Õppemeetodid kutseõppes ii
Post on 15-Jan-2016
93 Views
Preview:
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
Õppemeetodid kutseõppes II
Sirje Rekkor25.01.2011
Õppija Eelteadmised
ÕpistiilHuvid
Õpivalmidus Õppijate kooslus:Väikesed rühmadSuured rühmad.....
Sisu
Õppemeetodi sobivus töötamiseks
käsitletava teemaga
Keskkond Ruum
TöövahendidTehniline varustus
Atmosfäär
Eesmärgid
KoolitajaAndragoogiline/
pedagoogiline kontseptsioonKontseptsiooni
tekkimise eeldused:T, P valmisolekudS-K valmisolekud
Valmisolek tulevikuks
Kogemusõppe printsiip
1.Kogemusehankimine
2. Arutelu kogemuse
üle, reflekteeri-
mine
3. Kogemuse üle mõtlemine, lugemine,
vastamine miks- küsimustele
4. Uue teadmise tekkimine
Aktiivõppemeetodid kutseõppes
köitev loeng mõttega lugemine jutustamine diskussioon klassis diskussioon väikeses
rühmas kriitilised juhtumid juhtumi uurimine ajurünnak SWOT-analüüs õppija intervjuu grupi ettekanne rollimäng
koosolek näidend sotsiodraama joonistamine saripildid (koomiksid) mõttetalgud firmamäng ideekaart raport rühmatöö meeskonnatöö projektitöö
Allikas: http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D5ppemeetodidAllikas: http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D5ppemeetodid
Läbivalt kujundatavad võtmepädevused Õppimisoskus (elukestev õpe ja karjääri
planeerimine) Infotehnoloogiline pädevus (nn
teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon); Kodanikupädevus ning algatusvõime ja
ettevõtlikkus (kodanikualgatus ja ettevõtlikkus)
Kultuuriteadlikkus (kultuuriline identiteet)
keskkond ja jätkusuutlik areng tervis ja ohutus
Köitev loeng Informatsiooni vahendamine
õpetaja poolt Esitatakse nii fakte kui erinevaid
seisukohti käsitletava teema kohta Õppijad mõtlevad esitatava üle,
avaldavad oma seisukohti Köitev loeng on näitlikustatud
Meetod on kasulik, kuna: arendab õppija kriitilise mõtlemise
oskust, aitab leida sisemist seost
õppimisega, arendab õppija seisukohtade
formuleerimise ja esitamise oskust, arendab õppija
argumenteerimisoskust.
Õpetaja: vahendab ja näitlikustab informatsiooni, põhjendab esitatava materjali
paikapidavust, toob välja erinevaid seisukohti
käsitletava teema kohta, õhutab õppijaid küsimusi esitama, töötab välja õppeülesanded esitatava
informatsiooni käsitlemiseks, stimuleerib õppijate seisukohtade
väljaselgitamist.
Diskussioon klassis Õppijatele esitatakse probleem
lahendamiseks reglementi ei kehtestata iga õppija võib esitada oma seisukohti
Diskussiooni käigus on lubatud vastastikused mõttevahetused, repliigid, vahelehüüded, vaidlemine, teiste katkestamine jms
Meetod on kasulik, kuna 1: on motiveeriv, annab võimaluse teema üle
iseseisvalt mõelda, annab võimaluse kujundada oma
arvamus, annab võimaluse kasutada oma
kogemusi, teadmisi, kujundab uusi ideid, mõttearendusi,
Meetod on kasulik, kuna 2: arendab argumenteerimis- ja
väljendusoskust, arendab empaatiavõimet, loovust
ja kindlust, võimaldab õpetajal jälgida õpilaste
mõtteprotsessi käsitletava probleemi puhul,
annab õpilastele võimaluse üksteiselt õppida.
Õpetaja: esitab probleemi ja eesmärgi, tutvustab põhireegleid, õhutab diskussiooni, jälgib põhireeglitest ja ajast kinnipidamist, kindlustab ülesande, sisu juures püsimise, ergutab õpilasi mõtlema, annab tagasisidet, teeb kokkuvõtte.
Diskussiooni põhireeglid: lugupidamine grupi liikmete vastu, diskussiooni eesmärgi/tulemuse täpsus
ja selgus, mitte midagi isiklikku, konstruktiivsus, avameelsus, teemas püsimine, rääkimine ükshaaval, aktiivne üksteise kuulamine.
Diskussioon väikeses rühmas Diskussioonil väikeses rühmas avaldavad
KÕIK õppijad oma arvamust käsitletava teema kohta, kasutades alusena oma kogemusi, lugemust või loengumaterjali.
Õppijaid motiveeritakse osalema nii õpetaja poolt esitatud küsimustele vastamisega kui ka omapoolsete küsimuste esitamisega õpetajale ning kaasõppijatele.
Meetod on kasulik, kuna 1: väikese rühma liikmeks olemine
võimaldab igaühel diskussioonist väga aktiivselt osa võtta,
võimaldab võrrelda ja analüüsida eri rühmade diskussiooni tulemusi,
ergutab koostööd või hoopis õhutab võistlusele,
annab õppijale võimaluse teema üle iseseisvalt mõelda,
annab õppijale võimaluse kujundada oma arvamus ning seeläbi materjal seesmiselt omaks võtta,
Meetod on kasulik, kuna 2: annab õppijale võimaluse kasutada oma
kogemusi, rakendada oma teadmisi, on motiveeriv, kujundab uusi ideid,
mõttearendusi, arendab õppija argumenteerimis- ja
väljendusoskust, arendab õppija empaatiavõimet, loovust
ja kindlust, annab õppijatele võimaluse üksteiselt
õppida.
Ajurünnak Ajurünnak on spontaanselt toimuv tegevus,
milles kindlaksmääratud aja jooksul innustatakse osavõtjaid arutatava probleemi kohta aktiivselt välja mõtlema nii palju erinevaid lahendusi, ideid, kui nad suudavad.
Selle meetodiga püütakse genereerida uusi ideid ja analüüsida ning hinnata juba olemasolevaid lahendusi.
Ideed kirjutatakse üles. Ajurünnak kestab kas kokkulepitud aja jooksul või seni, kuni õppijatel ideed otsa saavad.
Pärast kindlaksmääratud aja kestnud intensiivset mõttetegevust palutakse osalejatel leitud ideed läbi mõelda ja kaaluda nende asjakohasust ja teostatavust.
Meetod on kasulik, kuna: võimaldab õppijal genereerida uusi
ideid, arendab õpilaste loovust ja
mõtlemisoskust, võimaldab arendada õppija
rühmatööoskusi , võimaldab arendada oskust olla
lugupidav ning tolerantne teiste õppijate ideede suhtes.
Meetodi kasutamine Ajurünnak võib olla kirjutatud või räägitud. Meetodit saab kasutada töötades probleemi
kallal kogu rühmaga või väikeste rühmadena. Võib kasutada ka kirjutamist (nö vaikiv ajurünnak).
Meetodi kasutamisel on oluline varem kokkulepitud käitumisjuhend, mida kõik grupi liikmed hoolikalt järgivad
Ajurünnaku puhul on oluline konkreetne tulemus ja selle elluviimise võimaluste kaalumine.
Ajutist teemast kõrvalekaldumist ja ebareaalsete ettepanekute tegemist ei pruugi siiski karta, sest rühm teab, et töö lõpus kaalutakse iga idee reaalsust.
On siiski oluline, et ajurünnak lõpeks probleemile reaalsete lahendite pakkumisega.
Põhireeglid ajurünnaku läbiviimisel: lugupidamine grupi liikmete vastu, eesmärgi/tulemuse täpsus ja selgus, mitte midagi isiklikku, konstruktiivsus, teemas püsimine, kõiki ideid respekteeritakse, ükski
idee ei ole „rumal, vale, mõttetu jne“, ideid ei arvustata.
Mõttega lugemine Mõttega lugemine on väga oluline
õppimisoskus, millele toetuvad kõik teised õppemeetodid.
Eriti oluline on mõttega lugemine kriitilise (arutleva) mõtlemise võime arendamisel.
Arutlemine lugemise ajal viib õppijad teadmistelt teadmisteni, võimaldab konstrueerida uut teadmist.
Meetod on kasulik, kuna: arendab faktide omandamise,
mõistmise, analüüsimise, sünteesi ja hindamise oskust.
arendab kriitilise mõtlemise oskust
Meetodi kasutamine Õppijal palutakse välja tuua probleem, mida teksti autor
on püüdnud lahendada või käsitleda, tõlgendada autori võtmesõnu, tekstis kasutatud mõisteid ning termineid, tuua esile kõige olulisem tekstis jne.
Mõttega lugemisel tehakse vahet teadmiste ja isikliku arvamuse vahel, argumenteeritakse põhjalikult oma otsustusi.
Teksti kohta esitatud küsimustele vastamise kaudu arendavad õppijad mõtlemisoskusi.
Vastuste kirjutamine aitab koondada tähelepanu. Kirjutamine aitab õppijal esitada oma mõtteid ja mõtteprotsessi ning ka mõtteid arendada.
Arutelu käigus teksti üle saavad õppijad probleemidest paremini aru ja analüüsivad veel kord oma vastuseid teistelt õppijatelt kuuldud seisukohtade alusel.
Rollimäng Meetodi tehnika keskendub kriitilise
(arutleva) mõtlemise kesksele elemendile - võimele mõista kaasinimeste seisukohti.
Eesmärk on aidata õppijatel kasutada õpitut konkreetses situatsioonis, kusjuures eeldatakse, et mängitava rolli kaudu kujuneb vastav samastumine.
Olles kujuteldavalt kellegi teise rollis, mängitakse läbi nii vastavad tunded kui ka käitumismallid.
Meetod on kasulik, kuna: aitab õppijatel kogeda teiste
võimalikke mõtteid, tundeid ja tegusid
arendada empaatiavõimet.
Meetodi kasutamine Rollimängu õnnestumiseks on vajalik selgelt
väljendatud eesmärk ning täpselt määratletud rollid.
Vajalik on vaatleja olemasolu, kes võib anda vaatlusel rajanevat objektiivset tagasisidet.
Vajalikud on ka kriteeriumid rollimängu hindamiseks.
Meetodi puhul antakse mingi probleemi lahendamiseks õppijatele mitmesuguseid rolle ja rollidele vastavaid ülesandeid.
Õppijad elavad rollidesse sisse ja tegutsevad vastavalt rollireeglitele.
Selgitatakse välja erinevaid rolle täitvate õppijate arvamusi, suhtumist, hinnanguid lahendatava probleemi kohta.
Tänan!
top related