milliseid pressiteateid ajalehed “söövad”?

Milliseid pressiteateid ajalehed “söövad”?

Erik Gamzejev, Põhjarannik, tegevtoimetajaÖkokrati koolitusseminar, 29. november, Jõhvi

PR Põhjarannik AS (märts 2007)

• Põhjarannik

5x nädalas ilmuv eestikeelne Kirde-Eesti päevaleht.

• Severnoje Poberezhje

5x nädalas ilmuv venekeelne Kirde-Eesti päevaleht.

• Narvskaja Nedelja kord nädalas Narvas ilmuv tasuta leviv venekeelne nädalaleht.

• www.pohjarannik.ee Põhjaranniku/Severnoje Poberezhje internetiväljaanne.

Mõjukuse põhjused

Suur lugejaskond Operatiivsus (ainus päevaleht Ida-Virus) Ilmumine eesti ja vene keeles Lai käsitletavate teemade skaala Arvamusliidrite tribüün Rippumatus kohalikest võimudest Sage tsiteerimine üleriigilises meedias Suurim hulk reklaamikliente

Lugejate arv

Põhjarannik 29 000 Severnoje Poberezhje 30 000 Narvskaja Nedelja 22 000

KOKKU: 81 000

Allikas: Trükimeeda uuring, SAAR POLL, oktoober 2006

Berliini olümpiastaadion, mulluse jalgpalli MMi finaali toimumispaik, ca 60 000 pealtvaatajakohta.

Kirju lugejaskond

Vanuse järgi (õpilastest pensionärideni) Tegevusala ja jõukuse järgi (töötutest dollarimiljonärideni) Elukoha järgi (maa-linn sh Narva-Kiviõli) Rahvuse ja keeleoskuse järgi Erinevates muudes teabeväljades oleku järgi (eesti

telekanalid – vene telekanalid) Erinevate arvamusliidrite järgi (Tiit Madissonist Vladimir

Putinini,) Erinevate tavade ja ajalookäsitluse järgi (23. juuni ja 9. Mai,

kahed jõulud jne.) Erinevate iidolite järgi (Mart Poom vs Valeri Karpin või Ivo

Linna vs Jossif Kobzon)

Kajastatavad teemad

Majandus Kultuur Poliitika Sotsiaal Haridus Loodus Krimi Sport Meelelahutus...

Geograafiline haare

Põhirõhk maakonnas toimuval (Põhjarannikust põhjalikumalt ei kajasta Ida-Virus toimuvat ükski teine meediakanal maailmas).

Eesti tasand ja selle seosed Ida-Virumaaga.

Välistasand vähesel määral.

Miks?

Ajakirjandus teenib avalikkuse őigust saada tőest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta.

Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku vőimu teostamist.

(Ajakirjanduse eetika koodeks p.1.2.)

Hea tava põhimõtted

Tasakaalustatus – erinevad konflikti osapooled saavad sõna.

Uudised ja arvamused on eristatavad. Erapooletus. Vastulause võimaluse pakkumine.

Uudislikkuse kriteeriumid Ebatavalisus Mõjukus Prominentsus Konflikt Inimlähedus Värskus Aktuaalsus

Milline lugu läheb lugejale korda? Tekst, mida avalikkus peab teadma ja

mis aitab inimestel nende probleeme mõistuspäraselt lahendada.

Tekst, mis lahutab meelt, mida on tore lugeda.

Tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases.

Mis ei lähe korda?

Sündmused, mis on olulised vaid sellega seotud väiksemale inimeste ringile (Nt.projekti aruandes nõutakse meediakajastust)

Keeruliselt ja raskelt sõnastatud tekstid. Rutiinsed sündmused, millel puudub

uus areng ja särts.

Mida tasuks meedia tähelepanu võitmisel arvestada? Püüdke arvestada uudislikkuse kriteeriume. Olge ise aktiivsed nii eelseisvatest kui

toimunud sündmustest informeerimisel. Leidke aega, et panna vahel kirja oma

seisukohti erinevates Ida-Viru elu puudutavates küsimustes.

Olge ajakirjanikega suheldes avatud, konkreetsed ja kannatlikud.

Uudiste allikad

Ajakirjanikud hoiavad silmad ja kõrvad lahti

IntervjuudDokumendid, internetTeised meediakanalidVihjedPressiteated, PR-materjalid

Milline on hea pressiteade?

Sisaldab olulist informatsiooni ja vastuseid küsimustele, kes, mis, kus, millal, miks ja kuidas.

Kõigepealt asja põhituum, siis sündmuse areng ja taust.

Avalõigu meisterlikkus on otsustav Vältige pressiteate koormamist ballastinfoga,

epiteetitega Kasutage värvikaid tsitaate asjaosalistelt. Kontaktandmed lisainfo jagajate kohta.

Tänan tähelepanu ja kaasamõtlemise eest!

Erik Gamzejev, Põhjarannik, tegevtoimetaja

Ülesanne

Koostage pressiteade teie koolis või asutuses viimase aja kõige olulisemast sündmusest, mis teie arvates vääriks Ida-Virumaal meediakajastust, aga pole seda seni veel pälvinud.