mÕjud nabala lubjakivi maardlas - envir.ee · 2018. 7. 4. · lubjakivi ja dolokivi kaevandati...
Post on 15-Feb-2021
0 Views
Preview:
TRANSCRIPT
-
MTÜ GEOEDUCATION CENTER
TALLINN, 2012
PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVI
MAARDLAS
-
PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS. TALLINN, 2012.
Koostasid: HeiKKi Bauert (MtÜ GeoGuide Baltoscandia)
rein Perens (eesti GeolooGiaKesKus)
© MtÜ Geoeducation center
ülevaate koostamist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
-
SISUKORD
PaeKivi varu ja KaevandaMine eestis �������������������������������������������������������������������������������������������������� 2
PaeKivi varu eestis ����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 2
PaeKivi KaevandaMine aastatel 2004 – 2010 ��������������������������������������������������������������������������������������������� 2
MiKs ollaKse Huvitatud KaevandaMisest naBala luBjaKiviMaardlas? �������������������������� 5
naBala Maardlasse taotletavad PaeKarjäärid �������������������������������������������������������������������������� 9
nõMMKÜla ���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 9
taGadi ���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 10
nõMMevälja ��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 11
taMMiKu ������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������ 12
KoKKuvõte ������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 13
Kust saaB tuHala nõiaKaev vee? �������������������������������������������������������������������������������������������������������� 14
nõiaKaev ja tuHala Karstiala ������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 14
nõiaKaevu Ülevoolu PõHjustavad tuHala jõe tulvaveed ���������������������������������������������������������������� 16
Kas nõiaKaev on iGavene? ����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 17
naBala “Karstiala” ja tuHala – naBala “salajõed”? ��������������������������������������������������������������� 18
KarstivorMid Kavandataval naBala MaastiKuKaitsealal �������������������������������������������������������������� 18
“salajõGedest” naBala Karstialal ���������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 23
naBala MaastiKuKaitseala ettePaneKu loodusväärtuste inventuur �������������������������� 27
naBala MKa ettePaneKu loodusväärtuste inventuuri aruande KoKKuvõte ������������������������ 27
KoMMentaar loodusväärtuste inventuuri aruandele ��������������������������������������������������������������������� 30
nõMMKÜla Karjäär: KaevandaMise Mõju taiMestiKule, looMastiKule,
roHevõrGustiKule ja natura 2000 aladele �������������������������������������������������������������������������������� 32
nõMMevälja Karjäär: KaevandaMise Mõju taiMestiKule, looMastiKule,
roHevõrGustiKule ja natura 2000 aladele �������������������������������������������������������������������������������� 35
taMMiKu Karjäär: KaevandaMise Mõju taiMestiKule, looMastiKule,
ja natura 2000 aladele �������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 38
KoKKuvõte ������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 43
-
PAEKIVI VARU EESTIS
Paekivi enamlevinud erimid on lubjakivi – CaCO3 ja
dolokivi – CaMg(CO3)2. Ehituseks sobivat paekivi
leidub enamikes Ordoviitsiumi ja Siluri lademeis, mis
avanevad peaaegu kõikjal Põhja-, Lääne- ja Kesk-
Eestis. Piiratud maa-aladel Kagu-Eestis (Tiirhänna,
Marinova) ja Eesti lõunapoolseima Naha küla lähedal
(Kalkahju) avanevad väikeses paksuses ka Ülem-
Devoni aegsed paekihid.
Lubja- ja dolokivi ehk paekivi varu moodustab kogu
Eesti ehitusmaavarade varust vastavalt 12% ja 5%.
Seisuga 31. detsember 2010 oli Eestis arvel 56 lubjakivi ja 31 dolokivi maardlat (maardla on geo-loogiliste töödega uuritud ja piiritletud ning keskkon-naregistris arvele võetud maavara lasund). Lubja- ja dolokivi maard laid leidub enamikes Eesti maakonda-
des. Varu ei ole arvel ainult Põlva, Tartu ja Valga maa-
kondades ning suhteliselt väike varu on Hiiu, Viljandi
ja Võru maakonnas.
Vastavalt maapõueseadusele on kõik keskkonnare-
gistri maardlate nimistusse kantud maardlad jaotatud
üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maard lateks. Ülerii-gilise tähtsusega lubjakivimaardlaid on 9: Aavere,
Harku, Karinu, Kunda, Nabala, Metsla, Vasalemma,
Võhmuta ja Väo. Üleriigilise tähtsusega dolo-kivi maardlaid on 6: Anelema, Hellamaa, Kaarma, Koonga, Kurevere ja Orgita-Haimre.
Vastavalt kasutusalale liigitatakse lubja- ja dolokivi
järgmistesse kategooriatesse:
• 0801 – tsemendilubjakivi, 0802 – tehnoloogiline lubja kivi, 0803 – ehituslubjakivi
• 0901 – tehnoloogiline dolokivi, 0902 – viimist-lusdolokivi, 0903 – ehitusdolokivi, 0904 – täite-dolokivi
PAEKIVI KAEVANDAMINE AASTATEL 2004 – 2010
Eesti maavaravarude koond bilansside andmetel kae-
vandati aastatel 2004 – 2010 keskmiselt 2901 tuhat m3
paekivi aastas (min. kaevandamis kogus oli 1542.4
tuhat m3 aastal 2010 ja maksimaalne – 3923.2 tuhat
m3 aastal 2007), seejuures kaevandati aastas lub-
jakivi 3 – 6 korda rohkem võrreldes dolokiviga. Kui lubjakivi kaevandamise puhul on jälgitav aasta-tel 2004 – 2007 toimunud tootmismahtude kasv, millele järgnes siiani kestev tootmise langus, siis dolokivi kaevandus mahud on püsinud stabiilsena.
PAEKIVI VARU JA KAEVANDAMINE EESTIS
EHITUSMAAVARA 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Ehituslubjakivi(0803) 1547.1 1921.6 2343.8 2738.7 2585.2 1787.6 1172.1
Tehnoloogiline lubjakivi(0802) 94.0 86.3 84.4 132.5 145.8 86.9 73.7
Tsemendilubjakivi(0801) 430.5 335.1 343.5 484.9 475.8 219.9 296.6
Ehitusdolokivi(0903) 321.4 260.2 378.3 432.9 525.3 389.7 389.9
Tehnoloogiline dolokivi(0902) 171.9 155.3 128.4 133.1 0 23.8 171.6
Viimistlusdolokivi(0901) 1.3 2.0 1.8 1.1 1.0 3.2 4.7
Täitedolokivi(0901) 0 0 0 0 0 64.8 5.1
LUBJAKIVI kokku(0801+0802+0803) 2072.0 2268.1 2771.7 3356.1 3206.8 2094.4 1542.4
DOLOKIVI kokku(0901+0902+0903+0904) 494.6 417.5 508.5 567.1 526.3 481.5 571.3
Ehitusmaavarade kaevandamise mahud aastatel 2004 – 2010. Alus: Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilansid aastatel 2004 – 2010. Maa-amet.
2 PaeKivi KaevandaMise Mõjud naBala luBjaKiviMaardlas
-
Lubjakivi ja dolokivi kaevandati aastatel 2004 – 2010 kokku 9 maakonnas. Nagu ka varemalt, kaevandati kõige enam Harjumaal. Teisel kohal oli ajavahemikus 2004 – 2010 paekivi kaevandusmah-
tudelt Lääne-Virumaa (eelkõige tsemendilubjakivi
kaevandamisega) ning kolmandal Jõgeva maa. Võr-
reldes aastal 2010 toimunud paekivi kaevandamis-
mahte Eesti maakondade lõikes aastatel 2004 – 2008
toimunud kaevandamisega, on näha paekivi kaevan-
damise osatähtsuse olulist vähenemist Harjumaal ja
Pärnumaal.
Ehituslubjakivi (0803): vaadeldes aastatel 2004 – 2010 toimunud lubja- ja dolokivi kaevandamise
dünaamikat, on näha lubjakivi kaevandusmahtude
kuni 1.6-kordne kasv aastatel 2004 kuni 2007 ning
sel lele järgnev suur langus 2010. aastaks. 2010.
aastal toimus kaevandusmahtude pea kahe kordne
vähenemine võrreldes kaevandamisega tippaastatel
2007 – 2008. Maakondadest kaevandati ehituslubja-
kivi kõige enam Harjumaal (2/3 kogu kaevandamis-
mahust), järgnesid Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa
enam kui 10%-ga. 2009. aastal alustati ehituslubjakivi
kaevandamist ka Suurkõrtsi karjääris Ida-Virumaal.
Tsemendilubjakivi (0801) kaevandamise mahud on läbi aegade suhteliselt suured, kuigi seda kivimit
kaevandatakse ainult Kunda tsemenditehase tarbeks
Aru-Lõuna karjääris Lääne-Viru maakonnas. Kaevan-
datud kogused jäid vaadeldaval perioodil 220 – 476
tuhande m3 vahemikku, olles keskmiselt 369 tuhat m3
aastas.
Tehnoloogilist lubjakivi (0802) kaevandati aastatel 2004 – 2010 neljas maakonnas. Peamiselt kaevandati
AS-i Nordkalk poolt Karinu karjääris Järvamaal, kus
kaevandatud kivist toodeti Rakke lubja tehases lupja
ja peenestatud kivimfraktsioone (fillereid). Aastatel
2004 – 2009 kaevandati tehnoloogilist lubjakivi ka
Rummu lubja kivikarjääris Harju maal ning Võhmuta
karjääris Järvamaal. Väga väikestes aasta kogustes
(100 m3) kaevandatakse seda kivimit AS-i Limex poolt
Tolmu karjääris Saaremaal, et toota käsitöönduslikult
lupja. 2010. aastal toimus tehnoloogilise lubjakivi
kaevandamine vaid Karinu ja Tolmu karjäärides.
Ehitusdolokivi (0903): Kui aastatel 2004 – 2008 toi-mus ehitusdolokivi kaevandamine peamiselt Ane-
lema karjääris Pärnumaal, siis 2009. aastast on
Pärnumaal kaevandamine vähenenud ning kõige
L i i v i l a h t
S o o m e l a h t
Võrts-järv
Peipsijärv
Pihkvajärv
SaueKeila
Paldiski
TALLINN
Rapla
Haapsalu
Lihula
PÄRNUSindi
Paide
Türi
Võhma
Maardu
Kehra
Suure-Jaani
VILJANDI
Jõgeva
Põltsamaa
Mustvee
Kallaste
TARTU
Räpina
Põlva
Elva
Otepää
VõruPetseri
Valka/Valga
Tõrva
Karksi-Nuia
Abja-PaluojaMõisaküla
Oudova
Slantsõ
NARVA
Narva-Jõesuu
SillamäeJõhvi
KiviõliRakvere
Kunda
Tamsalu
Tapa
Loksa
Kärdla
Kuressaare
PIHKVA
Osmus-saar
Naissaar AegnaPrangli
Vormsi
Kihnu
Ruhnu
Piirissaar
Devon
O3 Ülem-Ordoviitsium
O1-2Alam- ja Kesk-Ordoviitsium
SilurCa Alam-Kambrium
PR
1
kristalne aluskord
V Vend Põhja-Eesti klint
25 km
Lubja- ja dolokivikarjäärid, kus 2010. a. toimus kaevandamine
(alus: Eesti geoloogiline kaart)
S
D
Karinu
Kareda
Eivere
AnelemaTarvaOtisaare
Marinova
Rõstla
Sopimetsa
TolmuKogula
Kaarma
TagavereVallakivi
HarkuMaarduPärtli
Määra
Lubja
Orgita
Esivere
Reinu
Sutlema
Sepaküla
Vasalemma
Valkla
VäoAru-Lõuna
Suurkõrtsi
Paekivi varu ja kaevandamine eestis 3
-
suuremahulisem ehitusdolokivi kaevandamine toi-
mub nüüd Rõstla karjääris Jõgevamaal. Vaadeldud
ajavahemikul avati kaks uut dolokivi karjääri – Mari-
nova karjäär Võrumaal (2007) ning Kareda karjäär
Järvamaal (2009). 2010. aastal alustati ehitusdolokivi
tootmist ka Tagavere karjääris Saaremaal. Suhteliselt
väikestes kogustes toodetakse ehitusdolokivi Orgita
karjäärides Raplamaal.
Tehnoloogilist dolokivi (0901) kaevandati aastatel 2004 – 2008 vaid AS Nordkalki karjäärides Läänemaal
(aastal 2007 ammendati varud pea täielikult Kurevere
karjääris ning 2009. aastal avati tootmine Esivere
karjääris). Tehnoloogiline dolokivi ja tehnoloogiline
lubjakivi on ainukesed Eesti paekivi erimid, millel on
ekspordi potentsiaali. Nende peamisteks kasutaja-
teks on väetisetööstus, põllumajandus, metallurgia,
paberi- ja tselluloositööstus, ehitusmaterjalide töös-
tus ja toidu ainetetööstus. Tehnoloogilist dolokivi ja
lubjakivi on purustatud kujul eksporditud edasiseks
töötlemiseks Saksamaale (pea 50% Nordkalk AS
ekspordikogustest), Soome, Rootsi, Leetu, Lätisse ja
Vene maale.
Viimistlusdolokivi (0902) kaevandati ainult Saare-maal. Kuigi tegutsevaid karjääre-kivimurde on Saare-
maal kokku 6, jäid aastatel 2004 – 2008 kaevandatava
viimistlusdolokivi kogused 1000 – 2000 m3 vahele.
Samas aastatel 2009 – 2010 on toimunud kaevanda-
mise mahtude hüppeline kasv Kaarma karjääris, kus
OÜ Saare Dolomiit-Väokivi kaevandas 2009. aastal
1700 m3 ja 2010. aastal 3400 m3 viimist lusdolokivi.
Teiste Saaremaal kaevandajate aastased tootmisko-
gused olid marginaalsed.
Täitedolokivi (0904) kaevandati aastatel 2009 – 2010 ainult Tarva karjääris Pärnumaal. Kaevandatava kivimi
kogused olid vastavalt 64.8 ja 5.1 tuhat m3 aastas.
koostas: Heikki Bauertkasutatud kirjandus:Eesti Vabariigi maavaravarude koond bilansid
2004 – 2010. Tallinn.
Uurimistöö “Looduslike ehitusmaterjalide kasutami-
se riikliku arengukava 2010 – 2020 koostamiseks”.
OÜ Inseneri büroo STEIGER. Tallinn, 2009.
Lubjakivi (0801+0802+0803) Dolokivi (0901+0902+0903+0904)
400
800
1200
1600
2000
2400
2800
3200
3600
02010200920082007200620052004
Lubja- ja dolokivi kaevandamine (tuhat m3) aastatel 2004 – 2010 (alus: Maavaravarude koondbilansid)
Harju37%
16%
8%
8%22%
Harju
Saare 2%
Ida-Viru
-
MIKS OLLAKSE hUVITATUD KAEVANDAMISEST NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS?
Põhjuseks on jätkuvalt suur nõudlus killustiku järele
nii teede- kui ka elamuehituses, teiselt poolt aga pae-
ressursside ammendumine mitmete suuremate Tal-
linna lähedaste maardlate mäeeraldistes. Ehkki pae-
kivi tarbevaru võib nendes maardlates veel järel olla,
on uute mäe eraldiste taotlemine raskendatud mitme-
suguste inimasustusest tulenevate vastu olude tõttu.
Tallinna lähedale jäävatest suurematest maardlatest
on pikaajaliselt ehituslubjakivi mäe eraldistega kaetud
vaid Harku maardla, samas Väo ja Maardu maard-
lates võib eeldada mäe eraldistes ressursi ammen-
dumist lähimatel aastakümnetel (seda isegi Harju
maakonnas viimastel aastatel oluliselt vähenenud
kaevandusmahtude juures). Kõige aktuaalsem on
varude küsimus Väo maardlas. Ainuke lahendus
oleks maardla laiendamine naaberaladele, aga see
ei ole mõeldav linna lähedusest tingitud tiheda asus-
tuse tõttu. Linna lähedus on kergitanud tugevalt maa
ehituslikku väärtust, mis ahvatleb omavalitsusi maa
sihtotstarbe määramisel eelistama elamu- või töös-
tusmaad potentsiaalsele mäetööstusmaale. Kohati
kavandatakse ehitusplaneeringuid isegi maavara
aktiivsele varule, seda kas teadmatusest või seadu-
sest möödahiilivalt.
Teisalt on viimastel aastatel aktiveerunud elanike
vastuseis kaevandustegevusele. Inimestele seondub
maavarade kaevandamine tavaliselt tolmu, müra,
lõhkamiste ja rikutud maapinnaga. Kuid selline pilt oli
tüüpiline varem kasutusel olnud tehnoloogiate puhul.
Tänapäeval kasutatakse enamikes karjäärides mit-
mesuguseid tehnilisi lahendusi tolmu, müra ja seis-
miliste mõjude leevendamiseks keskkonnale nagu
lõhkamis katted, piserdussüsteemid tolmuallikate
juures, teede kastmine; müratõkked (näiteks kõrg-
haljastus); väiksemad lõhkelaengud, viitlõhkamine ja
mehaaniline raimamine.
Kaevandamise tarbeks mäe eraldiste taotlemisel on
takistavaks asjaoluks veel loodus- ja muinsuskaitse-
lised piirangud, milleks on kas kaitsealused taimed
või kooslused, loomad ja linnud, samuti muistsed
kalmed ja põllud.
Selleks et minimeerida kaevandamise mõju inim-
asustusele, vältida muinsuskaitselisi piiranguid ning
samas garanteerida Harju- ja Raplamaa teedeehitu-
seks ja ehitustegevuseks vajalikku ehituslubjakivires-
surssi, ongi mitmed kaevandajad teostanud geoloo-
gilisi uuringuid ja keskkonnamõju hindamist Nabala
lubjakivimaardlas. Kokku on Nabala maardla piires
taotletud nelja – Tammiku, Tagadi, Nõmmevälja ja
Nõmmküla – lubjakivikarjääri avamist.
Nabala lubjakivimaardla teevad kaevandajate jaoks atraktiivseks eelkõige:
1) kasutuselevõtmata tarbevaru suur kogus maardlas
2) tootsa paekihindi paksus
3) minimaalne mõju inimasustusele
4) lähedus suurtarbijatele ja veoteedele
5) lähedus olulistele lähitulevikku planeeritud tee-ehi-
tusobjektidele
6) oluliselt väiksem keskkonna mõju võrreldes Tal-
linna lähedaste maardlatega
1) kasutuselevõtmata tarbevaru suur kogus: Nabala lubjakivimaardla on üleriigilise tähtsusega
maardla. Maardla paikneb Harju maakonna Kiili,
Kose ja Saku ning Rapla maakonna Kohila valla maa-
del. Pindala poolest on Nabala maardla Eesti suuru-
selt neljas ehituslubjakivimaardla.
Nabala lubjakivimaardla on Tallinna piirkonna ehitus-
lubjakivi oluline ressurss. Tallinna piirkonnas on pind-
ala poolest Nabala maardlast suuremad Sõrve (Ran-
namõisa) maardla Harku ja Saue vallas ning Maardu
ehituslubjakivimaardla Jõelähtme vallas. Kuid pea-
mine ei ole mitte maardla pindala, vaid maard las
olev ehituslubja kivi tarbevaru. Ehkki Maardu maa-
rdla on pindlalalt suur, moodustab elamu-, puhke-
ja hoiualade ekspansiooni tõttu praegu Maardu
lubjakivi maardla aktiivne tarbevaru (st. varu, millele
saab taotleda kaevandamisõigust) vaid 1% Harju
maakonna maardlate lubjakivi varust. Keskkonnare-
gistri maavarade nimistus oleval Tallinna lähedasel
Sõrve (Rannamõisa) maardlal puudub aktiivne tarbe-
varu üldse, mistõttu temast ei saa enam rääkida kui
maardlast.
Nagu nähtub Eesti Vabariigi 2010. aasta maavara-
varude koondbilansi alusel koostatud tabelist, on
Nabala lubjakivimaardla tarbevaru 39531 tuhat m3,
Miks ollakse huvitatud kaevandamisest nabala lubjakivimaardlas 5
-
HARJUMAAmaardlad
tarbevaru jääk
maardlas% maakonna tarbevarust
mäeeraldis(karjäär)
tarbevaru jääk
mäeeraldises
kaevandatud kogus (2010)
Nabala 39 531.0 38.8 – – ei
Harku 13 877.8 13.6
Harku IV karjäär – 5.4 (Ra)
Harku II karjäär 151.3 116.6
Harku karjäär 1 093.5 0
Jägala 3 028.0 3.0 – – ei
Kernu 0 0 – – puudub Ta
Maardu 987.8 1.0
Maardu VI karjäär 53.2 10.8
Maardu II karjäär 258.3 16.6
Maardu Lõunakarjäär 0 0
Maardu V karjäär 192.7 41.7
Maardu IV karjäär 49.6 16.1
Maardu III karjäär 52.4 30.8
Pärtli paemurd 34.8 0.7
Määra 6.7 0.01 Määra karjäär 6.7 0.1
Rummu 2 395.3 2.3 Rummu karjäär 0 ei
Sookaera 21.1 0.02 – – eiSõrve(Rannamõisa) 0 0 – –
puudub Ta ja Ra
Valkla 154.7 0.15 Valkla karjäär 154.7 3.6
Vasalemma 29 549.0 29.0 Vasalemma karjäär 13 512.0 215.2
Väo 12 251.9 12.0
Väo III karjäär 324.4 23.8
Väo-Lagedi karjäär 17.0 0
Tondi-Väo karjäär 1 249.2 99.7
Väo II karjäär 920.2 119.8
Väo karjäär 2 081.1 84.5
Harjumaa(kokku) 101 803.3 100 20 151.1 785.4
RAPLAMAAmaardlad
tarbevaru jääk
maardlas% maakonna tarbevarust
mäeeraldis(karjäär)
tarbevaru jääk
mäeeraldises
kaevandatud kogus (2010)
Nabala 12 727.0 56.7 – – ei
Lubja 712.5 3.2 Lubja karjäär 105.5 6.5
Reinu 3 034.7 13.5 Reinu karjäär 1 373.7 13.0
Sutlema 5 979.4 26.6Sutlema II karjäär 353.0 0
Sutlema I karjäär 457.4 6.4
Raplamaa(kokku) 22 453.6 100 20 151.1 785.4
6 PaeKivi KaevandaMise Mõjud naBala luBjaKiviMaardlas
-
mis moodustab 39% kogu Harju maakonna ehitus-
lubjakivi tarbevarust. Nabala maardla lõunapoolsem
osa, mis jääb Rapla maakonda, omab 12727 tuhat
m3 tarbevaru, mis moodustab enam kui 50% kogu
Rapla maakonna ehituslubjakivi tarbevarust. Sel-
liste tarbevaru kogustega on Nabala maardla näol
tegemist suurimat ehituslubjakivi tarbevaru omava
maard laga mõlemas maakonnas.
2) tootsa paekihindi paksus: Nabala lubjakivi-maardla Tagadi, Tammiku ja Nõmmevälja uuringuruu-
mide aladel moodustab OÜ Eesti Geoloogiakeskus
andmetel kaevandamiseks sobiva kihindi Ülem-
Ordoviitsiumi Nabala ja Rakvere lademete (Saunja,
Paekna ning Rägavere kihistud) lubjakivi keskmise
paksusega 21 meetrit. Kasuliku kihi keskmiseks pak-
suseks Nõmmküla II uuringualal on OÜ Inseneribü-
roo Steiger andmetel 16 meetrit.
3) minimaalne mõju inim asustusele: Nabala maard la alal ja lähikonnas puuduvad tiheasumid
ning enamikku alast katab erineva boniteediga mets.
Seega võib lubjakivi kaevandamislubade taotlustega
seoses teostatud keskkonnamõju hindamiste aruan-
nete alusel väita, et Nabala maardla alal planeeritava-
tes karjäärides kaevandamise mõju asumitele ja kom-
munikatsioonirajatistele (elanikele, nende elamutele,
kaevudele, teedele, trassidele, jne.) on kokkuvõttes
tunduvalt väiksem võrreldes paekivi kaevandami-
sega enamikes teistes Harju maakonna maardlates.
Planeeritav Nõmmküla karjäär: Mäeeraldist taotle-
takse Harju maakonnas Saku vallas. Lähim elamu
(Saku vallas) asub mäe eraldise põhjapiirist 230 m
kaugusel (Priimetsa). Sookaera ja Arusta külade (Kiili
vallas) lähimad elamud asuvad 1 – 1.5 km kaugusel
ida suunas. Piirkonnas on alustatud uute elamute
ehitustega, millest üks jääb mäeeraldisest 230 m kau-
gusele põhja suunas ning neli alustatud ehitusobjekti
jäävad 700 m kaugusele lõunasse.
Planeeritav Nõmmevälja karjäär: Nõmmevälja uurin-
guruumi geoloogilise uuringu aruande (EGK, 2007)
alusel paikneb uuringuala 4 – 5 km Tagadi külast idas
ning 5 – 6 km Nabala külast lõunas. Lähimad ehitised
jäävad uuringualast umbes 2 – 3 km kaugusele. Muin-
suskaitselisi objekte uuringualal ei ole. Ka puudub
teedevõrk, esinevad ainult piki metsasihte kulgevad
kohalikud teed.
Planeeritav Tagadi karjäär: Tagadi mäeeraldis jääb
Tagadi külast 2 km ida poole ja Nabala külast 4 – 5
km lõuna poole. Teedevõrk mäeeraldisel puudub,
esinevad ainult piki metsasihte kulgevad kohalikud
teed, mis viivad põhja suunas Nabala külas teele, mis
on Vaelas seotud Tallinna ringteega ja lõuna suunas
Tammiku külas Kohila – Kose-Uuemõisa teele, mis 6
km kaugusel ristub Tallinn – Tartu maanteega. Lähi-
mad ehitised asuvad karjäärist 2 – 3 km kaugusel.
Planeeritav Tammiku lubjakivikarjäär asub Harju
maakonnas Kose vallas Tammiku külas valdavalt
Paunküla metskonna maatükil M-17. Taotletav mäe-
eraldis paikneb 2 km Tammiku külast põhja pool ja
4 – 5 km Nabala külast lõuna pool. Lähimad ehitised
asuvad mäeeraldise põhjapiirist umbes 0.7 – 0.8 km
kaugusel. Tammiku lubjakivikarjääri mäeeraldise pii-
res puudub hoonestus. Ala on kaetud jääajasetetega
ja seda iseloomustab pinnase liigniiskus – kalduvus
soostumisele. Valdav osa alast on kaetud okas- ja
lehtpuumetsaga.
4) lähedus suurtarbijatele ja veoteedele: ehitus-maavara maardla peab olema tarbija lähedal ja seo-
tud peamiste veoteedega. Suurimaks kauguseks
loetakse Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi and-
metel tinglikult 50 km. Seejuures kaugus maanteeni
(karjääritee pikkus) ei tohiks olla üle 5 km. Nabala
maardla vastab neile tingimustele, jäädes Tallinnast
25 km kaugusele, Viljandi ja Tartu maanteede vahele.
5) lähedus olulistele lähitulevikku planeeritud tee-ehitusobjektidele nagu Tallinn – Tartu maantee laiendus. Kuigi elamuehitus ei ole Eestis hetkel nii
aktiivne kui aastatel 2007 – 2009, planeerib riik siiski
muid suuremahulisi ehitusi – näiteks Tallinn – Tartu
maantee laiendamise, kus planeeritakse Kose ja Mäo
vahele neljarajalist teelõiku. Selle maanteelõigu tee-
katendi ehitus vajab suures mahus killustikku, samas
puuduvad planeeritava teelõigu läheduses lubjakivi-
karjäärid (ainsaks paekarjääriks selles piirkonnas on
Anna lähedale jääv Eivere karjäär).
6) oluliselt väiksem keskkonnamõju võrreldes Tal-linna lähedaste maardlatega: keskkonnamõju all mõeldakse siin mõju asumitele ja kommunikatsioo-
nirajatistele, mõju teistele loodusvaradele ja mõju
Ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru (tuhat m3) Harju ja Rapla maakonna maardlates ja mäeeraldistes seisuga 31.12. 2010. Ta – tarbevaru, Ra – reserv-varu.Alus: “Eesti Vabariigi 2010. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2010)”. Maa-amet. Tallinn, 2011.
Miks ollakse huvitatud kaevandamisest nabala lubjakivimaardlas 7
-
looduskeskkonnale. Mõju asumitele ja teistele loo-
dusvaradele on Nabala maardla piires minimaalne.
Mõju looduskeskkonnale avaldub vahetult mäeeral-
diste piires, kus avakaevandamisega seoses loodus-
keskkond hävib ning seoses põhjaveetaseme alane-
misega esineb mõju ka mäeeraldiste lähiümbruses.
Kuna Nabala maardla piires katab aluspõhja kivimeid
mõne meetri paksune moreeni (liivsavi) kiht, mis
takistab sadevete imbumist pinnasesse, siis on juba
Nõukogude Liidu ajal rajatud piirkonnas tihe kuiven-
duskraavide võrgustik metsamaade kuivendamise
eesmärgil. Seetõttu võib põhja veetaseme alanemine
karjääride vahetus naabruses olla hoopis positiivse
mõjuga ümbritsevatele puistutele.
Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi 2008. aastal valminud uurimustöös “Lubjakivi kaevandamise vajalikkus Kohila valla piiresse jäävas Nabala lub-jakivimaardlas järgneva 20 aasta jooksul” jõuti järeldusele, et lubjakivi kaevandamise vajadus Nabala lubjakivimaardlas kasvab järgneva 20 aasta jooksul, kuna:
• vastava klassi ehituskillustiku vajadus (eriti tee-
ehituses) ei vähene ja Tallinna, Maardu ning Saue
linnade lähedased lubja kivimaardlad ammenduvad
selle aja jooksul. Uued karjäärid vahetult Tallinna lähi-
konnas oleksid aga tugeva keskkonnamõjuga
• Nabala maardla on kõrge majandusväärtusega
üleriigilise tähtsusega maardla
Alternatiivsed võimalused ehituslubjakivi kaevanda-
misele Nabala maardlas oleksid:
• graniidi kaevandamine Maardu graniidimaardlas.
Selle kaevanduse avamine on samuti takerdunud
kohaliku omavalitsuse vastuseisu tõttu. Samuti on
allmaakaevandamisel toodetava graniitkillustiku hind
kordi kõrgem kui avakaevandatud lubjakivikillustikul.
• killustiku tootmine põlevkivi rikastamisjääkidest.
Paraku on sellise killustiku tehnilised näitajad kehve-
mad kui Nabala lubjakivikillustikul. Teisalt suurendab
killustiku transport Ida-Virust Harjumaale oluliselt kil-
lustiku maksumust.
koostas: Heikki Bauertkasutatud kirjandus:Eesti Vabariigi maavaravarude 2010. aasta koondbi-
lansid. Tallinn, 2011.
Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi uurimustöö
“Lubjakivi kaevandamise vajalikkus Kohila valla pii-
resse jäävas Nabala lubjakivimaardlas järgneva 20
aasta jooksul”. Tallinn, 2008.
Kattel, T. “Ehituspae ressurssidest Tallinna ümbru-
ses”. Talveakadeemia, 2004.
Kattel, T. Tallinna ümbruse looduslike ehitusma-
terjalide maavarade arengukava koostamine ja
perspektiiv alade selgitamine. Vahearuanne. TTÜ
mäeinsti tuut, Tallinn, 2004.
Tabel. Nabala lubjakivimaardlasse taotletavate mäeeraldiste lühiiseloomustus (alates 2009. aas-tast on OÜ Merko Kaevandused õigusjärglaseks AS Riverito). Alus: maavara kaevandamise loa taotlu-sed ja geoloogiliste uuringute aruanded.
8 PaeKivi KaevandaMise Mõjud naBala luBjaKiviMaardlas
-
NABALA MAARDLASSE TAOTLETAVAD PAEKARJääRID
2010. aastal valminud ja 10. märtsil 2011. aastal
Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud “Ehitusmaava-
rade kasutamise riiklikus arengukavas 2011-2020”
on ära toodud Maanteeameti prognoos suurte tee-
ehitusobjektide rajamiseks ja teede hoolduseks ning
remondiks aastatel 2010 – 2020. Prognoosi kohaselt
on suuremate ehitusobjektide jaoks vaja lubjakivi-
killustikku ligi 2.6 mln m3, millest Harjumaa vajadus
moodustab 0.9 mln m3. Riigimaanteede remondiks ja
hooldeks kulub samal perioodil paekillustikku ligi 3.2
mln m3, sealhulgas Harjumaal 0.2 mln m3.
Kuna Tallinna lähedastes paemaardlates on varud
otsa lõppemas, siis tagamaks Harjumaa varustatuse
ehituslubjakillustikuga pikemaks perioodiks, pöör-
dus ehitusmaavarade kaevandajate huvi juba 2004.
aastal suurte ressurssidega Nabala lubjakivimaardla
suunas. Samal aastal väljastati geoloogilise uuringu
load OÜ Paekivitoodete Tehasele (Tagadi uuringuala –
51.4 ha, Tammiku uuringuala – 73.7 ha), OÜ Merko
Kaevandustele (Nõmmküla – 52.3 ha, Nõmmküla
II – 54.8 ha, Tammiku II – 75.5 ha) ja AS Kiirkandu-
rile (Nõmmevälja – 59.2 ha, Nõmmevälja I – 45.1 ha).
Geoloogiliste uuringute tulemusel on taotletud luba nelja karjääri (Tagadi, Nõmmküla, Tammiku ja Nõmmevälja) avamiseks Nabala lubjakivimaa-rdlas.
NÕMMKÜLA
Mäeeraldist taotletakse Harju maakonnas Saku val-
las. Vaadeldav ala jääb umbes 1.5 km Tallinn – Rapla
maanteest ida poole, ca 1.5 km Sookaera külast
lõuna poole ja ca 1.5 km Arusta külast lääne poole.
Taotletav mäeeraldis ja selle ümbrus on kaetud sega-
metsaga, kus valdavaks okaspuuks on kuusk, kuid
esineb ka mändi. Lehtpuudest esineb kaske, leppa,
haaba ja ka sarapuud.
Lähim elamu (Saku vallas) asub mäeeraldise põhja-
piirist 230 m kaugusel (Priimetsa). Sookaera ja Arusta
külade (Kiili vallas) lähimad elamud asuvad 1 – 1.5 km
Tabel. Nabala lubjakivimaardlasse taotletavate mäeeraldiste iseloomustus (Alates 2009. aastast on OÜ Merko Kaevandused õigusjärglaseks AS Riverito)
taotletavad mäeeraldised NÕMMKÜLA NÕMMEVÄLJA TAGADI TAMMIKU
taotleja OÜ Merko Kaevandused AS KiirkandurOÜ Paekivitoodete
TehasOÜ Paekivitoodete
Tehas
mäeeraldise pindala 47.8 ha 103.91 ha 27.67 ha 70.86 ha
tarbevaru 7454 tuhat m3 22660 tuhat m3 6005 tuhat m3 1556 tuhat m3
kaevandatav varu 7454 tuhat m3 22642 tuhat m3 6005 tuhat m3 1556 tuhat m3
kaevandamise kesk-mine aastamäär 250 tuhat m
3 500 tuhat m3 200 tuhat m3 520 tuhat m3
kivimi kasutusala ehituskillustik ehituskillustik ehituskillustik ehituskillustiktaotletav loa kehtivusaeg 30 aastat 45 aastat 30 aastat 30 aastat
kaevandatavmaavara ehituslubjakivi ehituslubjakivi ehituslubjakivi ehituslubjakivi
kasuliku kihi keskmine paksus 15.6 m 21.9 m 21.7 m 15.6 m
kattekihi keskmine paksus 6.0 m 3.2 m 3.4 m 6.0 m
keskmine veetasemaapinnast - 1.1 m -1.5 m
ehituskillustikpurustatavuse mark 800 800 800 800
külmakindlus F-25 F-25 F-25 F-25
Los Angelese klass III IV III III
nabala maardlasse taotletavad paekarjäärid 9
-
kaugusel ida suunas. Piirkonnas on alustatud uute
elamute ehitamisega, millest üks jääb mäeeraldisest
230 m kaugusele põhja suunas ning neli alustatud
ehitusobjekti jäävad 700 m kaugusele lõunasse.
Muinsuskaitsealused objektid kavandatava mäeeral-
dise territooriumil puuduvad.
Lubjakivi kihi keskmine paksus on 15.6 m ja hõlmab
Ülem-Ordoviitsiumi Paekna ning Rägavere kihistuid.
Kasulikul kihil lasuvad Kvaternaarisetted (lokaal- ja
põhimoreen) kogupaksusega 4.5 – 7.3 m.
Kaevandamistingimused: Planeeritava lubjakivi kae-
vandamise võib tinglikult jagada kahte etappi. Esi-
meses ehk mäetööde alustamise etapis on lubjakivi
kaevandamine otstarbekas kahe astanguga, mil-
lede kõrgused oleks 7 – 8 m. Esimeses järjekorras
on kavas väljata lubjakivi ülemisest astangust kuni
50 meetri laiuse ribana, seejärel avada teine astang.
Töökoormust erinevatel astangutel saab reguleerida
vastavalt kivimi kvaliteedile või põhjavee rohkusele.
Teises etapis, kui teise astangu esi on liikunud mäe-
eraldise piirist samuti 50 m kaugusele, minnakse
üle ühe astanguga kaevandamisele. Karjääri pervele
ladustatud kattepinnas lükatakse karjääri küljele ja
tasandatakse. Lubjakivi raimamiseks on võimalik
kasutada nii hüdrovasarat, ekskavaator-ripperit kui
puur-lõhketöid. Lõplik valik tehakse karjääri projek-
teerimise käigus, arvestades piirkonna keskkonnatin-
gimusi.
Kaevandamisega rikutud maa korrastamine: Mäe-
töödega rikutud maa korrastamine on kavas teha
vastavalt väljastatavatele korrastamistingimustele,
mis peavad arvestama piirkonna geoloogilisi ja
hüdrogeoloogilisi tingimusi. Kuna kaevandatav maa-
vara lasub allpool põhjaveetaset, täitub kaevandatud
ala pärast pumpamise lõpetamist veega. Seega sisu-
liselt ainukeseks reaalseks korrastamise suunaks on
tehisveekogu rajamine.
Taotletava karjääri ja ümbruse looduslikud tingimu-
sed näitavad, et peamised probleemid karjääri raja-
misel on seotud põhjaveega (kaevandatav varu asub
põhjavee sees) ja mäe eraldisel esinevate kaitsealuste
taimedega (II ja III kaitsekategooria taimeliigid).
TAGADI
Taotletav Tagadi lubjakivikarjääri mäeeraldis asub
Harjumaa lõunaosas Saku vallas, jäädes Tagadi
külast 2 km ida poole ja Nabala külast 4 – 5 km lõuna
poole. Taotletaval mäe eraldisel puudub hoonestus ja
teedevõrk (esinevad ainult piki metsasihte kulgevad
kohalikud teed). Muinsuskaitse objekte mäeeraldise
teenindusmaa piires ei ole.
Maavaraks Tagadi uuringuruumis on Ülem-Ordoviit-
siumi Saunja, Paekna ja Rägavere kihistute lubjakivi,
mis moodustab ühtse lasundi keskmise paksusega
21.7 m ja lasub 3.4 m paksuse kattekihi all. Kattekihi
moodustavad kvaternaarisetted (paksus vahemikus
1.2 – 3.5 m; keskmiselt 2.5 m) ja lubjakivi porsunud
pealisosa (keskmiselt 0.9 m).
Maavaraks olev ehituslubjakivi on kõrgemargiline:
survetugevus 68 – 125 MPa ja temast valmistatud
killustiku purustatavus silindris vastab markidele
“800” – “1000”, purunemiskindlus Los Angelese kat-
sel vastab klassile III. Killustik on külmakindel.
Hüdrogeoloogilised tingimused: Tagadi mäeeraldise
hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu hakkaks lubjakivi
kaevandamisega kaasnema veeärastus ja järelikult
ka põhjaveetaseme alandamine. Töötamiseks kuiva-
des etes tuleb reeglina veetaset hoida 1.5 – 2.0 m all-
pool tööala. Karjääri töötamine on planeeritud kolme
astanguna, veetaseme alandamisega vastavalt 10 m,
16 m ja 22 m võrra. Karjääri süvendamisega suure-
neks veetaseme alandus ning laieneks alanduslehter.
Taotletaval Tagadi mäeeraldisel, kus põhjavee sis-
sevool karjääri lubjakivikihi lasumissügavuse suure-
nedes oluliselt väheneks, ei ole alanduslehtri laiene-
mine väga ulatuslik.
Kuna alanduslehtri olulise mõju piires võivad sõltuvalt
veealanduse ulatusest madalad salvkaevud ja puur-
kaevud kuivaks jääda, tuleks kaevandajal teha täien-
davaid kulutusi elanike veevarustuse parendamiseks.
Taotletavat mäeeraldist ümbritsevates metsades ei
mõjutaks alanduslehtri laienemine negatiivselt ala
taimkatte seisundit. Väheneksid hoopis kulutused
ümbritseva liigniiske metsa kraavide kuivendusvõrgu
korrashoiule, kuna soostumisprotsess peatuks. Kar-
jäärist ärajuhitav vesi on otstarbekas suunata Angerja
ojja, mille vooluhulk muutuks täiendava juurdevoolu
arvel reguleeritumaks.
Kaevandamistingimused: Mäeeraldisele on juurde-
pääs kohalikku kruusateed mööda, mis suundub
läänes Tallinn – Rapla maanteele. Karjäärivee ärajuh-
timine lahendatakse eriprojektiga.
10 PaeKivi KaevandaMise Mõjud naBala luBjaKiviMaardlas
-
Kaevandamine on planeeritud suunaga lõunast põhja
poole. Varude vee all paiknemine eeldab lubjakivi
kaevandamiseks pidevat vee pumpamist ja ärajuh-
timist karjäärist, mille tulemusena moodustuks kar-
jääri ümber vee alanduslehter. Vee kõrvaldamiseks
plaanitakse karjääri rajada pumpla. Väljapumbatud
vesi juhitakse sel juhul enne äravoolukraavi laskmist
läbi settetiigi, kus vesi selitatakse lubjakivi heljumist.
Karjääri põhja kogunenud sade- ja lumesulamisvesi
pumbatakse samuti settetiiki ja peale settimist juhi-
takse vesi mööda kraave Angerja ojja.
Abinõud vee juurdevoolu vähendamiseks karjääri:
Vee juurdevoolu vähendamiseks on otstarbekas
projekteerimisel näha ette katendikivimitest barjäär
mäeeraldise nõlvadele. Nii takistatakse vee sisse-
voolu karjääri ning vähendatakse alanduslehtri ula-
tust. Järgnevalt võiks kattepinnast karjääri põhjale
ladustada. Karjääri põhja ladustatud ja laiali lükatud
kattepinnas kaitseks nii vee sissevoolu karjääri põhja
kaudu kui ka põhjavett juhusliku reostuse eest.
Mäeeraldise teenindusmaale plaanitakse rajada
purustus-sorteerimissõlm. Lubjakivi on kavas kobes-
tada puur-lõhke töödega. Kaevetöid plaanitakse teha
kolme astanguga. Kobestatud maavara laadimiseks
kalluritele, millega kaevis veetakse karjääri paiguta-
tud purustussõlme vastu võtupunkrisse, soovitakse
kasutada pöördkoppekskavaatorit.
Kaevandamisega rikutud maa korrastamine: Lub-
jakivi varu ammendamisega kaasneks mäeeraldise
teenindusmaa korrastamine ja tagastamine maaval-
dajale. Kaevandatud alale kavandatakse rajada tehis-
järv. Korrastamistöödel kasutatakse ära paljandus-
tööde käigus kogutud kattepinnas ja muld, millega
antakse karjääri nõlvadele vajalikud kalded. Karjääri
korrastamisega moodustatakse veekogul teatud lõi-
gud kaldast laugemate nõlvadega ujumiskohtade
tarbeks ning osaliselt järsemad näiteks paadi sildade
rajamiseks. Samuti võiks tehisveekogus leiduda
madalama veega alasid taimestiku kasvu paikadeks
ja veelindude pesitsuspaikadeks. Karjääri maa-ala
korrastatakse vastavalt kaevandamisega rikutud
maa korrastamisprojektile. Korrastamisprojekt koos-
tatakse lähtudes korrastatava maa asukohajärgse
maakonna Keskkonnateenistuse poolt esitatud kor-
rastamistingimustest.
NÕMMEVäLJA
Taotletava Nõmmevälja lubja kivikarjääri mäeeraldis
(pind alaga 103.91 ha) jääb Rapla- ja Harjumaa pii-
rialale (Kohila vald Raplamaal ning Saku vald Harju-
maal). Mäeeraldise territoorium jääb Tagadi külast
4 – 5 km ida suunas ning Nabala külast 5 – 6 km lõu-
aluskaart: Maa-amet
0 1 km
TartuTallinn
Rap
la
Talli
nn
NABALAMAASTIKUKAITSEALA territoorium(MTÜ Tuhala Looduskeskuse ettepanek, 04.02.2010)
432
1
RVRVTATA
TATA
TUTU
PAPA
RARA
4 - Tammiku3 - Nõmmevälja
2 - Tagadi1 - Nõmmküla Planeeritavad lubjakivikarjäärid:
KAITSEALAD:
TA – Tammiku looduskaitsealaTU – Tuhala maastikukaitsealaRA – Rahaaugu hoiualaPA – Pahkla maastikukaitseala (loodud Kohila Vallavolikogu määrusega 05.05.2009, mis tühistatud Tallinna Halduskohtu otsusega 22.06.2011)RV – Rahkvälja maastikukaitseala (loodud Kose Vallavolikogu määrusega 22.11.2007, mis tühistatud Tallinna Haldus-kohtu otsusega 13.03.2008)
Planeeritavate paekarjääride asukohad Nabala lub-jakivimaardlas ning looduskaitseliste piirangutega alad kavandataval Nabala maastikukaitsealal.
nabala maardlasse taotletavad paekarjäärid 11
-
nasse. Lähimad ehitised asuvad karjäärialast umbes
2 – 3 km kaugusel. Teedevõrk tulevase karjääri alal
puudub – esinevad ainult piki metsasihte kulgevad
kohalikud teed, mis viivad põhja suunas välja Nabala
külas olevale teele ning kagusse jäävas Tammiku
külas Kohila – Kose-Uuemõisa teele. Maastikuliselt
on tegemist soostumisele kalduva lainjas-künkliku
moreenmaastikuga.
Maavaraks on Nabala lademe Saunja ja Paekna
kihistike lubja kivi koos lamamis oleva Rakvere
lademe Rägavere kihistiku lubjakiviga. Kuna kõigi
kolme kihistiku ehituslubjakivi kvaliteediomadused
on sarnased, siis vaadeldakse neid ühtse kasuliku
kihina, mille keskmine paksus mäeeraldise alal on
21.8 meetrit. Maavara lasundit katab kasvukihist ja
liivsavimoreenist ning murenenud ja purustatud pae-
kivist koosnev kattekiht keskmise paksusega 3.2 m.
Kogu ehituslubjakivi varu lasub vee all.
Hüdrogeoloogilised tingimused: teoreetiliste arvu-
tuste ja põhjavee seire käigus tehtud järelduste alu-
sel võib väita, et karjääri veealanduslehtri mõju ulatub
kuni 3 km kaugusele. Karjääri otsesesse mõjupiir-
konda jäävad kolm salvkaevu, millest kaks (nr. 224
ja 228) on sademetevaesel ajal jäänud kuivaks ka
looduslikes tingimustes. Kassaru talu salvkaev jääks
samuti praktiliselt veeta, kuid olemasolev puurkaev
katab täiesti talu veevajaduse. Juhul kui kaevanda-
mise tulemusena toimuks veetaseme alanemine
ümbruskonna kaevudes, kohustub kaevandaja
rajama sügavamad kaevud elanikele veevarustuse
tagamiseks.
Et selgitada välja karjääri veealanduse mõju ümb-
ruskonna kaevudele 3 kilomeetri raadiuses, viidi läbi
veevõtukohtade (salv- ja puurkaevud) revisjon. Revis-
joni käigus kontrolliti puurkaevude dokumentatsiooni
olemasolu, selgitati välja veetaseme hetkeseis ning
ka kõrgeim ja madalam veetase kaevudes. Selgus,
et 39-st puurkaevust on 37 ilma dokumentatsioonita
(vaid kaks on arvel puurkaevuregistris) ning 9 salv-
kaevu 17-st jäävad looduslikes tingimustes ajuti kui-
vaks.
Vee juurdevoolu vähenda miseks on soovitav kõige
veerikkam ülemine astang tõkestada katendi savika-
test kivimitest tehtud kaitsetammiga. Karjäärist välja-
juhitav vesi on otstarbekas suunata Angerja ojja, mille
vooluhulk muutuks täiendava juurdevoolu arvel regu-
leeritumaks.
Lubjakivi kaevandamine: lubjakivi on plaanitud kae-
vandada kolme astanguna. Kivimi kobestamiseks
soovitakse kasutada puur- ja lõhketöid, mis koos-
kõlastatakse kõigi asjaosalistega. Raimatud kivim
väljatakse ekskavaatoriga ja suunatakse purustus-
sorteerimis kompleksi.
Kaevandamisega rikutud maa korrastamine: mäe-
töödega rikutud alad rekultiveeritakse pärast kaevan-
damise lõpetamist veekoguks vastavalt karjääriala
korrastamise projektile. Rikutud maa korrastamiseks
kasutatakse aunadesse varutud kvaternaarisetteid ja
porsunud dolokivi. Tekkinud veekogu saaks olema
rekreatiivse väärtusega ja täiendaks asupaiga loo-
dusväärtusi.
TAMMIKU
Taotletava Tammiku lubjakivikarjääri mäeeraldis
(pindalaga 70.86 ha) asub Harju maakonnas Kose
vallas umbes 2 kilomeetrit Tammiku külast põhja pool
ja 4 – 5 km lõuna pool Nabala külast. Lähimad ehiti-
sed asuvad mäeeraldise põhjapiirist umbes 0.7 – 0.8
km kaugusel. Taotletavat ala läbib põhja-lõuna suu-
naline kruusatee, mis ühendab omavahel Tuhala – Kiili
ja Tuhala – Prillimäe maanteed ning ida-lääne suuna-
line kruusatee, mis suundub mäeeraldise põhjapiirilt
Tallinn – Rapla maanteele. Piirkonnas on kuivendav
dreenivõrk, mille äravool on suunatud Tuhala jõkke.
Mäeeraldise edela piir külgneb Tammiku looduskait-
sealaga.
Maavaraks on Rakvere (Rägavere kihistu) ja Nabala
(Paekna kihistu) lademete lubjakivi tootuskiht kesk-
mise paksusega 15.6 m, mis lasub keskmiselt 6.0 m
paksuse moreeni-liivsavisegust ja lokaalmoreenist
koosneva katendi all. Kogu kasulik kiht lasub allpool
põhja veetaset.
Hüdrogeoloogilised tingimused: Tammiku karjää-
ris töötamiseks kuivade kaevenditega on piirkonna
hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu vajalik vee ära-
juhtimine, millega kaasneb veetaseme alanemine.
Koos karjääri süvenemise ja Nabala –Rakvere veekihi
veetaseme alanduslehtri arenguga halvenevad vee-
taseme olulise alanduse piirkonda jääva elanikkonna
veevarustustingimused, sest salvkaevud ja madalad
puurkaevud jäävad kuivaks ning on vaja teha täien-
davaid kulutusi uute puurkaevude puurimiseks. Mis
aga puudutab naabruses asuvate Sõmeruoja SKV,
Reinu SKV ja Tammiku PV taimkatet, siis liigniiskuse
12 PaeKivi KaevandaMise Mõjud naBala luBjaKiviMaardlas
-
tingimustes veetaseme alanduslehter sellele mõju ei
avalda.
Geoloogilise uuringu käigus tehtud revisjoni tulemu-
sel selgus, et suurem osa salvkaeve on piirkonnas
jäänud looduslikes tingimustes või osaliselt kuiven-
dusvõrgu tõttu kuivaks. Tammiku karjääri vee taseme
alandamise tulemusel on piki Tuhalasse viivat teed
asuvate talude kaevudes oodata veetaseme alane-
mist 1 m võrra, mille tõttu tuleb vajadusel lasta pump
sügavamale. Taludes, kus vett võetakse ainult salv-
kaevudest, on pideva veevarustuse probleem väga
terav ka ilma veetaseme dünaamikat rikkuva karjää-
rita.
Kaevandamistingimused: taotletavale mäeeraldisele
on juurdepääs umbes 1 km põhja pool kulgevast
Tuhala – Kiili maanteelt ja ca 2 km lõuna poole jäävast
Tuhala – Prillimäe maanteelt.
Kaevandamise tingimused kavandatava Tammiku
lubjakivikarjääri mäeeraldisel on geoloogiliste tingi-
muste tõttu suhteliselt keerukad. Kogu kasulik maa-
vara kiht lasub praktiliselt allpool keskmist veetaset,
mis jääb maapinnast 1.5 meetri sügavusele.
Kaevandamine on planeeritud suunaga lõunast
põhja kahel alal – läänepool ja idapool mäeeraldist
läbivat teed. Enamuse varude vee all paiknemine
eeldab karjääris lubjakivi kaevandamiseks pidevat
vee pumpamist ja ärajuhtimist – selle tulemusena
moodustuks karjääri ümber alanduslehter. Vee kõr-
valduseks rajatakse karjääri pumpla. Väljapumbatud
vesi juhitakse enne äravoolu kraavi laskmist läbi set-
tetiigi, kus vesi selitatakse lubjakivi heljumist. Karjääri
põhja kogunenud sade- ja lumesulamisvesi pumba-
takse samuti settetiiki ja peale settimist juhitakse vesi
mööda kraave Tuhala jõkke.
Abinõud vee juurdevoolu vähendamiseks karjääri:
vee juurdevoolu vähendamiseks on otstarbekas pro-
jekteerimisel näha ette savikatest katendikivimitest
barjäär mäeeraldise nõlvadele. Nii takistatakse vee
sissevoolu karjääri ning vähendatakse alanduslehtri
ulatust. Järgnevalt võiks kattepinnast karjääri põhjale
ladustada. Karjääri põhja ladustatud ja laiali lükatud
kattepinnas kaitseks nii vee sissevoolu karjääri põhja
kaudu kui ka põhjavett juhusliku reostuse eest.
Lubjakivi kaevandamine: lubjakivi kobestamine toi-
muks puur-lõhketöödega. Kaevetöid plaanitakse teha
kolme astanguga. Kobestatud maavara laadimiseks
kalluritele, millega kaevis veetakse karjääri paiguta-
tud purustussõlme vastuvõtupunkrisse, kasutatakse
pöördkoppekskavaatorit.
Kaevandamisega rikutud maa korrastamine: Lubja-
kivi varude ammendamisega kaasneks mäeeraldise
teenindusmaa korrastamine ja tagastamine maaval-
dajale. Kaevandatud alale kavandatakse moodus-
tada tehisjärv. Korrastamistöödel kasutatakse ära
paljandustööde käigus kogutud kattepinnas ja muld,
millega antakse karjääri nõlvadele vajalikud kalded.
Karjääri korrastamisega moodustatakse veekogul
teatud lõigud kaldast laugemate nõlvadega ujumis-
kohtade tarbeks ning osaliselt järsemad näiteks paa-
disildade rajamiseks. Samuti võiks tehisveekogus
leiduda madalama veega alasid taimestiku kasvupai-
kadeks ja veelindude pesitsuspaikadeks.
Karjääri maa-ala korrastatakse vastavalt kaevandami-
sega rikutud maa korrastamisprojektile. Korrastamis-
projekt koostatakse lähtudes korrastatava maa asu-
kohajärgse maakonna Keskkonnateenistuse poolt
esitatud korrastamistingimustest.
KOKKUVÕTE
Keerukate hüdrogeo loogiliste tingimuste tõttu oleks
Nabalas mõistlik rajada eelnevalt väiksemal alal kat-
sekarjäär, et veenduda pakutud kaevandamisviisi
ohutuses ja vajadusel kavandada täiendavaid ette-
vaatusabinõusid. Katsekarjääri rajamise mõte on juba
välja pakutud 2007. aastal R. Einasto poolt (Eesti Päe-
valeht, 10.01.2007). Sest lubja kivikillustikku ei vaja ju
ainult Tallinn, vaid seda vajavad suurtes kogustes ka
ümbruskonna vallad. Üldteada tõsiasi on, et Eestis
kaevandatud killustikust kasutatakse enamik teede-
ehituseks ja teede korrashoiuks.
koostas: Heikki Bauertkasutatud kirjandus:Maavara kaevandamise loa taotlus – Tammiku lub-
jakivikarjäär. OÜ J. Viru Markšeideribüroo. Tallinn,
2007.
Maavara kaevandamise loa taotlus – Tagadi lubjaki-
vikarjäär. OÜ J. Viru Markšeideribüroo. Tallinn, 2008.
Nabala lubjakivimaardlasse kavandatava Nõmmküla
karjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkon-
namõju hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo Stei-
ger. Tallinn, 2009.
Rapla maakonna Nabala lubjakivimaardla Nõmme-
välja uuringuruumi geoloogiline uuring. Eesti Geo-
loogiakeskus. Tallinn, 2007.
nabala maardlasse taotletavad paekarjäärid 13
-
KUST SAAB TUhALA NÕIAKAEV VEE?
Tuhala Nõiakaevu ülevoolu algus ületab ajakirjandu-
ses peaaegu alati uudistekünnise. Tuhala Loodus-
keskuse juhataja A. Talioja andmetel on Nõiakaevu
kaitseks antud Internetis üle 64000 allkirja, sealhul-
gas 109-st riigist maa ilmas (http://www.kohila.ee/
et/keskkond/2372-naeiline-vaikus-nabala-karstialal.
html). Kas Nõiakaev ikka vajab sellist üldrahvalikku
ja ülemaailmset kaitsmist? Tuhala maastikukaitseala
objektina on ta ju niigi riikliku kaitse all ning keegi ei
kavatse teda mingil viisil kahjustada.
NÕIAKAEV JA TUhALA KARSTIALA
Nõiakaev võlgneb oma erakordselt suure avalikkuse
huvi tänu karstile. Karsti arengu üheks põhitingimu-
seks on liikuva vee olemasolu, mis sisaldaks kivimi
lahustamiseks vajalikku agressiivset komponenti
ning kannaks ära lahustunud aineid. Karbonaatsete
kivimite lahustumise eelduseks on vees sisalduv CO2
või teised orgaanilised või anorgaanilised happed.
Nõiakaevust lõunasse jäävast Mahtra soostikust ja
Leva rabast tulev pruunikas, humiinhapetest rikas,
madala pH väärtusega vesi loobki karsti protsesside
arenguks vägagi soodsa keskkonna.
Kivimite karstumise intensiivsus oleneb kliimast.
Karsti arengu seisukohast on oluline sademete hulk
ja jaotus aasta vältel ning ka õhutemperatuur. Viima-
sest sõltub, kas sademed langevad lume või vihma
näol ja kui kiiresti sulab ära lumikate. Karst kulgeb
kõige intensiivsemalt kevadel lume sulamise järel,
siis kui pindmiste vooluvete hulk on suurim.
Tuhala Nõiakaev. Foto: H. Bauert
14 PaeKivi KaevandaMise Mõjud naBala luBjaKiviMaardlas
-
Tuh
ala
jõe
valg
ala
skee
m n
äita
b,
et Ä
mm
aau
gu
ku
risu
s n
eeld
uv
Tuh
ala
jõe
vesi
pär
ineb
ku
risu
st l
õu
na-
ja
kag
u p
oo
le j
ääva
lt t
oit
um
isal
alt.
Kust saab tuhala nõiakaev vee 15
-
Tuhala (Kata) karstiala on kahtlemata Eesti üks
kõige paremini uuritud ja hoitud karstialasid. Seal-
seid koopaid ja karstinähtusi on põhjalikult uurinud
aastatel 1976 – 1994 Teaduste Akadeemia Geoloogia
Instituudi vanemteadur Ülo Heinsalu. Tähelepanu-
väärne on, et oma 1977. aastal ilmunud raamatus on
Ü. Heinsalu Kata karstivälja põhjalikus kirjelduses
Nõiakaevu mainitud vaid ühe lausega: “Väga vee-
rikkal ajal algab oja Nõiakaevuga, mis ajab siis vett
välja”. Aastal 1987 koostatud Kata karstiala koobaste
ja allikate kirjelduses ei ole Nõiakaevu aga mainitud
ühe sõnagagi (Heinsalu, 1987). Nõiakaevust on unikaalse loodusobjekti kuvandi loonud hoo-pis Tuhala Looduskeskuse juhataja Ants Talioja (Talioja, 2004).
Tuhala karstiala asub samanimelise jõe alamjooksul
Kose valla Kata külas. 1989. aastal loodi mitmesu-guste karstivormide poolest tähelepanuväärse maastiku kaitseks Tuhala maastikukaitseala, mille pindala on 188.1 ha. Karstiala paikneb Ülem-Ordo-viitsiumi Vormsi lademe avamusel, kus pinnakate on
esindatud õhukese moreenikihiga. Tuhala karstivälja
pikkuseks on 1.5 km ja laiuseks umbes 1.2 km. Kars-tialal voolav Tuhala jõgi kaob tavalise veeseisu ajal maa alla Ämmaaugu pugemites ja väljub maapin-nale umbes poolteist kilomeetrit põhja pool asu-vates Veetõusme allikates. Ämmaauk on umbes 25 m pikk ja 3.5 m sügav kurisu, mille neeldumisvõimet
on hinnatud ligikaudu 800 liitrile sekundis. Üldse on
maa-aluse jõe vooluala kohal loendatud maapinnal
üle 30 langatuslehtri. Suurvee ajal võib vesi neelduda
kuni 80 pugemis, mis asuvad pea 500 meetri pikku-
ses, sopilises ja mitmeharulises karstiorus. Suurimad
neeldumiskohad on Ämmaauk, Kihu kurisu, Virulase
org ja Kirstu auk.
Tuhala karstiala üks tähelepanuväärsemaid karsti-
vorme on Eesti pikim (58 m) Virulase koobas, mis
avastati 1986. aastal. Koobas asub maapinnast
kuni 7 meetri sügavusel ning väga väikesekasvu-
lise inimese poolt läbitavate käikude kogupikkus
ulatub kuni 90 meetrini. Virulase koobas on maa-
aluste avardunud lõhesüsteemide kaudu ühenduses
Nõiakaevu alt läbiminevate vooluteedega: kohalikud
elanikud on märganud, et kui langatusoru nõlval
olev koopa sissekäik jääb suurvee alla, siis hakkab
Nõiakaev varsti üle voolama. A. Talioja (2004) on
oma raamatus “Tuhala” märkinud, et Virulase koopa
ava asub Nõiakaevu rakmetest 2.35 meetrit kõrge-
mal ning hinnanud, et Nõiakaevu ülevoolu algami-
seks peaks kaevu toitva Tuhala jõe vooluhulk olema
vähemalt 5000 l/s.
Pendlimehed väidavad oma “geobiotopograafilisele”
meetodile tuginedes, et Tuhala jõe maa-alune osa
on kolmeharuline, pikkusega kokku 6 km. Tegelikult
võib maapinnalähedases karstunud paelasundis
olla rohkemgi voolukanaleid. Lõpeb ju Virulase koo-
baski lõhesüsteemiga, kust inimene edasi ei pääse,
küll aga pääseb vesi. See, et Virulase koopasse, Ämmaauku ja teistesse vee neelukohtatesse voo-lanud vesi ei mahu karstikanalitesse ära ja otsib endale Nõiakaevu kaudu väljapääsu maapinnale, põhineb lihtsalt hüdraulikal. Maapinna kõrgus Viru-lase koopa juures on ligikaudu 5 m kõrgem (60.5 m)
võrreldes Nõiakaevu alaga (55.5 m). Teisisõnu, kui kõik Nõiakaevust lõunapoole jäävad Tuhala jõe maasisesed vooluteed ja ka Kata karstiala maa-pealsed langatuslehtrid on Tuhala jõe tulvavetega täitunud, siis tõuseb pealetulvava jõevee surve tõttu veetase ka mitmeid meetreid madalamal asu-vas Nõiakaevus. Seega võib Sulu talu õuele rajatud 2.4 m sügavust salvkaevu vaadelda kui sesoonset
tõusuallikat, millest väidetavalt võib Tuhala jõe tulva-
vete ajal üle kaevurakmete voolata vett kuni 100 l/s.
NÕIAKAEVU ÜLEVOOLU PÕhJUSTAVAD TUhALA JÕE TULVAVEED
Eesti jõgede äravool oleneb suurel määral kliimast.
Eesti asub Läänemere idarannikul, mis on merelise
ja mandrilise kliima üleminekuvöönd. Harju alamvesi-
konna, kuhu kuulub ka Tuhala jõe valgala, ilmastikku
mõjutab Läänemeri ning siinne õhuniiskus on kõrge
(Tallinnas ligi 80%). Aasta keskmine sademete hulk
on Harjumaal Keilas ja Sakus 740 mm, Raplamaal –
747 mm (Kuusiku). Põhjavee toiteks arvatakse kesk-
miselt 10% sademetest ehk ligikaudu 70 mm aastas.
Aastane keskmine aurumine on 450 mm, keskmine
õhutemperatuur suvekuudel tavaliselt 15 – 18° C, tal-
vel -4 kuni -5° C. Sellised näitajad tekitavad pigem
liigniiskust kui veepuudust.
Kõik Harju alamvesikonna jõed voolavad kas kagust loodesse või lõunast põhja. Jõgede voo-lukiirus on erinev (0.1 kuni 2 – 3 m/s). Vooluhulga
sesoonsed muutused on väga suured. Aastaringsed
ööpäevase maksimaalse ja minimaalse vooluhulga
erinevused on tihti kuni sajakordsed.
16 PaeKivi KaevandaMise Mõjud naBala luBjaKiviMaardlas
-
Jõgede puhul on üleujutused tavalised nähtused,
mis tekivad vooluhulga järsul suurenemisel. Siis tõu-
seb jõevesi üle kallaste ja ujutab ümbritsevad maa-
alad veega üle. Tulv on jõevee juhuslik ja enamasti
lühiajaline kõrgseis, mida võib põhjustada paduvihm,
lume intensiivne sulamine äkilise soojalaine tõttu või
kestev vihma sadu. Nimetatud nähtused on omased
ka Tuhala jõele, põhjustades maapinnalähedases
paelasundis karstunud voolukanalite kiire täitumise
ning lõpptulemusena Nõiakaevu ülevoolu.
1990-ndate aastate lõpus koostatud valgalade kaar-
dikihi järgi on Tuhala jõe valgala pindala 112.1 km².
Nagu eelpool nimetatud, on Nõiakaevu ülevooluks
vaja Tuhala jõe vooluhulka 5000 l/s, mis jagatuna
valg ala pindalaga annab jõe äravoolu mooduliks
44.60 l/s·km². Kui erakordne selline äravool on?
Tuhala jõe kohta on andmed puudulikud. Küll aga
saab seda tulemust võrrelda teiste selle piirkonna
jõgede tulvavee äravooluga.
Eesti jõgedele on iseloomulik kaks tulvavee perioodi.
Seoses sügisvihmade saabumisega suureneb
jõgede vooluhulk. Nii ulatub sügisvihmadega seo-
tud tulvavee äravoolumoodul Pirita jõel 48.1 l/s·km²,
Tõdva jõel 41.8 l/s·km² ja Keila jõel 102.0 l/s·km². Eriti
oluline Eesti jõgede režiimifaas on kevadine suurvesi,
mille kestel toimub 30 – 40% summaarsest aastasest
äravoolust. Kõige suuremad vooluhulgad leiavad
reeglina aset sel perioodil. Pirita jõe pikaajaline kesk-
mine maksimaalne äravoolumoodul on sel perioodil
78.3 l/s·km² ja Tõdva jõel 67.2 l/s·km². Ühepäevane
maksimaalne äravoolumoodul Keila jõel võib ulatuda
kuni 203 l/s·km².
KAS NÕIAKAEV ON IGAVENE?
Nõiakaevu ülevooluks vajalik Tuhala jõe veehulk ei ole
seega midagi erakordset ja vastavate ilmastikutingi-
muste kokkulangemisel jätkab Nõiakaev oma tegut-
semist. Sellele annavad kinnitust ka Tuhala karstialal
tehtud mõõtmised. 1981. aastal asutati siin Geoloo-
gia Instituudi karstiuurimisjaam. Aastatel 1984 – 1985
toimus karstialal veeseire, mille käigus hüdrometeo-
roloogia teenistus mõõtis kaks korda kuus kuues
punktis Tuhala jõe vooluhulka. Selgus, et maa alla
voolab, eriti suurvee ajal, rohkem vett kui Veetõusme
allikates pinnale tõuseb. On selge, et selline võimas
lõunast ja kagust põhja ning loodesse suunduv pin-
nase- ja põhjaveevool, eriti suurveetulva kestel, on
mitu suurusjärku võimsam kui Nabala maardlasse
planeeritavate paekarjääride võimalik mõju Nõiakae-
vule. Seda kinnitavad ka Eesti Geoloogiakeskuse
poolt tehtud mudelarvutused.
Kokkuvõtteks võib kinnitada, et Nõiakaevu üle-voolu põhjustava Tuhala jõe ja sellega seotud Tuhala maastikukaitsealale jäävate karstumise tulemusel kujunenud maa-aluste vooluteede (salajõgede) toiteala asub Nõiakaevust kaugel kagu pool, seega kaevandamine ja pinnasevee taseme alandamine Nõiakaevust enam kui kolme kilomeetri kaugusel loode pool ei saa kuidagi Nõiakaevu ülevoolu mõjutada.
koostas: Rein Perenskasutatud kirjandus:Heinsalu, Ü., 1997. Karst ja looduskeskkondEesti NSV-s. Tallinn, Valgus. 93 lk.Heinsalu, Ü., 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus. 159 lk.Talioja, A., 2004. Tuhala. Maalehe Raamat. 127 lk.
Kust saab tuhala nõiakaev vee 17
-
NABALA “KARSTIALA” JA TUhALA – NABALA “SALAJÕED”?
Võitlus ehitusmaavarade kaevandamise vastu on
Eesti Vabariigis viimastel aastatel aktiveerunud ja
kohati võtnud väga kummalise iseloomu. Mingilgi
moel võib veel aru saada kohalike elanike vastu-
seisust, kes kardavad naabruses olevate karjääride
puhul oma kaevudes veetaseme alanemist, ehkki
seaduse järgi on kaevandajatel kõikjal Eestis kohus-
tus tagada kohalikele elanikele joogivesi uute või
parendatud kaevude näol.
Vahel aga astuvad maavarade kaevandamise vas-
tasesse võitlusse ka kogenud geoloogid, kes oma
ettevõtmistes ei jää alati reaalsuse piiridesse. Näiteks
esitas suurte kogemustega hüdrogeoloog Hella Kink 07. juulil 2009. aastal Eesti Looduse Infosüs-teemi (EELIS) sissekandmiseks uue ürglooduse objekti – 8080 ha suuruse Nabala karstiala.
Selle EELIS-e andmebaasis registreeritud karstiala
alusel tegi MTÜ Tuhala Looduskeskus omakorda
04. veebruaril 2010 Keskkonnaministeeriumile ette-
paneku Nabala maastikukaitseala moodustamiseks.
Kaitse alla võtmise eesmärgiks on avalduses mär-gitud: “Nabala maastiku kaitseala moodustamise eesmärk on unikaalse maa-aluste jõgede võrgus-tikuga karstivälja veerežiimi säilitamine, kaitstes põhjavett, karsti ja haruldasi taimi. Tegemist on looduslikult nitraaditundliku alaga ehk avatud karstiga”.
KARSTIVORMID KAVANDATAVAL NABALA MAASTIKUKAITSEALAL
Nagu ettepanekust lähtub, on Nabala maastikukait-
seala eesmärk nitraaditundliku karstiala kaitse. Kuid
millised karstivormid paiknevad nitraadi tundlikul
Nabala planeeritaval maastiku kaitsealal? Allolevalt
kaardipildilt võib näha, et Tuhala Nõiakaev koos Tuhala karstiväljaga jääb juba eksisteerivale loo-duskaitsealusele Tuhala maastikukaitsealale.
Planeeritaval 8080 ha suurusel Nabala karstialal puudub seniste andmete alusel karstumine pea täielikult. Sellel alal ei ole kirjeldanud karstivorme ei sellised tuntud karstiuurijad nagu geoloogiadokto-
rid Ülo Heinsalu ja Enn Pirrus. Niinimetatud Nabala
karstiala karstivormid puuduvad ka H. Kingu 2006.
aastal ilmunud raamatus “Veeobjektid Eesti ürgloo-
duse raamatus”. Samas aga kolm aastat hiljem teeb
H. Kink ettepaneku 8080 ha suuruse Nabala karstiala
kandmiseks Eesti ametlikku keskkonnaregistrisse –
EELIS-e andmebaasi.
Tuleb siiski tunnistada, et EELIS-e andmebaasis kirjel-
datud Nabala karstiala põhjapiiril – Paekna allikajärve
ja sellest 1.5 km lõuna pool paikneva Kurevere küla
vahel esineb tõenäoliselt maa-alune vetevool avardu-
nud lõhesüsteemide kaudu. Samuti on paar madalat
karsti lehtrit teada Kurevere külas. Üksik karsti langa-
tuslehter on veel registreeritud Tuhala – Nabala tee
18 PaeKivi KaevandaMise Mõjud naBala luBjaKiviMaardlas
-
nabala "karstiala" ja tuhala – nabala "salajõed" 19
-
äärses Sõmeru külas. Nii Kurevere – Paekna karsti-
vormid kui ka Sõmeru karstilehter paiknevad sarna-
selt Tuhala karstiala karstiilmingutele avatud, metsa-
vabal maastikul.
Seega karsti kaitseks planeeritava Nabala maastiku-
kaitseala territooriumil karstinähtused praktiliselt puu-
duvad. Miks see nii on? Vastus on lihtne kui vaadata
Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud geoloogilisi
läbilõikeid, kus on näha, et Ülem-Ordoviitsiumi lub-
jakive katab kogu Nabala maardla piires keskmiselt
3 – 6 meetri paksune kvaternaarisetete kiht. Tege-
mist on viimase mandrijäätumise käigus kujunenud
moreentasandikuga, kus aluspõhja lubjakivid on (eri-
nevalt Tuhala karstialast) kaetud suhteliselt paksude
savikate jääajasetetega.
Lubja kividel lasuv mitme meetri paksune moreeni ja liivsavi kiht tõkestab oluliselt sademevete imbu-mist põhjavette ning seetõttu ei ole Tuhala Loo-duskeskuse poolt määratletud Nabala “karstialal” toimunud karsti kujunemist, avakarstist rääkimata.
20 PaeKivi KaevandaMise Mõjud naBala luBjaKiviMaardlas
-
Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni otsus 09. veebruarist 2010 Nabala karstiala kaitseväär-tustest, mis saadeti Keskkonnaministeeriumile, MTÜ Tuhala Looduskeskusele ning Kose, Saku, Kiili ja Ko-hila vallavalitsustele.
nabala "karstiala" ja tuhala – nabala "salajõed" 21
-
Teisalt näitab kiire pilguheit piirkonna ortofotole, et
enamik planeeritavast Nabala maastikukaitsealast
on kaetud metsadega. OÜ Tirts ja Tigu teostas 2010.
aastal MTÜ Tuhala Looduskeskuse poolt ettepandud
maastikukaitseala maa-alal loodusväärtuste inven-
tuuri, millega kaeti kokku 3161 ha. Inventuuri tule-musel leidis kinnitust fakt, et alal domineerivad rohunditerikkad kuusikud, järgnevad soostuvad ja soolehtmetsad ning umbes võrdväärselt vanad laialehised metsad ja liigirikkad madalsood. Kui rohunditerikkaid kuusikuid leidub siin-seal pea igal
pool, siis lehtmetsad ja soostuvad metsad levivad
just ala lõunaosas. Aruande autorite poolt oletatakse,
et uuritud piirkonna põhjapoolne ala on kuivendunud
pärast Angerja oja kraavitamist.
Teatavasti soovis aga MTÜ Tuhala Looduskeskus
oma ettepaneku raames moodustada Nabala maas-
tikukaitseala, et kehtestada kaitserežiim “looduslikult
nitraaditundlikul alal, kus on tegemist avakarstiga”.
Kuidas on rohunditerikkad kuusikud ja soostuvad
lehtmetsad seotud nitraaditundliku alaga ning ava-
karstiga, jääb allakirjutanule siiani arusaamatuks.
Kokkuvõttes jääb mulje, et kaitseala moodustamise
ettepaneku on teinud inimesed, kes ei ole vastavat
piirkonda ise üldse külastanud ning ei ole isegi vaa-
danud Maa-ameti Geoportaalis (http://xgis.maaamet.
ee/xGIS/XGis) taotletava maastikukaitseala kaarti ja
ortofotot, kus on selgelt näha tiheda kraavidevõrgus-
tikuga kaetud metsamassiivid.
Ka selline soliidne institutsioon nagu Eesti TA Loo-
duskaitse Komisjon on teinud 09.02.2010 esildise
“Nabala karstiala kaitseväärtustest”, mis on adres-
seeritud Keskkonnaministeeriumile, Nabala piirkonna
vallavalitsustele ja MTÜ Tuhala Looduskeskusele.
Vastava esildise punktis 4 rõhutatakse, et “ulatusliku
karsti olemasolu tõttu on ala kahtlemata nitraaditund-
lik”. Juhul kui seda tiheda kraavide võrguga kaetud
ning soostuvate lehtpuu- ja kuusemetsadega ala
peetakse komisjoni liikmete poolt maastikuliselt nit-
raaditundlikuks karstialaks, siis tekib küsimus nende
pädevuses. Eesti Vabariigis kehtiva Veeseaduse §26
(1) alusel loetakse nitraaditundlikuks ala, kus “põllu-
majanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjus-
tada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või
mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevu-
sest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus”.
Veeseaduse §2 defineerib aga karstiala “kui karsti
leviku piirkonda, kus puudub ajutiselt või alaliselt
sademevee pindmine äravool vooluveekogusse”.
Tuhala-Nabala piirkonna “maa-alused jõed”
(Eesti Loodus nr. 7, 2008, joonis lk. 49 järgi)
NABALA KARSTIALA8080 ha
TUHALA
TAMMIKU
ANGERJA
PAHKLA
TAGADI
PAEKNA
PRILLIMÄE
KURTNA
Angerja oja
Silma-allikas
Kõrnumäeturbakarjäär-
veehoidla
Veetõusmeallikad
Tuh
ala
jõg
i
Tuh
ala
jõg
i
Tuhalajõgi
kuivvoolusäng
Nõmme
Vääna jõgi
Pirita jõgi
Mölluallikad
Paeknaallikajärv
Tallinn-Viljandi
Tõdva-Nabala
Kohil
a-Kolu
Nabala – Tuhala
NõiakaevNõiakaev
Ämmaauk
Planeeritavad lubjakivikarjäärid:
1 - Nõmmküla
2 - Tagadi
3 - Nõmmevälja
4 - Tammiku
1
23
4
ViiraallikasooK
irdal
u
Kurtn
a
Kassaru
Kureve
re
Übina
Tamm
iku
Nõmmejõgi
Lutsa
Tuhala – Nabala piirkonna niinimetatud “maa-aluste jõgede” levikuskeem H. Potteri artiklis “Tuhala – Na-bala salajõed – kas vitsameetod valetab?” (Eesti Loodus nr. 7, 2008, lk. 49) esitatud joonise järgi.
22 PaeKivi KaevandaMise Mõjud naBala luBjaKiviMaardlas
-
“SALAJÕGEDEST” NABALA KARSTIALAL
Eestis on mitmetel karstunud aladel teada jõgede
voolusänge, kus kevadise suurvee aegu voolab vesi
mööda maapealset sängi, muul aastaajal aga niriseb
vesi mööda sängialust või mööda lähikonnas olevaid
kivimi lahustumise tulemusel kujunenud avardunud
lõhesüsteeme. Tuntumad neist salajõgedest voola-vad Kostivere karstialal Tallinna lähedal ja Uhaku karsti alal Kirde-Eestis. Läänemaal aga kannabki selline maa-alune jõgi Salajõe nime. Kuid ka kars-tialadele suubuvad maapealsed jõed annavad väi-
keste jõgede mõõdu välja vaid suurvete aegu. Tava-
liselt on siiski tegemist vähem või rohkem veerikaste
ojadega, mis karstialal jätkuvad maa all enam-vähem
samasuunaliselt mõnesaja meetri kuni paari kilo-
meetri pikkuselt.
Samalaadne on ka Tuhala jõe maa-alune teekond Tuhala maastikukaitsealal, mis Ämmaaugust ala-tes kulgeb mööda maa-alust vooluteed umbes 1.5 kilomeetrit põhjasuunas, tõustes uuesti maapin-nale veerikaste Veetõusme allikate alal.
Aastatel 2007 – 2008 läbisid aga meediat pidevalt
uudised pendli abil uute salajõgede avastamise
kohta Tuhala – Nabala piirkonnas. Kokku fikseeriti 8 niinimetatud maa-alust salajõge, mis 07. juulil 2009. aastal lisati hüdrogeoloog H. Kingu poolt Eesti Looduse ametlikku infosüsteemi EELIS.
Kui Salajõgi ja Jõelähtme jõgi voolavad enam-vähem
sirgjooneliselt kuni paari kilomeetri pikkuselt mööda
maapinnalähedasi laienenud lõhesüsteeme ning
voolamine toimub vabavooluliselt gravitatsioonisea-
duse alusel, st. vesi voolab kõrgemalt alalt madala-
male, siis hiljuti pendli abil Nabala – Tuhala piirkon-
nas registreeritud 8 uut “salajõge” on aga mitmes
mõttes ainulaadsed. Erinevalt põhja poole, Soome
lahte, suunduvatest maapealsetest jõgedest-ojadest
kulgevad mitmed neist hoopis ida-läänesuunaliselt,
tehes maa all uskumatult keerulisi lookeid ja isegi sil-
museid.
Tähelepanuväärseim neist on aga nn. Lutsa “maa-alune jõgi”, mida EELIS-e infosüsteemis kirjelda-takse järgmiselt: “Lutsa maa-alune jõgi algab Tuhala jõe ääres asuvast Laulukoja allikast ja avaneb Möllu allikates, mille vesi suundub Angerja oja kaudu Pirita jõkke”. Kaardipildis on näha 8.6 kilomeetri pikkuse Lutsa “maa-aluse jõe” veidrat silmust moodustav voolusuund kirdest edelasse, samas kui maapin-
nal voolava Lutsa oja voolusuund on täiesti vastu-pidine – edelast kirdesse. Kuid Lutsa “maa-aluse jõe” tõeline unikaalsus seisneb loodusseaduste täielikus eiramises, kuna AS Eesti Kaardikeskuse topograafi H. Potteri poolt 2007. aastal teostatud mõõdistusandmete alusel voolab Laulukoja alli-kast algav maa-alune jõgi 14 meetrit kõrgemale, avanedes uuesti Möllu allikates (Potter, H., 2008a). Koolis füüsikat õppinud inimestel on igatahes raske
välja mõelda seda jõudu, mis tõstaks ühes allikas
algava ning 8.6 km kaugusel teise allikasse suubuva
maa-aluse jõe veetaseme suubumiskohas 14 meetri
kõrgusele võrreldes jõe alguspunktiga. Rääkimata
sellest, et lisaks “voolamisele vastu mäge”, toimub
voolamine ka vastassuunas kõikide samal alal voola-
vate maapealsete ojadega.
Samalaadselt käitub ka H. Potteri poolt 2007. aastal
kaardistatud 9.3 km pikkune Kird alu maa-alune jõgi,
mis tõsi küll liigub ainult üle 3 meetrise “künka” jõe
keskosas (Potter, H., 2008a, lk 50).
H. Potteri arvates kinnitavad pendli abil avastatud
Tuhala – Nabala salajõgede olemasolu Soome firma
Roadscanners OY poolt 2008. aasta veebruaris läbi-
viidud uuringud georadariga (Potter, H., 2008b).
Roadscanner OY aruanne (2008) sisaldab siiski mit-
meid küsitavusi Nabala – Tuhala ala karstumise kohta:
• georadari mõõtmisprofiilide kogupikkuseks on aru-
ande alusel 15 km, kuid lisatud seitsmel joonisel on
märgitud vaid 12 kohta, kus soomlaste arvates võiks
esineda maa-aluseid vooluteid
• mingil põhjusel ei ole geo radariga kaardistatud
kõige ilmsema maa-aluse jõe ehk Tuhala jõe maa-alu-
seid vooluteid Ämmaaugu – Nõiakaevu – Veetõusme
allikate vahelisel alal
• georadari andmestik ei näita mitmel juhul H. Pot-teri poolt kaardistatud maa-aluseid jõgesid, seal-hulgas näiteks Lutsa maa-alust jõge, mis ristub kahel korral georadari profiiliga (georadari andme-tel esineb ristumiskohtades massiivne lubjakivi)
• masssiivne lubjakivi on märgitud ka Kirdalu geo-
radari profiili loodeosas (karttaliite 4), ehkki samas kohas peaks metsasihi alt H. Potteri kaardistusand-
metel (MTÜ Pakri Looduskeskus, 2007) läbi voolama
Kirdalu maa-alune jõgi
• ka ei tuvastata georadari profiilil (karttaliite 6) Kas-saru maa-alust jõge, mis H. Potteri joonisel (MTÜ
nabala "karstiala" ja tuhala – nabala "salajõed" 23
-
Pakri Looduskeskus, 2007) ristub georadariga uuri-
tud metsasihiga.
Seega OY Roadscanners 2008. aastal poolt läbivii-
dud georadari uuringud näitavad vaid Ordoviitsiumi
paemassiivi lõhelisust, mis on üldteada fakt kogu
Põhja- ja Kesk-Eestis. Üldteada on ka fakt, et vesi
liigub mööda lõhesid ning kui lõhesid ei oleks, olek-
sid paekihtidesse rajatud kaevud kuivad. Georadari
profiilidel välja eraldatud nn. urbse kivimi vööndid
(soome keeles huokoinen kallihorisontti) ongi suure-nenud lõhelisusega kivimid.
Intensiivsema veeliikumise tingimustes võib toimuda
lõhelise paekivimi osaline lahustumine, mis viib kivimi
karstumisele. Karstumist soodustab oluliselt humiin-
ainetest rikastunud soodest pärit happelise vee
(rabavee pH on tavaliselt 3.5 – 4.5) läbivool maapin-
nalähedasest lõhelisest lubjakivist. Seetõttu on mõis-
tetav Tuhala maastikukaitsealale jääva maa-aluse jõe
teke, sest Ämmaaugu alal maa alla kaduv Tuhala jõgi
toitub ju peamiselt lõuna poole jääva Mahtra soostiku
vetest. Siin on tuhandeid aastaid toimunud happe-
lise vooluvee tulemusel aastaringne karbonaatkivimi
24 PaeKivi KaevandaMise Mõjud naBala luBjaKiviMaardlas
-
L
ut
sa ma
a- al u
ne
jõ
gi
L
uts
a m
aa-
alun
e jõ
gi
TUHALA jõgi
Mö
llu
all
ika
d
TU
HA
LA
La
ulu
-k
oja
all
ika
s
NA
BA
LA
Lu
ts
a oja
H. P
ott
eri k
aard
ista
tud
Lu
tsa
“maa
-alu
ne
jõg
i”
alli
kas:
“K
esk
kon
na
-uu
rin
gu
d N
ab
ala
lu
bja
kivi
ma
ard
la p
iirko
nn
as”
. M
TÜ
Pa
kri
Loo
du
ske
sku
s, 2
00
7.
ge
ora
da
ri p
rofii
lid:
“Ma
atu
tka
mit
tau
kse
t Tu
ha
lan
alu
ee
lla”.
T.
He
rro
ne
n &
T.
Sa
are
nke
to.
Ro
ad
sca
nn
ers
, 2
00
8.
roh
eli
ne
– m
ass
iivn
e k
ivim
(e
i h
avai
nto
a)o
ran
ž –
po
orn
e k
ivim
(h
uo
kois
ta r
ake
nn
ett
a)
nabala "karstiala" ja tuhala – nabala "salajõed" 25
-
lahustumine. Samas kevadised suurveed on toimi-
nud surve pesuna, puhastades lõhesüsteemid lahus-
tumisel järelejäävast savimaterjalist.
H. Potteri, R. Hansteini ja A. Talioja poolt
Tuhala – Nabala piirkonnas pendli abil kaardistatud
teised salajõed (keskmine laius 4 meetrit, sügavus
maapinnast 5 – 8 m ja veesoone laius – 0.3 m, vt. H.
Potter, 2008a) on väga spekulatiivse iseloomuga.
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) järgi mitmed neist algavad allikates ja suubuvad allikates või siis jätkavad edasi voolamist ojadena. Loogikavas-tane on väita, et maa-alune jõgi saab maapinnale
tõustes jätkata edasivoolamist ojana? Tuhala jõe
puhul (sarnaselt Jõelähtme jõele Harjumaal või Sala-
jõele Läänemaal) on olukord selge – jõgi kaob maa
alla ja mõne kilomeetri pärast maapinnale tõustes jät-
kab edasi voolamist jõena.
Isegi Paekna allikajärvest (kuhu väidetavalt peaks
suubuma Kirdalu, Kurtna, Kassaru ja Kurevere maa-
alused jõed) põhjapoole väljavoolav Vääna jõgi mee-
nutab esimestel kilomeetritel vaid põldude vahel kul-
gevat mõne meetri laiust magistraalkraavi.
Juhul kui ikkagi soovitakse tõestada Tuhala – Nabala
piirkonnas pendli abil määratud maa-aluste jõgede
olemasolu, tuleks Eesti Geoloogiakeskuse hüdro-
geoloog Rein Perensi soovituste alusel puurida nn.
salajõgede kohal kuni 10 meetri sügavused puurau-
gud ja selgitada salajõgede olemasolu kas televii-
sorsondi või puuraugu sisese vooluhulga-karotaaži
abil. Seniks aga tuleks tõestamata ning avalikkust segadusse ajavad KIrdalu, Kurtna, Kas saru, Kure-vere, Lutsa, Nõmme, Tammiku ja Übina nn. maa-alused jõed eemaldada ametlikust Eesti Looduse Infosüsteemist EELIS.
Kokkuvõtteks võib märkida, et kui tahetakse luua
Tuhala – Nabala piirkonda 8080 hektari suurune kait-
seala, siis võiks selle eesmärgiks olla rohunditeri-
kaste kuusikute ja soostuvate metsade kaitse (koos
sealse loomastiku ja taimestikuga).
Tuhala Looduskeskuse poolt välja pakutud maa-aluste jõgede olemasolu on tänaseni teaduslike meetoditega tõestamata ning kindlasti mitte ei ole väljapakutud Nabala maastikukaitseala raames tegemist nitraaditundliku avakarstialaga.
koostas: Heikki Bauertkasutatud kirjandus:Kink, H., 2007. Keskkonna-uuringud Nabala lubja-
kivimaardla piirkonnas. MTÜ Pakri Looduskeskus,
2007.
Potter, H., 2008a. “Kus voolavad Tuhala-Nabala piir-
konna salajõed?”, Eesti Loodus nr. 3.
Potter, H., 2008b. “Tuhala-Nabala salajõed – kas vit-
sameetod valetab?”, Eesti Loodus nr. 7.
Herronen, T. & Saarenketo, T. 2008. Maatutkamitta-
ukset Tuhalan alueella. OY Roadscanners.
26 PaeKivi KaevandaMise Mõjud naBala luBjaKiviMaardlas
-
NABALA MKA ETTEPANEKU LOODUSVääRTUSTE INVENTUURI ARUANDE KOKKUVÕTE
OÜ Tirts & Tigu viis 2010. aastal läbi Nabala maastiku-
kaitseala (MKA) loodusväärtuste inventuuri, mille ees-
märgiks oli anda “ülevaade kavandatava Nabala MKA
territooriumile jäävatest loodusväärtustest ja kaitseala
moodustamise põhjendatusest ja vajalikkusest”.
Inventuuriga kaeti 3161 ha kavandatavast Nabala maastikukaitsealast ning lisaks hinnati ka piirne-vaid alasid. Järgnevatel joonistel on kollase ristkü-likuga tähistatud ala, mille piires lisaks inventuurile
koguti OÜ Tirts & Tigu poolt taustaandmeid ka riik-
likest registritest. Punase joonega piiratud ala tähis-
tab MTÜ Tuhala Looduskeskuse poolt väljapakutud
Nabala maastikukaitseala piiri.
Nagu teada, taotletakse vabariikliku tähtsusega
Nabala lubjakivimaardlasse nelja mäeeraldist (Nõmm-
küla, Tagadi, Nõmmevälja ja Tammiku) ehituslubjakivi
kaevandamiseks. Samas on Tuhala Looduskeskus
teinud 04. veebruaril 2010 Keskkonnaministeeriumile
ettepaneku 8080 ha suuruse Nabala maastikukaitse-
ala moodustamiseks. Maastikukaitseala loomise
eesmärgiks on “unikaalse maa-aluste jõgede võr-
gustikuga karstivälja veerežiimi säilitamine, kaitstes
põhjavett, karsti ja haruldasi taimi. Tegemist on loo-
duslikult nitraaditundliku alaga ehk avatud karstiga”.
Kavandatava Nabala MKA territooriumile jäävad mit-
med looduskaitseliste piirangutega alad, milledest
suurimad on Rahaaugu hoiuala (
top related