nägemispuudega laste psühhosotsiaalne areng

Nägemispuudega laste psühhosotsiaalne areng

Moodul E Sotsiaalne pädevusMooduliosa E 1 Põhialused

Lisa E 1 b

Sotsiaalne pädevus

“Oskused, mis on vajalikud sotsiaalsest keskkonnast tulenevate probleemide ületamiseks ja mis hõlmavad endas igapäevaelu põhioskusi (daily living skills), toimetulekut ühiskondlikus elus, liikumisoskusi (mobility) ning suhtlemis- ja enesekehtestamisoskusi tavakeskkonnas“ (F. Mersi 1975, lk 400).

Nägemispuue

Nägemispuudega õpilaste elu raskendavad tegurid

Nägemispuudega õpilase iseloom

Kogemis-võimaluste vähenemine

Vähe stiimuleid motoorseks arenguks Liigutuste

õppimine imiteerimise teel vaid osaliselt / üldse mitte võimalik

Vähe motoorseid kogemusi

Mitteküllaldane kehataju

Koordineerimata liigutused, tasakaaluvõime puudumine, mitteküllaldane kehataju

Olulised kogemused pädevuse kasvamiseks puuduvad

Kõne areng pidurdunud

Puudulik / puuduv ülevaade sotsiaalsetest olukordadest

Miimika / žestid üldse mitte/raskesti äratuntavad

Ümbruse tajumine raskendatud

Kommunikatsiooniprobleemid

Foto: Wolf-Dietrich Weißbach

Vanematepoolne puude mitteaktsepteerimine

Ülehoolitsemine/ülinõudlikkus

Negatiivne enesehinnang

Vanemate roll

Agressioon

Ülepaisutatud nõudmised

Süütunne

Täitmatud lootused

Häbi

Keskkonna negatiivne reaktsioon

Lootuse kaotamine

Negatiivsed kogemused

asjatundjatega

Nägemispuue

Nägemispuudega õpilaste elu raskendavad tegurid

Nägemispuudega õpilase iseloom

Sotsiaalne keskkond

Vähenenud võimalus osavõtuks mängudest/ eakohastest hobidest

Negatiivne mina-pilt

Ebaõnnestamisootus

Ebarealistlik võimete hindamine

Eakaaslaste roll

Vähesed/puuduvad kogemused puudega inimestega suhtlemisel

Puuduv sotsiaalne tunnustus

Sotsiaalne eemaletõmbumine

Abi tagasilükkamine

Puude mitteaktsepteerimine

Foto: Wolf-Dietrich Weißbach

Negatiivne mina-pilt

Sotsiaalne tagasitõmbumine

Enesedefineerimine puude läbi

Enesestigmatiseerimine

Ühiskonna roll

Ühiskondlikud eelarvamusedStigma

Vähe teavet nägemispuude kohta

Ebasobiv kaastunne

NägemispuuePuudulik ülevaade

sotsiaalsest olukorrast

Vanematepoolne ülehoolitse-mine/üli-nõudlikkus

Vähesed osalemisvõimalused

mängudes /eakohastes hobides

Ümbruskonna tajumine

raskendatud

Nägemispuudega õpilaste elu raskendavad tegurid

Kõne areng pidurdunud

Stigma

Ühiskondlikud eelarvamused

Miimika/žestid üldse mitte/ raskesti ära- tuntavad

Ebapiisavalt ajendeid liigutuslikuks arenguks

Liigutuste õppimine imitatsiooni läbi vaid osaliselt /üldse mitte võimalik

Puudulik sotsiaalne tunnustus

Eakaaslastel vähene/puuduv kogemus nägemispuudega

inimestega suhtlemisel

Vanemate-poolne puude mitteaktsep-teerimine

Sotsiaalsed võrdlusprotsessid Sotsiaalse keskkonna reaktsioon

Vajakajäämiste ja piirangutetajumine

Uudishimu jakaastunde ilmutamine,ebapiisav abistamine,stereotüüpsed ettekujutusedpuudest jne

Negatiivne

enesehinnang

Sotsiaalsed kontaktid (sotsiaalne

tagasitõmbumine)

Hoiakud(hirmud)

Mina-pilt (negatiivne)

Abi nõudmine

(liialdatud)

Enese võimete hindamine

(ebarealistlik)

Mõistete kujunemine (probleemid)

Stereotüübid Abi kasutamine (abist keeldumine)

Avastamissoov (kahanenud)

(Liigne) sõltuvus olulistest

isikutest

Agressiivsus(ennastkahjustav

käitumine, agressioon)

Orienteeritus edule/läbikukkumisele

Ümbruse tajumine (probleemid)

Enesedefineerimine

(läbi puude)

Kõne(verbalismid)

Uni (häired)

Kommunikatsioon (probleemid)

Taju (probleemid)

Võimalikud mõjud nägemispuudega õpilastele

Foto: Wolf-Dietrich Weißbach

„Puudepädevus“

Nägemispuude ulatuse täpne tundmine

Põhjuse, prognoosi ja mõjude määratlemise oskus

Nägemise adekvaatne hindamine võrdlevalt normaalsele nägemisele

Turvalisus abivahenditega ümberkäimisel

Suurendatud kirjalt punktkirjale üleminek

Õppematerjalide kohandamine - Kompensatsioonitehnikate tundmine ja kasutamine nägijatespetsiifilistes õpimeetodites (grafoprojektor, tahvel, tabelid...) näiteks väljavõtete tegemiseks, graafikute koostamiseks ja interpreteerimiseks

Elu praktilised oskused.... (Rullof, 1997, lk 34)