Õppedisaini alused: sissejuhatus
Post on 18-Nov-2014
1.960 Views
Preview:
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
Õppedisaini alused IFI 7051
1. Loeng: sissejuhatus kursusesse ja õppedisaini valdkonda
Mart LaanpereTLÜ Informaatika instituudi teadur
Haridustehnoloogia keskuse juhataja
Täna kavas Sissejuhatus kursusesse Loeng. Õppedisaini valdkond. Õppimise
olemus ja õpetamise teooriad. Õpisüsteemide tüübid. Õppedisaini mudelid.
Praktikum. Õppedisaini esimene faas: sihtrühma ja ainevaldkonna analüüs.
Kursusest
Eesmärk: ülevaade ja isiklik kogemus õppedisaini protsessist kaasaegsete õppimisteooriate taustal. Mängime läbi õppedisaini tsükli ideest kuni prototüübi evalvatsioonini.
Oodatud õpitulemused: valmisolek analüüsida ja kavandada multimeediumipõhist õpisüsteemi, e-kursust, kaugkoolitusprogrammi vms
Õppetöö korraldus: neli 4-tunnist kontaktpäeva 2.oktoobril, 13.novembril (Kai Pata), 27.novembril, 11.detsembril ja eksam kodutööde põhjal 10.jaanuaril
Kahenädalased tsüklid veebipõhises õppes
Hindamine Osalemine (20%): kontaktpäevadel,
praktikumides, refleksioon blogis, teiste blogide kommenteerimine
Rühmatöö (20%) : Veebipõhise kursuse disain voodiagrammina, e-kursuse õpikeskkond ja evalvatsiooni kava
Individuaalsed ülesanded (60%): Loodaval veebipõhisel kursusel ühe õppetüki
eesmärkide ja õpiväljundite sõnastamine Ühe õpidisaini mudeli lühikirjeldus koos näitega
(Wiki) Loodaval veebipõhisel kursusel ühe õppetüki
õppematerjalide koostamine (s.h. ülesanded ja hindamisvahend)
1. Õppedisaini mõiste Õppedisain (i.k. instructional design) on õppeprotsessi ja
õpikeskkonna süsteemne kavandamine, eesmärgiga muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks.
Õppedisain on haridustehnoloogia peamine alamvaldkond, angloameerika keeleruumis asendab “didaktika” mõistet
Õppedisain ja õpidisain: eesliide “õpi-” viitab üldjuhul üksnes õppimisele, aga “õppe-” eelkõige õpetamisele
Õppimine võib toimuda ka õpetamiseta, õpetamine ilma õppimiseta aga mitte
Õpidisain (i.k. Learning Design): IMS spetsifikatsioon õpitegevuste jadade kirjeldamiseks standardiseeritud viisil
Õppedisaini peamised rakendusvaldkonnad: militaar-treening, “koolitusvabrikud”, e-õppe kvaliteedisüsteemid
1. 1. Õppimise määratlusi
Tsirkusekaru õpib trikke tegema Laps õpib jalgrattaga sõitma Ärimees õpib inglise ärikeelt Sysadmin õpib serverit haldama Kirjanik õpib mõistma võõrast kultuuri Börsimaakler õpib edukalt toime tulema
Mille poolest erineb loomade õppimine inimlikust?
Definitsioone...
Õppimine on protsess, mille tulemuseks on püsivad muutused õppija võimekuses käituda ühel või teisel moel
Õppimine on inimese hoiakute või võimekuse muutumine, mis jääb kestma üle aja ning pole kirjutatav ealise arengu arvele (R.Gagne)
Õppimine on uue tähenduse loomine läbi isikliku kogemuse mõtestamise
Võimekuse liigid (Bloom, Gagne)
Intellektuaalne - teab, tunneb ära, eristab, defineerib...
Motoorne - ületab, sooritab, teostab ...
Verbaalne - väljendab, sõnastab, kirjeldab, kannab ette …
Kognitiivne - kohandab, lahendab, tõlgendab, loob, analüüsib, koostab, hindab ...
Kuidas inimene õpib? Õpipoiss-sell-meister Kool - õppimisvabrik (variõppekava) Pädevuskoolitus kui treening Iga õppimine on keele õppimine Alateadlik - “kultuuri sisse imbumine”
Inimene õpib:•matkides•harjutades•katse-eksituse meetodil ...
1.2. Õpetamine: teooria ja praktika
Õpetamine kui kasvatuse viis Õpetamine kui koolitus Õpetamine on intentsionaalne (kavatsuslik)
tegevus Õpetamine on interventsioon, sekkumine
õppija arengu “normaalsesse” kulgu Vajadus analüüsi ja süsteemse disaini järele
õpetamise kavandamisel ongi olnud õppedisaini tekkimise eelduseks
Õpetajate “sisemised teooriad”
Transmissioon – teadmiste ülekanne Transaktsioon – tehes õppimine Transformatsioon – õppimine kui
maailmavaate muutumine, emantsipatsioon, valgustatuks saamine
Tooge näiteid õppimisega seotud vanasõnadest iga suundumuse alla!
Õppimiskäsituse filosoofiline baas
Ontoloogia (olemise olemus): Nominalistid vs. relativistid Kas “kauss”, “punane” ja “ausus” on objektiivselt ja
meist sõltumatult eksisteerivad või kokkuleppelised sildid?
Epistemoloogia (teadmuse olemus): positivistid vs. antipositivstid Kas tõene teadmus põhineb üksnes empiirlistel,
kvantitatiivsetel teadusuuringutel? Inimkäsitus (inimese arengu olemus):
Deterministlik vs. voluntaristlik Kas geenid määravad inimese
saatuse/arengu/õpitulemused?
Teaduslikud õppimisteooriad
Biheivioristlikud: Pavlovi klassikalise tingituse ja Skinneri operantse tingituse teooriad
Kognitivistlikud: Piaget geneetiline epistemoloogia, General Problem Solving (GPS), Human Information Processing (HIP)
Konstruktivistlikud: Bruner, Lave, Võgotski sotsiaalkultuuriline õpe, Kolbi kogemusõpe
Õppimise kolm metafoori teooriates (Paavola jt): omandamine, osalemine, loomine
Vt. http://tip.psychology.org
1.3. Individ. erinevused õppimisel
Kõik ei õpi ühtemoodi: Erinevused võimekuses Iseloomuerinevused Erinevused varasemates teadmistes ja
kogemustes Erinevused mõtlemise ja õppimise stiilides
2.1. Õpisüsteemid
Erinevad lähenemised ja koolkonnad: Computer-Based Instruction (CBI) Computer-Assisted Instruction (CAI) Interactive Learning Environments (ILE) Intelligent Tutoring Systems (ITS) Microworlds CSCL EPSS, WebPSS WBT, WBI, e-learning, virtual learning E-õpe 2.0 (konnektivism)
Õpisüsteemi funktsioonid
Presentatsioon Juhendamine (tutoring) Reflektsioon, diskussioonid Interaktiivsed harjutused, ülesanded Rühmatöö Õpitulemuste kontroll ja hindamine Õppeprotsessi monitooring ja haldamine
Õpisüsteemi struktuur
Lineaarne mudel Lineaarne, kuid
hargnemis- ja vahelejätmis-võimalustega
“Laadaplatsi” mudel
Pres Ül Test
Pres Ül
Pres
Ül
Test
Pres
Pres
Pres
TestÜlÜl
Ül
Näiteid? Leidke Internetist näiteid erineva struktuuri ja
õppimiskäsitusega multimeediumi-põhistest õpisüsteemidest
2.2. Õppedisaini olemus
Õppedisain - õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, mille eesmärgiks on muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks.
Õpikeskkond - õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale, õppimis- ja õpetamismeetodeid, õppekava, tehnilisi vahendeid, jms.
2.3. Eellugu: programmõpe
Euroopas: Herbarti süsteemne didaktika Ameerikas: Taylori “tööteadus” ja Skinneri
käitumispsühholoogia (biheiviorism, i.k. behaviorism), operantne tingitus (i.k. operant conditioning)
Õppimine kui individuaalne nähtus eeldab täielikku individualiseerimist
Õpetaja töö ennustatavus ja optimeeritavus -> programmeeritavus
Programmõpikud ja õpimasinad (vt. Programmõpe ja õpimasinad. U. Agur, K. Toim, A. Unt,. 1967)
2.4. Õppedisaini mudelid Gagne klassikaline koolikeskne
lähenemine tunni tasandi õppedisainile (9 õpisündmust): köida õpilaste tähelepanu teadvusta õpilastele tunni eesmärgid meenuta varem õpitust neid teadmisi, mida võib
seekord vaja minna esita uus osa juhenda õpilaste iseseisvat õppimist anna õpilastele võimalus oma uusi teadmisi
demonsteerida või rakendada anna õpilastele tagasisidet nende soorituse kohta hinda õpilaste sooritust taga õpitu kinnistamine
Levinuim disaini üldmudel ADDIE A – Analysis, analüüs. Analüüsitakse õppijate
hetketaset, vajadusi, individuaalseid eripärasid. Aga ka ainevaldkonda, õppekava, pädevusnõudeid vms.
D – Design, disain. Kavandatakse kursuse/mooduli/programmi eesmärgid, üldine struktuur, õppemeetodid, ülesanded, hindamiskriteeriumid jms.
D – Development, arendus. Arendatakse õppematerjalid, õpikeskkond, testid jms.
I – Implementation, kursuse elluviimine praktikas. E – Evaluation, formatiivne evalvatsioon.
Evalveeritakse kursuse disaini ja õpetamise kvaliteeti, eesmärgiga parendada kursuse disaini.
Dick & Carey õppedisaini mudel
Jonasseni 3C mudel
Merrienboer’i 4C/ID mudel
ÕpiülesandedOsaülesanded rutiinsete oskuste automatiseerimiseks
Toetav informatsioon Vajadusel pakutav lisainfo ja tagasisideJust-In-Time info
Artikkel: Merrienboer jt (2002) Blueprints for Complex Learning
ISD: Instructional Systems Design
1.Analyze problem
2.Analyze domains
3.Analyze & sequence tasks
4.Analyze & sequence supporting content
5.Specify learning events & activities
6.Perform interactive message design
7.Evaluate instruction
Analyzing needs
Selecting & sequencing content
Developing lessons
Evaluating instruction
Analüüsi probleemi
Analüüsi aine-valdkonda
Analüüsi ja järjesta tegevused
Määratle tegevusi toetavad teadmised
Kavanda õpetamise ja korralduse strateegia
Koosta õppe-materjalid
Hinda õpetamise tulemus-likkust
1.Vajaduste analüüs
2.Õppesisu määratlemine
3.Strateegia ja taktika
4.Evalvat-sioon
Leshin, Pollock, Reigeluth (1992)
Rühmatöö
Moodustage 2-3 liikmelised rühmad, mis jäävad koostööle kuni kursuse lõpuni sama teema/õpisüsteemi kallal
Valige rühmatöö kontekst (tööalane koolitus või üldharidus) ja probleem, mida hakkate lahendama
top related