mida peab laenu taotlemisel arvestama? · 2007. 7. 19. · id-kaardi tarbimine on kasulik id-kaardi...
Post on 29-Jan-2021
0 Views
Preview:
TRANSCRIPT
-
Mida peab laenutaotlemisel arvestama?Ettevõtluslaenu puhul ei paku pankreeglina täisstandardset toodet, vaidalati töötatakse välja spetsiifilistelenõudmistele vastav lahendus. See-tõttu tuleb ettevõtjal ja pangal pida-da tingimuste üle läbirääkimisi.
Eelmisel aastal riiklike institutsioonide,
ettevõtjate ja pankade vahel peetud se-
minaril selgus, et kuna pangad kasuta-
vad palju erialast keelt, siis suhtlemine
ei pruugi alati sugugi lihtne olla.
Lisaks jäävad ka ettevõtja ja panga ootu-
sed laenutingimustele alati veidi erineva-
teks. Krediidiriski faktor lisab pangalae-
nule mõõtmeid, mida krediidiriski mitte
sisaldavate toodete ja teenuste puhul ei
ole vaja arvesse võtta. Laenutingimuste
seadmisel tuleb pangal arvestada kahe
sageli vastandliku eesmärgiga: pakkuda
kliendile soodsaid ja paindlikke laenutin-
gimusi ning samas hoida laenudega seo-
tud krediidirisk optimaalsel tasemel.
Miks pankurid ei vasta?Miks pankurid ei oska vastata küsimuse-
le: “Millist laenusummat on ühel tavali-
sel Eesti väikeettevõttel võimalik taotle-
da?” Reeglina on vastuseks rohkesti täp-
sustavaid küsimusi. Laenusumma suurus
sõltub erinevatest teguritest. Nii sellest,
kui suurt laenusummat on klient võimeli-
ne laenutähtaja jooksul genereeritavast
tulemist tasuma ning sellest, kui suur
summa on projekti elluviimiseks vajalik
investeerida.
Eriti investeerimislaenude puhul peaks
ettevõtja oma laenuvajaduse arvestami-
seks kirja panema äriplaani. Ilma projekti
rahavoogusid prognoosimata teatakse
küll soetatavate hoonete/seadmete hin-
da, kuid jäetakse tähelepanuta kasvav
käibevahendite vajadus. Samas on see
kriitiline, sest tootmisvõimsuse suurenda-
misel on vajalik soetada ka rohkem varu-
sid ning proportsionaalselt suureneb ost-
jate debitoorne võlgnevus.
Projekti õnnestumise tagamiseks peab
see olema finantseerimisallikatega kae-
tud. Seetõttu ei ole pank aldis otsustama
projektide finantseerimisel taotletust
väiksemaid laenusummasid. Kui ettevõt-
ja maksevõime vajaliku laenu tagasimak-
seid ei kata ning ei õnnestu muid finant-
seerimisallikaid leida, siis tuleks projekt
sootuks ümber vaadata. Pooliku projekti
finantseerimine pole mõttekas, sest soo-
vitud tulu ei ole võimalik hakata teenima.
Omafinantseering – ettevõtja panus projektiTavaliselt soovib pank, et 20–40% ulatu-
ses projekti maksumusest finantseerib
laenutaotleja omavahenditest. Konkreet-
ne omafinantseeringu nõue võib olla eri-
Firmad saavad abi EAS-istEesti riikliku ettevõtluse tugisüsteemi
ühe suurema institutsiooni, Ettevõtlu-
se Arendamise Sihtasutuse (EAS) te-
gevus on suunatud kolmele valdkon-
nale: alustavate ettevõtjate toetami-
ne, tegutsevate ettevõtjate arendami-
ne ja ettevõtluskeskkonna arendami-
ne regioonides. (EAS-i konkreetsetest
toodetest loe lk 10.)
ID-kaardi tarbimineon kasulikID-kaardi kõigist rakendustest on ligi-
kaudu 70% täiesti olemas ja töökor-
ras. Peamine ID-kaardi pakutav hüve
on kvalitatiivselt täiesti uus võimalus
– digiallkiri. See on esimene ja ainus
võimalus teha seaduslikult siduvaid
tehinguid interneti abil pika maa ta-
gant ilma kohale minemata. (ID-kaar-
di uutest võimalustest loe lk 4.)
SEB-i kogemus toetabEesti ÜhispankaEesti Ühispank, mis kuulub koos lät-
laste Unibanka, leedulaste Vilniaus
Bankase ja poolakate BOS-iga SEB
Baltikumi ja Poola alamüksusesse,
saab SEB Grupi panganduses tegut-
semise kogemust rakendades pakku-
da nii klientidele kui ka oma töötaja-
tele suuremat kindlustunnet. (Täpse-
malt loe lk 11.)
Kuidas sõda majandust mõjutas?Osa kommentaatoreid maalis sõjast
väga musti pilte, osa ennustas suhte-
liselt kiiret sõja kulgu. Positiivset stse-
naariumi pidasime tõenäoliseks ka
Ühispanga privaatklientidele mõeldud
ülevaates. Väga valeks need suhteli-
selt julged sammud ei osutunud.
(Majandusanalüüsi loe lk 6.)Jätkub lk 2
-
Portfolio Mai 2003 Nr. 8
nev klientide või majandusharude lõikes.
Käibevahendite finantseerimisel või ka
ettevõtte väiksema laiendamise korral
vaatab pank projekti omafinantseeringu
asemel ettevõtte omakapitali ja võõrkapi-
tali suhet. Eesmärk on tagada puhver
projekti erinevate riskitegurite mõju kat-
miseks. Mida suurem osa on projektist
finantseeritud laenuga, seda tõenäolise-
malt tekivad probleemid laenu tagasta-
misel, kui prognoositud rahavood täiel
määral ei realiseeru.
Kuidas intressid ujuvad?Intressidest rääkides kohtab palju eriala-
seid termineid, näiteks fikseeritud intress,
ujuv intress, euribor ja baasintress. Fik-
seeritud intressimäärad lepitakse kokku
lepingut sõlmides ning need ei muutu
lepingu lõppemiseni. Ujuvintressimäär
põhineb mingil rahaturu muutintressil.
Europõhiste laenude puhul on selleks
euribor ning pangad kasutavad reeglina
kuue kuu euribori. Eesti krooni puhul on
aga rahaturg väga piiratud ning Ühispank
on valinud sobilikuks muutintressiks pan-
ga poolt noteeritava kroonilaenude
baasintressi.
Ujuvintressimäära kasutamisel muutub
laenu intressimäär laenulepingu kestel,
euribori puhul näiteks iga kuue kuu ta-
gant. Kehtivad muutintresside väärtused
leiab alati panga kodulehelt.
Millal siis laen ikkagi tagasi maksta tuleb?Üldiselt võib tähtaja määramisel lähtuda
rusikareeglist, et laenu lõpptähtaeg ei
tohi ületada finantseeritava objekti kasu-
likku eluiga ehk varude finantseerimisel
kasutatakse lühiajalist laenu ning näiteks
seadmete finantseerimisel on optimaal-
ne kuni viieaastane tähtaeg.
Pikaajalise laenu tagastamine algab tava-
liselt kohe pärast projekti elluviimist ehk
reeglina mitte hiljem kui aasta pärast
laenu võtmist. Laenu tagasimaksegraafi-
ku koostamisel on otstarbekas lähtuda
projekti iseloomust ja ettevõtte rahavoo-
gude iseloomust. Stabiilse majanduste-
gevuse tagamiseks on sageli otstarbekas
igakuiste maksetega graafik, nii on või-
malik tasuda laenu igapäevasest majan-
dustegevusest võimalikult väikeste osade
kaupa.
Sageli kasutatakse annuiteetgraafikut –
jälle üks mõiste, mis eeldaks, et ettevõtja
on läbinud ülikoolis rahanduskursuse.
Annuiteet tähendab, et nii intressi kui ka
põhiosa sisaldavad laenumaksed on iga
kuu ühesuurused, muutub vaid intressi
ja põhiosamakse osatähtsus makses.
Laenu algusperioodil on intressi osa suu-
rem (sest laenujääk, millelt intressi arvu-
tatakse, on suurem) ning aegamööda
jääb intressi osa makses väiksemaks.
Kasutada võib ka lineaarset graafikut,
kus laenu põhiosamaksed on iga kuu
ühesuurused ning maksele lisandub siis
vastava kuu eest tasutav intress.
Miks hea äriplaan ei sobilaenu tagatiseks?Kui ettevõtja pakub, et tema laenu taga-
tiseks võiks olla äriplaan või see, et ta on
ise ettevõttesse paigutanud osa- või akt-
siakapitali, siis on panga poolt vastuseks
veidi hämmeldunud pilk ning äge peara-
putus. Äriplaan on pigem projekti ana-
lüüsiks vajalik dokument ning aktsiakapi-
tali saab käsitleda ettevõtja omafinant-
seeringuna.
Panga aktsepteeritav laenutagatis peab
olema panditav vara või siis teise isiku
poolt antav isikuline tagatis ehk käendus.
Laenu tagatis on pangale alternatiivne
võimalus laenuraha tagasi saada siis, kui
ettevõtte majandustegevus on ebaõn-
nestunud ehk tagatisel peab olema väär-
tus sel hetkel, kui ettevõte enam ei te-
gutse. See seletab ka asjaolu, miks näi-
teks äriplaan ei saa olla tagatiseks.
Sagedasemad tagatised on hüpoteek
kinnisvarale (või hoone pant, kui maa ei
ole veel kinnistatud), transpordivahendi-
te pant, kommertspant ettevõtte varale.
Kuna ettevõtjatel napib sageli vara, mida
laenu tagatiseks pakkuda, siis teeb pank
koostööd sihtasutustega KredEx ja Maa-
elu Edendamine Sihtasutus, kes võimal-
davad perspektiivsetel projektidel taotle-
da laenule lisatagatist kuni 75% ulatuses
laenusummast.
Nimetatud sihtasutuste lisatagatist saab
taotleda panga kaudu. Nii saavad ette-
võtjad head äriplaanid siiski ellu viidud.
Kuidas leida sobiliketingimustega laen?Õnneks ei pea ettevõtja panka tulles ise
täpselt teadma, milline laenutoode ja
milliste tingimustega on just tema pro-
jekti rahastamiseks kõige sobilikum. Pan-
ga kliendihaldur on ettevõtjale nõusta-
jaks ja lahenduste pakkujaks, kes vahen-
dab kõiki Ühispanga Grupi finantseerim-
istooteid. Kliendihaldur on alati valmis
ka laenutingimuste tähendusi lahti sele-
tama.
Kristiina KruusEesti Ühispanga
arendusjuht
2
Laenusumma suurus sõltub erinevatest teguritest. Nii sellest, kui suurt laenusum-mat on klient võimeline laenutähtaja jooksul genereeritavast tulemist tasuma ningsellest, kui suur summa on projekti elluviimiseks vajalik investeerida. Foto: Scanpix
-
Mai 2003 Nr. 8 Portfolio
3
Eesti Ühispanga kasum kasvasEesti Ühispanga Grupi esimese kvartali
kasum kasvas seoses efektiivsuse para-
nemisega 59 protsenti, 132 miljoni kroo-
nini, võrreldes 83 miljoniga 2002. aastal.
Tegevuskasum kasvas aastaga 29 prot-
senti, ulatudes 145,2 miljoni kroonini.
Pangagrupi tegevustulud kasvasid aasta-
ga 11,8 protsenti, ulatudes 299,3 miljoni
kroonini (mullu 267,6 miljonit). Tegevus-
kulud moodustasid 154,1 miljonit krooni
(mullu 155,3 miljonit), jäädes 0,8 prot-
senti madalamale tasemele kui eelmise
aasta märtsi lõpul. Tegevuskulu ja -tulu
suhe alanes 51,5 protsendile 2002. aas-
ta 58 protsendiga võrreldes.
Peale tegevustulude kasvu ning tegevus-
kulude üheprotsendilise vähenemise
mõjutas puhaskasumi kasvu provisjonide
vähenemine üle 50 protsendi. Grupi lae-
Grupi laenuportfell kasvas aastaga 17
protsenti ja oli märtsi lõpus 13,6 miljar-
dit krooni (mullu 11,6 miljardit). Kõige
suurem – 42 protsenti – kasv toimus era-
isikutele väljastatud laenudes. Äriühingu-
te laenuportfell kasvas viis protsenti. Fak-
tooringuportfell kasvas 49,5 protsenti,
moodustades 844,3 miljonit krooni.
Grupi liisinguportfelli maht kasvas aasta-
ga 44 protsenti, moodustades märtsi lõ-
pus 3,4 miljardit krooni. Uute lepingute
maht oli esimeses kvartalis 640 miljonit
krooni.
Ühispanga Grupi kapitali adekvaatsus
oli 12,5 protsenti (mullu samal ajal 13,3
protsenti). Keskmine omakapital oli esi-
meses kvartalis 2,5 miljardit krooni. Oma-
kapitali tulukus tõusis 20,7 protsendile
2002. aasta 15,5 protsendiga võrreldes.
nu- ja liisinguportfelli maht kasvas aasta-
ga 21 protsenti, ulatudes 17 miljardi
kroonini. Hoiuste maht suurenes 14 prot-
senti, moodustades 13,2 miljardit kroo-
ni. Laenude allahindluste maht vähenes
50 protsenti, ulatudes 16 miljoni krooni-
ni, teatas pank.
Märtsi lõpuks oli Ühispank väljastanud
üle 36 000 magnetkaardi, mis on kaks ja
pool korda rohkem kui eelmisel aastal.
Selle tulemusena suurenes Ühispanga
krediitkaartide turuosa 7,3 protsendi-
punkti võrra, ulatudes 31,2 protsendini.
Tegevuskuludest 51,5 protsenti moodus-
tasid tööjõukulud (mullu 47,8 protsenti).
Tööjõukulud kasvasid seitse protsenti,
moodustades 79,3 miljonit krooni. Töö-
tajate arv suurenes 25 inimese võrra,
1305 inimeseni.
Ühispank alustas kiipkaartide väljastamistEesti Ühispank alustas oma klientidele
mais kiipkaartide väljastamist. Üleminek
tavaliselt magnetribaga pangakaardilt
kiipkaardile toimub järk-järgult kaardi-
tüüpide kaupa. Üleminekuperioodil on
pangakaardil lisaks kiibile ka magnetriba,
mis tagab töökindluse ka nendes müügi-
terminalides, kus pole veel kiipkaardilu-
gejat. Esimeseks kaarditüübiks, mida
Ühispank hakkab väljastama kiipkaardi-
na, on VISA Classic krediitkaart.
Eesti Ühispank on tegelenud EMV (Euro-
visjoni direktor Jaan Tamm. “Esimeses
etapis väljastatavate kiipkaartidega on
võimalik teostada tavapäraseid panga-
kaardi funktsioone: maksmine, sularaha
võtmine automaadist, ülekannete tege-
mine makseautomaadis. Tulevikus saab
kiibile lisada ka erinevate koostööpartne-
rite kliendikaartide funktsioone, näiteks
allahindluste saamiseks,” lisas Tamm.
Kliendi jaoks teenustasude osas mingeid
muudatusi uue kiipkaardi kasutuselevõtt
endaga kaasa ei too.
card-MasterCard-VISA) standarditel ba-
seeruvate kiipkaartide väljastamise ette-
valmistamisega juba 2001. aasta sügisest.
“Ainus erinevus kiipkaardiga maksmisel,
mida esialgu klient tunnetab, on selles,
et kauplustes ja teenindusasutustes tu-
leb kviitungi allkirjastamise asemel kasu-
tada tehingu kinnitamiseks PIN koodi
(või PIN koodi ja allkirja koos). See muu-
tus tagab meile kõikidele suurema turva-
lisuse kaardi kaotuse või varguse korral,”
ütles e-tehnoloogia ja operatsioonide di-
Uus deebetkaart Narva toetuseksEesti Ühispank ja Narva linnavalitsus kir-
jutasid alla lepingule, millega soovitakse
toetada rahumeelse ja paikse kogukon-
na teket Narvas.
Eesti Ühispank on välja andnud uue dee-
betkaardi, mille kujunduses on kasuta-
tud fragmenti Eduard Ole maalist “Nar-
va Hermanni kindlus”. Narva kaart on
Hea lugeja,Eesti Ühispanga äriklientidele suunatud infolehe Portfolio
venekeelne versioon on kättesaadav aadressil www.eyp.ee
LLjjhhjjuujjqq xxbbnnffnnttkkmm^̂
-
Portfolio Mai 2003 Nr. 8
4
Väide, et digiallkiri ei tööta, tal polerakendust, on sama hea, kui minaväidaksin, et Tallinnas pole ühissõi-dukeid, sest mina neid ju ei kasuta.
ID-kaardi kõigist rakendustest on ligi-
kaudu 70% täiesti olemas ja töökorras.
Väite all, et ID-kaardil pole rakendusi,
mõtlevad skeptikud suure tõenäosusega
seda, et nad ei saa ID-kaardi abil veel
igasse veebiteenusesse sisse logida;
ID-kaart ei asenda veel haigekassa kaarti
ega kliendikaarte. Kuid need pole
ID-kaardi peamised teenused! Identifit-
seerimine perearsti juures või veebis
pangakoodide abil sisselogimine oli või-
malik ka seni, kuigi ID-kaart teeb need
toimingud mugavamaks.
Rakendusvõimalused olemasPeamine ID-kaardi pakutav hüve on kvali-
tatiivselt täiesti uus võimalus – digiallkiri.
See on esimene ja ainus võimalus teha
seaduslikult siduvaid tehinguid interneti
abil pika maa tagant ilma kohale mine-
mata, ning digiallkiri töötab täna täies
mahus. Minu visiooni kohaselt annab di-
giallkirja kasutamine vähemalt 50% kõi-
gist võimalikest ID-kaardi hüvedest, alles
siis järgnevad teised kasutusvõimalused.
Digiallkiri on väga praktiline. Ise saadan
viis kuud arveid, pakkumisi, aktsepte ja
nii edasi laiali digiallkirjastatult. Tekib
aina rohkem partnereid, kellega saab le-
pinguid digiallkirjastada, võites näiteks
terve päeva Tartu sõidu arvelt või tunde
Tallinnas ringisõelumise arvelt. Samuti
on suur vahe, kas lepingu sõlmimine võ-
tab posti teel neli-viis päeva, või digidoc’i
portaalis neli-viis minutit. Ma pole täpset
arvestust pidanud, kuid kindlasti olen
ajaliselt võitnud päevi ning kullerteenus-
telt tuhandeid kroone.
Konkurentsieelis jäi kasutamataKui veel eelmise aasta lõpus oli vaja digi-
allkirjastatud dokumendiga saata kaasa
selgitus, mida .ddoc failiga pihta hakata,
siis viimastel kuudel on nii riigi- kui ka
äriasutused võtnud digiallkirjastatud do-
kumente vastu probleemideta. Kuid on
ka teistsuguseid näiteid. Hiljuti saatsin
ID-kaart: tulu saab kasutaja, mitte viriseja
tus ei suutnud digiallkirjaga lepingut lah-
ti teha. Konkurentsieelis jäi kasutamata.
Ja ometi pole digiallkirjastatud doku-
mentide lugemiseks vaja midagi muud
kui tasuta DigiDoci programmi aadressilt
www.id.ee/digidoc. ID-kaarti ja kaardilu-
gejat on vaja digiallkirja andmiseks, mit-
te lugemiseks.
Väide, et digiallkiri ei tööta, tal pole ra-
kendust, on sama hea, kui mina väidak-
sin, et Tallinnas pole ühissõidukeid, sest
mina neid ju ei kasuta. Kus on probleem?
Probleem on meis endis – arvutikasuta-
jates. Oleme kinni stampides, ei viitsi
uusi ja kasulikke võimalusi ära õppida.
Alar EhandiSA Vaata Maailma juhataja
ühele Eesti juhtivale ajalehele eksklusiiv-
selt digiallkirjastatud lepingu. Ajalehel oli
konkurentsieelis jutt paar päeva enne
teisi kätte saada, kuid, oh häda, toime-
Alar Ehandi on sihtasutuse Vaata
Maailma juhataja. Vaata Maailma on
Eesti ettevõtete ja riigi koostöös sün-
dinud suurprojekt, mille eesmärgiks
on suurendada oluliselt internetikasu-
tajate arvu ning tõsta sellega Eesti
elanike elukvaliteeti. Eesti Ühispank
on Vaata Maailma projekti algataja-
liige.
Käesolev artikkel ilmus Alar Ehandi
sulest ka ajalehes Äripäev.
Kiip – elektrooniliseinfo kandja
Kaarti pöörates muutub Eestikaardi ja lühendi EST kujutis
Mitmekordne laserkujutis, millel raster-põhjal liiguvad ja vahelduvad isikukood
ning kaardi kehtivuse lõppemise aeg
Masinloetavkood
Mikrokiri P.-E. Rummo
luuleridadega
Latentne filterkujund EST muutubkaarti pöörates positiiv-negatiiv kujul
Mikrokiri Eesti Vabariik
Optiliselt muutuv trükivärv
Varikujund Eesti kaart
-
Mai 2003 Nr. 8 Portfolio
5
U-Net Business’i kasutajatele kehti-vad Põhjamaadega välisvaluutasarveldamisel soodushinnad.
Tavaline välismakse, niinimetatud “täis-
summas saajale” maksab 170.00 Eesti
krooni (standardhind 370.00) eeldusel,
et saaja pank on määratud korrektse
BIC-iga (Bank Identification Code).
Soodustus kehtib kõikide Soome, Root-si, Norra, Taani, Läti, Leedu ja Eestisaaja-pankade puhul. Suuremad Eesti
väliskaubanduse piirkonnad on just Põh-
jamaad ja Baltikum. Peaaegu poolte vä-
lismaksete saajaks on just üks neist seits-
mest riigist.
Eesti Ühispanga integreerumine SEB-iga
on loonud võimalusi ja soodustusi ka
rahvusvahelistele ettevõtetele. Näiteks
juba praegu on võimalik U-Net Business’i
kaudu sooritada makseid ja teha konto-
väljavõtteid ettevõtte/grupi kontodelt,
mis asuvad teistes SEB-i pankades. Kuid
hinnasoodustus on märksa laiem – Eesti
Ühispank ei eelda, et arveldamine peaks
olema SEB Grupi (SEB, VB ja UB) sisene,
vaid soodustus kehtib kõikide Soome,
Rootsi, Norra, Taani, Läti, Leedu ja Eesti
saaja-pankade puhul. Piisab ainult kor-
rektse BIC-i märkimisest.
Vajadus välismaksetetegemiseks kasvabVajadus välismaksete tegemise järele
kasvab aasta-aastalt, sest suureneb ka
inimeste, kaupade, teenuste, kapitali va-
ba liikumine üle riigipiiride. Ka ühise ma-
jandusruumi tekkimine Euroopas on
soodsalt mõjutanud äriühingute rahvus-
vahelist äritegevust. Kuigi Eestis moodus-
tavad välismaksed kõikide maksete ma-
hust tühise osa, on nad võrreldes riigisi-
seste maksetega palju kulukamad ja
töömahukamad. Seetõttu peab Ühis-
pank vajalikuks tuua klientideni olulist
Eesti Ühispank pakub soodsaid välismakseid
välismaksetega seonduvat informat-
siooni, mis aitab säästa klientide raha.
Ühispanga statistika kohaselt on välis-
maksete arv 2003. aasta esimeses kvar-
talis poole võrra suurem, kui see oli näi-
teks 1999. aasta samal perioodil. Mee-
nutuseks, et 1999. aastal võeti arveldus-
rahana kasutusele euro. Täpsemalt oli
kasv 55 protsenti.
Mitu erinevat soodusteenustasu tüüpiPeale standardhinnakirjade pakuvad
pangad tihti ka üht või teist tüüpi soo-
dusteenustasusid. Näiteks Ühispank pa-
kub oma klientidele mitut soodustee-
nustasu tüüpi. Neist kliendipõhised on
suunatud konkreetsele kliendile ning
seotud tema tehingute mahuga. Panga
grupi sisesed teenustasud on suunatud
kõikidele klientidele ning on võimalikud
pangagruppi kuuluvate pankade vastas-
tikuste soodustingimuste tõttu.
Regioonipõhised teenustasud on kehtes-
tatud sõltuvalt regioonist, kus asub saa-
ja-pank. Ühispanga pakutavad regiooni-
põhised soodusteenustasud kehtivad kõi-
kidele normaalsetele “täissumma saaja-
tele” maksetele Baltikumi ja Põhjala pan-
kadesse, kui makse on algatatud U-Net
Business’is või saaja pank on määratud
korrektse BIC-iga.
BIC on panga identifitseerimiseks kasu-
tatav unikaalne tähtede ja numbrite
kombinatsioon, mis võimaldab määrata
nii panga kui ka selle asukohariigi. Siiani
on BIC olnud tuntud ka SWIFT-aadressi-
na.
Viire OllEesti Ühispanga
tootejuht
Maikuuks oli väljastatud 200 000 ID-kaarti
Kodakondsus- ja migratsiooniamet
teatas aprilli viimastel päevadel, et
väljastatud on juba 200 000 ID-kaarti,
nende väljaandmine kahekordistus
viimase nelja kuu jooksul.
"Väljastatud ID-kaartide hulk vastab
aasta alguses tehtud prognoosidele,
mida paljud liiga optimistlikeks pida-
sid," kommenteeris kodakondsus- ja
migratsiooniameti peadirektor Mari
Pedak. "2003. aastal on planeeritud
välja anda veerand miljonit ID-kaarti.
Igapäevase isikut tõendava dokumen-
dina on kaart juba laialt kasutusel.
Euroopa Liidus on ID-kaart tavaliselt
kasutusel ka reisidokumendina. Või-
malik, et ka Eesti elanikud saavad ID-
kaarti peagi reisimisel kasutada. Loo-
mulik on ka see, et uus digitaalkesk-
kond tundub alguses võõras."
"ID-kaart on leidmas oma loomupä-
rast kohta elektroonilises asjaajami-
ses," märkis Sertifitseerimiskeskuse
juhataja Ain Järv. "ID-kaardi ja digiall-
kirja abil saab elektrooniliseks muuta
kõik asjaajamistoimingud, mida seni
peab tegema paberil. Vastavalt sea-
dusele on riigiasutused kohustatud
kodanikele aktiivselt pakkuma elekt-
roonilise iseteeninduse võimalust, mis
säästab mõlema poole kulusid. Kut-
sume üles kõiki firmasid ja riigiasutusi
seda aktiivselt tegema, et meie kõigi
elukvaliteeti parandada."
Sertifitseerimiskeskus jätkab ID-kaardi
ja digitaalallkirja elektrooniliste kasu-
tusvõimaluste arendamist ja tutvusta-
mist, tehes seda muuhulgas kõigile
ID-kaardi huvilistele ja arendajatele
avatud veebi www.id.ee kaudu.
Sertifitseerimiskeskus asutati 2001.
aasta märtsis Ühispanga, Hansapan-
ga, Eesti Telefoni ja EMT poolt. Firma
missioon on turvalist ja usaldusväär-
set elektroonilist äritegevust, asjaaja-
mist ning suhtlemist võimaldava kesk-
konna loomine ja arendamine Eestis.
Selle eesmärgi täitmiseks pakub Ser-
tifitseerimiskeskus usaldusväärset ser-
tifitseerimis- ja ajatempliteenust ning
arendab ja levitab ID-kaardi kasutami-
seks vajalikku tehnoloogiat ja infot.
-
Portfolio Mai 2003 Nr. 8
6
Sõda oli vaid üks komponent probleemide ahelasIraagi sõjale eelneval perioodil,umbes 2002. aasta sügise algusestalates kurtsid ettevõtted maailmaturuseisu nii-öelda vähese läbipaist-vuse üle, viidates eeloleva Iraagi sõ-ja mõjudele ehk teadmatusele, midaarvatav sõja puhkemine kaasa toob.Muretseti selle üle, kuidas sõda mõ-jutab tarbijate harjumusi, see oma-korda firmade tulemusi ja lõpukskogu makromajandust.
Osa kommentaatoreid maalisid oodata-
vast sõjast väga musti pilte (kuni kohe-
kohe puhkeva kolmanda maailmasõjani
välja), osa ennustas suhteliselt kiiret sõja
kulgu. Sellist positiivset stsenaariumi pi-
dasime tõenäolisemaks ka meie Ühispan-
ga privaatklientidele mõeldud jaanuari
kuuülevaates. Samuti suurendasime sõja
alguses tunduvalt aktsiate osatähtsust
iga kuu avaldatavas globaalstrateegias
klientidele soovitatavas näidisallokatsi-
oonis. Tagantjärele vaadates võib öelda,
et väga valeks need suhteliselt julged
sammud ei osutunud, pigem vastupidi.
Iraagi sõda oli vaid ükspaljudest teguritestNüüd, kus sõda on lõppenud, tekib küsi-
mus, kas needsamad firmad ei peaks
nüüd pasunat puhuma ja valjuhäälselt
kuulutama turusituatsiooni järsust selgi-
nemisest? Meile tundub, et nii see siiski
ei ole. Iraagi sõda oli vaid üks paljudest
(ehkki väga olulisi) teguritest turu läbi-
nähtamatuse taga. Suuremaks sõjaohuks
tundus minevat alles möödunud aasta
teisest poolest, kui president George W.
Bush Iraagi vastu sõjakamat häält hakkas
tegema. Globaalmajandus on aga aegla-
se kasvu faasis juba umbkaudu kolm
aastat (vahepealse majanduskasvu kiire-
nemisega, mis aga mullu taas aeglustu-
miseks pöördus).
Majanduses on kõik omavahel seotud ja
investorite ning tegelikult ka tavaliste
tarbijate (kellest suur osa on ju samuti
investoreid) meeleolusid kajastavad hästi
börsid, eriti muidugi Wall Street. Hooli-
mata tarbijausaldusindikaatorite suhteli-
selt järsust hüppest sõja lõppemise järel
(paljuski oli põhjustatud sellele eelnenud
väga järsust langusest) võib vaevalt tege-
liku tarbimise hoogsat kasvu oodata.
Olukord tööturul on pigem halvenemis-
faasis, töökohtade arv on arenenud riiki-
des kahanemas, firmad koondavad töö-
jõudu ja tööpuudus kasvab. Töötuks jää-
mise ohus pole oodata, et tarbijad asuk-
sid suuremahulisi tarbimisotsuseid tege-
ma. Näiteks kestvuskaupu ostma või
kalleid teenuseid tarbima.
Epideemia sunnib prognoose alandamaOmaette teema on sars, mis annab hoo-
bi teatud spetsiifilistele tegevusaladele,
nagu turism ja sellega seotud teenindus-
või ka tootmisharud, mis on ju niigi ras-
kustes pärast 2001. aasta terrorirünna-
kuid. Enim kannatab praegu Kagu-Aasia
regioon, kus sarsi tõttu on asutud lausa
majandusprognoose alandama. Sarsi te-
gelikku mõju on praegu raske hinnata,
hirmud näivad kohati ülepaisutatuna,
samuti on taudi mõjude ulatus (väljas-
pool Kagu-Aasiat) veel üsna ebaselge, et
midagi täpsemalt ennustada.
Üks majanduskasvu komponent on ette-
võtete tarbimiskäitumine ehk investee-
ringud. Tundub, et siin on jätkuvalt
probleemiks varasem üleinvesteerimine
ehk uutest investeeringutest hoidutakse
ja/või nende tegemist minimeeritakse,
sest probleemiks on tootmisvõimsuste
ülejääk ehk seadmete ebaefektiivne ka-
sutamine. See ilmnes hästi USA käesole-
va aasta esimese kvartali majanduskasvu
arvudes, kus investeeringute kasv esi-
mest korda pärast 2001. aasta neljandat
kvartalit oli suisa negatiivne (kvartal võr-
reldes kvartaliga).
PricewaterhouseCoopersi, Thomson
Venture Economicsi ja National Venture
Capital Associationi ühisuuring näitab,
et käesoleva aasta esimeses kvartalis in-
vesteeriti USA firmadesse kõigest 3,9 mld
UDS dollari ulatuses riskikapitali, mis on
väikseim summa pärast 1997. aastat.
Kokku investeeriti aasta algul 623 firmas-
se, mis on omakorda väikseim näitaja pä-
rast 1996. aastat. Riskikapitali investee-
ringud saavutasid oma haripunkti 2000.
aasta suvel, kui IT-buum hakkas taandu-
ma. Siis said tegevust alustavad firmad
riskikapitali kokku 25 mld dollarit.
Konkreetsemalt telekommunikatsiooni-
tööstusel on jätkuvalt taagaks kaelas ku-
rikuulus kolmas sidesüsteemide põlvkond,
kus justkui nõiaringi moodustavad vasta-
vate veebisaitide vähesus ja sealt tulenev
tarbijate madal nõudlus 3G telefonide
järele, operaatoritepoolne võrguarendus-
investeeringute edasilükkamine, tarnija-
te tellimustega venitamine jne.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ehkki sõda
teatud määral (eriti teoorias) vähendab
-
Mai 2003 Nr. 8 Portfolio
7
ebakindlust ja turu läbinähtamatust, on
see vaid üks komponent laiemas prob-
leemide ahelas, mis üksi ei lahenda suurt
midagi.
Kui minna spetsiifilisemaks, uurimaks,
kellele sõja lõpp siiski konkreetsemat ka-
su võib tuua (ja kes sellest eriti suu puh-
taks peavad pühkima), siis tuleb ilmselt
mängu suur poliitika ehk “investorid”
peavad oma kantud kulutustelt kõige-
pealt tulud tagasi teenima. Seega, Sak-
samaal ja eriti Prantsusmaal (aga ka Ve-
nemaal) on Iraagi ülesehitamisel vaevalt
tellimusi oodata. Ühendriigid on üsna
üheselt mõista andnud, et kes (Saddami-
ga) vaeva ei näinud, see süüa ei saa ja
tellimused kanditakse suures osas USA
(teatud mahus ka Briti) firmadele ja ÜRO
vahendust hakatakse Iraagi ülesehitusel
kasutama nii vähe kui võimalik.
Iraagi ülesehitamisel võib kõige rohkem
vaja minna naftatööstusseadmete toot-
jate ja kõikvõimalike spetsiifikatega ehi-
tusfirmade teeneid, rüüstamiste tõttu
mingil teadmata määral kindlasti medit-
siinitehnikatootjate, ravimifirmade jms
teeneid. Rahapuudust pole karta, sest
ülesehitust finantseeritakse Iraagi nafta
müügist saadava rahaga. Naftaväljade
kontroll usaldatigi juba märtsis näiteks
Halliburton Co. kätte. Siiski pole põhjust
arvata, et Iraak on/saab olema päris kul-
laauk neile väljavalitud/väljavalitavaile fir-
madele. Halliburtoni aastakäive on vii-
mastel aastatel olnud 12–13 mld USA
dollari vahel, Iraagist saadavad käibed
vaevalt et midagi märgatavat juurde an-
navad. Sama võib ilmselt öelda ka teiste
Iraagis majandama hakkavate firmade
kohta. Abiks ikka, kuid ei midagi epohhi
muutvat. Vähemalt mitte niipalju, et sel-
lest investeerimisotsuste tegemisel väga
suunavat mõju võiks olla.
Ettevõtete kasumid kerkivad kõigest hoolimataEt jutt liiga masendav ei näiks, võiks siis-
ki rõõmustava asjaoluna ära märkida, et
S&P500 ettevõtete kasumid kasvasid
aasta esimeses kvartalis juba neljandat
kvartalit järjest ehk allakäiguspiraal on
juba aasta aega tagasi seljataha jäetud.
Pärast kasumite keskmiselt 12-protsen-
dilist langust 2002. aasta esimeses kvar-
talis kasvasid kasumid sama aasta teises
kvartalis neli protsenti, kolmandas 12
protsenti ja neljandas 19 protsenti (vara-
sema aasta sama perioodiga võrreldes).
Käesoleva aasta esimese kvartali kasv
peaks jääma 10–11 protsendi vahemik-
ku (kasvu kahanemise üks põhjus on
võrdlusbaasi tõus).
Seetõttu on meil siiski põhjust arvata, et
põhja loomine globaalbörsidel on endi-
selt käimas ja meie tagasihoidlikus näge-
muses on madalaimad tasemed ära näh-
tud/tehtud. Eelmise aasta septembris
prognoosisime, et lähemates kvartalites
jääb turg S&P500 näitel liikuma horison-
taalsesse, umbes kahesajapunktilisse ko-
ridori (770–970). Nüüdseks on turg juba
ligi üheksa kuud seal pendeldanud, kõi-
kudes ligikaudu 25% “laiuses” hulpimis-
vahemikus üles-alla. Nimetaksime seda
stabiliseerumisperioodiks ja positiivse-
maks hakkame oma nägemust pöörama
siis, kui indeks sellest koridorist ülespoo-
le välja murrab. Lähemal kolmel-neljal
kuul seda tõenäoliselt ei juhtu, tradit-
siooniline oktoobriralli tuleb ehk ka sellel
aastal oktoobris…
Raul RannasteEesti Ühispanga
turuanalüütik
Iraagi sõjast võidavad kõikvõimalike spetsiifikatega ehitusfirmad. Rahapuudustpole karta, sest ülesehitust finantseeritakse Iraagi nafta müügist saadava rahaga.
Foto: All Over Press
-
Portfolio Mai 2003 Nr. 8
8
Teenuste sektor on Euroopaühinemisel tähtsaimaks kerkinudEuroopa Liidu strateegiliseks eesmär-giks aastani 2010 on saada kõigekonkurentsivõimelisemaks ja dünaa-milisemaks, teadmistel põhinevaksmajanduseks maailmas, mis on jätku-valt kasvuvõimeline, luues üha roh-kem ja paremaid töökohti ning ühaparemat ühiskondlikku integreeri-tust.
Selle eesmärgi elluviimisel toodi 2000.
aasta kevadel välja mitu olulist suunda:
infoühiskond kõigi jaoks – kõigile ligi-pääsetava maailmatasemel kommuni-
katsiooni infrastruktuuri loomine, koda-
nikele vajalike oskuste koolitamine toi-
metulekuks infoühiskonnas;
teadus- ja innovatsioonipiirkonnaloomine Euroopas – paremini integree-rida ja koordineerida uurimistegevust nii
rahvuslikul kui Euroopa tasandil;
luua soodne keskkond uute ja inno-vatiivsete ettevõtete loomiseks, eel-kõige soodne keskkond väikestele jakeskmistele ettevõtetele – eriline tä-helepanu sellele, et seadusandlus ei teki-
taks väikestele ettevõtetele liigseid kulu-
tusi; samuti innovatsiooni toetavate võr-
gustike loomine – ettevõtete, finants-
asutuste, uurimis- ja koolitusasutuste,
nõustamiskeskuste ja tehnoloogiakes-
kuste vahel;
majandusreformide elluviimine täie-liku siseturu loomiseks – õiglased jasarnased konkurentsi ja riikliku abi tingi-
mused, ühtne teenusteturg, kiirendada
vabaturu tekkimist gaasi, elektri, posti ja
transporditeenustele, uute reeglite loo-
mine avaliku sektori tellimustele – teha
need kättesaadavaks väikestele ja kesk-
mistele ettevõtetele, viia reaalaega;
efektiivse ja integreeritud finantstu-ru loomine – efektiivne riskikapitali turgmängib olulist rolli innovatiivsete ja kiire-
kasvuliste väikeste ja keskmiste ettevõte-
te loomises ja arengus ja uute töökohta-
de loomises. Investeerimiskapitali võima-
likult lai kättesaadavus, sh eriti väikestele
ja keskmistele ettevõtetele, kõikide inves-
torite ligipääs integreeritud turule, valit-
suse võlakirjade turgude parem integrat-
sioon ja toimimine, ettevõtete finants-
aruannete võrreldavuse parandamine,
Euroopa Liidu finantsturgude reguleeri-
jate intensiivsem koostöö, krediidiasu-
tuste ja kindlustusseltside ühinemiste ja
ülevõtmiste, restruktureerimise ja tege-
vuse lõpetamise reeglistiku edendamine;
makromajanduslike poliitikate koor-dineerimine: eelarve konsolideerimi-ne, avaliku sektori eelarve kvaliteetja jätkusuutlikkus – leevendada mak-susurvet tööjõule, eriti suhteliselt vähe-
oskuslikule ja madalalt tasustatud töö-
jõule, parandada tööhõivet ja koolitust
innustavaid maksumeetmeid, suunata
avaliku sektori kulutused teadustöö ja
arengu, innovatsiooni ja infotehnoloo-
giate toetamiseks, kindlustada avaliku
sektori finantseerimise pikaajaline stabiil-
sus võttes arvesse rahvastiku vanane-
mist;
ühiskondliku mudeli kaasajastamine,investeeringud inimestesse, heaoluühiskonna loomine – haridus ja kooli-tus elamaks ja töötamaks teadmistel põ-
hinevas ühiskonnas, eelkõige IT, aga ka
võõrkeelte, tehnoloogilise kultuuri, ette-
võtluse, sotsiaalsete oskuste osas; aktiiv-
se tööhõive poliitika arendamine, ühis-
kondliku kaitstuse ja integratsiooni eden-
damine.
Eelmise aasta lõpus oldi aga sunnitud tõ-
dema, et USA konkurentsiedu Euroopa
ees oli hoopiski laienemas ja eksisteeris
reaalne oht, et USA edastab Euroopat ka
eelseisva majandusseisaku ajal.
Selgus, et peamine probleem, mis takis-
tas kiiremat arengut, oli reformide ja sea-
dusemuudatuste väga aeglane menetle-
mine erinevate riikide seadusandjate
poolt.
Prioriteediks number üks Euroopa inte-
greerumisel on aga saanud just teenus-
tesektor, eriti finantsteenuste sektor. Fi-
nantssektori integratsioonist rääkides tu-
leb eraldi vaadata jae- ja hulgi-finants-
turge.
Mõningat integreerumist on näha hulgi-
turgudel. Täielik integratsioon on toimu-
nud tagatiseta rahaturul, mida iseloomus-
tab ühtne valuuta euro, ühtne Euroopa
Keskpanga rahapoliitika ja ühtne arvel-
damise infrastruktuur TARGET (Üle-Eu-
roopaline Automatiseeritud Reaalajaline
Brutoarveldussüsteem). Toimunud on
täielik intressimäärade ühtlustumine,
60% tegevusest sellel turul on rahvusva-
heline.
Samas ülejäänud valdkonnad on vähem
integreeritud. Näiteks valitsuse võlakirja-
Euroopa Liidu strateegiliseks eesmärgiks on saada kõige konkurentsivõimelise-maks majanduseks maailmas. Foto: Scanpix
-
Mai 2003 Nr. 8 Portfolio
9
de turul on toimunud intressimäärade
ühtlustumine, kuid mitte nii tugevalt.
Ülejäänud turgudel (ettevõtete võlakirja-
turgudel, aktsiaturgudel, lühiajaliste
väärtpaberite turgudel) on lõimumist
aeglustanud mitmed takistused: reeglite
harmoniseerituse puudumine tagatisvara
kasutamise, arvelduste, raamatupidamis-
tavade ja emissiooniprospektidele esita-
tavate nõudmiste osas.
Nende teemade lahendamiseks on plaa-
ni võetud vastavasisuliste meetmete ra-
kendamine. Näiteks eemaldada barjäärid
võimaluselt kapitali hankida üle kogu
Euroopa (ühtsed nõudmised aruandluse-
le ja emissiooniprospektidele), IAS reegli-
te rakendamine kõikide börsil noteeritud
ettevõtete poolt aastaks 2005, ühtne
seadusandlik baas integreeritud väärtpa-
berite- ja tuletistehingute turu jaoks, ta-
gatisvara kasutamine rahvusvaheliselt.
Samuti luua turvaline ja läbipaistev kesk-
kond ettevõtetele rahvusvahelisteks re-
struktureerimisteks ning rahvusvaheliste
arvelduste hindade alandamine kodu-
maiste arvelduste tasemele.
Finantsteenuste jaeturud on oluliselt vä-
hemal määral integreerunud, võib ka
öelda, et peaaegu üldse mitte. Peamised
takistused on erinevused maksustamise
osas, harmoniseerimata finantstooted ja
info avaldamine finantstoodete kohta,
struktuursed ning regulatiivsed rahvusli-
kud erinevused ja kliendi-panga suhte
kohalik omapära.
Olemasolevad andmed ei näita vähimat-
ki ühildumist tarbimislaenude intressi-
määrade osas. Intressimäärade ühildu-
mist esineb eluasemelaenude puhul,
kuid see pole tingitud mitte rahvusvahe-
lisest konkurentsist eluasemelaenude tu-
rul, vaid hoopiski rahaturu intresside ühil-
dumisest.
Kui suur tulu on tekkimas Euroopa fi-
nantsteenuste turu täielikust integratsi-
oonist? Selle kohta on tehtud erinevaid
analüüse. Näiteks kui pakkuda Euroopa
ettevõtetele sama häid finantseerimis-
võimalusi, kui seda on kasutada USA et-
tevõtetel, siis erinevates tööstusharudes
on oodata väärtuse kasvu 0,75-0,95
protsendipunkti võrra aastas. Ühekordne
arvestuslik pikaajaline makromajanduslik
mõju Euroopa aktsiaturgude ja ettevõte-
te võlakirjaturgude integreerimisel on
1,1% Euroopa SKT-st (see on 2002. aas-
ta hindades 130 miljardit eurot), millega
kaasnevad pooleprotsendiline kasv töö-
hõives, 0,8% kasvu tarbimises ja kuue-
protsendiline kasv investeeringutes.
Analüüside järgi on finantsturu inte-
greerimisest oodata pool protsenti Euroo-
pa SKT kasvu aastas (see on 43 miljardit
eurot aastas). Euroopa finantsstruktuur
on endiselt üleliia pangandusele toetuv.
Väikeste ja keskmiste ettevõtete omaka-
pitali suhe koguvaradesse on Euroopas
tunduvalt väiksem kui USA-s. Kümne-
protsendiline langus laenufinantseerimi-
ses alternatiivse turufinantseerimise ka-
suks tähendab finantskulude vähenemist
0,3% võrra Euroopa SKT-st. Pangandus-
sektori ebaefektiivsust hinnatakse neis
analüüsides 1,4–1,6%-ni Euroopa SKT-st.
Mida see tähendab Eestipankade klientidele?Eesti ühinemine Euroopa Liiduga, mis
toimub kõige varem 2004. aastal, ei too
eeldatavasti kaasa väga drastilisi muuda-
tusi, sest Eesti on avatud majandus ja
seadusloomes on Euroopa Liiduga ühi-
nemist arvestatud juba pikka aega. Klien-
tide jaoks oluline teema on eelkõige kon-
tonumbrite vahetus ja rahvusvaheliste
kontonumbrite tulek.
Pankade jaoks on peale selle veel päeva-
kajaline senisest detailsem statistiline
aruandlus keskpangale ning IAS raken-
damine.
Võimalusi on aga veel – omavalitsuste
toetamine Euroopa struktuurifondide
kasutamisega seotud projektides sildfi-
nantseerijana, eeldatav üleüldine majan-
dusareng, kuid ka kogu majanduses toi-
muv eeldatav konkurentsi intensiivistu-
mine.
Euroopa Rahaliiduga liitumine, mis toi-
mub kõige varem 2007. aastal, toob
pankadele kaasa tulude vähenemist. Vä-
henevad nii tulud valuutavahetusest, int-
ressitulud kui ka rahvusvaheliste makse-
tega seotud teenustasutulud. Klientidele
tähendab see finantsteenuste kasutami-
sel paremaid võimalusi ja suuremat va-
likut.
Katre KelderEesti Ühispanga
strateegilise
planeerimise
osakonna juhataja
Peamised meetmed finantsteenuste jaeturgude integreerumiseks:� sisemaiste ja rahvusvaheliste arvelduste hindade võrdsustamine,
nii pangaülekannete kui ka kaarditehingute osas,
� tarbimislaenu reeglite täielik harmoniseerimine,
� eluasemelaenude kohta turul avaldatava informatsiooni harmoniseerimine,
mis teeks erinevate pakkujate tooted omavahel võrreldavaks,
� rahvusvaheliste pensioniskeemide võimaldamine täiendavate
pensionifondide abil,
� kindlustusvahenduse tegevuse muutmine rahvusvaheliseks,
� kliendikaebuste menetlemine läbi kohtuväliste protseduuride,
� sillutada teed e-tehnoloogial põhinevatele jaeturu finantsteenustele,
� kaotada maksubarjäärid finantsturu integreerumisele – rahvusvaheliste säästu-
tulude maksustamine, täiendavate pensionifondidega seotud maksustamine.
-
Portfolio Mai 2003 Nr. 8
10
Eesti riikliku ettevõtluse tugisüstee-mi ühe suurema institutsiooni, Ette-võtluse Arendamise Sihtasutuse(EAS) tegevus on suunatud kolmelevaldkonnale: alustavate ettevõtjatetoetamine, tegutsevate ettevõtjatearendamine ja ettevõtluskeskkonnaarendamine regioonides.
Tegutsevatele ettevõtjatele pakuvad EAS-i
tooted ja teenused võimalust saada oma
äriprojektile täiendavat finantseeringut,
konsultatsiooni ja hinnangut ning koost-
ööpartnereid. EAS-i kogemus näitab, et
ettevõtja, kelle äriprojekt saab toetust
EAS-ist, on üldiselt edukas ka pangas.
Tegutsevale ettevõtjale on loodud tooted
ja teenused tootmise infrastruktuuri
arendamiseks, personali ümber- ja täiend-
õppeks, koolituseks, eel- ja rakendus-
uuringuteks ning tootearenduseks, juhti-
miskvaliteedi ning ekspordi arendami-
seks.
Taotlejal ei tohi olla maksuvõlgu või
EAS-i tooted laiendavad äritegevustneed on ajatatud. Üldjuhul ei finantseeri
EAS ettevõtjaid, kelle põhitegevus on
põllumajandus ja transport. Samuti peab
ettevõtja projekti kaasfinantseerima,
täpne määr sõltub tootest endast.
Töötajate ümberõppe jatäiendkoolituse programmTöötajate ümberõppe ja täiendkoolituse
programmi eesmärk on aidata kaasa
ettevõtluse edendamisele piirkondades,
kus on madal elatustase ja suur tööpuu-
dus. Toetuse saamiseks tuleb esitada
koolitusprojekt, mis peab olema seotud
töötajate kutseoskuste omandamise või
tõstmisega. Minimaalne toetuse suurus
on 10 000 krooni ja maksimaalne piir-
määr 80% koolitusprojekti maksumu-
sest.
Infrastruktuuriarendamise toetusInfrastruktuuri arendamise toetuse taot-
lejalt nõutakse kvaliteetset äriplaani, mis
näitab tekkivate või säilivate töökohtade
arvu, samuti ettevõtja poolt pärast infra-
struktuuri kitsaskoha kõrvaldamist toot-
mise arendamisse tehtavate lisainvestee-
ringute mahtu.
Tehnoloogiavaldkonna toetusTehnoloogiavaldkonna toetuste osas on
soovitav konsulteerida EAS-i tehnoloogia
valdkonna projektijuhtidega, kes hinda-
vad kohtumise käigus projekti sobivust
toetuse taotlemiseks (tel 627 4700).
Ekspordi arendamise toetusEkspordi arendamise toetuste osas
on soovitatav konsulteerida EAS-i
ekspordivaldkonna projektijuhtidega
(tel 627 9400). Samuti on kõikide tee-
nuste kohta ülevaatlik info olemas inter-
netilehel www.eas.ee.
Raimond MadeEAS-i kommunikatsioonijuht
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tooted ja teenused
Toetuse/teenuse nimetus Toetuse/teenuse kirjeldus Kontakt
Eesti Juhtimiskvaliteedi Juhtimiskvaliteedialane informatsioon; koolitused ja konsultatsioonid; juhtimiskvaliteediga EAS, tel: 627 9440Keskus seonduvad uuringud; võrdlusuuringute läbiviimine; info kvaliteedialastest sündmustest, www.ejk.info(tasuta informatsioon) artiklitest ja kirjutistest; info juhtimiskvaliteediga tegelevatest organisatsioonidest.
Koolitustoetus Koolitusfirma poolt pakutavad ärialased koolitused ettevõtjatele. kohalik Ettevõtluskeskus(tagastamatu rahaline toetus) või EAS, tel: 627 9723Toetus kuni 7000 kr kalendriaastasOmafin 50% kogumaksumusest
Ümber- ja täiendkoolitus Ettevõtjate koolitusprojektid kohaliku tööjõu erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks; kohalik Ettevõtluskeskus(tagastamatu rahaline toetus) ettevõtjate majandustegevuse laiendamisega seotud uute töötajate erialane väljaõpe; või EAS, tel: 627 9723Toetus alammäär 10 000 kr kaasaegses tootmises vajalike uute erialade ja oskuste omandamine.Omafin olenevalt koolitusest 30-75%
Messitoetus Messil osalemisega seotud kulutused (osavõtutasu; messiboksi maksumus messil stendide kohalik Ettevõtluskeskus(tagastamatu rahaline toetus) rentimise, ülespanemise ja ekspluatatsiooniga seotud kulud messiks vajalike või EAS, tel: 627 9723Toetus kuni 9000 kr kalendriaastas reklaammaterjalide väljaandmise kulud).Omafin vähemalt 50%
Ekspordi Infokeskus Informatsioon välisriikide majandusülevaadete, välisturgude sektorspetsiifiliste uuringute, EAS, tel: 627 9440(info ja nõustamine) välisnäituste, välisriikide tollitariifide, seadusandluse ja importööride kohta.
Välismessi toetus Kompenseeritakse ühisstendi pinna ja ekspositsiooniga seotud kulutused. EAS, tel: 627 9440(tagastamatu rahaline toetus)Toetus fikseeritud summa olenevaltvälisnäitusestOmafin vähemalt 50%
Infrastruktuuri arendamise toetus Piirkonna ettevõtjate majandustegevuseks vajaliku tehnilise infrastruktuuri välisvõrkude tel: 627 9722; 627 9724(tagastamatu rahaline toetus) väljaehitamise ja rekonstrueerimisega seotud projektid; piirkonna ettevõtjate majandus- EAS Ida-Viru Agentuur,Toetus alammäär 100 000 kr tegevuseks vajalike ühendusteede ehituse ja/või rekonstrueerimise projektid. tel: 033 95 609Omafin 35% EAS Lõuna-Eesti
Agentuur, tel: 07 386 000
Eel-, rakendusuuringu ja Eeluuringu toetusega finantseeritakse tehnoloogilise arendusprojekti või rakendusuuringu- EAS, tel: 6 27 9700tootearendusprojektide toetus projekti ettevalmistamisega seonduvaid kulusid (nt uute toodete, tehnoloogiate või (tagastamatu rahaline toetus ja laen) teenuste väljatöötamise ettevalmistamiseks ettevõtetes). Rakendusuuringu toetusega Toetus eeluuringul kuni 75% finantseeritakse otseselt rakendusuuringu projektiga seonduvaid kulusid; projekti rakendusuuringul kuni 50% tulemused peavad olema kasutatavad uute või olemasolevate toodete, tehnoloogiate ja tootearendusel 25% teenuste arendamiseks. Tootearenduse toetusega finantseeritakse otseselt tehnoloogiliste Laen rakendusuuringul ja arendusprojektidega seonduvaid kulusid lähtuvalt konkreetse projekti spetsiifikast (nt uute tootearendusprojektidel kuni 75% toodete, protsessitehnoloogiate või teenuste arendamine ja väljatöötamine ning olemas-Omafin vähemalt 25% projekti kuludest olevate täiendamine).
-
Mai 2003 Nr. 8 Portfolio
11
Eesti Ühispanga omanik Skandina-viska Enskilda Banken (SEB) on suu-remaid finantsgruppe Skandinaavias,mille eesmärk on olla juhtiv, e-kesk-selt kliendile orienteeritud finants-teenuste pakkuja Euroopas. Baltiku-mis kontrollib SEB kolme peamistkommertspanka: Ühispanka Eestis,Unibankat Lätis ja Vilniaus BankastLeedus.
1856. aastal asutas Rootsi ettevõtja
Andre Oscar Wallenberg Stockholmis
esimese erapanga Stockholms Enskilda
Bank. 1894. aastal asutati Göteborgis
Scandinaviska Banken. Algusest peale
tegi Stockholmis Enskilda Bank tihedat
koostööd Rootsi tõusvate tööstusgiganti-
dega Ericsson, Saab, Electrolux ja teised,
kelle asutamine ja äritegevuse edasine
areng on toimunud samuti Wallenbergi-
de perekonna aktiivsel osalemisel.
1972. aastal ühinesidki need kaks panka
Skandinaviska Enskilda Bankeniks ehk
lühendatult S-E-Bankeniks. Tänase seisu-
ga ollakse üks maailma vanemaid ja tra-
ditsioonilisemaid panku, mis on samas
piisavalt innovatiivne olemaks eesrindlik
elektroonilises panganduses.
Prominentse Wallenbergide perekonna
liikmed on alati osalenud panga juhtimi-
ses. Ka praegu on panga nõukogu esi-
meheks üks panga loojate järeltulijaist
Jacob Wallenberg, kes 1997. aastal kor-
raldas ühinemise kindlustusfirmaga
Trygg Hansa.
Uuenduslik pangandusgruppTänaseks on SEB Grupis kokku 21 500
töötajat rohkem kui 20 riigis. Ainuüksi
Rootsis on SEB-il rida tütarettevõtteid:
Enskilda Securities (finantsvahendustee-
nused), SEB Kort (maksekaardid), SEB
Trygg Liv (elukindlustus), SEB Baltic Hol-
ding ja mitu IT-firmat.
Üle Euroopa kuuluvad SEB Gruppi ka
SEB Germany (endine BfG Bank), Taani
Danish Codan Bank, Eesti Ühispank, Läti
Unibanka, Leedu Vilniaus Bankas ja Poo-
la BOS (Bank Ochrony Srodwiska, 47%
aktsiatest on SEB omanduses).
SEB-l on ülemaailmne kontoritevõrk, oma
kodupanga kontoriteenuseid saab kasu-
tada, kui reisite Londonis, Pariisis, New
Yorkis, Sao Paulos või Tokyos.
Mis on SEB Grupp?SEB pakub oma teenuseid interneti kau-
du rohkem kui miljonile kliendile kuues
Euroopa riigis. Kodumaal Rootsis on
SEB-il üle 650 000 internetipanga kliendi,
Saksamaal 200 000, Taanis 13 000. Balti-
maadest on kõige enam internetipanga
kasutajaid just Eestis.
Tunnustatud investeerimisesSEB on enim tunnustatud Põhjamaade
panku investeerimisteenuste vallas. Eriti
suurt tähelepanu pööratakse pikaajalis-
tele paigutustele, Rootsis kasutab ligikau-
du 400 000 inimest praegu pensioniks
kogumiseks SEB-i kompetentsi. SEB-i
pikaajaline kogemus ja know-how ning
selle jagamine Ühispanga töötajatele on
reaalne lisaväärtus meie klientidele.
Eesti Ühispank, mis kuulub
koos lätlaste Unibanka, lee-
dulaste Vilniaus Bankase ja
poolakate BOS-iga SEB Balti-
kumi ja Poola alamüksusesse, saab SEB
Grupi panganduses tegutsemise koge-
must rakendades pakkuda nii klientidele
kui ka oma töötajatele suuremat kind-
lustunnet.
Rootsi emafirma pikaajalised kogemused
ja väljakujunenud traditsioonid on kiires-
ti arenevate endiste sotsialismimaade
pankadele heaks eeskujuks ja võimalu-
seks õppida. Kliendile on sellega tagatud
pakutavate teenuste kõrge kvaliteet ning
panga usaldusväärsus pikkade aastate
jooksul.
Juba aastaid on Eesti Ühispanga kaudu
SEB ja tema tütarpankadega teistes Eu-
roopa riikides tunduvalt lihtsam arvelda-
da kui teiste välismaiste finantsasutuste-
ga. Koostöö on aidanud klientidel välis-
arveldamist hõlbustada. See aitab klienti-
del võita nii makse liikumise kiiruses kui
ka hinnas.
Kogumispensioni puhul on seadusega
piiratud tingimused fondivalitsejaks saa-
miseks, mis tagaks nende jätkusuutlikku-
se ka rasketes majandusoludes. Fondiva-
litseja omakapital peab ulatuma 40 mil-
joni kroonini ning tema osalus fondis
peab olema vähemalt 2%. Pensionifon-
did peavad tegema makseid ka looda-
vasse tagatisfondi, millest
fondi võimalike probleemide
korral kaetakse sinna inves-
teerinute kaotatud raha.
Ühispanga Varahalduse fondidel on
lisaks neile täidetud tingimustele SEB-i
pikaajaliste panganduses tegutsemise
traditsioonide näol lisagarantii ka kahtle-
jatele, kes ei usu fondivalitsejate kestmi-
sesse ning kardavad, et nende raha ku-
sagile kaduma läheb.
Ühispanga Varahalduse poolt valitseta-
vate fondide maht on pidevalt kasvanud,
moodustades eelmise aasta lõpu seisuga
üle kolmandiku Eesti investeerimisfondi-
de kogumahust. Fondide võimalikult eri-
nevatest instrumentidest koostamise põ-
himõte võimaldab piisavalt riske hajuta-
da ning seega on nende tootlus ka maa-
ilmamajanduse languse taustal püsinud
küllaltki kõrge.
Ühispank peab oma töötajate kompe-
tentsi ja motivatsiooni võtmeks pidevat
ja mitmekülgset täiendkoolitust. Lisaks
koolitusele Eestis käisid paljud Ühispanga
Grupi töötajad uusi teadmisi omanda-
mas SEB Grupi kaudu Rootsis ning samuti
mujal välismaal. Samanimelise Rootsi
ettevõtte tütarfirma SEB IT Partner on
hea näide koostööst emaettevõttega,
mis aitab kompetentsi ja oskusteadmisi
Eestisse tuua.
SEB-i kogemus toetab Ühispanka
SEB on innovatiivsemaid finants-gruppe Euroopas. Foto: SEB
top related