mis suunas võiks areneda õpikeskkond

1

Töötuba

Millises suunas võiks õpikeskkond areneda, milline

koolikeskkond soosib ja toetab loovuse arengut?

Indrek Maripuu Neitsijärve loovusaida eestvedaja ja koolitaja

www.maripuu.eu

2

Õppinud:● Rootsi loodus ja kultuur (Axevalla Rahvaülikool)● Ärikorraldus (TTÜ, magister)● Psühholoogia (MetaProfit, NLP)● Waldorfpedagoogika (Solvikskola, Rootsi)

Õpetanud:● Töötanud konsultatsiooni- ja koolitusvaldkonnas al. 2001● Ettevõtlust TTÜ-s 5 aastat

Rollid:● Kahe lapse isa● Ettevõtja alates 2001 (konsultatsioon, tootmine, koolitus/turism/kirjastamine)

● Lektor ülikoolis

Indrek Maripuu

3

Olen võtnud inimesi tööle ja lasknud lahti.

Juhtinud.

Tudengeid õpetanud.

Järgnev on selle kogemuse üldistus.

4

10 aastat “jooksin” mööda

Tallinna tänavaid ja

ehitasin FIRMAT.

5

Vooluga kaasa?

6

7

8

Millest räägime?Arengud meie ümber?

Nende mõju haridusele?Kas ja kuidas peaksime muutuma?

[Palju mõtteid ja küsimusi, vähe selgeid vastuseid. Äkki Teil on vastused?]

9

a

Mis oleks maailmas

teisiti kui meil

oleks mõlemal

käel 7 sõrme?

10

Alf Rehn Thinkers TOP50 edetabelikohaga

hinnatud Soome noor

juhtimisprofessor tõi Pärnu Turunduskonverentsil välja, et:

Loovusest ja innovatsioonist räägivad kõik: nii Vladimir Putin, Hiina

kommunistid kui ka Rooma Paavst ja Põhja-Korea liider Kim Jong II.

Neil kõigil on selle jaoks oma strateegia. Appi!

[Ma pole kindel, et see on hea märk]

11

Kas ainult mulle tundub, et me kipume (taaskord) arendama asju nö kampaania korras?

12

Kuidas on maailm meie ümber muutunud?

13

See oli ainult kümmekond aastat tagasi:

● Google oli 1 aastane ja tuli garaažist välja.● Apple-it peeti läbikukkunuks.● YouTube väljamõtlemiseni oli 5 aastat.● WikiPedia väljamõtlemiseni oli 1 aasta.● Facebooki asutaja käis keskkoolis.

14

Ära on kadunud:

Lehmann BrothersFotofilm

Soome mark / Eesti kroonWorld Trade Center

Terve hulk diktaatoreid

15

Veel muutusi, mis on toimunud 10 aastaga:

● Antarktika jääväli on 7 mln km2 kahanenud 4,9 km2-ni● Homoabielusid lubavate riikide arv on kasvanud 0-ist 10-ni.● Oopiumipõldude kogupindala Afganistanis on kasvanud 82 tuh hektarilt 123 tuhandeni.● Terrorirünnakute arv maailmas on kasvanud 423-lt 10 999-ni.

16

Kiirus(tamine):

Keskmine USA isa rääkis 40 aastat tagasi lapsega 45 minutit päevas. Täna 6 minutit.

Infotehnoloogia pöörane areng - raadiol võttis 38 aastat, et saada 50 miljonit kasutajat. Facebookil

6 kuud.

17

1 nädala New York Times sisaldab rohkem infot kui XVIII sajandi inimene sai terve elu jooksul.

18

See infotulv ja kiirus tekitab "kohustuse" olla

kursis.

Seetõttu kihutame autopiloodiga ning

arvame, et kiirustamine ja valimatu

konkureerimine on normaalne elu osa...

Carl Honore: Tark valib ise tempo, lollil on

kogu aeg kiire!

19

Kuidastööelu

muutub

?

20

Majanduskeskused muutuvad:

● Maailma majanduskeskused muutuvad. Aasia kasvab. See on fakt.● Naiivne on aga uskuda, et sinna kolib ainult odav masstootmine.● Sinna kolib ka märkimisväärne osa nn teadmustööst.

● Üks näide: Hiina ülikoolides õpib rohkem tudengeid rootsi keelt kui Rootsi ülikoolides.

21

Keskmisel ülikoolilõpetajal oli 80-ndate keskel peale kooli lõppu olemas 75% tööks vajalikest

teadmistest. 2008 aastal 8%.

U.S Departments of Law ennustab, et tänasel keskmisel kooliõpilasel on 38 a. vanuselt olnud

10-14 töökohta.

22

Unesco ennustab, et 30 aasta jooksul lõpetab kooli rohkem inimesi kui terve senise ajaloo jooksul kokku.

Kohe on ees unikaalne aeg - töökohal on kokku 4-5 erinevat põlvkonda. Erinevad väärtused, erinev maailmatunnetus.

23

KOKKUVÕTE:

info hulk kiirus ja

määramatus

on enneolematult

suured!

24

Sir Ken Robinson: „Meie haridussüsteem on kujundatud vastavalt XIX sajandi vajadustele. Rõhk on kohandumisel ja standardiseerimisel. Seda ei saa parandada. Vaja on luua uus haridussüsteem.“

TED video: „Schools kill creatvity“http://www.ted.com/talks/lang/est/ken_robinson_says_schools_kill_creativity.html

Loovus on selliste ideede leidmine, millest on kasu.

See on võimaluste uurimine. „Miks?“ ja „Miks mitte?“ küsimine.

Erinevad loovuse liigid

Mark Earls:(1) Kogenud loovus – teab kuidas asjad käivad; hea kui vaja parendada(2) Naiivne loovus – eirab senist kogemust ja teadmisi; võib teha palju kasu või kahju

Frans Johansson:(1) Suunatud loovus – valdkonna sisesed ideed; omavad kindlat suunda(2) Ristuv loovus – valdkondade ülene, erinevate valdkondade kombineerimine; ettearvamatu ja prognoosimatu

Mõlemad on tervikud!

www.maripuu.eu

Head ideed tulevad harva tellimuse peale...

... ja kui tulevad, siis kipuvad need olema suhteliselt sarnased!

www.maripuu.eu

30

“jalg”? 86% - king, käsi, varvas,

säär

“käsklus”? 71% - kord, armee,

kuuletuma, ohvitser

31

Just seepärast ei saa loovust kooliprogrammi „lisada“. See on pikk protsess, mis algab organisatsioonikultuurist [ja vabriku töökorraldusest vabanemisest].

Ratsionaalne vs loov

Läänemaailm on juba Aristotelese ja Platoni ajast ülistanud ratsionaalsust ning pidanud loovust ja

loomingulisust vähem oluliseks.

Meie kasvatuses on sees, et edu võti on raske töö, kaine mõistus ja detailide valdamine.

Ja et kõike peab saama numbritega mõõta.

Platon uskus, et loovad inimesed on ohtlikud, sest nende juurest võivad kerkida emotsioonid ja see ei pruugi olla

kontrollitav. Oma ideaalriigis ta neile kohta ei näinud.

Autonoomne kontrollVegetatiivsete funktsioonide kontroll

LoovusUudsete kontekstide nägemine

IntelligentsusÕpitud kohanemine,Kontekstide mõistine

KeelLiigisisene infovahetus

MäluÕpitud käitumine,

genoomiväline infosalvestus

InstinktidPäritud käitumine, geenid

Madalaimad närvisüsteemi funktsioonid

Aju kõrgemad funktsioonid

Pfenningeri närvisüsteemi funktsioonide

hierarhia

Ratsionaalne vs loov

Ratsionaalne ja loov ongi konfliktis – esimene põhineb kogemusel ja teadmisel, teine aga lõhub senist

kogemust.

Seetõttu on hea idee üks kriteerium vastuseis, sest hea idee rikub kellegi status quo'd.

Kui kõik on ideega nõus, siis küsi endalt, kas see ikka on piisavalt hea idee?

? Aristotelese ajast pärineb ka arusaam, et kui ühel on õigus, siis

teine eksib.

Traditsiooniline mõtlemine ei ole muutunud sajandeid. See sobis hästi

aega kui mõisted ja ideed elasid inimestest kauem.

Kas see sobib aga tänasesse maailma?

Kas vana on hea?

36

Mida ma nägin tudengeid õpetades?

1. Hirmu eksida.2. Initsiatiivi puudumist.

[Kas koolil on siin oma osa? Milline?]

37

Vaatame veel korraks trende:

Töökohad võib laias laastus jagada kahte rühma:

1. Kompleksseid oskuseid nõudvad töökohad:● Probleemide lahendamise oskus● Hinnangute andmise oskus● Ärakuulamise oskus● Andmete analüüsimise oskus● Suhete loomise oskus● Koostöö ja kolleegidega suhtlemise oskus

2. Tehingu või tegevuse põhised töökohad, kus täidetakse ühte kindlat funktsiooni.

38

Esimest tüüpi töökohtade arv kasvab 2,5 korda kiiremini.

Need moodustavad USA-s 70% peale 1998 aastat loodud

töökohtadest!

39

IBM´i poolt 2010 aastal 66-s riigis 33 tööstusharu

liidri seas läbi viidud uuringust selgus, et

tänased ärijuhid usuvad, et tulevikus edukas olemiseks on kõige

olulisem kompetents LOOVUS.

40

Juhid kirjeldavad loovust läbi oskuste ja võimekuse.

Oskused: seoste ja terviku nägemise oskus jmt.

Võimekus: võime taluda ebaselgust ja mitmetähenduslikkust.

41

Kool ei pea enam andma ainult faktiteadmisi, vaid:

● info leidmise ja selekteerimise oskuse● probleemi ära tundmise oskuse● seoste märkamise ja loomise oskuse● uudishimu

42

Kui Vana-Kreekas oli koduõpetaja see, kes

aitas lastel lahti mõtestada kuuldud filosoofide juttu, siis õpetaja roll peaks ka

nüüd muutuma samasuguseks - õpetab märkama, aru saama ja

küsima.

Suurenema peab individuaalne

lähenemine, mitte klassi kuuluvate laste arv!

43

Aga......selle poole saab liikuma hakata ainult siis kui haridusasutus on üks VINGE koht kus töötada!

Lastele saame loovust õpetada või nende loovust säilitada, vaid siis kui me ise oleme loovad ja

motiveeritud.

Kui meie organisatsioon on loov.

44

Ärimaailm hakkas rääkima piisonitest ja hanekarjast juba

üle 10a tagasi.

Mis ideoloogiat kannab aga Põhikooli- ja

gümnaasiumiseadus? Vastus: koolijuht on piison,

mis piison!

[Juhtimise ABC: vastutaja peab otsustama ja otsustaja

peab vastutama.]

[Äriseadustik annab võimaluse kollektiivseks

vastutamiseks, PGS mitte.]

45

Kui palju on organisatsioonides sajandite jooksul tegelikult

muutunud?

46

Kuidas saame lapsi kasvatada loovaks kui ise oleme (üle)juhitud

?

47

Albert Einstein, Bob Dylan, Martin Luther King, Jr., Richard Branson, John Lennon, R. Buckminster

Fuller, Thomas Edison, Muhammad Ali, Ted Turner, Maria Callas, Mahatma Gandhi, Amelia

Earhart, Alfred Hitchcock, Martha Graham, Frank Lloyd Wright ja Picasso.

Jeff Dyer ja Hal Gregersen HBR‘is: need inimesed olid küll erilised, aga nende edu ei seisnenud erilises andes, vaid selles, et nad

võtsid mõtlemiseks aega ja nende assotsiatiivse mõtlemise oskus oli väga hea – nad oskasid leida erinevate nähtuste, faktide, sündmuste või objekti

vahel uusi seoseid.

48

Milline on olukord koolis?

Täiskohaga õpetaja koormus on 35 tundi.

Tegelikult kulub õpetajatel kõikidele

tegevustele kokku 50,1 tundi, sh 5,6 h nädalavahetusel.

See on 15 tundi enam!Allikas: Eesti Haridustöötajate Liidu poolt tellitud uuringud (2005 ja

2009) http://www.ehl.org.ee

49

Kuidas saame ise olla loovad

kui meil pole aega

?

50

Kokkuvõte:Enne ei muutu midagi kui meie

organisatsioonikultuur ja hariduse „mõõtmine“ ei muutu!

[Me võime kirjutada igasuguseid arengukavasid, aga kui õpetaja ei saa ise luua keskkonda, kus ta töötab,

siis ei muutu midagi]

51

Kuna lapsed on erinevad, siis mina isiklikult loodan ka, et õpikeskkond kõige laiemas mõttes

muutub oluliselt mitmekesisemaks: erinevad pedagoogilised (Montessory, Waldorf jt) suunad

rikastavad, mitte ei kurna.

52

Hariduses valikuvõimaluse

pakkumise kohustus on Eestis riigil tulenevalt Euroopa Inimõiguste

Harta artiklist 14 ning Eesti Vabariigi Põhiseaduse

paragrahvist 37 lg 3.

53

Kohtumiseni!www.maripuu.eu

www.facebook.com/ideemang

Loovmõtlemise

blogi