mõnda vana-võrumaa kalmistutest

Mõnda Vana-Võrumaa kalmistutest

Taavi Pae27.03.2010

vaatluse all on: • Eesti kalmistute (19.-20. sajand)

kujunemine ja paiknemise seaduspärad • Vana-Võrumaa sarnasused ja

erinevused selles süsteemis

• Kalmistu=kirik (kogudus)– Ajalooliselt pea ainuvõimalik– Kalmistute ajalugu tihedalt seotud kirikulooga– Kuni 1772. a maeti Vene tsaaririigi Läänemere

luterlikes kubermangudes surnuid enamasti kirikuaeda ning jõukamaid inimesi kirikusse sisse.

– 1772. aastal andis keskvalitsus välja seadused, kus nõuti, et kalmistud tuleb rajada selleks sobivasse kohta

• Kalmistu kirikuaias– Valdav kuni 18. sajandi lõpuni, siiski Võrumaal

ka palju väikekabeleid/kalmistuid

H. Valk, 2001

luterlikud kirikuaiad

• Baltisakslaste perekonnakalmistud– Tulenevalt 1772. a seadustest, pidid ka mõisnikud

hakkama surnuid matma kirikust ja kirikuaiast väljapoole. Selle tulemusena tekkis palju mõisnike perekondade hauaplatse, mis mõnikord paiknesid lihtrahva kalmistul, kuid oli ka neid, kes rajasid oma perekonna tarvis eraldi matmispaiku.

– Perekonnakalmistuid on Eesti alal rajatud kõige rohkem 1830.-40. aastatel. Siin on põhjuseks inglise vabakujundusliku pargikultuuri levik, kus paviljonide lehtlate sildade ja varemete kõrval on üheks komponendiks ka mälestussambad

– Rohkem on neid Lõuna-Eestis

baltisakslaste perekonnakalmistud

eestlaste perekonnakalmistud

õigeusu kalmistud

Kalmistud õigeusu kiriku aias

vanausuliste kalmistud

Abikoguduste kalmistud

linnakalmistud

saab käsitleda eraldi kuna kehtivad teistsugused seaduspärasused

linnakalmistute teke samuti seoses Katariina II reformidega

juutide kalmistud

kokkuvõtvalt

Kalmistute paiknemist ja nendega toimuvaid protsesse Eestis on mõjutanud järgmised asjaolud:• seadusandlus• haldusjaotus• religioon• looduslikest oludest tulenev erinev majanduslik tase erinevates Eesti piirkondades• rahvastiku liikumine• moevoolud• paikkonna või rahvagrupi identiteet

Millega eristuvad Võrumaa kalmistud?

Paiknemise mõttes sarnane muu Lõuna-Eestiga (kalmistu puudub kirikuaias, arvukalt õigeusu kalmistuid ja ka baltisakslaste perekonnakalmistuidRistipuudPingid kalmistutel?

• Kellatornid?

Kanepi Ala kalmistu

Kellatorn Raģeļi kiriku juures Daugavpilsi lähedal

Vastse-Roosa kalmistu

Makuži kalmistu Latgales

Paul Campe, 1955. Glockengerüste und Glockentürme der Landkirchen und Friedhöfe Lettlands

• Puutli kirik ja kalmistu

12. Kanepi Mäe kalmistu Klaos 1932

Kahna 1929, 1934

Weizenberg* I

J. Jugar Tartu 2*1919 II

Põwwat Põlva 1927-1933 IIII

J. Puusik 1927 I

Kirotosk Räpina 1912, 1917 II

Hauasambad

Kahna Tartus 1926-31 IIIII Kirotosk Räpina 1929/1931 III Lesta tartu 1909 I Puusik 1926 I

Räpina Ristipalo kalmistu

Kanepi vana kalmistu

Põlva kalmistu

Tänud kuulamast!