt programmi Microsoft Word tabe-
larvutuse jaoks programmi Microsoft Excel ning graafika otildepetamiseks programmi Microsoft
Paint ja Microsoft PowerPoint
Microsoft Excelis tehtud toumloumllehti on votildeimalik kasutada pea kotildeigis arvutites
bull Otildepitarkvara liigid
Drillprogrammid votildeimaldavad harjutamist esitades samu votildei sarnaseid kuumlsimusi-uumllesandeid seni
kuni saavutatakse mingi edukuse tase Selliseid programme kasutatakse enamasti reaalainete otildepe-
17
tamisel tuumluumlpilised on need ka keele otildepetamisel (sotildenavara) Nendega saab anda individuaalset ta-
gasisidet samuti votildeimaldavad need valida igale otildepilasele vastava jotildeukohase kiiruse Drillpro-
grammid on sageli kombineeritud maumlngudega
Naumlide MATIKE Rosetta Stone LinguaLand
Juhendavad otildepiprogrammid otildepetavad laumlbi dialoogi Otildeppetunni jooksul kordub palju kordi jaumlrg-
mine tsuumlkkel
middot uue informatsiooni esitamine
middot otildepilasele kuumlsimuste esitamine
middot vastuste potildehjal otsustamine kas siirduda uue informatsiooni andmisele votildei korrata (seletada
uuesti) vana
Naumlide klaviatuuriotildeppe programmid interneti kasutamist otildepetav Web Wise
Huumlpermeedium lubab otildeppijal valida individuaalse tee info omandamisel Paljud huumlpermeediumil
potildehinevad otildepiprogrammid kujutavad endast arvutiseeritud raamatuid mis sisaldavad multi-
meedia vahenditega koostatud illustratsioone (pildid joonised animatsioonid helitaust video)
Tavaliselt on neis lisaks jaumlrjestikkusele laumlbimisvotildeimalusele ka huumlpertekstiviidad st tekstis liiku-
mise teid on rohkem kui uumlks Vaumlhe interaktiivsed multimeedia raamatud votildeimaldavad vaid esita-
tavat otildeppetuumlkki valida ja motildenikord illustratsioonile ka parameetreid sisestada
Naumlide CD-d Eesti selgroogsed Eesti taimed Eesti geograafia Encarta
Simulatsioonid imiteerivad arvuti vahenditega mingeid protsesse votildei naumlitavad nende tulemusi
Need votildeivad olla passiivsed demoprogrammid (naumliteks kuu votildei planeetide liikumine taevakaar-
dil) aga ka interaktiivsed st votildeimaldavad protsessi parameetrite sisestamist ja reageerivad otildepi-
lase otsustustele
Simulatsioonidega saab naumlidata vaumlga kiireid ja ka vaumlga aeglasi protsesse Samuti votildeimaldavad
need naumlidata protsesse mida klassis ei saa korraldada nende ohtlikkuse totildettu votildei mis on liiga kal-
lid
Naumlide Taevakaart SimCity
18
Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-
peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud
uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks
hea soorituse eest
Naumlide Europe Geora
Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste
tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite
hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning
arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused
Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration
Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil
koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik
arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus
Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas
vastus on otildeige)
Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes
Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest
Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine
toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-
pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama
Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-
jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet
Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
10
(taumlpsemini uumlle kotildeikide WWW lehekuumllgede) sageli uumllimalt komplitseeritud kuna uumlldisest
infouputusest tingituna ei leia tihti konkreetsele teemale vastavat kodulehekuumllge uumlles
Eeltoodu hotildelbustamiseks on Internetis koostatud spetsiaalsed otsisuumlsteemid (search en-
gines) mille uumllesandeks on info otsimine etteantud maumlrksotildenade potildehjal Enamik otsisuumls-
teeme on oma uumllesehituselt potildehimotildetteliselt sarnased Nad kujutavad endast tohutut Inter-
neti kodulehekuumllgede kataloogi mis sisaldab viiteid lehekuumllgedele endile ning lehekuumlljel
paiknevaid olulisemaid maumlrksotildenu Enamik otsisuumlsteeme ei piirdu WWW lehekuumllgede
pealkirjadega vaid vaatab ka nende sisu Lisaks sellele hotildelmavad paljud neist lisaks
kodulehekuumllgedele ka olulisemaid uudisegruppe koos neis ilmunud artiklitega mille
sisudes saab otsida samamoodi kui WWW lehekuumllgedes
Tuntumad otsingusuumlsteemid on Google Bing Alta Vista Lycos Webcrawler Yahoo Ex-
cite ja Neti [httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm(26022010)]
115 Veebileht
Veebileht on veebis (veebisaidil) asuv dokument Sisu (pildid tekst huumlpertekstlingid
video- ja audiofailid) esitusviis ja vaumlljanaumlgemine luuakse HTML-maumlrgistuskeele (uuemal
ajal XHTML) abil Veebi lehekuumlljed on justkui raamatu lehekuumlljed Peamine asi mis neid
paberist raamatu lehtedest eristab on see et lehekuumllgedel on lingid millele vajutades
paumlaumlseb teistele lehekuumllgedele ning seal linkidele klikkides omakorda jaumlrgmistele jne
Veebilehtede vaatamiseks on tarvis spetsiaalset programmi mida kutsutakse veebilehitse-
jaks ehk inglisepaumlraselt brauseriksWindowsi kasutajate seas on kindlasti tuntuimaks vee-
bilehitsejaks Internet Explorer Maci kasutajatel on operatsioonisuumlsteemiga kaasas Safari
Kotildeigil nendel erinevatel programmidel on uumlks uumlhine ja aumlaumlrmiselt oluline oskus - oskus
naumlidata veebilehti Kuid olgugi et uumlhte veebilehte saab vaadata paljude erinevate braus-
eritega ei naumle lehekuumllg erinevates brauserites sugugi taumlpselt uumlhesugune vaumllja Eriti haumlsti
11
teavad seda need kes on kuumllastanud veebilehti pihuarvuti votildei mobiiltelefoniga votildei kasu-
tanud hoopis tekstipotildehist brauserit nagu uumllaltoodud Lynx
Seega pole veebileht mitte mingi staatiline pilt mis laumlbi traadi sinu arvutisse raumlndab vaid
hoopis mingi isemoodi informatsioon mille potildehjal brauser vastavalt oma votildeimetele vee-
bilehe ekraanile kuvab [ httpetwikipediaorgwikiVeebileht (9032010)]
12
2INFOTEHNOLOOGIA VAHENDID KOOLITUNDIDES
21 Infotehnoloogia olemus
Information Technology (IT) on defineeritud Information Technology Association of
America (ITAA) poolt mis taumlhendab uuringute kavandamist arendamist rakendamist
toetamist votildei juhtimist arvutipotildehistele infosuumlsteemidele eriti tarkvararakendustele ja ar-
vuti riistvarale See kaumlsitleb elektrooniliste arvutite kasutust ja arvutitarkvara kon-
verteerimist et saumlilitada kaitsta toumloumldelda edastada ja turvaliselt alla laadida informat-
siooni
Taumlnapaumleval on teave infotehnoloogiast suurenenud ja hotildelmab mitmeid aspekte arvutus-
tehnikast ja tehnoloogiast Motildeiste on muutunud vaumlga aumlratuntavaks IT valdkond on laia-
haardeline hotildelmates paljusid valdkondi
Kui arvuti ja sidetehnoloogia on omavahel uumlhendatud on tulemuseks infotehnoloogia votildei
Infotech Infotehnoloogia on uumlldine motildeiste mis kirjeldab mis tahes tehnoloogiat mis
aitab toota toumloumldelda saumlilitada edastada rakendada ja votildei levitada informatsiooni
[httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia (28022010)]
13
22 Naumlited koolis kasutatavatest infotehnoloogia vahenditest
221 Arvuti
Arvuti (personaalarvuti raal computer) on kahest osast koosnev suumlsteem mis on maumlaumlra-
tud info toumloumltlemiseks Arvuti on IT uumlks potildehilisi vaumlljundeid Koolides on jaumlrjest enam
hakatud kasutama erinevaid IT vahendeid seejuures on suurenenud ka arvuti kasutamise
maht Arvutite kaasabil toumloumltab ka palju teisi tehnoloogia vidinaid ja samas potildehineb kool-
isisene ja iseseisev otildeppimine enamasti arvuti ja selle votildeimaluste kasutamisel Siin tulevad
maumlngu ka ainetarkvarad millest hiljem rohkem kirjutatud on
[httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml (9032010)]
222 Puutetundlik tahvel
Hariduslikel eesmaumlrkidel loodud Notebook tarkvaraga Smart Board puutetundlikud
tahvlid votildeimaldavad otildepilastel otildepetaja poolt arvutis tehtud uumllesannet lahendada nii et teh-
tud muudatused salvestuvad ka otildepetaja arvutis Tahvlil tehtud liigutused on votildeimalik
salvestada eraldi failina ning hiljem toumloumldeldes viia vajalikud muutused algdokumenti
Puutetundlikule ekraanile kirjutatud tekst edastatakse arvutisse arvutist laumlheb juba
muudetud kujutis tagasi videoprojektorisse ja nii naumlebki minimaalse viivitusega juba taumli-
endatud pilti ekraanil Ka arvutis leiduvat tarkvara on votildeimalik puutetundliku ekraani
kaudu juhtida
Tahvli toumloumlks on vaja puutetundlikku ekraani arvutit ning videoprojektorit mis arvutis
leiduvad rakendused tahvlile kuvab
[httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm (28022010)]
14
223 Esitlusmikser
Esitlusmikser on seade mis muudab ladusaks vaumlga erinevad keerukad esitlused kus va-
heldumisi kasutusel erinevad videoseadmed (DVD-maumlngijad VHSid) ja arvutid Esitlus-
mikseril on erinevaid votildei arvutist konfigureeritavaid sisendeid nii pildile kui helile seade
on motildeeldud nende piltide sujuvaks vahetamiseks ilma projektori sisendeid vahetamata
Esitlusmikser on eelkotildeige suurte saalide ja keskuste toumloumlvahend kus tavaliselt uumlletab sis-
endseadmete hulk projektori sisendite arvu ja seadmelaua ning projektori vahele pole tar-
vis rohkem kui uumlht kaablit Ka eri sisendite helide uumlmberluumllitamine toimub samaaegselt
pildiga Pealegi on osal projektoritel halb komme pilti enne kuvamist mitu sekundit diag-
noosida ja need on esinejale piinarikkad hetked
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
224 Dokumendikaamera
Dokumendikaamera on asendamatu seade kui publikule on vaja naumlidata esemeid pildi-
materjali naumliteks raamatust Probleemiks on XGA-vaumlljundiga kaamerate vaumlike valgus-
tundlikkus ja nende kaamerate liiga kotilderge hind
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
15
225 Grafoprojektor
Grafo- ehk kileprojektor on ainuke seade mida ei juhita puuteekraani kaudu Reeglina
kasutatakse keskmist ekraani mingi moumloumlndusega (pilt on siis moonutatud trapetsikuju-
line) saab kasutada ka aumlaumlrmisiGrafoprojektor ise asetseb spetsiaalsel ratastega alusel
Pildi teravustamine kaumlib vaumlikese kaumlepideme abil laumlaumltse all
[httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafopro
jektor(30022010)]
226 Dataprojektor
Dataprojektorit tuntakse ka veel nimede all multimeediaprojektor projektor ja kahur on
arvutiga uumlhendatud seade mitmesuguste materjalide demonstreerimiseks suurel ekraanil
Tihti on dataprojektoriga uumlhendatud ka videomakk ja DVD maumlngija siis on juba tegemist
hoopis suuremaid votildeimalusi pakkuva multimeediakeskusega
Dataprojektori suurimaks eeliseks votilderreldes teiste naumlitlikustamise vahenditega on votildeima-
lus demonstreerida otildeppematerjali kogu klassile korraga ja annab votildeimaluse toumlouml kaumligus
esitatavat infot muuta Projektori abiga on votildeimalik demonstreerida muutuvat (animeeri-
tud duumlnaamilist) pilti mida teiste esitlusvahenditega on vaumlga raske votildei sootuks votildeimatu
teha Eriti hea on selliseid animeeritud esitlusi kasutada duumlnaamiliste protsesside kir-
jeldamiseks ja seletamiseks Projektori abil on efektiivne ka otildepitu frontaalne kordamine
testiprogrammi abil
Dataprojektori vahendusel on votildeimalik demonstreerida mitmeidki keerulisi katseid mille
korraldamine kooli tingimustes ei ole motildeeldav kas vastavate vahendite puudumise votildei
ohutuse totildettu Dataprojektori abil on vahendatavad ka mitmesugused heliefektid jms Da-
taprojektoriga tagatakse kotilderge esteetiline tase tunni laumlbiviimisel
16
[httpraplatgee8008RaplaTGOpetajadandrusmetsmadataprojektordownload
(30022010)]
23 Otildepitarkvara
Otildepitarkvara all motildeistetakse CD-le ja arvutidisketile paigutatud otildepiotstarbelisi tarkvaraprogramme
ja internetis vaumlljas olevaid elektroonilisi otildeppematerjale
Otildeppetoumloumls rakendatav otildepitarkvara votildeiks liigitada jaumlrgnevalt
middot uumlldtarkvara (teksti- ja andmetoumloumltlusvahendid tabeltoumloumltlusvahendid joonistuspaketid jpm)
middot spetsiaalsed otildepiprogrammid
middot spetsiaalsed erialaprogrammid
middot programmeerimissuumlsteemid
IKT (Info ja kommunikatsioonitehnoloogia) abil ainet otildepetades peab valima sobiva otildepitarkvara
Otildepitarkvara roll otildepieesmaumlrkide saavutamiseks peab olema otildepilasele selge otildepilased peavad
teadma kuidas kasutada materjali mis ulatuses teadmisi notildeutakse millistele materjali osadele
nad peavad enam taumlhelepanu poumloumlrama ning kuidas otildepitarkvara teadmiste omandamiseks kasu-
tada
Eesti koolides kasutatakse tekstitoumloumltluse otildepetamiseks peamiselt programmi Microsoft Word tabe-
larvutuse jaoks programmi Microsoft Excel ning graafika otildepetamiseks programmi Microsoft
Paint ja Microsoft PowerPoint
Microsoft Excelis tehtud toumloumllehti on votildeimalik kasutada pea kotildeigis arvutites
bull Otildepitarkvara liigid
Drillprogrammid votildeimaldavad harjutamist esitades samu votildei sarnaseid kuumlsimusi-uumllesandeid seni
kuni saavutatakse mingi edukuse tase Selliseid programme kasutatakse enamasti reaalainete otildepe-
17
tamisel tuumluumlpilised on need ka keele otildepetamisel (sotildenavara) Nendega saab anda individuaalset ta-
gasisidet samuti votildeimaldavad need valida igale otildepilasele vastava jotildeukohase kiiruse Drillpro-
grammid on sageli kombineeritud maumlngudega
Naumlide MATIKE Rosetta Stone LinguaLand
Juhendavad otildepiprogrammid otildepetavad laumlbi dialoogi Otildeppetunni jooksul kordub palju kordi jaumlrg-
mine tsuumlkkel
middot uue informatsiooni esitamine
middot otildepilasele kuumlsimuste esitamine
middot vastuste potildehjal otsustamine kas siirduda uue informatsiooni andmisele votildei korrata (seletada
uuesti) vana
Naumlide klaviatuuriotildeppe programmid interneti kasutamist otildepetav Web Wise
Huumlpermeedium lubab otildeppijal valida individuaalse tee info omandamisel Paljud huumlpermeediumil
potildehinevad otildepiprogrammid kujutavad endast arvutiseeritud raamatuid mis sisaldavad multi-
meedia vahenditega koostatud illustratsioone (pildid joonised animatsioonid helitaust video)
Tavaliselt on neis lisaks jaumlrjestikkusele laumlbimisvotildeimalusele ka huumlpertekstiviidad st tekstis liiku-
mise teid on rohkem kui uumlks Vaumlhe interaktiivsed multimeedia raamatud votildeimaldavad vaid esita-
tavat otildeppetuumlkki valida ja motildenikord illustratsioonile ka parameetreid sisestada
Naumlide CD-d Eesti selgroogsed Eesti taimed Eesti geograafia Encarta
Simulatsioonid imiteerivad arvuti vahenditega mingeid protsesse votildei naumlitavad nende tulemusi
Need votildeivad olla passiivsed demoprogrammid (naumliteks kuu votildei planeetide liikumine taevakaar-
dil) aga ka interaktiivsed st votildeimaldavad protsessi parameetrite sisestamist ja reageerivad otildepi-
lase otsustustele
Simulatsioonidega saab naumlidata vaumlga kiireid ja ka vaumlga aeglasi protsesse Samuti votildeimaldavad
need naumlidata protsesse mida klassis ei saa korraldada nende ohtlikkuse totildettu votildei mis on liiga kal-
lid
Naumlide Taevakaart SimCity
18
Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-
peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud
uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks
hea soorituse eest
Naumlide Europe Geora
Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste
tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite
hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning
arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused
Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration
Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil
koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik
arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus
Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas
vastus on otildeige)
Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes
Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest
Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine
toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-
pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama
Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-
jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet
Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
11
teavad seda need kes on kuumllastanud veebilehti pihuarvuti votildei mobiiltelefoniga votildei kasu-
tanud hoopis tekstipotildehist brauserit nagu uumllaltoodud Lynx
Seega pole veebileht mitte mingi staatiline pilt mis laumlbi traadi sinu arvutisse raumlndab vaid
hoopis mingi isemoodi informatsioon mille potildehjal brauser vastavalt oma votildeimetele vee-
bilehe ekraanile kuvab [ httpetwikipediaorgwikiVeebileht (9032010)]
12
2INFOTEHNOLOOGIA VAHENDID KOOLITUNDIDES
21 Infotehnoloogia olemus
Information Technology (IT) on defineeritud Information Technology Association of
America (ITAA) poolt mis taumlhendab uuringute kavandamist arendamist rakendamist
toetamist votildei juhtimist arvutipotildehistele infosuumlsteemidele eriti tarkvararakendustele ja ar-
vuti riistvarale See kaumlsitleb elektrooniliste arvutite kasutust ja arvutitarkvara kon-
verteerimist et saumlilitada kaitsta toumloumldelda edastada ja turvaliselt alla laadida informat-
siooni
Taumlnapaumleval on teave infotehnoloogiast suurenenud ja hotildelmab mitmeid aspekte arvutus-
tehnikast ja tehnoloogiast Motildeiste on muutunud vaumlga aumlratuntavaks IT valdkond on laia-
haardeline hotildelmates paljusid valdkondi
Kui arvuti ja sidetehnoloogia on omavahel uumlhendatud on tulemuseks infotehnoloogia votildei
Infotech Infotehnoloogia on uumlldine motildeiste mis kirjeldab mis tahes tehnoloogiat mis
aitab toota toumloumldelda saumlilitada edastada rakendada ja votildei levitada informatsiooni
[httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia (28022010)]
13
22 Naumlited koolis kasutatavatest infotehnoloogia vahenditest
221 Arvuti
Arvuti (personaalarvuti raal computer) on kahest osast koosnev suumlsteem mis on maumlaumlra-
tud info toumloumltlemiseks Arvuti on IT uumlks potildehilisi vaumlljundeid Koolides on jaumlrjest enam
hakatud kasutama erinevaid IT vahendeid seejuures on suurenenud ka arvuti kasutamise
maht Arvutite kaasabil toumloumltab ka palju teisi tehnoloogia vidinaid ja samas potildehineb kool-
isisene ja iseseisev otildeppimine enamasti arvuti ja selle votildeimaluste kasutamisel Siin tulevad
maumlngu ka ainetarkvarad millest hiljem rohkem kirjutatud on
[httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml (9032010)]
222 Puutetundlik tahvel
Hariduslikel eesmaumlrkidel loodud Notebook tarkvaraga Smart Board puutetundlikud
tahvlid votildeimaldavad otildepilastel otildepetaja poolt arvutis tehtud uumllesannet lahendada nii et teh-
tud muudatused salvestuvad ka otildepetaja arvutis Tahvlil tehtud liigutused on votildeimalik
salvestada eraldi failina ning hiljem toumloumldeldes viia vajalikud muutused algdokumenti
Puutetundlikule ekraanile kirjutatud tekst edastatakse arvutisse arvutist laumlheb juba
muudetud kujutis tagasi videoprojektorisse ja nii naumlebki minimaalse viivitusega juba taumli-
endatud pilti ekraanil Ka arvutis leiduvat tarkvara on votildeimalik puutetundliku ekraani
kaudu juhtida
Tahvli toumloumlks on vaja puutetundlikku ekraani arvutit ning videoprojektorit mis arvutis
leiduvad rakendused tahvlile kuvab
[httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm (28022010)]
14
223 Esitlusmikser
Esitlusmikser on seade mis muudab ladusaks vaumlga erinevad keerukad esitlused kus va-
heldumisi kasutusel erinevad videoseadmed (DVD-maumlngijad VHSid) ja arvutid Esitlus-
mikseril on erinevaid votildei arvutist konfigureeritavaid sisendeid nii pildile kui helile seade
on motildeeldud nende piltide sujuvaks vahetamiseks ilma projektori sisendeid vahetamata
Esitlusmikser on eelkotildeige suurte saalide ja keskuste toumloumlvahend kus tavaliselt uumlletab sis-
endseadmete hulk projektori sisendite arvu ja seadmelaua ning projektori vahele pole tar-
vis rohkem kui uumlht kaablit Ka eri sisendite helide uumlmberluumllitamine toimub samaaegselt
pildiga Pealegi on osal projektoritel halb komme pilti enne kuvamist mitu sekundit diag-
noosida ja need on esinejale piinarikkad hetked
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
224 Dokumendikaamera
Dokumendikaamera on asendamatu seade kui publikule on vaja naumlidata esemeid pildi-
materjali naumliteks raamatust Probleemiks on XGA-vaumlljundiga kaamerate vaumlike valgus-
tundlikkus ja nende kaamerate liiga kotilderge hind
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
15
225 Grafoprojektor
Grafo- ehk kileprojektor on ainuke seade mida ei juhita puuteekraani kaudu Reeglina
kasutatakse keskmist ekraani mingi moumloumlndusega (pilt on siis moonutatud trapetsikuju-
line) saab kasutada ka aumlaumlrmisiGrafoprojektor ise asetseb spetsiaalsel ratastega alusel
Pildi teravustamine kaumlib vaumlikese kaumlepideme abil laumlaumltse all
[httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafopro
jektor(30022010)]
226 Dataprojektor
Dataprojektorit tuntakse ka veel nimede all multimeediaprojektor projektor ja kahur on
arvutiga uumlhendatud seade mitmesuguste materjalide demonstreerimiseks suurel ekraanil
Tihti on dataprojektoriga uumlhendatud ka videomakk ja DVD maumlngija siis on juba tegemist
hoopis suuremaid votildeimalusi pakkuva multimeediakeskusega
Dataprojektori suurimaks eeliseks votilderreldes teiste naumlitlikustamise vahenditega on votildeima-
lus demonstreerida otildeppematerjali kogu klassile korraga ja annab votildeimaluse toumlouml kaumligus
esitatavat infot muuta Projektori abiga on votildeimalik demonstreerida muutuvat (animeeri-
tud duumlnaamilist) pilti mida teiste esitlusvahenditega on vaumlga raske votildei sootuks votildeimatu
teha Eriti hea on selliseid animeeritud esitlusi kasutada duumlnaamiliste protsesside kir-
jeldamiseks ja seletamiseks Projektori abil on efektiivne ka otildepitu frontaalne kordamine
testiprogrammi abil
Dataprojektori vahendusel on votildeimalik demonstreerida mitmeidki keerulisi katseid mille
korraldamine kooli tingimustes ei ole motildeeldav kas vastavate vahendite puudumise votildei
ohutuse totildettu Dataprojektori abil on vahendatavad ka mitmesugused heliefektid jms Da-
taprojektoriga tagatakse kotilderge esteetiline tase tunni laumlbiviimisel
16
[httpraplatgee8008RaplaTGOpetajadandrusmetsmadataprojektordownload
(30022010)]
23 Otildepitarkvara
Otildepitarkvara all motildeistetakse CD-le ja arvutidisketile paigutatud otildepiotstarbelisi tarkvaraprogramme
ja internetis vaumlljas olevaid elektroonilisi otildeppematerjale
Otildeppetoumloumls rakendatav otildepitarkvara votildeiks liigitada jaumlrgnevalt
middot uumlldtarkvara (teksti- ja andmetoumloumltlusvahendid tabeltoumloumltlusvahendid joonistuspaketid jpm)
middot spetsiaalsed otildepiprogrammid
middot spetsiaalsed erialaprogrammid
middot programmeerimissuumlsteemid
IKT (Info ja kommunikatsioonitehnoloogia) abil ainet otildepetades peab valima sobiva otildepitarkvara
Otildepitarkvara roll otildepieesmaumlrkide saavutamiseks peab olema otildepilasele selge otildepilased peavad
teadma kuidas kasutada materjali mis ulatuses teadmisi notildeutakse millistele materjali osadele
nad peavad enam taumlhelepanu poumloumlrama ning kuidas otildepitarkvara teadmiste omandamiseks kasu-
tada
Eesti koolides kasutatakse tekstitoumloumltluse otildepetamiseks peamiselt programmi Microsoft Word tabe-
larvutuse jaoks programmi Microsoft Excel ning graafika otildepetamiseks programmi Microsoft
Paint ja Microsoft PowerPoint
Microsoft Excelis tehtud toumloumllehti on votildeimalik kasutada pea kotildeigis arvutites
bull Otildepitarkvara liigid
Drillprogrammid votildeimaldavad harjutamist esitades samu votildei sarnaseid kuumlsimusi-uumllesandeid seni
kuni saavutatakse mingi edukuse tase Selliseid programme kasutatakse enamasti reaalainete otildepe-
17
tamisel tuumluumlpilised on need ka keele otildepetamisel (sotildenavara) Nendega saab anda individuaalset ta-
gasisidet samuti votildeimaldavad need valida igale otildepilasele vastava jotildeukohase kiiruse Drillpro-
grammid on sageli kombineeritud maumlngudega
Naumlide MATIKE Rosetta Stone LinguaLand
Juhendavad otildepiprogrammid otildepetavad laumlbi dialoogi Otildeppetunni jooksul kordub palju kordi jaumlrg-
mine tsuumlkkel
middot uue informatsiooni esitamine
middot otildepilasele kuumlsimuste esitamine
middot vastuste potildehjal otsustamine kas siirduda uue informatsiooni andmisele votildei korrata (seletada
uuesti) vana
Naumlide klaviatuuriotildeppe programmid interneti kasutamist otildepetav Web Wise
Huumlpermeedium lubab otildeppijal valida individuaalse tee info omandamisel Paljud huumlpermeediumil
potildehinevad otildepiprogrammid kujutavad endast arvutiseeritud raamatuid mis sisaldavad multi-
meedia vahenditega koostatud illustratsioone (pildid joonised animatsioonid helitaust video)
Tavaliselt on neis lisaks jaumlrjestikkusele laumlbimisvotildeimalusele ka huumlpertekstiviidad st tekstis liiku-
mise teid on rohkem kui uumlks Vaumlhe interaktiivsed multimeedia raamatud votildeimaldavad vaid esita-
tavat otildeppetuumlkki valida ja motildenikord illustratsioonile ka parameetreid sisestada
Naumlide CD-d Eesti selgroogsed Eesti taimed Eesti geograafia Encarta
Simulatsioonid imiteerivad arvuti vahenditega mingeid protsesse votildei naumlitavad nende tulemusi
Need votildeivad olla passiivsed demoprogrammid (naumliteks kuu votildei planeetide liikumine taevakaar-
dil) aga ka interaktiivsed st votildeimaldavad protsessi parameetrite sisestamist ja reageerivad otildepi-
lase otsustustele
Simulatsioonidega saab naumlidata vaumlga kiireid ja ka vaumlga aeglasi protsesse Samuti votildeimaldavad
need naumlidata protsesse mida klassis ei saa korraldada nende ohtlikkuse totildettu votildei mis on liiga kal-
lid
Naumlide Taevakaart SimCity
18
Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-
peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud
uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks
hea soorituse eest
Naumlide Europe Geora
Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste
tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite
hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning
arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused
Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration
Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil
koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik
arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus
Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas
vastus on otildeige)
Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes
Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest
Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine
toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-
pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama
Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-
jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet
Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
12
2INFOTEHNOLOOGIA VAHENDID KOOLITUNDIDES
21 Infotehnoloogia olemus
Information Technology (IT) on defineeritud Information Technology Association of
America (ITAA) poolt mis taumlhendab uuringute kavandamist arendamist rakendamist
toetamist votildei juhtimist arvutipotildehistele infosuumlsteemidele eriti tarkvararakendustele ja ar-
vuti riistvarale See kaumlsitleb elektrooniliste arvutite kasutust ja arvutitarkvara kon-
verteerimist et saumlilitada kaitsta toumloumldelda edastada ja turvaliselt alla laadida informat-
siooni
Taumlnapaumleval on teave infotehnoloogiast suurenenud ja hotildelmab mitmeid aspekte arvutus-
tehnikast ja tehnoloogiast Motildeiste on muutunud vaumlga aumlratuntavaks IT valdkond on laia-
haardeline hotildelmates paljusid valdkondi
Kui arvuti ja sidetehnoloogia on omavahel uumlhendatud on tulemuseks infotehnoloogia votildei
Infotech Infotehnoloogia on uumlldine motildeiste mis kirjeldab mis tahes tehnoloogiat mis
aitab toota toumloumldelda saumlilitada edastada rakendada ja votildei levitada informatsiooni
[httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia (28022010)]
13
22 Naumlited koolis kasutatavatest infotehnoloogia vahenditest
221 Arvuti
Arvuti (personaalarvuti raal computer) on kahest osast koosnev suumlsteem mis on maumlaumlra-
tud info toumloumltlemiseks Arvuti on IT uumlks potildehilisi vaumlljundeid Koolides on jaumlrjest enam
hakatud kasutama erinevaid IT vahendeid seejuures on suurenenud ka arvuti kasutamise
maht Arvutite kaasabil toumloumltab ka palju teisi tehnoloogia vidinaid ja samas potildehineb kool-
isisene ja iseseisev otildeppimine enamasti arvuti ja selle votildeimaluste kasutamisel Siin tulevad
maumlngu ka ainetarkvarad millest hiljem rohkem kirjutatud on
[httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml (9032010)]
222 Puutetundlik tahvel
Hariduslikel eesmaumlrkidel loodud Notebook tarkvaraga Smart Board puutetundlikud
tahvlid votildeimaldavad otildepilastel otildepetaja poolt arvutis tehtud uumllesannet lahendada nii et teh-
tud muudatused salvestuvad ka otildepetaja arvutis Tahvlil tehtud liigutused on votildeimalik
salvestada eraldi failina ning hiljem toumloumldeldes viia vajalikud muutused algdokumenti
Puutetundlikule ekraanile kirjutatud tekst edastatakse arvutisse arvutist laumlheb juba
muudetud kujutis tagasi videoprojektorisse ja nii naumlebki minimaalse viivitusega juba taumli-
endatud pilti ekraanil Ka arvutis leiduvat tarkvara on votildeimalik puutetundliku ekraani
kaudu juhtida
Tahvli toumloumlks on vaja puutetundlikku ekraani arvutit ning videoprojektorit mis arvutis
leiduvad rakendused tahvlile kuvab
[httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm (28022010)]
14
223 Esitlusmikser
Esitlusmikser on seade mis muudab ladusaks vaumlga erinevad keerukad esitlused kus va-
heldumisi kasutusel erinevad videoseadmed (DVD-maumlngijad VHSid) ja arvutid Esitlus-
mikseril on erinevaid votildei arvutist konfigureeritavaid sisendeid nii pildile kui helile seade
on motildeeldud nende piltide sujuvaks vahetamiseks ilma projektori sisendeid vahetamata
Esitlusmikser on eelkotildeige suurte saalide ja keskuste toumloumlvahend kus tavaliselt uumlletab sis-
endseadmete hulk projektori sisendite arvu ja seadmelaua ning projektori vahele pole tar-
vis rohkem kui uumlht kaablit Ka eri sisendite helide uumlmberluumllitamine toimub samaaegselt
pildiga Pealegi on osal projektoritel halb komme pilti enne kuvamist mitu sekundit diag-
noosida ja need on esinejale piinarikkad hetked
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
224 Dokumendikaamera
Dokumendikaamera on asendamatu seade kui publikule on vaja naumlidata esemeid pildi-
materjali naumliteks raamatust Probleemiks on XGA-vaumlljundiga kaamerate vaumlike valgus-
tundlikkus ja nende kaamerate liiga kotilderge hind
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
15
225 Grafoprojektor
Grafo- ehk kileprojektor on ainuke seade mida ei juhita puuteekraani kaudu Reeglina
kasutatakse keskmist ekraani mingi moumloumlndusega (pilt on siis moonutatud trapetsikuju-
line) saab kasutada ka aumlaumlrmisiGrafoprojektor ise asetseb spetsiaalsel ratastega alusel
Pildi teravustamine kaumlib vaumlikese kaumlepideme abil laumlaumltse all
[httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafopro
jektor(30022010)]
226 Dataprojektor
Dataprojektorit tuntakse ka veel nimede all multimeediaprojektor projektor ja kahur on
arvutiga uumlhendatud seade mitmesuguste materjalide demonstreerimiseks suurel ekraanil
Tihti on dataprojektoriga uumlhendatud ka videomakk ja DVD maumlngija siis on juba tegemist
hoopis suuremaid votildeimalusi pakkuva multimeediakeskusega
Dataprojektori suurimaks eeliseks votilderreldes teiste naumlitlikustamise vahenditega on votildeima-
lus demonstreerida otildeppematerjali kogu klassile korraga ja annab votildeimaluse toumlouml kaumligus
esitatavat infot muuta Projektori abiga on votildeimalik demonstreerida muutuvat (animeeri-
tud duumlnaamilist) pilti mida teiste esitlusvahenditega on vaumlga raske votildei sootuks votildeimatu
teha Eriti hea on selliseid animeeritud esitlusi kasutada duumlnaamiliste protsesside kir-
jeldamiseks ja seletamiseks Projektori abil on efektiivne ka otildepitu frontaalne kordamine
testiprogrammi abil
Dataprojektori vahendusel on votildeimalik demonstreerida mitmeidki keerulisi katseid mille
korraldamine kooli tingimustes ei ole motildeeldav kas vastavate vahendite puudumise votildei
ohutuse totildettu Dataprojektori abil on vahendatavad ka mitmesugused heliefektid jms Da-
taprojektoriga tagatakse kotilderge esteetiline tase tunni laumlbiviimisel
16
[httpraplatgee8008RaplaTGOpetajadandrusmetsmadataprojektordownload
(30022010)]
23 Otildepitarkvara
Otildepitarkvara all motildeistetakse CD-le ja arvutidisketile paigutatud otildepiotstarbelisi tarkvaraprogramme
ja internetis vaumlljas olevaid elektroonilisi otildeppematerjale
Otildeppetoumloumls rakendatav otildepitarkvara votildeiks liigitada jaumlrgnevalt
middot uumlldtarkvara (teksti- ja andmetoumloumltlusvahendid tabeltoumloumltlusvahendid joonistuspaketid jpm)
middot spetsiaalsed otildepiprogrammid
middot spetsiaalsed erialaprogrammid
middot programmeerimissuumlsteemid
IKT (Info ja kommunikatsioonitehnoloogia) abil ainet otildepetades peab valima sobiva otildepitarkvara
Otildepitarkvara roll otildepieesmaumlrkide saavutamiseks peab olema otildepilasele selge otildepilased peavad
teadma kuidas kasutada materjali mis ulatuses teadmisi notildeutakse millistele materjali osadele
nad peavad enam taumlhelepanu poumloumlrama ning kuidas otildepitarkvara teadmiste omandamiseks kasu-
tada
Eesti koolides kasutatakse tekstitoumloumltluse otildepetamiseks peamiselt programmi Microsoft Word tabe-
larvutuse jaoks programmi Microsoft Excel ning graafika otildepetamiseks programmi Microsoft
Paint ja Microsoft PowerPoint
Microsoft Excelis tehtud toumloumllehti on votildeimalik kasutada pea kotildeigis arvutites
bull Otildepitarkvara liigid
Drillprogrammid votildeimaldavad harjutamist esitades samu votildei sarnaseid kuumlsimusi-uumllesandeid seni
kuni saavutatakse mingi edukuse tase Selliseid programme kasutatakse enamasti reaalainete otildepe-
17
tamisel tuumluumlpilised on need ka keele otildepetamisel (sotildenavara) Nendega saab anda individuaalset ta-
gasisidet samuti votildeimaldavad need valida igale otildepilasele vastava jotildeukohase kiiruse Drillpro-
grammid on sageli kombineeritud maumlngudega
Naumlide MATIKE Rosetta Stone LinguaLand
Juhendavad otildepiprogrammid otildepetavad laumlbi dialoogi Otildeppetunni jooksul kordub palju kordi jaumlrg-
mine tsuumlkkel
middot uue informatsiooni esitamine
middot otildepilasele kuumlsimuste esitamine
middot vastuste potildehjal otsustamine kas siirduda uue informatsiooni andmisele votildei korrata (seletada
uuesti) vana
Naumlide klaviatuuriotildeppe programmid interneti kasutamist otildepetav Web Wise
Huumlpermeedium lubab otildeppijal valida individuaalse tee info omandamisel Paljud huumlpermeediumil
potildehinevad otildepiprogrammid kujutavad endast arvutiseeritud raamatuid mis sisaldavad multi-
meedia vahenditega koostatud illustratsioone (pildid joonised animatsioonid helitaust video)
Tavaliselt on neis lisaks jaumlrjestikkusele laumlbimisvotildeimalusele ka huumlpertekstiviidad st tekstis liiku-
mise teid on rohkem kui uumlks Vaumlhe interaktiivsed multimeedia raamatud votildeimaldavad vaid esita-
tavat otildeppetuumlkki valida ja motildenikord illustratsioonile ka parameetreid sisestada
Naumlide CD-d Eesti selgroogsed Eesti taimed Eesti geograafia Encarta
Simulatsioonid imiteerivad arvuti vahenditega mingeid protsesse votildei naumlitavad nende tulemusi
Need votildeivad olla passiivsed demoprogrammid (naumliteks kuu votildei planeetide liikumine taevakaar-
dil) aga ka interaktiivsed st votildeimaldavad protsessi parameetrite sisestamist ja reageerivad otildepi-
lase otsustustele
Simulatsioonidega saab naumlidata vaumlga kiireid ja ka vaumlga aeglasi protsesse Samuti votildeimaldavad
need naumlidata protsesse mida klassis ei saa korraldada nende ohtlikkuse totildettu votildei mis on liiga kal-
lid
Naumlide Taevakaart SimCity
18
Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-
peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud
uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks
hea soorituse eest
Naumlide Europe Geora
Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste
tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite
hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning
arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused
Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration
Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil
koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik
arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus
Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas
vastus on otildeige)
Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes
Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest
Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine
toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-
pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama
Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-
jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet
Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
13
22 Naumlited koolis kasutatavatest infotehnoloogia vahenditest
221 Arvuti
Arvuti (personaalarvuti raal computer) on kahest osast koosnev suumlsteem mis on maumlaumlra-
tud info toumloumltlemiseks Arvuti on IT uumlks potildehilisi vaumlljundeid Koolides on jaumlrjest enam
hakatud kasutama erinevaid IT vahendeid seejuures on suurenenud ka arvuti kasutamise
maht Arvutite kaasabil toumloumltab ka palju teisi tehnoloogia vidinaid ja samas potildehineb kool-
isisene ja iseseisev otildeppimine enamasti arvuti ja selle votildeimaluste kasutamisel Siin tulevad
maumlngu ka ainetarkvarad millest hiljem rohkem kirjutatud on
[httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml (9032010)]
222 Puutetundlik tahvel
Hariduslikel eesmaumlrkidel loodud Notebook tarkvaraga Smart Board puutetundlikud
tahvlid votildeimaldavad otildepilastel otildepetaja poolt arvutis tehtud uumllesannet lahendada nii et teh-
tud muudatused salvestuvad ka otildepetaja arvutis Tahvlil tehtud liigutused on votildeimalik
salvestada eraldi failina ning hiljem toumloumldeldes viia vajalikud muutused algdokumenti
Puutetundlikule ekraanile kirjutatud tekst edastatakse arvutisse arvutist laumlheb juba
muudetud kujutis tagasi videoprojektorisse ja nii naumlebki minimaalse viivitusega juba taumli-
endatud pilti ekraanil Ka arvutis leiduvat tarkvara on votildeimalik puutetundliku ekraani
kaudu juhtida
Tahvli toumloumlks on vaja puutetundlikku ekraani arvutit ning videoprojektorit mis arvutis
leiduvad rakendused tahvlile kuvab
[httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm (28022010)]
14
223 Esitlusmikser
Esitlusmikser on seade mis muudab ladusaks vaumlga erinevad keerukad esitlused kus va-
heldumisi kasutusel erinevad videoseadmed (DVD-maumlngijad VHSid) ja arvutid Esitlus-
mikseril on erinevaid votildei arvutist konfigureeritavaid sisendeid nii pildile kui helile seade
on motildeeldud nende piltide sujuvaks vahetamiseks ilma projektori sisendeid vahetamata
Esitlusmikser on eelkotildeige suurte saalide ja keskuste toumloumlvahend kus tavaliselt uumlletab sis-
endseadmete hulk projektori sisendite arvu ja seadmelaua ning projektori vahele pole tar-
vis rohkem kui uumlht kaablit Ka eri sisendite helide uumlmberluumllitamine toimub samaaegselt
pildiga Pealegi on osal projektoritel halb komme pilti enne kuvamist mitu sekundit diag-
noosida ja need on esinejale piinarikkad hetked
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
224 Dokumendikaamera
Dokumendikaamera on asendamatu seade kui publikule on vaja naumlidata esemeid pildi-
materjali naumliteks raamatust Probleemiks on XGA-vaumlljundiga kaamerate vaumlike valgus-
tundlikkus ja nende kaamerate liiga kotilderge hind
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
15
225 Grafoprojektor
Grafo- ehk kileprojektor on ainuke seade mida ei juhita puuteekraani kaudu Reeglina
kasutatakse keskmist ekraani mingi moumloumlndusega (pilt on siis moonutatud trapetsikuju-
line) saab kasutada ka aumlaumlrmisiGrafoprojektor ise asetseb spetsiaalsel ratastega alusel
Pildi teravustamine kaumlib vaumlikese kaumlepideme abil laumlaumltse all
[httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafopro
jektor(30022010)]
226 Dataprojektor
Dataprojektorit tuntakse ka veel nimede all multimeediaprojektor projektor ja kahur on
arvutiga uumlhendatud seade mitmesuguste materjalide demonstreerimiseks suurel ekraanil
Tihti on dataprojektoriga uumlhendatud ka videomakk ja DVD maumlngija siis on juba tegemist
hoopis suuremaid votildeimalusi pakkuva multimeediakeskusega
Dataprojektori suurimaks eeliseks votilderreldes teiste naumlitlikustamise vahenditega on votildeima-
lus demonstreerida otildeppematerjali kogu klassile korraga ja annab votildeimaluse toumlouml kaumligus
esitatavat infot muuta Projektori abiga on votildeimalik demonstreerida muutuvat (animeeri-
tud duumlnaamilist) pilti mida teiste esitlusvahenditega on vaumlga raske votildei sootuks votildeimatu
teha Eriti hea on selliseid animeeritud esitlusi kasutada duumlnaamiliste protsesside kir-
jeldamiseks ja seletamiseks Projektori abil on efektiivne ka otildepitu frontaalne kordamine
testiprogrammi abil
Dataprojektori vahendusel on votildeimalik demonstreerida mitmeidki keerulisi katseid mille
korraldamine kooli tingimustes ei ole motildeeldav kas vastavate vahendite puudumise votildei
ohutuse totildettu Dataprojektori abil on vahendatavad ka mitmesugused heliefektid jms Da-
taprojektoriga tagatakse kotilderge esteetiline tase tunni laumlbiviimisel
16
[httpraplatgee8008RaplaTGOpetajadandrusmetsmadataprojektordownload
(30022010)]
23 Otildepitarkvara
Otildepitarkvara all motildeistetakse CD-le ja arvutidisketile paigutatud otildepiotstarbelisi tarkvaraprogramme
ja internetis vaumlljas olevaid elektroonilisi otildeppematerjale
Otildeppetoumloumls rakendatav otildepitarkvara votildeiks liigitada jaumlrgnevalt
middot uumlldtarkvara (teksti- ja andmetoumloumltlusvahendid tabeltoumloumltlusvahendid joonistuspaketid jpm)
middot spetsiaalsed otildepiprogrammid
middot spetsiaalsed erialaprogrammid
middot programmeerimissuumlsteemid
IKT (Info ja kommunikatsioonitehnoloogia) abil ainet otildepetades peab valima sobiva otildepitarkvara
Otildepitarkvara roll otildepieesmaumlrkide saavutamiseks peab olema otildepilasele selge otildepilased peavad
teadma kuidas kasutada materjali mis ulatuses teadmisi notildeutakse millistele materjali osadele
nad peavad enam taumlhelepanu poumloumlrama ning kuidas otildepitarkvara teadmiste omandamiseks kasu-
tada
Eesti koolides kasutatakse tekstitoumloumltluse otildepetamiseks peamiselt programmi Microsoft Word tabe-
larvutuse jaoks programmi Microsoft Excel ning graafika otildepetamiseks programmi Microsoft
Paint ja Microsoft PowerPoint
Microsoft Excelis tehtud toumloumllehti on votildeimalik kasutada pea kotildeigis arvutites
bull Otildepitarkvara liigid
Drillprogrammid votildeimaldavad harjutamist esitades samu votildei sarnaseid kuumlsimusi-uumllesandeid seni
kuni saavutatakse mingi edukuse tase Selliseid programme kasutatakse enamasti reaalainete otildepe-
17
tamisel tuumluumlpilised on need ka keele otildepetamisel (sotildenavara) Nendega saab anda individuaalset ta-
gasisidet samuti votildeimaldavad need valida igale otildepilasele vastava jotildeukohase kiiruse Drillpro-
grammid on sageli kombineeritud maumlngudega
Naumlide MATIKE Rosetta Stone LinguaLand
Juhendavad otildepiprogrammid otildepetavad laumlbi dialoogi Otildeppetunni jooksul kordub palju kordi jaumlrg-
mine tsuumlkkel
middot uue informatsiooni esitamine
middot otildepilasele kuumlsimuste esitamine
middot vastuste potildehjal otsustamine kas siirduda uue informatsiooni andmisele votildei korrata (seletada
uuesti) vana
Naumlide klaviatuuriotildeppe programmid interneti kasutamist otildepetav Web Wise
Huumlpermeedium lubab otildeppijal valida individuaalse tee info omandamisel Paljud huumlpermeediumil
potildehinevad otildepiprogrammid kujutavad endast arvutiseeritud raamatuid mis sisaldavad multi-
meedia vahenditega koostatud illustratsioone (pildid joonised animatsioonid helitaust video)
Tavaliselt on neis lisaks jaumlrjestikkusele laumlbimisvotildeimalusele ka huumlpertekstiviidad st tekstis liiku-
mise teid on rohkem kui uumlks Vaumlhe interaktiivsed multimeedia raamatud votildeimaldavad vaid esita-
tavat otildeppetuumlkki valida ja motildenikord illustratsioonile ka parameetreid sisestada
Naumlide CD-d Eesti selgroogsed Eesti taimed Eesti geograafia Encarta
Simulatsioonid imiteerivad arvuti vahenditega mingeid protsesse votildei naumlitavad nende tulemusi
Need votildeivad olla passiivsed demoprogrammid (naumliteks kuu votildei planeetide liikumine taevakaar-
dil) aga ka interaktiivsed st votildeimaldavad protsessi parameetrite sisestamist ja reageerivad otildepi-
lase otsustustele
Simulatsioonidega saab naumlidata vaumlga kiireid ja ka vaumlga aeglasi protsesse Samuti votildeimaldavad
need naumlidata protsesse mida klassis ei saa korraldada nende ohtlikkuse totildettu votildei mis on liiga kal-
lid
Naumlide Taevakaart SimCity
18
Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-
peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud
uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks
hea soorituse eest
Naumlide Europe Geora
Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste
tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite
hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning
arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused
Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration
Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil
koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik
arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus
Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas
vastus on otildeige)
Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes
Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest
Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine
toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-
pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama
Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-
jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet
Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
14
223 Esitlusmikser
Esitlusmikser on seade mis muudab ladusaks vaumlga erinevad keerukad esitlused kus va-
heldumisi kasutusel erinevad videoseadmed (DVD-maumlngijad VHSid) ja arvutid Esitlus-
mikseril on erinevaid votildei arvutist konfigureeritavaid sisendeid nii pildile kui helile seade
on motildeeldud nende piltide sujuvaks vahetamiseks ilma projektori sisendeid vahetamata
Esitlusmikser on eelkotildeige suurte saalide ja keskuste toumloumlvahend kus tavaliselt uumlletab sis-
endseadmete hulk projektori sisendite arvu ja seadmelaua ning projektori vahele pole tar-
vis rohkem kui uumlht kaablit Ka eri sisendite helide uumlmberluumllitamine toimub samaaegselt
pildiga Pealegi on osal projektoritel halb komme pilti enne kuvamist mitu sekundit diag-
noosida ja need on esinejale piinarikkad hetked
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
224 Dokumendikaamera
Dokumendikaamera on asendamatu seade kui publikule on vaja naumlidata esemeid pildi-
materjali naumliteks raamatust Probleemiks on XGA-vaumlljundiga kaamerate vaumlike valgus-
tundlikkus ja nende kaamerate liiga kotilderge hind
[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode
=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]
15
225 Grafoprojektor
Grafo- ehk kileprojektor on ainuke seade mida ei juhita puuteekraani kaudu Reeglina
kasutatakse keskmist ekraani mingi moumloumlndusega (pilt on siis moonutatud trapetsikuju-
line) saab kasutada ka aumlaumlrmisiGrafoprojektor ise asetseb spetsiaalsel ratastega alusel
Pildi teravustamine kaumlib vaumlikese kaumlepideme abil laumlaumltse all
[httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafopro
jektor(30022010)]
226 Dataprojektor
Dataprojektorit tuntakse ka veel nimede all multimeediaprojektor projektor ja kahur on
arvutiga uumlhendatud seade mitmesuguste materjalide demonstreerimiseks suurel ekraanil
Tihti on dataprojektoriga uumlhendatud ka videomakk ja DVD maumlngija siis on juba tegemist
hoopis suuremaid votildeimalusi pakkuva multimeediakeskusega
Dataprojektori suurimaks eeliseks votilderreldes teiste naumlitlikustamise vahenditega on votildeima-
lus demonstreerida otildeppematerjali kogu klassile korraga ja annab votildeimaluse toumlouml kaumligus
esitatavat infot muuta Projektori abiga on votildeimalik demonstreerida muutuvat (animeeri-
tud duumlnaamilist) pilti mida teiste esitlusvahenditega on vaumlga raske votildei sootuks votildeimatu
teha Eriti hea on selliseid animeeritud esitlusi kasutada duumlnaamiliste protsesside kir-
jeldamiseks ja seletamiseks Projektori abil on efektiivne ka otildepitu frontaalne kordamine
testiprogrammi abil
Dataprojektori vahendusel on votildeimalik demonstreerida mitmeidki keerulisi katseid mille
korraldamine kooli tingimustes ei ole motildeeldav kas vastavate vahendite puudumise votildei
ohutuse totildettu Dataprojektori abil on vahendatavad ka mitmesugused heliefektid jms Da-
taprojektoriga tagatakse kotilderge esteetiline tase tunni laumlbiviimisel
16
[httpraplatgee8008RaplaTGOpetajadandrusmetsmadataprojektordownload
(30022010)]
23 Otildepitarkvara
Otildepitarkvara all motildeistetakse CD-le ja arvutidisketile paigutatud otildepiotstarbelisi tarkvaraprogramme
ja internetis vaumlljas olevaid elektroonilisi otildeppematerjale
Otildeppetoumloumls rakendatav otildepitarkvara votildeiks liigitada jaumlrgnevalt
middot uumlldtarkvara (teksti- ja andmetoumloumltlusvahendid tabeltoumloumltlusvahendid joonistuspaketid jpm)
middot spetsiaalsed otildepiprogrammid
middot spetsiaalsed erialaprogrammid
middot programmeerimissuumlsteemid
IKT (Info ja kommunikatsioonitehnoloogia) abil ainet otildepetades peab valima sobiva otildepitarkvara
Otildepitarkvara roll otildepieesmaumlrkide saavutamiseks peab olema otildepilasele selge otildepilased peavad
teadma kuidas kasutada materjali mis ulatuses teadmisi notildeutakse millistele materjali osadele
nad peavad enam taumlhelepanu poumloumlrama ning kuidas otildepitarkvara teadmiste omandamiseks kasu-
tada
Eesti koolides kasutatakse tekstitoumloumltluse otildepetamiseks peamiselt programmi Microsoft Word tabe-
larvutuse jaoks programmi Microsoft Excel ning graafika otildepetamiseks programmi Microsoft
Paint ja Microsoft PowerPoint
Microsoft Excelis tehtud toumloumllehti on votildeimalik kasutada pea kotildeigis arvutites
bull Otildepitarkvara liigid
Drillprogrammid votildeimaldavad harjutamist esitades samu votildei sarnaseid kuumlsimusi-uumllesandeid seni
kuni saavutatakse mingi edukuse tase Selliseid programme kasutatakse enamasti reaalainete otildepe-
17
tamisel tuumluumlpilised on need ka keele otildepetamisel (sotildenavara) Nendega saab anda individuaalset ta-
gasisidet samuti votildeimaldavad need valida igale otildepilasele vastava jotildeukohase kiiruse Drillpro-
grammid on sageli kombineeritud maumlngudega
Naumlide MATIKE Rosetta Stone LinguaLand
Juhendavad otildepiprogrammid otildepetavad laumlbi dialoogi Otildeppetunni jooksul kordub palju kordi jaumlrg-
mine tsuumlkkel
middot uue informatsiooni esitamine
middot otildepilasele kuumlsimuste esitamine
middot vastuste potildehjal otsustamine kas siirduda uue informatsiooni andmisele votildei korrata (seletada
uuesti) vana
Naumlide klaviatuuriotildeppe programmid interneti kasutamist otildepetav Web Wise
Huumlpermeedium lubab otildeppijal valida individuaalse tee info omandamisel Paljud huumlpermeediumil
potildehinevad otildepiprogrammid kujutavad endast arvutiseeritud raamatuid mis sisaldavad multi-
meedia vahenditega koostatud illustratsioone (pildid joonised animatsioonid helitaust video)
Tavaliselt on neis lisaks jaumlrjestikkusele laumlbimisvotildeimalusele ka huumlpertekstiviidad st tekstis liiku-
mise teid on rohkem kui uumlks Vaumlhe interaktiivsed multimeedia raamatud votildeimaldavad vaid esita-
tavat otildeppetuumlkki valida ja motildenikord illustratsioonile ka parameetreid sisestada
Naumlide CD-d Eesti selgroogsed Eesti taimed Eesti geograafia Encarta
Simulatsioonid imiteerivad arvuti vahenditega mingeid protsesse votildei naumlitavad nende tulemusi
Need votildeivad olla passiivsed demoprogrammid (naumliteks kuu votildei planeetide liikumine taevakaar-
dil) aga ka interaktiivsed st votildeimaldavad protsessi parameetrite sisestamist ja reageerivad otildepi-
lase otsustustele
Simulatsioonidega saab naumlidata vaumlga kiireid ja ka vaumlga aeglasi protsesse Samuti votildeimaldavad
need naumlidata protsesse mida klassis ei saa korraldada nende ohtlikkuse totildettu votildei mis on liiga kal-
lid
Naumlide Taevakaart SimCity
18
Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-
peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud
uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks
hea soorituse eest
Naumlide Europe Geora
Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste
tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite
hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning
arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused
Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration
Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil
koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik
arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus
Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas
vastus on otildeige)
Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes
Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest
Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine
toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-
pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama
Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-
jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet
Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
15
225 Grafoprojektor
Grafo- ehk kileprojektor on ainuke seade mida ei juhita puuteekraani kaudu Reeglina
kasutatakse keskmist ekraani mingi moumloumlndusega (pilt on siis moonutatud trapetsikuju-
line) saab kasutada ka aumlaumlrmisiGrafoprojektor ise asetseb spetsiaalsel ratastega alusel
Pildi teravustamine kaumlib vaumlikese kaumlepideme abil laumlaumltse all
[httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafopro
jektor(30022010)]
226 Dataprojektor
Dataprojektorit tuntakse ka veel nimede all multimeediaprojektor projektor ja kahur on
arvutiga uumlhendatud seade mitmesuguste materjalide demonstreerimiseks suurel ekraanil
Tihti on dataprojektoriga uumlhendatud ka videomakk ja DVD maumlngija siis on juba tegemist
hoopis suuremaid votildeimalusi pakkuva multimeediakeskusega
Dataprojektori suurimaks eeliseks votilderreldes teiste naumlitlikustamise vahenditega on votildeima-
lus demonstreerida otildeppematerjali kogu klassile korraga ja annab votildeimaluse toumlouml kaumligus
esitatavat infot muuta Projektori abiga on votildeimalik demonstreerida muutuvat (animeeri-
tud duumlnaamilist) pilti mida teiste esitlusvahenditega on vaumlga raske votildei sootuks votildeimatu
teha Eriti hea on selliseid animeeritud esitlusi kasutada duumlnaamiliste protsesside kir-
jeldamiseks ja seletamiseks Projektori abil on efektiivne ka otildepitu frontaalne kordamine
testiprogrammi abil
Dataprojektori vahendusel on votildeimalik demonstreerida mitmeidki keerulisi katseid mille
korraldamine kooli tingimustes ei ole motildeeldav kas vastavate vahendite puudumise votildei
ohutuse totildettu Dataprojektori abil on vahendatavad ka mitmesugused heliefektid jms Da-
taprojektoriga tagatakse kotilderge esteetiline tase tunni laumlbiviimisel
16
[httpraplatgee8008RaplaTGOpetajadandrusmetsmadataprojektordownload
(30022010)]
23 Otildepitarkvara
Otildepitarkvara all motildeistetakse CD-le ja arvutidisketile paigutatud otildepiotstarbelisi tarkvaraprogramme
ja internetis vaumlljas olevaid elektroonilisi otildeppematerjale
Otildeppetoumloumls rakendatav otildepitarkvara votildeiks liigitada jaumlrgnevalt
middot uumlldtarkvara (teksti- ja andmetoumloumltlusvahendid tabeltoumloumltlusvahendid joonistuspaketid jpm)
middot spetsiaalsed otildepiprogrammid
middot spetsiaalsed erialaprogrammid
middot programmeerimissuumlsteemid
IKT (Info ja kommunikatsioonitehnoloogia) abil ainet otildepetades peab valima sobiva otildepitarkvara
Otildepitarkvara roll otildepieesmaumlrkide saavutamiseks peab olema otildepilasele selge otildepilased peavad
teadma kuidas kasutada materjali mis ulatuses teadmisi notildeutakse millistele materjali osadele
nad peavad enam taumlhelepanu poumloumlrama ning kuidas otildepitarkvara teadmiste omandamiseks kasu-
tada
Eesti koolides kasutatakse tekstitoumloumltluse otildepetamiseks peamiselt programmi Microsoft Word tabe-
larvutuse jaoks programmi Microsoft Excel ning graafika otildepetamiseks programmi Microsoft
Paint ja Microsoft PowerPoint
Microsoft Excelis tehtud toumloumllehti on votildeimalik kasutada pea kotildeigis arvutites
bull Otildepitarkvara liigid
Drillprogrammid votildeimaldavad harjutamist esitades samu votildei sarnaseid kuumlsimusi-uumllesandeid seni
kuni saavutatakse mingi edukuse tase Selliseid programme kasutatakse enamasti reaalainete otildepe-
17
tamisel tuumluumlpilised on need ka keele otildepetamisel (sotildenavara) Nendega saab anda individuaalset ta-
gasisidet samuti votildeimaldavad need valida igale otildepilasele vastava jotildeukohase kiiruse Drillpro-
grammid on sageli kombineeritud maumlngudega
Naumlide MATIKE Rosetta Stone LinguaLand
Juhendavad otildepiprogrammid otildepetavad laumlbi dialoogi Otildeppetunni jooksul kordub palju kordi jaumlrg-
mine tsuumlkkel
middot uue informatsiooni esitamine
middot otildepilasele kuumlsimuste esitamine
middot vastuste potildehjal otsustamine kas siirduda uue informatsiooni andmisele votildei korrata (seletada
uuesti) vana
Naumlide klaviatuuriotildeppe programmid interneti kasutamist otildepetav Web Wise
Huumlpermeedium lubab otildeppijal valida individuaalse tee info omandamisel Paljud huumlpermeediumil
potildehinevad otildepiprogrammid kujutavad endast arvutiseeritud raamatuid mis sisaldavad multi-
meedia vahenditega koostatud illustratsioone (pildid joonised animatsioonid helitaust video)
Tavaliselt on neis lisaks jaumlrjestikkusele laumlbimisvotildeimalusele ka huumlpertekstiviidad st tekstis liiku-
mise teid on rohkem kui uumlks Vaumlhe interaktiivsed multimeedia raamatud votildeimaldavad vaid esita-
tavat otildeppetuumlkki valida ja motildenikord illustratsioonile ka parameetreid sisestada
Naumlide CD-d Eesti selgroogsed Eesti taimed Eesti geograafia Encarta
Simulatsioonid imiteerivad arvuti vahenditega mingeid protsesse votildei naumlitavad nende tulemusi
Need votildeivad olla passiivsed demoprogrammid (naumliteks kuu votildei planeetide liikumine taevakaar-
dil) aga ka interaktiivsed st votildeimaldavad protsessi parameetrite sisestamist ja reageerivad otildepi-
lase otsustustele
Simulatsioonidega saab naumlidata vaumlga kiireid ja ka vaumlga aeglasi protsesse Samuti votildeimaldavad
need naumlidata protsesse mida klassis ei saa korraldada nende ohtlikkuse totildettu votildei mis on liiga kal-
lid
Naumlide Taevakaart SimCity
18
Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-
peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud
uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks
hea soorituse eest
Naumlide Europe Geora
Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste
tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite
hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning
arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused
Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration
Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil
koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik
arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus
Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas
vastus on otildeige)
Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes
Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest
Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine
toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-
pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama
Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-
jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet
Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
16
[httpraplatgee8008RaplaTGOpetajadandrusmetsmadataprojektordownload
(30022010)]
23 Otildepitarkvara
Otildepitarkvara all motildeistetakse CD-le ja arvutidisketile paigutatud otildepiotstarbelisi tarkvaraprogramme
ja internetis vaumlljas olevaid elektroonilisi otildeppematerjale
Otildeppetoumloumls rakendatav otildepitarkvara votildeiks liigitada jaumlrgnevalt
middot uumlldtarkvara (teksti- ja andmetoumloumltlusvahendid tabeltoumloumltlusvahendid joonistuspaketid jpm)
middot spetsiaalsed otildepiprogrammid
middot spetsiaalsed erialaprogrammid
middot programmeerimissuumlsteemid
IKT (Info ja kommunikatsioonitehnoloogia) abil ainet otildepetades peab valima sobiva otildepitarkvara
Otildepitarkvara roll otildepieesmaumlrkide saavutamiseks peab olema otildepilasele selge otildepilased peavad
teadma kuidas kasutada materjali mis ulatuses teadmisi notildeutakse millistele materjali osadele
nad peavad enam taumlhelepanu poumloumlrama ning kuidas otildepitarkvara teadmiste omandamiseks kasu-
tada
Eesti koolides kasutatakse tekstitoumloumltluse otildepetamiseks peamiselt programmi Microsoft Word tabe-
larvutuse jaoks programmi Microsoft Excel ning graafika otildepetamiseks programmi Microsoft
Paint ja Microsoft PowerPoint
Microsoft Excelis tehtud toumloumllehti on votildeimalik kasutada pea kotildeigis arvutites
bull Otildepitarkvara liigid
Drillprogrammid votildeimaldavad harjutamist esitades samu votildei sarnaseid kuumlsimusi-uumllesandeid seni
kuni saavutatakse mingi edukuse tase Selliseid programme kasutatakse enamasti reaalainete otildepe-
17
tamisel tuumluumlpilised on need ka keele otildepetamisel (sotildenavara) Nendega saab anda individuaalset ta-
gasisidet samuti votildeimaldavad need valida igale otildepilasele vastava jotildeukohase kiiruse Drillpro-
grammid on sageli kombineeritud maumlngudega
Naumlide MATIKE Rosetta Stone LinguaLand
Juhendavad otildepiprogrammid otildepetavad laumlbi dialoogi Otildeppetunni jooksul kordub palju kordi jaumlrg-
mine tsuumlkkel
middot uue informatsiooni esitamine
middot otildepilasele kuumlsimuste esitamine
middot vastuste potildehjal otsustamine kas siirduda uue informatsiooni andmisele votildei korrata (seletada
uuesti) vana
Naumlide klaviatuuriotildeppe programmid interneti kasutamist otildepetav Web Wise
Huumlpermeedium lubab otildeppijal valida individuaalse tee info omandamisel Paljud huumlpermeediumil
potildehinevad otildepiprogrammid kujutavad endast arvutiseeritud raamatuid mis sisaldavad multi-
meedia vahenditega koostatud illustratsioone (pildid joonised animatsioonid helitaust video)
Tavaliselt on neis lisaks jaumlrjestikkusele laumlbimisvotildeimalusele ka huumlpertekstiviidad st tekstis liiku-
mise teid on rohkem kui uumlks Vaumlhe interaktiivsed multimeedia raamatud votildeimaldavad vaid esita-
tavat otildeppetuumlkki valida ja motildenikord illustratsioonile ka parameetreid sisestada
Naumlide CD-d Eesti selgroogsed Eesti taimed Eesti geograafia Encarta
Simulatsioonid imiteerivad arvuti vahenditega mingeid protsesse votildei naumlitavad nende tulemusi
Need votildeivad olla passiivsed demoprogrammid (naumliteks kuu votildei planeetide liikumine taevakaar-
dil) aga ka interaktiivsed st votildeimaldavad protsessi parameetrite sisestamist ja reageerivad otildepi-
lase otsustustele
Simulatsioonidega saab naumlidata vaumlga kiireid ja ka vaumlga aeglasi protsesse Samuti votildeimaldavad
need naumlidata protsesse mida klassis ei saa korraldada nende ohtlikkuse totildettu votildei mis on liiga kal-
lid
Naumlide Taevakaart SimCity
18
Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-
peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud
uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks
hea soorituse eest
Naumlide Europe Geora
Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste
tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite
hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning
arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused
Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration
Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil
koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik
arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus
Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas
vastus on otildeige)
Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes
Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest
Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine
toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-
pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama
Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-
jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet
Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
17
tamisel tuumluumlpilised on need ka keele otildepetamisel (sotildenavara) Nendega saab anda individuaalset ta-
gasisidet samuti votildeimaldavad need valida igale otildepilasele vastava jotildeukohase kiiruse Drillpro-
grammid on sageli kombineeritud maumlngudega
Naumlide MATIKE Rosetta Stone LinguaLand
Juhendavad otildepiprogrammid otildepetavad laumlbi dialoogi Otildeppetunni jooksul kordub palju kordi jaumlrg-
mine tsuumlkkel
middot uue informatsiooni esitamine
middot otildepilasele kuumlsimuste esitamine
middot vastuste potildehjal otsustamine kas siirduda uue informatsiooni andmisele votildei korrata (seletada
uuesti) vana
Naumlide klaviatuuriotildeppe programmid interneti kasutamist otildepetav Web Wise
Huumlpermeedium lubab otildeppijal valida individuaalse tee info omandamisel Paljud huumlpermeediumil
potildehinevad otildepiprogrammid kujutavad endast arvutiseeritud raamatuid mis sisaldavad multi-
meedia vahenditega koostatud illustratsioone (pildid joonised animatsioonid helitaust video)
Tavaliselt on neis lisaks jaumlrjestikkusele laumlbimisvotildeimalusele ka huumlpertekstiviidad st tekstis liiku-
mise teid on rohkem kui uumlks Vaumlhe interaktiivsed multimeedia raamatud votildeimaldavad vaid esita-
tavat otildeppetuumlkki valida ja motildenikord illustratsioonile ka parameetreid sisestada
Naumlide CD-d Eesti selgroogsed Eesti taimed Eesti geograafia Encarta
Simulatsioonid imiteerivad arvuti vahenditega mingeid protsesse votildei naumlitavad nende tulemusi
Need votildeivad olla passiivsed demoprogrammid (naumliteks kuu votildei planeetide liikumine taevakaar-
dil) aga ka interaktiivsed st votildeimaldavad protsessi parameetrite sisestamist ja reageerivad otildepi-
lase otsustustele
Simulatsioonidega saab naumlidata vaumlga kiireid ja ka vaumlga aeglasi protsesse Samuti votildeimaldavad
need naumlidata protsesse mida klassis ei saa korraldada nende ohtlikkuse totildettu votildei mis on liiga kal-
lid
Naumlide Taevakaart SimCity
18
Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-
peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud
uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks
hea soorituse eest
Naumlide Europe Geora
Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste
tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite
hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning
arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused
Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration
Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil
koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik
arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus
Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas
vastus on otildeige)
Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes
Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest
Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine
toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-
pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama
Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-
jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet
Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
18
Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-
peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud
uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks
hea soorituse eest
Naumlide Europe Geora
Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste
tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite
hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning
arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused
Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration
Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil
koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik
arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus
Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas
vastus on otildeige)
Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes
Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest
Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine
toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-
pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama
Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-
jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet
Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
19
Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea
otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks
[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
20
3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS
Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi
minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-
jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste
peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja
et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia
vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt
tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude
otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas
Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-
des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline
otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-
jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-
misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus
Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole
tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued
probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks
suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel
Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-
maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks
Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka
veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-
probleemiks puumlstitame koolikiusamise
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
21
Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning
pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali
omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris
palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse
laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased
Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje
vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus
Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja
koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina
pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni
Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka
reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb
hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-
lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-
vahelisele suhtlemisele
bull Uuritavad probleemid
1 Vananenud uurimismeetodid
2 Tundide uumlksluisus
3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml
4 Koolikiusamine
5 Haumlirivad kaasotildepilased
6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine
7 IT negatiivne motildeju
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
22
4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS
Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste
ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-
noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest
ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning
huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud
otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust
Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja
selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
23
5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE
51 Konservatiivsed otildepetajad
Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-
kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua
Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-
malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-
tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-
tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel
juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-
tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga
52 Tundide uumlksluisus
521 Multimeediavahendid videokonverentsid
Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad
edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad
multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN
Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt
votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
24
bull Skype
Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-
nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima
panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi
idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-
baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni
votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust
suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm
[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]
bull MSN Messenger
Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele
motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -
servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-
sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on
Windows Live Messenger ka eestikeelne
Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-
jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-
iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-
programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end
Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend
taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida
MSN Messenger kasutab
MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus
olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud
[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
25
Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-
gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks
vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-
dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-
ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile
53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel
Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-
skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-
ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-
tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel
otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess
pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-
did kiirsuhtlus-saidid ja muu
Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom
facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud
otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed
votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-
vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast
bull Orkut
Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-
leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-
vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-
saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise
votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega
uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
26
hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega
tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-
datud [wwworkutcom(2032010)]
bull Facebook
Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-
vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru
teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna
toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis
Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-
tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid
Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-
siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid
virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-
hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks
bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO
VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine
otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond
votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele
veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol
Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus
VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid
bull Kursuse info
bull Otildepilased
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
27
bull Tunnid
bull Hinded
bull Materjalid
bull Foorum
Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav
otildepetaja tugisuumlsteem
54 Koolikiusamine
Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa
igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii
motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist
kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning
fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et
kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga
Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks
votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-
tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile
haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis
avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja
haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab
selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-
nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi
Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-
ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
28
55 Koolitundi segavad faktorid
Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-
hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu
ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on
erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-
nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-
vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-
vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see
ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute
sisust paremat tervikut luua
Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt
naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges
vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks
aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali
otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-
tuks muudaks
56 eKooli puudused
bull eKoolist
eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada
uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist
suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-
tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja
otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-
likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
29
kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja
samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost
eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus
mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-
teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende
hooldusmeeskonda palkama
eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse
arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida
oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-
pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-
tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-
tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest
Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine
eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool
on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei
maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle
peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus
ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-
vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast
Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille
kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik
kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks
otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta
raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
30
koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel
naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud
[wwwekoolee (3032010)]
[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]
57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed
Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash
ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja
suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort
potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi
iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui
noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-
tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-
punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline
areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-
tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-
ridussuumlsteemi
IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-
mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on
olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-
glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-
raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-
riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-
vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga
otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-
tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
31
seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid
kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-
lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu
Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata
selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei
asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab
oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga
palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt
Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma
vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi
istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on
muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam
votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-
mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte
moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda
[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
32
6 INTERVJUU
Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene
keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja
1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls
Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud
otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-
hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust
Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-
tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-
sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee
Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda
et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-
tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides
kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla
CD
2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini
kaasa
Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine
rohkem positiivseid tulemusi andnud
Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes
koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
33
3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-
madel
Laine Aluoja Ei suhtle
Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-
jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui
keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina
sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt
Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb
4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-
laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid
Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt
Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele
5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas
olete portaaliga rahul
Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul
Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus
sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar
kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid
Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
34
6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav
Laine Aluoja Kindlasti mitte
Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-
malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on
praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole
raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja
uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida
tavalisel raamatul ei ole
7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat
Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus
Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
35
KOKKUVOtildeTE
Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia
Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium
keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad
bull Kotildene telefon
bull Heli- ja videolindistused
bull Paber
bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon
bull Arvutimaumlngud
bull Internet
bull Ja muu seesugune
Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut
meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-
siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-
timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid
ideedena inimeste motildetetes puumlsisid
Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega
kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-
sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega
tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest
on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes
klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-
tud
Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
36
must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja
mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele
suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks
alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt
kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi
Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-
pakkumise tagasiside oli positiivne
Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste
teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir
kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma
et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik
lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt
rohkem kasu saada kui varem
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
37
KASUTATUD KIRJANDUS
TEOS
Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo
Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma
sihtasutus
AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL
Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri
nr talv 2008 lk 18
INTERNETIS OLEV ALLIKAS
Arvuti ja selle potildehikomponendid
httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]
Dataprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor
[30022010]
Grafoprojektor
httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor
[30022010]
38
Moodsd vahendid totildembavad pilku
httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode=2585n
ew_eri_artiklid_258505 [30022010]
Infotehnoloogia httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia [28022010]
Interneti teenused httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm [17022010]
Otsing Internetis httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm [26022010]
Puutetahvel ja selle kasutamise votildeimalused matemaatika otildepetamisel
httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm [28022010]
Veebileht httpetwikipediaorgwikiVeebileht [9032010]
WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
WWW WWW lehitsejad httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm [18022010]
Otildepitarkvara httpwwwhoteekasiraamat [9032010]
39
LISA1
1 Kuumlsitluste analuumluumls
11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlus viidi laumlbi Tuumlri Guumlmnaasiumis ning vastanud otildepilasi oli kokku 73 Neist 28 olid mehed ja
45 naised (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuumlsitlesime otildepilasi erinevatest Tuumlri Guumlmnaasiumi kooliastmetest 1-3 klass 4-6 klass 7-9 klass
ja 10-12 klass 1-3 klassi otildepilasi oli 15 4-6 klassi seas vastanuid oli 17 7-9 klassist vastas 27
otildepilast ja 10-12 klassis oli vastanute arv 14 (vt Tabel 2)
Tabel 2
Mees 28 otildepilast 38
Naine 45 otildepilast 62
Kokku 73 otildepilast 100
Kuumlsitletute vanuseline piiritlus
1-3 klass 15 otildepilast 20
4-6 klass 17 otildepilast 23
7-9 klass 27 otildepilast 37
10-12 klass 14 otildepilast 19
40
Kotildeigil vastanud isikutel (73) on kodus arvuti ja neist vaid uumlhel ei ole Internetiuumlhendust
Kas Teil on kodus arvuti Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus
Kuumlsimusele mille jaoks arvutit enam kasutatakse vastatati et arvutit kasutati nii otildeppimiseks kui
ka meelelahutuseks Siiski oli maumlrgata et rohkem tehakse arvutis meelelahutuslikke toiminguid
57 otildepilast vaumlitis et kasutavad arvutit nii otildeppimiseks kui ka meelelahutuseks 16 otildepilast kasutab
arvutit ainult meelelahutuseks ja 1 inimene kasutab arvutit rohkem otildeppetoumloumlks (vt Tabel 3)
Tabel 3
Arvutit kasutan potildehiliselt
meelelahutuseks 16 otildepilast
otildeppimiseks 1 otildepilane
motildelemaks 56 otildepilast
Kuumlsimusele kui kaua otildepilane oma paumlevast arvutit kasutades veedab olid vastused vaumlga erinevad
Alla 1 tunni ja uumlle kuue tunni veetis arvutis aega 12 otildepilast umbes 1 tund ja uumlle 6 tunni 5 otildepi-
last ligikaudu kolm tundi 15 otildepilast umbes 4 tundi 17 otildepilast 5 tundi 6 otildepilast ning 1 otildepilane
veedab paumlevas keskeltlaumlbi 6 tundi arvutis Kuumlsitluseset avaldub tulemus et kuumlllaltki palju oma
vabast ajast veedetakse arvuti laialdasi votildeimalusi kasutades Votildeib jaumlreldada et otildepilased on info-
41
tehnoloogiaga kuumlllaltki haumlsti kursis ning oskavad arvutit ja selle votildeimalusi realiserida Seega ei
jaumlaumlks IKT kasutamine otildepilaste poolt takistuseks (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kuumlsimusele kas raamat on arvutiga asendatav leidis enamus otildepilasi et raamat kui vaumlaumlrtus
omaette on oluline ja selle kasutamine peaks jaumltkuma Toetati arvamust et lotildeimudes raamatu ja
IKT haumlid omadusi on votildeimalik leida sobiv tee mida moumloumlda otildeppetegevus kaumlia votildeiks Raamatu
taumlielikku asendamist arvutiga pooldas 9 otildepilast 29 otildepilast vastas et raamat ei ole arvutiga asen-
davat ning 33 otildepilast leidis et koos moodustavad nad parima terviku (vt Tabel 5)
Tabel 5
Arvuti paumlevane kasutamine
alla 1 tunni 12 otildepilast 16
u 1 tund 5 otildepilast 7
u 2 tundi 12 otildepilast 16
u 3 tundi 15 otildepilast 21
u 4 tundi 17 otildepilast 23
u 5 tundi 6 otildepilast 8
u 6 tundi 1 otildepilast 1
uumlle 6 tunni 5 otildepilast 7
Kas raamat on arvutiga asendatav
Jah 9 otildepilast 13
Koos moodustavad nad parima terviku 33 otildepilast 46
Ei 29 otildepilast 41
42
A r v u t i k a s u t m i s e m a h u s t k o o l i t u n d i d e s a r v a s i d 3 2 otilde p i l a s t e t a r v u t i t
kasutatakse liiga vaumlhe 23 otildepilast oli seisukohal et arvutit kasutatakse piisavalt 16 otildepilast vastas
et arvutit votildeiks rohkem kasutada 1 otildepilane vastas et kasutatakse palju ning vaumlhesema kasutuse
poolt oli samuti 1 otildepilane (vt Tabel 6)
Tabel 6
Kotildeigest 3 otildepilast arvas et infotehnoloogia taumlhtsus teemade arusaadavamaks muutmisel on ole-
matu Skaalal andis 3 punkti 2 otildepilast 4 punkti 9 otildepilast 5 punkti 13 otildepilast 6 punkti 9 otildepilast 7
punkti 10 otildepilast 8 punkti 16 otildepilast 9 punkti 3 otildepilast ja 8 inimest arvasid et infotehnoloogia
motildeju temade aruaadavamaks muutmisel on vaumlga suur Enamus otildepilastest on vastanud skaalal
vaumlhemalt 5 palli See naumlitab et otildepilased peavad tehnoloogia osakaalu ainetunnis kasulikuks Otildepi-
lased leiavad et IKT kasutamine soodustab otildeppimist paremaid otildepitulemusi ja kasvatab motivat-
siooni (vt Tabel 7)
Tabel 7
Kui palju kasutatakse Teie koolitundides arvutitPalju 1 otildepilane 1
Kasutatakse aga votildeiks rohkem 16 otildepilast 22Kasutatakse piisavalt 23 otildepilast 32
Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem 1 otildepilane 1Vaumlhe 32 otildepilast 44
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadavamaks muutmisel kus 1 on
olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 punkt (olematu) 3 otildepilast 4
2 punkti 0 otildepilast 03 punkti 2 otildepilast 34 punkti 9 otildepilast 125 punkti 13 otildepilast 186 punkti 9 otildepilast 12
7 punkti 10 otildepilast 148 punkti 16 otildepilast 22
9 punkti 3 otildepilast 4
10 punkti (vaumlga maumlrgatav) 8 otildepilast 11
43
70 vastanud otildepilasest omab isiklikku mobiiltelefoni 3 otildepilast mobiiltelefoni ei ole (vt Tabel 8)
Tabel 8
Kontrolltoumlouml hinnete teavitamise poolt oli 24 otildepilast motildetet ei pooldanud 25 otildepilast ning 22 otildepilst
ei osanud seisukohta antud kuumlsimuses votildetta Arvamused kontrolltoumloumlde hinde teavitamisest smsacutei
teel lahknevad pooleks Suur osa ei osanud oumlelda kas nad seda sooviksid kuid eeldused taoliseks
suumlsteemiks oleksid olemas kuna enamus otildepilastest omab mobiiltelefoni (vt Tabel 9)
Tabel 9
Tundide huvitavamaks muutmist votildeotilderlektorite poolt peetavate videokonverentside -loengute
abil pooldab suurem osa otildepilasi mis laseb arvata et otildepilased pooldaksid taolist vaheldust 37
otildepilast vastas et neile meeldiks osa votildetta videokonverentsi stiilis loengust 22 otildepilast seda ei
poolda ning 12 otildepilast olid erapooletud (vt Tabel 10)
Tabel 10
Kas omad iskiliku mobiiltelefoni
Jah 70 otildepilast 96
Ei 3 otildepilast 4
Kas pooldate et kontrolltoumloumlde tulemustest
teavitataks Teid smsrsquoi teelPooldan 24 otildepilast 34
Ei poolda 25 otildepilast 35
Ei oska oumlelda 22 otildepilast 31
Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta
Meeldiks 37 otildepilast 52
Ei meeldiks 22 otildepilast 17
44
Kaamerate kasutamist vaumlhendamaks koolikiusamist pooldas 22 otildepilast seda ideed ei toedanud
29 otildepilast ning 20 otildepilast ei osanud seisukohta votildetta Antud tulemused naumlitavad et vaumlhemalt
kuumlsitlusi laumlbiviidud koolis tuleks veel selliste meetmete kasutamisele votildetmise eel piisavalt teavi-
tustoumloumld teha (vt Tabel 11)
Tabel 11
Klassides kasutatavate heliseadeldiste kvaliteediga on kuumlsitluse potildehjal rahul 27 otildepilast rahul ei
ole 31 otildepilast ning seisukohta ei oska votildetta 13 otildepilast (vt Tabel 12)
Tabel 12
Peamised koolitoumloumlga seotud veebilehed programmid ja maumlngud mida otildepilased kuumlsitluste
jaumlrgi kasutavad on
Microsoft Office (levinuimad Word ja Powerpoint) googlecom (ja teised otsingumootorid)
ekoolee editee vikipeediaee blogspotcom gmailcom miksikeee erinevad online
votildeotildersotildenade leksikonid (aarepriee enetanimatoee jt) annaabicom youtubecom koolieluee
Kas pooldate kaamerate kasutamist et vaumlhendada koo-
likiusamistPooldan 22 otildepilast 31
Ei poolda 29 otildepilast 41
Ei oska oumlelda 20 otildepilast 28
Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
Jah 27 otildepilast 38
Ei 31 otildepilast 44
Ei oska oumlelda 13 otildepilast 18
45
vikoeduee msnee amoree orkutcom kooli kodulehekuumllg (tyrigytyriee) kooliee
facebookcom wikipediaorg etwikipediaorg hotee wirisee GeoGebra
Ainetundides kasutatakse erinevaid vaumlljundeid et tunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks
muuta Eriti populaarsed uue meedia vahendid mis koolitundides kasutamist on leidnud olid
kuumlsitlustulemuste jaumlrgi projektorid makkid otildeppefilmid ja PowerPoint esitlused
Lisaks toodi vaumllja kuumlsimuse ldquoMuurdquo all et infotehnoloogiat votildeiks tundides rohkem kasutada ning
et ka eKooli suumlsteem paremini toimiks ja jaumlrgmiste paumlevade otildeppimine kiiremini otildepilasteni jotildeuaks
46
12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls
Kuumlsitlusele vastas 11 otildepetajat kellest 10 olid naised ja 1 mees100 vastanutest otildepetab Tuumlri
Guumlmnaasiumis (vt Tabel 1)
Tabel 1
Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls
Antud kuumlsimusele vastanud olid eelkotildeige positiivselt meelestatud Usuti et uus meedia on
otildeppetoumloumls vajalik ning kasulik totildestmaks otildeppe kvaliteeti lihtsustades otildepetajate vahelist
koostoumloumld ning lotildeimudes erinevaid otildeppeaineid ja otildeppevorme Leiti et IKT areng ja selle
rakendamine koolitoumloumls muudab otildeppematerjalid kaumlttesaadavamaks ning otildeppijal oleks senisest
olulisem roll otildeppeprotsessi kujundamisel ning seelaumlbi loodaks otildeppimist parimal moel toetav
otildeppekeskkond Uus meedia on pakett mis votildeimaldab muuta otildeppetoumloumld huvitavamaks
potildenevamaks loomingusemaks ja paindlikumaks Kahtlemata avardab infotehnoloogia otildeppetoumlouml
metoodilisi votildeimalusi nii otildepetaja kui ka otildepilase seisukohast Muidugi tuleb silmas pidada et
tehnoloogia kasutamisega ei tohiks uumlle pingutada Leiti ka negatiivseid kuumllgi nagu otildepilaste
muutumine vastutustundetumateks
Kas teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
Suurem osa vastanuist olid arvamusel et koolis ei ole piisavalt votildeimalusi tehnoloogia
kasutamiseks Samas leiti ka et kui otildepetaja siiski soovib rakendada tehnilisi vahendeid siis
kooli poolt on kotildeik haumldavajalik tagatud Probleem on ajas ja oskustes IKT kasutamine aine
otildepetamisel vajab enam aega ja oskusi otildeppetunni ettevalmistamiseks ja aine otildepetamiseks
tehnoloogia abil mis tihtipeale ka alt vedada votildeib
Mees 1 otildepetaja 9Naine 10 otildepetajat 91Kokku 11 otildepetajat 100
47
Skaalal hinnati teemade paranenud arusaadavust IKT abil 3 palliga 2 inimese poolt 4 palliga 1
inimese poolt 6 palli andis 2 inimest 7 palli 1 inimene 8 palli 4 inimest ja 9 palliga pidas IKT
taumlhtsust teemade paremaks motildeistmiseks hinnata 1 inimene (vt Tabel 2)
Tabel 2
Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
Kuumlsimusele kuidas motildejutab tehnoloogia otildepilaste arusaamu teemadest leiab enamus vastanuist
et arusaam teemadest ei ole muutunud Samas on ka neid kes leiavad et IKT kasutamine teema
otildepetamisel annab votildeimaluse paremaks naumlitlikustamiseks (multimeedia materjalid - duumlnaamilised
toumloumllehed motildengulised otildeppimise programm graafikute joonestamise votildeimalused ja muu) ning
teadmiste drillimiseks (korrutustabeli otildeppimine peastarvutamine Miksikese tarkvara abil) Ja see-
lebi teema naumlitlikustamine annab otildepiastele parema arusaamise motildeistetest
Hinnake uue meedia (infotehnoloogia) taumlhtsust teemade arudaadava-
maks muutmisel kus 1 on olematu ja 10 on vaumlga maumlrgatav1 0 02 0 03 2 184 1 95 0 06 2 187 1 98 4 369 1 910 0 0
48
Kas raamat on arvutiga asendatav
Arvamusel et raamat on arvutiga asendatav oli vaid 1 otildepetaja 8 otildepetajat olid arvamusel et raa-
matut ja arvutit uumlhendades saab parima terviku ning 2 otildepetjat raamatut arvutiga ei asendaks (vt
Tabel 3)
Tabel 3
Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vana-
moelisemaid otildeppetamise ja otildeppimise viise
Kuumlsimusele milliseid otildeppevorme otildepetajad eelistavad vastasid kotildeik et pooldavad tavaliste otildeppe-
meetodite potildeimumist vanamoelisemate otildepetamise ja otildeppimise viisidega
Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat
Kaumlitumises on taumlheldatud elevust uute vahenditega toumloumltamises sest uudsus aumlratab huvi Otildeppetoumloumls
olulisi muudatusi pole toimunud
Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
Videokonverentsi vahendusel vaumllislektore loenge pooldasid enamus vastanud iskikud Samas
leiti et igale vanuseastmele selline lahendus ei sobiks pigem guumlmnaasiumile votildei isegi tunden-
gitele Ise videokonverentsi teel tunde pidama olid notildeus ligikaudu pooled
Kas raamat on arvutiga asendatavJah 1 9
Neid uumlhendades saab parima terviku 8 73Ei 2 18
49
Koolis spikerdamise vaumlhendamiseks kaamera kasutust pooldas 4 otildepetajat selle poolt ei olnud
samuti 4 otildepetajat ning seisukohta ei osanud votildetta neist kolm (vt Tabel 4)
Tabel 4
Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada
koolikiusamist ja spikerdamist
Pooldan 4 36
Ei oska oumlelda 4 36Ei poolda 3 27
50
LISA 2
1 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised
Uurimistoumloumls kuumlsitlesime erinevates kooliastmetes olevaid otildepilasi ja neid otildepetavaid otildepetajaid
Kuna uurimistoumlouml teemaks on uus meedia siis viidi kuumlsitlus laumlbi veebipotildehiselt Kuumlsitlust tehti
kahe sihtgrupiga otildepilaste ja otildepetajatega Kuumlsitluse otildepilastele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dGUyRDhSUWJSN0loUFNWRFlH
Qlp6Vmc6MA
Kuumlsitluse otildepetajatele leiab aadressilt
httpspreadsheetsgooglecomviewformhl=enampformkey=dFV1Y3VxX0J2VFdiSVhMejVOW
Wg5enc6MA
Kuumlsitluse eesmaumlrgiks oli teada saada otildepetajate ja otildepilaste arvamust uue meedia vahenditesse ja
nende valmisolekut neid vahendeid ka reaalselt kasutama hakata
11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Klass
4) Kool
51
5) Kas Teil on kodus arvuti ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull On
bull Ei ole
6) Kas Teil on kodus Internetiuumlhendus ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
7) Arvutit kasutan potildehiliselt ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Otildeppimiseks
bull Meelelahutuseks
bull Motildelemaks
8) Kaua veedate paumlevast arvutit kasutades (totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Alla 1 tunni
bull 1 tund
bull 2 tundi
bull 3 tundi
bull 4 tundi
bull tundi
bull tundi
bull rohkem
9) Peamised koolitoumloumlga seotud saidid programmid maumlngud ( kirjuta nimed aadressid )
52
10) Kas raamat on arvutiga asendatav ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Koos moodustavad nad parima terviku
bull Ei
11) Palju kasutatakse Teie koolitundides arvutit ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Palju
bull Kasutatakse aga votildeiks rohkem
bull Kasutatakse piisavalt
bull Kasutatakse aga votildeiks vaumlhem
bull Vaumlhe
12) Milliseid uue meedia (tehnoloogia) vaumlljundeid kasutate ainetundides
13) Hinnake skaalal uue meedia (tehnoloogia) taumlhtsust teemade arusaadavamaks muutmisel
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
Olematu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga maumlrgatav
14) Kas omate isikliku mobiiltelefoni ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
15) Kas pooldaksite et kontrolltoumloumlde tulemustest teavitataks Teid smsi teel ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
53
16) Kas Teile meeldiks videokonverentsi vahendusel ainetundi huvitavamaks muutes aeg-ajalt
motildene vaumllislektori loengust osa votildetta ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Meeldiks
bull Ei meeldiks
bull Ei oska oumlelda
17) Kas olete rahul klassides kasutatavate helisedeldiste (makk CD-maumlngija) helikvaliteediga
(totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Jah
bull Ei
bull Ei oska oumlelda
18) Muu ( Kirjuta omapoolseid maumlrkuseid ettepanekuid jm seoses tehnoloogia arenguga )
Taumlname vastamast
12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele
1) Nimi
2) Sugu ( totildemba sobivale variandile ring uumlmber )
bull Mees
bull Naine
3) Kool
54
4) Kuidas suhtute uue meedia kasutamisse otildeppetoumloumls (mobiiltelefon Internet suhtusprogram-
mid konverentskotildened jms )
5) Kas Teie koolis on piisavalt votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks tunnisisesel otildeppetoumloumll
6) Hinnake skaalal enda kooli votildeimalusi tehnoloogia kasutamiseks otildeppetoumloumls ( totildemba sobivale
variandile ring uumlmber )
bull Mitterahuldav 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vaumlga hea
7) Kas olete maumlrganud et seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega otildeppetoumloumls on paranenud
otildepilate arusaamine teemast
8) Kas raamat on arvutiga asendatav
bull Jah
bull Neid uumlhendades saab parima terviku
bull Ei
9) Kas teile sobib tehnoloogia potildeimumine tavaliste otildeppemeetoditega votildei eelistate vanamoelise-
maid otildeppetamise ja otildeppimise viise
10) Kas olete maumlrganud otildepilaste kaumlitumise muutust kasutades otildeppetoumloumls tehnoloogiat (kas muu-
tus on positiivne votildei pigem negatiivne)
11) Kuidas suhtuksite ainetundiesse mida viiks laumlbi vaumllislektor videokonverentsi vahendusel ja
kas oleksite notildeus ka ise videokonverentsi stiilis tunde andma
55
12) Kas pooldate kaamerate kasutamist koolides et vaumlhendada koolikiusamist ja spikerdamist
bull Pooldan
bull Ei poolda
bull Ei oska oumlelda
13) Muu (siia lahtrisse votildeib kirjutada kotildeik muu mis seondub kaumlesoleva teemaga)
Taumlname vastamast
top related